KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA Nr. 4. V aastakäik 1 ll//\l/\j/\ Ilmub kaks korda kuus 15. veebruaril Ш0 Tellimishind: Aastas.. kr. 2.50 Poolaastas. 1.50 Välismaale 5.00 Poolaastas.,, 3.00 Toimetus: Kuulutuste hinnad : " Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Lai t. 45 Vi Ihk... kr. 40.00 Kõnetraat 17-77, toimetaja kodus 1-35 1/2.. 22.00 Toimetaja kõnetunnid: igal äripäeval 1/4.. 12.00 VI 2 p. 1. Kaanekülgedel kokkuleppel SISU* Tööstusettevõtete seaduslikust tööajast, Ületunnitöödest Ja nende suhtes nõuetavaisl vonnaalsustest. Obligatsloonlmaksu seadus. Katse Euroopa majandusliku konsolideerimise poole, Ülevaade mele läinud aasta tööstusest. Teataja kirjavahetus. Kaubandus-tööstuskoja teateid. Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Ettevõtete tegevusest. Tolllteateld. Turgude ülevaade. Vällsbörsld. Kaubahlndu Tallinna börsi kurslsedcl.! ^ Teie hoiate kokku aega, vaeva ja raha. kui teete omad ostud LEIPZIGI KEVADMESSIL 1930, mis algab 2. märtsil ja pakub Teile kaupu 10.000 väljapanijalt (nende hulgas Teie erialalt juhtivad firmad) 21 maalt» koondatud ühele kohale. Üksikasjalisi teateid annab Leipziger Messamt Leipzigis või selle au-esindaja Eestis Vilhelm Borchert, Tallinnas Vene t. 40, tel. 19-29, postkast 44.
74 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Tööstusettevõtete seaduslikust tööajast, ületunnitöödest ja nende suhtes nõutavaist vormaalsustest. Ületunnitööde kohta maksmapandud korraldusel puudub juriidiline alus. Eestis on maksev veneaegne tööstuslik tööseadus (sead. kogu XI köide, 2. jagu, 1913. a. väljaandes) nende muudatustega, mis aset on leidnud meie seadusandluses ja Eiigi Teatajais avaldatud. Ajutine valitsus oma üleskutsesteadaandes vabariigi kodanikkudele (Riigi Teataja nr. 1. 27. nov, 1918. a.) deklareerib 8-tunnilise tööpäeva maksmahakkamist tööstuses ja kaubanduses. Teised deklaratiivsed osad sellest teadaandest-üleskutsest, nagu vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, on hiljem seadusandlikult teostamist leidnud. Tööaja normeerimiseks aga Aj. V. poolt püstitatud põhimõtete alusel pole seadusandlikke algatusi tänini järgnenud. (Washingtoni konventsioon, mille ülesandeks on tööaja normeerimine Rahvasteliitu kuuluvais maades 8-tunnilise tööpäeva alusel, pole tänini mitte ainult Eestis, vaid ka mõnes suurriigis seadusandlikku kinnitamist leidnud). Järelikult tuleb meil oma tööstuse tööaja buhtes käia seni maksva veneaegse tööstusliku tööseaduse järele, mis määrab ära И ^-tunnilise tööpäeva ühevahetusliku päevase töö jaoks ( 196.) ja 10-tunnilise tööpäeva töölistele, kes osaltki ööseti töötavad ( 197.). Ja selles ajaulatuses võivad meie töösturid tööstuslikus tööseaduses 103 äratähendatud sisekorra määrustega oma ettevõtte tööaega normeerida. Tegelikult on enamus meie toöstusettevõ:- teist piirdunud 8-tunnilise tööpäevaga, osalt vabatahtlikult, osalt tööinspektorite surve all, kes üle 8 tunni sisaldavad sisekorra määrused seadusvastaselt on kinnitamata jätnud, nõudes ettevõtte määrustes 8-tunnilise tööpäeva fikseerimist. Sagedatel juhtudel ongi see nõudmine täitmist leidnud maksvaid töökaitse-seadusi ja määrusi mittetundvate töösturite poolt, seda enam, et seni polnud takistatud tarviduse korral n. n. ületunni" töötamine, mis iseendastki mõistetavalt alati on sündinud tööandja ja tööliste vahelisel vabal kokkuleppel. Kuna nüüd tööstusettevõtete tööaja ulatus ja jaotus tehakse olenevaks tööinspektsiooni heaksarvamisest töösturitelt uute ja raskemate vormaalsuste ja arvepidamise nõudmisega, kerkib iseendast tööstusettevõtete seadusliku tööaja ja uue korralduse seaduslikkuse küsimus teravalt päevakorrale. Nagu eelpool Öeldud, ei ole meil seadusandlikult muudetud Vene ajast maksvaid seadusi ja määrusi tööaja kahta tööstusettevõtteis. Aj. Valitsuse deklaratsiooni, millele lugupidamist on näidanud suur osa meie tööstureid deklaratsiooni põhimõtete tunnustamise ja teostamisega, on ja jääb ikkagi deklaratsiooniks, ning sel alasel ei saa lugeda maksvusetuks seadusliku pärivuse teel omaks võetud seadusi ja määrusi ning teha korraldusi, maksvaist seadusist hoopis lahkuminevaid. Ja enne kui seadusandlikult pole muudetud seni meil maksvusel olevat tööstuslikku tööseadust, on alusetud kõik tööinspektsiooni nõudmised tööaja reguleerimiseks tööstusettevõtetee Aj. V. deklaratsiooni põhjal või mõnesuguse arvatava diskretsiooni alusel, mida maksev seadus kuski ei tunnusta. Kuigi maksev tööstuslik tööseadus 2'00 määrab ära ületunnitööde mõiste, arvates ületundideks töö, mida tööline tööstusettevõttes teeb wäljaspool sisekorra määrustes fikseeritud tööaega, siis käsitades sama seaduse 196. ja 197., kus tööstusettevõtete jaoks on ette nähtud 10- ja Ubk-tunniline tööaeg, ei saa meil ületunnitööst juttugi olla: sisekorra määrustes seaduslikult lubatud tööaja fikseerimisega langeb ära igasugune tarvidus ületunnitöödeks. Peale selle, tööstuslik tööseadus ei sisalda keeldu ületu/nnitööde tegemises, need on alati lubatavad vabal kokkuleppel töölistega (sama 200.). Tööstuslikus tööseaduses äramääratud tööstusettevõtete tööaja jaotust edasiarendavad määrused (seadluste ja määruste kogu 1897. a. art. 1425. 1 21) jaotavad ületunnitööd töölistele sunduslikkudeks ja mittesunduslikkudeks. Sunduslikud on sarnased ületunnitööd, mis on tarvilised tootmisprotsessi tehniliste tingimuste tõttu. Sarnased ületunnitööd tulevad ära tähendada ettevõtte sisekorra määrustes, nende tegemiseks pole takistusi ei loanõutami&e ega teadaande esitamise näol ja lepingutingimused nende suhtes võivad olla kantud töölise palgaraamatusse lepingu osas. Vaatamata sisekorra määrustes äratähendatud tööajale ja eelpool tähendatud ületunnitöödele on lubatud veel kitsenduseta teha äkiliste rikete puhul hädatarviiisi remonte ettevõtte hoonete ja töötamisabinõude kordaseadmiseks, kui nende kordaseadmisest oleneb kogu tööstusettevõtte või mõne tema jaoskonna edasitöötamise võimalus, samuti on ka takistamatult lubatud üle sisekorra määrustes tähendatud ajajaotuse töötada neil juhtudel, kui tulekahju või muude ette-
Nr. 4 KAUBANDÜS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA 75 nägematute asjaolude tõttu töö mõnes ettevõtte osakonnas oli ajutiselt takistatud ja kui see on tarviline ettevõtte täiel hool käimapanemiseks. Nendele töödele võib ettevõtte juhataja asuda otsekohe, kusjuures ainult nendest töödest samal päeval tööinspektorile tuleb teatada (art. 3425 15.). Mis puutub nüüd mittesunduslikkudesse ületunnitöödesse, siis on need tööst, tööseaduse 200. põhjal lubatavad igakordsel vabal kokkuleppel töölistega, nende tööde tingimuste töölise palgaraamatu lepinguossa kandmiseta. Seadluste ja määruste kogu art. 1425 19 21 arendades seda 200. mõtet tähendavad, et kogu ettevõtte tööliskonna või suuremate töölisgruppide poolt tehtavad mittesunduslikud ületunnitööd on lubatavad tähelepanu väärivail juhtudel vabrikute ja tehaste peaameti (meil sotsiaalministri) sellekohasel loal, kusjuures tööinspektoritele on jäetud võimalus edasiilükkamatuil asjaoludel nendeks töödeks ajutiselt luba anda. Seejuures on seatud tingimuseks, et tööinspektorid võivad loaandmisest keelduda ainult tähtsail, tähelepanuväärivail põhjusil. Üksikute tööliste ja vähemate töölisgruppide poolt vabal kokkuleppel tehtavad 'mittesunduslikud ületunnitööd aga loanõutamise määruse alla ei kuulu, vaid nende suhtes nõutakse vaid tööinspektorile teatamist. Edasi on seadl. ja määruste kogus art. 1425 suhtes tööstusosakonna poolt seletatud, et m i t- tesunduslikkude üle tunnitöö de loaandmist ei tule siduda nõudmisega tasutingimuste fikseerimiseks või ületunnitööde teadaandes tasu äratähendamiseks, vaid tasutingimuste üle kokkuleppimine on jäetud lepinguosalistele vabaks. (Tööstusosakonna seletus art. 1426. kohta 1909 a., nr. 4468 ja 4714.). Seega on tööinspektorite poolt töösturitele esitatud nõudmine mittesunduslikkudeks ületun- nitöödeks tööinspektorilt lo-anõutamises ja samade ületunnitööde suhtes tasutingimuste äranäitamises täiesti aluseta ja maksvate seaduste ning määruste vastane nõue. Edasi, kui arvestada seega, et meie tööstusettevõtted ei tööta kunagi üle maksvais tööseadusis ning määrustes lubatud tööaja, s. o. üle 10 või 11% tunni, siia on kõne all olev tööinspektsiooni ületunnitööde üle teadaandmise ja ületundide arvepidamise korraldas üldse ilma seadusliku aluseta ega saa tema ignoreerimine töösturite suhtes esile tuna mingisuguseid pahesid, kõnelemata sellest, et korralduses on art. 1425 tõlgitsetud täiesti vabalt ja oma heaksarvamise kohaselt. Küsimusele tuleks vaadata ka sotsiaalpoliitilisest ja majanduspoliitilisest seisukohast. Kui sotsiaalministeerium või temale alluvad ametkonnad loodavad käesoleva korraldusega praegust tööpuudust vähendada ja suuremale arvule töölistele tööd võimaldada, siis on see kalkulatsioon ekslik. Meie mehhaniseeritud ja tehniliselt arenenud tööstus ei saa juhuslikkude tööde rohkenemise korrail hankida tarvilisi oskustöölisi ega võimalda tööstusruumide sissesead ning töotamisabinõude vähesus rakendada suuremat hulka töölisi nende tööde täitmiseks. Suuremates ettevõtetes, kus see tööstustehniliselt on võimalik, ongi juba kahe ja enam vahetusega töö.peäle üle mindud ja loobutud igasugustest ületunnitöödest. Teiselt-poolt aga pole meie tööstuse produktsioon ja võistlusvõime veel sel tasapinnal, et ta suudaks pakkuda töölistele täiesti rahuldavat töötasu. See asjaolu on tööliskonnale väga hästi teada ja seetõttu ei olda juhuslikkude ületundide vastu, millega on võimaldatud kehva sissetuleku suurendamine seda enam, et sarnaste ületunnitööde puhul harilikult kõrgemat tasu makstakse. Paremate tootmisvõimaluste ja kättesaadava oskustööjõu olemasolu juures oleksid meie töösturid ise otsekohe huvitatud lühemast tööajast ja ületunnitöödega seotud lisakuludest pääsmisest- R. Treufeldt. Obligatsioonimaksu seadus. V. Simsivart. Majandusminister on esitanud jaanuari lõpul vabariigi valitsusele ühes tulumaksu vähendamise seäduse ja pärandusmaksu muutmise seäduse eelnõudega ka ühe uue maksu sisseseadmise kavatsuse obligatsioonimaksu seaduse eelnõu. Selle eelnõu järele pannakse obligatsioonimaksu alla kõik kinnisvaradel võlgadena kindlustatud rahalised kapitalid, välja arvatud eelnõu 2-, ettenähtud erandid. Maksu alt on 2. järele vabastatud: a) nimelised obligatsioonid, kui need olid nimelised vahetpidamata terve poolaasta jooksul, b) krediitasutuste ja teiste aruandvate ettevõtete käes olevad blanko obligatsioonid, kui viimaste või nendega kindlustatud laenude tulud kuuluvad maksustamisele 9. jaan. 14WW5. a. seaduse VI osa põhjal; c) ärimaksu alla
76 к А ÜBANDUS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA Nr. kuuluvate aruandvate ettevõtete kinnisvaradel kindlustatud blankoobliigatsioonid, kui viimaste tulud kuuluvad maksustamisele otsekoheste maksude seaduse 614. p. 3. põhjal. Obligatsioonimaksu on kavatsetud võtta obligatsioonisumma pealt 20 senti igalt sajalt kroonilt poolaastas. Maks tuleb tasuda kaks korda aastas: esimese poolaasta eest hiljemalt 30. juuniks, teise poolaasta eest hiljemalt 31. detsembriks. Obligatsioonimaksu tasumise kohustus lasub kinnisvara omanikul. Tasutud obligatsioonimaksu võib kinnisvara omanik võlausaldajalt kinni pidada. Tähtajaks tasumata obligatsioonimaksu pealt arvatakse viivitusraha 1% kuus. Viivitusraha ei ole kinnisvara omanik õigustatud kinni pidama võlausaldajalt. Selle seaduse jõusseabtumise ajaks on määratud 1. jiuuli 1930. a. Selle maksu alla käiksid: 1) obligatsioonid, mis on kantud sisse kinnistusraamatutesse Eesti vabariigi ajal ja mis pole kaotanud oma maksvust 1. juuliks 1930. a., 2) obligatsioonid, mis kantakse sisse kinnistusraamatuisse pärast 1. juulit 1930. aastal. Nagu seletuskirjast selgub, on obligatsioonimaksu seaduse sihiks katta kavatsetud tulumaksu vähendamisest tekkiv puudujääk. Kuid sellele maksule pandud lootused on meie arvates petlikud. Üldse näib obligatsioonimaksu tulutoovus olevat kaunis küsitav. Kui üldisest obligatsioonide summast arvata maha eelnõu 2. põhjal vabastatud obligatsioonid, siis jääb järele võrdlemisi väike osa obligatsioone; seepärast ka üldine sissetulek sellest maksust saab olema võrdlemisi piiratud. Kahtlemata aga väheneb obligatsioonimaksu seaduse tagajärjel uute obligatsioonide tegemine. Sest peale maksukohustuse sünnitab see seadus nii laenajale kinnisvara omanikule kui ka kreeditorile oma keerulise asjaajamise tõttu teatud aja- ja rahakulutust; ka teeb see seadus obligatsioonide kustutamise tülikamaks. Uute obligatsioonide tegemise vähenemisega kaotab aga riigikassa ühekordse sissetuleku tempelmaksu näol 1% suuruses obligatsioonisummast ja sissetuleku teiste.vähemate maksude näol. Katsume jõuda selgusele, missuguseid kulusid tooiks obligatsiooni<maksu seadus endaga kaasa? See seadus tooks maksuvalitsusele õige suure, tülika ja kaunis komplitseeritud töö. Selle ülesande teostamiseks tuleks muidugi luua maksuametis eriline jaoskond paljude tööjõududega, mis kujuneks kindlasti õige kulukaks ja sööks ära suurema osa selle maksu sissetulekust. Peale maksuameti koormaks see seadus uue tööga ka kinnistusjaoskondi, kutsudes esile sealgi koosseisude suurenemise. Kuna kavatsetud maks, nagu teisedki riiklikud maksud, kuulrub tähtajal mittemaksmise korral sissenõudmisele politsei kaudu, siis tooks ta ka politseile tööd juujrt. Kõike seda arvesse võttes tekib küll kartus, kas kavatsetud obligatsioonimaks isegi fiskaalselt end suudab õigustada, sest tema tulutoovus ou enam kui kahtlane.,ka majanduspoliitiliselt seisukohalt peab tunnistama kavatsetud maksu soovimatuks, sest ta kutsub väljia krediidi kallinemise. Ehk küll eelnõu järele kinnisvara omanikul on õigus võlausaldajalt pidada kinni obligatsioonimaksu summat, on võlausaldajal võimalus seda maksu üle viia võlgniku peale laenu protsendi kergendamisega. Laenuprotsent on meil aga juba nii-kui-nii ikõrge, seepärast peab hoiduma igasugusest tõuke andmisest laenuprotsendi tõusmiseks. Võttes arvesse asjaolu, et blanko obligatsioonid on meie oludes osutunud erakapitali poolt kõige nõuetavamaks krediidi kindlustuseks, võib kavatsetud maks mõjuda takistavalt just erakapitali tegutsemisele pikemaajalise krediidi alal. osutub see maks eriti soovimatuks. Seepärast Seletuskirjas on tähtsa argumendina obligatsioonimaksu kisuks toodud väide, et obligatsioonide blankoks muutmine avaldab tunduvat mõju tulumaksu sissetulekule, kuna blankoobligatsioonidelt saadav tulu jääb tulumaksu määramiseks täieliselt kindlaks tegemata. See väide on aga täiesti ekslik. Laenude pealt makstud intressid arvatakse maha tulumaksu alla kuuluvast tulust ainult siis, kui maksnik esitab tulumaksu deklaratsiooni juures tõendused nende maksmise kohta ja annab üles intresside saaja nime. Võlausaldaja ei pääse säärasel korral intressidena saadud tulu ülesandmisest ja maksab ka sellelt tulumaksu. Kui aga kinnisvara omanik ei anna mingil põhjusel üles blankoobligatsioonide pealt makstud intresse, siis langeb ta ise vastavalt kõrgema tulumaksu alla. Riigi tulud ei kannata selgi korral. (Seepärast ei avalda blanikoobligatsioonide tegemine mingisugust mõju tulumaksu sissetuleleuile. Ka ei suuda kavatsetud maks mitteausat kinnisvara omanikku takistada maksuraskustesse sattumisel blankoobligatsiooni tegemast kreeditoride eest varanduse varjamise eesmärgiga; seesugune operatsioon on niivõrra tuluikas, et seda mingisugune maks ei suuda takistada. Pealegi on võimalus ka nimelise obligatsiooniga sama eesmärki saavutada. Peale selle ei ole obligatsioonimaksu seaduse eelnõu ka tehniliselt küllalt hästi läbi töötatud ja sisaldab nii mitmeidki redaktsioonilisi ja juriidilisi puudusi.
Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 77 Kõigepealt peab juhtima tähelepanu eelnõu 2-le. Et 1. järele üldreeglina käivad maksu alla kõik kinnisvaradel võlgadena kindlustatud kapitalid, siis peaks erandite nimestik 2-es olema täielisem ja selgem. Näiteks on võlad riigile jäetud nimetamata. Punkt b järele ei kuulu maksu alla krediitasutuste ja teiste aru andivate ettevõtete kaes olevad blankoobligatsioonid, kui viimaste või nendega kindlustatud laenude tulud kuuluvad maksustamisele 9. jaan. 191i5. a. seaduse VI osa põhjal". Siin juhime tähelepanu asjaolule, et 9. jaan. 1915. a. seaduse VI osa räägib kapitalidest, mis kindlustatud võlgadena kinnisvaradel, s. t. kapitalidest, mis on antud laenuks otsekohe kinnisvara kindlustusel. Kui aga blainkoobligatsioon on antud edasi pangale kontokorrentlaenu täiendavaks kindlustuseks, siis ei ole siin tegemist kinnisvaral kinnitatud võlaga ja seepärast ei kuulu ka säärase laenu tulu maksustamisele 9. jaan. 19U5. a. seaduse VI osa põhjal. Kuigi maksuvalitsus paistab ses küsimuses olevat teistsuguses arvamises, ei ole siiski otstarbekohane põhjeneda ühele vaieluse all olevale seadusele. Küsimus on viidud riigikohtusse ja kuni puudub ses asjas riigikohtu otsus, ei ole õige seesugust vaieldavat tunnusmärki seäduse eelnõusse sisse võtta. 5 näeb ette, et nimelise obligatsiooni maksust vabastamiseks on kinnisvara omanik kohustatud teatama maksudevalitsusele võlausaldaja nime ja tema elukoha. Kinnisvara omanik aga sagedasti ei tea, kellele obligatsioon on edasi antud ja missuguse pealkirjaga, kas nimelise või blan- Üheks maailmasõja raskeimaks päranduseks on ja jääb kahtlemata see peatumatu majanduslik protektsionism, mis kõikjal ikka intensiivsemalt esile tungides on osanud kõiksugu sisseja väljatveokeeldude, kaitsetollide normide ja tuhande teise juriidilise konksu abil Euroopa rahvaste ümber ikka kõrgenevamat Hiina müüristikku luua. Kui juba vanad ja majanduslikult tugevad riigid pole suutnud endid ajavaimust", mille algpõhjused peituvad maailmasõja tingimustes ja temale järgnevais viletsusis, mis siis veel rääkida uutest riikidest, mis võrsusid endiste suurriikide varemeil või mis pärast peaaegu lootusetuid sümapilke üle öö võitjatena astusid suurriikide perre;, Seda loomulikum on, et esimeses joovastukopealkirjaga. Selle saab ta teada alles siis, kui obligatsioon temale esitatakse intresside maksmiseks, mis võib aga sündida ka alles pärast maksumaksmise tähtaega. Kui pärast selgub, et obligatsioon on nimeline, siis on kinnisvara omanik asjata kannatanud, kuna ta 5. põhjal oli sunnitud maksu maksma ära ( 21. põhjal võib ta küll makstud summa nõuda tagasi, kuid ka sel juhul on ta ajutiselt asjata kannatanud). 10-dast võib välja lugeda, et kinnisvara omanikule saadetakse maksuleht koigi, erandita, obligatsioonide kohta, ka nende kohta, mis 2. järele maksu alla ei kuulu. Kui see on nii, siis sünnitab see kinnisvara omanikule asjata tüli ja sekeldusi; ka maksuameti kuhjaks see üle vastulausetega. 14 ja 20 sisaldavad vastolu. 14 järele langeb maksuivõla tasumise kohustus kinnisvara üleminekul uuele omamikule. 20 järele on uus omanik kohustatud tasuma obligatsioonimaksu ainult aja eest, mil kinnisvara tema omanduses seisis, ülejäänud aja eest aga maksu ei nõuta. Kelle kanda jääb puudujääk, selle küsimuse jätab eelnõu lahendamata. Seaduse eelnõus on ka jäetud lahendamata küsimus, kas vastutavad maksuvõla eest kõik kaasomanikud, kui obligatsioon on tehtud kinnisvara mõttelise osa peale, või mitte. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes ei saa kuidagi pooldada selle obligatsioonimaksu seaduse elluviimist. Katse Euroopa majandusliku konsolideerimise poole. Euroopa itomirägastikus. Vabakaubanduse idee ja 8. nov. 1927. ja 11. juuli 1928. a. konventsioonid. Eesti osa 11. juuli konventsiooni teostamisel. ses kaotati reaalne mõtlemisviis, et edeva tormijooksuga taheti ka majandusaladel saavutada seda, milleks on vaja aastakümneid püsivat tööd, võrratut kapitali ja laialdasi kaübaturge. Unustati kõikjal see elementaarne reegel kaubanduslikus elus, et kes oma maa saadusi tahab müüa, see peab ise ka väljast ostma, et kaasaja iiikumistehnika on esimeses joones kogu Euroopa loonud ühiseks tervikuks, kus peab valitsema kõige lähem rahvaste koostöö ja tööjaotus, kui ta ei taha murduda ikka järjest suureneva Ameerika majandushegemoonia all. Umbes ses mõttes kutsutigi Kah vastel iidu kaastegevusel 1927. a v sügisel kokku ülemaailmr ne majanduslik konverents^ mis oma konventsioonis 8. novembrist* І9І27. a. kriipsutas alla, et
78 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 maailma heaolu huvides on hädatarviline asuda kõigi kaubanduslikkude tõkete kaotamisele, eeskätt kõigi sisse- ja väljaveokeeldude annulleerimisele ja seejärele, luues ajutise tollirahu, asuda kaitsetollimüüride järk-järgulisele mahalõhkumisele. Konventsiooni tegevusse astumise tähtajaks määrati allakirjutajate poolt 1. jaanuar 1930 a eeldusega, et see vähemalt 18 allakirjutanud riigi poolt on selleks tähtajaks ratifitseeritud. Teibeltpoolt nõudis rida riike peale ettenähtud 18 ratifitseerimisallkirja veel tingimata rea riikide, nagu Türgimaa, Poola ja cehhoslovakkia liitumist konventsiooniga, mis fikseeriti 11. juuli 1928. a. ilisakonventsioonis. Vahepeal kiirendas üldist olukorda erinähtus, kus väljendus piltlikult sisse- ja väljaveokeelude negatiivsem osa. Nimelt hakkasid 1928. a. algusest peale ühe esimese-järgu kaubaartikli, toornahkade, kontide ja vaknisnahakauba, hinnad rahvusvahelisel turul järsku tormiliselt kerkima ja kestsid kogu 1928. a., kuigi kogu maailma kariloomade brutto-anvus midagi katastroofilist polnud juhtunud, mis oleks toornahkade hinna tõusu õigustanud. Bõhuv osa eriteadlasi nägi siin vaid võimsat spekulatsiooni ja kasutades valitsevaid sisseja väljaveokeelu tõkkeid toornabkadele oskas ilusat äri teha. Selle eemaldamiseks kutsuti 8. nov. konventsioonist osa võtnud riigid uuesti kokku ja järeldusena ilmus 10.juuli 1928. a. konventsioon, mis ette näeb toornahkade ja kontide kaubandusel lasuvate tõkete annulleerimise 1. jaan. 1930. a. Viimase konventsiooni on ka Eesti vabariik ratifitseerinud ja vastava seaduse põhjal andis meie riigikogu eksport-tolli vabaks: sarved, jõhvid, harjased ja teised loomakarvad, siis looma-, lamba-, hobusenahad, lina, lina-, ja kanepitakud, lina- ja kanepiketruse jätised, linase, kanepise, dšuut- ja puuvillariide kaltsud. Toll ümbertöötamata kontidelt ja poolvillastelt kaltsudelt vähendati 0,03 pealt 0,02 kuldfranki pro kilo, kuna ümbertöötamata karusnahkade väljaveotolli annulleerimine tagasi lükati. Järelikult on meie kohustused rahvaste südametunnistuse ees täidetud, nagu seda 11. juuli konventsioon nõuab. Mis puutub aga 8. nov. 1927. a. konventsioonisse, siis on tema Eesti poolt küll alla kirjutatud, kuid et teda oleks ratifitseeritud seda pole kuulda olnud. Lugu oli nimelt hulga komplitseeritum kui 11. juuli akü juures, meie väliskaubanduslikud suhted on veel võrdlemisi noored ja et siit eemaldada kõiki juhuslikke liblikaid, pahatihti isegi meie riiklikule iseolemisele vaenulikku elementi, on riik sunnitud kõva kontrolli pidama rea meie majandusliku alusproduktsiooni üle, nagu on või, beekon, munaid, linad, kartul jne. Vastasel korral on tarvis vaid üks õnnetu saadetis, et rikkuda kauemaks ajaks põhjalikult meie välisturgu. Järelikult kirjutab reaalelu meile teatud reservatsioonid ette. Vahepeal saabusid konventsiooni tingimustes ettenähtud miinimum 18 allakirjutanud riigi ratifikatsiooni-kirjad Rahvasteliidu sekretariaati. Kuid nende seas puudusid just enam oodatud Türgimaa, Poola ja Cehhoslovakkia. Tekkis äärmiselt komplitseeritud seisukord, sest juhul, kui rida allakirjutanud ja konventsiooni ka ratifitseerinud riike endiselt oma erinõudmisist eelpool-nimetatud riikide suhtes kategooriliselt ikinni peavad, ähvardas ülima vaevaga koostatud 8. novembri konventsioon ühes 11. juuli lisakonventsioonidega paratamatult nurjuda. Olukorra selgituseks ja seisukoha võtmiseks tulid asjast huvitatud riikide esindajad kokku uuele konverentsile, mis kestis möödunud aasta 5. 20. detsembrini. Siin selgus, et kõik katsed Poolat ja Cehhoslovakkiat kaasa tõmmata lõplikult hukkusid. Sama kategooriline oli Saksamaa oma nõudmisest Poola kaasatuleku suhtes kinni pidamas. Teiselt-poolt aga loobus Itaalia oma nõudmisest Türgimaa suhtes ja kui siis ka veel Rootsi ja Soome avaldasid oma nõusolekuid liitumiseks, sus leppisid Saksamaa, Austria, Ungari, Holland, Belgia, Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Prantsusmaa, Põhja-Ameerika ühisriigid, Luksemburg, Portagaalia, Norra, Lõuna-Slaavia, Helveetsia, Rumeenia ja Daani Itaalia kompromissiga, mille järele sisse- ja väljaveokeelud«annulleerimine hakkab juriidiliselt maksma 1. jaam. 1930. &., kuid eritingimusega, et 31. maiks s. a. saavutataks Poolalt ja CehhoSlovakkialt nende ratifikatsioonikirjad. Eitaval juhul jätavad alla kirjutanud ja ratifitseerinud riigid endile täielise tegevusvabaduse. Loobuvad aga viimased oma eraldavaist seisukohtadest, siis on põhjust arvata, ei 30. juuniks 1>930. a. sisse- ja Väljaveokeelud Euroopa suurimas osas annulleeritakse. Et hoiduda nende ülima jõupingutusega koostatud konventsioonide nurjumisest, mis juba Poola ja CefoJhoslovakkia eraldumise tõttu tublisti on moraalselt kõigutatud on Rahvasteliidu majandusnõukogu asjast kinni haaranud. Ühel tema istangul möödunud jaanuari lõpul rõhutas eriti Inglise välisasjade sekretär Henderson selle konventsiooni tähtsust, mille eesmärgiks on eksport- ja importkaupade sisse- ja vüljaveokeelude kaotamine, millise otstarbekohane lahenda-
Nr. 4, KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 79 mine aitaks Euroopas Auua normaalelutingknused, kartes ikka suurenevamat tööpuudust, teeks etsa lõpmatule tollisõjale. Lõputulemusena otsustas Nõukogu kokka kutsuda 17. veebruariks üle-maailmse tolliraihu konverentsi ja tema esimeheks määrata endise Daani välisministri Moltke. Ka meie vabariik on saanud kutse ja tema esindajatena sõidavad majandusminister Zimmermann ja välisministri abi A. Schmidt. Milline on meie esindajate seisukoht see loomulikult on praegu saladus. Teiselt-poolt ei taha meie ka prohvetid olla ja 17i. veebruari konverentsile tema tulemusi ette näha. Kuid 'küllalt iseloomuline on fakt, et Nõukogude Venemaa esialgu keeldub kategooriliselt ühinemast tollirahu mõttega. Ka on Prantsuse saadikutekojas tollirahu suhtes rida arupärimisi esitatud tööminister Loucheur'ile, киі бгта on kaitstud Prantsuse tööstuse, eriti aga põllumajanduse, huvid 17. veebr, konverentsil. Arthur Kümmel. Ülevaade meie läinud aasta tööstusest. (Algus K.-T. Teatajas nr. 3.) Murrud ja kaevandused. Selles rühmas töötasid 1. nov. 1929. a. 16 suurettevõtet, töötajate koguhulgaga 2694 in. Viimane arv on väga kõikuv, sest näiteks 1. juuli peale oli sellessamas rühmas 4869 in. Põlevkivikaevandused on selle tööstusrühma kõige tähtsamad ettevõtted. Praegusel ajal suurim ettevõte on riigi põlevkivitööstus, kus tegutseb ligi 1200 inimest. Põlevkivitoodang näitab kindlat kõvenernistendentsi. Kui 1922. a. keskmine põlevkivitoodang oli 11.577 tn. kuus, 1923. a. 17.051 tn., 1925. a. 19.888 tn., 1928. a. 26:529 tn., siis 1929. a. suvekuude toodang on ligi 35.000 tn. kuus; talvepoole langeb aga toodang. Erapõlevkivikaevandustest tegutsesid läinud aastal Port-Kunda" kaevandus Rakvere juures, A.-S. Küttejõud" ja A.-S. Eesti Kiviõli" Püssi jaama läheduses. Teised kontsessionäärid jätkasid uurimisi. Läinud aasta sündmustest meie põlevkivitööstuses peaks märkima Eestimaa õlikonsortsiumi Õlivabriku seismajäämist Türsamäel, milline seisak aga olevat ajutine ja tingitud mõnedest tarvilistest tehnilistest ümberkorraldustest õlivabriku sisseseadetes; ka turu leidmine õliproduktile on teinud raskusi. Eesti Kiviõli" A.-S. kaevanduses algasid läinud suvel edurikkad 'katsed uue utmis-tunnelahjuga, mis seni kestavad vahetpidamata. Inglise firma Goldfields Ltd, kes on Eestis suuremaid kontsessionääre, on huvitatud sellest ahjust ja sellega käisid kohapeal katsestamas Inglise eksperdid. Ühenduses Püssi ahjuga tehti katseid välismaal ka mitmete teiste retoortidega. Nende katsete tagajärg annab loota lähemas tulevikus mitme uue õlivabriku käimalaskmist ja suurema kapitali investeerimist Eesti oli'kivitööstusesse, milline asjaolu, kui see täiel määral teostatakse, tõotab muuta meie Virumaa suuremaks tööstusenurgaks. Üheks järelduseks sellest oleks, et tööpuuduse asemel tekiks meil siis tööliste puudus. Järgmine huvitav edusamm, mis on tehtud 1929. aastal on kiirrongide vedurite üleviimine õliküttele, milleks meie põlevkiviõli osutus väga rahuldavaks, nagu ta juba mitmet aastat rahuldas meie sõjalaevade küttenõudeid. Jääb loota, et käesoleval aastal juba kõik vedurid viiakse üle õliküttele, mis elanikkudele oleks enam vastuvõetav. Lõpuks oleks märkida riigi põlevkivitööstuse bensiinivabriku ehitamist, mis valmib käesoleval aastal ja loodab sügisest peale igapäev turule lasta 15 tn. bensiini. Seega rahuldatakse ligi 50% siseturu nõudest kodumaa bensiiniga. Loodetavasti uute õlivabrikute käimalaskmdsega ehitatakse teisi bensiinivabrikuid, mille toodang rahuldaks mitte üksi Eesti, vaid ka teiste Baiti riikide nõudmisi. Järgmine mäetööstuse haru meil on kalttiidikaevandused. Kaltsiiti on meil mitmes kohas Eestis, aga seni eksporteeritakse seda peamiselt Saaremaalt. Kuid seni on suudetud rahuldada vaid väga väikest osa kogunõudest, nõnda et sel tööstusel seisavad ees laiad arenemisvõimalused. Ühte, läinud aastal asutatud, kaltsiidikaevandusse on suuremal arvul mahutatud väliskapitali ja on loota, et lähematel aastatel kaltsiitkivi eksport tõuseb mitmekordselt. Tagavarad meil on väga suured. Ka Vasalemmas hakati läinud aastal kaltsiiti kaevama Tallinna tselluloosivabriku jaoks. Edasi oleks nimetada huvitavaid uurimusi, mis on tehtud meie Kalana marmori kohta ja mis, annavad häid väljavaateid.
80 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Kipsitoöstus viimasel aastal on veidi tagasi läinud, Soomes kokkutõmbunud ehitustööde tõttu. Aastast toodangut hinnatakse 8000 tonni ümber, s. o. palju alla veneaegse toodangu. Tulekindel savi, mida Võru ja Irboska ümbruses hiljuti hakati välja kaevama, leiab iga aastaga järjest suuremat turgu kodumaal ja seda savi veetakse ka Lätti ja Soome. Kuna meile igal aastal importeeritakse ligi 40 miljoni sendi eest šamottkive ja põlevkivitööstuse arenemisega tulekindlate saaduste järele nõudmine tõuseb, siis tasuks juba ära Eestis tulekindlate kivide tehase asutamine. Peale harilikkude tulekindlate telliskivide see tehas valmistaks ka igasuguseid põletatud plaate ja happekindlaid torusid ja nõusid. Vosvoriiditööstus Ülgastes, mille, aastane toodang on ligi 1000 tonni jahvatatud vosvoriiti, on tingimata väga tarviline ettevõte ja tuleb igapidi selle saadust kodumaal levitada, ühtlasi teid otsides vosvoriidi vääristamiseks. Kahjuks annab kapitalipuudus ennast valusalt tunda selle tööstuse arendamisel. Kuid vab. valitsuse kaasabil on loota selle tööstuse laienemist 1930. a. Ajajooksul peaks rööbiti meie vosvoriiditööstusele arenema superfosfaaditöostus, sest meie ostame superfosfaati aastas ligi IY2 miljoni kr. eest, ning andmete järele see hulk peaks tõusma kuni 5 miljoni kroonini, arv, mis kindlasti suudaks superfosfaaditööstust meil ülal pidada. Viimased uurimused vosvoriidi ümbertöötamise alal annavad loota, et küsimus on kergesti lahendatav ning mõne meie seisvatest suurtehastest võiks sel alal tööle rakendada. Mineraalide ümbertöötamise rühma kuuluvad peamiselt meie ehitusmaterjalide valmistamise tehased: tsemendi-, lubja-, kipsi-, savi-, klaasi- ja telliskivifcehased. Nende kohta oleks ütelda, et läinud aasta ei olnud sellele tööstusalale kaugeltki soodus, sest kui 1. VII ettevõtete koguarv oli 46 ja töötajaid 2216, siis 1. XI peale on see langenud vastavalt 43 ja 1397 peale. Kahest meie tsemenditehasest, milles normaalolukorras tööd leidis kokku üle 1000 inimese ja mille aastane toodang oli üle 800.000 püti tsementi, on üks sunnitud seisma, kuna kodumaa turg suudab mahutada kõigest ligi 200.000 pütti, aga väljaveovõimalused on väga piiratud. Loodetavasti lähemas tulevikus avaneb võimalus ka teisel tehasel hakata tegutsema, kui kodumaal buureneb tsemendi tarvitus, mida on oodata betoonmaanteede ehitamisega ja betoonehituste levimisega. Klaasitehastest, mis Eesti iseseisvuse ajal on märksa edenenud, oleks märkida Eidapere klaasivabriku ülesehitamist viimase aja tehnika kohaselt, mis lubab selle vabriku saadustel välisturgudele siirduda. Teised meie klaasivabrikud kannatavad üldiselt turupuuduse ja ebaausa võistluse all, peamiselt sisseveetavate kaupadega. Telliskivitehased põevad teatavat kriisi, sest et senine Soome turg kaob vähehaa-' vai, aga siseturul ilmus läinud aastal uus võistleja Balti Puuvilla Vabriku näol, kes suurel hulgal hakkas valmistama põlevkivituhast telliskive, mille hinnad on võrdlemisi odavad. Kui see uus kivi osutub täitsa ehituskõlvuliseks, siis ähvardab telliskivitööstust kriis mitte üksi PÕhja- Eestis, vaid kogu Soome lahe kaldal, sest et põ- Icvkivituha-telliskive võib väga odavalt ja piiramata arvul valmistada. Keemiatööstuses on El suur- ja kesktõöstuse ettevõtet, kus tegutseb ligi 800 inimest. See tböstusrühm on, samuti kui metallitööstuski, tugevasti kokku tõmbunud Eesti ajal (Maieri vabrik, mõned tulitikuvabrikud). Meie keemikute auks peab aga mainima, et kodumaa tehased on hakanud valmistama paljusid seni sisseveetavaid aineid ja arendanud isegi eksporti uute ainete väljatöötamisega (kunstsarv). Arvestades meie turu võimalustega peab tähendama, et meie keemiatööstusel oleks veel võimalus areneda; muuseas tasuks ära asutada tehas väetisainete väljatöötamiseks; andmete järele meie põllumajandus lähemal ajal tarvitab lämmastikväetist koguväärtuses ligi 2 miljoni krooni ja superfosfaati ligi 5 miljoni krooni eest. Nende saaduste valmistamiseks ei puudu meil tarvilised toorained. Põlevkivi õlitööstuse arenemisega loodetavasti tekivad need keemiaettevõtted, milleks põlevkiviõli annab rikast toorainet. Ühest väga tarvilisest meie keemiatööstuse harust, mis aga kahjuks on kokku kuivanud, oleks veel nimetada puu kuiva destileerimist, kolofooniumi ja terpentiini rafineerimist. Neid aineid veetakse meil sisse ligi 200.000 krooni eest aastas. Edasi oleks nimetada veel mõnd keemiatööstuse ala, mis meil on söödis, nagu kalarasva ekstraheerimine. Meil on olemas küllalt rasvaiikkaid kalu, mida võiks kasulikult ümber töötada siseturu jaoks, kuid puudub algatus ja kapital. Iga aasta veetakse sisse ligi 80.000 krooni eest kalarasva * mitmesugusteks otstarveteks. Siis peaks nimetama liimitööstust, mille laienemine oleks soovitav veame ju sisse iga aasta ligi 8 miljoni sendi eest mitmesuguseid liime.
Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 81 Lõpuks, kummitööstus, mis algas väikselt peale, on juba arenemas suurtööstuseks ja võistleb edukalt sisseveetavate kaupadega. Nahatööstuses on 29 suur- ja kesktööstusettevõtet, milles leiab ligi 650 inim. teenistust. Olgu tähendatud, et läinud aasta lõpul oli asutamisel veel mitu uut nahavabrikut, mis seda tööstusharu märksa suurendavad. Väljavaated meie nahatööstuse arenemiseks ei puudu. Möödaminnes olgu tähendatud, et karusnahkloomade, nagu sinihallide rebaste, kasvatamine oleks meie kliima juures väga tulutoovaks ettevõtteks. Nõudmine nende nahkade järele an alaline, eriti välismaal. Edasi, ka kodujäneste kasvatus peaks meil end ära tasuma, kuna läinud aastal statistiliste andmete järele veeti sisse ainuüksi kodujäneste nahku 1.Ш.0.324 krooni eest. Paberitööstus näitab viimasel ajal tõusu. Siin tegutseb 24 ettevõtet üle 2500 töötajaga. Välja veeti neid saadusi 1928. a. ligi 12% miljoni krooni väärtuses. Tänavu on oodata suuremat elavust paberisaaduste väljaveos, eriti Nõukogude Venemaale. Vaatamata meie paberitööstuse arengule veetakse meile ikkagi sisse üle 2 miljoni krooni paberikaupa aastas, mispärast oleks soovida, et siin kodumaa tehased suudaksid siseturu nõudeid täita võimalikult suuremal määral. Poligraafiatööstus näitab kindlat stabiilsust juba mitmendat aastat, nii tööstuste arvu (60) kui ka töötavate isikute (ligi 1700) poolest. Sellel tööstusharul vaevalt an oodata suuremat elavust lähemas tulevikus. Toidu, maitseainete ja jookide tööstus on kõige mitmekesisem, kus tekib ka alalisi, kuigi väikesi, muudatusi. Siin töötab ligi 45 suurtööstust 2%' tuhat töölisega ja 110 kesktööstust ligi 1000 töölisega. Viimasel aastal on ehitatud juure mõned moodsad tehased, mis hakkavad isegi ekspordiks töötama. Sel tööstusharul seisab veel ees arendamisvõimalus kalaümbertöötamises kui ka aia- ja puuvilja kuivatamise alal, sest need alad on meil veel puudulikult arenenud. Kehakatte- ja pudukaupadetööstuses on 9 suurt ja 48 kesktööstusettevõtet,,milles töötab üle 1800 inimese. See rühm näitab kindlat arenemistendentsi, kuna töötajate arv on tõusnud ligi 50%. Selles rühmas oleks soovida veel mitme artikli valmistamist kodumaal, et ei tarvitseks sisse Nõudke täisväärtuslikku üle maa tuntud ja nõutud olut, mõdu, limonaadi 0 V Ij^Jj II А Saadaval igal pooli Laod: Tallinnas Vellamo" Klaaslngi 11. Narvas, Rakveres, Tapal, Kiltsis, Valgas, Viljandis, Petseris, Tõrvas, Elvas ja Põltsamaal. Tartus, Kalda 5/6. Tel. 2-38.
82 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 vedada artikleid, nagu on seda mänguasjad, iluasjad jne. Ehitustööstuses 1. novembri 1929. a. peale oli 21 suur- ja kesktööstusettevõtet ligi 930 töötajaga, kuna suvel oli see arv üle 1200. Peale nende veel hulk väiketööstuse iseloomuga ettevõtteid, nõnda et ehitustööliste arv meil tõuseb kaugelt üle 2000 inimese. Suurematest ehitustöödest oleks nimetada 1929. aastal: uute raudteede ehitamine, Tallinna ja Ellamaa elektrijaamade laiendamine, mõned suuremad hooned maakonnalinnades, maanteede ja sildade ehitamine, harilike elamute püstitamine jne. Ehitustöödes ei ole meil oodata elavust enne, kui sellele alale pole suuremal hulgal väliskapitali juure tõmmatud. Edasi peab tähendama, et vilunud ehitustöölistest on meil suui puudus, mispärast pahatihti ka töö headus lonkab või ehitus läheb kalliks. Elektrijaamad ning gaasi- ja v eevar ustus. Sel al il tegutseb meil j 3 suur- ja kesktööstusettevõtet ligi 800 töötajaga, millised arvud viimase aasta jooksul püsivad stabiilsena. Läinud aastal oleks märkida Tallinnas, Ellamaa ja Ulila elektrijaamade laiendamist, Viljandi linna elektrijaama sulgumist Ulila elektri peäle üleviimise tõttu 'ning Põltsamaa ja mõne teise väiksema elektrijaama avamist. Dipl.-ins. А n. Kaubandus^iööstu^koja Te aiaja kirjavahetus. Äri raamatute teni pelmaksu sta mi- est. Küsimus: Mul oli juhus, kus minu äriraamatud, mis olid esitatud maksujaoskonnale avaldise lisadena, temrpelmaksustati 10 senti leheküljelt. Seejuures tõusis tempelmaksu summa seevõrra suureks, et see juba ületas edasikaebuse puhul saadud maksu vähendamise. Kas ocn see tempelmaksustainaine seaduslik ja milpuhul oleks võimalik sellest vabaneda? Kaupmees. Vastus: Tempelmaksu võtmine on tempelmaksu tariifi 2 ette nähtud ja selle tempelmaksu alla ei käi äriraamatud ainult sel juhul, kui maksujaoskonnast ühes asitoimetusega saadetakse otsekohe maksude valitsusse. Seepärast on soovitav edasikaebuse puhul raamatuid anaksujaoskonnast mitte tagasi võtta, vaid lasta maksujaoskonnal need ühes asitoimetusega esitada otseteed 1 maksude valitsusele. Tulekahju signalisatsiooni sisseseadmisest äriettevõtetes. Küsimus: Palun lahkesti vastata, kuidas tuleks odavasti ja lihtsate abinõudega seada sisse tulekahju, signalisatsioon vabamates äriettevõtetes. Tööstur. Vastus: Kauplus-, tööstus- ja laduruumes, T kus puudub alaline valve ja kallihinnaliste tulekahju signaalaparaatide ülesseadmine on raske läbi viia ning nõuab palju kulu, võib soovitada järgmist võrdlemisi odavat ja täpselt töötavat sisseseadet: Signaali andjaks vajame harilikku elavhõbetermomeetrit, mis on lülitud elektrikella ahelasse, nii et soojuse mõjul kerkiv elavhõbe, mis on hea voolujuht, teatava kraadi juures signaalkella vooluringi ühendab ning kella paneb helisema. Kella juhekontaktid peavad olema otstega viidud termomeetri-klaastorusse üks neist selle kraadini, mis ruumis, milles asetseb termomeeter, näitab hädaohtlikku soojust. Soojemates ruumes olgu üks kontakt 56 C, jahedamates 20 С juure kinnitatud. Kui soovitakse, võib selle kella läbi sellekohase transformaatori ühendada ka valgustusvõrguga, siis pole tarvis hoolitseda patareide eest ja võib kella töötamisele olla alati kindel. Kergesti süttivate ainete veost reisijatelaevadel. Küsimus: Kas meie kodumaa sadamate vahel sõitvatel reisijatelaevadel on lubatud vedada bensiini, piiritust, petrooleumi, naftat ja teisü sääraseid kergesti süttivaid aineid? Kui nende ainete vedu ei ole lubatud, siis millise ja kelle poolt välja antud seaduse või määrusega on see keelatud? ',, *-\. *>*. -, Laevnik.» Vastus: Erimäärust kergesti süttivate ainete veo kohta reisijatelaevadel.seni maksma pandud ei ole ja nende ainete vedu võib sündida kooskõlas Tallinna kaubasadama sunduslikkude määrustega" VI osa 3 ja 9 ( R. Т.* 1109/110 1 23. a.) ja teede- ning sõjaministri määrustega laskemoona- lõhke- ja lämmastavate ning teiste mürgiste ainete vedamise kohta raud-, veeteedel ja vooris" 33 46 ( R, Tf*
Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 83 13/14 1925. a.). Nimetatud määrused maksavad meil seni, kuni ei ole vastu võetud ja ellu viidud selle kohta käivaid erimäärusi, milliste kava seati kokku juba 1927. a. Nende erimääruste kava kohta avaldas ka Kaubandus-tööstuskoda oma arvamise ja esitas vastavad parandusettepanekud, käsitledes seejuures analoogilisi määrusi Lääne-Euroopa riiges, kuid tänaseni pole neid määrusi veel maksma pandud. Kas on põllusaaduste ostuks äridele vajaline eriline äritumiistus. Küsimus: Minul on maal N. jaama lähedal talurahva-kauiplus, mis töötab II järgu äritunnistuse alusel. Möödunud aastal ostsin üles kartuleid ja muid põllusaadusi edasimüügiks samas kaupluses. Nüüd nõuab maksuinspektor, et ma põllusaaduste ülesostu tarbeks tagant-järele veel lil järgu äritunnistuse lunastaksin. Palun teie auväärt lehes seletada, kas on see nõudmine seadusepärane ja missugusel seadusemäärusel iee põhjeneb. Maakaupmees. Vastus: Ärimaksuseaduse 449 lisa artikli II järgu 2 alusel on II järgu äridel lubatud ülesost ärilisel otstarbel edasimüügiks Eestis ehk väljaveoks välismaile, enam kui Kr. 25.000. kuni Kr. liso.000. eest aastas: a) igasuguseid kaupu peäle selle, mis näidatud selle punkti täht b all, ilma et selle jaoks kuski kaubamdusettevõtteid ja laduruume peetaks, ja b) kodumaa tooraineid, põllumajanduse ja metsatööstuse saadusi, niisama ka koduloomi ja -linde ilma selleks kuski äriasutisi pidamata." Kui võtta tähelepanemisele, et II järgu äriettevõtetele on lubatud kaupade tükeldatud müük väikekaupmeestele kui ka tarvitajaile, siis näeme, et 449 lisaartikli II järgu 2 jagab ülesostu kahte ossa: esiteks igasuguseid kaupu, ja teiseks kodumaa tooraineid, põllumajanduse jne. saadusi. Sellest tuleb järeldada, et seaduseandja tahtmine on olnud, et igal osal tuleb lunastada omaette vastav äritunnistus, kuna neid osasid seadus vaatleb kui erinevaid kaubanduslikke ettevõtteid. Ka ал end. Vene Ssnat seletanud, et ettevõtteid, milliste tegevus ei seisa mitte xiksnes ülesostu ai vete õiendamises, vaid ka iseseisvates ostudes ja üleaostetud kaupade eksportearimises teata- % as rajoonis, tuleb tingimata lugeda iseseisvateks ettevõteteks, mis ärimaksu alt vabastatud ei või saada. (Vene Senati ukaas 17. maist 1911. a. nr. 077*9.) Sellest seisukohast minnes välja on maksuameti nõudmine, et kartuli ülesostmiseks tuleb talurahva-kauplusel lunastada eriline vastav äritunnistus, seadusepärane. Sellel seisukohal püsib ka meil otsekoheste maksude peakomitee, kuna ka riigikohus 4. veebruaril s. a. selle seisukoha oma otsusega õigustas. Riigikohtu otsuse motiivid ei ole küll veel teada, aga arvatavasti ei lähe need lahku ülal ettetoodust. Meie ärimaksuseadus on üldse iganenud'. Meil nurisetakse maksuniorme üle, olgugi et viimased viimasel ajal on kujunenud võrdlemisi mõõdukaiiks, kuid meie maksumaksjate ringkonnad ei ole seaduse enda kui säärase peale pannud rõhku. Ja nii leiame meie ärimaksu-seadusest mitmeid ipärleid", mis küll õndsal Vene ajal võisid olla õigustatud, praegusel korral aga tegeliku eluga kuidagi ei sobi kokku. Ilustuseks võiks siinkohal tähendada, et meie III järgu kauplused ärimaksuseaduse täpse mõiste järgi ei tohiks kaubelda tee, kohvi, suhkru, riisi ja teiste sääraste välismaa kaupadega, kuna need kaubad kuuhrvad koloniaalkaupade" liiki. Milline meeletus oleks aga takistada nende kaupade müüki väikegpoodides. Järeldus sellest: Ärimaksuseadus tuleb algusest lõpuni võtta revideerimisele ja maksustamise aluseid ajanõuetele kohandada. R. B. KL Liib kndus^tclöslu&kojal Kesk" ja väiketöösturite seisukoht iseseisva kesk- ja väiketööstuse kutseesinduse loomise küsimuse kohta. ""^"Nögu" ё%йше'*\п%& а& LdiseÖt teada, õhutab Tallinnas tegutsev ВДегІШЙс K^sft&Õrfteistrite Keskkoondus" juba -pikemat aega mõtet, kutsuda ellu iseseisvam käsitöökoda või kesk- ja väiketööstuse kutseesindus. K.-t.-ikoja kesk- ja väiketööstuse sektsiooni täiskogu om küsimust korduvalt arutanud ja asunud kavatsuse kohta täiesti eitavale seisukohale. Ka Tartu, Rakvere, Valga ja teiste linnade töösturite ühingud on
84 KAUBANDUS-TööSTTJSKOJA TEATAJA iseseisva kesk- ja väiketöösturite kutseesinduse loomise kavatsuse mõistnud hukka. 23. jaa«, s. a. peeti Tallinnas töösturite ühingute ja kesk- ja väiketöösturite esindajate koosolek, 'millest ivõtsid osa: Narva, Virumaa, Võru, Valga, Pärnu, Tartu töösturite ühisuste esindajad ja töösturite esindajad Paidest, Viljandist ja Tallinnast. Koik esindajad teatasid koosolekul, et töösturite Ühisused, samuti kesik- ja väiketöösturid, on iseseisva kutseesinduse või koja loomise mõtte mõistnud hukka ja et Tallinnas tegutseval Üleriiklikul Käsitöömeistrite Keskkoondusel" ei ole poolehoidu provintsis. Koosolek asus üksmeelselt järgimisele seisukohale: 1) Vaike- ja kesktööstuse seaduseelnõu näeb ette väike- ja kesktööstuskoja" ellukutsumise, millest seaduslikult võtaksid osa ka keskja väiketöösturid, milleks ei ole aga mingisugust tarvidust, sest kesk- ja väiketööstureil on juba oma esindus Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni näol, kes lahendab kesk- ja väiketööstusesse puutuvaid küsimusi ja nende nimel avaldab arvamist. 2) Iseseisva Koja või kutseesinduse ülalpidamine ühes hulga töösturite kogude ja ametitega nõuaks kesk- jta väiketööstureilt ainult palju suuremaid kulusid, kui Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni ülalpidamine ja ei võimaldaks keskja väiketööstureil oma huve kaitsta sama eduga kui Kaübandus-tÖöstuskoja kaudu. 3) Kesik- ja väiketööstureil ei ole midagi selle vastu, kui isikuile, kes käsitöö või tööstuse alal tegutsevad äritimnistuseta, kutsutakse ellu oma kutseesindus või -koda. Muidugi võiks selle sammu võtta ette ainult siis, kui käsitöölised ise pooldavad niisuguse kutseesinduse loomist. 4) Koosolek leiab, et kõigi kesk- ja väiketööstusesse [puutuvate küsimuste otsustamise juures arvestataks kesk- ja väiketöösturite seadusliku esinduse, s. o. Kaubandus-tööstuskoja V sektsiooni seisukohaga." Äride register jaanuarikuu teisel poolel. Registreeritud firmad: 1. A.-s.,Д 11 a", Tallinn, marmori, dolomiidi j. t. mineraalide kaevandus, põhikapital Kr. 120.000.. Juhatuse liikmed: Emil Sarlin, Petter Forsström, Fredrik Forsström, Constantin Vachmann, Villem Reinok, Felix Paulberg, asjaajaja-direktor Felix Paulberg. 2. Varvara Berežkova, restoran Must Kass", Petseri. >,- S. David Birin, Pärnu toornaha ja kaltsude kauplus. 4. Р. В1 i t e к & Со, Eesti-Poola petrooleumi ühisus Eestipolmin", Tallinn, nafta ja naftasaaduste sisse- ja väljavedu; täisühing, täisosanik Piotr Blitek, prokurist Eugen Schütz; osakapital Kr. 3.000. 5. Peeter Boltov, Mustvee alev, tee- ja söögimaja. 6. Elfriede D e 1 u 11 r e, pruugitud asjade kauplus Orient", Tallinn. 7. Ber Gelb, Tartu, metsatööstus. 8. J. G о 1 d b e r g ja poeg, Pärnu, manufaktuurja karusnahakauplus; täisühing; täisosanikud Josep ja Leopold Goldberg; osakapital Kr. 1.000.. 9. Amanda Hiir, Tallinn (osak. Tartus), toiduainete- ja puuviljakauplus. 10. Leo Hirschfeldit, Pärnu, metsakontor. 11. Jaan Jakobson, Elva al., puusärgiäri. 12. Valentina Javorsky, Tallinn, ktübaraäri. 13. Hans Johnson, Velise v., hobusepostijaam. 14. Jaan Juksaar, Tallinn, toiduainetekaupl. 15. Pauline Jürgenson, Jõhvi alev, pudukauplus. 16. Agathe Kirschenberg, Antsla alev, pagariäri. 17. Karl К1 e i ai s о n, Meremäe v., vesiveski. 18. Karl К о 1 b e r g, Tallinn, majandustarvete kauplus. 19. Karl К о в g s i, Harku v., hotell-restoran. 20. Eduard Kuusik, Mäksa v., talurahvakauplus. 21. August Laas, Vaabina v., talurahvakaupl. 22. Johannes Laas, Tartu, toiduainetekauplus. 23. Laevasõidu ja merekaubanduse a.-s. Eesti Laevandu s", Tallinn, juhatuseliikmed Konstantin Kursk, Peet Rass, Karl Uusmann; põhikapital Kr. 1*50.000. 24. Abram Levin, Pärnu, majatarvete kauplus. 25. Hermanni Levin, Pärnu, naha- ja kingsepatarvete kauplus. 26. Ida Mahr, Pärnu, nõoritööstus; prokurist Friedrich Mahr. 27. Nicolai Malm, Pindi v., väikekauplus. 28. Mihkel Margus, Palupera v., talurahvakauplus. 29. Gustav Mi nt er, Tallinn, lihakauplus. 30. Linda Männik, Elva, pagariäri. 31. Georg Naelapea, kirjastus л01і<й1*і Tartu. 32. Martki Nahkur, Mõisaküla, pagariäri; pro- ** kurist Alana Nahkur,-» f
Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA 85 33. H. Nasolevitsch ja Ко М о d е г n", Narva, manufaktuur-, moe- ja pudukauplus; täisühing, täisosanikud Elga Grinberg, Helene Nasolevitsoh), Hirsdhj Uscharov; prokurist Leiba Grinberg; osakapital Kr. 5.000.. 34. Heldela Neufeldt, Tartu, vorstitööstus; (prokurist Osvalt-Elmar Neufeldt. 36. Aleksander N i h f e r, Tallinn, toiduainetekauplus. 36. Osvald Nurk, Tartu, toiduainetekauplus. 37. Johannes Gottlieb Nymaa, keemiatööstus E s t о n i a", Tallinn. 38. Adalbert Oberleitner, Tartu, elektrotehnikaäri. 39. Anna О s о 1 i i in, Tartu, toiduaimetekauplus. 40. Mihkel P а r is, Tähtvere v., toiduainetekauplus. 41. Julius Pau, Tallinn, toiduainetekauplus. 42. Jüri Paurmiann, Tallinn, toiduainetekauplus. 43. Helene Pedassaar, Tartu, toiduainetekauplus. 44. Piiritusepuhastamise vabrikut e o.-ü., Tallinn, juhatuse liikmed Ernest Rosen, Bichard Pistohlkors, Carl Schilling; juhatuse liikme kandidaat "Wilhelm Behrmann; asjaajaja-direktor Konstantin Weymarn; prokurist Nikolai Stackelberg;.põhikapital Kr. 75Ö.0OO.. 45. Hermann Pirovits Esimene Tallinna valmisriietekauplus, Võrus. 46. Anna P i x s, Narva, vanakraamiladu. 47. K.-m. Vennad Prüüs, Tartu, raadio-, grammofonide, fototarvete, jalgrataste jne. kauplus; täisühing, täisosanikud Elmar ja Harry Prüüs; osakapital Kr. 30.000.. 48. Evald Pärn, Tartu, kiviraiumise tööstus. 49. Akna Raid, Jõgeva al., toiduainetekauplus. 50. Johannes Ratassepp, Tallinn, trükikoda. 51. Voldemar Roger, Pärnu Pulmatalitus, Pärnu. 52. Mihkel Rosenberg, Soosaare v., pagaritööstus. 53. Rudolf Rosenfeld, Tallinn, riide- ja pudukauplus. 54. Debora Rubanovitsch, Tartu, vahmsriieteäri; prokurist Leiser Jankel Aranovitsch, 55. Peet Saarepera, Puiatu v., metsatööstus. 56. Tõnis Kaarepera, Suure-Kõpu v., metsatööstus. 57. Eduard Seedur, Tüiri, lihakauplus. 58. Joharai Se e 1 m a n n, Pärnu, kalatööstus ja saun. 59. Peeter Seil, Tallinn, mehaaniline ehitusja mööblitööstus. 60. Karl Simon, saeveski ja ehitusmaterjalide ladu, endi. Konstantin Jürgens, Tallinn. 61. Pavel Snetkov, Valga, kringlitbostus. 62. Albert S u к 1 e s, Tallinn, tubakakauplus. 63. Paul Sakki, Narva v., segakauplus. 64. Peeter Šults, Mõisaküla, pagariäri. 65. Jaan Taevere, Olustvere v., toiduaineteja pudukauplus. 66. Liina T a m d а 1, Tallinn, toiduainetekauplus. 67. Karl Tamman & Stefan Traustel, kaubandus- ja tööstusühisus, Tallinn, mitm. kaupade import ja eksport ja tööstusettevõtted; täisühing, täisosanikud Karl Tamman ja Stefan Traustel; osakapital Kr. 20.000.. 68. Luise Tikmann, Tallinn, toiduainetekauplus. 69. Heinrich Tofer Tallinn, riideäri. 70. Ernst Tomson, Tallinn, kaubanduskontor (mitm. õlid, nafta). 71. Miina Traks, Pala v., tuuleveski. 72. Aleksander T r e i s а 11, Tallinn, kellade kauplus ja parandus. 73. Johanna Triefeldt, Rakvere, raamatuja kirjutusmaterjalikauplus. 74. A. Tõllasepp", Viljandi, raamatu- ja kirjutusmaterjalikauplus, ainuisiklik äripidaja Ado Mälk. 75. Peeter Tõru, Tallinn, toiduainetekauplus. 76. Peeter Uibo, Misso v., väikekauplus. 77. Aleksander Valdmann, Paasvere v., tuuleveski. Ч&. Johannes Venska, Narva v., jahu- Ja saeweski. 79. Karl Visnapuu, Tartu, piimakauplus. 80. Saul Ziegelmann, Tallinn., mütsi-, kübara-, mütsiriiete- ja karusnahkade ladu. 81. Pinch.es Z у sini an, Tartu, kalade ülesostmine. Registreeritud muudatused: 1. A. E. G. Eesti Elektri Selts p. v. Eesti osakond, Tallinn, likvideeris oma Tartu osakonna 1. I 1:930. 2. Soh. В а к s с h t ja Pojad, Tartu, täisühing'; ühingusse täisosanikuna juure tulnud 1. I 1930 Mooses Kaplan, osakapital suurendatud Kr. 4.500. pealt Kr. 6.000.. 3. Eesti Tööstustarvituse Kaubandusühimg Max Schapiro ja Nikolai Woehrmann- Hill, Tallinn; täisühing, ühingust lahkunud 1. I 1 ЗО täisosanik Max Schapiro; täisühing muudetud«usaldusühinguks, kus 4jäis-
80 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 osanikuks on ainult Nikolai Woehrmann- 11. Hill ning tegevust jätkatakse firma all: 12. Eesti TöÖstustarvituste Kaubandusühin«13. N. Woehrmann-Hill & Co; osakapital 14. Kr. 6.000.. 15. 4. Elisabet Janson, Tallinn, avas 1. I 1930 16. teise pesu- ja pudukaupluse V.-Kalamaja t. 2i6 (endine kauplus on Suurtüki t. 2). 17. 5. J. Kollist & Co, Pärnu, nahatööstus, l's. täisühing; ühingust lahkunud täisosanik 19. David Birin; ühingu osakapitaliks iääb 20. Kr. 2.000.. 21. 6. Eduard Krivelkot, Tallinn, avas 16. T 22. 1930 Vene t. 4 tapeedi- ja linoleumi-kaupluse (maalritööstus asub Uus t. 14). 23. 7. A.-S. Mag. F. Kurrot & A. Benkson, Tallinn, lahkunud prokurist H. Granberg. 24. 8. JüJhannes Mespak, Tallinn, riidekauplus, avas 1. XI 29 äriosakonna S. Karja t. 3. 25. i9. O.-tt. Narva Linak etrami s e Ma- nufaktuuri üb isus, end. parun A. L. Stieglitzi Linavabrik, Tallinn, lahkunud pro- 26. kurist Theodor Hirsch; prokuura volikiri antud Nikolai Birkenbergale. 27. Tegewuse lõpetamine registreeritud: 1. A. Abel & T. Unt, Pärnu Piknatalitus, 29. Pärnu. 30. 2. Anna Bl auf el d), ТаНавш, toiduainete- 31. kauplus. 32. 3. Hans E г э i s, Tallinn, majandustarvetekauplus. 33. 4. Joseph Goldberg, Pärnu, riide- ja pudu- 34. kauplus. 5. Taube Goldberg-Levin, Pärnu, maja- 35. tanvetekauplus. 36. 6. Viktor Kask, Tartus wrstitööstus. 37. 7. R. ja M. Klaus, Tallinn, kaltsukauplus. 38. 8. Gertrud Koch, Tartu, naiste kübarate ja jradukauplus. 39. 9. E. Kreek ja E. Tomson, Tallinn, kaubanduskomtoir. 40. 10. 'Emilie Laas, Tartu, toiduainetekauplus. 28- Rudolf Lepp, Tallinn, toiduainetekauplus. Mihkel Liblik, Tartu, toiduainetekauplus. Miina Liblik, Tartu, toiduainetekauplus. Albert Lust, Tallinn, toiduametekauplus. Arnold Luts, Kuigatsi v., lihakauplus. J. M aj g ni us ja J 1. Ratasep, Tallinn, trükikoda. Liina Margus, Palupera v., segakauplus. Valter M i i 1 e n, Tallinn, segakauplus. Salme Mitt, Tallinn, toiduainetekauplus. Aima N e u f e 1 d t, Tallinn, kübaraäri. Artur Neumann, Tõrva, segakauplus. L. О j а ja H. К u s t a v u s, Tartu, piimapood ja juustutööstus. Marie Pariis, Tähtvere v., talurahvakauplus. Rahil P i г о v i t s Esimene Tallinna Valmisriiete- ja Mütsikauplus, Võru. Miina Priggo (Briggo), Tallinin (osakonnad) Tartus, Pärnus ja Viljandis), toiduainete- ja puuviljakauplus. Aleksander P r i n i t s, Tallinn, kartulikauplus. Elmar Prüüs, Tartu, terase-, raua- jia värvikauplus.. S. Przemyski & Со, Eesti-Poola Petrooleumiühisus Eestipolmin", Tallinn. Arnold Pung, Kavastu v., segakauplus. Johan Reet, Tallinn, keemiatööstus. Jüri Rosenfeld, Tallinn, pudukauplus. Rudolf Rosenfeld, Tallinn, riide- ja pudukauplus. Otto S e e 1 m a nin, Pärnu, saun. Anna Soe Pruugitud asjade kauplus Orient", Tallinn. Carl Tamman, Tallinn, import ja eksport. Ernst Tomson, Lelle, koloniaalkauplus. Erika Veem, Rakvere, pudukauplus. Jaan Veimann, Tallinn, toiduainetekauplus. Alviine V i 1 к e n, Narva, toiduainetekauplus. P. Zysman & Ко, Tartu, kalade ülesostmine. Abielu varanduse lahutamise lepingud. Varanduse lahutajate nimed Mis ajast Riigi Teataja Lisa nr. nr. Elukohi Lilienthal, Herbert Jaani p. ja tema abikaasa Amsflfe Otfeö- Шеті t., sünd. Eilram.... S tt g i e, Aarna-Alfred Augusti p. ja*' tema abikaaea JuHe Andrese t, sond. Kitu.... Dawel, Heinrich Jooašjpt* -}* ttää' aabikaasa 18. VII 29. 15. VII. -29 20. X. 28. R.T.L.njr.92 22. Xl. 29. Tartu, Võru t. 34.! Tartu, 'Karlova \ 75. Võru, Karja ЪЧі. h
Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 87 Varanduse lahutajate nimed Mis ajast Riigi Teat. lisa nr. nr. Vald, Bernhard ja tema abikaasa Ida.... 4. IX. 29. Mikk, Paul Tõnise p. ja Kobar Elfriede-Alide Juhani t T a s s o, Eduard Jakobi p. ja tema abikaasa Marie Hansu t, sünd. Grauweik 25. V. 29. P e v s n e r, Meier Jank-'li р. ja tema abikaasa Bljmna Leiseri t. sünd, Wald 4. IX. 29. Puna, Voldemar-Johannes Augusti p. ja tema abikaasa Alide Jaani t., sünd. Mogom... 7. VHI. 29. Mats, Artur Joosepi p. ja tema abikaasa Alide- Неіеие Jaani t., sünd. Laaber 4. V. 29. Arrak, Osvald Davidi p. ja tema abikaasa Hilda Karli t., sünd. Taklaja 31. VII. 29. H a n b e r g, Leonhard-Eduard-Johannes ja tema abikaasa Rita Rudolfi t, sünd. Heinberg.. 7. VIII. 29. V e n d t, Paul.Johani p. ja tema abikaasa Margot- >% Eleonore Jakobit 3. IX. 29. Kangro, Eduard Karli p. ja tema abikaasa Hilda Aleksandri t Koch, Jaan Jaani p. ja tema abikaasa Juuli Ado t. 4. VI. 29 6. IX. 29. Kiisk, Juhan Jüri p. ja tema abikaasa Palme- Melanie, sünd. Piilberg Tibar, Hilda Juhani t. ja Gross, Märt Matsi p. 30. X. 29. 21. VI. 29. Mälberg, Gustav Daviti p. ja tema abikaasa Emeline Jüri 1, sünd. Sarapuu 22. II. 29. Nõmm, Jaan Hansu p. ja tema abikaasa Emüie Johani t, sünd. Jerlon 22. VIIL 29. Lõhmus, August Jaani p. ja tema abikaasa Aliide Mihkli t., sünd. Mägi 1. VI. 29. Peterson, Arthur Jakobi p. ja Leesment Linda- Emilie-Anna Jaani t 13. V. 29. Jääger, Peeter Villemi р. ja tema abikaasa Marie Jüri t, sünd. Saviauk....... 15. V1H. 29. Kannuluik, Arnold Peetrip. ja tema abikaasa Marie Johani t, sünd. Joab. 15. VI. 29. Luks ep, Aleksander Aleksandri p. ja tema abikaasa Emma Gottliebi t, sünd. Pärlin... 26. VII 29. Sild, Jaan Jaani p. ja tema abikaasa Pauline Kristjani t, sund. Ennukson 26. VI. 29. Soosaar, Eduard Peetri p. ja tema abikaasa Elisabeth Kusta t., 23. V. 29. Tõnisson, Jaan Jaagu p. ja tema abikaasa Liine Juhani t 30. VII. 29. T u p i t s, Eduard Jaani p. ja tema abikaasa Anna Madise t, sund. Jaansoa 7. XL 29. Tui, Arnold-Ferdinand" Mardi p. ja tema abikaasa Helmi Hansu t sünd. Reitata 8. VIIL 29. Lepp, Kristjan Kaarli p. ja tema abikaasa Maali Hindriku t., sünd. Paju 22. VII. 29. Raudkats, August-Eduard Jakobi p. ja tema аьщаава Аладаа- Jakobi t 2. X. 29. R. T L. nr. 92 22. XI. 29. 4» Я Я» R.T.L.nr. 94. 29. XL 29.»» R.T.L.nr.96 6. ХП. 29. Tartu, Turu t. 16. Võruni., V. Roosa vald. Valk, Poska t 4. Tartu, Lodja 19. Tartu, Kivi 26. Tartum., Kavastu v. Tartu, Tähe 67. Tartu, Soola t. 4. Tartu, Tallinna t. 47. Tartu, Anne t. 11. Tallinn, Lai t. 39-61. Tartu, Narva t. 65. Toolamaa vald. Elva, Puiestee t. 11, Avinurme v., Västriku k. 1) Tartu, Vabriku t. 3-47. 2) Lai 12-2. Jõgeva al. Karula vald. Kudina v., Kaiavere as. Kaarepere v., Kassivere k. Võru, Jüri t. 37. Helme v., Ani t. Mäo v., Nurmsi k. L.-Tähtvere vai. Torma vald, Rassika k. Ropka v. Tartum.
88 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Majanduslikke teateid kodu- ja välismaalt. Laevaomanikkude ühingu aasta-peakoosolek. Pühapäeval, 9. veebruaril, peeti laevaomanikkude ühingu aasta-peakoosolekut. Koosolekust võttis osa ligi 90% Eesti tonnaaži esindajaist. Läinud aasta laevasõidu aruandest selgus, et see on kaugesõidua olnud rahuldav, rannasõidus aga mitte täiesti. Kaubalaevastik on kasvanud läinud aastal üle 8000 br.-reg.-tn. võrra, mida loetakse võrdlemisi väikeseks. Siiski võimaldas see tõus üle 200 meremehele uut tööd. Kaubalaevastiku tegevuse resultaadina on läinud aastal tulnud valuutat riiki nägematu nettoeksipordina" vähemalt 4 milj. krooni. Ühingu läinud aasta tegevusest oleks märkida: Teenistuse vahekordade lahendamine laevateenijatega, laevameistrite, raadiotelegrafistide ja tüürimeeste küsimuste lahendamine, laevasõidusse puutuvate seaduste ja määruste kohta seisukohtade võtmine; Genfi töökonverentsist ja Balti majanduskomverentsist osa võtmine, vähemate, laevade minimaaltprahi normid laevasõidu erinäituse korraldusest osavõtmisel. Laevaomanikkude organiseerimine ja sammud laevasõidu arendamiseks; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega laevasõidu alal jne..eeloleva aasta tegevuskavas nähti ette tegevuse jätkamist, lisaks millele otsustati ühes teiste organisatsioonidega hakata välja andma laevasõidu aastaraamatut-käsiraamatut. Tähtsaks päevakorra punktiks oli laevateenijaite palganormide kindlaksmääramine 19(30. a., kus ette võeti mitmedki muudatused võrreldes eelmise aastaga, võimaluse piirides vastu tulles teenijaskonna soovidele. Rahvusvahelise tööbüroo poolt kavatsetavate tööaja, haiguskindlustuse ja juhtkonna minimaajkompetentsi konventsiooni kavade kohta võeti seisukoht, mis peaks vastama meie majanduslikkude ja laevasõidu huvidele, tehes ülesandeks juhatusele seisukohta kindlasti kaitsta. Laevasõidu laenude asjus tunnistati hädavajaliseks, et Pikalaenupanga kaudu võimaldataks ligemal ajal vähemalt 300.000 kr. uut krediiti. Purjelaevade juhtkonna küsimuse lahendamiseks otsustati samme astuda kipparite õiguste revideerimise kaudu. Otsustati astuda ligemasse kontakti International Sfhipping; Federation'iga", samuti võeti seisukohad konsulite juures, laevade registreerimise, päästejaamade, rannasadiamate, Kaunase majanduskonverentsi jne. kohta. Ühingu juhatusesse valiti 1930. aastaks: H. Neuhaus, O. Tiedemann, J. Loosberg, E. Masik, A. Horst, A. Vielhaack, J. Rang, A. Utov, G. Sergo. Kandidaatideks: A. Altenhrun, A. Maanidi, J. Martinson, J. Bergman, K. Uusman, ühingu esimeheks: H. Neuhaus, abiesimeesteks 0. Tiedemann ja J. Loosberg. Asjaajajaks juhatuse liikmeks E. Masik, sekretäriks J. Akman. Revisjonikomisjoni: J. Koolmeister, E. Seim, G. Otman, kandidaadid: J. Teär ja J. Onno. Tegelikult on seega ühingu juhatuses esindatud suurem osa Eesti kaübalaevastikust, mis juhatuse tegevust kergendab. Liikmemaks määrati 2 senti br.-reg.-tn. aurikutele ja mootorlaevadele ning 1,5 senti purjelaevadele. Laevasõidu aastaraamatu väljaandmiseks jia muudeks üldkasulisteks otstarveteks otsustati asutada ühingu juure erifond, kuhu summad tulevad koguda laevaomanikkude vabatahtlikkude annetuste kaudu aasta-aruannete tegemisel. Koosolek kandis väga asjalikku laadi ja tundus, et meie laevaomanikkude pere on koondunud ja tunnustab ühistöö tähtsust ja vajadust. Tartu jaama kaubakontor maksustab telefonilisi järelepärimisi. Meile teatatakse Tartu kaupmeeste poolt, et Tartu jaama kaubakontor maksustab sealseid kaupmehi, kes kaubakontorilt saadetiste kohalejõudmise kohta telefoniteel järele küsivad, 15-sendilise maksuga. Kaubajaama ülem seletavat, et niisugune maksuvõtmine seaduslikult olevat õigustatud. Meie arvates ikaubaveo tariifi-.määruste 64 aga säärase maksu võtmist ei õigusta jia siin on nähtavasti tegemist tariiftmääruste valesti tõlgitsemisega. Värske puuvilja tollimisest. Praegu. maksoa tollitariifi järgi tollitakse värske puuvili brattokaalu jlärgi, ilma et tollimisel tarat võetaks arvesse. Selle kohta on puuviljakaupmeestelt tulnud Kojale sooviavaldisi, et Koda astuks samme selle korra muutmiseks ja et värske puuvilja tollimisel senine kord muudetaks ses mõttes, et üldkaalust teatav protsent tara arvel maha arvataks. Koja II sekts. on seda küsimust kaalunud ja otsustanud selles sihis vastavaid samme astuda.
Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 89 Peeglid vaateaknal. On ammugi tehtud kindlaks, et peeglil vaateaknal on suur külgetõmbejõud. Möödaminejad, eriti daamid, tunnewad endid tahtmatult ligitõmmatuna, kasutades juhust, et oma edevust rahuldada. Kiuidas peeglid tulewad asetada, oleneb loomulikult vaateakna iseäraldustest ja äriomaniku maitsest. Peegli asetamisel äri vaateaknale peetagu silmas, et see vaatajale näitaks väljapandud esemete tagumist külge (eriti just konfektsiooniäris). Missugust peegelklaasi aga seejuures tarvitada? Lihtne lihvimatu peegelklaas on küll odav, selle eest aga ka ebaühtlase pinnaga ja moonutab sageli vastuipeegelduvaid esemeid. Pealegi puudub tal valgustusjõud, nagu on seda lihvitud peegelklaasil. Kui juba vaateaknale asetatakse peegel, siis olgu ta kristallklaasist. Peegel tuleb asetada nii, et ta ei peegeldaks tänavapilti ega võimaldaks refleksmõjude tekkimist. Peegel sobib lõppeks igasuguse erialaga kaupluse vaateaknale. Tartu kullaseppade palve. Asutatagu Tartu proovikoja osakond. Möödunud aastal esitas Tartu kullaseppade ühing proovikojale palve, et Tartus avataks proovikoja osakond, kus saaks tembeldada kuldja hõbeasju samadel alustel, mis on maksvad kaalude ja mõõtude tembeldamisel. Sooviavaldus ei leidnud rahuldamist. Nüüd om ühing uue palvega pöördunud Kaubandus-tööstuskoja Tartu osakonna poole, et Koja kaasabil nende palve rahuldataks. Kui osakonna asutamine peaks kujunema kulukaks, siis arvab ühing, et vähemalt postdmaksust peaksid olema vabad saadetised, mis saadetakse proovikojale. Kullaseppade ühing põhjendab oma palvet seega, et kuld- ja hõbeasjade Tallinna saatmisel ei saa täita kiirtellimisi, asjade proovikojale saatmine om kulukas ja halvab töö intensiivsust. Nimelt ei saa iga üksikut asja saata proovimisele, vaid tuleb oodata, kuni koguneb teatud arv asju, et siis saata korraga. Vähemad asjad kannatavad tihti saatmise tagajärjel. Tartu äriringkonnad soovivad puhtakasunormide alandamist. Tartu kaupmeeste ja töösturite ühisel koosolekul 3. veebr, võeti vastu sooviavaldus, et 1930. aasta puhaskasu protsentnorme tuleks alandada umbes 2 protsendi võrra, kuna halb majandusaasta on asetanud kaupmehed ja töösturid majanduslikult raskesse seisukorda. Tähendatud sooviavaldus saadeti Kaubandus-tööstuskoja Tartu osakonna kaudu Kaubandus-tööstuskojale Tallinna vastavate sammude astumiseks. Helveetsia ärimehed otsivad meiega ühendust. Neil päevil saabus ühelt Helveetsia tööstuselt kiri K.-t.-koja Tartu osakonnale, et viimane soovitaks neile mõn& Eesti kaupmehe, kes võtaks enda peale esinduse kittaine isoliidi" peale. Asjatundjad arvavad, et ainet saab ka meil väga hästi valmistada. Pstm." Kursused avarii ja kindlustuse alalt. Kaubandus-tööstuskoja algatuse ja sellekohaste sammude tagajärjel teatab müüd hairidusja sotsiaalministeeriumi koolivalitsus, et Tallinna merekool, arvesse ivõttes meremeeste puudulikke teadmisi mereprotestide ja avariiküsimusis, korraldab к. a. kevadel oma õpilastele lühiajalised täienduskursused üksikute loengute kujul avariija kindlustusküsimuste alal. Lektoriks kutsutakse vann. adv. abi M. Grosholm, kelle erialasse kuuluvad need küsimused. Loengutest osavõtmine võimaldatakse piiratud arvul ka laevajuhtidele, kes ei kuulu merekooli Õpilaste hulka. Palutakse imeremehi-laevajuhte võtta see teatavaks ja järelepärimistega kursuste asjus pöörduda otsekohe Tallinna merekooli juhataja poole. Näitused ja messid Poolas. Käesoleval aastal 27. aprillist kuni 4. maini korraldatakse Poznanis rahvusvaheline kaübamess. Samas linnas peetakse suvel ka rahvusvaheline ühendusasjanduse ja turismi näitus. Kaubamessi kui ka ühendusasjanduse ja turismi näituse esindajaks Eestis on a.-s. Näitus", kes huvitatuile võib anda lahemaid andmeid kui ka informatsiooni mõlemate ettevõtete kohta. Leedu: Pärast läinud aasta ikaldust ja ühenduses seega tekkinud depressiooni on importöö«iid väga ettevaatlikud' kaupade tagavaradega. Viimasel ajal on küll import suurenenud, kuid maksmine algab alles 1030. a. Palestiina sündmustel oli ka kaunis suur mõju. Harilikult investeerisid juudid igal aastal sinna suuri summasid, kuid nüüd, kus seisukord Palestiinas on selgusetu, ollakse äraootaval seisukohal ja kapitalid ei ШЬе sinma.
90 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Dollar langes Leedu turul. Dollari peale vaadati alati suure aukartusega, kuid Leedu Panga loobumisel maksa dollari eest 10. litti, algas tugev dollarite vool pankadesse. Pa- berraha on üle 100% kaetud. Välisvaluuta tugev kasvamine ja laenude kahanemine 4 mill', liti võrra sunnivad panga juhatust diskontoprotsente alandama. Tolliikomitee otsusi mõnede kaupade tollimise kohta. 1. Avaldatakse teadmiseks, et tollikomitee tunnistas : 1. A. Sisseveotariifis. Rauast käsitööriistade, mis on pakitud: a) puukarpidesse, b) raudplekist hingedega lahtikäivatesse (karpidesse) futlääridesse ja d) nahast ümbrikkudesse, nettokaaluks puhas kaal karpideta, ümbrikkudeta ja futläärideta; karbid kui tarvilised pakkimisabinõud tollita läbilastavateks, kuna futläärid ja ümbrikud vastavalt materjali järele tollitavaks (t.-k. otsus nr. S461 21. I 30. a.). Sarvest plaadid, üle töötamata, t.-t. 44 alla kuuluvateks, kui sarved, ainult laiaks pressitud, üle töötamata (t.-k. otsus nr. 3460 21. I. 30. a.). Puust saap aliist t.-t. 61 vastava punkti alla kuuluvaks kui tisleritöö (t.-k. otsus nr. 3444 17. I 30. a.). Puust biljardikee, inkrusteeritud, otsas nahast ring, t.-t. 61 p. 5 märkuse alla kuuluvaks (t.-k. otsus nr. 3435 10. I 30. a.). Lihvitud valgest klaasist väikesed kivikesed, mille äärtel on augukesed niidi jaoks, määratud elektrilambi garnituuride ilustamiseks, t.-t. 77 p. 3 alla kuuluvaks kui klaasist eraldi nimetamata teosed, lihvitud t.-k. otsus nr. 3428 10 I 29. a.). Riidest kingad kummist tallaga, sees paks puuvillane vooder, jalga kinnistamiseks nööride asemel klamber, sarnanevad võimlemiskingadele, t.-t. 88 p. 3-b alla kuuluvaks kui kummist jalanõud, eraldi nimetamata kingad (t.-k. otsus nr, 3433 10. I 30. a.). Hülgerasr, puhastamata, sulfureeritud, t.-t. 124 p. 3 märkuse alla kuuluvaks kui hülgerasv nahaparkimiseks (t.-k. otsus nr. 3442/3408 17. I 30. a.). Nõel, millel silm on pikk ja niivõrra lai, et väljaõtmbluse-niit läbi läheb, t.-t. 157 p. 3 alla kuuluvaks kui väljaõmblusnõel (t.-k. otsus nr. 3463 17. I 30. a.). Traktor, ilma tagumiste ratasteta, t--t. Tolliteateid. 167 p. 4 all kuuluvaks kui mittetäielik traktor (t.-k. otsus nr. 3439 17. I 30. a.). Automaattelefo'niliini valija t.-t. 16-9 p. 1 alla kuuluvaks samal alusel kui elektrivoolu ümberjuhtijad (t.-k. otsus nr. 3441 17. I 30. a.). Autobuste karosseriid, puust, värvitud ja raudpleki lisandusega ühes nahast või kunstnahast polsterdatud istmetega, kui viimased on kahtlemata autobuse karosserii osad, t.-t. 173 p. 7-d alla kuuluvateks kui automobiilide osad, eraldi nimetamata (t.-k. otsus nr. 3443 17. I 30. a.). Hookusest džuutlisandusega põrandavaip t.-t. 192 p. 1 alla kuuluvaks kui t.-t. 179 p. 3 nimetatud materjalidest kangas vaipade jaoks (t.-k. otsus nr. 3430 10. I 30. a.). Puuvillane kardinatüll, harilik, palistatud, t.-t. 206 p. 1-a alla kuuluvaks kui puuvillane kardinatüll, mitte asjadena (t.-k. otsus nr. 3448 17. I 30. a.). Lauakellad, puust inkrusteeritud keredes, ilma instrumendita mitte lahutatavad, t.-t. 171 p. 1 märkus 2 ja 215 p. 2 alla kuuluvateks kui lauakellad, puust inkrusteeritud keredes, raskusega alla 1 kg., arvesse võttes 61 p. 4 täpse teksti (t.-k. otsus nr. 3462 21. I 30. a.). TollinÕukogu määras kauba (muskaatpähklid ja pipar), mille päritolukohana oli üles antud Hollandi India, üldtariifi alla, seletades, et kauba päritolu on puudulikult üles antud. Tollikomitee muutis tollinõukogu otsuse ja tunnistas kauba minimaaltollitariifi alla kuuluvaks kui Hollandi Indiast pärit oleva, arvesse võttes, et kaubakäsutaja poolt esitatud spetsifikatsioonist see asjaolu küllalt selgesti järgneb ja Eesti- Hollandi kaubalepingu art. 4 nõuetele ka vastab (t.-k. otsus nr. 3464 21. I 30. a.). 2. 1) Avaldatakse teadmiseks ja käsitamiseks välisministeeriumi adimmistratiivosakonna kiri 17. I 30. a. nr. 411 K. päritolutunnistuste legaliseerimise vormi kohta: Kuna tolliasutustel arusaamatusi on olnud päritoludokumentide legaliseerimise vormilik-
Nr. 4 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 91 kuste suhtes, siis palume teadmiseks võtta, et päritolutunnistuste harilikuks legaliseerimise vormiks on: Nähtud E. V. saatkonnas (konsulaadis) NN linnas. Saatkond (konsulaat) tõendab seega, et käesolev päritolutunnistus on välja antud NN linna tolliameti (kaubakambri jne.) poolt, kes on Õigustatud sarnaseid dokumente välja andma, ja et sel leiduvad tolliameti (kaubakambri jne.) juhataja allkiri jia pitsat on õiged. NN linnas Allkiri Kuid on tarvitusel välismaa eeskujul ka lihtsam vorm: Nähtud E. V. saatkonnas (konsulaadis) NN linnas. Kuupäev. Allkiri " Mõlemat liiki märkused tuleb võtta õigetena. Tsiviilkohtupidamise seaduse 464 ja 465, mille järele välismaal antud dokument ainult siis on õige, kui kinnituse märkuses öeldud, et dokument on välja antud koha peäl maksvate seaduste järele, ei käi päritolutunnistuse legaliseerimiste kohta, mis sünnivad erikokkulepete alusel ja mida võidakse nendega ka ära muuta. 3. Muudatn tollidirektoiri ringkirja nr. 37 11. V 26. a. osaliselt ja teatan, et ringkirjas nimetatud kartulite väljaveol pole vaja nõuda põllutööministeeriumi poolt väljaantavat luba kartulite väljaveo õiguste kohta. Õ i e n di u s : Tollidirektori ringikiri nr. 70 20. X 28. a. Alus: Kartuliveo kontrolli seaduse muutmise seadus ( R. T." nr. 81 26. a.). Alla kirjutanud maksudevalitsuse direktor H. Kukk. Ettevõtete tegevusest. Tartu suuremaid tööstuslikke ettevõtteid. Võttes lähema vaatluse alla Tartu tööstuslikud ettevõtted, köidab kõigepealt tähelepanu a.s- Tartu Pärmivabrik ja selle juures tegutsev Vesiravita". Tartu Pärmivabrik on vanemaid Tartu tööstuslikke ettevõtteid ja ühtlasi ka, kuni viimase ajani, ainuke sellelaadiline Eestis. A.-s. Tartu Pärmivabrik on aisutatud 1888, a. Ettevõte töötab praegusel ajal 48 milj. sendilise põhikapitaliga. Vabriku sisseseade väärtus tõuseb üle 30 milji. sendi, peale selle on tal veel suuremad kinnisvaraal, nagu maa-alad, hooned jne. Dividendi on makstud 4 8 %. Töölisi on üle 30, peale selle ametnikud ja meistrid. Tartu Pärmivabriku senisest tegevusest annab ülevaate alljärgnev andmestik: 30. VI 1909. a. 30. VI 1919. a. on vabriku poolt tarvitatud tooresmaterj а 1 i kokku 1O.5O0 tn. (sellest otri 6702 t., rukkeid 10191 t. jne.). Sama aja jooksul on pärmi müüdud 3.330.333 kg. ja piiritust ((peamiselt denaturkat) 1.700.425 liitrit. Järgneva kümne aasta kestes, 30. VI. 1919. a. 30. VI 1929. a. on töötatud ümber toormaterjali kokku 309$ tn.; pärmi müüdud 1J520.000 kg. ja piiritust saadud 402.000 liitrit. Nagu ülaltoodust näeme, on ettevõtte tegevus iseseisvusaastail tunduvalt langenud (üle 50 %). Vabriku tegevuse tagasiminek viimase A.-S. Tartu Pärmivabrik. aastakümne jooksul on põhjendatud sellega, et kuni 1919. aastani oli tööstusel võimalik saata oma saadusi väljapoole kodumaa piire, nüüd aga on väljavedu täiesti jäänud ära. Eestit ümbritsevad riigid on küllaldaselt varustatud omamaa kaubaga, väljavedu kaugematesse riikidesse on aga samuti võimatu. Vabriku mitmekümne aastasesse tegevusse heites pilgu on huvitav märkida, et pärmi tarvitus oleneb liigagi rahva üldisest jõukusest. Nii tarvitati meil pärmi väga ohtralt 1922. 24. aastail, teatavat.püsivust näitavad vaid viimased aastad. Siinjuures olgu veel tähendatud, et teised rahvad, isegi meie naabrid soomlased ja lätlased, tarvitavad pärmi palju rohkem, mis on arusaadavalt seletatav seega, et teised söövad rohkem saia kui meie. Pärmivabrikuid on aga mujal, võttes aluseks rahvaarvu, vähem kui Eestis. Nii tuleb Soomes ja Lätis ühe pärmivabriku kohta umbes 1 milj. elanikku, meil poole vähem. Peatudes Tartu pärmivabriku sisseseade juures pean piirduma kahjuks mõne üldise viskega, kuna kogu sisseseade hulk ja seadiste tegevuskäik on seevõrd suur ja* keeruline, et selle kirjeldus nõuaks laiemat ruumi kui lubavad seda ajakirja kitsad veerud. Ettevõte asub liigagi avarais ruumes, kus valitseb eeskujulik/ puhtus, kord ja kusi on/iohtras-
92 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 ti valgust ja õhku. Seda kõike võimaldavad aga korralikult tsementeeritud põrandad, hea ventilatsioon ja otstarbekohaselt sisseseatud oma veevärk. Osa ruume on kaetud õlivärviga, kuid on ka töötube, kus seinu ehivad peegel-valged šamottkivid. Nende ridade kirjutajal oli juhus tutvuda vabriku siseruumega just ajal, mil kogu ettevõttes oli käimas kibe ruumide puhastus ja pesemine töö lõpul. Mis ipuutub seadistesse, siis on need täiesti ajakohased ja vabriku tehnilise külje täiendamine on leidnud aset alatasa. Peaseadisteks on mitmesugused aparaadid, täiesti uued ja moodsad Alfa- Laval tsentrofugaal-masinad, vähemad ja suuremad seadised, tõrred, 2 suurt käärimisvanni, filteraparaadid, pärmipressidj, külmutusmasinad jne. Tähelepanu köidab veel hiiglasuur torustik, mis on siin ja seal leidnud aset. Et pärmivalmistusel on kohaseimaks torude metalliks vask, siis on vabrikul üksi vasktorusid üle 1000 puuda. Jõujaamas on 2 suurt annikatelt (60 h.j.) ja elektrimootorid. Et pärmivalmistus kuulub aktsiisi ja erilise kontrolli alla, siis on tööstuses seatud üles veel 3 suurt kontroll-aparaati. Peale muu on ettevõttel veel hiiglasuur linnasekelder üle 800 nr pindalaga. Pärmivalmistus vältab 12 13 päeva. Aasta keskmine toodang om 160.000 kg. Pärmitööstuse kõrval töötab veel piirituse puhastuse tööstus, imis asub eraldatud hoones. Piirituse puhastuse alal on seadisteks peamiselt filter aparaadid, puhastusele tuleb aga riigipiiritus. Tartu Pärmivabriku poolt on riigipiiritust puhastatud üle 4 milj. kraadi. Pärmivabriku ja piirituse puhastuse tööstuse juures tegutseb veel väga edukalt A.-s. Tartu Pärmivabriku päralt olev V e s i r a v i 1 a" mille juhatajaks on üldiselt tuntud hr. prof. Puusepp. Tartu Pärmivabriku Vesiravila" asub samas hoones, kus pärmivabrik. Vesiravila avati Tartu Pärmivabriku poolt 27. veebr. 1926. a. Vesiravila on varustatud eeskujuliku ja ajakohase sisseseadega, mille väärtus on 6 7 milj., vastavaid aparaate on umbes 5 milj. eest. Ravimine toimub pärmivedeliku, söehappe, hapniku ja teiste arstiliste vannega, elektriga, valgusega (kõrguspäike), mitmesuguse massaažiga ja arstilise gümnastikaga. Haigla päralt on avarad, Õhu- ja päikeseküllased ruumid, missuguseid on üle kahekümne, nagu vanni-, dušikabiinid, puhke- ja lamamissaalid kõik daamidele ja härradele eraldi. Haigla juures on veel pansion, kus on ruumi ligemale 20 ravialusele. Nüüd, kus hiljuti lõpetati põhjalikud remontja puhastustööd, jätab ravila eriti meeldiva ja ligitõmbava mulje. Hool puhtuse üle näikse olevat Tartu pärmivabrikantidel isesuguseks meeldivaks haiguseks. Ravila leiab hoogsat kasutamist, eriti suvekuil, päevas üle 100 inimese, talve ajal on ravialuste arv üle 20. Lõppeks ei saa jätta tähendamata, et vana kuulsusega ja kindla tarvitajate ringkonnaga pärmivabrik on suutnud ka ravilale tõmmata tähelepanu. Nii on haiglas olnud ravimisel peale omamaalaste ravialuseid Tamperest, Kovnosf-, Stokholmisa Berliinist, Riiast, Vilnost ja mujalt. London. 12. IL Nisu, kaal 496 Ingl. ni. Northern Manitoba.... Hard Winter Rosario Santa Jahu, kaal 280 Ingl. naela. Manitoba Austraalia Kansas Odrad, Kanada Nr. 3, kaal 370 Ingl. naela....... California, kaal 424 Ingl. naela Kaerad, kaal 320 Ingl. naela La Plata Canada Nr 2 Donau 8. П. Linad, elf. Riga Livonian Z. K... V. Turgude ülevaade. Toiduainete turg. Pärnu H. D Slanetz U/A Medium... S/Z Bacon, kaal 112 Ingl.n. 41/q К" sh. 41/y Daani Kanada 34/ Hollandi 31/6 34/ Munad, kaal 120 Ingl. naela Inglise 25/9 Daani, ^ ок. ÖOf Või hinnad on kaupade nimekiijas Austraalia Uus-Merimaa 14/9 Daani Üti v ~ soolatud, Eesti» 56.0 - soolatud 52.0 60.0 118.0 133.0-103.0 110.0-104.0 108.0-94.0 105.0-21.0 23.0 15.0-18.6
Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEA ГА JA 93 12. II. Nisu. Hamburg. Sisemaa, tonni eest Rmk. 254 256 Marütoba, cif 100 kg. eest term. fl. 13.25 Western II, cif 100 kg. eest loco. Hard Winter II, 100 kg. eest termiin 12.50 Ameerika jahu, 100 kg. eest termiin $ 6 3 /4 7 3 /4 Rukb. Sisemaa, tonni eest loco -Rmk. 162-164 Kaerad. Sisemaa, tonni eest 160 162 10. IL Odrad, suve Sisemaa, tonni eest 170 192 Odrad, talve Sisemaa, tonni eest 150-152 12. II. Suhkur. Hollandi, laadimisel С S. R. do Java valge, veebr., märts Poola, laadimisel Riis, В urm ah II, 50 kg. eest Rasv. American Purelard eest - $ Steamlard бі, hinnad on kaupade nimekirjas. Sisemaa või I sort Rmk. и "»»»» n» -Ш»» Eesti Läti punane, must Uus Merimaa Siberi 10/1 г '2 9 7 Va 11/ 8/9 27 3 /-i 27V4 Välisbörsid. L О N D O N Frauk... Dollar... Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Saksa mark. Soome mark Floriin.. Liira... Helveetsia fr. Cehhosl. kr. Belgia frank Šillingid.. Pengo... Latt... Litt.... Cerv.... Eesti kroon Hõbe p/unts Plaat, p/unts Kuld p/u.. 31. I 123.97 4.8650 18.123/4 18.19V8 18.208 20.366/8 193 55 12.1218 92.98 25.21V8 164.43 34.94 5 /s 34.56 27.78 25.22 48.75 9.46 18.20 20. d. 1. II 123.98 4.8646 18.115/8 18.19V4 20.36V4 193.52 12.1243 92.94 25.2178 164.50 34.94 34.56 27.78 25.25 48.75 9.46 18.20 20Vs 3. II 4. II 123.98 4.8635 18.123/8 18.19V4 20.358 193.55 12.1162 92.91 25 2 LV* 164.43 34.92V4 34.57 27.78 25.25 48 75 9.46 18.20 20 3 /i6 123.98 4.8632 18.12V8 18.19V* 20.368 193.40 12.1150 92 90 25.20V8 164.37 34.90 3 /4 34.56 27.78 25.25 48.75 9.46 19 15 /16 5. Il 124.01 4.8635 18.12V4 18.19V8 20.36V8 193.40 12.1 L75 92.89 25.19V4 163.94 34.90 3 /4 34.55 27.78 25.25 48 75 9.46 20.- 6. II 7. II j 8. II j 10. II j 124.03 4.8646 18.125/8 18.19V8 20.36 3 /8 193.52 12.1193 92.92 25.19 7 /8 164.31 34.90V4 34.54 27.78 25.25 48.75 9.46 20V8 124.07 4.8650 18.13V4 18.19 V8 20.36 193.52 12.1206 92.93 25.196/8 I 1 124.12 124.17 l 4.8647 4.8628 18.13V4 1813 18.18 18.17 20.36 193.47 12.1206 92.91 25.19 3 /8 164.37 164.37 34.90V8 34.54 27.78 25.25 48.75 34.90 5 /s > 34.55 27.78 25.25 48.75 9 46! 9.46 18.20 1 18.20 20Vie 1 20 7 /IG j 215/ i i 1 11. 11 124.19 4.8625 18.13 18.17V4 V8 1&21V8 20 36 3 /s 20.37 193.47 193.45 12.1231 12.1246 92.90 92 90 25.198 25.19S 164.37 164.31 34.90 5 /s 34.90V4 34 60 27.78 25.25 48.75 9.46 18.20 20 5 /i«34.54 27.78 25.25 48.75 9.46 18.22 20 3 /iß 12 II. 124.14 4 8616 18.13 3 /8 18.16 7 /» 20.37 1 /«193.36 12.1275 92.91 25.20 164.31 34 898 34.53 27.78 25.21 48.75 9.46 20V4 В E R L I I N 31. I 1. И 3. II J 4. II 5. II 6. 11 7. II j 8. II 10. П 11.11 12. П Naelsterling. Frank... Dollar.. Rootsi kroon Daani kroon Norra kroon Soome mark Floriin.. Liira.. Helveetsia fr. Öehhosl. kr.. Belgia frank 20.365 20.357 16.43 16.43 4.186 j 4.1855! 112.33 111.81 1 111.94 111.81! 111.81 10.518 168 01 21.895 80.56 58.285 10.518 167.93 21.895 80.725 58.27 20.357 16.425 41855 112.32 111.94 111.80 11.52 168.00 21.905 80.71 58.30 20.362 16.425 4.188 112.37 111.96 111.82 10.527 168.07 21. 2 80.815 58.32 20.364 16.42 4.1875 112.38 111.98 111.83 10.526 168.11 21.925 80.85 58.34 20.364 16.415 4.1865 112.34 111.96 111.81 10.525 167.97 21.91 80.81 58.335 20.362 16.405 4.Ш0 112.29 111.94 111.81 10.524 167.97 21.90 80.70 58.33 20.361 16.405 4.1855 112.29 112.01 111.79 10.522 167.98 21.905 80.805 58.825 20.367 16.40 4.1875 112.32 112.10 111.81 10.523 168. 21.92 80.815 58.34 20.371 16.40 4.189 112.32 112.10 111.83 10.531 168.02 21.98 80 845 58.345 20.37 16.405 4.1905 112.36 112.10 11185 10.533 167.94 21.93 80.88 58.37
94 KAÜBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 4 Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt vate kaupade nimekirjad ja hinnad (en gros). Jahud: uisu, pehme, Ameerika Kroonid, ja Inglise 100 kg. 46.00-48.00 sõre, Ameerika ja Inglise,46.00 47.00 J. Puhk ja Pojad" Jahu: rukki rukkipüül nisu, pehme sõre J. Puhk ja Pojad" suurveski suurveski saadused. Hinnad arvatud 50 klg. eest ühes valge puuvillase kotiga. Püülijahu: Rukkipüül patent (ä 50 kg.) harilik Eesti Parem" saiajahu ä,50 kg. Kalev«Taara" Kungla" Sampo" Manna. Granulär poolsõre sõre A/S. Rotermanni teh. Jahu: rukki Püül nisu, pehme sõre Nisu, Eesti Rukis, Eesti Saksamaa ^ Poola Kaerad, toidu, Eesti Saksamaa Odrad, õlle, kodumaa toidu Eesti Herned, rohelised Riis, Burma II 100 kg. Kartulid, eksport...,' piirituse Kartulitärklis Superieur" Siirup, kartuli, 42<Vo Glükoos Või, eksport, I sort lkg. Margariin, välismaa kodumaa Kaseiin, Eesti Juust Schweitsi", kodumaa Munad, eksport, I s. (kast 360 tk.) Kakao, Hollandi........ Inglise 1 kg. 1.30 1.75 1.25 1.45 Kohv, Rio, Santos 2.30 2.50 Kesk-Ameerika sordid 3.10 4.60 Tee, laht., Orange Pekoe,Tseilon 5.20 5.65 Orange Реко, Java, 4.00 5.00 Moning, Hiina. 4.10 4.70 Suhkur, peenike, valge, Saksam. 100 kg. ' C.-Slov. Poola. Sool, lahtine, Vene, fr. vagun jaam Irboska ja Narva j, Saksa Heeringad, Yarmouth, Matties Schoti Matties 12.50-20.00- -13.40-21.00 37.00 47.50 25.00 45.00 42.50 41.00 39.50 37.00 48.50 44.50 47.00 47.50 12.80 14.20 19.50 20.00 35.90 46.90 22.60 23 20 11.60 12.20 11.00 11.30 10.75 11. 10.70 11.00 15.55 14.00 14.30 31. 32. 37.00.-37.50 3.80-4.80 3.10 3.50 31.50 33. 40 до 2.60-2.65 1.17 1.22 1.09 1.15 100 kg. 70. 75. 1 kg. 1.75 1.90 kast 32.00 30.50 31.00 3.40 3.40 tünn 40.00 48.00 tünn 42.00 50.00 Heeringad, Schoti Matfulls Islandi ' 23.00-25.00 Liha, sea, I sort 1 kg. 1.0 51.15 Liha, looma, I sort 1 kg. 0.45 0.65 koteerita- Kroonid. Õlikoogid, linaseemne 100 kg. 18.00 päevalille 18.20 suhkrupeedi 9.00 kookus 17.20 Jahu, päevalille 18.50 Segajõutoit I s. 16.90 II s. 13.50 Soja tangud 17.50 Nisukliid 9.45 10.00 Puuvillane riie, Bjas netto meeter 0.57 0.72 Mitkal 0.44 0.53 Lina, Petseri saatejaam 1000kg. 9.45 9.15 Võru 884.50 Liivi 854.00 Tartu,, 854.00 Kivisüsi, auru, Yorkshire, 2 korda pestud 1000 kg. 29.50-30.50 v Newcastle 28.50-29 50 sepa K 30.50 31.50 Koks, kütte 44.00-45.00 Koks, gaasi, Tall. gaasivabrik 35.00 40.00 Põlevkivi, I sort A fr-ko Kohtla j. 6.10 I В 5 50 II В 4.90 JJJ 2 75 l fenõlaat, netto 100 kg. 9.50 gudron, brutto 12.25,, pigi 11.25, tooresõli, netto 9.25 и mootornafta 10. Kütteturvas (Riigi turbatööst.) 1000 kg. 12.85 Raud, sordi 100kg. 14.85 16.00 vits 17.00 28.00 plekk 18.00 28.00» plekk, tsingitud 34.00 37.00 и talad 14.00 Teras, Inglise 75.00 100.00 Saksa, 75.00-150.00 M vedru 27.50 30 50 tööriistade 73.25 85.40 talla, ree 17.70 18.00 Inglistina 475. Seatina 62.00-64.00 Vaskplekk, punane.... 200.00 220 00 valge 185.00 220.00 Tsinkplekk 90.00 95.00 Masinaõli, 27.00 28.00 Poola 24.40 26.80 Ameerika 29.00 31.50 Mootorõli 35.40 42.70 Poola, 33.50 39.60 Autoõli, Ameerika 39.65 103.70 B Poola 45.75 61.00 Linaseemneõli 90.00-92.00 Värnits 90.50-92.00 Tsilindriõli, Ameerika.... 34.00 35.00 Vene 280, 33.00 3200.... 65.00-70.00 Ameerika 280 31.50 36.60 320 44.00-54 90 Nafta, Vene 12.50 13.00 Ameerika 11.90-12.50 Poola 12.20 Petrooleum, Vene, sisternid ja Bensiin, Vene 44.15 vaadid Am., sistern. ja vaadid 19.20 20.35 19.20 20.35 П sort 41.40 Bensiin, Ameerika 100 kg. 44.15 Eesti traktorbensiin ~ 16.20 17.00
Nr. 4 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 05 Pesusooda, kodumaa 100 kg. 9.50 10.00 Seebikivi 27.00 30.00 Värvid, nigros., veessulav, välism. 5.50 tsinkvalge, välism. 1 kg. 0.85 tinavalge,. 0.92-0.95 ooker, 0.18 0.26 Paber, rotatsiooni - 100 kg. 23.20 Tsement, Portland, Kunda 170 kg. tünn 8.90 Kriit pestud 100 kg. 6.90 7.30 Asfalt 7.25 Lubi 2.65 3.05 Kips, tükkides, franko vagun Irboska 1000 kg. 15.25 jahvatatud 24.40 krohvimise 36.60 42.70 Telliskivid, I s. Loksa, fr. Tallinn 1000 tk. 52.00 55.00 Silikaat I s. fr. vabrik ' 45. Tulitikud, orig. kast (5000 toosi) 130. Nahk, talla, Eesti lkg. 2.70 3.60 Nahk, talla, Ameerika tooresn. valmistatud, I srt. 3.75 Nahk, talla, Ameerika tooresn. valmistatud, II srt. - 3.65 Liverpooli börs. Puuvill. American Fully Middling Inglise naela (lbs) eest 10. II Ingl. pensi (d) loko 8.43, märts 8.20, mai 8.30, juuli 8 39. 11. II Ingl. pensi (d) loko 8.54, märts 8.22, mai 8.32, juuli 8.41. Londoni börs. 8. II. Bacon Irish per cwt. sh 118/ 133/ Danish, 105/ 110/ Canadian -» 104/ 108/ Dutch 94/ 105/ бі, Daani per cwt. sh 172/ 174/ Austraalia 140/ 156/ New-Zealand 144/ 172/ Siberi; 150/ 152/ Berliini börs. 6. II. Sisemaa I s. mk. 158; us. mk. 143; III s. mk. 127 tsentn. eest.eesti mk. 164 167 Läti punane Rmk. 165 168 must 160 162 Uus Merimaa 160 163 Siberi 165-172 Lina Prahid: Tallinn Stettiin 1000 kg. sh 22/6 Ghent 1016 kg. 23/ Dimdee 32/6 Belfast 47/6 Puumaterjalid Standard Tallinn London sh 42/6 - Hull 45/- Manchester 50/ Grangemouth 40/ Belfast 57/6 Dundee 40/ Antwerpen 42/6 Ghent 37/6 Rotterdam»Hfl. 22/ Amsterdam 24/ Segakaup Tallinn Stettiin 1000 kg. sh 18 25/, London... 1016 kg. 15-40/ Stokholm- 1000kg.Rkr. 10 30/ Stettiin - бі tünn sh 1/6- - London 3/ To.llir-iino. börsi Icurslsedel. New- York 1 dollar London 1 naelsterl. T. 0. M. 7. ІГ 3.7435 3.7535 T. O. M. 1 18.26 Berliin T. 100 S. O. 89.45 riigim, у M. 90.05 Helsingi 100 Soome m. 1 Stokholm 100 Rootsi kr. j Kopenh. 100 Daani kr. Oslo 100 Norra kr. Pariis 100 Prants, fr. Amsterd. 100 floriini Rüg 100 latti Zürich 100 Helv. fr. Brüssel 100 belgat T. I O. 9.40 M I 9.45 T. O. 100.45 M [І101.05 T. O. 100.10 M. l00.70 Т. О. 100. м Цюо.бо IT. il О. 14.70 ІМ. II 14.95 т-іі О. 150.25 1М l5l-05 т. О. 72.10 М. 72.60 IT. О. 72.25 М. 72.85 Т. О. 52.20 М. 52.70 Milaano II Jj-II 100 nirat \\щ\ 20. Praha 100 Öehh. kr. Т. О. 11.05 М. 11.25 Viin T. looaustr. O. 52.70 sh. IIМ 53.30 Budapest 100 pengot Varssav 100 slotti Kaunas 100 Utti Т. О. 65.55 М. 66.25 Т. О. 41.70 М. 42.90 Т. О. 36.95 M.J 37.55 Т. О. 192.75 М. і94.25 Т О. 72.85 73.45 м 8 II 3.7430 3.7530 18.26 89.45 90.05 9.40 9.45 100.45 101.05 100.10 100.70 100. 100.60 14.70 14.95 150.25 151.05 72.10 72.60 72.25 72.85 52.15 52.65 19.60 20 11.05 1125 52.70 53.30 65.55 66.25 41.70 42.90 36.95 37.55 192.75 194.25 72.85 73.45 10 II 1 3.7430 3.7530 18.26 89.45 90.05 9.10 9.45 100.40 101. 100.15 100.75 Moskva 100 rubla (gekk) Danzig 100 guldnat 100.- 100.60 14.70 14.95 150.25 151.05 72.10 72.60 72.25 72.85 52.15 52.65 19.60 20. 11.05 11.25 52.70 53.20 65.55 66.25 41.70 42.90 36.95 37.55 192.75 194.25 72.85 73.45 и 3.7445 3.7545 18.26 89.40 90. 9.40 9.45 100.45 101.05 100.20 100.80 100.- 100.60 14.70 14.95 150.20 151. 72.10 72.60 72.25 72.85 52.15 52.65 19.60 20. 11.10 11.30 52.65 53.25 65.55 66.25 41.70 42.90 36.95 37.55 192.50 194. 72.85 73.45 12 II 13. ІГ 3.7450 3.7550 18.26 89.40 90. 9.40 9.45 100.45 100.05 I 3.7455 3.7555 18.26 89.40 90. 9.41 9.46 100.40 101. 100.20 100.20 100.80 100.80 100. 100.60 14.65 14.90 150.20 151. 72.10 72.60 72.25 72.85 52.15 52.65 19 60 20 11.10 11.30 52 70 53.30 65.55 66.25 41.70 42.90 36.95 37.55 192.50 194, 100. 100.60 14.65 14.90 150.15 150.95 72.10 72.60 72 25 72.85 52.20 52.70 19.60 20. 11.10 11.30 52.75 53.35 65.55 66.25 41.70 42.90 36.95 37.55 192.50 194. 72.85 72.85 73.45 73.46