Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri mentorprogramm 2013-2017 Programmi kokkuvõte Tallinn 2017
Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Mentorprogrammi rahaline maht... 3 2. Programmi koordineerimine... 4 3. Mõõdetavad tulemused... 4 3.1 mentorkoolituste arv... 4 3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi... 5 3.3 atesteeritud mentorite arv... 5 3.4 mentorkoolituste läbinute arv... 5 3.5 mentorkoolitused maakonniti... 6 4. Mentorkoolituste mõjutegurid... 7 5. Rahastatavad kulud... 10 Kokkuvõte... 14 2
Sissejuhatus Rahvakultuuri mentorprogramm 2013 2017 on jätk maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite käivitamise pilootprojektile aastatel 2005-2007 ning rahvakultuuri mentorprogrammile aastatel 2008-2012. Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi mentorprogramm ) on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise. 2013. aastast kehtestati mentorprogrammile viie aastane periood, mis tõi kaasa iga-aastasele aruandlusele lisaks ka perioodi kokkuvõtte tegemise kohustuse. Samal aastal laienes mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale, mida hakkasid teostama vastavad rahvakultuuri keskseltsid Eesti Harrastusteatrite Liit ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele. Tänu mentorprogrammile on koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas tõusnud õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase. Oluliselt on laienenud mentorkoolituste temaatika ning mentorite arv. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast, erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste/käsitöömeistritre/harrastusnäitlejate võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi. Mentorprogrammi kokkuvõtte koostamisele on kaasa aidanud mentorprogrammi nõukogu ja mentorprogrammi läbiviivad keskseltside esindajad. Kokkuvõtva analüüsi koostamine on olnud keeruline, kuna andmed ja valdkonnad ei ole omavahel võrreldavad. 1. Mentorprogrammi rahaline maht Tabel 1 mentorprogrammi rahaline maht Aasta Eelarve Jääk Jaotatud summa 2013 61 481 eurot 2012.aastal 13 365 eurot 74 846 eurot 2014 70 865 eurot 2013.aastal 9573 eurot 80 438 eurot 2015 70 865 eurot 70 865 eurot 2016 70 865 eurot 70 865 eurot 2017 70 865 eurot 70 865 eurot Programmi eelarve maht ei ole aastate jooksul kasvanud. Jäägid on tekkinud mentorprogrammi uutele tulijatele tekkinud käivitamisraskustest. Vastavalt kinnitatud programmdokumendile on aastate jooksul eraldatud summa jagunenud vastavalt: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (edaspidi ERRS) 30% Eesti Kooriühing (edaspidi KÜ) 30% Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) 20% Eesti Harrastusteatrite Liit (edaspidi EHL) 20% 3
2. Programmi koordineerimine Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad Kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Kooriühingust, Eesti Harrastusteatrite Liidust, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja Rahvakultuuri Keskusest. 3. Mõõdetavad tulemused Vastavalt kinnitatud programmdokumendile vaadeldakse järgmises peatükis programmi arvnäitajaid. 3.1 mentorkoolituste arv Tabel 2 mentorkoolituste arv KÜ ERRS ERKL EHL arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid 2013 93 627 176 768 46 245 34 354 2014 82 604 158 573 47 265 34 342 2015 93 937 148 589 38 230 29 282 2016 67 530 113 499 41 225 29 330 2017 49 371 109 483 37 234 34 354 kokku 384 2539 704 2912 209 965 160 1662 Mentorprogrammi 2013-2017. aastate perioodi jooksul on toetatud kõigi valdkonna koolitusi kokku 1457 korral ja 8078 tundi. KÜ ja ERRS-i koolituste suur arv on põhjendatud laulu- ja tantsupeo (2014.a. oli Üldlaulu- ja tantsupidu ja 2017. a oli Noorte Laulu- ja tantsupidu) eelsel perioodil koolituste vajaduse suurenemisega. Kooriühingu koolituste arvu sees on ka koolitused puhkpilliorkestrite dirigentidele ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koolituste hulgas on koolitused rahvamuusikaorkestrite juhendajatele. 4
3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi Tabel 3 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi KÜ ERRS Aasta koorimuusika puhkpillimuusika rahvatants rahvamuusika arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid 2013 84 568 9 59 142 620 34 148 2014 70 473 12 131 142 515 16 58 2015 86 823 7 114 127 506 21 83 2016 60 430 7 100 94 415 19 84 2017 42 271 7 100 99 439 10 44 kokku 342 2135 42 504 604 2495 100 417 3.3 atesteeritud mentorite arv Tabel 4 atesteeritud mentorite arv KÜ ERRS ERKL EHL 2013 38 48 16 32 2014 42 47 24 34 2015 45 46 28 26 2016 44 48 34 24 2017 45 46 35 28 Iga valdkonna atesteeritud mentor vastab järgmistele nõuetele: - valdkonnas tegev tipp-professionaal; - metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja; - kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik; - arvamusliider ja loominguline ideoloog. 3.4 mentorkoolituste läbinute arv Tabel 5 mentorkoolituste läbinute arv KÜ ERRS ERKL EHL 2013 5517 2388 495 351 2014 2482 1781 547 388 2015 5468 3334 515 315 2016 3887 2161 517 295 2017 3276 3220 515 388 kokku 20630 12884 2589 1737 Mentorkoolituste läbinute arv on võrdsustatud osalejate arvuga, üks inimene võib osaleda mitmel koolitusel. Koolitustel osalejate arv sisaldab ka koolitusprotsessis osalenud näidiskollektiivide liikmete arvu. 5
3.5 mentorkoolitused maakonniti Tabel 6 mentorkoolitused maakonniti maakond koolituse toimumise koha järgi KÜ ERRS ERKL EHL kokku Harjumaa 30 49 14 25 117 sh Tallinn 13 3 7 14 37 Hiiumaa 6 0 10 4 20 Ida-Viru 29 14 10 6 59 Jõgevamaa 4 31 11 10 56 Järvamaa 14 21 11 4 50 Kihnu 6 6 Läänemaa 5 23 11 1 40 Lääne-Viru 11 34 14 9 68 Muhumaa 12 12 Põlvamaa 8 9 5 1 23 Pärnumaa 11 31 14 7 63 Raplamaa 13 29 10 7 59 Saaremaa 10 27 11 12 60 Setomaa 7 7 Tartumaa 34 22 13 15 84 Valgamaa 14 16 14 4 48 Viljandimaa 11 24 9 2 46 Vormsi 9 9 Võrumaa 27 17 11 7 62 Välismaa 4 4 üleriigiline koolitus (Vigala laager jne) 175 175 üleriigiline koolitus 195 195 üleriigiline koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega 162 162 (Mäetaguse laager jne) üleriigiline koolitus 38 38 Kõige rohkem toimus aruandeperioodil koolitusi: - Kooriühingul Tartu maakonnas 34 korda; - Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil Harjumaal 49 korda (sh 3 koolitust Tallinnas); - Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul Pärnumaal ning Valgamaal 14 korda, Harjumaa 14 koolitust jagunevad pooleks- 7 koolitust Tallinnas ja 7 koolitust teistes Harjumaa paikades. Koolitused toimusid ka Kihnus, Muhus, Setomaal ja Vormsil. - Harrastusteatrite Liidul Tartumaal 15 korda. Seega mentorkoolitus on regionaalselt kõigile soovijatele kättesaadav. Antud kokkuvõttev tabel ei anna ülevaadet koolituste kestvusest, eestvedaja(te) ning tegijate aktiivsusest. Valdkonnas tegutsemine sõltub piirkonna vajadusest ja valdkonna spetsiifikast ning võib vahel olla tsükliline. 6
4. Mentorkoolituste mõjutegurid Vaadeldaval perioodil 2013-2017 on mentorprogrammi koordineerivate keskseltside poolt välja toodud järgmised positiivsed muutused: Eesti Kooriühing Koori- ja orkestrijuhtide koolitamiseks on aktiivselt kasutatud mentorprogrammi tuge. Selle tulemusena on tõusnud Eesti kooride tase ja paranenud kvaliteet: kui aastal 2002 oli laulupeo ettelaulmisel kategooria pälvinud koore 540, siis 2011. aastal 553 ja 2017. aastal 574. Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi ning mentorid on aidanud kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi ja festivale. Mentorprogrammi toel on alates 2009. aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatud koorijuhtide baasoskuste koolitusi (kooritöö metoodika, dirigeerimine, vokaaltehnika alused), mida on kokku toimunud 9 korral ning seal osalenud 149 dirigenti. Tänu mentorprogrammile on Kooriühing saanud üles ehitada hästi toimiva täienduskoolitussüsteemi, mille 3 esimese astme rahastamisel on oluline osa mentorprogrammil: I ASTE - Kohalikule ja hetkevajadusele reageerivad koolitused - mentorkoolitused (vastavalt maakondade tellimusele) - kollektiivijuhtidele, kes vajavad abi mõne üles kerkinud probleemi lahendamiseks (kunstiline konsultatsioon laulupäeva kava koostamiseks, koolitus keerulisema laulupeorepertuaari õpetamiseks, lauluõpetaja juhendamine vokaalsete probleemide lahendamiseks mõnes kooriliigis jne). I astme koolitusel on mentoril võimalik märgata koorijuhte, kes vajaksid süsteemsemat abi ning suunata neid II astme koolitusele. II ASTE - Regulaarne baasteadmiste koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega - kuuepäevane jätkukoolitus koorijuhtidele, kes vajavad abi põhioskuste arendamisel (dirigeerimine, vokaaltöö, kooritöö metoodika). III ASTE - Iga-aastane koorijuhtide suvekool, mis vältab 5 päeva. Koolituskava pannakse suuremas osas kokku osalejate eelmise aasta soovide ja tagasiside põhjal, mida analüüsib ning lisaettepanekuid teeb Kooriühingu muusikanõukogu. Koolituse maht on reeglina 38-42 tundi ning see sisaldab oluliste osadena välislektori meistriklassi, uue heliloomingu tutvustust, erinevaid õpitube aktuaalsetel teemadel, laulupeolaulude dirigeerimise rühmatunde ja õpetamise metoodikat (iga konkreetse laulupeo eel selle peo kava baasil), seminarikoori ning individuaaltundide võtmise võimalust dirigeerimises ja hääleseades. Igal aastal osaleb suvekoolis 100-120 koorijuhti. Ka seal on võimalik märgata ja suunata II astme koolitusele enamat abi vajavaid koorijuhte. IV ASTE - Rahvusvahelised koolitusreisid kõrgel tasemel kooride juhtidele, kes valdavad inglise keelt ning tunnevad huvi laias maailmas toimuva vastu, soovivad osaleda rajatagustes õpitubades ja meistriklassides ning arendada oma oskusi enam, kui see Eestis võimalik oleks. See aste on ainus, mis mentorprogrammi abi ei kasuta, rahvusvaheliste koolitusreiside korraldamiseks saab Kooriühing abi Kultuurkapitalilt ning osalevad dirigendid oma omavalitsuselt, koolidelt ja kooridelt. 2017. aasta detsembrikuu seisuga on koorijuhtidel 70 kehtivat kutsetunnistust. Kutse andmise süsteem hakkas tööle 2004. aastal. Kokku on väljastatud kutsetunnistusi 302, aga tunnistused kehtivad 5 aastat ja seega tuleb selle aegumisel uuesti tõendada oma kompetentse. 7
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Rahvatantsu osas: Harrastajate arv on pidevalt kasvanud. Samuti on pidevalt kasvanud üleriigiliste tantsupidudele pürgivate kollektiivide arv. Tagatud on tantsurühmade kvaliteet ja pidude kõrge tase. Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal. Mentorprogramm toetab uute sisenejate tulekut (sh tantsija kasvab juhendajaks, algklasside õpetajad võtavad juhendaja rolli). Palju on uusi tantsujuhte juurde tulnud (põlvkondade vahetus, harrastajate arvu kasv). Kuna koolitus on kättesaadav, siis see julgustab ja motiveerib noorte juhendajate pealekasvu. Hoiab ja arendab õpetamise taset, selle läbi on rühmadel parem kvaliteet ja pidu ka jätkuvalt hea kvaliteediga. Mentorprogrammi toel toimuvad koostöös Rahvakultuuri Keskusega tantsujuhtide suvekursus, sügisesed ja kevadised õppepäevad ning Rahvatantsujuhtide kool. Mentorid on andnud oma panuse maakondlike suurpidude lavastusmeeskondade koolitamisse ning on abiks maakondades toimuvate tantsujuhtide baaskoolituste läbiviimisel. Tabel 7 Tantsupeol osalejate arvu muutused programmiperioodil Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus) Tantsijaid 7555 8495 12,4 % Rühmi 517 584 13 % Üldpeod 2009 2014 muutus (tõus) Tantsijaid 7226 9177 27 % Rühmi 507 654 29 % Rahvamuusika osas: Noortepidude muusikute ja ansamblite juurdekasv on märgatav, kuid pillipidudel osalevate muusikute ja ansamblite hulk on pisut vähenenud. Tabel 8 Rahvamuusikute osalejate arvu muutused programmiperioodil Noortepeod 2011 2017 muutus (tõus) Muusikuid 346 528 52,6 % Ansambleid 36 49 36 % Üldpeod (Pillipidu) 2009 2014 muutus (langus) Muusikuid 434 431 0,7 % Ansambleid 65 52 20 % Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, sest loob võimaluse tõsta tähelepanu keskmesse käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ning toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Mentorprogramm toetab eelkõige rahvuslikke traditsioonidega seotud koolitusi. Mentorkoolituste tellimused näitavad paikkonna vajadusi. Paikkondade teemade tellimused nõuavad uute mentorite leidmist ja sellega kaasneb võimalus kaasata neid ERKL uutesse projektidesse. ERKL aastateemad nõuavad paikkondadelt suuremat süvenemist erinevatesse valdkondadesse. Mentorkoolituste kaudu aidatakse populariseerida aastateemasid (2013-maavillane, 2014-meistrite aasta, 2015-loomast loodud, 2016-eesti-keha-kate2, 2017-tulest tulnud). Aastateemade puhul 8
oluliseks sihtgrupiks on ka noored, kes omandavad uusi teadmisi, töövõtteid ning neist kujunevad edasised õpetajad. ERKL on aidanud kaasa käsitöö valdkonnas kannete esitamisele vaimse kultuuripärandi nimistusse ning ergutanud mentorprogrammi koolituste kaudu uusi võimalikke kande koostajaid. Järjest süvenev huvi rahvarõivaste valmistamise vastu koolituste kaudu annab oma osa laulu- ja tantsupeo sisulisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile. Suunatud mentorkoolituste pakkumised on loonud pinna vajadusele korraldada rahvuslikke käsitöötraditsioone hoidvaid koolitusi ja anda välja teemaga kaasnevat kirjandust. Koolituste käigus on taastatud vanu unustatud käsitööoskusi. Mentorprogrammi koolitustel osalenud õpetajad on aidanud kaasa paikkondlike käsitöökeskuste ja -poodide loomisele-kujundamisele (näituste korraldamine, poodide, meistrikodade sisustamine). Mentorprogrammi raames toimunud koolitused on kvaliteetsed tänu tipptasemel mentoritele ning annab tõuke edaspidiste koolituste uuteks tellimusteks. Samuti annavad mentorprogrammi koolitused võimalused elukestvaks õppeks. Eesti Harrastusteatrite Liit Mentorprogramm on loonud aluse teatrikunsti alaste oskuste saamiseks harrastusteatri valdkonnas. Mentorprogramm hõlmab kahte suuremat teemat 1) näitleja koolitus ja 2) lavastaja koolitus sh lavastuse tehnilise teostuse koolitused. Lavastaja koolituste kaudu on valdkonda tulnud uusi tegijaid. Mentorprogrammi läbinud harrastusteatrite pikaaegsete juhendajate hulgas on märgata nende lavastajaoskuste kvalitatiivse taseme tõusu. Mentorprogrammi perioodil 2013-2017 on toimunud igal aastal Külateatrite festival. Samuti on toimunud harrastusteatrite riigifestivalid aastatel 2014 ja 2016. Festivalide tagasisidest lavastustele ja kokkuvõtetest on selgunud, et harrastusteatrite lavastused on muutunud lavastaja kontseptsiooni keskseteks. Tõusnud on repertuaarivaliku tase. Harrastusteatrite trupid mängivad täna repertuaari omadramaturgiast kuni maailmaklassikani. Lavastused on oma ülesehituselt täpsed ning etenduse peasündmused on kindlaks määratud. See viitab materjali analüüsi põhjalikkusele ning lavastaja meisterlikkuse tasemele. Suurenenud on omadramaturgia loomine kohapõhistest paikadest, inimestest ning nende eludest. Maakondlikele teatripäevadele ning riigifestivalidele pääsevad läbi mitmete voorude parimatest parimad lavastused. Elavnenud on harrastusteatrite ringreisid tänu usalduse tekkimisele etenduste kvaliteedi osas. Teatri professionaalide kaasamine mentoritena on soodustanud koostööd harrastajate ja professionaalide vahel. Mentorprogrammi koolituste ajel on nii mõnedki harrastusteatris tegutsejad saanud innustust õpinguteks teatrikunsti aladel kõrgkoolis. Paljude kooliteatrite noorte soov on õppima minna nii näitleja, lavastaja kui teatrikunsti tehnilistele erialadele. Toetudes eelnevatele järeldustele, saame kokkuvõtlikult öelda, et mentorprogramm on äärmiselt vajalik. Probleemiks on tagasiside kogumine koolitustel osalenutelt ning sageli ka mentoritelt. Koolituse korraldaja, maakonna kuraator ning mentor annavad tagasisidet, kuid sageli jääb sealt saadud andmetest napiks, et teha põhjapanevaid järeldusi ning hakata ellu viima muudatusi. Mentorite tagasiside ei pruugi kajastada valdkonda tervikuna. Mentorprogrammi koordineerivate keskseltside jaoks on ressursipuudus suureks miinuseks. Samuti on programmi eelarve ebapiisav, et tagada kulude katmine ruumide rendile. 9
5. Rahastatavad kulud Kokkuvõtte tegemisel on jagatud rahastatavad kulud kaheks: 1) mentorite töötasu (sh transport, majutus ja mentorite koolitus) 2) halduskulud (sh projektijuhi töötasu, side- ja kontorikulud, ruumi rent, korraldus, raamatupidamine) Tabelis kajastatud tegelikud kulud võivad sisaldada ka oma panust, sest riigitoetus on väiksem kui kõik kulud kokku. Tabel 9 Eesti Kooriühingu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes KÜ 2013 2014 2015 2016 2017 kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu 18 518 78 19 005 77 21 983 76 14 802 69 14 259 67 88 567 64 Halduskulud 5 250 22 5 574 23 6 925 24 6 806 31 7 000 33 31 555 36 kokku 23 768 24 579 28 908 21 608 21 259 120 122 Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot Kulud kokku: 120 122 eurot Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 13 927 eurot. Joonis 1 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes KÜ kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 26% ja mentorite töötasudeks 74% programmile vajaminevast eelarvest. Tabel 10 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes ERRS 2013 2014 2015 2016 2017 kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu 15 149 65 20 690 70 15 964 73 11 457 54 13 482 63 76 742 65 Halduskulud 8 101 35 9 020 30 5 870 27 9 802 46 7 777 37 40 570 35 kokku 23 250 29 710 21 834 21 259 21 259 117 312 10
Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 106 295 eurot. Kulud kokku: 117 312 eurot. Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 11 017 eurot. Joonis 2 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes ERRS kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 35% ja mentorite töötasudeks 65% programmile vajaminevast eelarvest. Tabel 11 Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes EHL 2013 2014 2015 2016 2017 kokku Mentorite töötasu 14 173 14 173 14 173 14 173 14 173 70 865 Halduskulud 0 0 0 0 0 0 kokku 14 173 14 173 14 173 14 173 14 173 70 865 Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot Organisatsiooni siseselt on kokku lepitud, et programmi vahendid kasutatakse otseselt ainult mentori töötasuks, sõidukuludeks, majutuseks ja koolituseks. Tabel 12 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes ERKL 2013 2014 2015 2016 2017 kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu 8 154 57 9 264 58 7 893 54 7 773 55 8 186 57 41 270 56 Halduskulud 6 030 43 6 830 42 6 665 46 6 419 45 6 152 43 32 096 44 kokku 14 184 16 095 14 559 14 190 14 338 73 366 Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud 70 865 eurot Kulud kokku: 73 366 eurot Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest 2 501 eurot 11
Joonis 3 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes ERKL kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 44% ja mentorite töötasudeks 56% programmile vajaminevast eelarvest. Vaadeldaval perioodil oli mentoritasu reeglina 10 tund (bruto). Erandkorras oli võimalik maksta lähtuvalt koolituse spetsiifikast (näiteks õppematerjalide koostamine, mis on konkreetselt nähtav, hinnatav ja aruandluses kajastatav), võis mentorile erandjuhul maksta kuni 20 eurot tund (bruto). Kontsertmeistri töötasumääraks (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) oli 6,50 tund (bruto). Juhul, kui koolituse saatemuusika spetsiifika nõudis olulise mahuga ettevalmistustööd maksti erandkorras kuni 10 tund (bruto). Mentori sõidukulu kompensatsioon oli kuni 0,26 eurot kilomeetri eest mandril ja 0,32 eurot kilomeetri eest saartel. Kontsertmeistrile hüvitatakse transpordikompensatsiooni (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) pool mentori transpordikompensatsiooni määrast ehk siis vastavalt 0,13 eurot kilomeetri eest mandri piires ja 0,16 eurot kilomeetri eest sõidul saarte ja mandri vahel (eelduseks on, et kontsertmeister sõidab koolituskohta mentoriga koos ja sama transpordiga). Kui kontsertmeister peab sõitma eraldi oma autoga, võib talle kohandada sama transpordikompensatsiooni määra, mis mentorile (vastavalt 0,26 eurot km ja 0,32 eurot km). Kui koolitus toimus sellistel kellaaegadel, mis nõudis mentori majutamist, kehtis majutuse hinnale piirmäär 20 eurot öö, mida võis ületada juhul, kui samas piirkonnas ei leidunud soodsamat mõistliku kvaliteediga öömaja. Otsustamisõigus oli keskseltsil ning konkreetseid juhtumeid arutati eraldi. Paraku on valdkonna parimad tipp spetsialistid-professionaalid hakanud loobuma mentori tööst, sest töötasu ei ole motiveeriv ega vastavuses mentori tööpanuse ja ajakuluga ning kõrgkoolide tasustamise põhimõtetega. Programmi perioodi jooksul ei ole mentorite töötasu tõstetud ning mentorite palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev koolitatavas valdkonnas nõuab mentorilt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku programmist raha. Ettepanekud: 12
1) oma ala parimate spetsialistide kaasamiseks mentoriks on vajalik mentori tunni töötasu tõsta 25 euroni bruto; 2) transport ja majutus kaetakse kulupõhiselt. 13
Kokkuvõte Rahvakultuuri tuleb kogu aeg juurde noori uusi tegijad, kes vajavad professionaalset koolitust oma ala parimatelt spetsialistidelt. Samuti toimub juhendajate hulgas põlvkondade vahetus ning selleks peab neid järjepidevalt koolitama. Mentorkoolitused on pidev protsess, mis vajab riigipoolset materiaalset tuge. Vaadeldes Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja mentorprogrammi koordineerivate keskseltside andmete põhjal valdkonnas toimunud muutusi, täheldame, et aastatel 2013-2017 on rahvakultuurikollektiivide hulk kõigis maakondades kokku olnud järgmine: Tabel 13 Kollektiivide arv valdkonniti Kollektiivide valdkonnad 2013 2017 muutus % Koorimuusika 1 429 1 439 tõus 0,7 % Puhkpillimuusika 142 133 langus 6 % Muu vokaalmuusika 437 428 langus 2 % Rahvatants 1 377 1 505 tõus 8,5 % Rahvamuusika 250 225 langus 10 % Käsitööseltsid 331 347 tõus 4,6 % Harrastusteater 495 478 langus 3,4 % Kollektiivide kasvule on kaasa aidanud süsteemselt toimuvad mentorprogrammi koolitused. Mõnes valdkonnas on kollektiivide arv kahanenud. Vähenemise põhjusteks võivad olla järgmised mõjutegurid: - huvi ja juhendajate puudus kohapeal; - instrumentide ja töövahendite puudus; - kollektiivide vaheline konkurents; - kollektiivide tulemuste kvaliteedi kasvades on vähem edukamad kollektiivid lõpetanud tegevuse. Mentorprogramm on üks lüli suurest valdkondlikust liikumisest rahvakultuuris. Mentorprogrammi toel on tagatud kvaliteetne õpetamine, mis omakorda toob juurde teadlikumaid rahvakultuuris osalejaid. Eesti Kooriühing Mentorprogramm on koorijuhtide ja muusikaõpetajate jaoks hetkel ainus tasuta või väga väikese omapanusega täienduskoolitus võimalus, mis on valdkonna eripära arvestades hädavajalik. Praeguse seisuga on 50 % koorijuhtidest vanuses 50+, järelkasv on vähene ning eriti nooremas kooliastmes juhatavad koore ilma erialase kõrghariduseta dirigendid. Seega vajavad nad väga täienduskoolitust, et õpetada kooridele laulupeorepertuaari vajalikul tasemel. Kuna aga koorijuhtide palgad on äärmiselt tagasihoidlikud, pole neil võimalik koolituse eest omavahenditest tasuda. Suurt tähelepanu tuleb järgnevate aastate koolitustel pöörata kooritöö metoodikale, vokaalsele tööle ja dirigeerimistehnikale, aga ka dirigendi praktiliste teadmiste täiendamisele (tööks vajalikud õigusaktid, lepingud jms). 14
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% juhendajatest. Erialase täienduskoolituse on läbinud 24% tantsujuhtidest. Erialane haridus või läbitud täienduskoolitused puuduvad 37% rahvatantsujuhtidest (allikas: Laulu- ja tantsupeo register, 2016), kes ei ole osalenud mentorkoolitustel. Harrastajate arv pidevalt kasvab ning samal ajal on toimumas tantsujuhtide põlvkondade vahetus. Mentorprogrammi jätkumine on kriitilise tähtsusega, et erialase koolituseta juhendajate osakaal ei kasvaks. Selleks, et hariduslikku lõhet vähendada, peaks pakutavate koolituste maht ja kohapealne kättesaadavus olema veelgi suurem. Kuna koolitatavate sihtrühm on hinnatundlik, siis mentorprogrammi olemasolu parandab oluliselt koolituste kättesaadavust. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, kuna meil puudub igasugune toetus paikkondlike koolituste korraldamiseks. Mentorprogramm loob võimaluse fookustada käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ja toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Samuti on mentorprogrammi koolituste kaudu nõustatud vaimse kultuuripärandi nimistusse kannete tegijaid. Probleemiks on mentorkoolituse väike maht käsitöövaldkonna jaoks. Probleem on samuti mentorite tasustamine, sest mentori palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev meie valdkonnas nõuab koolitajalt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku programmist raha. Eesti Harrastusteatrite Liit Harrastusteatri valdkonnas on endiselt olukord teatriharidusega nõrk. Lastele ja noortele on teatriringid huvihariduses tasulised. Ainus kõrgkool, kus saab harrastusteatri alast teatriharidust omandada on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Päevases õppes on harrastusteatrihuvilisel vähe võimalust osaleda. Mentorprogramm on ainus Eestis toimiv haridusprogramm, mis annab harrastusteatri tegijale võimaluse ennast teatrikunsti alaselt arendada ja uusi teatrivorme omandada. Mentorprogramm loob võimaluse arendada teatrikunsti alaseid teadmisi piirkondade võimalusi ja vajadusi arvestades. Harrastusteatri valdkonnas on peamine probleem ajas. Inimesed on väga hõivatud oma põhitööga. Õhtutel on aga hõivatud teatri professionaalid oma tööga. Meie koolitused toimuvad eelkõige nädalavahetustel ja see piirab ehk aega õppimises jääb väheks. Lavastaja koolituses on mentori töö mahukas, sest see sisaldab ka ettevalmistavat tööd, et tutvuda valitud näidendite, dramatiseeringute ja algtekstidega. 15
Kokkuvõtvalt saame öelda, et mentorprogrammi läbiviivad keskseltsid soovivad programmi jätkumist vähemalt samas mahus. Koolituste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks on aga vajalik suurendada programmi eelarvet. Mentorprogrammi toel on laulu-ja tantsupeole pürgijate arv on pidevalt kasvanud. Tagatud on omandatud repertuaari kvaliteet, mis kindlustab peo kõrge taseme. Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi, mis on kaasa aidanud kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi, tantsupidusid ja festivale. Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal, mis toetab uute sisenejate tulekut valdkondadesse ning annab võimaluse põlvkondade vahetusele. Vaatamata sellele ei motiveeri see sageli noorte juhendajate pealekasvu. Mentorite tagasiside on suureks abiks valdkonna koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning ka koolitustele suunamisel. Erinevate piirkondade teemade tellimused seavad sageli keskseltsidele kohustuse uute mentorite leidmiseks valdkonnas. See annab võimaluse edaspidi kaasata uusi tegijaid valdkonna teistesse projektidesse, aga ka mentorite põlvkondade vahetusse. Mentorprogramm on valdkondades tegutsevatele juhendajatele vajalik oma teadmiste, oskuste ja kogemuste täiendamisel. See aitab kaasa positiivse mõjuna valdkondade arengule. Kokkuvõte on koostatud koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Harrastusteatrite Liidu esindajatega. Kokkuvõtte koostas Margit Salmar märts 2017- jaanuar 2018 16