majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud vastuolulised ühelt poolt on paranenud kindlustunne ja tööstustoodangu näitajad, teisalt on naftahinna tõus ületanud ootusi ning majanduskasv euroalal pidurdunud. Jätsime maailmamajanduse selle aasta kasvuootuse muutmata, prognoosides 3,1% kasvu. Järgmisel aastal ootame aga majandusarengute märgatavat paranemist, mistõttu on kasvuootus kerkinud jaanuaris prognoositud 3,1%-lt 3,4%-le. Prognoosi põhistsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks hindame 6, negatiivsel stsenaariumil 3 ning positiivsel 1. Peamised negatiivsed riskid prognoosiperioodil on kõrgem naftahind, süvenev euroala võlakriis (nt kui Hispaania ja Itaalia peaks vajama päästepaketti), Hiina majanduskasvu oodatust suurem aeglustumine ning USA majanduse aeglasem taastumine. majandus Majanduskasv ulatus eelmise aasta esimeses kolmes kvartalis pea 9%-ni, kuid aeglustus viimases kvartalis märkimisväärselt, mistõttu oli kasv 2011. aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hoolimata kasvas eksport keskmiselt 24,9%. Tugev hõive- ja positiivne reaalpalga kasv suurendas tarbijate kindlustunnet ning nende tarbimisvalmidust. Muutmata maailmamajanduse kasvuootuse tõttu jätsime ka selle aasta kasvuootuse jaanuari prognoosiga võrreldes samaks, prognoosides 2,7% majanduskasvu. Samas tõstsime järgmise aasta kasvuootust 4%-lt 4,2%-le, kuna eelduse kohaselt peaks välisnõudlus paranema. Inflatsioon aeglustub eelmise aasta 5%-lt 3,8%-le 2012. aastal ning 3,2%-le 2013. aastal. Avaliku sektori rahandus on negatiivsest eelarvepositsioonist hoolimata heas korras ning võlataseme kasv kestlik. Suurim risk majandusele tuleneb väliskeskkonnast partnerriikide majanduste oodatust kiirem aeglustumine mõjutaks lisaks ekspordile nii tööturgu, eratarbimist kui ka ettevõtete investeerimisvalmidust. Majapidamiste olukorda võib lisaks mõjuta oodatust kiirem naftahinna tõus maailmaturul. Sisemaistest riskidest domineerib tööturuga seonduv jätkuvalt napib teatud oskuste ja teadmistega töötajaid, kuid samas on töötuid (sh pika-ajaliselt) endiselt palju. - 1 -
Maailmamajandus Maailmamajandus kasv kosub aegamisi Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud pigem positiivsed, kuigi pikemas vaates on ka riskid kasvanud ning keskpankade likviidsustehingutest tulenenud kindlustunde tõus on vaibumas. USA majanduse taastumine on küll kiirenenud, kuid on endiselt jäänud tagasihoidlikuks; euroalal on võlakriisi riigid üha selgemalt suundumas majanduslangusesse, samas kui tuumikriikides on majanduskasv pidurdunud. Raskeim periood euroala kriisilahendamisel on nüüdseks ilmselt möödas ning ees ootab keeruline taastumine. Arenevate riikide, eriti Hiina ja India, majanduskasv on aeglustunud. Lisaks on energiahinnad naftat importivatele riikidele märkimisväärselt tõusnud, mistõttu ootame sel aastal vaid veidi üle 3% maailmamajanduse kasvu. Järgmisel aastal peaks maailmamajanduse taastumine taas hoogu juurde saama, kiirendades kasvu 2011. aasta kasvuga sarnasele tasemele. Maailmamajanduse kasv aeglustunud, ent kindlustunne tõusnud Selle aasta esimestel kuudel on maailmamajanduse taastumine küll jätkunud, kuid samas on ka tasakaalustamatus Maailma majanduskasv, 2011-2013, % suurenenud. Ühelt poolt on tõusnud toorme- ja aktsiahinnad ning teisalt on mõnevõrra paranenud nii tööstuse ostujuhtide hinnangud (PMI) kui ka kindlustunne. Ka majanduskasvude arengud on olnud erinevad eelmise aasta viimases kvartalis majanduse taastumine USA-s kiirenes, samas kui majanduskasv euroalal, Suurbritannias ja Jaapanis pidurdus ning enamikes arenevates majandustes aeglustus. Euroopa Keskpank on taas suurendanud euroalal likviidsust, kasutades selleks pika-ajalisi refinantseerimisoperatsioone (LTRO) Euroopa Keskpanga väljastatud laenude maht ulatus veebruaris 530 miljardi euroni. Kuigi olukord finantsturgudel on rahunemas, on ebakindlus endiselt suur; pangad soovivad oma kohustusi vähendada ning negatiivne laenukasv mõjutab majandusarenguid kogu regioonis. Märtsis saavutati kokkulepe Kreekale antava teise abipaketi osas, millega nõutakse Kreekalt reformide jätkumist ning kohustati kommertspanku oma võlanõudeid riigi vastu vähendama. Samas on Kreeka poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed pinged vahetult enne mais toimuvaid valimisi kasvamas suuremat Euroopa abi nõudjate meeleolud vastanduvad 2011 2012pr 2013pr 2011pr 2012pr 2013pr USA 1,7 2,1 2,3 1,8 2,0 2,2 Euroala 1,4-0,5 0,4 1,6-0,3 0,2 Saksamaa 3,1 0,5 1,3 3,0 0,4 0,9 Prantsusmaa 1,7 0,3 0,6 1,6 0,2 0,5 Itaalia 0,4-1,8-0,3 0,5-1,3-0,8 Hispaania 0,7-2,0-0,8 0,6-1,0-0,5 Soome 2,9 0,8 1,7 2,9 0,4 1,5 Suurbritannia 0,7 0,5 1,0 0,9 0,5 0,5 Taani 1,0 0,5 1,0 1,0 0,7 1,3 Norra 1,7 2,0 2,5 1,7 2,0 2,3 Jaapan -0,7 1,5 1,2-0,5 1,7 0,9 Hiina 9,2 8,1 8,0 9,3 8,2 7,8 India 7,2 6,7 7,3 7,3 6,7 7,0 Brasiilia 2,7 3,1 3,5 3,0 2,7 2,2 Venemaa 4,3 4,1 3,9 4,2 3,9 3,7 Maailm (PPS*) 3,5 3,1 3,4 3,6 3,1 3,1 Maailm (dollarites) 2,5 2,2 2,6 2,7 2,3 2,3 Allikas: rahvuslik statistika ja Swedbanki prognoos *korrigeeritud ostujõu pariteediga aprill 2012 jaanuar 2012-2 - euroalast lahkuda soovijate omadega. Et kiirendada võlakriisi lahendamist, otsustati euroala stabiilsusmehhanismid EFSF ja ESM panna töösse samaaegselt; selline otsus tähendab suuremat rahastamist ja vähendab seega võlakriisi süvenemise tõenäosust, eriti just Itaalias ja Hispaanias. Hiljuti on finantsturgude mure nende kahe riigi suhtes taas kasvanud, kuna hoolimata Euroopa Keskpanga sekkumistest on võlakirjade intressid taas kasvama hakanud; samuti peetakse Hispaania püüdlusi eelarvepuudujäägi nõutud piiridesse viimisel ebapiisavateks. Jätkuvatest võlakriisi probleemidest hoolimata on nii investorite, ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne paranenud, mis on ilmselt tingitud euroala likviidsustehingutest ja USA majanduse oodatust kiiremast taastumisest. USA ostujuhtide indeksid viitavad suurenenud aktiivsusele tööstustootmises. Ka aktsiaturgude arengud on paranenud, kuigi jätkuvalt on volatiilsus kõrge ning ebakindlus suur. USA hiljutistes arengutes võib siiski märgata ka tagasilööke hõive kasv on aeglustunud ning kõrge naftahind on kergitanud kütusehinnad ajalooliste kõrgtasemete lähedale. Lisaks euroala võlakriisile on maailmamajanduse kasvu viimasel kahel kvartalil pidurdanud ka arenevate majanduste majanduskasvu aeglustumine. Majandust toetavate meetmete vähendamine küll kahandas ülekuumenemise riske ja pärssis sisenõudlust, kuid aeglustuv maailmamajanduse kasv on avaldanud mõju ka nende riikide ekspordisektoritele. Need arengud on kõige ilmsemad Hiinas, kus kinnisvaraturu aktiivsus on vähenemas ja automüük languses, ning nn raske maandumise tõenäosus on endiselt kõrge. Samuti on märkimisväärselt aeglustunud tööstustoodangu ja eksporditellimuste kasv. Kuigi inflatsioon on kahanemas, on see jätkuvalt üheks Hiina majanduse suurimaks probleemiks, piirates vajadusel lisatoetusmeetmete kasutuselevõttu. Põhistsenaarium tagasihoidlik kasv Meie põhistsenaariumi järgi püsib maailmamajanduse kasv selle aasta esimeses pooles allpool 3%, kiirenedes aasta teises pooles ja ulatudes järgmisel aastal 3,4%-ni. Põhistsenaariumi reali-
Maailmamajandus seerumise tõenäosuseks hindame 6. Põhistsenaariumi detaile oleme pikemalt selgitanud 24. aprillil ilmunud maailmamajanduse ülevaates Global Economic Outlook. Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoosiga oleme USA selle aasta majanduskasvu ootust tõstnud vaid pisut (2%-lt 2,1%-le), kuna edasist majanduse taastumist pidurdavad kõrged energiahinnad. Euroalal ootame sel aastal endiselt mõõdukat majanduslangust (-0.5%), kuid järgmisel aastal varem prognoositust kiiremat taastumist, mida mõjutavad tuumikriikide, s.h Saksamaa, paranenud kasvuootused tänu kiiremale ekspordi ja investeerimisaktiivsuse taastumisele selle aasta teises pooles. Ilmselt läbib Saksamaa majandus sel aastal tehnilise majanduslanguse (s.t kaks järjestikust kvartalit negatiivse kvartaalse kasvuga), kuid majanduse põhinäitajad on endiselt tugevad selle aasta kokkuvõttes ootame Saksamaa majanduskasvuks 0,5%, mis peaks järgmisel aastal kiirenema veelgi, ulatudes 1,3%-ni. Lõuna-Euroopa riikides majanduslangus süveneb ning prognoosiperioodi jooksul ei ole kasvu taastumist ette näha. Jaapani majanduskasvu kergitavad sel aastal küll erakorralised investeeringud, kuid tugeva jeeni, kõrgete energiahindade ja nõrgenenud Hiina nõudluse tõttu on kasvuootused langenud. Järgmise aasta kasvuprognoos on samas veidi paranenud, kuna ootame jeeni nõrgenemist. Val uutak ursid USA dol l ari suhtes ( a ugust 20 08=10 0) 160 150 140 130 120 110 100 90 80 70 60 2007 2008 2009 2010 2011 2012 N afta hi nd, ostuj uhtide i ndek s ja börsii ndek s 80 75 70 65 60 55 50 45 40 35 30 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Arenevate riikide kasvuootusi ei ole me selleks aastaks eriti muutnud sel aastal kasv aeglustub ning järgmisel aastal taas kiireneb veidi. Naftat eksportivate riikide (Venemaa ja Brasiilia) kasvuprognoos on jaanuariga võrreldes paranenud, kuid India ja Hiina ootused on selleks aastaks jäänud samaks. Hiinas pidurdab majanduskasvu kinnisvaraturu jahenemine, kuid majanduskasvu kiiret aeglustumist suudetakse meie põhiprognoosi järgi vältida. Arenenud riikide majanduskasvu mõjutavad enim valitsuste kasinusmeetmed. Samuti soovivad majapidamised oma võlgu vähendada, mis suurendab säästmist ja vähendab tarbimist. Rahapoliitika jääb küll mõneks ajaks endiselt ekspansiivseks, kuid selle mõjud on karmi eelarvepoliitika tasakaalustamiseks ebapiisavad. Baasintressimäärad jäävad arenenud riikides prognoosiperioodil oma ajalooliselt madalaimatele tasemetele; meie ootuste järgi soovivad keskpangad ka edaspidi suurendada likviidsust, kuid seda mõnevõrra enam USA-s, Suurbritannias ja Jaapanis kui euroalal. - 3 - euro Brasiilia reaal Hiina renminbi Jaapani jeen Allikas: Reuters EcoWin 140 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 USA dollar jätkab tugevnemist, kuna majanduse taastumine on seal kiirem kui euroalal või Jaapanis. Jeeni nõrgenemine leevendab Jaapani majandusolukorda 2013. aastal. Ootuste järgi tugevneb renminbi ligikaudu 4% võrra aastas. Pinged valuutakursside ümber võivad taas suureneda, kuna Brasiilia ja teised arenevad majandused ei soovi konkurentsivõimet kaotada. töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (vs) nafta, Brent, dollarites (ps) S&P 500 indeks (ps) Allikas: Reuters EcoWin Kõrge naftahind pidurdab naftat importivate riikide 1 majanduskasvu ning kiirendab inflatsiooni. Meie hinnangul ei kujuta kerkivad tarbija- ja toormehinnad maailmamajandusele siiski suurt probleemi. Tootmisvõimsuste rakendatus on endiselt madal ning negatiivne SKP lõhe 2, mis küll jätkuvalt väheneb, kaob alles mitme aasta pärast. Maailmamajanduse kasv on liiga nõrk selleks, et toormeturgudel tekitada uut buumi. Sellest hoolimata jääb toormehindade kasv mõneks ajaks üpris kiireks. Kõige esimesena võib toormetest oodata nafta hinnalangust ning seda eeldusel, et poliitilised pinged Lähis-Idas kahanevad. Enamik toormehindu jäävad siiski kõrgetele tasemetele maailmamajanduse taastumise, kõrge likviidsuse ja madalate intressimäärade tõttu. Tõstsime nafta barrelihinna ootusi selleks aastaks keskmiselt 119-le ja järgmiseks aastaks 113-le dollarile (jaanuari prognoos oli vastavalt 102 ja 96 dollarit). Ka metallija toiduhinnad kasvavad nii sel kui ka järgmisel aastal, ehkki tagasihoidlikult. Toormehindade kasvu veavad peamiselt arenevad majandused, kus nõudlus suureneb kasvava elatustaseme ja kerkiva produktiivsuse tõttu. Arenevate majanduste väljavaateid mõjutavad küll arenenud riikide kasinusmeetmed, kuid nende enda vajadus võlakoormaid vähendada on märksa väiksem. Kiiret toormehindade tõusu on arenevates riikides püütud piirata erinevate majandusmeetmetega; meie prognoosiperioodi jooksul saavad 1 Naftat importivad riigid toodavad ligikaudu 8 maailma kogutoodangust. 2 SKP lõhe on tegeliku SKP erinevus potentsiaalsest kogutoodangust (kogutoodang täishõive korral). Meie hinnangul ulatub maailmamajanduse potentsiaalne kasv prognoosiperioodil 4%-ni.
Maailmamajandus neis riikides lahendatud ka nn ülekuumenemise probleemid. Jaanuaris avaldatud majandusülevaates kirjeldatud maailmamajanduse stsenaariumid põhinesid euroala võimalikel arengutel. Põhistsenaariumi järgi ootasime väikeseid, kuid olulisi, samme kriisilahendamise suunas ning negatiivne stsenaarium nägi ette kriisi süvenemist. Kriisistsenaarium kirjeldas aga sootuks euroala lagunemist. Meie praegune, aprilli maailmamajanduse põhistsenaarium sisaldab endas jaanuari euroala põhistsenaariumit, mille järgi eeldame raskeid, kuid jätkuvaid muutusi paremuse suunas. Eelarvepoliitiline koostöö on tugevnenud ning stabiilsusmehhanismide maht suurenenud. Võlakriisi lahendamisel pannakse endiselt rõhku finantstoe jagamisele ja reformide nõudmisele. Kuigi Euroopa Keskpanga sekkumised on parandanud finantsturgude kindlustunnet, on negatiivse laenukasvu tõenäosus väga suur. Lisaks mõjuvad negatiivselt riikide kasinusmeetmed, mistõttu ootamegi euroalal negatiivset majanduskasvu. Põhistsenaariumi järgi kasv euroalal taastub selle aasta teisel poolel tänu tuumikriikide tugevamale kasvule. Mõningast tuge pakub ka euro odavnemine USA dollari suhtes. Meie prognoosiperioodil (ja ka edaspidi) jääb võlakriisis Lõuna-Euroopa riikides tööpuudus kõrgeks, mistõttu on neis riikides oodata jätkuvalt keerulisi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid. Tasakaalustamatuse tõttu negatiivne stsenaarium tõenäolisem kui positiivne Baasintressi määrad ja valuutakursid Baasintressi määrad 1 0 -aasta se võl ak i rja i ntressi erinevus v õrrel des Sak sa maaga, protsendi punk ti 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2008 2009 2010 2011 2012-5 Kuna eksisteerivad mitmed negatiivsed riskid, oleme maailmamajandusele koostanud ka negatiivse stsenaariumi. Samas esineb võimalus põhistsenaariumist paremateks arenguteks, mistõttu on olemas ka positiivne stsenaarium. Kuna aga negatiivsed riskid hetkel kaaluvad üles positiivsed, oleme negatiivse stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hinnanud suuremaks kui positiivse, vastavalt 3 ja 1. Positiivse stsenaariumi eeldusteks on majanduskasvu toetavate meetmete kasv arenevates majandustes, madalam naftahind ja/või kõrgete toormehindade nõrgem mõju majanduskasvule, ning julgemad kriisilahendamise sammud arenenud riikides. Viimane tõstaks nii USA-s kui ka euroalal tarbijate kindlustunnet ning suurendaks investeerimisvalmidust. prognoos 2012 2012 2012 2013 2013 20. aprill 30. juuni 31. dets 30. juuni 31. dets Föderaalreserv 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Euroopa Keskpank 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 Inglise Pank 0,50 0,50 0,50 0,75 1,00 Jaapani Pank 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10 Valuutakursid EUR/USD 1,32 1,28 1,26 1,23 1,20 EUR/GBP 0,82 0,81 0,81 0,81 0,80 USD/RMB 6,30 6,18 6,05 5,94 5,82 USD/JPY 82 85 87 90 95 Allikas: Reuters EcoWin ja Swedbanki prognoos - 4 - Kreeka Portugal Iirimaa Itaalia Hispaania Belgia Prantsusmaa Suurbritannia Allikas: Reuters EcoWin Negatiivne stsenaarium, mille järgi maailmamajanduse kasv jääb alla 2%, võib realiseeruda juhul, kui geopoliitilised pinged ja/või kahanevad nafta tootmismahud suruvad naftahinda veelgi kõrgemale. Euroalal võivad võimenduda poliitilised ja sotsiaalsed pinged, mis lähenevate valimiste tõttu on ettearvamatud (valimised toimuvad sel kevadel Kreekas ja Prantsusmaal ning järgmisel aastal Itaalias ja Saksamaal). Samuti võib võlakriisi lahendamisel tulla tagasilööke, mistõttu võib riikide euroalast lahkumise risk taas suureneda. Lisaks kerkivatele energiahindadele on USA majanduse peamiseks riskiks poliitiline paigalseis, mis võib jätkuda ka pärast sügisesi presidendivalimisi. Kui kaotatakse maksuerisused, võib karmim eelarvepoliitika majanduskasvu aeglustada. Lisaks võivad prognoosiperioodil süveneda probleemid võlataseme, maksu- ja kulupoliitika ning tervishoiureformiga, mis omakorda pidurdab USA majanduse taastumist ja pingestab finantsturge. Veel on üheks oluliseks negatiivseks riskiks Hiina majanduse nn raske maandumine, kuna langevad kinnisvarahinnad võivad märkimisväärselt kahandada majandusaktiivsust ja nõrgestada finantssektorit kogu piirkonnas. Maailmamajandust mõjutavad mitmed probleemid ka pikemal perioodil. Nende kohta saab täpsemalt lugeda meie 24. aprillil ilmunud ingliskeelsest maailmamajanduse ülevaatest (Global Economic Outlook). Käsitletavate teemade hulka kuuluvad: kuidas lõpetada ekspansiivse rahapoliitika periood, kuidas tagada finantssektori ja tarbijahindade stabiilsust, kuidas kärpemeetmetest hoolimata kergitada Euroopas majanduskasvu ja hõivet, kuidas vähendada tasakaalustamatust maailma majanduskasvus, kuidas keskenduda taas keskkonnasäästlikkusele suunatud poliitikatele ning kuidas vähendada tööpuudust, mis on tõenäoliselt arenenud riikides muutunud üha struktuursemaks. Maailmamajanduse tagasihoidlik taastumine lühiajaliselt on küll tervitatav, kuid keskpikal perioodil kasvavatele probleemidele peaks pöörama rohkem tähelepanu.
Maailmamajandus Läti, Leedu ja Rootsi majandusarengud sõltuvad maailmamajandusest Kuna maailmamajanduse prognoos selleks aastaks ei ole palju muutunud, on ka meie teiste koduturgude majanduskasvude ootused sarnased jaanuaris avaldatutega. Kui kasvuootus on Leedu ja Rootsi puhul jäänud samaks, oleme seda mõnevõrra tõstnud Läti majanduse puhul, kus sisemaised arengud on seni oodatust olnud märksa paremad. Järgmisel aastal ootame kõigis riikides kasvu kiirenemist, kuna ekspordivõimalused ja investeerimisaktiivsus paranevad kasv ulatub 2,1%-st Rootsis kuni 4,3%-ni Leedus. Majandusk asv j a inflatsi oon Lätis, Leedus ja Rootsis 6 5 4 3 2 1 0-1 -2 2010 2011 2012pr 2013pr Läti majanduse taastumine kiirenes eelmisel aastal tublisti, ulatudes 5,5%-ni; kasvu toetasid eksport ja EL-i toetused, mis omakorda kiirendas investeeringute kasvu. Paranenud tarbijate kindlustunne kasvatas eratarbimist. Sel aastal ootame kasvu aeglustumist 2,5%-ni, mis on siiski meie jaanuaris avaldatud prognoosist (2%) mõnevõrra kõrgem, kuna sisenõudluse ja kindlustunde arengud aasta alguses on olnud oodatust paremad. Kuigi väliskeskkond on nõrgenenud, on Läti ekspordi konkurentsivõime paranenud, mis kasvatab turuosasid ja kiirendab ekspordikasvu. Lisaks on Läti peamiste ekspordipartnerite majandusolukord märksa parem kui näiteks Lõuna- Euroopa võlakriisi riikides. Järgmisel aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 3,5%-ni, tänu parematele maailmamajanduse arengutele ja kasvanud ekspordivõimalustele. Tööturu olukord jätkab paranemist ning tööpuuduse määr langeb järgmisel aastal alla 12%. Liitumine euroalaga 2014. aastal on endiselt võimalik kuna eelarve puudujäägi vähenemine jätkub, võib suurimaks takistuseks kujuneda hoopis liialt kiire hinnatõus (tarbijahinnad kasvavad meie hinnangul järgmisel aastal 2,5%). Teadmatust lisavad ka ettearvamatud poliitilised arengud, mis võivad muuhulgas ka mõjutada euroala laienemisvalmidust. Leedu majandus kasvas eelmisel aastal küll prognoositust aeglasemalt (5,9%; jaanuari prognoos oli 6,3%), kuid erinevalt paljudest teistest riikidest Leedu majandus viimases kvartalis eelmisega võrreldes ei langenud. Eelmise aasta kasvu andsid tugeva panuse nii eksport kui ka sisenõudlus. Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist 3,3%-le, kuid järgmisel aastal tänu paranenud ekspordi- ja investeerimisvõimalustele selle kiirenemist 4,3%-ni. Tööpuuduse määr langeb sel aastal keskmiselt 11%-ni ning hinnatõus aeglustub 2,5%-le. Riigi rahanduse olukord on küll paranenud, kuid lähenevad valimised selle aasta sügisel võivad muuta eelarvepoliitika märksa ekspansiivsemaks. Euroalaga liitumise eesmärk on küll endiselt jõus, kuid selle tõenäosus on üha vähenemas, kuna sisemaised riskid kuhjuvad lisaks poliitilistele otsustele võib seda mõjutada ka kiirenev hinnakasv. Rootsi majandusstatistikat korrigeeriti hiljuti märkimisväärselt 2010. aasta kasvu tõsteti pea 6%-ni ning uute Läti - SKP Leedu - SKP Rootsi - SKP Läti - THI Leedu - THI Rootsi - THI Allikas: rahvuslik statistika, Swedbanki prognoos andmete kohaselt kasvas majandus 2011. aastal 4% (jaanuari prognoos oli 4,5%). Eelmise aasta viimase kvartali kasvu mõjutas ekspordinõudluse järsk langus, kuid eratarbimine püsis üllatavalt tugev. Ostujuhtide indeks on viidanud vaid mõõdukale paranemisele selle aasta alguses ning eksporditellimuste kasv on endiselt madal. Ootame selle aasta keskmiseks kasvuks 0,5% - esimeses kvartalis jätkub küll nõrk negatiivne kasv, kuid aasta teises pooles peaks majandusaktiivsus kasvama. Järgmisel aastal kiireneb kasv tublisti - 2,1%-ni -, millel on positiivsed mõjud ka tööturule ja eratarbimisele. Meie eelduste kohaselt langetab Riksbank baasintressimäära sel aastal 1,25%-ni ning sellele tasemele peaks see jääma kuni järgmise aasta lõpuni, misjärel muutub rahapoliitika pisut konservatiivsemaks. Eelarvepoliitika on pigem ettevaatlik ning ettevaatav, seda vähemalt kuni selle aasta teise pooleni, mil on oodata majandusolude paranemist. Pikemat ja detailsemat ülevaadet Läti, Leedu ja Rootsi majanduste kohta saab lugeda meie 24. aprillil ilmunud ingliskeelsest majandusülevaatest Swedbank Economic Outlook. Cecilia Hermansson - 5 -
murepilved hõrenevad 2011. aasta oli majandusele väga hea aasta majandus kasvas tubli 7,6% (esimesel kolmel kvartalil ulatus aastane kasv suisa ligikaudu 9%-ni, kuid aeglustus oluliselt aasta viimases kvartalis). Kasvu toitis jätkuvalt kiire ekspordikasv, mis omakorda tingis vajaduse uute investeeringute ning töökohtade järele, suurendades seeläbi ka sisemajanduse panust majanduskasvu. Hõive kasv kasvatas aga majapidamiste sissetulekuid ning kindlustunnet, mis omakorda suurendas nende valmidust kulutada. Kuigi peamiste ekspordipartnerite majandused aeglustusid, soodustas jätkuvalt tugev välisnõudlus investeeringute kasvu. Neljandat kvartalit, erinevalt eelnevatest kvartalitest, iseloomustas netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eksport kasvas impordist oluliselt aeglasemini, mistõttu majandus aasta viimases kvartalis kasvas vaid 5,1% (sesoonselt kohandatud andmetel). See mõjutas omakorda ettevõtjate kindlustunnet lähituleviku suhtes ning kasvanud määramatus seoses euroala riikides valitsevaga soodustas ettevõtjate ettevaatlikkuse kasvu investeerimisel, s.t nn vaata-ja-oota strateegia kasutamist (seda eriti välisosalusega ettevõtetes). Eelmise aasta majanduskasv kujunes oodatust mõnevõrra aeglasemaks peamiselt tulenes see netoekspordi negatiivsest panusest, st ekspordikasv aeglustus märkimisväärselt (eelmise kvartaliga võrreldes ekspordimahud kahanesid ligi 3%). Sisenõudlus, eriti eratarbimine, Peamised majandusnäitajad, 2009-2013* kasvas aga aasta lõpus tublisti. Aeglasema ekspordikasvu põhjustas aga väiksem ekspordimüük masinate ja seadmete sektoris, mis selle aasta alguse numbreid vaadeldes näib, et oli ajutine, põhjustatuna kas lepingute lõppemisest ja/või tõrgetest tarneahelates. Väikese ja väga avatud majanduse jaoks tulenevad peamised riskid endiselt väliskeskkonnast peamiste partnerriikide majanduste oluline aeglustumine või sootuks kahanemine ei jäta t mõjutamata. Samas ei oleks uue võimaliku kriisi mõju majandusele enam sama suur kui eelneva kriisi puhul (aastatel 2009-2010), kuna majanduse senine areng on oluliselt tasakaalulisem ning vajadus välisfinantseerimise järele on märksa tagasihoidlikum. Uus üleilmne kriis kahandaks välisnõudlust ning vähenevad ekspordimahud tähendaksid nii investeeringute kui ka töökohtade arvu vähenemist. Väiksem hõive omakorda piirab majapidamiste võimalusi tarbimiskulutusi kasvatada. Samas esineb risk, et väliskeskkonna arengud on oodatust positiivsemad ehk teisiti öeldes, et kaubanduspartnerite majandused võivad kasvada oodatust kiiremini, mistõttu võib meie põhistsenaariumis kirjeldatud majandusarengu väljavaade olla liialt konservatiivne. Lisaks eelnevale peame üheks oluliseks riskiks ka psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad majandusagentide kindlustunnet ja seda nii kodu- kui ka välisturgude arengute suhtes. Teisiti öeldes, 2009 2010 2011 2012pr 2013pr SKP (püsihindades) -14,3 2,3 7,6 2,7 4,2 SKP, miljon eurot (jooksvates hindades) 13 843 14 305 15 972 16 886 18 081 Tarbijahinnad -0,1 3,0 5,0 3,8 3,2 Töötuse määr, % 13,9 16,9 12,5 10,5 8,6 Brutopalga reaalkasv -4,6-2,0 0,5 1,6 2,0 Kaupade ja teenuste eksport (jooksvates hindades) -19,5 25,5 27,4 9,2 10,3 Kaupade ja teenuste import (jooksvates hindades) -31,1 24,8 34,0 9,2 11,1 Kaupade ja teenuste saldo, % SKP-st 5,8 7,4 3,8 4,0 3,4 Jooksev- ja kapitalikonto, % SKP-st 7,2 7,2 6,7 5,9 5,5 Otseinvesteeringud sse, % SKP-st 9,6 8,1 8,0 9,9 10,8 Välisvõlg, % SKP-st 124,7 115,2 98,0 91,4 90,8 Valitsussektori eelarveseis, % SKP-st -2,0 0,3 1,0-1,8-0,6 Valitsussektori võlatase, % SKP-st 7,2 6,7 6,0 7,7 10,0 Allikas: SE, EP ja Swedbanki prognoos. *aastane kasv, kui pole teisiti märgitud - 6 - kui majandusaktiivsuse langust ei saada investorite närvilisuse kasv, võib välismajanduse aktiivsuse langusest tingitud reaalne mõju sisemajandusele olla sootuks tagasihoidlikum kui eelnevalt kirjeldatud. Lisaks mõjutavad psühholoogilised tegurid ka välisinvestoreid konkureerivad ju riigid nii oma õigusruumi kui ka majanduskeskkonnaga rahvusvaheliste ettevõtete (st. majanduselu aktiviseerumise toel kasvavate tulude) pärast. Ka toormehindade oodatust kiirem kasv võib majanduse arengule olla üheks riskiks oluliselt kiirem (ja püsiv) naftahinna tõus maailmaturul võib survestada kohalikke tarbijahindu, mis omakorda suurendab nende majapidamiste hulka, kel tekib raskusi sundkulutuste (eluasemekulud, toit) katmisega. Viimane aga tähendab, et eratarbimine võib kiirema inflatsiooni tõttu kasvada märksa tagasihoidlikumalt kui prognoos ette näeb. Sisemaistest riskidest domineerib endiselt tööturuga seonduv jätkuvalt on probleemiks struktuurne tööpuudus, s.t vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib, ent samas on s suur hulk inimesi, kes otsivad tööd. Töötajate nappus võib lähitulevikus vormuda nende erialade ametikohtade palkade kiireks kasvuks, tekitades taas kord nn palgaralli. Selline olukord toob kaasa lõpptoodangu hindade kasvu kiirenemise, survestades seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel. Lisaks struktuursele tööpuudusele iseloomustab tööturgu jätkuvalt pendelränne, mis võib halvema stsenaariumi korral muutuda emigratsiooniks, mis halvendaks veelgi oskuste ja teadmiste mittevastavuse probleemi tööturul. Kahaneva ja vananeva rahvastikuga riigis suurendaks parimas tööeas elanike väljavool survet ka sotsiaalsüsteemile. Keskpikal ja pikal perioodil kujuneb aga tööjõunappus peamiseks kasvu takistavaks teguriks tööjõunappus kahandab ka investorite huvi vastu (nt väikesemahulise tootmise riiki toomine vmt). Kaubanduspartnerite majanduste väljavaadete paranemine toetab ekspordi kasvu Nii 2010. kui ka 2011. aastal kasvasid ekspordimahud enam kui 2 ning sellel aastal meie hinnangul kasv aeglustub
3,1%-ni, mis on mõnevõrra kiirem sellest, mida prognoosisime jaanuaris (2,7%). Peamine põhjus ekspordimahtude kasvumäära tõstmiseks on mõnevõrra paranenud maailmamajanduse väljavaade. Lisaks on paranenud meie partnerite kasvuootused võrreldes eelmise majandusülevaatega eeldame märksa kiiremat kasvu. Kaupade ja teenuste eksport sõltub suuresti sellest, kuidas läheb meie lähinaabrite Rootsi, Soome, Venemaa, Läti ja Leedu majandustel. Ent nagu võis täheldada 2011. aastal, kasvas eksport, vaatamata keerulisemale olukorrale maailmamajanduses, jõudsalt. See viitab omakorda nii kasvanud konkurentsivõimele, suurenenud turuosale sihtriikides kui ka uute turgude leidmisele. Lisaks on eksporti toetanud soodsad vahetuskursid. Kui 2011. aastal oli peamiseks ekspordikasvu mootoriks elektroonikasektor, siis sel ja järgmisel aastal teiste sektorite osatähtsus ekspordis kasvab. Eelduste kohaselt ekspordimüügi mahtude kasv kiireneb nii toidu-, puidu- ja puidutoodete kui ka metallide tootmissektoris. Nagu öeldud ootame sel ja järgnevatel aastatel masinate ja seadmete osakaalu vähenemist koguekspordis ehkki masinate ja seadmete eksport kasvab (küll vaid marginaalselt), kasvavad teiste sektorite müügid välismaale kiiremini, tõstes ka nende osatähtsust koguekspordis. 2012. aasta alguses oli täheldada tugevat kasvu nii kemikaalide kui ka metallide, aga ka toiduainete ekspordis. Lisaks on oodata puidu ja puidutoodete ekspordi kasvu, kuid siin iseloomustab eksporti ka tootenomenklatuuri muutus üha suurema osa moodustavad kõrgema lisandväärtusega tooted (st töötlemata puidu osakaal puidu ja puidutoodete ekspordis on vähenemas). Sellel aastal kasvab seega kogueksport meie hinnangul 3,1% ning järgmisel aastal Panused majandusk asvu 2 15% 1-5% -1-15% -2 Majanduskasvu komponendid, 2009-2013 Reaalkasv, % 2009 2010 5% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr ekspordi kasv kiireneb, jõudes 7,1%-ni. 2013. aasta ekspordikasvu kiirenemist toetab maailmamajanduse, eriti aga Põhjamaade majanduskasvu, väljavaate märkimisväärne paranemine. Teenuste eksporti mõjutab ühelt poolt kaubaekspordi kasvu aeglustumine transporditeenuste eksport, suurima osakaaluga teenus ekspordis, kasvab seetõttu aeglasemalt. Kiiremat kasvu võib täheldada aga reisi- ja muude äriteenuste ekspordis. Ka on oodata IKT teenuste ekspordi osakaalu jätkuvat kasvu ehkki IKT ja seotud teenuste osakaal kogu teenuste ekspordis on väike, kasvab nende maht kiiresti. Impordikasvu sel ja järgmisel aastal toetab ühelt poolt kasvav sisenõudlus, ent teisalt on väikese ja avatud majanduse ning ilma loodusvaradeta riigi puhul import (ja selle kasv) tugevasti seotud ekspordiga ehk suur osa tootmissisendeid tuuakse riiki sisse ja seega mõjutab ekspordi kasv ka impordi kasvu. Samas on oodata suuremat lõpptarbimiskaupade osakaalu koguimpordis kasvav eratarbimine kasvatab ka impordinõudlust. Meie hinnangul kasvab import sel aastal 4,6% ja järgmisel 8,4%, mis Majapidamiste tarbimine -15,6-1,7 4,2 (4,3) 2,7 (3,0) 4,2 (5,6) Valitsustarbimine -1,6-1,1 1,6 (2,6) 1,8 (3,0) 1,7 (2,0) Investeeringud põhivarasse -37,9-9,1 26,8 (20,2) 11,5 (7,1) 7,4 (9,8) Laoseis* -3,4 4,2-0,7 (0,0) -0,8 (-1,0) 0,6 (-0,1) Kaupade ja teenuste eksport -18,6 22,5 24,9 (25,8) 3,1 (2,7) 7,1 (6,7) Kaupade ja teenuste import -32,4 20,6 27,0 (27,0) 4,6 (2,9) 8,4 (8,9) SKP -14,3 2,3 7,6 (8,0) 2,7 (2,7) 4,2 (4,0) Sisenõudlus (v.a. laoseis)* -19,6-3,4 8,1 (7,0) 4,5 (3,7) 4,4 (5,6) Netoeksport* 13,1 2,5 0,3 (1,0) -1,1 (0,0) -0,8 (-1,6) Allikas: SE ja Swedbanki prognoos. Sulgudes on jaanuari prognoos. *panus SKP kasvu 2011 2012pr 2013pr - 7 - netoeksport investeeringud valitsussektor majapidamised SKP Allikas: SE, Swedbanki prognoos kokkuvõttes tähendab, et kaubavahetuse ülejääk prognoosiperioodil väheneb. Investeeringute kasv saab tuge avaliku sektori investeeringute kasvust 2011. aastal kasvasid investeeringud 26,8%, mis tulenes kiirest masinate ja seadmete investeeringute kasvust. Välisnõudlus kasvas juba 2010. aasta teisel poolel, mis tähendas paljudele ettevõtetele kasvavat vajadust tootmisprotsessi uuendada/parandada, mis omakorda päädis kiiresti kasvavate investeeringutega masinatesse ja seadmetesse. Lisaks panustas investeeringute kasvu energeetikasektor (nt taastuvenergia projektid). Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoosiga tõstsime mõnevõrra investeeringute kasvuprognoosi ning seda eelkõige seetõttu, et lisaks üldisele kindlustunde kasvule lõdvendati mõnevõrra ka kohalike omavalitsuste laenupiirangut 3. Sellel aastal kasvavad investeeringud meie hinnangul 11,5% ja järgmisel 7,4%. Selle aasta investeeringute kiiret kasvu toetab, nagu ka eelmises majandusülevaates kirjeldasime, endiselt valitsusel lasuv kohustus CO2 kvoodimüügist saadud tulude investeerimiseks. Probleemseks muudab selle kohustuse ajapiirang investeeringud tuleb teha selle aasta jooksul. Lisaks on teada, et järgmisel aastal valitsuse investeeringud vähenevad, kuna 2013. aastal lõpeb EL-i fondide programmiperiood, mis tähendab, et kaasfinantseerimisprojekte on vähem. Ka on oodata kohalike oma- 3 Sel aastal lõppes kohalike omavalitsuste ajutine võlakohustuste piirang, mis lubas kohustusi võtta ainult välisabiprojektide omaosaluse katteks.
valitsuste investeeringute, mida finantseeritakse ilmselt laenudega, kasvu. Erasektori osa investeeringutes jääb sel aastal võrreldes eelnevaga tagasihoidlikumaks aasta esimesel poolel on ettevõtjad jätkuvalt ettevaatlikud, jälgides murelikult Euroopas toimuvat, kuid juba aasta teisel poolel koos majandustulemuste paranemisega kasvab ka ettevõtjate investeerimisjulgus. Erasektori investeeringute kasv saab hoo üles aga alles järgmisel aastal, moodustades enamiku kogu investeeringute kasvust (avaliku sektori osakaal väheneb märkimisväärselt). Majapidamiste investeeringud jäävad sel aastal tagasihoidlikule tasemele ning on peaasjalikult suunatud olemasoleva eluaseme renoveerimiseks energiahindade kasv (ning ka oodatav edasine kasv) on sundinud mitmeid majapidamisi oma korteri või maja energiaefektiivsuse kasvatamiseks investeeringuid tegema. Korterelamute puhul tuleb appi ka Kredex, mis pakub soodustingimustel laenu elamute soojuskindlamaks muutmisel. Samas, kinnisvaraturu aktiivsus meie hinnangul sel aastal kasvab aktiivsuse kasvu oli märgata juba eelmise aasta lõpul. Kuigi eluaseme turul aktiivsus kasvab, ei tähenda see veel laenumahtude kasvu meie hinnangul erasektori laenumaht sel aastal kahaneb ning majanduskonjunktuuri paranemisel kasvab ka laenamisjulgus. Ehk juba 2013. aastaks ootame eraisikute laenumahtude tagasihoidlikku kasvu. Kuid sel aastal püüavad majapidamised pigem laene tagasi maksta kui uusi võtta, ja ostumüügi tehinguid finantseeritakse pigem omavahenditest. Lisaks mõjutab kinnisvaraturgu ka pakutav kinnisvara ostjad on muutumas üha nõudlikumaks ning kehva asukohaga olematu taristuga arendustele on ostjat üpris keeruline Ehi tussek tori näitaj ad 5 4 3 2 0 1-20 2007 2008 2009 2010 2011 2012-40 -1-2 -3-4 P anuse d kauba e kspordi kasvu ( j ooksva te s hi ndade s) 4 3 2 1-1 -2-3 2007 2008 2009 2010 2011 leida. Samas ei ole haruldane, et kortermaja müüakse ära veel enne, kui ehitustegevus on alanud. Nõudlus eluasemete järele lähitulevikus kasvab kasvavad sissetulekud ja elatustase suurendab ka residentide soovi elujärje parandamiseks keskmine ruutmeetrite arv leibkonnaliikme kohta on s oluliselt madalam kui vanades Euroopa riikides (30,1 s vs 45,2 Saksamaal ja Austrias). Vaatamata sellele, et ehituslubasid on väljastatud rohkem kui varasematel aastatel, ei alustata sel aastal märkimisväärsel hulgal elamuehitusi, kuna kasvanud avaliku sektori investeerimisaktiivsus on kergitanud ehitushindu ning paljud arendajad lükkavad ehitustegevuse alguse seetõttu edasi. Kuid juba järgmisel aastal ootame elamuehituses aktiivsuse kasvu. Soodsad arengud tööturul jätkuvad 2011. aastal kasvas hõive märkimisväärselt 6,7% ehk enam kui 38 tuhat inimest leidsid töö. Ühelt poolt mõjutab seda kasvanud välisnõudlus, millele vastamiseks olid ettevõtjad sunnitud 60 40 20-60 -80-100 - 8 - ehitusmahud, aastane kasv (vs) hinnaindeks, aastane kasv (vs) kindlustunne (ps) tellimuste tase (ps) Allikas: SE, DG ECFIN muu masinad ja seadmed metalltooted puit ja paber keemia- ja plasttooted mineraalsed tooted toidukaubad kokku Allikas: SE tootmist laiendama, investeerides ning töötajaid värvates. Teenindussektori hõivet mõjutas enim suur turistide sissevool sektorites nagu jaekaubandus, hotellid ja majutus, restoranid ja toitlustusasutused ning taastusravi kasvas tööjõuvajadus eelmisel aastal tublisti. Lisaks eelmainitule kasvas hõive kiiresti ka ehitussektoris, kus oli 2011. aastal enam kui 2 rohkem hõivatuid kui aasta varem. Tööpuuduse määr langes 2011. aastal 12,5%-ni (16,9%-lt 2010. aastal) ning ootuste kohaselt langeb tööpuudus ka kogu prognoosiperioodi jooksul. Samas tasub rõhutada ka seda, et aktiivsuse määr (hõivatud ja tööd otsivate inimeste osakaal vastavaealises elanikkonnas) on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning püsis kõrgel tasemel ka eelmisel aastal. Kõrge aktiivsuse määra taga võib olla ühelt poolt vajadus kiire hinnakasv on vähendanud leibkonna ostujõudu, mis omakorda tingis nende, kes tavapäraselt oleksid tööturult väljas (tudengid, pensionärid jt tööturu mõttes mitteaktiivsed), sisenemise tööturule. Teisalt on kasvanud määramatus suurendanud majapidamiste hirmu tulevikus hakkamasaamise osas ning seetõttu üritatakse end rohkemate palgateenijatega kindlustada võimalike raskuste vastu. Kuid väheoluline ei ole ka demograafiline muutus. Nimelt on viimastel aastatel tööturule sisenev kohort olnud märksa suurem kui varasematel aastatel ning tõusnud pensioniiga on sundinud paljusid vanemaealisi tööturul edasi toimetama, mistõttu majanduslikult aktiivseid inimesi on võrreldes mitteaktiivsetega lihtsalt rohkem. Nagu öeldud, ootame tööpuuduse määra vähenemist ka sel ja järgmisel aastal. Tööpuuduse määr langeb meie hinnangul sel aastal 10,5%-ni ning järgmisel aastal 8,6%-ni. Peamised põhjused tööpuuduse
määra vähenemise taga on kasvav hõive ning pisut kahanev aktiivsus. Samas tuleb rõhutada, et kui muutused majanduses tähendavad soodsaid arenguid tööturul (st vabade töökohtade arv suureneb ning oht töökohta kaotada väheneb), siis struktuurne tööpuudus on jätkuvalt probleemiks. IKT ja seotud sektorite, elektroonika ning energeetika sektorite ettevõtjad kurdavad juba praegu sobivate teadmiste ja oskustega inimeste nappust turul. Ka tervishoiusektoris on töötajate nappus muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui immigratsioonipoliitikad ei muutu, võib kvalifitseeritud tööjõu nappus osutuda peamiseks kasvu takistavaks teguriks ja seda juba lähiajal. Nagu ka eelmistes majandusülevaadetes kirjeldatud, iseloomustab tööturgu jätkuvalt pendelränne. Kui aga need residendid, kes küll töötavad lähiriikides, kuid elavad s, ühel hetkel otsustavad emigreeruda, siis võib spetsialistide puudus s veelgi teravamaks muutuda. Vananeva ja väheneva rahvastikuga riigis tähendab emigratsiooni suurenemine kasvavat survet sotsiaalsüsteemile ning suurendab järjekordse nn palgaralli ohtu, mis omakorda survestab ettevõtete konkurentsivõimet. 2011. aasta kolmandas kvartalis pöördus reaalpalk kasvule peale 11 kvartalit kestnud langust. Aasta keskmiselt kasvas keskmine reaalpalk seega 0,5%. Sel ja järgmisel aastal kasvab reaalpalk meie hinnangul vastavalt 1,6% ja 2%. Võrreldes eelneva prognoosiga alandasime reaalpalga kasvumäärasid mõnevõrra ja seda tulenevalt kiiremast oodatavast hinnakasvust. Reaalpalga kasvu toetab tööjõunappuse süvenemine ning seda eriti ehitussektoris kinnisvaraarendajad peavad töötajate palkamisel T ööturu näitaj ad 25% 2 15% 1-1 -15% Eratarbi mi ne, tarbi ja k i ndl ustunne j a palgak asv 3 2 1-1 -2-3 5% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr -5% konkureerima Soome ettevõtjatega. Lisaks mõjutab kiiresti kasvanud töömaht (valitsussektori investeeringute kiire kasv sel aastal) ka tööjõukulusid ehitussektoris üldiselt. Samas tuleb rõhutada, et palgakasv on sektoriti ebaühtlane. Naftahinna muutused maailmaturul pärsivad majapidamiste soovi kulutada 2007 2008 2009 2010 2011 2012-9 - 25 15 5-5 -15-25 -35-45 eratarbimise aastane kasv jaemüügi aastane kasv brutopalga aastane reaalkasv tarbija kindlustunne (ps) Allikas: SE, DG ECFIN 69% 67% 65% 63% 61% 59% 57% 55% Allikas: SE, Swedbanki prognoos Majapidamiste tarbimine näitas juba 2010. aasta lõpus tugevat kasvu ning see jätkus ka kogu 2011. aasta jooksul eratarbimine kasvas eelmisel aastal 4,2%. Tugev hõivekasv ning jätkuvalt soodsad arengud tööturul kasvatasid majapidamiste kasutatavat tulu, mis omakorda suurendas nende kindlustunnet tuleviku suhtes. Kindlustunde kasv mõjutas majapidamiste ostuotsuseid sooritati julgemini neid oste, mida seni oli edasi lükatud (peamiselt kestvuskaubad). Sel aastal kasvab eratarbimine meie hinnangul eelmise aastaga võrreldes veidi tagasihoidlikumalt vaid 2,7%. Ka võrreldes eelmise prognoosiga on see hinnang mõnevõrra madalam ning peamine põhjus on jaanuaris oodatust kõrgem inflatsiooniootus selleks aastaks. Keskmine tarbijakorv kallineb sel aastal meie hinnangul 3,8% (jaanuaris prognoosisime 3,2% hinnakasvu) ning oodatav hinnakasvu aeglustumine lükkub üha enam aasta teise poolde. Peamiseks teguriks kõrgema inflatsiooniootuse taga on energiahinnatõus (nii eluasemekulutuste kiire kasv kui ka nafta hinnamuutus maailmaturul). Järgmisel aastal hinnakasv aeglustub 3,2%-ni. Võrdlemisi kiire hindade kasv tähendab seega kesisemat eratarbimise kasvu oodata on transpordikulutuste kasvu (sel aastal ootame nafta hinna 6,6% kallinemist maailmaturul, mis kergitab ka siinseid mootorikütuste hindu), mis aga tähendab, et mõne aja möödudes kasvab ka teiste kaupade hinnalisa just kasvanud kulutuste tõttu. Seega jääb olemasolevast eelarvest vähem järele muude kulutuste kasvatamiseks. Ka üritatakse suve- ja kevadkuudel talvekuudeks raha kõrvale panna, et kütteperioodil eluasemekulutuste katmisel mitte hätta jääda. Ka 2013. aastal jäävad majapidamised meie hinnangul ettevaatlikuks ootame eratarbimise kasvuks 4,2%. Lisaks hinnakasvule mõjutab majapidamiste soovi kulutada ka sissetulekute kasv ning, nagu öeldud, inimeste keskmine ostujõud küll kasvab, kuid palgakasv on sektorite lõikes ebaühtlane ning on kiirem ametikohtadel, kus vastava kvalifikatsiooniga töötajaid on turult keeruline leida (IKT-, energeetika-, ehitussektor). Valitsussektori võlg kasvab märkimisväärselt tööpuuduse määr brutopalga aastane reaalkasv hõive aastane kasv aktiivsuse määr (ps) Juba teist aastat järjest oli üldvalitsuse eelarve ülejäägis, moodustades 2011. aastal 1% SKP-st. Tulude kasvu toetas ühelt poolt CO2 kvoodimüügist saadud tulud (kogumõju ligikaudu 1,7% SKP-st) ning teisalt taastunud majandus-
aktiivsusest tingitud 7% kasvanud maksutulud. Sel ja järgmisel aastal on aga oodata eelarve ülejäägi muutumist defitsiidiks. Sel aastal ulatub eelarvepuudujääk meie hinnangul 1,8%-ni SKP-st ning on tingitud peamiselt mitmetest ajutise loomuga teguritest nagu CO2 kvoodimüügist saadud tulude investeerimiskohustus (ligikaudu 1,5% prognoositud SKP-st) ning teise pensionisamba kohustuslike maksete taastamine. Ajutiste tegurite mõju taandumine kahandab eelarvepuudujääki 2013. aastaks 0,6%-ni prognoositud SKP-st. Sel ja järgmisel aastal aset leidvad maksumuudatused, mis mõjutavad eelarvepositsiooni, on lisaks regulaarsele tubaka- ja alkoholiaktsiisi kasvule ka töötuskindlustusmakse määra vähenemine 2013. aastal (4,2%-lt 3%-le) ning tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 4 võrra; neist esimene kahandab sotsiaalkindlustusfondide ülejääki ning teine suurendab maksutulu. Üldvalitsuse võlatase moodustas 2011. aastal 6% SKP-st, kuid nii sel kui ka järgmisel aastal valitsussektori võlg kasvab. Valitsuse võlg moodustab meie hinnangul sel aastal 7,7% SKP-st ning kerkib 2013. aastal 1-ni SKP-st. Peamine tegur valitsussektori võlakoormuse kasvu taga on EFSF-i antavate laenude väljamaksed, mis kajastuvad osaliselt võlakoormuse kasvus (lisab ligi 3% SKP-st kogu prognoosiperioodil). Teised tegurid, mis valitsussektori võlataset mõjutavad, on ESM-i sissemaksed, riigi soov suurendada Energia omakapitali, kohalike omavalitsuste laenupiirangu lõdvendamine ning osaline eelarvepuudujäägi katmine laenu abil. Nimetatud tegurid koormavad valitsussektori võlataset ning kuna netovõlg muutub prognoosiperioodil negatiivseks, võib täiendav likviidsuse suurendamine olla vajalik. Vaatamata eeltoodule on P anused ta rbij a hi nna k a svu 12% 1 8% 6% 4% 2% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012-2% -4% valitsussektori rahandus suhteliselt heas korras eelarvepuudujäägid on ootuste kohaselt siiski ajutised ning valitsus on enesele võtnud kohustuse viia eelarve ülejääki nii pea kui võimalik. Lisaks võib võlataseme kasvu lugeda kestlikuks. Selle aasta märtsis leidis õiguskantsler Indrek Teder, et loodava Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) alusleping on osaliselt vastuolus põhiseadusega; see võib saada takistuseks ühinemisel ESM-iga. Lõpliku otsuse teeb riigikohus lähimate kuude jooksul. Käesolev prognoos eeldab maksete tegemist ESM-i. Annika Paabut Elina Allikalt muu majapidamiskulud tranpordikulud toidukaubad tarbijahinna aastane kasv Allikas: SE Val i tsussek tori rahandus, % SK P -st 12% 9% 6% 3% võlatase -3% 2007 2008 2009 2010 2011 2012pr 2013pr eelarve tasakaal -6% Allikas: SE, Swedbanki prognoos - 10 -
Kontaktid Rootsi Cecilia Hermansson grupi peaökonomist Rootsi peaökonomist Magnus Alvesson Jörgen Kennemar Anna Ibegbulem assistent +46 8 5859 7720 cecilia.hermansson@swedbank.se +46 8 5859 3341 magnus.alvesson@swedbank.se +46 8 5859 7730 jorgen.kennemar@swedbank.se +46 8 5859 7740 anna.ibegbulem@swedbank.se Annika Paabut +372 888 5440 annika.paabut@swedbank.ee peaökonomist Elina Allikalt +372 888 1989 elina.allikalt@swedbank.ee Läti Mārtiņš Kazāks grupi asepeaökonomist Läti peaökonomist Dainis Stikuts Lija Strašuna +371 67 445 859 martins.kazaks@swedbank.lv +371 67 445 844 dainis.stikuts@swedbank.lv +371 67 445 875 lija.strasuna@swedbank.lv Leedu Nerijus Mačiulis Leedu peaökonomist Lina Vrubliauskienė Vaiva Šečkutė +370 5 258 2237 nerijus.maciulis@swedbank.lt +370 5 258 2275 lina.vrubliauskiene@swedbank.lt +370 5 258 2156 vaiva.seckute@swedbank.lt - 11 -
Oluline informatsioon Käesolev analüüs on koostatud Swedbanki majandusanalüüsi osakonna analüütikute poolt. Nimetatud osakonda kuuluvad analüüsiüksused s, Lätis, Leedus ja Rootsis ning nimetatud osakond on sõltumatu Swedbankist ning vastutab maailma ja koduturu majandusülevaadete koostamise eest. Analüüsiüksuse tegevus on erinev Swedbanki teiste üksuste tööst ja seetõttu võivad analüüsis väljendatud seisukohad erineda teiste Swedbanki töötajate poolt avaldatud arvamustest. Analüüs põhineb koostajate poolt usaldusväärseks peetud avalikel informatsiooniallikatel ja kajastab analüütikute isiklikku ja professionaalset arvamust vastavatest asjaoludest. Esitatud analüüs peegeldab koostajate parimat arusaamist kasutatud informatsioonist analüüsi koostamise hetkel ja asjaolude muutumise korral võib arusaamine muutuda. Analüüs on koostatud analüütikute parimate oskuste kohaselt ja on nende parima teadmise kohaselt õige ja täpne, kuid ei Swedbank ega ükski Swebankile kuuluvatest ettevõtetest, nende juht ega töötajad ei kanna mingit ei otsest ega kaudset vastutust juhul, kui siiski selgub, et analüüsis toodud asjaolud ei ole õiged ja täpsed. Swedbanki kuuluvad ettevõtted võivad omada osalusi analüüsis nimetatud ettevõtetes ja osutada neile finantsteenuseid (sealhulgas anda laenu). Eelnimetatud asjaolud võivad mõjutada vastavate ettevõtete majandustegevust ja nende poolt väljalastud väärtpaberite hinda. Teile esitatud analüüs on informatiivse iseloomuga. Mitte mingil juhul ei tohi analüüsi käsitleda Swedbanki kuuluvate ettevõtete või nende juhtide ja töötajate lubadusena või kinnitusena, et analüüsis kajastatud sündmused aset leiavad või prognoosid tõeks osutuvad. Samuti ei tohi analüüsi käsitleda soovitusena väärtpaberitesse investeerimiseks, finantstehingu tegemiseks või muuks teatud moel tegutsemiseks. Swedbank ning selle juhid ja töötajad ei vastuta kahju eest, mis Teil võib tekkida seoses tegutsemisega käesolevale analüüsile tuginedes. Rõhutame, et igasugune majanduskeskkonna arengu prognoosimine on oma olemuselt teataval määral spekulatiivne ja tegelik olukord võib kujuneda teistsuguseks kui käesolevas analüüsis eeldati. KUI TE OTSUSTATE TEGUTSEDA KÄESOLEVALE ANALÜÜSILE TUGINEDES, SIIS KÄITUTE ÜKSNES ENDA VASTUTUSEL JA OLETE KOHUSTATUD ISESEISVALT KONTROLLIMA JA HINDAMA VASTAVA TEGEVUSE MAJANDUSLIKKU OTSTARBEKKUST JA SELLEGA KAASNEVAID RISKE. Lühendid DG ECFIN Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusosakond EFSF Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EKI Konjuktuuriinstituut EL Euroopa Liit EP Pank ESM Euroopa Stabiilsusmehhanism RM - Rahandusministeerium SE Statistikaamet - 12 -