Linnalooduse mõju inimese tervisele ja heaolule Ann Ojala, DSocSc Soome Loodusvarade Instituut (Luke), teadur ann.ojala@luke.fi NATTOURS konverents Nordic Hotel Forum Tallinn, 7.juuni 2018
Raudsepp, M. (2005). Eestlaste loodusesuhe keskkonnapsühholoogia vaatenurgast. Eesti looduskultuur (toim. T. Maran ja K. Tüür), lk. 377-418. 2 25.6.2018
Elustiili ja linnastumisega seotud probleemid Heaoluühiskondades linnastumine kontakt loodusega on muutunud, näiteks inimesed veedavad rohkem aega sisekeskkondades, lastel on kodust väljaspool vähem vabadust, liigselt keskkonnast tulenevaid ebasoodsaid stiimuleid. lisandumas on stressi ja istuva elustiiliga seotud haigused rohealade vähenemine linnades 25.6.201 8 3
Mehhanismid Õhu kvaliteet Õhusaaste vähenemine Värske õhu lisandumine Aeroallergeenide lisandumine Looduskeskkond Tüüp (linna park) Kvaliteet (liigirikkus) Määr Kontakt loodusega Sagedus, kestvus, võimaldused (vaatlemiseks, jalutamiseks) Füüsiline aktiivsus Näiteks jalutuskäikude ja õues mängimise lisandumine Sotsiaalsed kontaktid Suurenenud kogukonnatunne ja kontaktide arv naabritega Tervis ja heaolu Sooritus (tööalane, akadeemiline) Subjektiivne heaolu Püsivad füsioloogilised muutused Haigestumus Suremus Pikaealisus Mõjutajad :Kaugus, kättesaadavus, ilm, turvalisus, sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid Mõjutajad : Sugu, vanus, majanduslik staatus, sotsiaalne ja kultuuriline kontekst Stress Stressorite vähenemine Toimetulekuviiside omandamine Afektiivne, kognitiivne ja füsioloogiline taastumine 4 25.6.2018
Taustateooriaid Biofiilia hüpotees (Fromm, 1973; Wilson, 1984). Psühhofüsioloogilise stressi vähenemine (Ulrich, 1984) looduse vaatlemine vähendab stressi protsess on automaatne ja tundepõhine Tajutud taastumise teooria (Kaplan ja Kaplan, 1989) vaimse töö võime ei ole lõputu meeldiv keskkond võimaldab tähelepanu taastumist Eemalolek (argipäevast eemaldumine), paeluvus (kk. mis tõmbab tähelepanu), ulatus (sidus ja terviklik kk.), sobivus (kk. sobivus endale). 5 25.6.2018
Meelispaik Eriti oluline, meeldiv ja väärtuslik paik igapäevakeskkonnas - Enamasti looduskeskkonnad - Restoratiivsed mõjud on tüüpilised looduses paiknevatele meelispaikadele Psühholoogiline eneseregulatsioon (self-regulation) Parimad tulemused tervisele saavutatakse korduvate külastustega oma meelispaikadesse. See tähendab, et loodus peaks olema kättesaadav igapäevakeskkondades. Korpela, K., Ylén, M., Tyrväinen, L., & Silvennoinen, H. (2008). Determinants of restorative experiences in everyday favourite places. Health & Place, 14(4), 636-652. Korpela, K., Borodulin, K., Neuvonen, M., Paronen, O., & Tyrväinen, L. (2014). Analyzing the mediators between nature-based outdoor recreation and emotional well-being. Journal of Environmental Psychology, 37, 1 7. http://dx.doi.org/10.1016/j.jenvp.2013.11.003
Loodusesuhe.. kirjeldab indiviidi tasemel seotust looduskekkonnaga,. Internaliseeritud suhe loodusega; mõtted ja tunded oma isiklikust seotusest loodusega (Nisbet, Zelenski, & Murphy, 2009). 7 25.6.2018
Lapsed ja linn - Lapsed avastusretkel? - Võimalus valida õpi-, mängu, vabaajakeskkondi? - Kuidas toetada laste heaolu, tervist ja arengut? - Füüsiline aktiivsus - Loomingulisus - Kognitiivne areng - Sotsiaalsus - Individuaalsed erinevused jne.
Rekreatsioonikäitumise monitoorimine, Soome näide National Outdoor Recreation Demand Inventory (LVVI), 2000, 2010, Üleriigiline ja regionaalne statistika Soomlased vanuses 15-75 eluaastat, umbes 8900 vastajat. Osalemise aktiivsus, tegevused looduses, matkad/reisid loodusesse jne. Monitooruuringu andmeid kasutatud uuringutes Tervise- ja heaolu uuringud Keskkonnamuutuste mõju rekreatsioonikäitumisele (kliima muutus, vee kvaliteet, metsamaastiku muutused) Rekreatsioonikäitujate tüüpid ja proofilid, ennustused jne. http://www.metla.fi/metinfo/monikaytto/lvvi/index-en.htm 9 Marjo Neuvonen ja Tuija Sievänen 25.6.2018
Praktilisi näiteid: Teave elanike rekreatsoonikäitumise kohta kõigile kättesaadav 10 25.6.2018
Rohealade määrä mõju elanike tervisele (Pietilä ym. 2015) Elukeskkonna rohealade määral ja kättesaadavusel on seos füüsilise aktiivsuse ja subjetiivse tervisega. Eeslinnad Lühike vahemaa metsa lisas rekreaktiivsete külastuste kasvu Rohekeskkond lisas subjetiivset rahulolu tervisega rekreatsiooni aktiivsuse kaudu. Kesklinn Mõju samasuunaline, kuid rohkekeskkondadel ei olnud olulist mõju subjektiivsele rahololule oma tervisega. Kesklinnas elavad majandslikult kindlustatumad, nende subjektiivne rahulolu oma tervisega on suurem, samuti aktiivsemad liikujad sisekeskkondades. Pietilä, M., Neuvonen, M., Borodulin, K., Korpela, K., Sievänen, T., Tyrväinen, L. 2015. Relationships between exposure to urban green spaces, physical activity and self-rated health. Journal of Outdoor Recreation and Tourism, 10, 44-54. 11 25.6.2018
Näiteid uuringutest küsitlusuuring Loodus ja inimese heaolu (Helsingi ja Tampere) (2005-2007) Projekti juhid: Liisa Tyrväinen (METLA) ja Kalevi Korpela (Tampere ylikool) Küsitlusuuring, 1270 15 75 aastast vastajat mõlemast linnast Tulemused: Üle 80% vastajatele on looduskeskkond oluline hea elukeskkonna osa. Loodust peeti oluliseks ilu, esteetilisuse, rahu ja vaikuse tõttu. Loodust peeti oluliseks füüsilise aktiivsuse lisajaks. Inimeste lemmikaigad olid enamasti looduses. Restoratiivsed kogemused loodusekskkonnas, eriti linnametsades ja vee ääres olid tugevamad, kui parkides ja asumites. - Looduses viibine mõjub positiivselt üldisele meeleolule - Positiivsed tunded lisanduvad, mida rohelisem ümbrus on Mida rohkem elanikud rohealadel viibisid, seda enam kogesid nad positiivseid tundeid. Tulemus oli kindel, kui lähirohealasid külastati aastas üle viie tunni kuus, või kui külastati mõnda linnast väljas 25.6 olevat roheala 2-3 korda kuus..201 8 12
Näiteid uuringutest - eksperiment Helsingis Pildid: Erkki Oksanen/ Luke 13
Käimasolevad projektid, Luke + partnerid Rohealad füüsilise liikumise toetajana Soomes (NatureMove) 2016-2019, (OKM (Suomen Akatemia), Luke ja THL) Kuidas oleks võimalik edendada liikuvat elustiili looduse parema kättesaadavuse kaudu? Liikumisaktiivsus, tervist toetavad elemendid elukeskkonnas, loodusesuhe ja selle võimalik mõju liikumisaktiivusele, mis aitaks planeerida aktiivsust toetavat elukeskkonda. Virtuaalne looduskeskkond teadmustöötajate tööga seotud heaolu toena 2017-2019, (Työsuojelurahasto, Luke, DocArt ja HY). Milline on virtuaalse loodusekkonna mõju stressist taastumisele tööpäeval ajal? Ekperiment: - südame löögisageduse vaheldumine - küsimustikud 14 25.6.2018
Rohealad ning sportimisvõimaluste keskmed sise- ja välistingimustes (NatureMove) 15 25.6.2018
Ülevaateid teadusuuringutest Luonto lähelle ja terveydeksi. Ekosysteemipalvelut ja ihmisen terveys. Argumenta-hankkeen (2013 2014) tulokset ja toimenpidesuositukset (ilmainen pdf): https://helda.helsinki.fi/handle/10138/153461 The health and social benefits of nature and biodiversity protection : Reports for the European Commission: Final report (tähän teemaan erityisesti luvut 6-8) http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/intro/docs/health%20and%20social%20benefits%20of%20nature%20-%20final%20report%20main%20sent.pdf The health and social benefits of nature and biodiversity protection: Executive summary http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/intro/docs/health%20and%20social%20benefits%20of%20nature%20- %20Final%20Report%20Executive%20Summary%20sent.pdf 16 25.6.2018
Ökosüsteemiteenused ja inimese tervis Argumenta projekt (2013 2015) Näiteid tervist edendavate keskkondade planeerimiseks: kaitsta ja suurendada loodusturismi võimalusi hoolitsedes kohalike puhkealade ja muude looduslike alade säilitamise ja hooldamise eest, luua raamistik tervislikele elukeskkondadele ja kujundada linnadesse rohealasid, võtta arvesse looduse potentsiaal erinevate rühmade, eriti laste ja eakate vajadusi arvestades, koolitada lasteaedade ja eakate hooldusasutuste töötajaid, et nad oskaksid oma igapäevases töös looduseskkondi ja looduselemente sise- ja välistingimustes kasutada, kasutada looduse võimalusi tööstressi all kannatajate, pikaajaliste töötute, vaimse tervise patsientide ning sõltuvuste rehabilitatsioonis ja ravis, lisada looduse potentsiaal spordi- ja tervisealastesse soovitustesse (füüsilise aktiivsuse- ja looduseretseptid); teavitada kodanikke erinevate kanalite kaudu looduse tervisemõjudest ja selle kasulikkusest. 17 25.6.2018
Kokkuvõtteks Linnade rohealad toetavad elanike tervist ja heaolu Juurdepääs rohealadele on oluline Kättesaadavus peaks olema tagatud kõigile ühiskonna liikmetele Juurdepääs peaks olema lihtne Oluline on rohealade kvaliteet (eriti linnakeskkonnas) Rohealade võimalused haiguste ennetamisel ja tervishoiusüsteemis Rohealade võimalused hariduses Rekreatsiooni ja rohealad on oluline ressurss, mida tuleks linnaplaneerimises võtta tõsiselt. 18 25.6.2018