Microsoft Word - RTJ 3 Finantsinstrumendid _2011_ docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - RTJ 3 Finantsinstrumendid _2011_ docx"

Väljavõte

1 RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4-5 MÕISTED 6 ESMANE ARVELE VÕTMINE 7-10 EDASINE KAJASTAMINE ÜLDREEGLID Finantsvarade kajastamine Finantskohustuste kajastamine 14 Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustused Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustused Finantsvarade allahindlused EDASINE KAJASTAMINE SPETSIIFILISED VALDKONNAD Nõuete kajastamine Finantsinvesteeringute kajastamine Finantskohustuste kajastamine Tuletisinstrumentide kajastamine KAJASTAMISE LÕPETAMINE Finantsvarade eemaldamine bilansist Nõuete faktooring Finantskohustuste eemaldamine bilansist OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE JÕUSTUMINE VÕRDLUS SME IFRS-IGA 63-64

2 EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 Finantsinstrumendid eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2. Juhend RTJ 3 lähtub SME IFRS peatükkidest 11 Lihtfinantsinstrumendid ( Basic Financial Instruments ), 12 Muud finantsinstrumendid ( Other Financial Instruments ) ja 22 Kohustused ja omakapital ( Liabilities and Equity ) ning peatükis 2 Põhimõtted ja alusprintsiibid ( Concepts and Pervasive Principles ) ja Terminite sõnastikus ( Glossary of Terms ) sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRSi paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 3 võrdlus SME IFRSiga on toodud paragrahvides Valdkondades, kus RTJ 3 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. 3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. RAKENDUSALA 4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 3 Finantsinstrumendid rakendatakse alljärgnevate finantsinstrumentide (s.o finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes: (a) raha; (b) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded, mis kuuluvad arveldamisele rahas; (c) lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse (näit. aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid jne.), välja arvatud sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil vastavalt juhendile RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine ; (d) võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, emiteeritud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused, mis kuuluvad arveldamisele rahas; (e) tuletisinstrumendid (näiteks forward-, futuur-, swap- või optsiooni lepingud), välja arvatud omakapitaliinstrumendi mõistele vastavad tuletisinstrumendid vt. käesoleva paragrahvi punkt (f); (f) ettevõtte enda poolt väljastatud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid ainult paragrahvid 50-60; (g) sellised lepingud mitte-finantsvarade ostuks või müügiks, mida saab arveldada rahas või teiste finantsinstrumentidega (kajastatakse kui tuletisinstrumente), välja arvatud juhul, kui need on sõlmitud ettevõtte tavapärase ostu-, müügi- või tarbimisvajaduse rahuldamiseks. 2

3 5. Juhendit RTJ 3 ei rakendata järgnevate finantsinstrumentide arvestusel ja kajastamisel: (a) investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil (vt juhend RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine ); (b) rendilepingutest tulenevad finantsvarad ja kohustused (vt juhend RTJ 9 Rendiarvestus ); (c) pensioniskeemidest tulenevad kohustused; (d) garantiilepingutest tulenevad potentsiaalsed kohustused, mis kuuluvad maksmisele juhul, kui võlgnik ei suuda ise oma võlga tasuda (vt juhend RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad ); (e) ettevõtte enda poolt väljastatud omakapitaliinstrumendid (näiteks ettevõtte omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jne), välja arvatud paragrahvid 50-60; (f) kindlustuslepingutest tulenevad finantsinstrumendid; (g) äriühenduste käigus tekkinud potentsiaalselt tasumisele kuuluvad tasud (vt juhend RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine ). MÕISTED 6. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik). Finantsvara on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näiteks nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näiteks positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid) (d) teise ettevõtte omakapitali instrument (näiteks investeering teise ettevõtte aktsiatesse). (SME IFRS terminite sõnastik). Finantskohustus on lepinguline kohustus: (a) tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (näiteks kohustus tarnijate ees); või (b) vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (näiteks negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid). (SME IFRS terminite sõnastik). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näit. aktsia või aktsiaoptsioon). (SME IFRS 22.3) Tuletisinstrument on finantsinstrument, (a) mille väärtus sõltub muutustest intressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas; (b) mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni 3

4 muutustele; ja (c) mille arveldamine toimub tulevikus. Näideteks tuletisinstrumentidest on forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud. Soetusmaksumus on: (a) vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus; ja (b) kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: (a) põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); (b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade või laenude tehingukulutuste puhul); (c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. (SME IFRS 11.16) Sisemine intressimäär on selline intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline maksumus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi, üle- ja alakursse. (SME IFRS 11.16) Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.34) Tehingukulutused on finantsvara või kohustuse ostu, emiteerimise või müügiga kaasnevad vältimatud kulutused. Vältimatud kulutused on sellised kulutused, mida ei oleks toimunud, kui ost, emiteerimine või müük poleks aset leidnud. ESMANE ARVELE VÕTMINE 7. Finantsvarad ja finantskohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustuse eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või kohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi, välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud finantsvarad (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande), mille puhul tehingukulutusi ei liideta (ega arvata maha) algse soetusmaksumuse arvestamisel. (SME IFRS 11.13, 12.7). 8. Juhul kui soetatud finantsvara (finantskohustuse) eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase 4

5 järelmaksuga), loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva (või maksmisele kuuluva) tasu nüüdisväärtust. Juhul kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (näiteks nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast), ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest, ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva (või maksmisele kuuluva) tasu nominaalväärtust. (SME IFRS 11.13). Näide 1. Ettevõte müüb euro eest kinnisvarainvesteeringu (bilansiline väärtus eurot), kusjuures kuulub tasumisele kohe ning kahe aasta pärast. Kuidas kajastada tehingut ning selle tulemusel tekkivat pikaajalist nõuet (s.o. finantsvara)? Kuna osa saadaolevast tasust laekub alles pikema ajaperioodi möödudes, tuleb müügihinnaks (ja tekkiva nõude soetusmaksumuseks) lugeda mitte tasu nominaalväärtust, vaid tema õiglast väärtust, milleks on nõude nüüdisväärtus. Nüüdisväärtuse arvutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide turuintressimäära, võttes arvesse ostva ettevõttega seotud spetsiifilisi riske. Eeldades antud näites, et sarnase tähtaja ning riskitasemega ettevõtete keskmine laenuintressimäär on ligikaudu 10%, kujuneks euro suuruse 2-aastase nõude nüüdisväärtuseks eurot (100,000 / 1.1²). Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressituluna kahe aasta jooksul. Raamatupidamiskanne müügihetkel: D Raha D Pikaajaline nõue K Kinnisvarainvesteering K Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist Raamatupidamiskanne esimese aasta lõpul: D (Pikaajaline) nõue K Intressitulu (10% nõudest) Nõude saldo esimese aasta lõpuks on eurot ning see klassifitseeritakse ümber lühiajaliseks. Raamatupidamiskanne teise aasta lõpul: D Nõue K Intressitulu (10% nõudest) Nõude saldo teise aasta lõpuks on eurot, mis võrdub tasumisele kuuluva summa nominaalväärtusega. Teise aasta lõpus toimub nõude tasumine, mida kajastatakse järgnevalt: D Raha K Nõue

6 Näide 2. Vastavalt ettevõtte tavapärasele tegevuspraktikale sätestab ta oma klientidele maksetähtajaks üldjuhul päeva. Kuigi müügitegevuse tulemusel tekkivate nõuete nüüdisväärtus erineb nende nominaalväärtusest, on erinevus suhteliselt ebaoluline. Lähtudes olulisuse printsiibist on aktsepteeritav võtta tekkinud nõuded ostjate vastu bilansis arvele nende nominaalväärtuses ning eirata asjaolu, et nõuete õiglane väärtus on tegelikult pisut väiksem. 9. Juhul kui finantsvara või finantskohustus tekib vahetustehingus mitte-rahaliste objektide vastu, loetakse finantsvara või kohustuse soetusmaksumuseks vahetatud objektide õiglast väärtust. 10. Soetusmaksumus sisaldab ka kõiki tehingukulutusi, välja arvatud selliste finantsvarade ja finantskohustuste puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses, väärtuse muutustega läbi kasumiaruande (vt paragrahv 12). Tehingukulutusteks loetakse kõiki finantsvara või kohustuse soetamisega kaasnevaid vältimatuid kulutusi - näiteks tasusid vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevaid mittetagastatavaid makse ja muid tehinguga otseselt kaasnevad kulutusi. Tehingukulutused ei sisalda tehingu finantseerimisega seotud kulutusi ega ettevõtte sisemisi halduskulusid. Ettevõtte töötajatele makstud töötasu loetakse tehinguga kaasnenud vältimatuks kulutuseks ainult juhul, kui vastav osa töötasust jäänuks tehingu mitte-toimumisel töötajale maksmata. EDASINE KAJASTAMINE - ÜLDREEGLID Finantsvarade kajastamine 11. Korrigeeritud soetusmaksumuses (vt paragrahvid 19-22) kajastatakse järgmisi finantsvarasid (SME IFRS 11.8 (a), (b), 11.9, (a)): (a) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded); (b) lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud (näit. börsil noteeritud võlakirjad), kui ettevõte on valinud arvestusmeetodiks korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi (vastasel korral tuleb kajastada neid investeeringuid vastavalt paragrahvile 12 õiglases väärtuses). Finantsinstrumendile kord valitud arvestusmeetodit rakendatakse järjepidevalt. 12. Õiglases väärtuses (väärtuse muutus kajastatuna kasumiaruandes) (vt paragrahvid 15-18) kajastatakse järgmisi finantsvarasid (SME IFRS (c), 12.8): (a) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav; (b) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud börsil noteeritud võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse, i. mida ettevõte ei kavatse hoida lunastustähtajani; ii. mida ettevõte kavatseb hoida lunastustähtajani, kuid on valinud arvestusmeetodiks õiglase väärtuse meetodi; või iii. mille puhul ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb seda hoida lunastustähtajani; 6

7 (c) positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid. 13. Soetusmaksumuse meetodil (st soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused) kajastatakse investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mis ei ole avalikult kaubeldavad ning mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. (SME IFRS (c), 12.8). Finantskohustuste kajastamine 14. Kõiki finantskohustusi kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, välja arvatud negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses (SME IFRS 11.8 (b), 11.9, 11.14, 12.8). Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustused 15. Õiglases väärtuses kajastatavaid finantsinstrumente hinnatakse igal bilansipäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele, millest ei ole maha arvatud võimalikke finantsinstrumendi realiseerimisega kaasnevaid tehingukulutusi. (SME IFRS (c), 12.8, 12.12). 16. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (SME IFRS (c) (i), 12.8). Näide õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad Ettevõte ostab kauplemiseesmärgil 100 euro eest börsil noteeritud aktsiaid, makstes lisaks tehingutasudena 2 eurot on antud aktsiate turuväärtus 105 eurot. Aktsiaid müües tuleks vahendustasudena maksta 2 eurot müüakse samad aktsiad 72 euro eest (lisaks makstakse 2 eurot vahendustasu). Kuidas kajastada aktsiaid nende soetamisel, bilansis ja müügil? Aktsiad on noteeritud börsil, mistõttu vastavalt paragrahvile 12 kajastatakse neid õiglases väärtuses, muutustega läbi kasumiaruande. Raamatupidamiskanne aktsiate soetamisel (vastavalt paragrahvile 7 ei sisalda õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade soetusmaksumus tehingutasusid): D Aktsiad 100 K Raha 100 D Finantskulu 2 K Raha 2 Ümberhindlus turuväärtusele (vastavalt paragrahvile 15 ei võeta võimalikke vahendustasusid arvesse õiglase väärtuse määramisel, seega õiglane väärtus on 105): D Aktsiad 5 K Finantskasum aktsiatelt 5 Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja saadud netotasu vahega): D Raha 70 D Finantskahjum aktsiatelt 35 K Aktsiad 105 7

8 17. Parimaks indikaatoriks finantsinstrumendi õiglasest väärtusest on tema turuväärtus. Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks lähtudes hiljuti aset leidnud ostu-müügi tehingutest sama või sarnaste finantsinstrumentide puhul (korrigeerides vajadusel väärtust erinevuste suhtes) või kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit (s.o. diskonteerides finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge). Diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide tulususemäärasid, samuti tuleb muude sisendite puhul võimalikult palju tugineda turuinformatsioonile. (SME IFRS , 12.10). 18. Kui õiglases väärtuses kajastatud finantsvara õiglast väärtust ei ole enam võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle vara bilansiline väärtus hetkel, kui õiglast väärtust viimati oli võimalik usaldusväärselt hinnata, saab selle vara uueks soetusmaksumuseks. Seda vara kajastatakse soetusmaksumuses (miinus allahindlused) hetkeni, mil õiglast väärtust on võimalik taas usaldusväärselt mõõta. (SME IFRS 11.32, 12.9). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustused 19. Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse finantsinstrumenti bilansis tema algses soetusmaksumuses, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega (SME IFRS 11.15): (a) põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); (b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul); (c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). 20. Paragrahvis 19 kirjeldatud algse soetusmaksumuse korrigeerimised viiakse läbi ainult juhul, kui need on asjakohased. Näiteks juhul, kui finantsinstrument makstakse tagasi ühes osas, tema soetusmaksumus on võrdne lunastus- või realiseerimismaksumusega ning tema laekumine on tõenäoline, võrdub finantsinstrumendi korrigeeritud soetusmaksumus tema algse soetusmaksumusega. 21. Korrigeeritud soetusmaksumus tuleb leida kasutades finantsinstrumendi sisemist intressimäära (mis ei pruugi ühtida lepingus nimetatud intressimääraga). Sisemine intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades finantsinstrumendist (näiteks laenust või võlakirjast) tulenevad tulevikurahavood diskonteeruvad instrumendi bilansilise väärtuseni. Sisemise intressimäära arvutamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. (SME IFRS 11.16, 11.18). Näide - Korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades sisemist intressimäära Ettevõte emiteerib 5-aastase võlakirja nominaalväärtusega euro intressimääraga 8% aastas (makstakse üks kord aastas), emiteerimishinnaga eurot. Emissiooniga seotud kulutused on kokku eurot. (a) Kuidas leida sisemist intressimäära? 8

9 Võlakirja algne soetusmaksumus võrdub võlakirja emiteerimisel laekunud rahasummaga, millest on maha arvatud emissiooniga seotud kulutused: = eurot. Sisemine intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades võlakirjast tulenevad tulevikurahavood diskonteeruvad tema algse bilansilise väärtuseni, milleks on antud juhul eurot. Võlakirjast tulenevad rahavood järgmise 5 aasta jooksul on järgmised: 1.a. 2.a. 3.a. 4.a. 5.a. Intress Põhimakse Kokku Seega tuleb sisemise intressimäära leidmiseks lahendada järgmine valem (kus i on sisemine intressimäär): = i (1+i) 2 (1+i) 3 (1+i) 4 (1+i) 5 Valemit on suhteliselt lihtne lahendada tabelarvutusprogrammide (näit. Excel) abil. Antud näites saame vastuseks, et i=0,1 ehk sisemine intressimäär on 10%. Nagu näitest näha, erineb sisemine intressimäär (10%) oluliselt võlakirja nominaalsest intressimäärast (8%), mis on tingitud võlakirja nominaalväärtuse ( ) ja emiteerimishinna (94 418) vahest ning suhteliselt suurtest tehingukuludest (2 000). Laenude puhul üldjuhul algselt saadud (või makstud) summa ei erine lõpptähtajal tagasimaksmisele kuuluvast summast, mistõttu sisemise intressimäära arvestust mõjutavad põhiliselt ainult tehinguga seotud kulutused. Juhul kui ka tehinguga seotud kulutused on suhteliselt ebaolulised, on laenu sisemine intressimäär lähedane tema (lepingus fikseeritud) nominaalsele intressimäärale ning sisemise intressimäära arvestust ei ole vaja läbi viia. Samas juhul kui laenuga seotud tehingutasud on olulised või algselt saadud (või makstud) summa erineb tagasimaksmisele kuuluvast summast, tuleb sarnane arvutus sisemise intressimäära leidmiseks teostada ka laenude puhul. (b) Kuidas kajastada võlakirja emiteerimist ning järgnevat intressiarvestust? Võlakiri kajastatakse bilansis algselt tema soetusmaksumuses, milleks on võlakirja eest saadud netosumma: D Raha K Võlakiri Kuigi intresside maksmine toimub nominaalse intressimäära alusel (8%), tuleb tekkepõhist intressikulu arvestada sisemise intressimäära alusel (10%). Vahe kajastatakse võlakirja bilansilise väärtuse muutusena. Esimese aasta lõpus tehakse järgmine kanne: D Intressikulu K Raha K Võlakiri Esimese aasta lõpuks on võlakiri kajastatud bilansis summas = eurot. Ka järgmistel aastatel arvestatakse tekkepõhist intressikulu sisemise intressimäära alusel (10%), mida rakendatakse võlakirja bilansilisele väärtusele (teisel aastal ). Vahe kajastatakse jällegi võlakirja bilansilise väärtuse muutusena. 9

10 D Intressikulu K Raha K Võlakiri Sarnast arvestust jätkates on võlakirja bilansiline väärtus kasvanud lunastustähtajaks 5 aasta pärast eurole, mis võrdub ühtlasi tema nominaalväärtusega. Võlakirja lunastamisel on kanne järgmine: D Võlakiri K Raha Juhul kui tehingutasude mõju sisemise intressimäära arvestusele on ebaoluline, võib neid lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kuluna nende toimumise momendil või kajastada kuluna lineaarselt instrumendi lõpptähtajani jäänud perioodi jooksul. Ühelgi juhul ei kapitaliseerita tehingutasusid bilansis iseseisva varaobjektina. Näide. Ettevõte võtab 5-aastase laenu summas eurot, intressimääraga 8% aastas. Laenulepingu sõlmimisega kaasnevad kulutused summas eurot. Milline on laenu sisemine intressimäär ning kuidas kajastada laenu korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil? Antud laenu algne soetusmaksumus on eurot ( ). Kasutades eelmises näites kirjeldatud valemit, saame tulemuseks, et laenu sisemine intressimäär on ligikaudu 8,05% aastas. Sisemise intressimäära alusel arvestatud intressikulu erineb ainult ebaoluliselt lepingus fikseeritud intressimääraga (8%) arvestatud kulust (alla euro aastas), mistõttu lähtudes olulisuse printsiibist on aktsepteeritav kajastada tehingutasusid koheselt kuluna. D Raha D Intressikulu (tehingutasud) K Laenukohustus Alternatiivina võib tehingutasusid kajastada kuluna lineaarselt laenu lõpptähtajani jäänud perioodi jooksul (so. 5 aasta jooksul, eurot aastas). Sellisel juhul on raamatupidamiskanded järgmised: D Raha K Laenukohustus Edasine iga-aastane intressi- ja tehingutasude amortisatsiooniarvestus: D Intressikulu K Raha (makstud intress) D Intressikulu (tehingutasude amortisatsioon) K Laenukohustus Mõlemad ülalkirjeldatud lihtsustatud arvestuspõhimõtted on lubatud ainult juhul, kui nende rakendamisel saadav tulemus ei erine oluliselt sisemise intressimäära rakendamisel saadavast tulemusest. 10

11 Finantsvarade allahindlused 23. Igal bilansipäeval tuleb hinnata, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. (SME IFRS 11.21). Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb finantsvara alla hinnata lähtudes alljärgnevatest reeglitest (SME IFRS 11.25, 12.13): (a) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (näiteks nõuded ja antud laenud) tuleb hinnata alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); (b) soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) tuleb hinnata alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. 24. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. (SME IFRS 11.21). 25. Finantsvarade (näiteks nõuete, antud laenude ja finantsinvesteeringute) väärtuse languse tuvastamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat informatsiooni (kaasa arvatud pärast bilansipäeva teatavaks saanud asjaolusid, mis annavad tunnistust juba bilansipäevaks aset leidnud väärtuse languse kohta), mis võib mõjutada finantsvarade väärtust. Finantsvara väärtuse langust (ja sellest tulenevat allahindlust) võib muuhulgas põhjustada mõni alljärgnevatest sündmustest või asjaoludest (SME IFRS 11.22, 11.23): (a) võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused; (b) maksetähtaegadest mittekinnipidamine; (c) võlgniku krediidireitingu langus; (d) finantsraskustest tingitud aktiivse turu kadumine teatud finantsinvesteeringule (näiteks aktsiad, mille noteerimine börsil lõpetatakse); (e) ettevõttel on andmeid, mis viitavad finantsvarade grupist tulevikus eeldatavasti laekuvate rahavoogude vähenemisele alates nende esmasest kajastamisest, kuigi seda vähenemist ei saa seostada ühegi gruppi kuuluva individuaalse finantsvaraga. Sellised andmed hõlmavad: i. võlgnike maksekäitumise ebasoodsaid muutusi (näiteks edasilükatud maksete arvu suurenemine); või ii. majanduskeskkonna üldine halvenemine, mis võib mõjutada võlgnike maksevõimet (näiteks töötuse taseme tõus; laenutagatiste väärtuse langus; võlgnike poolt kasutatava tooraine hinna tõus või valmistoodangu hinna langus). 26. Ettevõte hindab finantsvarade väärtuse langust iga objekti jaoks eraldi järgmiste finantsvarade puhul: (a) investeeringud aktsiatesse või muudesse omakapitaliinstrumentidesse; ja (b) muud finantsvarad, mis on individuaalselt olulised. Ülejäänud finantsvarade puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib väärtuse langust hinnata kogumina. (SME IFRS 11.24). Finantsvarasid, mille väärtuse langust on individuaalselt hinnatud, ei kaasata kogumitena hinnatavate finantsvarade gruppidesse 11

12 juhul, kui neil esinesid individuaalsed väärtuse languse tunnused; nad kaasatakse kogumitena hinnatavate finantsvarade gruppidesse juhul, kui neil puudusid individuaalsed väärtuse languse tunnused. Näide 1. Hinnates aastalõpus oma nõuete laekumise tõenäosust, tuvastab ettevõtte juhtkond, et kolmel juhul on nõuete maksetähtaeg oluliselt ületatud ning võlgnikud on kas maksejõuetud või finantsraskustes. Iga nõude väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse individuaalselt, lähtudes tõenäoliselt laekuvate summade nüüdisväärtusest. Näide 2. Ettevõtte raamatupidamises on aastalõpu seisuga kajastatud nõuded ostjate vastu kogusummas 500 tuhat eurot, mis koosneb omakorda enam kui kolmesajast individuaalsest nõudest. Ühegi nõude puhul ei ole otseselt alust arvata, et need võiksid olla ebatõenäoliselt laekuvad (st. väärtuse langust ei ole ühegi nõude puhul otseselt tuvastatud). Samas näitab ettevõtte senine kogemus, et ka n.ö. headest nõuetest jääb keskmiselt siiski 3% laekumata. Ettevõte moodustab oma nõuete portfelli üldise allahindluse summas eurot (3% 500 tuhandest). Raamatupidamiskanne (eeldusel, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete algsaldo oli null): D Nõuete allahindluse kulu K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Juhul kui eelnevalt alla hinnatud finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb ja väärtuse kasvu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast allahindluse kajastamist, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam kahest alljärgnevast summast: (a) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus; ja (b) bilansiline jääkväärtus juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. (SME IFRS 11.26). EDASINE KAJASTAMINE SPETSIIFILISED VALDKONNAD Nõuete kajastamine 28. Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. 29. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). 30. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses (vt ka näide paragrahv 8 järel), arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Juhul kui pikaajalise nõude sisemine intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast (näiteks intressita laenu puhul), tuleb nõue algselt 12

13 võtta arvele tema nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu intressimääraga sarnaste tingimustega instrumentidele (st sarnases valuutas, maksetähtajaga, krediidireitinguga jne). Näide 1. Ettevõte annab oma tütarettevõttele 3-aastase intressivaba laenu summas eurot. Kuidas kajastada antud laenu emaettevõtte ja tütarettevõtte raamatupidamises (diskontomääraks eeldada 10%)? Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil on eurot (s.o. ühe miljoni euro nüüdisväärtus diskonteerides kolme aasta pärast laekuvat makset 10%-ga ehk / ). Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressituluna kolme aasta jooksul. Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel emaettevõtte raamatupidamises: D Pikaajaline nõue D Finantskulu K Raha Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul: D Pikaajaline nõue K Intressitulu Jätkates analoogilist intressiarvestust kasvab nõude saldo kolmanda aasta lõpuks eurole, mis võrdub nõude tasumisele kuuluva summa nominaalväärtusega. Tütarettevõte kajastab saadud laenu nö. peegelpildis. Raamatupidamiskanne laenu saamise hetkel tütarettevõtte raamatupidamises: D Raha K Pikaajaline kohustus K Finantstulu Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul: D Intressikulu K Pikaajaline kohustus Jätkates analoogilist intressiarvestust kasvab kohustuse saldo kolmanda aasta lõpuks eurole, mis võrdub kohustuse tasumisele kuuluva summa nominaalväärtusega. Näide 2. Ettevõte A annab ettevõttele B kolmeks aastaks laenu summas eurot intressimääraga 8% aastas. Tehing toimub turutingimustel ning laenu intressimäär vastab sarnaste tingimustega ja sarnase krediidireitinguga ettevõtete turuintressimäärale. Kuna laenu nominaalintress vastab turuintressile ning puuduvad tehingutasud, mis mõjutaksid sisemise intressimäära arvestust, võrdub laenu nominaalintress ühtlasi tema sisemise intressimääraga. Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil ühtib äraantud rahasummaga ehk eurot. Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel: D Pikaajaline nõue K Raha Intressiarvestus esimese aasta lõpul (sisemine intressimäär võrdub lepingus fikseeritud intressiga, mistõttu intressitulu võrdub laekuva intressi summaga): D Raha K Intressitulu (8% nõudest)

14 31. Nõuete allahindlusi kajastatakse kas vastaval kontrakontol (näiteks Nõuded ostjate vastu allahindlusi kajastatakse bilansis kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ) või nõude bilansilise jääkmaksumuse vähendamisena. 32. Juhul kui nõude allahindlus kajastati algselt selleks ettenähtud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgus, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning nii nõue ise kui ka tema allahindlus vastaval kontrakontol kantakse bilansist välja (täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki). Nõuet loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). 33. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, tuleb seda kajastada hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerida tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine tuleb näidata kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel tuleb ühtlasi vähendada nii nõude enda kui tema kontrakonto saldot. Finantsinvesteeringute kajastamine 34. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (välja arvatud sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav (vt näide paragrahv 16 järel). Aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav juhul, kui nendega ei toimu aktiivset kauplemist ning puuduvad ka alternatiivsed meetodid nende väärtuse usaldusväärseks hindamiseks selliseid aktsiaid kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). 35. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse, võib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani (vt näide paragrahv 21 järel). Juhul kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, tuleb seda kajastada õiglase väärtuses lähtudes paragrahvist Võlakirjade ja teiste võlainstrumentide õiglane väärtus on üldjuhul usaldusväärselt hinnatav, kuna nendest tulenevate rahavoogude (näiteks intresside ja tagasimaksete) summa ja ajastus on teada või usaldusväärselt hinnatavad. Finantskohustuste kajastamine 37. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; välja arvatud tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. 14

15 38. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). 39. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses (vt ka näited paragrahvide 8, 21 ja 22 järel), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tuletisinstrumentide kajastamine 40. Tuletisinstrumente (näit. forvard-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse bilansis nende õiglases väärtuses. Näide. Ettevõte sõlmib kuulise valuutaforward lepingu, mis kohustab teda ostma 1 miljon USD kursiga 1 USD = 0,85 EUR on USD/EUR kursid järgmised: spot-kurss 1 USD = 0,75 EUR 6-kuu forward kurss 1 USD = 0,8 EUR 12-kuu forward kurss 1 USD = 0,85 EUR Kuidas ja millises summas peab ettevõtte forward-lepingut kajastama oma aruandes seisuga ? Ettevõtte poolt sõlmitud forward-leping kohustab ettevõtet ostma miljon dollarit euro eest. Bilansipäeval ( ) saaks ettevõte sõlmida sama lõpptähtajaga forward-lepingu, mis võimaldaks osta miljon dollarit euro eest (ehk soodsamalt, kui olemasolev leping). Seega on seisuga antud forward-lepingu turuväärtus eurot. Kajastamine raamatupidamises: D Kahjum tuletisinstrumentidelt K Tuletisinstrumendid Tekkinud negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumenti kajastatakse bilansis kohustuste all. 41. Juhul kui mingi tuletisinstrument on soetatud riskimaandamise eesmärgil, on aktsepteeritav selle kajastamisel rakendada SME IFRS paragrahvides kirjeldatud riskimaandamisarvestuse erireegleid (hedge accounting), eeldusel, et antud instrument vastab SME IFRS paragrahvides kirjeldatud tingimustele. 15

16 KAJASTAMISE LÕPETAMINE Finantsvarade eemaldamine bilansist 42. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte (SME IFRS 11.33): (a) kaotab õiguse antud finantsvarast tulenevatele rahavoogudele; või (b) ta annab kolmandale osapoolele üle antud finantsvarast tulenevad rahavood ja enamiku antud finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. 43. Juhul kui tehingu käigus annab üks osapool teisele üle finantsvara, andmata üle varaga seotud riske ja hüvesid, ei eemaldata vara üleandja bilansist, vaid tehingut kajastatakse kui üleantud vara tagatisel võetud laenu. (SME IFRS 11.34). Näideteks sellistest tehingutest on: (a) nõuete faktooring, kui sisulised riskid jäävad nõude müüjale ; (b) repotehingud väärtpaberitega, mille käigus väärtpaberite müüja võtab endale ühtlasi kohustuse müüdud väärtpaberid kokkulepitud ajal ja tingimustel uuesti tagasi osta. 44. Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse finantsvara bilansilise maksumuse ja tema eest saadud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME IFRS 11.33). Nõuete faktooring 45. Faktooringleping kujutab endast nõuete müüki, kusjuures sõltuvalt faktooringlepingu tüübist on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud riskid ja tulud lähevad ka sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring). 46. Juhul kui müüjal säilib nõude tagasiostukohustus, tuleb tehingut kajastada kui finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud või regressiõigus aegunud. Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning kontroll nõude ja temaga seotud riskide ja tulude üle läheb tõepoolest üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina. Näide. Ettevõte müüb nimiväärtuses euro eest nõudeid maksetähtaegadega kuni 3 kuud liisingfirmale, saades selle eest eurot. Nõuded olid ettevõtte bilansis kajastatud eelnevalt nende nimiväärtuses. Variant A - Kogu risk nõuete kogumise eest läheb üle liisingfirmale (st. regressiõigus puudub)? Sellistel tingimustel sõlmitud faktooringlepingut tuleb kajastada kui nõuete müüki: D Raha D Kulu K Nõuded Kulu kajastatakse kas finantskuluna (analoogiliselt intressikulule) või nõuete allahindluse kuluna, sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade nõuete riski maandamise eesmärgil. 16

17 Variant B - Kõik nõuete teenindamisega seotud riskid ja tulud jäävad müüjale. Kolm kuud pärast tehingu sõlmimisest on liisingfirmal õigus laekumata nõuded ettevõttele tagasi müüa, saades lisaks nominaalväärtusele kokkulepitud suuruses intressitulu. Kui vahepeal peaks nõue laekuma, arvestatakse sealt maha intress ning seda ületav osa tagastatakse ettevõttele. Kuna ostjal on nõuete tagasimüügiõigus, tuleb tehingut kajastada finantseerimistehinguna (kui nõuete tagatisel saadud laenu), mitte müügitehinguna. D Raha K Faktooringkohustus Ettevõte peab arvestama saadud laenult tekkepõhiselt intressikulu. Nõude laekumisel, tasaarveldusel faktooringkohustusega ja ülejäägi tagastamisel ettevõttele tehakse järgmine kanne (eeldusel, et intressikulud olid eurot): D Intressikulud D Faktooringkohustus D Raha K Nõuded Finantskohustuste eemaldamine bilansist 47. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud (SME IFRS 11.36). 48. Finantskohustus on rahuldatud siis, kui see on kas tasutud või lepinguliselt üle antud mõnele teisele osapoolele. Finantskohustus on lõpetatud siis, kui teine osapool on sellest loobunud. Finantskohustus aegub seadusandluses sätestatud tähtaegadel. 49. Finantskohustuse eemaldamisel bilansist kajastatakse kohustuse bilansilise maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME IFRS 11.38). OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE 50. Finantsinstrumentide klassifitseerimisel finantskohustuseks või omakapitaliinstrumendiks lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte ainult juriidilisest vormist. Näiteks juhul, kui teatud eelisaktsia vastab rohkem kohustuse kui omakapitali definitsioonile, kajastatakse see bilansis kohustusena hoolimata asjaolust, et instrumendi nimetuses kasutatakse sõna aktsia. 51. Kui finantsinstrumendi emiteerijal lasub antud instrumendist tulenevalt lepinguline kohustus maksta instrumendi valdajale kokkulepitud ulatuses raha või muid finantsvarasid, tuleb antud instrumenti kajastada kui finantskohustust. Juhul kui finantsinstrumendi emiteerijal puudub kohustus teha antud instrumendist tulenevalt kokkulepitud ulatuses makseid (selle asemel instrumendi valdaja osaleb näiteks ettevõtte kasumis või netovaras), on tegemist omakapitaliinstrumendiga. 17

18 52. Kui ettevõte emiteerib finantsinstrumendi, millel on nii finantskohustuse kui omakapitali komponent (näiteks konverteeritav võlakiri), jaotab ettevõte saadud tasu nende komponentide vahel järgnevalt: kõigepealt arvutatakse finantskohustuse komponendi väärtus, milleks on sarnase, kuid ilma konverteerimisõiguseta, finantskohustuse õiglane väärtus. Ülejäänud osa saadud tasust jaotatakse omakapitali komponendile. Tehingukulud jaotatakse nende komponentide vahel vastavalt nende õiglaste väärtuste proportsioonidele. (SME IFRS 22.13). 53. Bilansis finantskohustusena kajastatud instrumentidelt arvestatud intresse, dividende ning muid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes tuluna või kuluna (näit. intressikulu laenudelt ja võlakirjadelt; dividendid eelisaktsiatelt, mida kajastatakse bilansis kohustusena; kasum (kahjum) laenu refinantseerimisest). 54. Bilansis omakapitalina kajastatud instrumentidega seotud väljaminekuid ja sissetulekuid kajastatakse bilansis omakapitali muutustena (näit. dividendide maksed lihtaktsiatelt; kasumid/kahjumid omaaktsiate müügilt). (SME IFRS 22.17). Näide 1. Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajale fikseeritud dividendi vähemalt 10% aastas. Juhul kui teatud majandusaastal ei teeni ettevõte piisavalt kasumit, siis väljamaksmata dividend akumuleerub (teenides intresse) ja see makstakse välja esimesel võimalusel. Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse emiteerija bilansis kohustusena, kuna eelisaktsiaid emiteerinud ettevõttel lasub kohustus teha perioodilisi fikseeritud makseid. Sellistelt eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna (analoogiliselt laenuintressile), mitte jaotamata kasumi vähendamisena. Näide 2. Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajatele 10% suurema dividendi kui lihtaktsionäridele jagatav dividend. Dividendide jagamine või mitte-jagamine ning nende summa otsustatakse igakordselt aktsionäride koosoleku poolt. Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse omakapitaliinstrumendina, kuna neid emiteerinud ettevõttel puudub kohustus teha nende valdajatele perioodilisi fikseeritud makseid. Sellistelt eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse jaotamata kasumi vähendamisena (analoogiliselt lihtaktsiate dividendidele). 55. Kui dividende ei maksta rahas, vaid tasutakse muude varade üleandmisega, kajastatakse dividendide väljakuulutamisel dividendikohustus üleantavate varade õiglases väärtuses. Igal bilansipäeval ja varade üleandmise päeval hinnatakse varade õiglast väärtust ja selle muutumise korral korrigeeritakse dividendikohustuse bilansilist väärtust. Õiglase väärtuse muutuste mõju kajastatakse kirje Jaotamata kasum korrigeerimisena. (SME IFRS 22.18). Vara üleandmisel kajastatakse üleantava vara ja dividendikohustuse bilansiliste väärtuste vahe kasumiaruandes. 56. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele siis, kui ettevõte on need instrumendid emiteerinud ja teisel osapoolel on lepinguline kohustus nende eest tasuda (SME IFRS 22.7): 18

19 (a) kui omakapitaliinstrumendid emiteeritakse varem kui ettevõttele laekub nende eest tasu (näiteks osaühingu asutamisel ilma sissemakseid tegemata), toimub kajastamine järgnevalt: i. juhul kui ettevõttel puudub tingimusteta nõudeõigus omaniku vastu (näiteks juhul, kui omanik on kohustatud oma aktsiate/osade eest tasuma ainult teatud situatsioonis), ei kajastata bilansis nõuet omaniku vastu ega sellele vastavat aktsia-/osakapitali. Aktsia-/osakapitali suurenemine kajastatakse alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui ettevõttel on tekkinud tingimusteta nõue omaniku vastu. Sellist situatsiooni on kajastatud näites 1 paragrahvi 57 järel. ii. juhul kui ettevõttel eksisteerib tingimusteta nõue omaniku vastu (näiteks juhul, kui omanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks), võib ettevõte kajastada oma bilansis nõuet omaniku vastu saadaoleva tasu õiglases väärtuses (vt näide 2A) või käsitleda seda olukorda forward-lepinguna aktsiatele/osadele, kajastades forward-lepingu alusel emiteeritavad aktsiad/osad siis, kui nende eest tasutakse (vt näide 2B); (b) kui ettevõttele laekub tasu enne omakapitaliinstrumentide emiteerimist ning ettevõttel puudub kohustus tasu tagasi maksta, kajastatakse saadud tasu omakapitali suurendamisena. 57. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, miinus instrumentide emiteerimisega seotud kulud. (SME IFRS 22.8). Kui saadaoleva tasu õiglane väärtus erineb emiteeritud omakapitaliinstrumentide nominaalväärtusest, kajastatakse positiivne vahe kirjel Ülekurss ning negatiivne vahe kirje Ülekurss vähendusena juhul, kui seal on positiivne jääk, vastasel juhul kirjel Jaotamata kasum. Näide 1 Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks eurot, millest asutamisel tasutakse ainult eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul, kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu vara arvel täita. Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu. Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades): Aktiva Raha Varad kokku Passiva Osakapital nimiväärtuses Muu omakapital (20 000) Omakapital kokku Näide 2A Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine emiteeritud osadena, mille eest on tasu veel laekumata) 19

20 Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks eurot, millest asutamisel tasutakse ainult eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest. Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist, siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nominaalväärtuse vahel kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse kasumiaruandes intressitulu kuni nõude tasumiseni. Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva euro nüüdisväärtus on eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades): Aktiva Raha Nõue osaniku vastu Varad kokku Passiva Osakapital nimiväärtuses Muu omakapital (2 000) Omakapital kokku Näide 2B Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (kajastamine forward-lepinguna osaühingu poolt emiteeritavatele osadele) Situatsioon on sama nagu näites 2A: asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks eurot, millest asutamisel tasutakse ainult eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest. Kuigi osaühing on emiteerinud osasid, mille eest pole veel tasutud, puuduvad nendel osadel olulised õigused, sh dividendiõigus. Seetõttu võib väita, et sisuliselt on tegemist forward-lepinguga osaühingu poolt emiteeritavatele osadele, mida kajastatakse alles hetkel, mil nende eest tasutakse. Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades): Aktiva Raha Varad kokku Passiva Osakapital nimiväärtuses Omakapital kokku Ettevõtte poolt tagasiostetud omakapitaliinstrumente (näiteks omaaktsiad) kajastatakse bilansis omakapitali vähendusena (kirjel Omaaktsiad ), mitte finantsinvesteeringuna. (SME IFRS 22.16). 59. Ettevõtte poolt omakapitaliinstrumentide (näiteks aktsiate) emiteerimisel või tagasiostmisel tehtud kulutusi kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel Ülekurss, juhul, kui seal on positiivne jääk; vastasel juhul kirjel Jaotamata kasum ), mitte kuluna kasumiaruandes. Erandiks on lõpule viimata tehingutega 20

21 seotud kulutused (näiteks ebaõnnestunud aktsiaemissioon), mis kajastatakse kuluna kasumiaruandes. (SME IFRS 22.9, 22.16). 60. Lähtudes eelpool kirjeldatud kriteeriumitest võib teatud ettevõtetel omakapital üldse puududa. Näideteks on: (a) välismaa äriühingu filiaal, kes kajastab oma netosaldo peakontori ees finantskohustusena või -nõudena; (b) ettevõtted, kes kohustuvad (näiteks tulenevalt seadusest või ettevõtte enda põhikirjast) oma omanikelt ettevõtte aktsiaid või osasid tingimusteta kokkulepitud hinna eest tagasi ostma emiteeritud aktsiad või osad kajastatakse finantskohustusena. JÕUSTUMINE 61. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. Käesolevat Raamatupidamise Toimkonna juhendit võib rakendada vabatahtlikult raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse enne algavate aruandeperioodide kohta. Juhul kui ettevõte soovib rakendada käesolevat juhendit ennetähtaegselt aastaaruannetele, mida koostatakse enne algavate aruandeperioodide kohta, peab ta samaaegselt rakendama ka kõiki teisi jõustuvaid uusi või muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. 62. Kuni käesoleva juhendi rakendamiseni tuleb järgida juhendi RTJ 3 eelmist versiooni (RTL 2009, 3, 46). VÕRDLUS SME IFRS-IGA 63. Juhendis RTJ 3 sätestatud arvestuspõhimõtted finantsinstrumentidele on üldjoontes kooskõlas SME IFRS peatükkides 11 ja 12 sätestatud arvestuspõhimõtetega, välja arvatud: (a) SME IFRS lubab finantsinstrumentide arvestuses valida kas SME IFRSi peatükkide 11 ja 12 rakendamise või IAS 39 rakendamise vahel. Raamatupidamise Toimkond ei pidanud vajalikuks sellise valiku kehtestamist; (b) tulenevalt olulisuse printsiibist lubab RTJ 3 paragrahv 22 rakendada korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit lihtsustatud viisil (sisemise intressimäära rakendamise asemel lineaarne intressiarvestus või tehingutasude kohene kajastamine kuludes), juhul kui mõju aruannetele on ebaoluline. SME IFRSi peatükk 11 sarnast lihtsustatud lähenemist otseselt ei maini, kuid paragrahvis 10.3 kinnitatakse, et kirjeldatud arvestusmeetodeid ei pea rakendama, kui nende rakendamise mõju on ebaoluline; (c) SME IFRS peatükk 12 kirjeldab riskimaandamise eesmärgil soetatud derivatiivsete finantsinstrumentide kajastamise erireegleid (hedge accounting). Raamatupidamise Toimkond ei pidanud vajalikuks vastavate erireeglite kirjeldamist juhendis RTJ 3, kuna selliseid reegleid rakendavate ettevõtete arv Eestis on suhteliselt väike. RTJ 3 lubab SME IFRSi peatükis 12 kirjeldatud hedge accounting erireeglite rakendamist; 21

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Microsoft Word - show_viide.p

Microsoft Word - show_viide.p RTJ 9 RENDIARVESTUS (MUUDETUD 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1 3 RAKENDUSALA 4 5 MÕISTED 6 RENTIDE KLASSIFITSEERIMINE KAPITALI-JA KASUTUSRENDIKS 7 17 RENTIDE KAJASTAMINE RENDILEANDJA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12043500 tänava/talu nimi, Udeselja tn 4-1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

ET

ET ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Microsoft Word - show_viide.p

Microsoft Word - show_viide.p RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE EESMÄRK 5-8 PÕHILISED MÕISTED

Rohkem

Lisa 15 - RTJ

Lisa 15 - RTJ Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine muutmine Lisa 15 (muudetud sõnastuses) RTJ 15 LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON SISUKORD punktid

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11483929 tänava nimi, maja number: A. H. Tammsaare tee 47 linn: Tallinn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

LHV Maailma Aktsiad Fond Majandusaasta aruanne 2018

LHV Maailma Aktsiad Fond Majandusaasta aruanne 2018 LHV Maailma Aktsiad Fond Majandusaasta aruanne 2018 LHV Maailma Aktsiad Fond Majandusaasta aruanne 01.01.2018 31.12.2018 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Maailma Aktsiad Fond Lepinguline fond Mikk Taras

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: NB Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11701510 tänava nimi, Väike-Kuke tn 8-27 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat L 149/6 Euroopa Liidu Teataja 12.6.2009 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid

Rohkem

Lisa 2 - RTJ

Lisa 2 - RTJ Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine muutmine Lisa 2 (muudetud sõnastuses) RTJ 2 NÕUDED INFORMATSIOONI ESITUSVIISILE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDES

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10590020 tänava nimi, Keemia tn 4 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - LHV Varahaldus _templitega_ est.docx

Microsoft Word - LHV Varahaldus _templitega_ est.docx AS LHV Varahaldus Majandusaasta aruanne 2010 Majandusaasta aruanne 01.01.2010-31.12.2010 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

LHV Pensionifond XS Majandusaasta aruanne 2016

LHV Pensionifond XS Majandusaasta aruanne 2016 LHV Pensionifond XS Majandusaasta aruanne 2016 LHV Pensionifond XS Majandusaasta aruanne 01.01.2016 31.12.2016 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pensionifond XS Lepinguline fond Andres Viisemann Põhitegevusala

Rohkem

INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondiva

INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondiva INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: 01.01.2016 Aruandeperioodi lõpp: 31.12.2016 Fondi nimetus: Fondivalitseja nimetus: Registrikood: 12493634 FB Asset Management AS Tänava/talu

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondivalits

INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondivalits INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: 01.01.2017 Aruandeperioodi lõpp: 30.06.2017 Fondi nimetus: Fondivalitseja nimetus: Registrikood: 12493634 FB Asset Management AS Tänava/talu

Rohkem

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine äri- ja

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc AS SEB ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS 2006. aasta III kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Kindlustusseltsi üldandmed...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne 3. kvartal

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi,

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi, MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80342051 tänava/talu nimi, Ringi tn 10 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond:

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

Microsoft Word - majandusaruanne09

Microsoft Word - majandusaruanne09 MAJANDUSAASTA ARUANNE ÄRINIMI KORTERIÜHISTU KADAKA TEE 161 ÄRIREGISTRI KOOD 80242378 ETTEVÕTLUSE VORM MITTETULUNDUSÜHISTU AADRESS KADAKA TEE 161 12615 TALLINN MAJANDUSAASTA ALGUS 01.01.2009 MAJANDUSAASTA

Rohkem

LHV Pensionifond Indeks Majandusaasta aruanne

LHV Pensionifond Indeks Majandusaasta aruanne LHV Pensionifond Indeks Majandusaasta aruanne 10.11.2016-31.12.2017 LHV Pensionifond Indeks Majandusaasta aruanne 10.11.2016 31.12.2017 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pensionifond Indeks Lepinguline

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: 90000096 tänava nimi ja maja number: Keskuse 18 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

(Microsoft Word - ESL\ aastaaruanne_2_.doc)

(Microsoft Word - ESL\ aastaaruanne_2_.doc) Juriidiline aadress: Vana-Kalamaja 20, Tallinn 10414 Äriregistri kood: 80103010 Telefon: 53 994 731 Faks: 62 72 132 E-post: info@saksalambakoer.ee Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2007-31.12.2007 Põhitegevusalad:

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: Telef

MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: Telef MTÜ EESTI SAKSA LAMBAKOERTE ÜHING 2008. a. majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Äriregistri kood: 80103010 Telefon: 51 78 657 E-post: info@saksalambakoer.ee Aruandeaasta

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne1kvartal2008.doc

Microsoft Word - Vahearuanne1kvartal2008.doc AS SEB ELU- JA PENSIONIKINDLUSTUS 2008. aasta 1. kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne...7 Rahavoogude aruanne...8 Omakapitali

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik registrikood: tänava

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik registrikood: tänava MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80208720 tänava/talu nimi, Kiriku plats 3 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2007.doc

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2007.doc AS SEB ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS 2007. aasta 3. kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne...7 Kasumiaruanne 3. kvartal...8 Rahavoogude

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: tänava/ta

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: tänava/ta MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava tee 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae

Rohkem

Microsoft Word - AS Kawe Kapital 2007 aruanne.doc

Microsoft Word - AS Kawe Kapital 2007 aruanne.doc MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2007 aruandeaasta lõpp: 31.12.2007 ärinimi: AS KAWE KAPITAL registrikood: 10179365 tänava nimi/maja number: Pärnu mnt. 15 linn: Tallinn postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx Vahearuanne 6 kuud 2017 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE... 6 Konsolideeritud koondkasumi aruanne... 6 Konsolideeritud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae vald

Rohkem

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc AS LHV Varahaldus I poolaasta aruanne 2009 I poolaasta aruanne 01.01.2009-30.06.2009 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

Fondi_vara_väärtuse_arvestuse_kord_uuendatud_2017

Fondi_vara_väärtuse_arvestuse_kord_uuendatud_2017 KINNITATUD Juhatuse otsus 02.10.2017 EfTEN Capital AS FONDI NING FONDI VARA VÄÄRTUSE ARVESTAMISE KORD 1. MÕISTED Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.1 Fondivalitseja on EfTEN

Rohkem

2018 RTJ yldkontrollleht.docx

2018 RTJ yldkontrollleht.docx majandusaasta aruanne KONTROLL-LEHT RTJ AASTAARUANDE KOOSTAMISEKS Käesoleva kontroll-lehe nõuded on kohustuslikud raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2018 ja hiljem algavate aruandeperioodide

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: tänava MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12734109 tänava nimi, maja number: Narva mnt 5 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Optsioonid(dets08) [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Optsioonid(dets08) [Read-Only] Alustame algusest: Optsioonid Ragnar Plees Tallinn, 02.12.2008 Optsioonid Optsioonide kauplemine reguleeritud turul nagu me seda täna tunneme algas 1973 aastal. Alates sellest ajast on optsioonide kauplemise

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, Eesti Vabariik Äriregistri nr:

AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, Eesti Vabariik Äriregistri nr: AS Tuleva Fondid Majandusaasta aruanne 01.01.2018-31.12.2018 Juriidiline aadress: Telliskivi 60 Tallinn, 10412 Eesti Vabariik Äriregistri nr: 14118923 Telefon: +372 644 5100 E-mail: tuleva@tuleva.ee Audiitor:

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx Vahearuanne 12 kuud 2017 1 Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne... 6 Konsolideeritud koondkasumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015 EfTEN Real Estate Fund III AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: 31.1

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015 EfTEN Real Estate Fund III AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: 31.1 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015 EfTEN Real Estate Fund III AS Registrikood: 12864036 Aruandeaasta algus: 06.05.2015 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti

Rohkem

Microsoft Word - GFC aastaaruanne 2014 VD IS lyplik.doc

Microsoft Word - GFC aastaaruanne 2014 VD IS lyplik.doc 2014. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Juhkentali tn 15-14 Tallinna linn, Harju maakond, 10132 Eesti Vabariik Registrikood: 12423254 Telefon: +372 6290050 E-mail: info@gfc.ee Põhitegevusala:

Rohkem

Aruande vaatamine

Aruande vaatamine MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 sihtasutuse nimi: registrikood: 90007098 tänava nimi, maja number: Rüütli 25 linn: Paide linn maakond: Järva maakond postisihtnumber:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Talendikeskus registrikood: tänava nimi, m MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80403108 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 84-64 linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 Inbank AS Üldine teave Ärinimi Inbank AS Aadress Niine 11, 10414 Tallinn Registreerimise kuupäev 5.10.2010 Registrikood 12001988 (EV äriregister) Juriidilise isiku identifikaator

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

(Microsoft Word - LHV Varahalduse fondide vara puhasv\344\344rtuse m\344\344ramise sisereeglid_010111)

(Microsoft Word - LHV Varahalduse fondide vara puhasv\344\344rtuse m\344\344ramise sisereeglid_010111) Kehtib alates 1. jaanuari 2011. a. AS-I LHV VARAHALDUS INVESTEERIMISFONDIDE VARA PUHASVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE SISEMISED PROTSEDUURIREEGLID Käesolevad sisemised protseduurireeglid (edaspidi sisereeglid ) on

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend Toetuste kajastamine üksustes, kes lähtuvad raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) Täiendatud

Rohkem

2_LII_EFTEN-majandusaruanne-2016_EST.indd

2_LII_EFTEN-majandusaruanne-2016_EST.indd Konsolideeritud I poolaasta aruanne 2016 EfTEN Kinnisvarafond II AS Registrikood: 12781528 Aruandeperioodi algus: 01.01.2016 Aruandeperioodi lõpp: 30.06.2016 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti

Rohkem

ET Euroopa Liidu Teataja L 320/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustus

ET Euroopa Liidu Teataja L 320/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustus 29.11.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 320/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1126/2008, 3.

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Luke Mõis registrikood: tänav

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Luke Mõis registrikood: tänav MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008100 tänava nimi, Voika 23 maja number: alevik: Nõo alevik vald: Nõo vald maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum registrikood: 80321

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum registrikood: 80321 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 04.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 nimi: registrikood: 80321126 tänava/talu nimi, Rõõmulamäe, maja ja korteri number: küla: Aasuvälja küla vald: Väätsa vald

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Pimemassööride Ühing registrikood: tänava/talu

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Pimemassööride Ühing registrikood: tänava/talu MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80067596 tänava/talu nimi, Tondi tn 8a maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201 Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, 10116 Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood 74000240 30. märtsil 2012 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2011 Majandusaasta algus Majandusaasta

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS registrikood: 1

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS registrikood: 1 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 10854476 tänava/talu nimi, Sompa tn 3 maja ja korteri number: linn: Jõhvi linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: registrikood: 80096043 tänava/talu nimi, Majakovski 14-3 maja ja korteri number: linn: Sillamäe linn maakond: Ida-Viru

Rohkem

AASTA- ARUANNE 2016 EESTI GAAS 1 AASTAARUANNE 2016

AASTA- ARUANNE 2016 EESTI GAAS 1 AASTAARUANNE 2016 AASTA- ARUANNE 2016 1 AASTAARUANNE 2016 AASTAARUANNE 2016 Sisukord Ärinimi: AS Eesti Gaas Äriregistri kood: 10178905 Aadress: Liivalaia 9, Tallinn 10118 Telefon: +372 6 303 004 Faks: +372 6 313 070 E-post:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Täienduskoolituse asutuse nimetus OÜ Täiskasvanute Koolituskeskus 1. Õppekava nimetus Täiskasvanute Koolituskeskus Raamatupidamise täiendkursus osalis

Täienduskoolituse asutuse nimetus OÜ Täiskasvanute Koolituskeskus 1. Õppekava nimetus Täiskasvanute Koolituskeskus Raamatupidamise täiendkursus osalis Täienduskoolituse asutuse nimetus OÜ Täiskasvanute Koolituskeskus 1. Õppekava nimetus Täiskasvanute Koolituskeskus Raamatupidamise täiendkursus osaliselt e-õppena TÄIENDKOOLITUSE ÕPPEKAVA Raamatupidamise

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: TALLINNA INVASPORDIÜHING registrikood: tänava/talu n MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80064793 tänava/talu nimi, Endla tn 59 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing BPW Estonia registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing BPW Estonia registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80036176 tänava/talu nimi, F. R. Faehlmanni tn 3-2 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond:

Rohkem

Microsoft Word - tmp237F6E47-F6E D-5BAFD doc

Microsoft Word - tmp237F6E47-F6E D-5BAFD doc Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED Võlakiri

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Report

Report Krediidireiting Reg. kood: 11727171 Kadaka tee 63 12915 Tallinn, Harjumaa Tel: 6064350 info@bestair.eu, www.bestair.ee > Üldinfo Staatus: Registrisse kantud Registreeritud Äriregistris: 30.09.2009 Registreeritud

Rohkem