Käitise kontrolli aruanne Nr. 1088665 Kontrolli läbiviimise aeg 18.06.2019 11:00-15:00 Aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 103 Asukoha täpsustus Kompleksloa number L.KKL.HA-222649 Käitaja nimi BLRT Grupp Aktsiaselts, 10068499 Käitise nimetus Käitise tegevuskoha aadress Käitaja telefon/e-post Käitaja esindaja(d) kontrollil Kontrolli põhjus Aruande koostaja (Keskkonnainspektsioon) Keskkonnaameti esindaja BLRT Grupp Aktsiaselts Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa 6102408/ blrt@blrt.ee Olga Korobtsova Korrapärane kontroll etteteatamisega Ave Kaskla Tatjana Filipjeva Kontrolli läbiviimise aeg 18.06.2019 11:00-18.06.2019 15:00 Kontrolli sagedus riskihindamise põhjal enne kontrolli Kontrolli sagedus riskihindamise põhjal peale kontrolli 24 kuud 24 kuud Keskkonnaalane kontroll Kohapealne ülevaatus Otsused 1. Käitise andmed AS-ile BLRT Grupp on väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA- 222649 pinnatöötluseks (metallpindade katmine) orgaaniliste ainete kuluga 552 kg/h. Käitise põhitegevusalad on laevaremont, laevaehitus, metallkonstruktsioonide valmistamine, masinaehitus, metallide müük, vanametalli töötlemine ja eksport, tööstuslike ja meditsiiniliste gaaside tootmine ja müük. Keskkonnakompleksluba on viimati muudetud 02.08.2018. a. Ka hetkel on pooleli loa muutmise menetlus. Käitise üldandmed ei ole muutunud. Kompleksluba on antud pinnatöötluseks orgaaniliste ainete kuluga (metallpindade värvimine) kuni 522 kg/h. Kompleksloa koosseisu kuuluvad ettevõtted: OÜ Baltic Premator, Osaühing BLRT Rekato, OÜ Wärtsilä BLRT Estonia, Aktsiaselts BLRT ERA, Aktsiaselts Elme, Osaühing Marketex Offshore Constructions Lahustite kasutus ei ületa lubatud kogust: 2017. a 48,883 t; 2018. a 73,934 t Kompleksluba on muutmisel seoses uute väljalasete suublasse ja välisõhu heiteallikate lisandumisega. 2. Käitise tegevuse vastavus PVT-le Kehtiva loa kohaselt vastab käitise tegevus PVT-le. Kehtivas loas võrdlused aegunud PVT allikatega, kompleksloa taotluses on võrdlused esitatud uute dokumentidega. Käimasoleva kompleksloa muutmise menetluse raames viiakse kompleksloasse sisse võrdlused ajakohaste PVT dokumentidega. Kompleklsoas on käitise lahustikasutust värvimisel võrreldud muuhulgas Euroopa Komisjoni dokumendis "Draft Reference Document on Best Available Techniques on Surface Treatment using Organic Solvents (STS) EC Directorate-General JRC, May 2004" kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga. Nimetatud dokumenti on 2007. a 1/9
muudetud. Seetõttu peab teostama käitise võrdluse parima võimaliku tehnikaga, mis on toodud Euroopa Komisjoni referentsdokumendis "Best Available Techniques on Surface Treatment using Organic Solvents. August 2007". Kompleksloa muutmise taotluses on vastav võrdlus esitatud. Taotluse analüüsimisel jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et tegevus vastab nõutele. 3. PVT tegevuskava Kehtiva kompleksloaga ei ole PVT tegevuskava määratud. Kompleksloaga ei ole tegevuskava sätestatud. 4. Kompleksloas sätestatud meetmed Tabelis 7 toodud meetmeid rakendatakse pidevalt. Kohapealse kontrolliga fikseeriti kaitsevõrkude (paigaldatud dokkidele nii kai kui ka akvatooriumi poole) ja piiretega pontooni olemasolu. Tabelis 7 esitatud meedet - kaetud tõstekorvi konstruktsiooni kasutamine liivapritsitööde läbiviimisel avatud aladel (kaitsevõrgust kõrgemal) - tööohutuse kaalutlustel ei ole võimalik rakendada. Alternatiivina piiratakse tahkete osakeste lendumist dokis nr 3 kuplisüsteemi kasutamisega Wagenborg A-type laevade puhastamisel ja värvimisel (kasutusel alates 01.03.2019. a). Wagenborg A-type laevad moodustavad arvestatava osa remonditavatest laevadest. Kuplisüsteemi katsetatakse jätkuvalt ning üritatakse leida võimalusi laiendada süsteemi kasutamist ka teist tüüpi laevade puhul. Kuplisüsteem on valmistatud tugevast polüvinüülkloriidist. Tabelis 7 toodud nõue katkestada laevakorpuste puhastamis- ja värvimistööd tuule kiirusel üle 10 m/s. Ettevõttel olemas meteoroloogijaam, mille põhjal dispetšer jälgib tuulekiirust ning annab tööde teostajatele teada, kui on vajalik tuulekiirusest lähtuvalt tööd lõpetada. Eelmisel kontrollil (27.11.2017. a) käitaja poolt palutud täpsustada, kas on mõeldud tuule keskmist või hetkelist kiirust. Kehtivas loas ei ole nõuet täpsustatud. Reovee kogumis-ja utiliseerimissüsteemi kasutamine dokkides nr 3 ja nr 34 - Ujuvdokkidel nr 3 ja nr 34 laevakerede puhastamisel tekkinud reovesi ning dokkidesse sattunud sademevesi kogutakse spetsiaalsetesse kogumismahutite (tsisternide) setititesse, peale esmast setitamist suunatakse heitvesi kaldale edasiseks järelpuhastamiseks ning suunamiseks Tallinna linna ühiskanalisatsiooni sadama olemasoleva reoveekanalisatsiooni süsteemi kaudu. a) Värvimistööde katkestamine tuule kiirusel üle 10 m/s. Tööde planeerimisel jälgib OÜ Baltic Premator pikaajalisi ilmaprognoose erinevates internetportaalides (www.yr.no, www.emhi.ee). Lisaks sellele BLRT Grupp territooriumil Kopli 103 kai nr 1 mastil on paigaldatud statsionaarne ilmajaam, mille Keskkonnainspektsioon teeb ettepaneku kompleksloa muutmise menetluse raames vaadata üle ning vajadusel täpsustada tabelis 7 toodud nõudeid. 2/9
näite jälgib ööpäevaringselt Vene-Balti Sadama dispetšer. Ta saadab teate ja hoiatuse tuule kiirusest kõikidele territooriumil töötavatele ettevõtetele (sh OÜ-le Baltic Premator), kelle töö sõltub ilmastikutingimustest. Ettevõte soovib teada, kas kompleksloas on mõeldud hetkelist või tunnikeskmist tuulekiirust. Keskkonnaamet täpsustab nõudeid kompleksloa muutmisel. b) Dokid on varustatud neljakihilise kaitsevõrguga võrgusilma suurusega 25 mm. Alates 2019. aastast tahkete osakeste lendumise piiramiseks dokis nr 3 kasutatakse ka kuplisüsteemi. Kuplisüsteem on välja töötatud Wagenborg A-type laeva jaoks (need laevad moodustavad suurima osa remondi tellimustest). Kuplisüsteemi testimisel dokis nr 3 planeeritakse välja töötada universaalne kuplisüsteem, mida võiks kasutada ka teist tüüpi laevadel. c) Mõnikord (väga harva) remonditakse dokkides laevu, mis ei mahu täies ulatuses dokki (laeva pikkuse tõttu). Sel juhul kinnitatakse doki otsa juurde ujuvkai Age, millele paigaldatakse piirded kaitsevõrkudega tolmu leviku piiramiseks. d)pärast laeva paigaldamist dokki puhastatakse (pestakse) laeva kere surveveega looduslikust mustusest karploomadest ja vetikatest, ning osaliselt vanavärvist. Kasutatud vesi satub doki tekile, kust ta voolab läbi piigatite sadama akvatooriumile. Mõju vähendamiseks veekeskkonnale paigaldatakse laevaremondi käigus doki piigatitesse filtreerivad elemendid. Filtreerivad elemendid on valmistatud vahtkummist, mis on kaetud kapronist materjaliga. Neid vahetatakse kulumise järgi. Ettevõte uurib laevade puhastamisel robotite kasutamise võimalusi, mis vähendaks ka keskkonnariski. 5. Toorme kasutus ja hoiustamine Käimasoleva kompleksloa menetluse raames Käimasoleva kompleksloa menetluse raames täiendatakse toorme ja abimaterjalide täiendatakse toorme ja abimaterjalide nimistut ja koguseid viimaste aastate kasutusest tulenevalt. Valdavalt on kasutatavad materjalid jäänud samaks ja nimistut ja koguseid viimaste aastate kasutusest tulenevalt. Valdavalt on kasutatavad materjalid jäänud samaks ja vastavad loas toodule. vastavad loas toodule. 6. Käitise vastavus veealastele nõuetele Kompleksloa muutmisel suurendatakse toorme kasutust vastavalt esitatud taotlusele. Veekasutuse aastaaruanded 2017. a ja 2018. a osas on esitatud. Veevõtu osas vastab käitise tegevus kompleksloale. Põhjavee seire on teostatud loas ettenähtud mahus ja esitatud koos kvartaalsete aruannetega. Kehtiva kompleksloa kohaselt võib seiret teostada kord kolme aasta jooksul, kui puurkaevude nr 14784, 251 või 252 seire tulemustel liigitub põhjavesi I või II kvaliteediklassi. Seire põhjal liigitub põhjavesi mitmete näitajate alusel III kvaliteediklassi, mistõttu seiret tuleb endiselt teostada kehtivas kompleksloas määratud sagedusega - 1 kord aastas. Käimasoleva kompleksloa muutmise menetluse raames lisatakse kompleksloasse puuduolevad sadevee väljalasud ja määratakse sadevee väljalaskudele ohtlike ainete segunemispiirkonnad. 3/9
Väljalaskude seire on samuti teostatud vastavalt kompleksloale. Seireandmete põhjal esineb mitmete raskmetallide lubatud kontsentratsioonide ületamisi (käitaja on maksnud kõrgendatud saastetasu). Ettevõte on esitanud Keskkonnaametile 01.03.2019. a taotluse väljalaskude ohtlike ainete segunemispiirkonnaks määramiseks. Veemõõtjate taatlused on kehtivad. Käitises on 5 puurkaevu, põhjavett puhastatakse ja kasutatakse joogiveena ja olmevajadusteks. Seire üks kord aastas, viimane aruanne registreeritud 09.11.2018. Põhjavesi liigitub III kvaliteediklassi. Käitises on 9 sademeveeväljalaset (loas on hetkel ainult 6), 3 heitveeväljalaset (dokid) ja 1 ühisvoolne väljalase (sademevesi ja AS-i Ökoloog heitvesi). Seire üks kord kvartalis. Seire tulemused näitasid ohtlike ainete sisalduse ületamist väljalasetes. Ettevõte on esitanud Keskkonnaametile 01.03.2019. a taotluse väljalasete ohtlike ainete segunemispiirkonnaks määramiseks. Mitmest väljalaskmest ei ole võimalik proove võtta, seoses sellega ettevõte soovib muuta proovi võtmise kohtasid: a) proov sademevee väljalaskmest nr 2, mille alusel arvutada ka nr 1 b) proov sademevee väljalaskmest nr 6, mille alusel arvutada ka nr 7 c) proov sademevee väljalaskmest nr 9, mille alusel arvutada ka nr 5 d) üks proov nr 10 või 11 7. Käitise vastavus välisõhukaitse nõuetele Dokkides 3 ja 34 on ehitatud reovee kogumis- ja puhastussüsteem (mehaaniline puhastus). Reovett antakse lepingu alusel üle AS-le Tallinna Vesi, kus veest võetakse vastavad proovid. Ettevõttel on plaanis välja vahetada dok 2 ning seejärel taotleda ka reoveekogumis- ja puhastussüsteemi ehitamise finantseerimist KIK-st. Kompleksloa muutmise menetluse raames 2017. a ja 2018. a osas on välisõhu määratakse püüdeseadme efektiivsus saastamisega seotud tegevuse aruanded mõõtetulemustest lähtuvalt 20%. esitatud. Aastaste lubatud saasteainete Tulevikus lähtutakse välisõhu saastamisega heitkoguste ületamisi tuvastatud ei ole. seotud aruandes väljuvates gaasides LOÜ AS-i BLRT Grupp tegevus kuulub heite arvutamisel 2019. a koostatud LHK-s reguleerimisele THS-i 113 lõikele 1 - esitatud arvutusmetoodikast. ettevõtte kasutab lahusteid (kaas arvatud kemikaalides sisaldav lahusti) aastas üle 0,5 tonni (THS 113 lg 1 p 5 metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine 5 tonni või enam;). Tulenevalt eeltoodust kohalduvad ettevõttele keskkonnaministri 21.06.2013 määruse nr 44 Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid1 lisa 1-ga kehtestatud välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused. Lisa 1 kohaselt metalli-, plasti-, tekstiili-, kile-, kanga-, paberipinna jt pindade katmisel, välja arvatud rotatsioonsiidtrükk tekstiilile(5) lahusti aastatarbimise korral 5-15 tonni on orgaanilise lahusti koguse piirväärtuseks väljuvates gaasides määratud 100 mg C/Nm3 ning lahusti aastatarbimise korral üle 15 tonni on orgaanilise lahusti koguse piirväärtuseks väljuvates gaasides määratud 4/9
50 mg C/Nm3 (juhul, kui pole võimalik eristada pindade katmise ja kuivamisel eralduvat heidet eraldi). Kehtiva kompleksloa tabeli 56 Ajutised erandid kompleksloa nõuetest kohaselt teostab OÜ Baltic Premator värvimistöid dokkides (saasteallikad 83-3, 84-3, 85-3) ja territooriumil eraldatud alal (86-3), kus tehniliselt ei ole võimalik välisõhku eralduvaid LOÜ heitkoguseid kinni püüda või teostades tehnoloogilist protsessi kontrollitavates tingimustes (tegemist on 100% kontrollimatu heitega). Tulenevalt eeltoodust on ettevõttele nimetatud saasteallikate osas väljastatud Keskkonnaameti poolt erand THS 137 lõigete 2 ja 4 alusel. Hajumisarvutuste kohaselt ei ületata AS-i BLRT Grupp tegevusel saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi ning Keskkonnaameti hinnangul erandi tegemisega ei kaasne märkimisväärset ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. 2017. a osas on aruande tabel 8 täidetud saasteallikate 83-3, 84-3 ja 85-3 osas. Kuivõrd erandi kohaselt on tegemist 100% kontrollimati heitega, siis LOÜ tegelikku heidet väljuvates gaasides arvutama ei pea. Teiste saasteallikate kohta metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmise osas oleks tulnud tegelik heide arvutada, kuna tabeli 7 kohaselt ületab lahusti kasutus nimetatud valdkonnad 5 tonni (tabeli 8 kohaselt alla 5 tonni). 2018. a osas on saasteallikate 83-3, 84-3 ja 85-3 kohta tabelisse 8 märgitud korrektselt, et tegemist on 100 % kontrollimatu heitmega. Teiste saasteallikate osas metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmisel on kasutatud lahustit üle 15 tonni ja LOÜ heite piirväärtuseks peaks määruse kohaselt olema 50 mg C/Nm3 (KOTKAS on automaatselt genereerinud 75). Tegelikuks heiteks on arvutuslikult saadud 70 mg C/Nm3 (lahusti sisend 73,934 t/a). Uues LHK teostatud arvutuste kohaselt maksimaalse kemikaalide kasutuse korral (lahusti sisend 192,464 t/a) on heite väärtuseks 25,208 Cmg/Nm3. Seega on alust arvata, et 2018. a heite arvutamisel on ettevõte teinud vea. Juhitud ettevõtte esindaja tähelepanu asjaolule, et tulevikus lähtutakse heite arvutamisel LHK-s toodud metoodikast. Tabeli 22 kohaselt tuleb OÜ BLRT Rekato püüdeseadme (tsüklon) efektiivsuse kontrolli teostada. Viimaste aastate kontrollide tulemusena on tsükloni efektiivsuseks 16,45%-35,68%. Loa kohaselt projekteeritud puhastusaste 97%. Mõõtmisaruannete kohaselt jääb mõõdetud kiiruse väärtus mõõteriista usaldusväärsest mõõtepiirkonnast allapoole ehk < 5 m/s ning tuginedes väiksemale mõõdetud kiirusele haavelpritskambri tsükloni sisendtorul võib väita, et suhteliselt väike osa kambrist väljaimemist-puhastamist vajavast õhust jõudis tsüklonisse haavelpritskambrist ning ventilaator imes olulise osa õhust puhastusseadme ebatihedustest. Osaliselt sellest tingitult on ka tsükloni efektiivsustegur suhteliselt väike. Tuginedes nimetatud andmetele, ei saa kindlalt väita, et püüdeseadme 5/9
efektiivsus küündiks reaalselt projekteeritud tasemele. 8. Käitise vastavus jäätmekäitlusnõuetele 2017-2018. aastatel lubatud heitkoguste ületamisi ei olnud. Püüdeseadme (tsüklon) efektiivsust kontrollitakse 1 kord aastas. Mõõtmised näitavad, et tegelik efektiivsus on projekteeritud efektiivsusest madalam. Tsükloni efektiivsus sõltub heitest, mida väiksem heide, seda väiksem efektiivsus. 2019. aastal koostatud LHK projektis on arvestatud mõõtmistulemustega ning tsükloni efektiivsuseks on välja toodud 20%. Jäätmearuanded 2017. a ja 2018. a on esitatud. Kõik ettevõtted (OÜ Baltic Premator, OÜ BLRT Rekato, OÜ Wärtsilä BLRT Estonia, AS BLRT ERA, AS Elme ja OÜ Marketex Offshore Constructions) esitavad aruandeid eraldi. Ohtlike jäätmete osas on vormistatud saatekirjad. Teatud jäätmeliikide osas ei vasta kogused saatekirjades toodud kogustega võrreldes jäätmearuandes toodule. AS-i BLRT Grupp esindajatele rõhutatud, et tütarettevõtted peavad olema jäätmearuannete esitamisel hoolikamad ja kajastama kõik tekkivad ja üleantavad jäätmed ka aruandes. Keskkonnainspektsioon teeb ettepaneku kompleksloa muutmise menetluse raames vaadata üle kompleksloaga määratud jäätmenimistu ja lisada jäätmeliike, mille tekkimist on ettevõtete tootmistegevuse tulemusena viimaste aastate jäätmearuannete analüüsi põhjal alust eeldada. Kõigi ettevõtete puhul on viimastel aastatel tekkinud suuremal või vähemal määral jäätmeliike, mida loaga määratud jäätmenimistus ei kajastu. 9. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Jäätmearuande esitavad kõik ettevõtted eraldi. 2018. aasta aruanded on õigeaegselt esitatud. Jäätmeid antakse üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Jäätmearuannete kohaselt käitises tekivad ka pakendijäätmed ning raud ja teras, mida ei ole kehtivas kompleksloas. Kompleksloa muutmise taotluses on need jäätmeliigid välja toodud, seega lisatakse kompleksloasse. Kompleksloa muutmise menetluse raames 2017. a ja 2018. a osas ei ole ületatud loaga vajab ajakohastamist kasutatavate määratud maagaasi aastast kogust. kütuseliikide nimistu. Diislikütust enam ei kasutata ja kompleksloa muutmise menetluse raames viiakse loast välja. Kasutatud maagaasi kogus ei ületanud lubatud kogust. Kehtiva kompleksloa kohaselt käitises kasutatakse ka diislikütust tootmises, tegelikult diislikütust kasutatakse ainult sisetranspordiks. 10. Energia tarbimine tootmisetappide Keskkonnainspektsioon teeb ettepaneku või kasutusalade kaupa Ettevõte edastas energia tarbimise aruande kompleksloa muutmise menetluse raames kasutusvaldkondade kaupa 2017. a ja 2018. täpsustada energia tarbimist a osas. Summaarselt ei ole loaga määratud tootmisetappide kaupa vastavalt 2015. a elektrienergia tarbimist ületatud (mõningane kuni 2018. a ettevõtte poolt esitatud ületamine on toimunud teatud andmetele. tootmisetappide lõikes). 11. Lõhna, vibratsiooni ja müra esinemine ning meetmed häiringu vähendamiseks Kehtiva kompleksloa kohaselt ei ole lõhna ega vibratsiooni osas asjakohane. Kompleksloa kohaselt müra tase olemasolevatel aladel IV kategooria. 6/9
12. Pinnase ja põhjavee saastuse seireandmed 13. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus (lisaks eelnimetatule) 14. Avariid, vahejuhtumid ja/või tegevushälbed Lõhna, müra ja vibratsiooni häiringut ei esine. Kompleksloaga ei ole eritingimused määratud. Kehtiva kompleksloa kohaselt tuleb pinnase seire teostada vastavalt vajadusele. Viimati teostatud lähteolukorra aruande koostamise raames. Põhjaveeseire fenoolide, nafta, PAH-ide ja aromaatsete süsivesinike osas tuleb teostada kord 5 aasta jooksul. Viimati on seiret teostatud 2015. a, seiretulemused näitasid, et põhjavesi ei ole reostunud. Pinnase seiret teostatakse enne ehitamist, seire teostajaks on Maves AS. Viimane seire oli 2015-2016 aastatel. Ettevõte esitas KIKi taotluse jääkreostuse likvideerimise finantseerimiseks. Lisaks punktides 6. ja 7. kirjeldatud andmetele, täiendavate andmete esitamist kehtiva kompleksloaga määratud ei ole. Jäätme- ja õhu aruanded on õigeaegselt esitatud. Väljalasete seire tulemused esitatakse kord kvartalis koos deklaratsioonidega Käitaja sõnul pole viimase korrapärase kontrolli järgselt (27.11.2017. a) avariisid ega vahejuhtumeid esinenud. Keskkonna- ja töötervishoiu alaste õnnetusjuhtumite ennetamiseks on kontsernis välja töötatud integreeritud protseduur nr IP 4.4.7-12 Eriolukorra situatsioonideks valmistumine ja nendele reageerimine, mille alusel on koostatud konkreetsed eriolukorraplaanid igas ettevõttes. Plaanid koosnevad kahest osast: eriolukorra ennetamise plaanist ja eriolukorra situatsioonile reageerimise plaanist. Protseduuri juurutamise ja toimimise eest vastutab tütarettevõtte juht. Lisaks sellele on Vene-Balti Sadamas Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatud sadama reostustõrjeplaan. Pinnase seiret tuleb kehtiva kompleksloa kohaselt teostada vastavalt vajadusele. Järgmine põhjavee saastatuse seire tuleb läbi viia 2020. a. Avariisid ei esinenud. 15. Kaebused Keskkonnainspektsioonile on 2018. a oktoobrikuus laekunud kaks kaebust seoses tolmu levikuga Kopli 103 kinnistult. Hindamaks võimalikke rikkumisi teostas Keskkonnainspektsioon territooriumile etteteatamata kohapealse kontrolli. Kontrolliga ettevõtte tegevuses rikkumisi ei tuvastatud. 16. Lähteolukorra aruanne Käitise lähteolukorra aruanne on koostatud 2014. a ja esitatud Keskkonnaametile. Lähteolukorra aruanne on koostatud 2014. aastal. 17. Keskkonnajuhtimissüsteem Kõigis kompleksloas käsitletud ettevõtetes on rakendatud ISO 14001:2015 (auditeeritud 26.11.2018. a). 7/9
Kõigis kompleksloa koosseisu kuuluvates ettevõtetes on rakendatud ISO 14001:2015. Sertifikaat kehtib kuni 31.05.2020. 18. Käitaja esitatud lisaandmed Kohapealse kontrolli järgselt küsitud käitajalt välja järgmised andmed: 1) Andmed energia tarbimise kohta kompleksloas toodud tootmisetappide ja kasutusalade kaupa 2017. a ja 2018. a osas; 2) Vee-ettevõtjaga sõlmitud veeleping heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks; 3) Püüdeseadme efektiivsuse kontrolli aruanne. 19. Kontrolli kokkuvõte Korrapärase kontrolli raames võrreldi ettevõte tegevust kehtiva kompleksloaga ja teostati ringkäik käitises. Käitaja on esitanud 2017. a ja 2018. a osas kõik vajalikud aruanded ja teostanud loaga nõutava seire vajaliku sagedusega. Käitise üldandmed on jäänud samaks, kuid hetkel on käimas kompleksloa muutmise menetlus seoses välisõhu heiteallikate lisandumise ning välisõhku heidetavate saasteainete heitkoguste suurendamisega. Märkused Järelkontrolli vajadus Kuupäev Alustatud väärteomenetlusi Märkused KINNITUS osalejad Keskkonnaamet jätkab 18.12.2018 kirjaga nr DM-101420-10 algatatud kompleksloa muutmise menetlusega Käitaja edastas kõik vajalikud andmed. Käimasoleva kompleksloa muutmise menetluse raames: 1) viiakse kompleksloasse sisse võrdlused ajakohaste PVT dokumentidega; 2) täiendatakse abimaterjalide ja toorme kasutuse andmeid; 3) täiendatakse heiteallikate nimistut ning suurendatakse välisõhku heidetavate saasteainete heitkoguste; 4) lisatakse puuduolevad sadevee väljalasud ja määratakse sadevee väljalaskudele ohtlike ainete segunemispiirkonnad; 5) määratakse püüdeseadme efektiivsus mõõtetulemustest lähtuvalt; 6) täiendatakse tekkivate jäätmeliikide nimistut; 7) ajakohastatakse kasutavate kütuseliikide nimistut. Osaleja Struktuuriüksus Aadress Telefon Harjumaa büroo Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 76 Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri Inspektor Telefon Toomas Luhse e-mail toomas.luhse@kki.ee Osaleja Struktuuriüksus Aadress Telefon Keskkonnaamet Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri Keskkonnaamet Tatjana Filipjeva Telefon e-mail tatjana.filipjeva@keskkonnaamet.ee Koostaja/vastutaja Struktuuriüksus Aadress Telefon Harjumaa büroo Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 76 Ametikoht Ees-ja perekonnanimi Allkiri Vaneminspektor Telefon Ave Kaskla e-mail 8/9
ave.kaskla@kki.ee 9/9