TJ/a TJ Transport ja liikuvus. ENMAK stsenaariumid 23+ Mari Jüssi, SA Säästva Eesti Instituut Marek Rannala, Kami OÜ Tööversioon 1.3.214 1.2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Viimase 15 aasta jooksul on transpordisektoris energia ja kütuste tarbimine suurenenud üle 33%, ainult majanduslanguse aastatel 28-29 kütuste tarbimine mõnevõrra vähenes (vt joonis 3.1). Ligi 9% kütuste tarbimisest ja tarbimise kasvust pärineb maanteetranspordist. Energiatarbimine Eesti transpordisektoris 1995-21 (TJ) 4 35 3 25 2 15 1 5 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 Lennuk/Air 44 44 44 44 44 44 44 43 44 44 44 44 43 43 Laev/Sea 17 298 256 256 213 298 298 469 383 341 341 469 724 852 341 341 Raudtee/Rail 1 634 1 671 1 55 1 889 2 21 1 889 1 765 2 234 1 982 1 712 1 84 1 925 1 623 1 154 1 534 2 148 Maantee/Road 17 771 19 347 2 235 21 24 2 878 2 839 25 387 26 244 25 459 26 253 27 497 29 611 31 421 3 737 27 673 28 629 Joonis.1 Energiatarbimine Eesti transpordisektoris 1995-21 (TJ) Allikas: ostat 35 3 Energiatarbimine maanteetranspordis 2-211 25 2 15 1 5 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 21 211 Veoauto 5417 6312 6982 6244 634 646 6841 6878 6846 5626 6889 74 Sõiduauto 11242 14198 13815 13984 14314 1548 17258 18797 18287 17683 17238 175 Mootorratas 25 26 28 31 54 18 32 47 51 45 46 43 Kaubik 1779 2512 2971 2811 3264 3233 3187 3272 328 2425 254 2652 Buss 294 26 2182 2122 297 21 211 221 2127 167 1796 181 Joonis.2 Energiatarbimine maanteetranspordis 2-211 sõidukiliikide lõikes (TJ) Allikas: Copert mudel, Eesti Keskkonnaagentuur 213
Maanteetranspordis on ligi 6% energia tarbimisest põhjustatud sõiduautokasutusest. Kütuste tarbimise kasv on toimunud aastatel 2-211 eriti kiirelt sõiduautode, kaubikute ja veoautode kasutamise kasvu tõttu (vt joonis 1.2). Kütuste tarbimine transpordis oleneb peamiselt liikumisviisist ja kaubaveo liigist, transpordinõudlusest, asustusstruktuurist, sõidukite energiatarbest ning kasutatavatest energiaallikatest. Viimase 1 aasta jooksul on Eestis sõiduautode kasutus suurenenud ligi 5% ning ühistranspordi kasutajate hulk vähenenud. Oluline osa (ca 44%) energiatarbimisest on seotud linnade ja asulasisese liiklusega, mis näitab, et oluline roll transpordi energiatarbe vähendamisel on kohalikul tasandil. Võrreldes Eesti keskmisega on ühistranspordi kasutus suurem linnaelanike seas, kuid selle roll tööleliikumise viisides on kahanenud igal pool, samas kui isikliku auto kasutuse roll on suurenenud. Eesti transpordi energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid on põhjalikumalt analüüsitud Riigikantselei 21. aasta säästva transpordi raportis (Jüssi jt 21), milles järeldati, et Eesti transpordi kütuse tarbimine on kiirelt kasvanud eelkõige sõiduauto kasutuse ja maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Maanteetransport ja kütuste tarbimine transpordis on kasvanud samas tempos majandusega, mistõttu on Eesti majandus üks oopa transpordimahukamaid ja kütusekulukamaid näiteks SKT ühiku kohta kulub Eestis 2 korda rohkem transpordikütust kui EL-s keskmiselt. Eesti transporti iseloomustab kiirele autostumisele ja maanteevedude kasvule lisaks sõidukipargi ebaökonoomsus ja taastuvkütuste marginaalne osakaal. 1.3 VALDKONNA STSENAARIUMIDE KIRJELDUS Tabel 1 Stsenaariumide ülesed eeldused Stsenaariumide ülesed eeldused Muutus aastaks 23 võrreldes aastaga 212 Rahvastiku prognoos 212: 1338163 23: 1279865 Transpordikütuste hinnamuutus, /TJ, (fossiilkütuste prognoos IEA-lt New Policies 213) 212 22 23 235 barrel (USD 212) 19 113 121 128 võrdlus % 1 13,67 111,1 117,43 Gaas, hinnamuutus % 1 11,71 15,13 18,55 diislikütus 17 694 18 344 19 642 2 779 bensiin 18 626 19 39 2 676 21 872
biodiislikütus 31 22 538 24 813 26 84 etanool 21 128 21 93 23 454 24 811 biogaas 28 9 29 394 3 382 31 37 CNG 17 31 17 66 18 198 18 789 Elekter 23 494 2 267 19 739 24 272 Transpordikütuste aktsiisimäärad, prognoos EL energiamaksustamise direktiivi eelnõu põhjal 212 22 23 235 diislikütus 1285 11672 11672 11672 bensiin 12544 11532 11532 11532 biodiislikütus 1285 96 96 96 etanool 12544 96 96 96 biogaas maagaas 5 172 172 Tabel 2 Stsenaariumide valdkonnaspetsiifilised eeldused, 23 Baastase Mittesekkuv Vähesekkuv EE Inimeste transpordinõudluse 13 +43% +35% +2% muutus (miljonit reisija-km) Ühistranspordi osakaal motoriseeritud liiklusest 19% 15% 16% 23% Kergliikluse muutus, miljonit reisija-km -15 51 152 Autostumise tase, SA/1 el 423 +33% +32% +4% Sõiduautode arv 565 +28% +26% -,2% Sõidukite ökonoomsuse muutus, Sõiduauto, MJ/sõiduki-km 2,77-6% -8% -17% Buss, reisija-km, MJ/reisija-km,58-7% -18% -24% Rong, MJ/reisija-km,87-29% -38% -49% Veoauto, MJ/tonn-km 2,42-4% -17% -24% Kaubarong, MJ/tonn-km,21-7% -13% -13% Kaubaveod, keskm, MJ/tonn-km 1,16 22% % -27% Kaubaveokäive, miljon tonn-km 116 +35% +28% +2% Raudtee osakaal kaubavedudes 57% 43% 47% 6% Taastuvenergia osakaal transpordis % 9% 15% 26%
1.4 Stsenaariumide eesmärgid Tabel Eesmärgid Mittesekkuv Vähesekkuv Teadmispõhine EE Transpordi energiatõhusus Eraldi eesmärke ei seata. Energiasäästliku ühistranspordi eelisarendamine, ebaökonoomsete sõiduautode ja veokite tagasihoidlik maksustamine sellest tulenevalt tõhusama logistika taotlemine. Hangete kaudu energiasäästlike sõidukite eelistamine. Vähemalt 15% sõidukipargi energiatõhususe paranemine. Reisijate- ja kaubaveo energiamahukuse vähendamine parema transpordi maksustamise, sõidukite optimaalse täituvuse, logistika arendamise ja energiatõhusate sõidukite kaudu KHG heide Eraldi mõõdetavaid eesmärke ei seata. 22: Maks. 11% KHG kasv võrreldes 25 tasemega, 23 sama, mis 211 Ca 1% vähem aastaks 22, 23 3% vähem, 25. aastaks 65%-8% väiksem KHG heide Taastuvenergia osakaal 1% 22 15% aastaks 23 25% aastaks 23 Kütuste CO 2 jalajälg Eesmärgid puuduvad Nõrgad säästlikkuse kriteeriumid kütustele Tugevad säästlikkuse kriteeriumid kütustele. Sõiduautode energiatõhusus Eesmärgid puuduvad Uute autode kütusekulu vähemalt EL keskmine Transpordi maksupoliitika kaudu ökonoomsete autode soodustamine, uued autod EL keskmisest ökonoomsemad Ühistransport Eesmärk langust vähendada 23 oluline osa transpordinõudluse kasvust püütakse katta reisirongiliikluse arendamisega. Ligi 3 korda rohkem reisijakäivet rongidega kui 212. Ühistranspordi osakaalu kasv kuni 35%ni motoriseeritud liikumisest. Linnadevahelises liikluses rongiliikluse kasv 2-3 aastaga ca 5 korda. Kergliiklus Eesmärgid puuduvad Praeguse osakaalu hoidmine ja tagasihoidlik kasv Kasvab lühikesed linnasõidud enamuses jalgsi-rattaga, hästi kombineeritud ühistranspordiga. Kergliiklust soodustav avalik ruum ja liikluskorraldus linnades. 1.5 MEETMETE JA TEGEVUSTE KIRJELDUS
Meede 3.1 Transpordinõudluse vähendamine 3.1.1 Kilomeetripõhised teekasutustasud 3.1.2 Kütuseaktsiisi tõstmine ja maksustamispõhimõtete muutmine 3.1.3 Linnade parkimispoliitika uuendamine autokasutuse reguleerimiseks 3.1.4 Tallinna ummikumaksu rakendamine 3.1.5 Ühistranspordi osakaalu suurendamine Energiasääst, %, 23 Lühikirjeldus 1% Sõidukite läbitud vahemaast, kohast, infrastruktuuri koormatusest ja keskkonnanäitajatest sõltuvad diferentseeritud transpordi maksustamissüsteem. Olenevalt teekasutustasude suurusest täiendab või asendab teisi transpordi- ja tööjõumakse. Kasutuselevõtu vajadus hiljemalt alates aastast 225-23 kui kütuseaktsiisist laekuvad tulud hakkavad vähenema ning üldise kütusehinna kasvu taustal aktsiisi tõstmine on ebaotstarbekas. 2-3% Transpordis kasutavate kütuste aktsiisimäärade tõstmine ja/või muutmine kütuste energiasisaldusest ja CO2 jalajäljest sõltuvaks. 2-3% kütusetarbimise vähenemine eeldab ca 15% kütuseaktsiisi tõstmist reaalhindades. Ei rakendata juhul kui kehtestatakse teisi transpordimakse. 2-3% Linnade parkimisnõuete uuendamine (planeeringutes optimaalsete parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast), autode parkimiskohtade subsideerimise vähendamine (nii avalikus ruumi kui ettevõtete parkimisega seoses). Soodustab ühistranspordi kasutamist ja vähendab kulutusi parkimiskohtade ehitamisel. Tegevuse maksumus ja maksutulu Eeldusel, et Eestis rakendataks Soomega võrreldes poole väiksema tasumääraga teekasutustasu, keskmiselt 3 senti/km, siis maksutulu oleks aastas 8 miljardi sõiduauto-km puhul u 2-25 M /aastas, kütuseaktsiisi laekumise vähenemine 5 M /a. Süsteemi maksumus on hinnanguliselt 2% maksutuludest, 5 M /a. Ca 7 M aktsiisitulu suurenemine Ca 4 korda suurem parkimistulu linnade eelarvetes (praegu ca 6 M /a), kulud ca 1% parkimistasude tuludest. Elanike ja ettevõtete parkimiskulude vähenemine 3% Tallinna kesklinna ummikumaksu kehtestamine teiste linnade kogemuse eeskujul. Maksumus Tallinna kohta tehtud uuringute põhjal 13 M /a, maksutulu 7-75 M 3% Ühistransporditeenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse arendamine piletisüsteemi ja liinivõrgu arendamise, graafikute tihendamise, teadlikkuse tõstmise ning uute teenuste pakkumise kaudu. Ca 15-17 M /a, arvestades minimaalselt 2% avaliku liiniveoteenuse tellimuse kasvu 3.1.6 Kergliikluse arendamine linnades 3.1.7 Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse vähendamiseks 3.1.8 Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks 3.1.9 Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine 1% Kergliiklejate juurdepääsu ja liikumistingimuste arendamine, jalg- ja jalgrattateede parem hooldamine. Jalgrattateede võrgustiku ning ohutu jalgrattaga liiklemise arendamine, turvalise parkimise ning jalgrataste ühiskasutuse edendamine. Planeeringutes ja infrastruktuuri projektides kergliiklejate vajadustega arvestamine. Kuigi otsene energiasääst on võrdlemisi väike, loob see olulised eeldused ühistranspordi ja elukeskkonna arendamiseks. 6% Asustuse ja liiklust tekitava arendustegevuse planeerimisel valglinnastumise ning autost sõltuvuse vältimine, vajadusel maade munitsipaliseerimine või riigistamine tõhusate ühistranspordikoridoride, kompaktsete ja atraktiivsete tõmbekeskuste kujundamiseks. 2% Tänavaruumi ümberkujundamine ohutu liiklemise, ühistranspordi ning jalgsi- ja jalgrattaga liiklemise ning kohaliku elu- ja ärikeskkonna soodustamiseks. See loob olulise eelduse koolilaste iseseisvaks liiklemiseks, ühistranspordi juurdepääsu tagamiseks ning aktiivse kehalise liikumise ühendamiseks igapäevase liikumisega.,5% Linnade ja suuremate asutuste (koolid, haiglad, suuremad tööandjad, kontoriarendused, kaubanduskeskused jt liikumist tekitavad tõmbepunktid) liikuvuse süsteemne analüüsimine ja aktiivne ühistranspordi, kergliikluse, autode lühirendi ja kooskasutuse soodustamine). Eeldus süsteemseks aktiivsete liikumisviiside ja ühistranspordi eelistamiseks. 14 M /a, eeldusel, et ca 2% riigimaanteede investeeringutest läheb kergliikluse arendamiseks ja 2% KOV teehoiukuludest kergliikluse investeeringuteks ning jalg-ja jalgrattateede hooldustaseme tõstmiseks. Hinnanguline maksumus 1 M /a, planeerimise, maade munitsipaliseerimise või riigistamise kulud (1-2 ha aastas) kompaktse arendustegevuse suunamiseks ühistranspordisõlmedesse. Ca 4 M /a. 3 M / 1 a;,3 M /a, eeldades 1 aasta jooksul 1 suurema tööandja, 42 tõmbekeskuse, 1 suurema linna liikuvuskava, selle seire ning teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamist
3.1.1 Kaugtöötamise edendamine 1,5-2% Kaugtöökeskuste, ühiskontorite arendamine, paindliku tööaja ning kodus töötamise võimaldamine. Ca 6 täiendava kaugtöökeskuse/ühiskontori loomise toetamine külades.,3 M /a 3.1.11 Autode kooskasutuse ja lühirendi arendamine Meede 3.2 Tõhus sõidukipark 3.2.1 Energiasäästlike autode soodustused 3.2.2 Energiaklassipõhine sõiduauto registreerimis- ja aastamaks,5% Autode kooskasutuse ja lühirendisüsteemide ühtsete ITK-lahenduste, ühistranspordi ja autode lühirendi koostoime ning lühirendi kättesaadavuse (parkimiskohtade analüüs) arendamine. Nende süsteemidega on võimalik vähendada linnaelanike isikliku auto või mitme auto omamist peres, täiendada ühistranspordisüsteemi hõreda asustuse kohtades ning kasutada olemasolevaid sõidukeid tõhusamalt.,5-1% Toetuste ja soodustuste süsteem energiasäästlike sõidukite soetamiseks. Toetuste kulusid kaetakse sõiduautodega seotud maksutuludest. Toetused on laiendatavad ka elektri abimootoriga kaubajalgratastele, mis vähendavad lastega perede autokasutust ning linnalogistika energiakulu. Aastaks 23 eeldab EE stsenaarium erinevate maksu ja toetusmeetmete peale kokku ca 7% üliökonoomsete autode läbisõidu osakaalu (ca 35 autot). Toetus suunatud vähemalt 5% keskmisest sõiduautost ökonoomsemate sõidukitele. 7% Autode kütusekulust sõltuva sõiduautode registreerimis- ja/või aastamaksu rakendamine. Maksustatakse eelkõige keskmisest kütusekulukamaid sõidukeid. Asendab kütuseaktsiisi tõstmise vajadust ja toimib nn üleminekumaksuna kuni nutikate teekasutustasude süsteemi rakendamiseni. Sõltuvalt maksumäärast võib osaliselt asendada ka tööjõuga seotud makse. Ca,2 M /a Võimalik ühendada kaugtöökeskuste, elektriauto toetustega, liikuvuskavade väljatöötamisega,5-3 M aastas olenevalt muude transpordimaksude kujundamisest ja ökonoomsemate tehnoloogiate hinnavahest. Maksutulu 15 M /a,millest ca 7 M registreerimismaks ja 8 M aastamaks 3.2.3 Raudtee elektrifitseerimine 3.2.4 Raudtee infrastruktuuri arendamine, sh Rail Baltic 3.2.5 Kütusesäästlik ühistranspordiveerem 3.2.6 Kütusesäästlikud raskeveokid 3.2.7 Kütusesäästlikud vedurid 3.2.8 Säästva sõidustiili rakendamine 1% Raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva suunal kaubarongide võimsusi arvestades 1 M /a, 4 M ajatatuna 4 a 2,5% Raudtee infrastruktuuri arendamine 16 km/h kiirustele, reisirongiliikluse läbilaskvuse suurendamine, Rail Balticu ehitamine Toetused hübriidbusside, hübriidtrollide, elektribusside jt energiasäästlike ühistranspordisõidukite soetamiseks suuremate linnade ühistranspordiliinidele. 2% Hangetes kütusesäästlike raskveokite eelistamine,5% Hangetes kütusesäästlike (hübriid)vedurite eelistamine 3% Säästva sõidustiili täiendkoolituste toetamine, hangetes säästva sõidustiili koolitusnõuete arvestamine, ITK lahenduste toetamine säästva sõidustiili jälgimiseks, teadlikkuse tõstmine. Rail Baltic - 3 M /a, ajatatuna 4 a, Tallinn-Narva ja Tapa-Tartu 16 km/h tõstmine, 5 M 2-3 M /a, ca 2 ökonoomse ühissõiduki toetused,1-,2 M /a
Transpordi energiasäästupotentsiaal 23, TJ Energiatõhusate autode toetused Kütusesäästlike ühissõidukite toetused Hübriidvedurid Autode kooskasutus Asutuste liikuvuskorraldus Linnades ÜT kampaaniad ja otseturundus Raskeveokite teekasutustasud Kergliikluse arend. Energiatõhusad veokid Raudtee elektr. Raudtee 16 kmh, Rail Baltic Kaugtöö, e-teenused Linnatänavate ümberkorrald. Kütuseaktsiisi tõstmine Tallinna ummikumaks Linnade parkimispoliitika Säästev sõiduviis Ühistranspordi teenuse arendamine Automaks, aasta Sõiduauto reg. maks Maakasutuse suunamine, planeerimine Autode teekasutustasud Sõiduauto Kaubik Veoauto Buss Reisirong Kaubarong Lennuk Laev -15-5 5 15 25 35 45 55 Stsenaariumi tegevuste mõju transpordi energiatarbimisele 23, TJ Energiatõhusate autode toetused 35 175 Kütusesäästlike ühissõidukite toetused 38 38 Teadmispõhine, EE Hübriidvedurid 93 56 Autode kooskasutus 191 95 Vähesekkuv Linnade ja ettevõtete liikuvuskorraldus 198 59 ÜT kampaaniad ja otseturundus 238 72 Raskeveokite teekasutustasud 437 437 Kergliikluse arend. 358 179 Energiatõhusad veokid 668 144 Raudtee elektr. 459 Raudtee 16 kmh, Rail Baltic 611 1221 Kaugtöö, e-teenused 417 834 Linnatänavate ümberkorrald. 279 93 Kütuseaktsiisi tõstmine 343 Tallinna ummikumaks 1281 Linnade parkimispoliitika 112 1116 Säästev sõiduviis 1372 129 Ühistranspordi teenuse arendamine 663 1325 Energiakl. sõiduauto maksustamine 417 Maakasutuse suunamine, planeerimine 861 2871 Autode teekasutustasud 1435 4784-5 5 15 25 35 45 55
Tabel 5 Meetmete, sh tegevuste rakendamise erinev ulatus stsenaariumites Maksumus Vähesekkuv Teadmispõhine 1 Kaal Kulud/a Maksutulu Kaal Kulud/a Maksutulu 1 Kilomeetripõhised autode teekasutustasud 5,3 15 75 1 37 177 1,1 Raskeveokite teekasutustasud 12 1 12 6 1 12 6 2 Kütuseaktsiisi tõstmine,3 21 3 Linnade parkimispoliitika uuendamine 24,1 24 24 1 24 24 4 Ummikumaks Tallinnas 13 1 13 73 Ühistranspordi teenuse 5 arendamine 1643,5 8215 1 1643 6 Kergliikluse arendamine 13927,5 6963,5 1 13927 7 Maakasutuse suunamine 1,3 3 1 1 8 Linnatänavate ümberkorraldus 41,3 123 1 41 Linnade ja ettevõtete 9 liikuvuskorraldus 9 Linnade ja ettevõtete liikuvuskorraldus 188,5 94 1 188 1 Kaugtöötamise arendamine 4,5 2 1 4 11 Autode kooskasutus 14,5 7 1 14 Energiasäästlike autode 12 soodustused 561,5 285,1 56 13 Energiaklassipõhine autode maksustamine,25 175 14 Raudtee elektrifitseerimine 1 1 1 15 Raudtee 16 km/h, Rail Baltic 29375 1 29375,5 14687 16 Kütusesäästlikud bussid 39 1 39 1 39 17 Kütusesäästlikud veoautod 7744,5 543 7744 18 Kütusesäästlikud vedurid 576,3 1728,5 288 19 Säästva sõiduviisi rakendamine 12,75 9 1 12 KOKKU 94 1783 151517 358 1.6 STSENAARIUMIDE ENERGIATÕHUSUSE NÄITAJAD Tabel 6 Stsenaariumide energiatõhususe näitajad Tõhususe näitajad Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Energiatõhus (EE) Energia lõpptarbimine aastal 23 48 4 29 Energiatarbimise muutus % 212 vs 23 +6% +34% -2% CO2ekv heide 3 2 2 359 1 276 212 vs 23 +34% +5% -43% Fossiilkütuste tarbimine TJ 44 34 22 212 vs 23 +46% +13% -28% Taastuvate energiaallikate tarbimine TJ 4 3 6 2 7 6
Taastuvate osakaal 23, % 9% 15% 26% 1.7 STSENAARIUMIDE MAKSUMUSE PROGNOOS Maksumus 215-23 (1 ) Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Enegiatõhus (EE) BAU-VS BAU-EE Otsekulu kokku 215-23 33 7 32 7 31 5 1 2 2 Taristu investeeringud 2 1 2 1 8 1 3 Taristu hooldus 4 9 4 6 4 3 2 6 Ühistranspordi toetused 1 7 1 9 2-2 -3 Kulutused kütustele 24 6 21 7 18 8 3 5 8 Transpordimaksud 4 2 1 3 9-1 7-3 5 Energiasäästu tegevuste kulu 4 9-4 -9 Väliskulud-tulud 2 8-1 -8 2 8 3 6 CO2 heite väliskulu 1 6 4 3 1 2 1 2 Kergliikluse tervisekulu/kokkuhoid* 1 2-4 -1 2 1 6 2 4 Maksumus kokku 215-23 36 5 32 6 3 7 3 9 5 8 Aastas Keskmiselt säästetud TJ kokku võrreldes BAUga Keskmine kogukulu-kokkuhoid võrreldes BAU * Tulu on tabelis negatiivse märgiga 5 3 1 5-258 -386 Transpordi stsenaariumide kulud kokku 215-23 -8 Enegiatõhus (EE) -1 Vähesekkuv (VS) Mittesekkuv (BAU) 9 3 9 2 4 3 1 8 4 2 1 1 9 4 6 2 2 8 4 1 7 4 9 2 1 18 8 Väliskulud-tulud Energiasäästu tegevuste kulu Transpordimaksud 21 7 Kulutused kütustele Ühistranspordi toetused Taristu hooldus Taristu investeeringud 24 6-5 5 1 15 2 25
1.8 STSENAARIUMIDE VÄLISMÕJUD Välismõjud, 1 Mittesekkuv (BAU) Vähesekkuv (VS) Enegiatõhus (EE) BAU-VS BAU-EE Aktsiisitulu kütustelt 7 8 6 5 5 4 1 3 2 4 Tulu muudelt transpordimaksudelt 4 2 1 3 9-1 7-3 5 Sõiduautode soetamine 1 5 1 4 1 1 1 4 Sõiduautode hooldus 7 4 7 3 6 5 9 Kergliikluse tervisemõju 1 2-4 -1 2
1.9 STSENAARIUMIDE TULEMUSED 6 Energiatarbimine transpordis, TJ 4 2 215 22 225 23 BAU VS EE 8 Kulutused taristule ja ühistranspordi dotatsioonidele, 1 6 4 2 215 22 225 23 BAU VS EE Kütuseaktsiis ja transpordimaksud, 1 7 6 5 4 3 2 1 215 22 225 23 BAU VS EE
215 216 217 218 219 22 221 222 223 224 225 226 227 228 229 23 235 24 245 25 2 Kulutused kütusele sh aktsiis, 1 1 5 1 5 BAU VS EE 215 22 225 23 5 45 4 35 3 25 2 15 1 5 Transpordi energiatarbimine, TJ. Mittesekkuv Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter 5 45 4 35 3 25 2 15 1 5 Transpordi energiatarbimine, TJ. Vähesekkuv Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter
5 45 4 35 3 25 2 15 1 5 Transpordi energiatarbimine, TJ. Energiatõhus Biometaan Biodiisel Etanool Maagaas Diislikütus Bensiin Elekter
1.1 KOOSTATUD JA KASUTATUD UURINGUTE LOETELU Anspal, S., Poltimäe, H. (29) Transpordi ühiskondlike kulude mudel. Uuringuaruanne Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile IMPACT (28): Maibach, M. et al. Handbook on estimation of external cost in the transport sector. Report. Jüssi, M., Poltimäe, H., Luts, H., Metspalu, P. (214) Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses. Energiamajanduse arengukava 23+ taustauuring. World Health Organization. Health Economic Assessment Tool. http://www.heatwalkingcycling.org/ LIPASTO. Suomen liikenteen pakokaasupäästöjen ja energiankulutuksen laskentajärjestelmä. VTT. http://lipasto.vtt.fi/ Ea Energy Analyses, Stream mudel
LISA 1 Stsenaariumi tegevuste analüüsis kasutatud meetmete mõju transpordi energiatarbimisele sõidukiliikide lõikes 1 Meede Sõiduauto Kaubik Buss Veoauto Rong Mõju hinnangu allikas EcoDrive Autode kooskasutus ÜT ja kergliikluse kampaaniad 2% ÜT teenuse lisamine Kaugtöö, e-teenused Liikuvuskorralduskavad asutustes 3% 3% 3% 3%,8% % % % Jüssi, M., Poltimäe, H. 211. Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas. Uuringuaruanne Tallinna Keskkonnaametile. Säästva Eesti Instituut, Tallinn WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur 1% % % % WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur 6% % -1% % CENTAR 28. Uute rongide soetamise tulu-kulu analüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ. Tallinn. 3,5% % % % Schroten 212 refereerib CE Delft 211 hollandikeelset ja ilma täpse viiteta tööd, et maksimaalne sääst koos rebound effecti arvestades on 6-8%, kuna WSP Sweden 27 ülevaade on 2 keskelt ja hindab potentsiaaliks ca 1%, siis eeldame keskmiselt 3,5%, kuna kaugtöötamise võimalused on vahepeal oluliselt arenenud. 1,9% % -1% Ettevõtete kavad -1,6%, koolid -,3% WSP Sweden 27. Effekter av Mobility Management åtgärder en analys baserad på internationell litteratur Sõiduautode registreerimismaks Autode aastamaks Sõiduautode teekasutustasud 7% % % % 7% 2% 7% -4% -5% Soome transpordi kliimastrateegia stsenaariumite ja EEA 21 järgi kokku 14-17%, siin jagatud kahe maksu peale ära Soome teekasutustasude analüüsi vaheraporti põhjal, eeldades, et teekasutustasudel on esiteks sama mõju, mis mootorsõidukite aktsiisil ja autode aastamaksul kokku + 6-7% lisamõju. (Suvanto 213) Eeldatakse, et teekasutustasud asendavad autode registreerimisja aastamakse 1 Positiivne mõju (number) antud tabelis tähendab energiatarbimise vähenemist, negatiivne suurenemist
Raskeveokite teekasutustasud 3% EEA TERM-stsenaariumid (25) (EEA 21) Kütuseaktsiisi tõstmine Tallinna ummikumaks Linnade parkimispoliitika Maakasutuse suunamine 23 Kergliikluse arendamine Kütusesäästlikud/hübriid bussid linnades Linna tänavaruumi ümberjagamine Raskeveokite säästlikud rehvid Raskeveokite tõhusam aerodünaamika 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 14% 14% 14% 12% 25% 1% 1% 1% 1% 15% 1% 4% 3% Kütuseaktsiisi tõstmine nii, et kütuse hind kasvab 5% (ca 15% mootorikütuste aktsiisimäära kasv). Schroten ref AGPC 211, eeldusel, et Eesti on sarnasele UK-le kui võrdlemisi kõrge kütuseaktsiisiga riik; on kütusehinna elastsus -,25 -,75. Arvestatud keskmisega,5% Arvestatakse Tallinna liikluse kohta. Rotaris jt 29, Eliasson jt 29, Transport for London 28 Whitelegg 21, % puudutab linnade autoliiklust Puudutab linnade liiklust. Skinner I., van Essen H., Smokers R., Hill N. 21. Towards the decarbonisation of EU s transport sector by 25. Final report produced under the contract ENV.C.3/SER/28/53 between opean Commission Directorate-General Environment and AEA Technology plc. www.eutransportghg25.eu Soome transpordi kliimastrateegia (22) stsenaarium (LVM 29) Puudutab linnaliinibusse, SEI 212, 22 säästetud kogus on arvutatud eeldusel, et pooled linnas sõitvad bussid on kütusesäästliku tehnoloogiaga 1% linnade autode läbisõidust (Cairns et al., 1998, ref Whitelegg ). Madalama veeretakistusega rehvide kasutamine toob umbes 4 %-lise kütusekulu säästu (Schroten et al, 212). Arvestades veeretakistuse olulist rolli kõigil kiirustel, on ettepanekuks arvestada 4% säästu kogu veokipargilt. Veokite aerodünaamika parandamine toob umbes 7 %-lise kütusekulu säästu (Schroten et al, 212). Oluline hinnata, millised aerodünaamikat parandavad meetmed on juba kasutusel ja millised mitte. Arvestades aerodünaamika olulist rolli eelkõige suurematel kiirustel, on ettepanekuks arvestada 7% säästu alates 32 t veokitest. Mudelis on arvestatud 3% vähenemisega kogu veoautopargi lõikes
Veoautode Start-stop süsteem Mitmemootorilised vedurid kaubarongidele 3% 14% Start-stop mootori lülitussüsteemi paigaldamine veokitele, vähendamaks seeläbi kütusekulu sõiduki tühikäigul seismisel, annab kütusekulu säästu umbes 3% (Schroten et al, 212). Arvestades start-stop lahenduste olulist rolli eelkõige lühematel vahemaadel ning linnades, on ettepanekuks arvestada 3% säästu vaid kergematelt veokitelt (nt <32 t) National Railway Equipment Co. (27): Multi-Engine GenSet Ultra Low Emissions Road- Switcher Locomotive.