KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: AS Levira registrikood: tänava ni

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 10203566 tänava nimi: Kloostrimetsa tee 58a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 15026 telefon: +372 6804000 faks: +372 6804001 e-posti aadress: levira@levira.ee

Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Konsolideeritud bilanss 7 Konsolideeritud kasumiaruanne 8 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 9 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Raha 14 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 15 Lisa 5 Varud 16 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 7 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 16 Lisa 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud 17 Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud 17 Lisa 10 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 12 Kapitalirent 21 Lisa 13 Kasutusrent 21 Lisa 14 Laenukohustised 22 Lisa 15 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 16 Eraldised 23 Lisa 17 Tingimuslikud kohustised ja varad 23 Lisa 18 Sihtfinantseerimine 24 Lisa 19 Aktsiakapital 24 Lisa 20 Müügitulu 25 Lisa 21 Muud äritulud 25 Lisa 22 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 26 Lisa 23 Turustuskulud 26 Lisa 24 Üldhalduskulud 27 Lisa 25 Tööjõukulud 27 Lisa 26 Muud ärikulud 27 Lisa 27 Tulumaks 28 Lisa 28 Seotud osapooled 28 Lisa 29 Konsolideerimata bilanss 29 Lisa 30 Konsolideerimata kasumiaruanne 30 Lisa 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 31 Lisa 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 32 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2

KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE TEGEVUSVALDKOND on meedia-, pilve- ja ringhäälingu võrguteenuseid osutav ettevõte. Eestis toob Levira televaatajani ja raadiokuulajani vabalevis edastatavad tele- ja raadiokanalid. Paljudele rahvusvahelistele telekanalitele ning meediaettevõtetele osutame teleprogrammide väljastusja videofailide transkodeerimisteenuseid. Ülekandebussidega toodab Levira teleülekandeid Skandinaavias ja Balti riikides. Ettevõtetele osutame IT-majutus- ja pilveteenuseid. Levira peakorter asub Eestis, teenuseid osutame Põhja- ning Kesk-Ida Euroopas ja Venemaal. Levira klientideks on kohalikud ja rahvusvahelised meedia- ja IT-ettevõtted ning telejaamad: ERR, Starman, Kanal2, TV3, Turner, Sony, MTG, EBU, Telia, Tele2, Elisa, ATEA, jt. Levira aktsionärideks on Eesti Vabariik ja Prantsuse telekommunikatsiooniettevõte TDF osalustega vastavalt 51% ja 49%. KONTSERNI STRUKTUUR Levira konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvad konsolideeriva üksusena ja konsolideeritavate üksustena SA Tallinna Teletorn, Eesti Digitaalringhäälingu OÜ ja Levira Central Europe s.r.o. SA Tallinna Teletorn eesmärgiks on turustada Tallinna Teletorni kui rahvusvahelise tähtsusega vaatamisväärsust, kultuuriteenuste osutajat, vaba aja veetmise ja elamusturismi sihtkohta ning korraldada sihtasutuse majandustegevust. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 100% sihtasutuse sihtkapitalist. Eesti Digitaalringhäälingu OÜ eesmärgiks on digitaaltelevisiooni edastamise sageduslubade haldamine. Levira osalus osaühingus moodustab 99,96% ühingu osakapitalist. Slovakkias asuva 100%-lise osalusega tütarfirma Levira Central Europe s.r.o. eesmärgiks on teleprogrammide väljastusteenuse osutamine. MAJANDUSTEGEVUS Võrguteenuste 2016. aasta osutus selgelt hübriidtv kasvuperioodi aastaks. Kui veel jaanuaris oli hübriidtv-ga igakuigselt ühendunud nutitelekate arv 31 000 ringis, siis detsembriks oli see tõusnud ligikaudu 45 000 telerini. HübriidTV-l on kaks teineteisega hästi kokkukäivat eesmärki - pakkuda meie TV-kanalitest äriklientidele võimalust oma sisu järelvaatamise kaudu televaatajale rohkem näidata ja pakkuda vabalevivaatajale enamat kui lihtsalt üle õhu kättesaadavat lineaarset telepilti. Nii tagab see ühtaegu parema kliendi- kui kasutajasuhte ja annab vabaleviteenusele olulise lisaväärtuse. Maapealset televisioonilevi kasutavate teleperede arv ei ole vähenenud. Aasta jooksul on hübriidtv sisuvalik täienenud mitmete raadiojaamadega ning raadiokavadega. Lisaks ERR-i uudistele saab hübriidtv vaataja alates eelmisest aastast osa ka TV3 uudisteportaali tööst. Ka saab üha rohkem tähelepanu Delfi TV otseülekannete jälgimine otse telekast ning uudne Slow TV. Ning kuigi valdav osa ajast vaadatakse telepilti ikka veel telekava alusel, pakub hübriidtv paljudele võimaluse saada kohalikust sisust osa oma kella järgi kõige populaarsemad hübriidtv sisuosad on kahtlemata ETV, Kanal 2 ja TV3 järelvaatamine.

Meediateenuste areng 2016. aastal keskendus uute suurte rahvusvaheliste klientide võitmisele. Osalesime mitmel varasemast oluliselt suuremal hankel, millest nii mõnigi eeldas märkimisväärset arendustööd. Ühelgi lõppenud hankel ei õnnestunud edukas olla, kuid osa hankeid on veel pooleli ning meie võiduvõimalused võrdlemisi head. Mitmed võtmekliendid jätkasid oma teenuste ümberkorraldamist, et sobituda muutunud turuolukorraga. Kahjuks üks klient ka pankrotistus ja üks otsustas Levira teenustest loobuda. Samal ajal lisandus uusi kliente ja teenuseid. Laiendasime nii oma teenuseportfelli kui ka meediavõrgu ulatust. Vaatamata toimunud muutustele ei õnnestunud saavutada planeeritud majandustulemusi. Televisiooni välitootmises oli 2016. aasta väga edukas. Uue ülekandejaama HD3 valmimisega astusime suure sammu edasi nii võimekuse kui ka kvaliteedi poolest. Samuti kasvas teenuste käive. HD3 on täna Baltikumi moodsaim ülekandejaam ja juba esimese paari kuuga tõestanud selle ehitamise otsuse õigsust. Tänu suurematele võimalustele on meil õnnestunud saada mitmeid olulisi ja kasumlikke tootmistöid ning kunagi varem ei ole meil olnud tänases mahus töid ette broneeritud. Aastal 2016 panustasime jõulisemalt pilveteenuste sektorisse. Seni oli meil käigus neli andmekeskust ja kuna nende ressurss ammendus, siis oli loogiline investeerida uue loomisse. DC5 andmekeskuses pakume klientidele seadmekoha ja -kapi põhist serverite majutusteenust ja kuni 100 Gb andmesideühendust viielt erinevalt sideoperaatorilt. Uue andmekeskuse ITvõimsus on kuni 400 kw ning keskuse kolmes eraldatud ruumis asub serverite paigaldamiseks neli autonoomset moodulit. Tallinna teletorni maa-alusel korrusel paiknev andmekeskus hõlmab 300 ruutmeetrit ning vastab kõigile rahvusvahelistele ja kohalikele turvanõuetele. Pilveteenuste arendamise jätkuna oleme alustanud koostööd maailma juhtiva pilveplatvormi arendajaga Jelastic Inc, et pakkuda intuitiivset, kuluefektiivset ja paindlikku pilveplatvormi erinevatele ettevõtetele Eestis ja lähiriikides. Aasta alguses lahkusid kaks suurt klienti, mis jättis majandustulemusele jälje, kuid aasta võrdluses suutsime ikkagi kasvada. Tallinna Teletorni külastas möödunud majandusaasta jooksul ligi 160 000 inimest, mis oli eelmise aastaga samal tasemel. Talvehooaja külastajate arv tõusis 15% tänu novembrist kuni aprillini avatud ajutisele näitusele "Elus Universum". Juunist oktoobrini täiendas ekspositsiooni "Avastusretk 1991", mis taaselustas Eesti taasiseseisvumisaegseid sündmusi. Ülevaade finantsnäitajatest ja suhtarvudest Levira grupi olulisemad finantsnäitajad ja suhtarvud olid järgmised (tuh eurot): 2016 1) 2015 2) Müügitulu 10615 8391 EBITDA 3000 2699 EBITDA marginaal 28,3% 32,2% Ärikasumi marginaal 5,0% 5,8% Omakapitali tootlus 3) 2,4% 1,6% Vaba rahavoog 416 1605 Investeeringute suhe müügitulusse 34,1% 17,6% 1) 12 kuu pikkune majandusaasta 2) 9 kuu pikkune majandusaasta 3) 2015 aasta näitaja on korrigeeritud aasta baasile EBITDA marginaal = EBITDA / Müügitulu Ärikasumi marginaal = Ärikasum / Müügitulu Omakapitali tootlus = Puhaskasum / Keskmine omakapital Vaba rahavoog = Äritegevuse rahavoog Investeerimistegevuse rahavoog Investeeringute suhe müügitulusse = Investeeringud / Müügitulu Levira grupi müügitulu 2016. aastal moodustas 10 615 tuh eurot, vähenedes eelmise aasta 12-kuulise võrreldava perioodi suhtes 3,9%. Käibe vähenemine oli esmakordne peale

analoog- ja digitaaltelevisiooni paralleeledastuse perioodi toimunud langust ning tulenes teenuste hindade ja mahtude vähenemisest meediateenuste segmendis teleprogrammide väljastusteenuste osas. Kasvamist jätkasid pilveteenuste, turismiteenuste ja TV välitootmise segmentide tulud. Suurima, 53% osa Levira tuludest moodustas võrguteenuste (televisiooni-, raadio- ja telekomiteenused) segment. Meediateenuste osakaal müügitulus ulatus 30%-ni. Levira poolt eksporditavate teenuste maht langes pisut ja moodustas 29% tuludest. Turgudest olid suurema osakaaluga Suurbritannia, Rootsi ja Läti. Ettevõtte ärikulud olid 10 346 tuh eurot, vähenedes eelmise aasta 12-kuulise võrreldava perioodi suhtes 0,9% võrra. Üldhalduskulude suhe müügituludesse moodustas 13,1% võrreldes 11,9%-ga eelneval majandusaastal. Levira ärikasum enne põhivara kulumit, finantstulusid-kulusid ja tulumaksu (EBITDA) moodustas 3 000 tuh eurot ning EBITDA marginaaliks kujunes 28,3%. Ärikasumiks kujunes 531 tuh eurot ja puhaskasumiks 437 tuh eurot. Puhaskasumit mõjutas dividendidelt tasutav tulumaks summas 91 tuh eurot. Levira vaba rahavoog oli 416 tuh eurot. Olulisemad sündmused hübriidtv vaatajate arvu tõus 44% võrra 44 700 vaatajani; Uue, Balti riikide kaasaegseima teleülekannete välitootmisjaama HD3 valmimine; Pilveteenuste uue andmekeskuse ja pilveplatvormi arendamine ja lansseerimine; Ettevõttest lahkus pikaaegne juhatuse esimees Mart Einpalu. Uue juhatuse esimehena asus tööle Tiit Tammiste. INVESTEERINGUD JA ARENGUVÄLJAMINEKUD 2016. aastal investeeris Levira 3 613 tuhande euro suuruses summas. Nimetatud summast moodustasid olulisema osa investeeringud televisiooni välitootmisteenuste arendamiseks meediateenuste segmendis ja serverimajutusteenuste arendamiseks pilveteenuste segmendis. Samuti lõpetati magistraalsideliinide ehitus Tallinnas. Asendusinvesteeringutest olid olulisemad telelevivõrkudesse ja distributsioonivõrkudesse tehtud investeeringud võrguteenuste ja meediateenuste segmentides ning 3 mastilifti asendamised. ARENGUSUUNAD 2017. aasta fookuses on järgmised tegevused. Võrguteenuste valdkonnas astume asjade interneti ajastusse. Asjade internet võimaldab olla asjadega kontaktis kahtepidi: ühest küljest annavad võrku ühendatud seadmed andurite kaudu informatsiooni enda ja ümbritseva olukorra kohta, teisalt on need valmis vastu võtma korraldusi tegutsemiseks. Arvestades asjade võrku ühendamise praktiliselt piiramatuid võimalusi, pakub asjade internet huvitavaid lahendusi ettevõtete äri ja inimeste igapäevaelu paremaks korraldamiseks. Pilveteenused on meie kõige noorem ja kiiremini kasvav valdkond. Kui alguses küsisid kliendid lihtsalt majutusteenust, siis nüüdseks on üle mindud virtualiseeritud lahendustele ning pakume täisteenust Eesti kõige turvalisemas ja hoitumas andmekeskuses. Meediateenuste valdkonnas on eesmärk laiendada koostööd seniste võtmeklientidega ja võita uusi kliente Skandinaavias, milleks panustame oluliselt tootearendusse.

Teletorni kui turismiatraktsiooni eesmärgiks on suurendada aktiivse müügi ja turundustegevuste kaudu välisturismi osakaalu ning hoida madalhooaja külastatavuse taset peamiselt kohalike elanike taaskülastusi tagavate ajutise näituse ja sündmuste abil. EAS-i poolt avatud pereturismi arendamise meetmest loodame saada kaasfinantseerimist turismiatraktsiooni edasiarendamise projektile. Kõigis tegevusvaldkondades peame oluliseks klientide kõrget rahulolu ja Levira kui atraktiivse tööandja mainet. Tiit Tammiste Juhatuse esimees Tallinnas, 24.01.2017

Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 745 267 8 156 807 2 Nõuded ja ettemaksed 1 244 500 897 127 3 Varud 83 789 91 029 5 Kokku käibevarad 8 073 556 9 144 963 Põhivarad Finantsinvesteeringud 31 956 31 956 8 Kinnisvarainvesteeringud 504 374 512 364 9 Materiaalsed põhivarad 16 508 619 15 290 377 10 Immateriaalsed põhivarad 392 125 450 848 11 Kokku põhivarad 17 437 074 16 285 545 Kokku varad 25 510 630 25 430 508 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 136 279 0 14 Võlad ja ettemaksed 1 072 611 2 312 505 15 Eraldised 0 305 604 16 Kokku lühiajalised kohustised 1 208 890 2 618 109 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 1 416 940 0 14 Sihtfinantseerimine 4 555 322 4 555 322 18 Kokku pikaajalised kohustised 5 972 262 4 555 322 Kokku kohustised 7 181 152 7 173 431 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 9 586 747 9 586 747 19 Kohustuslik reservkapital 958 675 958 675 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 7 347 155 7 483 771 Aruandeaasta kasum (kahjum) 436 901 227 884 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital 18 329 478 18 257 077 Kokku omakapital 18 329 478 18 257 077 Kokku kohustised ja omakapital 25 510 630 25 430 508 7

Konsolideeritud kasumiaruanne 2016 01.04.2015 - Lisa nr Müügitulu 10 615 191 8 390 947 20 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -7 518 154-5 967 039 22 Brutokasum (-kahjum) 3 097 037 2 423 908 Turustuskulud -768 608-551 299 23 Üldhalduskulud -1 387 038-1 001 094 24 Muud äritulud 261 954 5 859 21 Muud ärikulud -671 823-392 000 26 Ärikasum (kahjum) 531 522 485 374 Intressitulud 1 438 3 589 Intressikulud -4 454-229 12 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 528 506 488 734 Tulumaks -91 605-260 850 27 Aruandeaasta kasum (kahjum) 436 901 227 884 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 436 901 227 884 8

Konsolideeritud rahavoogude aruanne 2016 01.04.2015 - Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 531 522 485 374 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 468 929 2 213 817 22,23,24 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 365-4 171 26 Kokku korrigeerimised 2 469 294 2 209 646 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -347 373 519 571 Varude muutus 7 240 4 379 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -243 649-150 632 Kokku rahavood äritegevusest 2 417 034 3 068 338 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist -2 003 547-1 476 240 9,10,11 997 9 652 10,26 Laekunud intressid 1 438 3 588 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 001 112-1 463 000 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -65 055-137 935 12 Makstud intressid -4 454-229 12 Makstud dividendid -1 405 978 0 Makstud ettevõtte tulumaks -351 975 0 27 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 827 462-138 164 Kokku rahavood -1 411 540 1 467 174 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 8 156 807 6 689 633 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 411 540 1 467 174 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 745 267 8 156 807 2 9

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Kokku Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) 31.03.2015 9 586 747 958 675 8 525 249 19 070 671 Aruandeaasta kasum (kahjum) Muud muutused omakapitalis 0 0 227 884 227 884 0 0-1 041 478-1 041 478 9 586 747 958 675 7 711 655 18 257 077 Aruandeaasta kasum (kahjum) Väljakuulutatud dividendid 0 0 436 901 436 901 0 0-364 500-364 500 31.12.2016 9 586 747 958 675 7 784 056 18 329 478 10

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS ja Euroopa Ühenduse direktiivid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri vastavasisulistes määrustes, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Käesolev majandusaasta on 12 kuu pikkune ja sellele eelnev majandusaasta 9 kuu pikkune hõlmates perioodi 01.04.2015-. Sellest tulenevalt ei ole võrdlusperioodi andmed võrdlusperioodi pikkuse osas võrreldavad. 2015.a. keskel muudeti Levira majandusaasta algust ja lõppu vastavalt olulise osalusega omaniku otsusele. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab AS-i Levira ning selle tütarettevõtete finantsnäitajaid konsolideerituna rida-realt. Tütar- ja ühisettevõtted konsolideeritakse alates kuupäevast, mil vastavalt valitsev mõju või ühine kontroll on kontsernile üle läinud ning nende konsolideerimine lõpetatakse alates kuupäevast, mil kontsernil valitsevat mõju või ühist kontrolli enam ei ole. Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui emaettevõte omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütar- ja sidusettevõtted kasutavad oma aruannete koostamisel samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõtegi. Kõik kontsernisisesed tehingud, nõuded ja kohustused ning realiseerimata kasumid ja kahjumid kontserni ettevõtete vahel toimunud tehingutelt on raamatupidamise aastaaruandes täies ulatuses elimineeritud. Realiseerimata kahjumeid ei elimineerita, kui sisuliselt on tegemist vara väärtuse langusega. Vähemusosalus, milleks on see osa tütarettevõtete kasumist või kahjumist ning netovarast, mis ei kuulu kontsernile, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes ja bilansis (omakapitali koosseisus) eraldi real. Uued tütarettevõtted ja ühisettevõtted (äriühendused) kajastatakse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ostumeetodil. Tütar- ja ühisettevõtte definitsioonile võivad vastata ka sihtasutused ja mittetulundusühingud, mitte ainult äriühingud. Finantsvarad Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases väärtuses. Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse igal bilansipäeval ümber hetke õiglasele väärtusele, millest ei ole maha arvatud võimalikke vara realiseerimisega kaasnevaid tehingukulutusi. Õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Finantstulud-kulud. Kasumid ja kahjumid õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade realiseerimisel nagu ka intressid ja dividendid vastavatelt väärtpaberitelt kajastatakse kasumiaruande real Finantstulud-kulud. Raha Raha ekvivalentidena arvestatakse kõrglikviidseid investeeringuid tähtajaga kuni kolm kuud. Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad kassa, pangakontode ja lühiajaliste pangadeposiitide saldosid ning investeeringuid rahaturu instrumentidesse. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingud kajastatakse eurodes, vastavalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Ümberhindamisel tekkinud kasumid 11

ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Emaettevõtte konsolideerimata bilansis on investeeringud tütarettevõtetesse kajastatud soetusmaksumuse meetodil. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt tema soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Investeeringu bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib kontsern läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse investeering alla kuni kaetava väärtuseni (kõrgem kahest: kasutusväärtus ja õiglane väärtus miinus müügikulutused). Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi finantskuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses. Varude hindamisel kasutatakse vähimväärtuse meetodit, st. varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on maa või hoone, mida hoitakse kas renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ei kasutata kontserni enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontserni kinnisvarainvesteeringute kasulik eluiga on 5-33 aastat. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse täies ulatuses kuludesse. Kuludesse kantud vähe-väärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara kulumi määrad on arvestatud lähtudes vara oletatavast majanduslikult otstarbekast kasutuseast. Materiaalse põhivara kulumit arvestatakse lineaarse meetodi alusel. Kahjum põhivara mahakandmisest kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes samal real, kus on nende varade kulum. Materiaalse põhivara müügist tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Muud ärikulud või Muud äritulud. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumuse hulka arvestatakse objektiga seotud materjali-kulu ning otsene tööjõukulu. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute teenuste väljatöötamiseks. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarse meetodi alusel. Amortisatsiooni määrad arvestatakse lähtudes vara oletatavast majanduslikult otstarbekast kasutuseast. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara, soetusmaksumuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute ning sidusettevõtetesse investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, 12

mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 7-80 Masinad ja seadmed 5-15 Muu materiaalne põhivara 5-7 Arendusväljaminekud 6 Arvutitarkvara 4 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina ja kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendile võetud põhivara arvestatakse bilansiväliselt. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Juhul, kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes Muu äritulu kirjel. Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes Muu äritulu kirjel. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 13

Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1.01.2015 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha 31.12.2016 Pangakontod 6 683 921 8 106 027 Tähtajalised hoiused 40 000 40 000 Sularaha kassas 20 036 9 896 Raha teel 1 310 884 Kokku raha 6 745 267 8 156 807 14

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu 690 695 690 695 4 nr Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 724 035 724 035-33 340-33 340 196 500 196 500 28 150 998 150 998 6 Muud nõuded 13 911 13 911 Viitlaekumised 13 911 13 911 Ettemaksed 192 396 192 396 Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed 192 396 192 396 1 244 500 1 244 500 12 kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu 516 122 516 122 4 nr Ostjatelt laekumata arved Nõuded seotud osapoolte vastu 516 122 516 122 200 839 200 839 28 Muud nõuded 11 050 11 050 Viitlaekumised 11 050 11 050 Ettemaksed 169 116 169 116 Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed 169 116 169 116 897 127 897 127 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31.12.2016 Ostjatelt laekumata arved 724 035 516 122 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -33 340 0 Kokku nõuded ostjate vastu 690 695 516 122 15

Lisa 5 Varud 31.12.2016 Tooraine ja materjal 14 930 20 329 Müügiks ostetud kaubad 68 859 70 700 Kokku varud 83 789 91 029 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 480 260 849 Käibemaks 150 998 590 18 959 Üksikisiku tulumaks 0 69 293 66 362 Erisoodustuse tulumaks 0 2 094 1 597 Sotsiaalmaks 0 133 755 127 127 Kohustuslik kogumispension 0 7 777 6 899 Töötuskindlustusmaksed 0 8 247 7 878 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 150 998 222 236 489 671 Lisa 7 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse Septembris 2009. aastal asutati poolt Sihtasutus Tallinna Teletorn sissemaksega sihtasutuse sihtkapitali summas 12 782 eurot. Asutatud sihtasutuse eesmärgiks on Tallinna Teletorni kui ajaloolise, arhitektuurilise ja turismiobjekti arendamine ning jätkusuutlik majandamine. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 100% sihtasutuse sihtkapitalist. Aruandeperioodil teenis sihtasutus kahjumit 263 346 eurot. Seisuga 31.12.2016 on SA Tallinna Teletorni omakapital negatiivne summas 2 001 978 eurot. AS Levira konsolideerimata bilansis on investeering Sihtasutus Tallinna Teletorni hinnatud alla 12 782 euro võrra. on väljastanud SA Tallinna Teletornile laenu summas 1 623 918 eurot, mis kajastub emaettevõtte bilansis lühiajalise finantsinvesteeringuna, kuna laenu tagasimakse tähtaeg on 01.02.2017. Laenu tagasimakse tähtaeg on hetkel osapoolte vahel pikendamisel. Veebruaris 2012 ostis Levira AS-lt Starman Eesti Digitaalringhäälingu OÜ osa nimiväärtusega 2 499 eurot, mis moodustab 99,96% OÜ osakapitalist. Osa soetusmaksumus on 2 499 eurot. Osaühingu tegevuse eesmärgiks on digitaaltelevisiooni edastusteenuse osutamine. Septembris 2014. aastal asutati poolt Slovakkias 100%-lise osalusega tütarfirma Levira Central Europe s.r.o. sissemaksega aktsiakapitali 5 000 eurot. Ettevõtte eesmärgiks on teleprogrammide väljastusteenuse osutamine. 16

Lisa 8 Pikaajalised finantsinvesteeringud Kokku Muud 31.03.2015 31 956 31 956 31 956 31 956 Kokku Muud 31 956 31 956 31.12.2016 31 956 31 956 Pikaajalise finantsinvesteeringuna on kajastatud poolt 2009. aastal tehtud sissemakse Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse kapitali summas 31 956 eurot. Levira poolt investeeritud kapital moodustab 6,25% sihtasutuse asutajate poolt asutamisotsuse alusel makstud summadest. Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.03.2015 Soetusmaksumus 185 344 723 426 908 770 Akumuleeritud kulum 0-381 316-381 316 Jääkmaksumus 185 344 342 110 527 454 Amortisatsioonikulu 0-15 090-15 090 Soetusmaksumus 185 344 723 426 908 770 Akumuleeritud kulum 0-396 406-396 406 Jääkmaksumus 185 344 327 020 512 364 Ostud ja parendused 0 8 454 8 454 Amortisatsioonikulu 0-16 444-16 444 31.12.2016 Soetusmaksumus 185 344 731 880 917 224 Akumuleeritud kulum 0-412 850-412 850 Jääkmaksumus 185 344 319 030 504 374 17

2016 01.04.2015 - Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 80 602 61 434 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 16 102 11 515 Ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringuna kinnistut ja üürileantavaid ruume Tallinnas Kristiina tänaval. 18

Lisa 10 Materiaalsed põhivarad Kokku Maa Ehitised Masinad ja Transpordivahendid seadmed Muud masinad Muud materiaalsed põhivarad Lõpetamata projektid Lõpetamata projektid ja ettemaksed ja seadmed 31.03.2015 Soetusmaksumus 175 700 11 156 495 147 538 23 578 320 23 725 858 1 158 743 449 190 449 190 36 665 986 Akumuleeritud kulum 0-4 310 690-50 570-15 760 493-15 811 063-551 621 0 0-20 673 374 Jääkmaksumus 175 700 6 845 805 96 968 7 817 827 7 914 795 607 122 449 190 449 190 15 992 612 Ostud ja parendused 0 78 222 6 885 653 595 660 480 16 657 628 139 628 139 1 383 498 Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused Muud ostud ja parendused 78 222 0 0 78 222 6 885 653 595 660 480 16 657 628 139 628 139 1 305 276 Amortisatsioonikulu 0-357 592-19 429-1 571 439-1 590 868-127 537 0 0-2 075 997 Allahindlused väärtuse languse tõttu 0 0 0-416 -416-3 839 0 0-4 255 Müügid 0 0-1 998-2 477-4 475-368 -638-638 -5 481 Ümberklassifitseerimised 0 350 0 381 266 381 266 0-381 616-381 616 0 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 350 0 381 266 381 266 0-381 616-381 616 0 Soetusmaksumus 175 700 11 235 067 151 499 24 174 707 24 326 206 1 161 878 695 075 695 075 37 593 926 Akumuleeritud kulum 0-4 668 282-69 073-16 896 351-16 965 424-669 843 0 0-22 303 549 Jääkmaksumus 175 700 6 566 785 82 426 7 278 356 7 360 782 492 035 695 075 695 075 15 290 377 Ostud ja parendused 0 174 949 0 2 530 362 2 530 362 15 557 808 089 808 089 3 528 957 Maa ja varem kasutusel olnud ehitiste ost Muud ostud ja parendused 0 174 949 0 0 174 949 0 2 530 362 2 530 362 15 557 808 089 808 089 3 354 008 Amortisatsioonikulu 0-339 186-25 496-1 849 604-1 875 100-89 267 0 0-2 303 553 Allahindlused väärtuse languse tõttu 0 0 0-1 776-1 776-25 -4 000-4 000-5 801 Müügid 0 0 0 0 0-1 361 0 0-1 361 Ümberklassifitseerimised 0 270 992 0 366 412 366 412 12 122-649 526-649 526 0 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 270 992 0 366 412 366 412 12 122-649 526-649 526 0 31.12.2016 Soetusmaksumus 175 700 11 681 008 151 499 26 852 040 27 003 539 1 176 727 849 638 849 638 40 886 612 Akumuleeritud kulum 0-5 007 468-94 569-18 528 290-18 622 859-747 666 0 0-24 377 993 Jääkmaksumus 175 700 6 673 540 56 930 8 323 750 8 380 680 429 061 849 638 849 638 16 508 619 19

Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2016 01.04.2015 - Masinad ja seadmed 0 7 660 Transpordivahendid 0 3 645 Arvutid ja arvutisüsteemid 0 262 Muud masinad ja seadmed 0 3 753 Muud materiaalsed põhivarad 997 1 355 Kokku 997 9 015 Materiaalset põhivara, mis tunnistati kasutuskõlbmatuks, kanti maha jääkmaksumuses 5801 eurot. Muid varade allahindlusi majandusaasta jooksul läbi ei viidud. Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad Kokku Arenguväljaminekud Arvutitarkvara Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.03.2015 Soetusmaksumus 274 614 630 061 98 386 27 596 1 030 657 Akumuleeritud kulum -198 493-305 331-50 252 0-554 076 Jääkmaksumus 76 121 324 730 48 134 27 596 476 581 Ostud ja parendused 32 618 39 075 1 697 19 352 92 742 Amortisatsioonikulu -18 731-84 845-14 899 0-118 475 Ümberklassifitseerimised 0 27 595 0-27 595 0 Soetusmaksumus 307 232 696 731 100 083 19 353 1 123 399 Akumuleeritud kulum -217 224-390 176-65 151 0-672 551 Jääkmaksumus 90 008 306 555 34 932 19 353 450 848 Ostud ja parendused 1 575 82 832 0 0 84 407 Amortisatsioonikulu -17 699-107 975-17 456 0-143 130 Ümberklassifitseerimised 0 19 353 0-19 353 31.12.2016 Soetusmaksumus 106 173 749 033 97 080 0 952 286 Akumuleeritud kulum -32 289-448 268-79 604 0-560 161 Jääkmaksumus 73 884 300 765 17 476 0 392 125 20

Lisa 12 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Kapitalirendinõuded kokku 0 0 0 0 Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Swedbank Liising 1 553 219 136 279 1 416 940 0 6 k euribor + 0,9% EUR 28.02.2021 14 Kapitalirendikohustised kokku 1 553 219 136 279 1 416 940 0 Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2016 Masinad ja seadmed 1 763 954 0 Kokku 1 763 954 0 2016.a. sõlmiti kapitalirendileping Swedbank Liisinguga ülekandejaama ostuks maksumuses 1 798 081,88 eurot. Sissemakse suurus oli 179 808 eurot. Aruandeperioodil maksti rendimakseid 65 055 eurot ja intresse 4188 eurot. Lisa 13 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik 2016 01.04.2015 - Kasutusrendikulu 63 968 46 469 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2016 12 kuu jooksul 58 044 51 407 1-5 aasta jooksul 175 818 157 296 Üle 5 aasta 666 224 677 431 21

Kasutusrendina kajastatakse hoonestusõiguse tasusid 19 lepingult. Lepingud on sõlmitud perioodiks 36 kuni 50 aastat. 2016.a. moodustasid hoonestusõiguse tasud 28 962 eurot ja perioodil aprill kuni detsember 2015 summas 21 599 eurot. Olemasolevate hoonestusõiguse lepingute alusel on tulevaste perioodide kulu 811 034 eurot. Liisingulepingute alusel rendib ettevõte 8 autot 31.12.2016 seisuga ( seisuga samuti 8 autot). Viimasel majandusaastal lõppesid 2 auto liisingulepingud ning lisandus 2 uut lepingut. Rendimaksete kulu koos intressiga moodustasid 2016.a. 35 007 eurot ja perioodil 04-12.2016 24 870 eurot. Lepingud on sõlmitud 5 aastaks ja olemasolevate lepingute alusel on tulevaste perioodide rendikulu 89 052 eurot, millele lisandub intress. Lisa 14 Laenukohustised 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised kokku Laenukohustised kokku 1 553 219 136 279 1 416 940 0 12 1 553 219 136 279 1 416 940 0 12 Lisa 15 Võlad ja ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 365 353 365 353 Võlad töövõtjatele 397 682 397 682 Maksuvõlad 222 236 222 236 6 Muud võlad 6 153 6 153 Muud viitvõlad 6 153 6 153 Saadud ettemaksed 81 187 81 187 Tulevaste perioodide tulud 31 958 31 958 Muud saadud ettemaksed 49 229 49 229 Kokku võlad ja ettemaksed 1 072 611 1 072 611 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 368 324 368 324 Võlad töövõtjatele 355 472 355 472 Maksuvõlad 489 671 489 671 6 Muud võlad 1 041 843 1 041 843 Dividendivõlad 1 041 843 1 041 843 Saadud ettemaksed 57 195 57 195 Tulevaste perioodide tulud 7 177 7 177 Muud saadud ettemaksed 50 018 50 018 Kokku võlad ja ettemaksed 2 312 505 2 312 505 22

Lisa 16 Eraldised Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine 31.12.2016 Lisa nr Kokku eraldised 305 604 601 110-906 714 0 Sealhulgas: Lühiajalised 305 604 601 110-906 714 0 Muud eraldised 305 604 601 110-906 714 0 26 31.03.2015 Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine Lisa nr Kokku eraldised 32 500 300 960-27 856 305 604 Sealhulgas: Lühiajalised 20 000 300 960-15 356 305 604 Muud eraldised AS Kanal 2 esitas Levira vastu hagi aastatel 2007 kuni 2010 väidetavalt alusetult saadud ringhäälinguteenuse tasu tagastamise, sellelt saadud kasu ja viivise nõudes. Novembris 2015 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Levira hinnangul oli nõue alusetu ja otsus argumenteerimata ning vastuoluline. Sellest tulenevalt moodustati seisuga hagi võimalikuks katmiseks eraldis 50% väljamõistetud summast. Nimetatud kohtumenetlustest tulenevate õigusabikulude katteks moodustas Levira samuti lühiajalise eraldise. Detsembris 2015 esitasid mõlemad pooled apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Mais 2016 rahuldas Ringkonnakohus Kanal 2 taotluse osaliselt, suurendades tema kasuks väljamõistetavat summat. Levira esitas kassatsioonkaebuse edasi Riigikohtule. Riigikohus jättis selle menetlusse võtmata ning Levira tasus Kanal 2-le Ringkonnakohtu otsuse alusel nõutud summa. Lisa 17 Tingimuslikud kohustised ja varad 31.12.2016 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 6 168 138 6 097 318 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 1 542 034 1 524 329 Kokku tingimuslikud kohustised 7 710 172 7 621 647 Leviral on amortiseerimata arenguväljaminekut jääk 73 884 eurot ( seisuga 90 008 eurot). Sellest tulenevalt on tingimuslike kohustuste summa võimalike dividendide ja tulumaksu näol arvestatud väiksemana. Tarnijatelt seadmete soetamisel kasutab Levira maksegarantiisid. Võimalike tekkivate maksegarantiide tagatiseks on AS-i Swedbank kasuks seatud hüpoteek Koerus asuva kinnistu nr. 3346 hoonestusõigusele 383 470 euro ulatuses, intressimääraga 15% ja kõrvalnõuetega 63 912 euro suuruses summas. Nimetatud kinnistu bilansiline soetusmaksumus koos hoonetega on 645 688 eurot ja jääkmaksumus on 311 480 eurot. 23

Lisa 18 Sihtfinantseerimine Varad bruto soetusmaksumuses Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 31.03.2015 Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 4 555 322 4 555 322 Kokku sihtfinantseerimine 4 555 322 4 555 322 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 31.12.2016 Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 4 555 322 4 555 322 Kokku sihtfinantseerimine 4 555 322 4 555 322 Detsembris 2010 otsustas EAS rahastada 5 537 427 euroga Tallinna Teletorni rekonstrueerimisprojekti. Tegelikuks toetuse kogusummaks kujunes EAS-i poolt 4 555 322 eurot. Vabariigi Valitsus eraldas projektile oma reservist 2013.a. veebruaris 827 247 eurot. 2013.a. aprillis laekus EAS-ilt projekti viimane osamakse summas 126 285 eurot. Tallinna Teletorni renoveerimist toetati Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast meetmest Üleriigilise tähtsusega kultuurija turismiobjektide väljaarendamine, mida kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Põhilised ehitustööd ja ekspositsioonide paigaldamine lõppesid 2012.a. kevadel. Lisa 19 Aktsiakapital 31.12.2016 Aktsiakapital 9 586 747 9 586 747 Aktsiate arv (tk) 150 000 150 000 Aktsiad on nimiväärtuseta. Eesti Vabariigile kuulub 76 500 aktsiat, mis moodustab 51% kogu emiteeritud aktsiate arvust ning Prantsuse Vabariigi ettevõttele TDF S.A.S. 73 500 aktsiat, mis moodustab 49% kogu emiteeritud aktsiate arvust. Põhikirjas lubatud lihtaktsiate maksimaalne arv on 320 000 tükki. 24

Lisa 20 Müügitulu 2016 01.04.2015 - Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 7 575 475 5 799 360 Suurbritannia 1 105 119 727 673 Rootsi 947 245 1 131 628 Läti 425 612 188 336 Soome 106 400 69 980 Poola 43 050 38 750 Leedu 31 030 0 Taani 17 553 11 882 Belgia 9 950 1 990 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 11 027 7 500 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 10 272 461 7 977 099 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa 195 529 143 315 Singapur 67 139 30 944 Briti Neitsisaared 40 142 44 252 Šveits 26 480 183 397 Korea Vabariik 7 960 11 940 Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 5 480 0 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 342 730 413 848 Kokku müügitulu 10 615 191 8 390 947 Müügitulu tegevusalade lõikes TV ja raadioteenused 4 803 151 3 557 777 Meediateenused 3 180 410 2 756 319 Turismiteenused 1 087 266 840 932 Telekomiteenused 803 078 670 496 IT infrastruktuuriteenused 528 888 396 042 Muud teenused 212 398 169 381 Kokku müügitulu 10 615 191 8 390 947 Lisa 21 Muud äritulud 2016 01.04.2015 - Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 4 171 Eelmiste perioodide tulud 229 300 0 Muud 32 654 1 688 Kokku muud äritulud 261 954 5 859 25

Levira saavutas kliendiga kohtuvälise kokkuleppe, mille alusel klient hüvitas Levirale põhivõlgnevuse koos viiviste ja menetlemiskuludega summas 229 300 eurot eelmiste perioodide eest. Lisa 22 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 2016 01.04.2015 - Müügi eesmärgil ostetud kaubad 104 586 81 462 Energia 794 131 611 141 Elektrienergia 753 423 584 343 Kütus 40 708 26 798 Üür ja rent 479 146 374 811 Tööjõukulud 1 889 007 1 335 801 Amortisatsioonikulu 2 409 727 2 176 568 Kulu varade väärtuse langusest 5 801 549 Remont ja hooldus 440 524 331 585 Distributsiooni- ja infoliinide rent, internet 701 118 527 950 Muud 694 114 527 172 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 7 518 154 5 967 039 Lisa 23 Turustuskulud 2016 01.04.2015 - Tööjõukulud 328 618 219 800 Amortisatsioonikulu 4 929 953 Reklaamikulud 235 425 190 665 Muud 199 636 139 881 Kokku turustuskulud 768 608 551 299 26

Lisa 24 Üldhalduskulud 2016 01.04.2015 - Energia 15 477 11 834 Elektrienergia 5 274 3 679 Kütus 10 203 8 155 Tööjõukulud 990 376 699 214 Amortisatsioonikulu 48 471 35 747 Muud 332 714 254 299 Kokku üldhalduskulud 1 387 038 1 001 094 Lisa 25 Tööjõukulud 2016 01.04.2015 - Palgakulu 2 153 189 1 478 267 Sotsiaalmaksud 651 923 496 805 Kokku tööjõukulud 2 805 112 1 975 072 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 99 100 Töötajate keskmine arv sisaldab konsolideeriumisgrupi töötajate keskmist arvu taandatuna täistööajale ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta. Ülaltoodu sisaldab ka kapitaliseeritud tööjõukulusid koos maksudega summas 31 619 eurot (aruandeperioodil 01.04.2015- summas 33 206 eurot). Lisa 26 Muud ärikulud 2016 01.04.2015 - Lisa nr Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 365 0 Trahvid, viivised ja hüvitised 16 525 0 Eraldis kohtukulude katteks 601 110 291 745 16 Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 33 340 55 636 Muud 20 483 44 619 Kokku muud ärikulud 671 823 392 000 27

Lisa 27 Tulumaks Tulumaksukulu komponendid 2016 01.04.2015 - Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 364 500 91 125 1 041 478 260 369 Kokku 364 500 91 125 1 041 478 260 369 Aprillis 2016 otsustas aktsionäride üldkoosolek maksta välja dividende summas 364 500 eurot 2015. majandusaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Lisa 28 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2016 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised TDF S.A.S. 4 285 14 357 4 208 510 324 Eesti Rahvuringhääling 196 500 960 196 631 2 029 Eesti Energia 0 75 454 0 76 288 Ostud ja müügid 2016 01.04.2015 - Ostud Müügid Ostud Müügid Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 820 820 1 942 919 622 341 1 410 596 0 0 0 115 22 301 0 9 043 0 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2016 01.04.2015 - Arvestatud tasu 301 271 251 761 Leviral olid 2016. aastal tehingud järgmiste seotud osapooltega: -Eesti Vabariik (Levira 51% aktsiate omanik), välja on toodud suuremad partnerid - Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Energia; - TDF S.A.S (Levira 49% aktsiate omanik). Valitseva mõjuga aktsionär Leviral puudub. 28

Lisa 29 Konsolideerimata bilanss 31.12.2016 Varad Käibevarad Raha 6 595 421 7 961 171 Finantsinvesteeringud 1 623 618 0 Nõuded ja ettemaksed 1 330 104 994 175 Varud 14 931 20 330 Kokku käibevarad 9 564 074 8 975 676 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 7 509 1 631 127 Finantsinvesteeringud 31 956 31 956 Kinnisvarainvesteeringud 504 374 512 364 Materiaalsed põhivarad 12 477 705 11 038 214 Immateriaalsed põhivarad 384 579 444 528 Kokku põhivarad 13 406 123 13 658 189 Kokku varad 22 970 197 22 633 865 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 136 279 0 Võlad ja ettemaksed 1 083 901 2 330 976 Eraldised 0 305 604 Kokku lühiajalised kohustised 1 220 180 2 636 580 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 1 416 940 0 Kokku pikaajalised kohustised 1 416 940 0 Kokku kohustised 2 637 120 2 636 580 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 9 586 747 9 586 747 Kohustuslik reservkapital 958 675 958 675 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 087 363 8 806 366 Aruandeaasta kasum (kahjum) 700 292 645 497 Kokku omakapital 20 333 077 19 997 285 Kokku kohustised ja omakapital 22 970 197 22 633 865 29