Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Al

Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Alusmaterjali põhjal ootame Teie ettepanekuid 14. aprilli õhtuks. Ehk siis, ootame ettepanekutena lahendusi sõnastatud probleemidele. Ettepanek peab sisaldama nii lahendust kui ka seda, mida see lahendab ja kuidas (võib lahendada ka mitut probleemi) ning võimalikult selge (vajadusel sisaldama ka näiteks numbrilisi näitajaid vms). Ettepanekute hulk ja lahendatavate probleemide hulk on Teie enda valida (st, ei pea kõigile probleemidele lahendusi pakkuma). Siiski proovige kindlasti lahendada ka neid probleeme, mis Teie organisatsiooni jaoks ilmtingimata probleemiks ei ole. Lahendusettepanekute lühikirjeldus on järgnevas tekstis esitatud probleemipüstituste kaupa kaldkirjas. Probleemirühm 1 (Elurikkuse seisund) FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine ÜLEVAADE ELURIKKUSE OLUKORRAST JA METSAMAJANDUSE MÕJUST (sh PINNASE KAHJUSTAMINE) SELLELE ON EBAPIISAV. METSANDUSES ON TARVIS KASUTADA ELURIKKUSE SÄILIMIST TOETAVAID MAJANDAMISVÕTTEID. Ökoloogia: K.4.1 Ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade Lahendused. Põhimõtteliselt oleks vaja: 1) terviklikku mitmest moodulist koosnevat seire-infosüsteemi, mida haldab riik ja mis on seadusega võimaldatud määral avalik; 2) ettevaatusprintsiibi õiguslikku sisustamist andmete puudumise olukorras. Infosüsteemi sisenditeks võiksid olla: riikliku üldtrendi jälgimiseks juhuvalimite üldistamisel saadud üldindeksid ohustatud liikide kohta, milleks oleks otstarbekas lisada suunisliike osas SMI punktides (KAUR); metsaeraldise tasemel metsakorralduse metoodika ülevaatus, milles sisalduks piisav hulk tunnuseid esialgse elupaigakvaliteedi hinnangu andmiseks (sh VEPide esmane tuvastamine) (metsakorraldajad); liikide ohustatuse jälgimine koos faktilehtede koostamise ja kaasajastamisega (Keskkonnaamet) oluliselt aktiveeritud kodanikuteadus metsades oluliste liigileidude registreerimiseks (KAUR?) ohustatud liikide kaugseirel põhinevate elupaigamudelite koostamine, jõustamine ja trendide jälgimine. Ökoloogia: K.4.2 Seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad võivad sattuda raiesse 1

Lahendused. Minimaalne nõue peaks olema see, et enne raiet viib sõltumatu ekspert läbi viia VEPi inventuuri, mis muuhulgas hindab ka ala VEPiks (või Natura elupaigatüübiks) kujunemise potentsiaali (ajas ja tõenäosuses). Metsateatise esitamisel lisatakse selle inventuuri protokoll, mis kuupäevaliselt dokumeneerib raie-eelse looduskaitseväärtuse ja võimaldab Keskkonnaametil langetada kaalutletud otsuse. Kaalutlemise kriteeriumid vajavad sõnastamist ja kehtestamist. Kuna reformimata metsamaad on jäänud u. 1%, siis on probleemi tähendus kiiresti kadumas (loe: lahendustega on kiire). Üldprobleemid on, et 1) loodusväärtust käsitletakse menetluslikult meil üksnes I-II kategooria kaitstavate liikide või Natura elupaigatüüpide kaudu, kuid see peaks hõlmama mitmeid teisi argumente, eriti just ohustatud liikide esinemist ja mõju ümbritsevatele ökosüsteemidele (seotud ka probleemidega K.4.1 ja K.4.5); 2) hinnangud keskenduvad hetkeväärtusele, samas kui säästliku metsamajanduse põhimõtetest lähtuvalt on oluline käsitleda ka potentsiaali (vt ka K.4.5). Metsa majandamise eeskirja tasemel tuleks välistada olukord, kus intensiivse metsamajanduse tõttu püsivad suurel alal kõik loodusväärtused kahjustatud seisundis ja juriidiliselt on kõik justkui korras, kuivõrd kaitset vajavaid loodusväärtusi alal ju ei esine. See lahendus on seotud ka keskkonnakahju adekvaatse maksustamise ja keskkonnahüvede adekvaatse toetamisega (Probleemirühm 2). Ökoloogia: K.4.5 Looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud Lahendused. Üldiselt on vaja täpsustada sanitaarraiete, nõutava metsauuenduse ja maa maksustamise detaile. Samuti kuigi need pole riikliku planeerimise objektid arvestada sertimissüsteemide võimalikku mõju sellele probleemilahendusele. Häiringualade sanitaarraiesse (sh sanitaarlageraiesse) määramise protseduurile tuleks lisada looduskaitsepotentsiaali hinnang ja seda arvestades kaalutleda ka ala täieliku või pigem osalist jätmist vääriselupaigaks (KAUR/KeA). Vaja on asjakohast juhendit, mis täpsustaks olukorrad, nõuded ja VEPi säilitamise kestuse (ülikoolid). Oluline on, et paljude häiringualade loodusväärtus ei ilmne vahetult häiringu järel, mil langetatakse raieotsus, vaid aastaid või isegi aastakümneid hiljem. 1 Uurida oleks vaja seda, kui efektiivsed niisugused VEPid on ning kas neist võiksid hiljem kujuneda pikaajaliselt loodusväärtuslikud alad ökoloogiliselt vaesunud maastikes. Vt ka K.1.5, K.4.8. Ökoloogia: K.4.7 Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas Täiendatakse metsa majandamise eeskirja säilikpuude sätteid, lisades sinna 1) põhimõtted, kuidas kujundada säilikpuid kogu metsapõlvkonna jooksul (nt potentsiaalselt olulisi puid ei raiutaks hooldusraietel välja); 2) täpsustusi puude arvu ja omaduste kohta, nt teise rinde puude jätmise ja järjestikuste raieringide korral säilikpuude üldmahu arvestamise põhimõtted. Üldine eesmärk on parandada säilikpuude eesmärgipärasust, mis on esmajoones kombinatsioon nende ellujäämusest ja suurusest (Rosenvald jt, käsikiri). 2 Riiklikult on vaja ka säilikpuude hulga ja mahu jälgimist, milleks juba on eri tüüpi andmestikke või protseduure (nt takseerimine; raiesmike pisteline kontroll KAURi või Keskkonnainspektsiooni poolt jm). Jälgimisega peab kaasnema teadmine, milliste näitajate korral ja milliste otsustega negatiivseid trende korrigeeritakse. Omanikule peaks ebapiisava hulga või kvaliteediga 1 Runnel, K., Lõhmus, P., Remm, L., Kraut, A., Lõhmus, A. 2018. Häiring võib tõsta metsa loodusväärtust. Eesti Mets 1: 38 44. 2 Rosenvald, R., Lõhmus, P., Rannap, R., Remm, L., Rosenvald, K., Runnel, K., Lõhmus, A. Assessing long-term effectiveness of green-tree retention. Saadetud: Forest Ecology and Management, 01.04.2019. 2

säilikpuude jätmise korral rakenduma täiendav koormis, sest sisuliselt on tegemist keskkonnakahju põhjustamisega, ja seda mitte üksiku puu, vaid kogu raiesmiku funktsionaalsuse tasemel. Vt ka kommentaare maksuerisuste loomisest, olenevalt keskkonna degradeerimise ulatusest. Ökoloogia: K.4.8 Raiete käigus vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus Metsa majandamise eeskirjale lisatakse otseselt surnud puidu jätmist ja varu puudutavad sätted. Oluline on keskenduda jämedamõõtmelisele surnud puidule, selle mitmekesisusele ja pidevusele (prognoosile), mis ühtlasi leevendab vastuolu probleemiga K.3.16. Metsaomaniku jaoks on vaja leida kuluefektiivseid võtteid, nt vanadest tormihäiludest kõdupuidu eemaldamine ei anna kuigivõrd puidutulu ja samas põhjustab suurt ökoloogilist kahju. Häiringualade osas on seotud probleemiga K.4.5). Ökoloogia: K.4.12 Vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud Lahendamise eelduseks on u. 50-aastase prognoosivaatega ruumiplaneeringud metsamaastikele. Lahendus hõlmab prognoosist lähtuvat kombinatsiooni raievõtetest (sh säilikpuutukad), looduslikule uuendusele jätmisest ning kohati (nt kaitsealade piiranguvööndites) haavikute pikendatud raieringist. Need protseduurid peaksid saama ristviite kas metsa majandamise eeskirjast või (kaitsealade puhul) kaitse-eeskirjadest. Tugitegevustena võiksid toimida ka metsamajandamiskavad ja metsa majandamise sertifitseerimine, kui neisse integreerida asjakohased haavikutega seotud sätted. Ökoloogia: K.4.13 Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi Lahendused: varjutaluvate väärislehtpuude puhul püsimetsanduse ja 2. rinde säilikpuude (vt ka K.4.7) praktikad; tammepuistute kaitse ja majandamise süstemaatiliseks planeerimiseks koostada pikaajaline tegevuskava, sh võiks eeluuringuna kaardistada Eesti tammepuistud ja hinnata nende jätkusuutlikkust lähtudes nii ökoloogiast kui praegusest omandist ja majandamisrežiimist; kõigi nimetatud puuliikide puhul oleks vaja uuringuid ja tootearendust, et otsida võimalusi nende puidu spetsiifiliseks kasutamiseks Eestis (praegu hääbunud, sisuliselt enamasti küttepuuna kasutuses). Lisaks sedastab MAK2030 alusuuring: Eelmises (kehtivas) arengukavas seati eesmärgiks toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine laialehiste puuliikide kasvatamiseks segapuistutes, tähtajaga 2014. Seda pole aga senini olemas. Vt. Probleemirühm 2. Ökoloogia: K.4.17 Metsalindude arvukus kahaneb Lahendused on komplekssed, aga mõned meetmed on ka eraldiseisvana rakendatavad: spetsiifiliselt linde soosivad muudatused metsa majandamise eeskirjas, nagu kevadsuvine raierahu (vrd. K.3.1), heterogeenne hooldusraie 3 (eri tegurite kaalumisel võimalusel teatud 3 Carey, A.B. 2003. Biocomplexity and restoration of biodiversity in temperate coniferous forest: inducing spatial heterogeneity with variable density thinning. Forestry 76: 127 136. 3

puistutes ka hooldusraietest loobumine, nt juurepessuohu korral K.2.1,), jämedamõõtmelise kõdupuidu, eriti tüügaspuude, mahu säilitamine või tõstmine, 4 ja segapuistute kujundamine; üldised lahendused nagu püsimetsandus ja tõhusamad säilikpuupraktikad (K.4.7), mis on ilmselt kõige kiiremini rakendatavad riigimetskondades; metsalinnustik liidetakse metsamaastike riiklike indikaatoritega, mille alusel on võimalik eristada, uurida ja mõjutada eri maastikes linnustiku seisundit halvendavaid tegureid. Ilmselt tuleks kombineerida kompleksindeksit (nagu praegu) ja tundlikke suunisliike. 5 Metsamaastike jätkusuutlikkuse hindamine on riiklikult prioriteetne rakendusuuringu teema. 6 Probleemirühm 2 (Piirangute kompenseerimine) FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mitte-puiduliste) FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine METSANDUSE SUUNAMISEKS KASUTATAVATE FINANTSMAJANDUSLIKE MEETMETE (TOETUSED, HÜVITISED, MAKSUD JMS) PRAEGUNE MAHT, STRUKTUUR JA RAKENDAMISE PÕHIMÕTTED EI TOETA PIISAVALT JÄTKUSUUTLIKU METSAMAJANDUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMIST Preambul. Meetmete ülesena oleks vaja õiguslikult koherentset ja kuluefektiivsena kavandatud kompenseerimise lahendusskeemi. See on suurem töö vähemalt rakendajate ja ülikoolide konsortsiumis ning avalikkuse osavõtul, ilmselt oleks otstarbekas kavandada ja ellu viia MAK2030 esimestel aastatel. Lahendus peaks tingimata hõlmama ka 1) õiguslike võimaluste ja muutuste analüüsi, mis hõlmaks ka avaliku huvi ja põhiõiguste kaalumist nii Eesti kui rahvusvaheliste suundumuste kontekstis 7 ; 2) keskkonnaõigluse käsitlust, mille keskne küsimus on metsaomaniku ja majandaja omavastutus avaliku hüve tagamisel; 3) põhimõttest saastaja maksab lähtuvat metsatulu maksustamist, mis soodustaks looduslähedaste metsandusvõtete kasutamist (muuta Keskkonnatasude seadust? a la lageraiemaks). Näiteks säilikpuud on praegu normatiiv, samas VEPide või kaitsealade puhul eeldatakse kompenseerimist. Järgnevad üksiklahendused väärivad kaalumist lahendusskeemi osadena ja mõned 4 Rosenvald, R., Lõhmus, A., Kraut, A., Remm, L. 2011. Bird communities in hemiboreal old-growth forests: the roles of food supply, stand structure, and site type. Forest Ecology and Management 262: 1541 1550. * Rosenvald, R., Tullus, H., Lõhmus, A. 2018. Is shelterwood harvesting preferable over clear-cutting for sustaining dead-wood pools? The case of Estonian conifer forests. Forest Ecology and Management 429: 375 383. 5 Põhjendus: We found that the focal species approach generally represented the entire avian community, but did not adequately represent suites of species of concern or common species in decline. Stephens, J.L., Dinger, E.C., Alexander, J.D., 2019. Established and empirically derived landbird focal species lists correlate with vegetation and avian metrics. Ecological Applications, p.e01865. * Eesti kohta: Angelstam, P., Roberge, J.-M., Lõhmus, A., Bergmanis, M., Brazaitis, G., Dönz-Breuss, M., Edenius, L., Kosinski, Z., Kurlavičius, P., Larmanis, V., Lukins, M., Mikusinski, G., Račinskis, E., Stradzs, M. & Tryjanowski, P. 2004. Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation a review of parameters for focal forest birds. Ecological Bulletins 51: 427 453. 6 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis. 7 vt ka Kergandberg, E. 2019. Mets kui põhiõigus? Sirp, 08.03.2019. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mets-kuipohioigus/ 4

võivad olla ka enne üldskeemi rakendamist n-ö kiirkorras kasutatavad. Nad siiski ei asenda kogu toetusskeemide raamistiku terviklikku ülevaatust. Majandus: Ü.4.1 Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad. Probleemikirjeldus keskendub juba lahendusele maadevahetus kui minevikus läbiproovitud ja loodetavasti paremini rakendatav praktika. Nõus, et erandjuhtudel võib see olla võimalik, kui ökoloogilised või sotsiaalsed väärtused, mis tänu piirangutele säilivad või edenevad, on tõendatult väga suured. Kahtlane siiski, kas petuskeeme on võimalik välistada, kuivõrd maa hinna määravad keerulised ja siseinfo alusel prognoositavad (nt infrastruktuuriarendus vm) protsessid. Ökoloogia: Ü.4.2 Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, jätkusuutlik ja õiglane. Esmase lahendusena leida arvestuslikud puuduolevad summad (probleemikirjelduses mainitud 3 mln EUR/a), järgnevad sammud kavandada kompleksanalüüsist lähtuvalt (vt preambul). Täiendav abinõu on riigipoolne toetus metsaomanikele säästva metsanduse sertifikaadiga seotud asjaajamisel, arvestades, et sertifitseerimisnõuete täitmine üheaegselt küll tekitab kulutusi (nt 10% metsa väljaarvamine majandustegevusest või loodusväärtuste kaardistamine), kuid teisalt annab juurdepääsu näol puiduturule konkreetset majanduslikku tulu. Ideaalis need tasakaalustavad teineteist ja loodusväärtuste kompenseerimine on vajalik ainult ulatuses, mis ületab sertimisnõudeid. Sotsiaal: Ü.4.3 Piirangutest tulenevate saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse. Looduskaitseliste piirangute osas maaomanikele vt Ü.4.2 ning üldise raamistiku osas käesoleva probleemipüstituse preambulit. Kohalike omavalitsuste tulubaasi vähenemist kaitstavate maade maamaksu võrra saaks kompenseerida näiteks nii, et intensiivmetsanduse maksustamisest saadud tuludest ( lageraiemaksust ) suunataks vähenemismäära pisut ületav summa KOV vahenditesse. Kommunikatsiooniliinide talumise osas võiks kaaluda täiendava kompensatsiooni eraldamist pärandkooslustega seotud meetmetest olukorras, kus liinialust maad majandatakse pärandkooslusele sarnanevas vormis (niidutoetus). Ökoloogia: Ü.4.4. Ökosüsteemiteenuste turupõhised mudelid puuduvad. Probleem on lahti kirjutamata ja seetõttu on lahendamine ebaselge. Riiklikult toimuvad protsessid (nt ELME projekt) loovad eeldusi vähemalt ökosüsteemiteenuste arvestuse sisseseadmiseks. Laiemalt võttes on küsitav, mil määral ökosüsteemiteenuste turud maailmas välja kujunevad ja siseturgu neile teenustele ei pea ma õiglaseks. Õiglane oleks nende ökosüsteemiteenuste turustamine, mille metsaomanik on ise loonud, aga selliseid tervikteenuseid on väga vähe: pigem on küsimus, kui palju on metsaomanik aidanud looduslikele protsessidele kaasa ja hoidunud neid protsesse kahjustamast. Kahjustamise vältimise puhul 5

on aga adekvaatsem finantsmeede (vabastamine) keskkonnamaksust. Küll võiks kaaluda toetuste ümberorganiseerimist intensiivmetsanduselt looduslähedase metsanduse suunas, vt K.3.2. Ökoloogia: K.3.2 *Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust. Maksu- ja toetuspoliitika muutmine, lähtuvalt Rio deklaratsioonide põhimõtetest. Toetused ei tohi kujundada turumoonutust intensiivsete metsandusvõtete kasuks (nagu lageraiejärgse uuendamistoetusega), samuti tuleb pidurdada metsamaa liikumist intensiivselt majandavate firmade kätte ja eriti land grabbing praktikaid (müügile järgneb lageraie, millega ostetakse uus mets jne.). Põlise metsamaa raadamine olgu kõrgelt maksustatud. Riigi huvides peaks olema parandada metsa majandajate sertifitseerimisvõimekust ja ühtlasi edendada näiteks infost olenevaid sertimisnõudeid: info ohustatud ja kaitstavate liikide vm loodusväärtuste paiknemise kohta, mida serditud omanik peab järgima. Puitkütuste doteerimine taastuvenergiana tuleks lõpetada (K.1.9). Riigimetsa Majandamise Keskus olgu loodushoidlike metsamajanduspraktikate (sh püsimetsanduse) katsetaja ja eeskuju eraomanikele. Keskkonnaministeeriumi suhtekorralduse esmaseks printsiibiks peab olema mitte oma tegevuse õigustamine, vaid tõese keskkonnainfo esitamine, vastavalt Aarhusi konventsiooni põhimõtetele. Kaaluda tasuks juhtimisstruktuuri, mis sooviks just säästlikku metsandust (nagu tasakaalustatud nõustamine ja kaasavad otsustuskogud). Probleemirühm 3 (Mets elukeskkonnana) FE kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus globaalsesse süsinikuringesse FE kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine METSA KUI ELUKESKKONNA JA METSA PÄRANDKULTUURI VÄHENE TEADVUSTAMINE. Üldpõhimõte: metsa käsitlemine põhiõigusena vajab ühiskondlikku arutelu ja kokkulepet. Kultuur: K.6.2 Metsa ei käsitleta inimeste ruumilise elukeskkonnana Eesti Inimarengu Aruanne 2019 ( Avalik ruum ja demokraatia ) toob esiplaanile loodusalad elukeskkonna osana, nende seisundi, kasutamise ja selle üle otsustamise. Kohalike kogukondade huvid peavad ajakohasena kajastuma üldplaneeringus. Seega tuleb parandada üldplaneeringute tõhusust metsa hõlmava elukeskkonna säilitamisel, ilmselt niihästi kaasamisprotsesside kui ka jõustamise osas. See ei pruugi tähendada üksnes lageraiete keelamist, vaid ka paremat sobitamist maastiku ja kohaliku kogukonna liikumisteedega (nt maasikavälud). Soosida tuleks linnametsade (nn. rohelise vööndi metsade) staatuse ennistamist. Erijuhtudel võiks just asulate ümber kaaluda maadevahetusi riigi/munitsipaalomandi kasuks (vt Ü.4.1). Kultuur: K.6.3 Raielankide suuruse, kuju ja maastikulise paigutuse kontrollimatus 6

Lageraieteatiste puhul on vaja kooskõlastusmehhanismi, mis arvestab kohalikku huvi; väljaspool riiklikke meetmeid loovad selleks aluse ka üldised sertimispõhimõtted, ehkki Eesti FSC nõuetesse pole neid viidud. Riigimetsas on võimalik kiiresti sätestada nõue nt 200 m ulatuses elumajast tehtava raie puhul majaomaniku nõusolekuks; kui seda ei saada, siis jääb võimalus majandada metsa püsimetsana. Püsimetsanduse meetme üks ruumiline rakendus ongi eelistatud kasutamine inimasulate ümber. Kultuur: K.6.5 Puudub riiklikult tunnustatud ülevaade säilinud ajalooliste looduslike pühapaikade hulgast ja asukohtadest, mistõttu need võivad teadmatusest metsamajandamise tulemusena hävida Siin on 2 3 eri probleemi. 1) Inventuuriga katmata alad selline inventuur on kultuuripärandi mõttes selgelt prioriteetne ja vahendid tuleks leida; 2) riigi selgitusest on võimalik välja lugeda, et paljudel juhtidel on alginfo juba olemas, aga probleem on välispiiride ja piirangute seadmises. 8 Piiritlemise probleemid peaksid olema ametkondlikult operatiivselt lahendatavad, nii et jääb mulje, et tegu on mingi varjatud suurema probleemiga. Näiteks küsimusega, kui paljusid ajaloolisi looduslikke pühapaiku peaks säilitama? Kui sellised konfliktsed küsimused on õhus, siis tuleb need lahendada eri osapoolte koostöövormi kaudu, mille esmaseks initsiaatoriks võiks ideaalis olla akadeemiline asutus vm tunnustatud osapool (toetun kogemuslikule analoogiale nn metsisekonsortsiumiga). Sotsiaal: K.6.6 Üldharidussüsteemis ei käsitleta piisavalt tarbimise keskkonnamõju teemat, metsamajandust, sellega seotud tegevusvaldkondi (jahindus, looduskaitse), looduskultuuri ning puidukasutust Päris raske on aru saada, millised konkreetsed takistused metsanduse paremaks käsitlemiseks üldhariduses ikkagi on. Riigi võimuses on esmajoones tellida õppematerjale või soosida muul viisil nende loomist. Vajalik oleks koostööpartner näiteks erialaorganisatsiooni näol. Oluline, et üldharidusõppes ei hakataks tegelema propagandaga. Kirjeldusest jääb mulje, nagu eesmärk oleks siluda metsanduse siseseid vastuolusid, aga aus on just neid vastuolusid käsitleda. Hariduse eesmärk ei ole pakkuda valmis lahendusi, vaid õpetada inimesi vastuolulises maailmas orienteeruma. Kultuur: K.6.18 Metsades leiduva pärandkultuuri säilimine ei ole piisavalt tagatud Probleemikirjelduses on märgitud hea tava formuleerimist, mida toetan. Suurimad ohud ei paista mitte RMK majandataval, vaid füüsilistelt isikutelt firmadele müüdud metsamaal. Pärandkultuur ei ole staatiline nähtus: nähtused, mis praegu on modernsed, on homme pärand. Vaja on mõista, mis on kõige olulisemad omadused meie metsades, mille säilimine on kultuuriliselt vajalik. Ise pean esmaseks pigem tavasid ja oskusi, s.t elavat kultuuri, mille edasiandmise teed ja potentsiaal vajaks kaardistamist. Piisavuse operatiivseks käsitlemiseks võiks olla riiklikult kasutusel paar pärandkultuuri seisundi indikaatorit, eriti hea, kui need oleksid ka rahvusvaheliselt võrreldav. 8 https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/uudised/keskkonnaministeerium-looduslike-puhapaikade-kaardikihti-eieemaldatud-registrist-metsafirmade-noudmisel?id=84021884 7

Majandus: K.6.23 Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi Probleem ei ole korralikult läbi töötatud. Küsimus paistab olevat peamiselt piiranguvööndi metsade majandamises püsimetsana või, teisipidi öeldes, selles, et lageraied kaitsealadel kahjustavad turismipotentsiaali. Kui nii, siis vaja lahendada piiranguvööndi metsade majandamisjuhiste kaudu, mida on niikuinii vaja looduskaitse eesmärkide jaoks. Turismipotentsiaali hoidmine võiks hõlmata ka laiemat tööd kogukondadega ja üldplaneeringute kaudu, vt K.6.2. Majandus: K.6.25 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju) Prügistamise eest karistuste oluline karmistamine. Kultuur: K.6.26 Metsa kultuurilise funktsiooni ebapiisav uuritus. Puudub kaasaegne põhjalik eestimaalaste loodustunnetuse uuring, mis aitaks lahti mõtestada looduse tähendust rahvuslikus identiteediloomes Akadeemiline ülesanne, mida võiks arutada kõigi ülikoolide ühisel osavõtul (sobib nt ajurünnaku vorm). Tellimistöösse ma kvaliteedi mõttes eriti ei usu, aga pean tõenäoliseks, et asja akadeemiliselt arutades leidub lõpuks entusiastlik ja tark akadeemiline eestvedaja. Finantseerimisvõimalusi saab kaaluda pärast seda. Ja võtke Valdur Mikita ka punti. Kultuur: K.6.27 Ebapiisav loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides Mitte-pedagoogikateadlasena leian, et sama tähtis on õpetada lapsevanemaid. Kui elusaid loodushoidlikke tavasid perekonnas üldse pole, siis pole koolidestki abi. Asi võiks alata olulisemate asjakohaste rahvakultuuri traditsioonide kogumikust-juhendist ning siis liikuda edasi õpetajate ja õppevormide suunas. Lihtsalt asjakohane koolitund on vaevalt tõhus lahendus. Kultuur: K.6.28 Looduslikud pühapaigad kõnetaksid tänapäeva kultuuris rohkem inimesi, kui neid tõlgendada läbi metsa ja tervise omavaheliste suhete aspekti Probleemikirjelduses on koos kaks eri aspekti. Põhimõttelisemale vastaks see, kui 1) looduskeskkonda, sh metsa, kajastaksid ja arvestaksid tervise, sh rahvatervise riiklikud arengu- ja tegevuskavad. Täiesti arusaamatu näiteks, miks see aspekt puudub näiteks Eesti vaimse tervise strateegiast 9 ; 2) Keskkonnaministeeriumis võiks töötada inimene, kelle ülesanne on jälgida, koordineerida ja edendada looduskeskkonna ja inimeste heaolu ruumiseoseid need on ju väga ulatuslikud, alates linnade 9 http://vatek.ee/wp-content/uploads/2016/04/vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf 8

rohealadest ja lõpetades küsimustega kaitsealade külastusviisidest; 3) kohalikul tasemel rahvatervise programmides tuleb asjaomased isikud kokku viia, selleks ei paista inimestevahelise suhtlemise tasemel olema mingit takistust, küsimus on teadvustamises; 4) oluline kaudne faktor on see, et inimestel üldse säiliks maakodu või mets, kuhu minna. Mis seostub jällegi kodukoha ruumiplaneeringute ja miljööväärtusega (K.6.2, K.6.3). Teine küsimus on, kas looduslike pühapaikade funktsioon võiks tänapäeval hõlmata looduspuhkust, mis motiveeriks neid hoidma. Arvan, et selline ühendamine on osaliselt võimalik, aga sisuliselt tuleb selleks pühapaigad ilmselt vormistada mingit tüüpi kaitsealadeks (vt ka K.6.5 probleemikirjeldust). Kui nende kasutuskitsendused seada ainult üldplaneeringuga, siis need ei pruugi toimida. Võiks teha pilootprojekti, mille käigus nii pühapaikade kui rahvatervise eksperdid planeeriksid kümmekond prioriteetset ja seni kaitsmata pühapaika sellise ühendfunktsiooni alusel. Üldiselt arvan, et see on pikaajalise tegevuse suund, mis ei aita lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme pühapaikade mitteteadmise ja raiega (K.6.5., K.6.18). Kultuur: K.6.29 Looduse ja kultuuritraditsioonidega seotud huvihariduse ja huvitegevuse vähene tähtsustamine ja toetamine KOV tasandil Mulle on jäänud mulje, et loodusega seotud huvihariduse edendamiseks on KIKist palju raha küsitud ja ka saadud, kuidas sellega on? Lisaks: probleemikirjelduses mainitud spordirahastust peaks saama hästi ühendada ka looduses viibimisega (sportimine looduses). Minu meelest on probleemi juured selles, et ebapiisavalt on atraktiivseid ja funktsionaalselt läbi mõeldud looduses viibimise võimalusi (sh linnades) ja samuti pole kogukondades loodusetundjaid, kes huvitegevust korraldaksid. Nende alusprobleemidega otse tegelemine on keeruline, pigem on lahendused pikaajalised ja seotud mh probleemipüstitustega K.6.2, K.6.6 ja K.6.27. Kultuur: K 1.13. Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse puitmaterjali liiga vähe. Esmane lahendus on keskkonnahoidlikkusele ehituses õiglase hinna tagamine: 1) ehitusmaterjalide õiglase keskkonnamaksustamisega, vt ka Probleemipüstitus 2 preambulit; 2) riigihangetes keskkonnahoidlikkuse kriteeriumi olulisuse tõstmisega (nt https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikudriigihanked). Lisaks arvan, et arhitektuur ja arendus ei olene ainult ehitusmaterjalide hinnast ja moekusest, vaid on ikkagi aktiivselt suunatav ka arhitektide, disainerite ja arvamusliidrite poolt. Nt rahvusparkide klaasist ja betoonist keskused omaaegsete palkmajade asemel on eeskätt mõtlemise tulemus. Miks ei võiks propageerida kultuurilist põhimõtet, et ajaloolist puithoonet ei asendata Eestis keskkonnamahukast tehismaterjalist hoonega? Sedalaadi põhimõtteid leidub vist mõnedegi riikide ehituspärandi kaitses (?). Ökoloogia: K.6.31 *Eestis antav metsanduslik kõrgharidus ei hõlma piisavalt ökoloogilisi ja loodusväärtusi 9

Tegemist on EMÜ otsustusvaldkonnaga. Kuna nad on väljendanud seisukohta, et ökoloogilised ja loodusväärtused on metsandusega seotud õppekavades piisavas mahus ja kvaliteedis, siis järelikult lahendust ei ole. Oleksin pakkunud ülikoolidevahelisi koostöövorme, aga edu EMÜ kolleegidele! Sotsiaal: K.6.32 Kehtestatavad looduskaitse piirangud ei arvesta alati kehtivaid valla üldplaneeringuid Seda probleemi ei saa lahendada MAKis printsiibi pinnalt, kirjeldus on liiga üldine. Tegelikult on Eestis vaja tegeleda riikliku ruumiloome poliitika kontekstis üldplaneeringute funktsioonidega üleüldse (vt ka K.6.2). Üldplaneeringute positsioon on Eestis nõrgenenud, võrreldes valdkondlike poliitikatega, s.t see ei ole metsanduse ja looduskaitse spetsiifiline probleem, vaid laieneb ka kõigile majandus-, maapõue-, energeetika- jne valdkondadele10. Seega MAKis oleks võimalik käsitleda konkreetsemaid, riiklikult olulisi juhtumeid. Mis need võiksid olla? Probleemirühm 4 (Kliimafunktsioon) FE Kriteerium 1: Metsaressursside säilitamine ja asjakohane parendamine ning nende panus globaalsesse süsinikuringesse FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine METSAMAJANDUSE SUUNAMISEL TULEB SENISEST ENAM ARVESTADA METSADE ROLLIGA SÜSINIKURINGES, KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISES NING KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISES Preambul: metsa kliimafunktsioon hõlmab lisaks süsinikuringele ka albeedo, maapinnatemperatuuri ja alternatiivsete maakasutusstsenaariumide aspekte. Eestis on metsade kliimafunktsiooni seni käsitletud liiga lihtsustatult, mille üheks põhjuseks on probleemi poliitiline polariseeritus (nt EL taastuvenergia poliitika). Ühiskondlikult on meil lahendada dilemma, mil määral järgida teaduslikke fakte ja mil määral poliitikaid11, ja lisaks tuleb sünteesida erinevaid aspekte maksimeerivaid stsenaariume. Luyssaert jt (2018) 12 simulatsioonimudelite põhi-iva on, et kui jätta kõrvale pikaajaliselt talletatud süsinikuvarud metsas või ehituspuidus, siis kitsamas tähenduses süsiniku sidumise kaudu on metsamajanduse kliimamõju Euroopas tõenäoliselt väike. Seda põhjustab metsamajanduse erinevate tagajärgede vastassuunalisus. Nende põhijäreldus on:... the primary role of forest management in Europe in the coming decades is not to protect the climate, but to adapt the forest cover to future climate in order to sustain the provision of wood and ecological, social and cultural services, while avoiding positive climate feedbacks from fire, wind, pests and drought disturbances. Even if adaptation would require large-scale changes in the tree species composition and silvicultural systems over Europe, 10 Ruumiloome ekspertrühm (2018). Eesti ruumiloome. Lõpparuanne. Tallinn: Riigikantselei. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 11 Kotiaho, J.S., Ollikainen, M., Seppälä, J., 2017. Forestry: Sustainability crisis brews in EU forestry. Nature, 551, 33. 12 Luyssaert, S., Marie, G., Valade, A., Chen, Y.Y., Djomo, S.N., Ryder, J., Otto, J., Naudts, K., Lansø, A.S., Ghattas, J. and McGrath, M.J., 2018. Trade-offs in using European forests to meet climate objectives. Nature, 562, 259 262. 10

our results imply that these changes themselves will probably have little impact on the climate. Hetkeseisuga on see artikkel minu teada kõige kaasaegsem, terviklikum ja realistlikumalt koostatud metsamajandusmudel Eestit hõlmava piirkonna kliimaefektide kohta. Ökoloogia:K.1.4 Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja sidumise osas Probleemi sisuna on kirjeldatud seda, et Eesti peaks saama korda asjakohase arvestuse ja raportid. Lahendus on akadeemilise suutlikkuse tõstmine (ülikoolid) ja selle suutlikkuse kasutamine riiklike rakendusküsimuste lahendamiseks, mis ilmselt tähendab sihtrahastust. Praegused projektid on olnud juhusliku moega, vaja on paremini koordineerida seda, millised teadmislüngad on kriitilised. Ökoloogia: K.1.5 Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda Probleemirühma üks kahest kesksest küsimusest, kusjuures kirjeldus on kindlas kõneviisis, aga pealkirja on muudetud poliitilistel põhjustel (töörühmas konsensuse saavutamiseks). Küsimus on selles, kuidas süsinikuvaru vähenemist vältida, potentsiaalis ka varu suurendada, kusjuures sidumise küsimused on kliima seisukohast väiksemad (vt preambul). Välistada tuleks võimalus, et Eesti hakkab ostma raiekvooti teistelt riikidelt, kusjuures kogu regioonis on poliitilised valikud eesmärgi saavutamiseks äärmiselt ebasoodsad. 13 Ma ei näe vähenemise vältimiseks muud varianti, kui drastiliselt vähendada (lage)raiet ja samal ajal tõhustada raiutava puidu kasutamist kestvustoodetes. Need on majanduse üldküsimused ja eeldavad innovatsiooni nii metsakasvatuses kui ka puidutööstuses, lisaks tekkivate sotsiaalsete probleemide lahendamist. Mõningaid metsakasvatuslikke lahendusi (vt ka järgmisi punkte): püsimetsandus kujundatakse oluliseks metsakasvatusviisiks 14, eriti olukordades, kus sellel on ka teised olulised funktsioonid, nagu elurikkuse ja puhkeväärtuse säilitamine; tõhusad piirangud ja karistused mulda ja puid kahjustavate metsatöövõtete, sh raske raietehnika osas (võib vajada riiklikku abi uue raietehnika soosimisel); tõhus tulevalve, mis põlenguspetsiifilise elustiku samaaegseks säilitamiseks on kombineeritud juba tekkinud põlengualade maksimaalse säilitamisega (vt K.4.5) täiendav metsakuivendus toitainevaestel aladel on väga probleemne 15 ja vähemalt ei tohiks seda subsideerida; mitte raiuda paksuturbalistele kuivendatud siirdesoodele kasvanud metsi, kus esimene puupõlvkond suudab turba lagunemise kasvuhoonegaaside bilansi tasakaalustada, kuid raie viib 13 https://www.fern.org/news-resources/fern-responds-to-national-forestry-action-plans-957/ 14 Peura, M., Burgas, D., Eyvindson, K., Repo, A., Mönkkönen, M., 2018. Continuous cover forestry is a cost-efficient tool to increase multifunctionality of boreal production forests in Fennoscandia. Biological Conservation, 217, 104-112. 15 Nabuurs, G.J., Delacote, P., Ellison, D., Hanewinkel, M., Hetemäki, L., Lindner, M., 2017. By 2050 the mitigation effects of EU forests could nearly double through climate smart forestry. Forests, 8, 484. 11

selle bilansi paigast ja lisaks võib uue puupõlvkonna teke olla väga aeglane; uurimist vajaksid püsimetsanduse võimalused neil aladel 16 ; tõhustada raiesmikelt kütteks peenemõõtmelise kõdupuidu varumise tehnikat, nii et see maksimaalselt säilitaks samas jämedat kõdupuitu; uuendada raiesmikud perspektiivis ehituspuiduna kasutatavate puuliikidega, arvestades ökoloogiliste piirangutega ja elurikkuse kaitse vajadustega, s.t eelistada segapuistuid; tõsta vajadusel raievanuseid selleks, et suurendada kvaliteetse ehituspuidu osa sortimendis. Peamised metsade süsinikuvaru hoidvad meetmed on aga pigem majanduspoliitilised. Neist kõige tõhusam kompleksmeede (vt ka Probleemirühm 2 preambulit ja K.3.2) on ökoloogiline maksureform metsa süsinikuvaru arvestatakse maa ja metsatulu maksustamisel. Ainult turumehhanismidest tõenäoliselt siiski ei piisa. Küttepuidult ehituspuidule liikumisel võiks olla lisavariantideks nt keelata ümarpuidu tööstuslik põletamine ja piirata ehituspuidu importi. Ökoloogia: K.1.6 Eesti metsade majandamine ja maakasutus ei pruugi olla metsade süsinikuvaru seisukohalt optimaalne, samas kui eesmärk võiks olla metsade süsinikuvaru ja sidumisvõime suurendamine (ettepanekus: Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist. Eesmärk on metsade süsinikuvaru ja -sidumisvõime suurendamine läbi teadmispõhise majandamise.) Vaja on esmalt ilmselt kahte eri uuringut. 1) Alusuuringut süsinikuvaru potentsiaalist Eesti erinevates ökosüsteemides ja maakasutustüüpides (ülikoolid). 2) Ruumilist optimaalsusarvestust, s.t potentsiaalse süsinikuvaru ja selleks vajaliku maakasutusmuutuse hinna ruumilisi kalkulatsioone (GIS-põhine rakendusuuringute klaster), mida saaks siduda juba maakasutusmuutuste või kitsenduste planeerimisega nt üldplaneeringute tasemel (riigimaa) või mingit tüüpi toetus- ja maksuerisuse skeemidega (eramaad). Sidumise eesmärgi väiksema olulisuse kohta vt preambulit. Majandus: K.1.7 *Metsade väetamine on keelatud Kirjeldatud on kahte eri probleemi: metsade väetamisvajadust ja puidupõletamisest tekkiva puutuha kasutamist. 1) Metsade väetamist on Eestis katsetatud, aga minu teada suurema eduta ja lisaks on tegemist potentsiaalse keskkonnariskiga. Teemat ei ole tõstatatud isegi metsa süsinikusidumise suurendamise stsenaariumi analüüsis 17, rääkimata tervikanalüüsidest. Küsimus võiks ehk tekkida seal, kus väetamiseta mullaviljakus väheneks, nt raidmete koristamisel toitainetevaestelt raiesmikelt. Samas võib olla selles olukorras keskkonnasäästlikum jätta raidmed koristamata ning samuti ei kõlba väetamiseks puutuhk, mis leostub kiiresti. 2) Puutuha liigse tekke probleem leeveneb sedamööda, kuidas vähendada puidu põletamist (K.1.9). 16 Nieminen, M., Hökkä, H., Laiho, R., Juutinen, A., Ahtikoski, A., Pearson, M., Kojola, S., Sarkkola, S., Launiainen, S., Valkonen, S., Penttilä, T., 2018. Could continuous cover forestry be an economically and environmentally feasible management option on drained boreal peatlands? Forest Ecology and Management, 424, 78-84. 17 Nabuurs, G.J., Delacote, P., Ellison, D., Hanewinkel, M., Hetemäki, L., Lindner, M., 2017. By 2050 the mitigation effects of EU forests could nearly double through climate smart forestry. Forests, 8, 484. 12

Majandus: K.1.8 Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele Keskkonnaministeerium korraldab määruse üldmõju selgitamise turuosalistele. Eelnevalt võiks täpsustada infovajaduse (küsimused). Turuosalised peavad ka ise infot hankima ja tõstma oma võimekust LULUCF ja üldse kliimapoliitika suundumusi mõista, kuivõrd need ilmselt hakkavad oluliselt kujundama kogu majandussektorit vähemalt Euroopas. Riik peab määratlema, mil määral soovib aidata turuosalistel ärimudeleid kaasajastada; potentsiaalselt on tegu turumoonutusega teatud osaliste kasuks. Majandus: K.1.9 Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest. Probleemirühma üks kahest kesksest küsimusest. ENMAK 2030 (koostatud 2013. a.) kaardistas küll potentsiaalse puiduressursi, kuid käesolev arengukava peab seadma kaasaegsete teadmiste põhjal (vt ka preambul ja K.1.5) selle kasutamise ülempiiri ja võib-olla ka optimaalse mahu. Olulised aspektid on energiamajanduses kasutatava puidu päritolu, nii puidu kui ka raieala alternatiivkasutus, ja energiatehnoloogia. Minu hinnangul on küsimuse lahendamiseks vaja uut, kogu Eesti asjakohast tippkompetentsi kaasavat kompleksanalüüsi. Võimalik, et MAK koostamise ajaraamis ei olegi võimalik uut puiduenergia kasutuskava kokku panna, aga MAK saaks formuleerida printsiibid, millega seesuguse kava koostamisel peab arvestama. Ökoloogilisest vaatenurgast on neid vähemalt kuus 18 : energiapuidu kasutamist või kasvatamist ei toetata riiklikult, kuid toetada võidakse vana tehnoloogia asendamist uue ja efektiivsemaga ning samuti võiks kaaluda toetusmeetmeid kodumajapidamiste puidukütte vähendamiseks (nii hoonete energiakulu kui ka alternatiivsed soojusallikad); energiapuiduks tohib kasutada ainult puitu, millele ei ole alternatiivset kasutust, sh arvestades puidu varumisel pikka ajaperspektiivi (ehk puistu tulevikuväärtust alternatiivse kasutuse korral) ja varumisele kuluvat fossiilenergiat (nt hajakoristus elektriliinide alt jms); energiapuitu kasvatakse ainult maadel, millele ei ole keskkonnamõju arvestades paremat kasutust; metsakasvatusvõtetega vähendatakse energiapuidu hulka puistus keskkonnamõju arvestades optimaalsel määral (vrd praegune okasmetsade raiejärgne uuenemine lepikuteks, mis sisuliselt tähendab ehituspuidu teadlikku asendamist küttepuiduga 19 ; vrd ka Probleemirühm 6); puiduenergia tootmisel eelistakse koostootmist ning lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest (nt energiatootmine puidutööstuste suletud tsüklite osana, süsinikuheitme kogumine jms); energiapuidu väärindamiseks kasutatakse maksimaalselt täiendavat ressurssi mitte nõudvaid looduslikke tingimusi, nt lastakse kuivada enne põletamist. 18 palun märgata, et kehtivad poliitilised kokkulepped võivad mõne nimetatuga (nt toetused) olla vastuolus, mis tähendab seda, et need kokkulepped (ja riigi varasem tegevus nende saavutamiseks) ongi ökoloogiliselt kahjulikud. Ma ei võta seisukohta poliitiliste realiteetide osas nende muutmiseks, kuid minimaalne, mida MAK2030 peab tegema, on ausalt sedastama, et tegemist ei ole kliimasäästlikkuse ja rohelise taastuvenergiaga. 19 https://meieeesti.postimees.ee/6567611/asendame-kuusikud-lepikutega 13

Juhtrühm peaks otsustama, kas mõni neist printsiipidest on rakendatav juba enne kompleksanalüüsi. Ökoloogia: K.1.10 Mõnedes metsaökosüsteemides ei ole varem kasutatud metsakasvatusvõttestik alati olnud ökoloogiliselt jätkusuutlik, senisest rohkem tuleb arvestada võimalike kliimamuutuste mõjudega. Probleemipüstitus toob välja kaks tegevusvaldkonda. 1) Raiete parem kohandamine looduslike häiringurežiimidega, mis Eesti oludes on kõige teravamalt üleval püsimetsanduse (valikraiete) võimaluste kontekstis. Leian, et püsimetsanduse eesmärgid tuleb seada käesoleva MAKiga, kuivõrd see on läbiv lahendus paljudes teisteski küsimustes (nt K.1.5, K.3.2, K.4.13, K.4.17, K.6.3, K.6.23); 2) Kunstliku uuenduse valiku, lähtuvalt kasvukoha ja üldise keskkonna pikast perspektiivist probleemikirjeldus mainib vajadust uuringute järele, mis need vajadused ja lahendused süstemaatiliselt kaardistaksid. Samas on kuusikuid puudutav juurepessu probleem ühine K.2.1-ga ja vajab ilmselt kiiret lahendust. Ökoloogia: K.1.12 Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohalt Probleemi kirjelduses on süsiniku sidumise ja puidu varumise eesmärk kokku pandud, aga need ei pruugi kokku langeda, kui eesmärk on metsa süsinikuvaru hoida (K.1.5). Põhiküsimus on, kuidas muuta raiejärgne (adekvaatne) uuendamine metsaomanikule motiveerivaks; selleks on seni eraldatud uuendamistoetusi, mis aga omakorda soosivad turumoonutuse kaudu intensiivmetsandust (K.3.2). Samuti võib looduslik uuendus tekitada küll probleeme puidutööstusele, aga kunstlik uuendus jällegi keskkonnale (K.1.10). Seega on küsimus, mil määral peaks riik sekkuma eraomaniku otsusesse metsa kunstlikult mitte uuendada, arvestades, et esmase majandusliku kahju kannab (probleemikirjelduse põhjal) omanik ise või tema järeltulijad. Mulle tundub omavastutuse ja eraomandi vaba valitsemise põhimõtetest lähtuvalt proportsionaalne meede ikkagi maksupoliitiline, nt kaheosaline lageraiemaks (vt ökoloogiline maksureform: Probleemirühm 2, K.1.5, Ü.4.5), millest esimene osa makstakse raiejärgselt ja teine osa juhul, kui omanik ei ole tõendanud ala taasmetsastamist. Ökoloogia: Ü.4.5 Metsa raadamise mõju ei kompenseerita Maakasutusmuutuse ning maa maksustamine olenevalt ala looduslikust degradeeritusest. Vt Probleemipüstituse 2 preambulit jt punkte, kus juttu ökoloogilisest maksureformist. Teatud tüüpi raadamise võiks seadusega keelata, nt rohevõrgustiku metsade raadamise põllumaaks. Probleemirühm 5 (Metsade tervis) FE Kriteerium 2: Metsaökosüsteemide tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine METSAÖKOSÜSTEEMIDE TERVISLIKU SEISUNDI TAGAMISEKS VAJAME PRAEGUSEST TÕHUSAMAT SEIRET 14

Majandus: K.2.1 Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust Mitu praktilist ettepanekut on juba esitatud probleemikirjelduse osana (lahter 7), ilmselt saaks neid veelgi täiendada. Probleemil on puutumust mitme teisega (K.1.5, K.1.10, K.1.12, K.3.2, K.4.5, K.4.12, K.4.14) ja ilmselt on otstarbekas neid kompleksselt vaadates täiendada metsa majandamise eeskirja. Ökoloogia: K.2.2 Metsas teatud sünteetiliste pestitsiidide (nt glüfosaatide) kasutamine võib ohustada ökosüsteeme Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mitte leevendada sünteetiliste pestitsiidide kasutamise korda metsades. Ökoloogia: K.2.3 Metsakaitse meetmed kliimamuutusete mõjude vähendamiseks on ebapiisavad (patogeenid ja häiringud) Probleemi sisuline kirjeldus puudub, selleta ei saa lahendada. Vaja on sõnastada konkreetsed mõjud, mida silmas peetakse. Ilmselt olenemata sellest kirjeldusest on põhjendatud üldised suunad segapuistute kasvatamisele ning metsakasvatusvõtete mitmekesistamisele (sh püsimetsandus). Majandus: K.2.4 Kliima muutuste valguses puuduvad piisavad uuringud lähiriikidest pärit algmaterjali (metsaistutusmaterjali) sobivuse üle Eesti metsades. Uurida (ülikoolid), kusjuures algmaterjali elujõulisuse kriteeriumile tuleks lisada ka teised säästliku metsamajanduse kriteeriumid. Probleemirühm 6 (Metsauuendus) FE Kriteerium 3: Metsade tootlike (puiduliste ja mitte-puiduliste) funktsioonide säilitamine ja ergutamine FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine METSAUUENDAMISELE JA SELLEGA KAASNEVATELE METSAKASVATUSLIKELE TEGEVUSTELE EI PÖÖRATA ERAMETSADES PIISAVAT TÄHELEPANU, MISTÕTTU VÄHENEB METSADE PUIDULINE VÄÄRTUS JA HÜVISTE PAKKUMISE VÕIME Kultuur: K.3.1 Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava Probleemil on õiguslik ja halduslik aspekt. Õiguslikult ei olegi tava ja tavaõigus mõeldud selleks, et nõuda igaühelt nende täitmist. Seega, kui tava sisaldab kriitilise tähtsusega punkte, mis peavad võimaldama õiguslikku sekkumist, tuleb need tavast 15

eraldada ja sätestada õiguslikult (nt K.4.17, K.6.18). 1) Esmane lahendus on niisiis metsa majandamise hea tava dokumentide analüüs, mis eristaks punktid, mis on olulise tähtsusega ja mida metsa majandajad tavana ei järgi. 2) Soovitan sama analüüsi osana käsitleda viimastel aastatel dokumenteeritud vastuolusid kohalike kogukondade ja metsa majandajate vahel, mis samuti võib osutada kas puudustele tavaõiguses või ebapiisavale õiguslikule staatusele. 3) Soovitan koostada eraldi hea tava sätted ka kaitstavate alade piiranguvöönditele, kus kompromissi otsimine metsa eri väärtuste vahel toimub teistel alustel kui piiranguteta majandusmetsas. Halduslikult on küsimus, millised abinõud soodustaksid metsaomanikke head tava järgima. Variandid on metsaomanike harimine, puudustele tähelepanu juhtimine ja kogukondlik menetlus. Näiteks metsaühistud võiksid võtta heast tavast kinnipidamise oma südameasjaks. Majandus: K.4.14 Erametsad ei uuene okaspuuga (Ettepanekus: Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas) Vt lahendusi probleemidele K.1.9 ja K.1.12 (probleemirühm 4) ning K.2.1. Käesolev probleem tuleneb osaliselt lageraiemajanduse prevaleerimisest, kuivõrd just kuuse kasvatamiseks sobib ka püsimetsandus. Samuti peaks üldsuund olema segapuistute, mitte okaspuu monokultuuride kasvatamisele (probleemid K.1.5, K.4.13, K.4.17, K.2.3). Olenemata täpsest lahendusest peaks säilima ka põhimõte mitte luua turueelist intensiivmetsandusele (K.3.2). Majandus: K.4.15 Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali Küsimus on vist riikliku ja erainitsiatiivi vahekorrast probleemi lahendamisel. Miks ei tekita nõudlus metsakultiveerimismaterjali järele turgu ja sedakaudu pakkumist? Ideaalis sekkuks riik esmajoones sellega, et kultiveerimismaterjal oleks kvaliteetne ja seemlatest-puukoolidest ei leviks loodusesse patogeene. Majandus: K.4.18 Kvalifitseeritud kategooriate metsaseemne puudus Kui probleemikirjelduses mainitud puuliikide seemlate toimimine on riiklik huvi, siis tuleb selleks planeerida ja leida vahendid. Seosed probleemidega K.4.13 K.4.15. Kogemuslikult võib laialehistest puuliikidest seemnevaru vajada küll ainult tamm; teised liigid on varjutaluvad ja sobivates kasvukohtades uuenevad arvestatavalt üksnes püsimetsanduse kaudu. Probleemirühm 7 (Ruumiplaneerimine) FE Kriteerium 4: Metsaökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsmine ja asjakohane parendamine Kriteerium 5: Kaitsefunktsioonide säilitamine ja asjakohane parendamine metsade majandamisel (eriti mulla ja vee kaitse) 16

METSAMAJANDUSE KAVANDAMISEL TULEB SENISEST ENAM ARVESTADA LOODUSVÄÄRTUSTEGA. ELURIKKUSE JA ELUPAIKADE SÄILIMISEKS ON VAJA RAIEID RUUMILISELT PLANEERIDA. Ökoloogia: K.4.3 Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja majandamisjuhised on ebaselged Piiranguvööndi metsade majandamisviiside planeerimine ja katsetamine on riiklikult prioriteetsed looduskaitseliste rakendusuuringute teemad vajavad rahastamist. 20 Vt. ka probleemipüstitusi K.4.12, K.6.23. Keskkonnaamet on viimastel aastatel märgatavalt arendanud piiranguvööndite kaitsejuhiseid 21, kuid läbi on mõtlemata just metsa majandaja erinevad võimalused. Neist kõige huvitavamad oleksid sellised võimalused, mis tavapärases majandusmetsas ei realiseeru (nt loodusturism) ja riiklik huvi nende vastu seisneb lisaks konfliktide vähendamisele ka RMK tõhusa majandamisstrateegia leidmises. Kiiret lahendust on vaja sellele, et piiranguvööndites ei raiutaks Natura elupaigatüüpidesse kuuluvaid metsi. Olen saanud aru, et kaalutlusotsuse puhul lähtub Keskkonnaamet elupaigatüübi kvaliteedi hetkehinnangust (A C), kuid ei arvesta puistu potentsiaali kujuneda kõrgekvaliteediliseks, kui see raiumata jätta. Looduskaitselise potentsiaali kahjustamine kaitsealal ei ole põhjendatud ning võimalik, et neid metsi peaks käsitlema range kaitse põhimõtetest lähtudes, kus lubatud on ainult kaitseväärtuste suurendamiseks mõeldud kujundusraied. Samuti ei ole piiranguvööndites kuidagi põhjendatav VEPide ja vanade loodusmetsade raie (K.4.11), küsimus on kompensatsioonimehhanismides. Näiteks sertimise korral lähevad majandustegevusest välja jäetud alad arvesse serditud puidu turustamise võimaldamiseks, kusjuures kõrge loodusväärtusega metsadest ei tohi puitu niikuinii varuda. Järelikult on piiranguvööndi metsade eraomanikel teatud eeliseid sertifikaatide saamisel ja riik võiks neid veelgi soodustada. Piiranguvööndi metsadele peaks kindlasti laienema ka ökoloogiline maksureform, mille eesmärk on maksuerisuste kaudu soosida keskkonnasäästlikku majandamist. Ökoloogia: K.4.4 Nõmmemetsade majandamine ja kaitse ei ole sealse elustiku säilimiseks optimaalne, võttestik vajab planeerimist lähtuvalt looduslikust häiringurežiimist Uurida, soovitavalt katsealade põhise praktilise uuringuna (ülikoolid). Oluline hiljuti lisandunud fakt on, et seisundihinnang Natura elupaigatüübile 2180 (metsastunud luited) on muutunud heast halvaks (Keskkonnaagentuur). Teemavaldkond on hõlmatud Keskkonnaministeeriumi LIFE-IP projektitaotlusse, partner Tartu Ülikool. Ökoloogia: K.4.6 Metsamaastike ruumiline planeerimine ökoloogiliste eesmärkide täitmiseks on ebapiisavalt väljaarendatud Küsimus on rohevõrgustiku jõustamisest ja täiendamisest, mis on osaliselt ühendatav teiste üldplaneeringuga lahendatavate probleemidega (nt K.1.6, K.6.2, K.6.3 ja K.6.32). Üks lahenduste pakett 20 Lõhmus, A., Fridolin, H., Leivits, A., Tõnisson, K., Rannap, R. 2019. Prioritizing research gaps for national conservation management and policy: the managers perspective in Estonia. Biodiversity and Conservation, trükis. 21 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. 2019. Keskkonnaamet. 17