Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valit

Väljavõte

1 Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 1996, 42, 172 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping Vastu võetud (õ) :20 Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaannne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Ukraina valitsus, soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks ja kinnitades oma püüdlusi arendada ning süvendada vastastikuseid majandussidemeid, leppisid kokku järgnevas: Artikkel 1. Isikuline ulatus Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid. Artikkel 2. Lepingualused maksud 1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist. 2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule, kogukapitalile või tulu või kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti ka makse kapitali väärtuse kasvule. 3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt: a) Eestis: (i) tulumaks; (ii) kohalik tulumaks; ja (iii) maamaks, (edaspidi «Eesti maks»); b) Ukrainas: (i) ettevõtte kasumimaks (podatok na prybutok pidpryjemstv); ja (ii) kodanike tulumaks (prybutkovyj podatok z gromadian), (edaspidi «Ukraina maks»). 4. Leping kehtib ka samastele või olemuslikult sarnastele maksudele, mis on lepinguosalise riigi poolt kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes. Artikkel 3. Üldmõisted 1. Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti: Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks... Leht 1 / 10

2 a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes; b) mõiste «Ukraina», kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Ukraina territooriumi, tema mandrilava ja eksklusiivset (merealast) majandusvööndit, sealhulgas väljaspool Ukraina territoriaalmerd asuvaid alasid, mida kooskõlas rahvusvahelise õigusega on määratletud või võidakse määratleda kui alasid, kus Ukrainal võivad olla õigused merepõhja, maapõue ning neis leiduvate maavarade suhtes; c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Ukrainat, nii nagu kontekst seda nõuab; d) mõiste «kodanik» tähistab: (i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut; (ii) juriidilist isikut, partnerlust või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega; e) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust; f) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või igat üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna; g) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet; h) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides; i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat ja Ukrainas Rahandusministeeriumit või tema volitatud esindajat. 2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis on neil selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib. Artikkel 4. Resident 1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab ka selle riigi valitsust, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi, ja selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutusi või neile täielikult kuuluvaid üksusi, kes on loodud selle riigi seaduste alusel. Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu. 2. Kui käesoleva artikli 1. lõike sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt: a) teda loetakse residendiks lepinguosalises riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas lepinguosalises riigis, siis loetakse teda residendiks lepinguosalises riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui lepinguosalist riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski lepinguosalises riigis, siis loetakse teda residendiks lepinguosalises riigis, kus ta korduvalt viibib; c) kui ta viibib korduvalt mõlemas lepinguosalises riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks lepinguosalises riigis, kelle kodanik ta on; d) kui ta on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel. 3. Kui käesoleva artikli 1. lõike sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis loetakse teda residendiks lepinguosalises riigis, kelle seaduste alusel on määratletud tema staatus. Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht 1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus. 2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab sealhulgas: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töökoda; f) loodusvarade uurimisega seotud seadmeid või ehitist; g) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta; h) kaupade müügiks kasutatavat ladu või muud ehitist. 3. Ehitusplats või ehitus-, montaaži- või seadmestamisprojekt kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats või projekt kestab kauem kui kuus kuud. 4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat: Leht 2 / 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks...

3 a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil; b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil; c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt; d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil; e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil; f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga. 5. Olenemata käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt käesoleva artikli 6. lõikele, tegutseb ettevõtte nimel ning kes on volitatud sõlmima ja korduvalt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta käesoleva artikli 4. lõikes loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks. 6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. 7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks. Artikkel 6. Kinnisvaratulu 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest) võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, optsioone või sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega. Laevu ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana. 3. Käesoleva artikli 1. lõike sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud tulule. 4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võidakse selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub. 5. Käesoleva artikli 1. ja 3. lõike sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. Artikkel 7. Ärikasumid 1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale. 2. Olenevalt käesoleva artikli 3. lõike sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasumid, mida tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on. 3. Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal. Lepinguosalise riigi poolt mahaarvatavatena lubatud kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on selle riigi siseriiklike õigusaktide alusel mahaarvatavad. Kuludena ei lubata eriti maha arvata Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks... Leht 3 / 10

4 summasid, mida püsiv tegevuskoht maksis (teisiti kui tegelike kulude katmiseks) ettevõttele või tema teistele kontoritele rojaltidena, tasudena või muude sarnaste väljamaksetena patentide või muude õiguste kasutamise eest või komisjonitasuna teatud teenuste osutamise või juhtimise eest või, välja arvatud pangandusettevõtte puhul, intressidena ettevõtte poolt püsivale tegevuskohale antud rahalise laenu eest. 4. Niivõrd, kuivõrd püsivale tegevuskohale kuuluvaid kasumeid määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumite jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista käesoleva artikli 2. lõike ükski säte määramast maksustatavaid kasumeid selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega. 5. Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu. 6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks. 7. Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest. 8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb ükskõik millise isiku kindlustusäritegevuse maksustamist (niivõrd, kuivõrd see seadus kehtib käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval ja kui seda ei muudeta määral, mis mõjutaks tema üldist iseloomu). Artikkel 8. Mere- ja õhutransport 1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis. 2. Käesoleva artikli mõttes hõlmavad ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid: a) kasumeid laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisest; ja b) kasumeid kaupade transpordis kasutatavate konteinerite (sealhulgas konteinerite transpordis kasutatavate treilerite ja nendega seotud seadmete) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest; kui selline rentimine või vastav kasutamine, hooldamine või rentimine kaasneb lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelise mere- või õhutranspordiga. 3. Käesoleva artikli 1. lõike sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis. Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted 1. Kui a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võib lepinguosaline riik lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada. 2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumite hulka ja maksustab vastavalt kasumeid, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui sellised kasumid on kasumid, mis oleksid lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt nende kasumite maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajadusel teineteisega. Artikkel 10. Dividendid 1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks: a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii (kes ei ole partnerlus), kellele kuulub otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist; b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel. Leht 4 / 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks...

5 Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii nende kasumite maksustamist, millest dividende makstakse. 3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatest või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi maksuseaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt. 4. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted. 5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega allutada kompanii jaotamata kasumeid maksule kompanii jaotamata kasumitelt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumitest või tulust. Artikkel 11. Intressid 1. Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast. 3. Olenemata käesoleva artikli 2. lõike sätetest on lepinguosalises riigis tekkinud intressid, mille saajaks ja kasusaavaks omanikuks on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas riiklikud allüksused või kohalikud omavalitsused, keskpank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või selle valitsuse poolt garanteeritud laenudest saadud intressid vabastatud esimesena mainitud riigi maksust. 4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetelt, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitelt ja tulu võlakohustustelt või obligatsioonidelt, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatelt preemiatelt ning auhindadelt. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt. 5. Käesoleva artikli 1., 2. ja 3. lõike sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted. 6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht. 7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid. Artikkel 12. Rojaltid 1. Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse sellised rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui rojaltide saaja on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks 10 protsenti rojaltide brutosummast. 3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde (sealhulgas kinofilmide ja raadiovõi televisioonisaadete salvestiste) autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks... Leht 5 / 10

6 valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni (know-how). 4. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted. 5. Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning nende rojaltidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht. 6. Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid. Artikkel 13. Kapitali juurdekasv 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu käesoleva lepingu 6. artiklis käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu võõrandatud: a) aktsiatest, mille väärtus või suurem osa väärtusest pärineb otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, või b) osalusest partnerluses, mille vara koosneb põhiliselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast või punktis a mainitud aktsiatest, võidakse maksustada selles teises riigis. 3. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis. 4. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis. 5. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud käesoleva artikli 1., 2., 3. ja 4. lõikes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident. Artikkel 14. Eraviisiline teenistus 1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või muust eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Kui lepinguosalise riigi residendist füüsilisel isikul ei ole sellist kindlat asukohta, kuid ta viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu kuulub sellele kindlale asukohale. 2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust. Artikkel 15. Palgateenistus 1. Olenevalt käesoleva lepingu 16., 18. ja 19. artikli sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis. 2. Olenemata käesoleva artikli 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui: Leht 6 / 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks...

7 a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis. 3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis. Artikkel 16. Juhatuse liikmete töötasud Juhatuse liikmete töötasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis. Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased 1. Olenemata käesoleva lepingu 14. ja 15. artikli sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis. 2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata käesoleva lepingu 7., 14. ja 15. artikli sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud. 3. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti tulu suhtes, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi, nende riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt või riiklikest, riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident. Artikkel 18. Pensionid 1. Olenevalt käesoleva lepingu 19. artikli 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja muud sarnased tasud ning sellisele residendile makstavad annuiteedid ainult selles riigis. 2. Mõiste «annuiteet» tähistab füüsilisele isikule perioodiliselt kindlaksmääratud ajal tema eluajal või teatud või määratavatel ajavahemikel makstavaid fikseeritud summasid, kohustusega sooritada neid väljamakseid vastutasuks varem tehtud täiesti vastavale sissemaksele rahas või rahalises väärtuses. Artikkel 19. Riigiteenistus 1. a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis. b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes: (i) on antud riigi kodanik; või (ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil. 2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis. b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik. 3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning pensionide suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad käesoleva lepingu 15., 16. ja 18. artikli sätted. Artikkel 20. Üliõpilased Üliõpilase, õpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata esimesena mainitud riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks... Leht 7 / 10

8 Artikkel 21. Muu tulu 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad. 2. Käesoleva artikli 1. lõike sätted ei kehti tulule, mis ei ole käesoleva lepingu 6. artikli 2. lõikes määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja kelle õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted. Artikkel 22. Kapital 1. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast kinnisvarast vastavalt käesoleva lepingu 6. artiklile ja mis asub teises lepinguosalises riigis, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, võidakse maksustada selles teises riigis. 3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere- ja õhusõidukitest, ja selliste mere- ja õhusõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis. 4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis. Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine 1. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgnevalt: a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Ukrainas, ja kui tema siseriiklikes õigusaktides puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti: (i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Ukrainas makstud tulumaksule; (ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Ukrainas makstud kapitalimaksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Ukrainas. b) Käesoleva lõike punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Ukraina residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Ukrainas makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt. 2. a) Olenevalt Ukraina seaduse sätetest väljaspool Ukrainat makstud maksu kõrvaldamise osas (mis ei mõjuta seejuures siin esitatud üldpõhimõtet), Eesti seaduste alusel ja kooskõlas käesoleva lepinguga Eestis saadud kasumitelt, tulult või maksustatavalt kapitalilt kas otseselt või mahaarvamisena makstava Eesti maksu osas võimaldatakse krediiti samade kasumite, tulu või kapitali suhtes arvestatud Ukraina maksust. Selline mahaarvestus ei ületa ühelgi juhul seda osa tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Eestis. b) Kui kooskõlas mõne lepingu sättega on Ukraina residendi saadud tulu või talle kuuluv kapital vabastatud Ukraina maksust, siis olenemata sellest võidakse selle residendi ülejäänud tulu- või kapitalimaksu arvestamisel võtta arvesse vabastatud tulu või kapitali. 3. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike mõttes loetakse lepinguosalise riigi residendile kuuluvaid kasumeid, tulu ja kapitali, mida kooskõlas käesoleva lepinguga võidakse maksustada teises lepinguosalises riigis, tekkivaks selles teises lepinguosalises riigis. Artikkel 24. Soodustuste piirangud Olenemata käesoleva lepingu teistest sätetest ei saa lepinguosalise riigi resident käesolevas lepingus teise lepinguosalise riigi poolt ettenähtud maksuvähenduste või maksuvabastuste soodustusi, kui selle residendi või temaga seotud isiku loomise või olemasolu põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada käesoleva lepingu soodustusi, mida teisiti ei oleks võimaldatud. Artikkel 25. Mittediskrimineerimine 1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Leht 8 / 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks...

9 Olenemata käesoleva lepingu 1. artikli sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid. 2. Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud. 3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residentidele neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele. 4. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad käesoleva lepingu 9. artikli 1. lõike, 11. artikli 7. lõike või 12. artikli 6. lõike sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatavate kasumite määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt alluvad esimese lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile. 5. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas täielikult või osaliselt omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted. 6. Olenemata käesoleva lepingu 2. artikli sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes. Artikkel 26. Vastastikuse kokkuleppe protseduur 1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikest õigusaktides sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule, või kui tema juhtum käib käesoleva lepingu 25. artikli 1. lõike alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest. 2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastavat maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikes õigusaktides. 3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. 4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida. Artikkel 27. Informatsioonivahetus 1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriiklike õigusaktide täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus, eriti vältimaks pettust ja soodustamaks maksude legaalse vältimise vastaste seadusesätete täitmist. Informatsioonivahetus ei ole piiratud käesoleva lepingu 1. artikliga. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi siseriiklike õigusaktide alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides. 2. Käesoleva artikli 1. lõike sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust: a) võtta administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega; b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav; c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public). Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks... Leht 9 / 10

10 Artikkel 28. Diplomaatiliste või alaliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste või alaliste esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele. Artikkel 29. Lepingu jõustumine Kumbki lepinguosaline riik teatab teisele diplomaatiliste kanalite kaudu käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike õigusaktide nõuete täitmisest. Käesolev leping jõustub nendest teatamistest viimase päeval ja selle sätted hakkavad mõlemas lepinguosalises riigis kehtima: a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale; b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuperioodil kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale. Artikkel 30. Lepingu lõpetamine Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni ühe lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepinguosalisele riigile kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast: a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale; b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuperioodil kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale. Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule. Sõlmitud Tallinnas 10. mail a. kahes eksemplaris eesti, ukraina ja inglise keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Tiit VÄHI Ukraina Valitsuse poolt Jevgeni MARTŠUK Õiend Akti avaldamisandmed täiendatud, akt tehniliselt korrastatud. Leht 10 / 10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaks...