MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALIT

MAJANDUSTEATED 1f7ee&Ii# düsu Ileitis o/ tfae JnsHfufe o/.coyb.&vnic isreseawcšk KONJUNKTUURINSTITTJUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel. 468-24 Tellimishind aastas Kr. 5. ühes kuukirjaga Konjunktuur" Kr. 12. üksiknumber 15 senti. KONJUNKTUURINSTITTJUDI DIREKTOR JA VASTUTAV TOIMETAJA A. FUULERITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni juhataja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllamajandussektsiooni juhataja J. Kwrkus Sektsiooni nõukogu esimees Prof. P. Kõpp Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 7 Tallinn, 22. veebruaril IV aastakäik SISUs CONTENTS: Lk. Page PÕLLUMAJANDUS Aedsaaduste eksport. & TÖÖSTUS JA KAUBANDUS ISO AGRICULTURE Exports of Fruits and Vegetables,. 130 INDUSTRY AND TRADE Väliskaubandus Jaanuaris. a 133 Metsakaubandusseisund 135 Piimavedu raudteel. a...137 Lühiuudiseid 138 LAEVANDUS Tallinna sadama tegevus jaanuaris 138 Foreign Trade in January, 1838.... 133 Timber Trade Conditions......... 135 Milk Transport on Railways,...... 137 Sundry Information 138 SHIPPING Activity oj Tallinn Harbour in January, 193S. 138 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD AGRICULTURAL MARKETS Võiturg 139 Peekoniturg. 139 Põllumajanduslik väljavedu........ 140 Tapaloomade ja lihaturg......... 140 Kanaraunaturg 141 Piimaturg 141 Teraviljaturg...... 141 Linaturg........... - 142 Aedviljaturg 143 Kalaturg 143 Butter Market..... 139 Bacon Market 139 Exports of Agricultural Products...... 140 Cattle and Meat Market 140 Egg Market...... - 141 Milk Market Ul Grain Market,.............. Ul Flax Market. -............ 142 Vegetable Market............ 143 Fish Market.....' '-....''.'........143 INFORMATSIOONI OSA INFORMATION PART Eesti Panga nädalaaruanne 144 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Šveitsi majanduslik olukord........ 145 Puuvillakangaste väljavedu Itaaliast.....146 Kunstsarve sissevedu Itaaliasse. a.... 147 Uus pümavillavabrik Hollandis....... 147 Gdynia sadama tegevus.......... 148 Eesti väliskaubandusbilanss........ 148 Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return IM FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION Swiss Economic Situation... '...... 145 Italian Exports of Cotton Cloth....... 146 Export of Artificial Horn to Italy in.... 147 New Milk-wool Factory in Netherlands.... 147 Activity of Gdynia Harbour........ 148 Estonian Trade Balances... 148

" ' ' ' -.. AEDSAADUSTE EKSPORT. e. EXPORTS OF FRUITS AND VEGETABLES,. A. Prima. M. a. ioli aeds&aduste ekspordi aial raihuldav väljaveofeogfuise "kui Ika -Qaindade poolest. Aasta joolksul veeti' välja aedisaadosi üldse 1672 407 kg 458 868: kr. väärtuses, (kusjuures kesikmiisieks ninnaks oh 27,4 s. kg, mis on. a. keskmisest fakirniast 11,4% ja 7 aasta keskmisest 35,6-%, kõrgem; see näitab oanaikordä olukorra, aaodisama'ks-toujunemiist. Võrreldes. a. aeäsaaduste efesporti 7 aasta keskmistega (192935) nähtub, et aedsiaaduste väljavedu om. tõusnud tunduvalt. Võttes 1929-35. a. kesikmise 100-ks oli väljaveokogus vastavalt. a. 160 ja väärtus 209. Mei,e aedsaadusi veeti. ta. Soome 1255 tn., Saksa 228 ta, Inglisse 98 tn, U,SA-sse 22 tn. üldise on meie aedsaadusi veetud 11 eri riiki. Kuude järgi veeti välja novembris 29,B%, okt. 20,3%, sept. 15,0%, dets. 11,0%, aug. 8,3%, mais 6,4, jaanuaris 2,7%, vee'br. 2,-6%, märtsis 1,5%, juulis 1,1%, apr. 1,0%, ja juunis 0,8%. ö u n a d;.. a. koguselt ronke õunasaagi tõttu tõusis õunte väljavedu tunduvalt. Peamiseks õunaturuks oli meile & oome, fkuihu veeti 430 tn, sellele järgnes Saksa 38 tn, Inglise 12 tin ja Belgia.1 tn. Kaubanduislepingu ikohaaelt oli meie õumrtekonitingent ositatud Soomes 6 vastuvõtja vahel, neist võttis meie õunu Hedelmäkuinta r. 1 (eraõunakaupmieeste ühisus) 59%, S O. K. (ühistegelik) 17%, Kauppiatten Keškusskunta O/Y 9%, O.T. K. (ühistegelik) 8,5%, ülejäänud 6,5% osatus 2 väiksema firma vabel, õunaeikspoirt teostus järgmiste firmade kaudu: Aedvilja Keskühisus 29%, ETK 22%^ Eesti Väikemaapidajate Keskliit 17%, C. Bergman 10,5%, J. Kree 10%, M. Smirnov 9% ja H. Tõnisison 2,5%. Kuude järgi on veetud õunu välja: august 5%, sept. 12%, okt, 47%, nov. 34%, dets.. 2%. Sortide järgi ikujunes väljavedu: 1) Jüvi-sibuRõun 211038 kg, 2) antonovka 73 847 tkg, 3) sügisjooaiik 36 382 kg, 4) hlvi-kuidrenett ' 26 889 kg, 5) tšernogus) 26 655 kg, 6) tartu roosiõun 24 704 kg, 7) saviõun 10 393 kg, 8) tallinna pirnõun 9 697 kg, 9) valge klaarõun 3 067 kg, 10) treboux seemik 2 725 kg, 11) suislepp 2 464 kg, 12) fameuse 2 216 kg, 13) leedu peping Aedsaaduste väljavedu. Export of Fruits and Vegetables. 1929.-35. a. keskmine kg /o kogutoodangust kr. kg kr. kg kr. õunad Apples... Sibulad Onions.. Sigurid Chicory.. Konservkurgid Preserved cucumbers.. Pohlad Cowberries. Jõhvikad Cranberries Värske köögivili Fresh vegetables.. Sõstra-vesihoidisod Preserved currants. Kokku Total...'.. /o%....,,.. Keskmine hind s. kg Average Price, sente per kg...... '/V/o..... 480 801 109 850 074 SOO 143 642 86 229 131 586 10 681 35498 1 672 407 160,9 1,17 1,74 0,89 0,87 _.;. 178 523 23 072 127 434 52 463 18 370 31 214 580 27 212 458 868 208,9 27,4 135,6 371 098 106 100 854 600 62 007 59 527 116 801 2150 1 572 678 151,3 163 732 13 173 142 914 20 595 14 819 1 30 297. 1 137 j. '! 385 722 183,6 j 1 24,6 121,8 273 389 198 592 325 288 32 107 77 540 110 751 1 039 503 100 : 210086 100 20,2 100

Nr; 7 MAJANDUSTEATED 131 2 098 kg, 14 j liivi-šanapanja 16il5 kg, 15) martsipan 1592 kgf,.16) kietšneri maasikõun 1492 kg, 17) paide taüõun 1431 kg, 18) eva kuldõun 1397 kg, 19) äkaro 883 kg, 20) veinihapu 622 kg, teisi sorte vähem. Üldse on veetud 1987. a. välja 55 erisiotrti, peale selle on veetud 1 välja sõuti märkimata 40 846 kg, millede sordi kiadlaiksitegemine ei õnnestunud. Sortidest Soomes olid eriti nõutud punase värvusega sordid!, nagu tarta roosiõun, või kõrgeväärtuslikud, nagu treboux seemik, neid mõlemaid meil ei olnud aga võimalik pakkuda nii palju, ikuli olnuks võimalik mahutada neid 'Soome turule. Aintornovka nõudmine on vähenenud Soomes väga tunduvalt. Soome läks neid vaevalt 32 tn ning võib arvata, et nõudmine väheneb veelgi. Selle aseme! oli aga antonovkat võimalik saata Saksa. Soomes jääb edaspidi arvatavasti meile turg kitsaks ka siügisjooniku ja saviõuna osas;, millede mahutamisega oligi juba raskusi. Suvisorte saame eksportida Soome, kui see toimub enne soome oma õunte turuleilmumist, s. o. aug. esimesel poolel kuni ca 20 aug. Seda arvestades peavad meije tootjad algama valge klaarõuna koristamisega varem, kui ta on veel roheline, sest teel Soome väikemüiüja katte, mis 'toimub 710 päeva jooksul, valmib ta järele ning muutub kasustamiskõlblikuks. Jäetakse aga koristamine hiljaks, rikneb ta juba teel väiketmüüja kätte, mida kahjuks sel aastal korduvalt juhtuski. Hinnad oome turul olid võrdlemisi rahuldavad, keskmiseks hinnaks võib arvata cif Helsingi 5 Smk/kg, s. o. 40 s kg, nov. saadi aga kõrgemaid! hindu. Väljavedu Sooime lõppes dets. algul, sest 15. dets. alates langes Soomes õuntetol 6 Smk/kg-lt 1,50 Smk/kg, mistõttu õunte väijavedui Soome muutus ebatasuvaks. Saksa tarul esines eesti õunu na. a. esmakordselt, kusjuures saadud hind kõikus ca 1920 s. antonovka-kg. Teisi Õunu ei veetud Saksa. Aedpidamise paremini korraldamise ja saakide tõstmise järele peaksime olema võimelised esinema Saksas püsivalt. Saksa turule saab saata neid õunu, milliseid võime pakkuda massiliselt ning millised kannatavad 'transporti lahtiselt vagunis, kuna kastidesse pakitud õunul lasub kõrge isisseveotoli. K. a. läks Saksa 4 vagunit ontoinovkat. Väikese läbimõõduga õunad (liivi-sübulõun) ei pääse aga Saksa, Sjesit nende sissevedu on keelatud. Inglise turul võime esineda peamiselt P.-Inglises ja enne kanada õunte tulekut. Inglisse on saadetud katseks liivi-kuldrenetti, sügisjoonikut, saviõuina jt. Hinnad on olnud väga muutlikud, sõltuvalt tiurustamiskohast ja -ajast. Mõnel juhul on saadud isegi hinda, mis on peagu võrdne Soomest saadud hinnaga, kuid on saadud ka madalamat hinda kui siseturul., Belgiasse on arvatavasti võimalik teostada eksporti, kuid meie eksportkast ei vasta seal nõudeile, kuna Belgias langevad õunad, millised on tooduid sisse kuni 15 kg kastis, kõrge tolli alla; kastid, millised sisaldavad aga õunu üle 25 kg, langevad vaid ca 1,5 s-se tolli alla. Kuna Belgia on suur Õunaimportija, tasub.tõenäoliselt vaeva sel turul katsetamine ja sidemete loomine. Seniste kogemuste põhjal võib märkida, et meil ei puudu võimalused Õunaekspordi tunduvaks isuurenemiseks, kui meie aiapidajad on võimelised tootma kõrgekvaliteediet ja sordiühtlast puuvilja, kusjuures varaste sortide juures tuleb olla kärmas nende koristamisega. Meie aiapidajad peavad kandma hoolt, et saagid oleksid järjekindlad ning kaoksid või väheneksid! saagitud aastad; Sibulaid veeti m. a. vaid 4 Soome, sest säagivähesuse tõttu ei olnud võimalik saata neid; teisisse maisse (Rootsi, N,orra). M. a. tõusis meie sibulate hind Soomes rekordkõrgusele, mis võimaldas noteerida sibulate hinda 20 s. franko kokkuostupunkt, Sellist hinda ei ole varem välismaalt saadud; Sibulate tootmises valitseb sega perioodlikkus, s. o. saagirikkale aastale järgneb saagivaene aasta, mis sõltub meie tootjaskonnast. Airvestadesi, et Soome veab püsivalt aastas ca 1,5 milj. kg sibulaid sisse, peaks meil olema võimalik täita seüest kogusest vähemalt i/ 3l kuid praeguvalitsev perioodlikkus ei võimalda seda. Viimase põhjuseks 1 on olnud ühelt poolt kaubandiusp korralda-

132 MAJANDUSTEATED Nr. 7» matus. Eriti segav on sibulakaubanduses esinev esimene lüli, s. o. kohapeala 'kokkuostja, kes oskab juba varakult kevadel antud avanssidega kohustada tootjat andma kaupa sügisel temale. Sellest vabanemiseks asutati Peipsiäärsesse valda ühing, kes oma ülesandeid' on täitnud senini hästi ja juba omi eisdmeisäl aastail on suutnud aidata kaasa olukorra normaalseks muutumiseks. Sibulate väljaveost võtsid osa Aedvilja Keskühisus 47%, ETK 20%, C. Bergmann 12%, P. Markus &%, M. Smirnov 7%, Eesti Väikemaapidajate Keskliit 4%. Väärib märikimisit, et sibulate eest saadi. a. Ugi 2 karda nii palju valuutat kui. a., kusjuures väljaveokogiuised olid umbes võrdsed. Järgneval aastal tuleks meil laiendada sibulakasvatuist, et kasustaga.olevaid välisturge ning töötada sisse uusi. Eriti tuleks võtta tähelepanu alla punasse sibula kasvatuse, miülel on suur väärtus konservide valmist aniisel ning mille järele on püsiv nõudmine. Sigu ri eksport on olnud koguselt väiksem e. a-st, kuid 1 väärtuselt on enamvähem võrdne e. a. väljayewäärtubtega. Sigurele on olnud püsivalt ainsaiks turuks Soome, kuid loodetavasti avaneb alates k. a. eksportvõitmalusi ika tsaksa, mis peaks ergutiama meie sigurite tootjaid! sigurite kas^vupinna ettevaatlikule laiendamisele. Teisalt oleks aga tingimata tarvilik veel vähemalt ühe sigurifcuivatise ehitamine sigurikasvatus-rajooni, et tõsta eksportsiguri kvaliteeti ja lahendada ka kohalolevat küttematerjali saamisiraskusi,. sest sigurikuivatdse töölerakendamine põlevkivi abil peaks olema mõeldav ja võimalik. Siguiriefespordist võtsid suuremail määral osa K. Kiiu 43%', ETK 27%, Aedvilja Keskühisus 7%, teised firmad vähem. KoQsrevkurkide eksport suurenes koguselt kui ka väärtuselt üle 100%. Suurim vastuvõtja oli ka siin Soome, kuhu läks 114 tn. Peale selle eksporditi veel P.-Am. üheodriigessie 2d. ta ja Inglisse. - 7. tn. Saadud kurkide hind oli üldiselt rahuldav. Suuremaks eksportörikis oli ühing Eesti Lihaeksport", kes vedas välja kogu eksporditud kogusest 36%, sellele järgnesid J. M. Leesman '16%, O. Tamberg 15%, R. Anderson 12%, A. M. Anderson 5%, V. V. Demin 4%., T. Varik' 4% ja ülejäänud 6 eksportöri vähem. S õ s t r a-v e s i h o i d i s e i d läks m. a. esmakordselt eksportkaubana välisturule, Inglisse. Veeti välja 31998 kg mustsõstraid ja 3500 kg punaseid sõstraid. Eksportöreks olid A. Krevald ja ETK, ligikaudu võrdseis osades. Saadud hind oli vastuvõetav, mis peaks: võimaldama iselie ala arendamist tarvilisel määral ja ergutama aiapidajaid laiendama mustsõstraastamdusi ning seadma korda olevaid. Olgu märgitud, et mustsõstar on toitluses eriti /tähtis, sest ta isisaldab C-vitamiini rohkem kui üksiki teine mari või puuvili, isegi üle 3 korra rohkem kui kiidetud C-vitamünirikkad apelr 1sinid ja sidrunid. Seepärast peaks see mari tulema aukohale siseturul kui ka eksportartiklina. Pohlaek sport stiurenes samuti tunduvalt. Pohlade turuks on peamiselt Saksa, kuhu läks neist 85,5 tn. Ekspordi laiendamine oleks sel alal täiel määral võimalik, kui meie marjakoguijad teostaksid Hende kogumist suuremal määral ja pööraksid suuremat tähelepanu marjade õigele kohtlemisele. Jõhvikaeksport 'suurenes <samuti, eriti seetõttu, et avanes vcdmalus neid vedada suuremal määral isaksa. Saksa läks jõhvikaid 96 tn, Inglisse 33 tn ja Frantsuisse 1,8 ta. Langes välja USA, kes 3 9.37. a. võttis tunduva osa meie jõhvikatest. Metsamarjade ekspordist võtsid o«a kalaja marjaeksport Produkt" 36%, ETK 23%, M. Smirnov 18%, C. Bergman 16% ja teised 5 firmat väiksemal määral. Seeni eksporditi 6,4 itn ; milüsed läksid enamuses ka 'Saksa. Seente eksport oleks arexemisvõimeline, ku? neid korjataks ning ka kuivatatafcs rohkem. Asi tasuks, et temale pöörataks tähelepanu. Peamiseks eksportöriks oli V. Romanzev. Värsket köögivilja on eksportinud vaid Soome ranniku- ja saaxteelanükud,

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 133 tavasti võimaldavad tulevikus edeneda sea valuutajkoguse. ja isedia tunduvalt suuremal määral kui im. a. Oa peamiselt veetud välja kapsaid ja kaalikaid. Meie tootjad ja eksportörid omasid m. a. ekspordi alal uiiiisi kogemusi, millised loodiealal veel (Suuremal määral ioiing kasustada kõiki olevaid võimalusi, et jõuda olukorrani, kus aedsaaduste ekspordist saadavad summad kataksid vähemalt täm raiääral lõunamaise puuvilja sisseveoks tarviliku TÖÖSTUS JA KAUBANDUS VÄLISKAUBANDUS FOREIGN TRADE Väliskaubandiuisbilanisi tulemus näitab k. a. jaanuaris võrreldes m. a. jaanuariga paraniemdsitendenttsi. Ulatuselt endiseks-jäänud kaubawahetuskäibe juures osutas väljavedu tõusu ja sissevedu mõõdukat tagasiminekut. Väljaveo juurdekasv ulatus võrreldes m. a. jaanuariga 627 tuih. kr-le (11,3%) ja sisseveo kahanemine 504 tuh. kr-lie (6,3%) eega vähenes sisseveo ülekaal 2,5 milj. kr- It 1,3 milj. kr-le. Väliskaubanduskäive jaanuaris 38. Turnover of January Foreign Trade, 38. Väljavedu Export». Sissevedu Imports. Käive Turnover.. Väljavedu ± Exports ±.. Väljavedu Exports. Sissevedu Imports. Käive Turnover. ', Jaanuar 1( XJOkr. Tn 6 160 5 533 106 012 7 483 7 987 111062 18 643 13 520 217 074 1823 2454 11 )00 tn. 21 19 25 89 46 58 1.1-81. Xli -5 050 In 519 435 954 1000 Ei 83191 86 848 170 037 8 655 WOO tru 458 383 836.-* o rh O II eos- " " S 127,4 127,9 127,7 114,6 118,6 114,1 Väljaveo juurdekasvu põhjustas tähtsal määaial elusloomade ning väiksemal! määral valmissaaduiste suurenenud väljavedu, kuna sdisseveo kahanemine toimus toit- ja maitseainet peamiselt teravilja vähenenud sisseveo arvel. Väljavedu. Exports. Vä^javeokoostis olulisemate rühmade järgi muutus võrreldes m. a. jaanuariga järgmiselt: elusloomade müügist saadi tänavu 614 tuh.kr. 1 tuh. kr. vastu m. a. jaanuaris. Toit- ja (maitseainete väljavedu* vähenes 112 JAANUARIS. a. IN JANUARY,. tuih. kr. (5,7%) ja toor- ning poolvalfmisainete väljavedu 79* tuh. kr. (3,3%), kusjuures vaümisisaaduiste müügist saadud summa ületas m. a. jaanuari 207 tuh. kr. (17,7%). Elusloomade väljavedu kasvas suurenenud elussigade ekspordi arvel. Elussigu veeti välja k. a. jaan. 6224 tk. 612 tuh. kr. väärtuses, kuna m. a. jaan. nende väljavedu ei olnud. Valmissaaduste rühmas esines väljaveotõus peagu (kõikide; olulisemate ainete juures, arvatud välja ajalehe- ja trükipaber, millede eksport kahanes koguselt 29,0%, jäädesi väärtuselt k. a. jaan. püsinud soodsate hindade tõttu peagu endiseks. Ka vineeri- ja toolipõhjade väljavedu näitas koguselt langust, väärtuselt (ületas aga m. a. jaanuari 18,3%. õige tublisti suurenes veel puuvillalõnga ja -niidi (59,0%) ning dižuuitriide ja -kottide (22,2%) väljavedu. Toor- ja poolvalmisainete rühmas kasvas õige tugevasti tsielluiloosi ja põlevkiviõli väljavedu. Esimese müük välisturgudele ületas m, a. müügi koguselt 2,2 tuh. tn (66,5%) ja väärtuselt 422 tuh. kr. (109,6%), kuna põlevkiviõli ja bensiini eest saadi kokku 33 tuh. kr, (42,0%) enam kui ma. jaanuaris. Vaatamata metsamaterjaliekspordi mõõdukale tegaisiminekufe koguselt, saadi rahas meteaturul valitseva 'soodsa konjunktuuri tõttu 39,0% enam. Ka toornahkade väljavedu suurenes väärtuselt enam (88,4%) kui koguselt (22,6%). Lina väljavedu vähenes koguselt kui ka väärtuselt esimene 36,4% teine 40,9%. Toit- ja maitseainete rühmas suurenes võrreldes m. a. jaanuariga kartu-

134 MAJANDUSTEATED Nr. 7 Sisse- ja väljaveo tähtsamad ained. Principal Commodities of Foreign Tradt. VÄLJAVEDU EXPORTS. Üldse: Total: I. Elusloomad (arv) Animals, living (number).... II. Toit- ja maitseained, joogid Food Products, Stim. Bever. Sellest: thereof: Teravili Corn Kartul Potatoes. Või Butter Munad Egga 1000 tk. ton. Liha ja lihakaup Meat and Meat Products... III. Toor- ja poolv.-ain. Raw a. Semi-Manufact. Sellest: thereof: Toornahad Eides undressed Metsaroaterjal Timber Materials Tselluloos Cellulose Lina ja -takud Flax and Tow. Bensiin Benzine Põlevkiviõli Shale-Oil Kunstsarv Artificial Horn Materials IV. Valmissaadused Manufactured Articles Sellest: thereof: Vineer ja -toolipshjad Plywood and Chair-backs. Ajalehe- ja trükipaber News- a. other Printing Paper Puuv. lõng ja -niit Cotton Yarn snd Thread.. Puuv riie Cotton Piece Goods Linane riie jäme Linen, coarse Džuutriie ja -kotid Jute Cloth and Saeks... Tsement Cement Tahvelklaas Sheet Glass V. Kallismetallid ja -kivid - Precious Metals and Stones. Jaanuar January ton. 1988 81 180 19 254 6 244 5 310 4 012 654 29 2 204 13 345 38 2 791 5 392 824 2U4 940 82 2 535 1265 336 118 51 19 102 116 3 5 215 103L 2 525 740 276 11604 31 2 817 3 239 i: 370 ] 53 2 435 1304 473 75 42 16 82 101 1000 kr. 6160 614 1859 284 1125 2 a 312 81 253 807 821 44 68 72 1315 82 310 164 38 65 19 5 533 118 960453 333 106 012 1 257 167 1050 289 2 391 411 615 342 482 42 700 885 1890 77 0 122 284 83 195 147 33 45 18 ton. 36163 3 237 23 880 13 180 40 375 2 402 8 507 43 959 182 218 766 60 874 6191 5 293 53882 751 20 025 6 997 1017 948 456 1H10 250 1733 1./I81./X11 52 056 17 610 17 155 10 955 43 742 2 603 4 579 69B 190 618 60 706 7 932 3 092 11 520 646 1 168 48 075 50 488 22 902 18 974 6 782 HM 1030 471 1279 1799 5133 0 1000 kr. 4 011 1971 59 270 60 362 36 396 818 1334 22 543 2 621 4 270 2! 15 875 71 6 842 1167 4 180 1 4 906 1711 4 965 2 919 945 888 7 283 SISSEVEDU IMPORTS. Üldse: Total: I. Elusloomad (arv) Animals, living (number).... II. Toit- ja maitseained, joogid Food Products, Stim. Bever. Sellest: thereof: Heeringad Herrings Sool Salt Suhkur Sugar 24 649 7 7 013 536 356 1805 39414 51 18 088 106 416 2 716 7 483 1 1 071 109 9 261 7 987 435 399 383 155 111 062 20 23 0 296 343 4 808 20 527 25 786 979 4 892 27 972 25 876 92 2274 107 040 95 664 14 698 1014 365 3 471 III. Toor- ja poolv.-ain. Raw a. Semi-Manufact. Materials Sellest: thereof: Toortubak Tobacco unmanufaci Tooma bad Hides undressed. Džuut Jute Puuvill - Cotton Vili - Wod Kivisüsi ja koks Coal and Coke Petrooleum Petroleum Bensiin Benzine Väetised ~ Fertilisers Väävel puhastamata Sulphur unpurified.... TV. Valmissaadused Manufactured Articles Sellest: thereof: Puuv. riie Cotton Piece Goods Villane lõug ja niit Woollen Tarn and Thread. Kunstsiidlõng ja -niit Rayon Tarn and Thread. Raud ja teras Iron and Steel Kummi ja k. kaup Rubber and Rubber Goods.. 13 236 70 149 224 607 28 8 099 1510 186 245 4 370 6 fc 23 17 1480 48 14 940 62 104 236 512 11 6 251 2 011 624 707 6 386 3 35 22 3 825 üö 1949 124 206 76 563 93 182 132 21 9 4 438 52 211 90 394 117 1887 238 149 202 596 30 943 92 142 70 681 47 107 127 61 27 3 796 24 279 98 597 112 715 15U6 2 553 6 497 262 84 318 18 825 7 016 50 782 12 778 90 208 84 893 65 092 120 818 272 41000 677 694 1452 2 111 5 67S 402 65 479 17 640 7 872 36 472 9 420 110 880 288 40 648 594 1195 2 258 816 8 824 1143 1600 1 564 812 2 731 1028 1102 2 726 1 834 8 770 2 294 V. Kallismetallid ja -kivid Precious Metals and St om e. 0 0 24 10 2 2 237

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 135 lite väljavedu koguselt 1,5 tulh. tai (58,9%) ja väärtuselt 117 tulh. kr. (70,1%). Võid saadeti välisturgudele k. a. jaanuarisi 86 tn. {11,6%) vähem kui im. a. samal kuul, kuid saadi 75 tudi. kr. (7,1%) enam. Lüia ja lihakaupa veeti välja 72 tn (26,1%) vähem, kusjuures müügist saadud summa kahanes 54 tuh. kr. (18,7%). Teravilja, mida eksporditi m. a. jaanuaris 257 tuh. kr. eesit, k. a. jaanuaris ei veetud välja. Sissevedu. Imports, isissieveo alal näeme imuutusi kõigis' rühmades', eriti toit- ja maitseainete juures, millede sissevedu kahanes 52,9%. Tõusu näitas toor- ja poolvalmisainete ning valmissaadusite sissevedu esimene 3,3% ja teine 16,9%. Valmi saad uste sissevedu suurenes võrreldes ni- <a. jaanuariga peamiselt jõuja tööfmasinajte, transportvähendite, põllutöömasinate ja -riistade ning metallkauba suixrenenud sisseveo arvel. Jõu- ja töömasinate sissevedu kaswas 287 tuh. kr. (68,3%), metalilkauba 200 tuih. kr. (51,8%), transpoirtvaheindite 179 tuih. kr. (80,3% ) ja põllutöömasinate ning -rüstade sissevedu 104 tuh. kr. (63,3%). Toor- ja poolvalmisainete rühmas olulisemaist aineist suurenes väärtuselt toortubaka (34,8%), toornahkade (45,1%), villa (97,9%) ja kivisöe ning kõksi (70,1%) sissevedu, kuna bensiini ja väetiste sissevedu kahanes esimene 65,6% ja teine 66,7%. Kaubarühmade osatähtsus väärtuselt jaanuaris 38. (%). Percentages of Separate Groups of Merchandises According to Value of January, 38. Väljavedu Exports I Elusloomad Animals, living 10,0 II Toit-ja maitseained, joogid Food Products, Slim. Bewer. 30,2 III Toor- ja poolvalmisained Raw and Semi - Manufactured 37,5 IV Valmissaadused Manufactured 22,3 V Kallismetallid ja -kivid Precious Metals and Stones... Kokku - Total 100 1037 0,0 35,6 43,2 21,1 0,1 100 Sissevedu Imports 0,0 14,3 26,1 59,3 0,3 100 0,3 28,5 23,6 47,5 0,1 100 Toit- ja maitseainete sissevedu kahanes võrreldes na. a. jaanuariga peamiselt vähem sisseveetud teraviija arvel. Teravilja sissevedu, milline ulatus m. a. jaan. 1,7 milj. kr-le, langes k. a. jaan. 374 tuh. kr-le seega 77,9%. Nimetatud rühma tähtsamaist aineist kahanes suhkru sissevedu koguselt 911 tn (33,5%) ja väärtuselt 35 tuh. kr. (11,8%), kuna heeringate import suurenes koguselt kui ka väärtuselt ca. 5-fkordlseks. METSAKAUBANDUSSEISUND, Metsamaterjali väljavedu k, a. jaanuaris andis märksa soodsamaid tulemusi kui mullu samal ajal. Tänavu jaanuari metsaekspordiist saadi 253 000 kr, seega ligi 40% rohkem kui m. a. samal kuul: Sealjuures peab tähendama,, et ekspordi üldkogus oli tänavu jaanuaris isegi veidi väikseim kui mullu, olgugi et saematerjali-müük ka koguselt osutus tänavu suuremaks, kuid seevastu töötlemata metsamaterjalid pakkude ja propside väljavedu kahanes. isaematerjaüi-eksport lauad, plangud ja kastdlauad - ulatus k. a. jaanuaris 1031.std-le, mille eest saadi kokku ümmarguselt 250 000 kr, seega lõviosa kogu meteamater- TIMBER TRADE CONDITIONS. jali väljaveost. isellest moodustasid käsulauad 238 sitd 86 555 kr. Tähtsiajmalks väijaveoinaafcs meie harilikele laudadele ja plankudele osutus tänavu is ak s a, kuhu eksporditi 641 stdl Mullu samal ajal oli sel aual Inglise suurimaks kauibaostjaks, kuid tänavu jaanuaris sinna veetudl laudade ja plankude kogus ei ole mainimisväärt. See asjaolu on tingitud soodsast turukonjunktuurist Saksas, kellega meie ekspoxtöridel möödunud sügisel avanes teatavasti võimalus siõlmida müügilepinguid märksa paremate hindadega (kui Inglisega. Pikema ajavahemiku järgi veeti k. a. jaanuaris harilikku saematerjali välja ka Hol-

136 MAJANDUSTEATED Nr. 7 laudisse (umbes 127 atdl 24 tuh. kr väärtuses 1 ). Kastilaudade peamiseks välisturuks oli aga endiselt lagi ise. Tänavu veeti sinna välja kastilaudu üle 200 std, m. a. samal ajal aga veidi üle 100 std. Väiksemas ulatuses teostus kastilaudade eksporti tänavu ka Br. L.-Aafiriika tühendriigesse ja Hisp. Kanaari saaril. Propse k. a. jaanuaris ei veetud üldse välja; mullu samal.ajal ulatus see. aga 394 thm^le. Pakkude eksport tänavu jaanuaris võrreldes m. a. oli tugevasti vähenenud ning moodustas vaid 94 thm; m. a. jaanuaris oli see aga 6S6 thm. Peame üldiselt konstateerima, et töötlemata metsamaterjalide ekspordis näib ka tänavu jätkuvat langustendeate, milline algas juba mõne aasta eest.. a. jaan. näit., veeti pakke välismaale ligi 930 tital. Pakkudest moodustavad haavapakud peamise tähtsusega eksportkauba ning ;suurimaks ostjaks sel alal' on viimasel ajal Saksa, väiksemal määral Inglise. Rahvusvahelise metsakaubanduse tähtsamaks 'sündmuseks oli tänavu jaan. lõpul Vatrssavis peetud EfTEC (European Timber Exporters Convention) konverents. Teatavasti peeti enne seda nende tähtsamate metsaekisportmaade konverents m. a. sept. lõpuäi Stokholmis, kus otsustati üksmeelselt määratia Madiaks ETEC liikmete poolt väljaveetav metsamaferjalikogus.. a. 3 60Ö0ÖÖ std-le, mis tähendas 10%-st m. a. kwoote vähendamist. Nüüd otsustati aga Varssavis peetud konverentsil: veelgi vähendada seda metsamüügikogust 180 000 std ehk 5%. iseega on vähendatud kõikide sesse organisatsiooni kuuluvate eksportöride metsamaterjalid väljaiveokogust kokku 580 000 std, ning tänavu ETEC paolt rahvusvahelisele metsaturule müügilela&tav metaamajterjalikogus ulatub 3 420 000 std-le. Nimetatud metsamaterjali üldkogus 3,4 milj. std!., ositub üksikute maade vahel nüüd' järgmiselt: Soome 859 275 std (seega 145725 std vähem kui mullu), NSVL 812 250 std (vähem 137 750 std), Rootsi 70110Q sstd (vähem 118 900 std), Poola 267 615 std (vähem 45 385 std), Austria 235125 std (vähem 39 87& std), Rumeenia 210 330 std (vähem 35 670 std'), Jugoslaavia 143 640 std (vähem 24 360 std), Läti 108 585> std (vähem 18 415 std) ja Tšehhoslovakkia &2 080 std (vähem seega 13 920 Std). Rootsi, Soome, NSVL-u, Läti ja Poola väljaveetavad metsamaterjalikogused, millised mahutatakse teatavasti peamiselt Lääne-Euroopa turgudele, moodustavad' üldsummas tänavu 2 748 825 std, olles seega 466 175 std võrra väiksemad kui mullu. ETEC poolt teostatud metsamaterjali üldväljaveokoguise vähendamm tuleb pidada jnetsaturuseisundi stabiilsuse sallitavuse mõttes tänavu kahtlemata tasakaalukaks ja tarvilikuks sarnmusks. Tuleb loota, et ka, importörid omi laotagavarade realiseeirimist teostavad tasakaalukalt ega aja omavahelise võistluse tõttu hindu koha peäl asjatult madalaiks. Kanada metsiaeksportöridie müügipoliitika IhgMse metsaturul näib olevat väga muutlik. Dets. ja jaan. nende hinnad osutasid tõusutendentsi, umbes 10 š std keskmiselt, kuid hiljem on nüüd kanadaiased omi metsamaterjalide hindu Briti turul alandanud taasi ligemale 20. On üldiselt teada juba. vanade kogemuste põhjal, et Kanada eksportörid püüavad kasustada ühepäeva šansse, mõtlemata pikemalt sellise poliitika taga järgedele tulevikus. Ometi on loota, et Kanada metsamüügl-organisatsdocmi tõttu muutub kanadalaste tannapohltika siiski senisest enam eesmärgi j kiiidiaimaks. Venelased on oma pakkumistega tänavu endiselt veel võrdlemisi tagasihoidlikud ning 1 nende hindade 'kujunemise kohta lähemas tulevikus ei ole andmeid. Briti metsaagendid arvestavad venelaste hindu 15.15. kuni 16.. cm London (7" IH sort, Arhangelskist), seega umbes 2 naelsteri. madalamaüksi kui venelaste hinnad,. a. märtsis. Otsustades ehituslubade väljaandmiste järgi näib ehitustegevus Inglases kujunevat tänavu elavaks. Ehituslubade väljaandmist piirati Britis mullu suvel õige tunduvalt ning alles nov. ja dets. hakati ehituslubasid andma välja taas suuremal määral. Kui see tendents kestab, on metsamaterjali

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 137 suiutfematos tarbinguks Britis k. a. häid väljavaateid. Juba enne Varssavi konverentsi oli märgata mitmes metsaimportmaas metsamaterjalide ostutegevuse elavnemist. Inglisega on Soome ja Rootsi sõlminud juba rida lepinguid. Eriti aktiivne metsamaterjalide ostu alal on olnud viimaseil nädalail Saksa. Rootsi oli sõlminud lepinguid jaan. lõpuks, üldse juba 150 000 std-le ja. Soome 140 000' std-le. Tuleb tähendada, et Euroopa tähtsaimate metsaaksportöride kokkulepe Varssavis 5%,~lkis metsamaterjalide üldväljaveokoguse vähendamiseks k. a. loob kahtlemata soodsa teguri rahvusvahelise metsaturu olukorra stabüiseerumiselks lähemas tulevikus. Eriti tuleb rõhutada asjaolu, et seekordne kokkulepe on lõplik k. a. ning ei oie tõnäoline, et seda kogust võidaks enam suurendada tänavu, 'ühtlasi tuleb rahuldustundega vaadelda ka asjaolu, et hiljutine kvootedle reduktsioon piirdus vaid 5%-ga. Olnuks; see 30%, hakkanuksid mitmed eksportörid peatselt kahtlemata nõudma kõrgemaid hindu, mis mõjunuks mitmes impoxtmaas ostutegevusele pidurdavalt; eriti Britisi ümenuksi sel juhul ostutehinguis veelgi suurem tagasihoidlikkus) kui senini, kuna briti ianportöridel on veel võrdlemisi suuri laotagavaru. Arvestades kõiki tegureid tuleb rahvusvahelist nietsakaubandusseisundit pidada praegu külaltki rahuldavaks ja stabiilseks arenguks tänavu näib olevat alust..selline olukord on mitmeti eelistatavam mullusest konjunktuuri hüppelisest tõusust aprillini ning sellele järgnenud võrdlemisi ebakindlast olukorrast hooaja ülejäänud osas. PIIMAVEDU RAUDTEEL. a.. a. pümavedu raudteel ületas e. a. 36,9% ehk 13 895:10143 vastu, millest 3133 tn eksporditi NISVL-u, mis moodustab piimaveoist 22,5% osatähtsust. Kui pümavedu e. a. oli aktiivne märtsist sept. (haripunktiga juunis 10,5%), näeme. a. piimaveos tõusu allies' sügisel sept. dets.-mi, mil kõik 4 kuud ületasid osatähtsuselt m. a. kõrgseisu juunis. Piimaveos kuude järgi näeme mõnel kuul üle 100%-st tõusu, millest kohalikel vedudel on vaid 10%nne osatähtsus. Pümavedu suurianes peamiselt eksporditava piima arvel, kuna kohalik vedu ületab e. a. vaid 6,1%,.. a. piimatranspordm, on 2 silmapaistvat sihtkohta, nimelt: Tallinn 9170 tn ehk 66,0%-se ja Narva 3114 tn ehk 22,4%- se osatähtsusega üldtveost, kuna Narva ei evinud m. a. mingit osatähtsust piimaveoot. MILK TRANSPORT ON RAILWAYS,. Piima said veel Pärnu 303 tn ehk 2,2%, Türi 267 tn ehk 1,9%, Nõmme linn ja Rootsi jaam, esimene 229 tn, teine 224 tn ehk 1,6% üldpiimaveoet, mujale vähem. Suurimaks piimalähetajaks oli Ambla põhumeestehkonvent, kust saadeti 2 403 tn ehk 13,8% üldpiimiaveost, millest Lehtse jaamal on 55,8%-ne osatähtsus. Keila konvendist veeti piima 2 266 tn ehk 13,0% üldveost, seda peamiselt: isauelt 31,8%, Vää> nast ja Keilast, kummastki ca 21,0%.. Tallinna konvendis oji osatähtsuselt esikohal Aruküla jaam, kust lähetati 53,2% piima, järgnevad Kiisa 19,5 % ja Saku 15,9%- se osatahtsuseg'a. üldsie saatis TalMnna konvent raudteel piima 1422 ta ehk 10,2% üldveost. Piima lähetasid veel Rapla (8,1%), Kohila (7,2%) ja Jõgeva (6,5%) konvent. Eksportpiima ilähetajatos osutusid põllu- 1 II Piima veeti kaude järgi tn:...... 809 746 998 1085 1071 1078 Sellest NSVL-u. 149 242 55..... 747 717 808 839 958 1064 +% üldv.... +8,3 +8,9 +23,5 +29,1 +11,8 +1,3 + /o kohal, vedu +8,3 +3,9 + 5,1 + 0,5 + 6,1 +1,8»/».... 5,8 5,4 7,2 7,8 7,7 7,8 III IV V VI VII VIII IX X XI XII 919 1023 1517 1536 1559 1559.. 567 726 749 645 933 918 838 724 795 802-1,7 +11,3 +81,0. +111,9 +96,1. +93,8-1,7 +11,3 +13,4 + 10,2 + 1,9 +13,3 6,6 7,4 10,9 11,0 11,2 11,2 Kokku 13 895 3133 10 143 +36,9 + 6,1 100,0

138 MAJANDUSTEATED Nr. 7 meesfce-konvendid -(millised! kohalikule turule 12,8% üldeksport-piimakoguisest. tfldpiimapiima peagu ei saadagi), Jõgeva 990 ta ehk veost moodustavad! nimetatud eksportijad 25,3%, Rakvere 817 tn ehk 20,6%, Jõhvi konvendid 7,1%, 5,9% ja 3,6%-st.osatähtja Narva konvent, mõlemast 502 tn ehk sust. LÜHIUUDISEID. 0 Majandusminister lubas Narva Kaup^meeste Seltsile korraldada Narvas 20.22. aug. k. a. kohaliku kaubandue-tööstusnäituse ja eesti nädala. Majandusminisiteeriumi Tööstusosakond andis loa: J. Oha'le, TaiHminias, õle t. 27 asuva savitööstuse ümberkorraldamiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 50 töölist. Jõuandjaiks eleiktrknootoirid kogujõuga 10,5 h. j. Valmistatakse ahjupotte ja telliskive. a P. Esche'le, Aaspere voltes, Virumaal, saeveski >emtamisekg ja sisseseadmiseks. Ettevõtteis leiab tööd kuni 10 töölist. Jõuandjaks 1 12 hj. lofcomobiil. Valmistatakse mitmesugust ehitusmaterj-ali. H. Viller, V. Vaks & J. Kaasik, Tallinnas, Pählmiaimi 12 kunst vaigu pwesisimistööstuses töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 5 töölist. Jõuandjaks 0,5 hj. elektrimootor. Valmistatakse kimstvaigust (bakeffiidist) toose, purk, jms. e H. Johanson'ile, Tallinnas, Aiavilja 3 elektirijuhtmetööjätuse ehiitamiseks' ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd 30i töölist. Jõuandrjaiks elektrimootorid! kogujõuga 75 hj. Valmisitatakse mitmesiuguseid tugev- ja mõ^kvciolu^elektrijuhitmeid. 0 A/S. Transiito", Tallinnas, Narva m. 13/15 asuva kudumistö östuse ümberkorraldamiseks. Ettevõttes leiab tööd 65 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 15 hj..kootakse mitmesuguseid sukki, sokke ja riideid. SUNDRY INFORMATION. 9 H. Scheberstein'ile, Tallinnas, Narva am. 1315 asuvas ja sisseseatud kudumistööstuses töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 30 töölist. Kootakse mitmesuguseid riideid käsitelgedel. Eesti Kirjanduse Seltsile, Tartus, Aia 19 trükikoja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd 15 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 12 hj. Trükitakse raamatuid, ajakirju ja muid trükitöid. P. Tikenbergale, Tallinnas, Liivalaia 25 sisseseatud vorstitööstuses töötamiseks. Ettevõttes leiab tööd 7 töölist. Jõuandjaks 7,5 hj. elektrimootor. Valmistatakse mitmesuguseid vorste ja muid lihakonserve. U/ü. V. Sokolov & Ko, Tallinnas, Narva m. 15-c kunst sarv e toodete-töök o j a sisseseadmiseks. Ettevõttes: leiab tööd 10 töölist. Jõuandjaks 5 hj. elektrimootor. Valmistatakse kunstsarvest peamiselt mööblite-ipidemeid jms. J. Lohvart'ile, Porkuni vauas, Virumaal, asuva p u u t ö ö s t u s t ö ö k o j a ja jahuveski ümberkorraldamiseks ja sisseseadmiseks. Ettevõttes leiab tööd kuni 25 töölist. Jõuandjaiks 14 hj. aurumaain ja 70 hj. puugaasimootor. Valmistatakse mitmesugust ehitusmaterjali ja jahvatatakse teravilja. LAEVA NDUS Kompveki- ja šokolaadivabriku o/ü. Riola", Tallinnas, vabriku üleviimiseks ja sisseseadmiseks Pärnu na..160, Ettevõttes leiab tööd kuni,145 töölist. Jõuandjaiks elektrimootorid kogujõuga 12 hj. Valmistatakse šokoiaadi, kompvekke jm. maiustisi. TALLINNA SADAMA TEGEVUS JAANUARIS. ACTIVITY OF TALLINN HARBOUR IN JANUARY, 1988. Jaanuaris iei olnud TaÄnna sadama tegevus kuigi elav. Sadamas liikles ainult välissõiduilaevu, kuna rannasõit oli peagu vaibunud!. Välisaõidust saabus valjus jaan. jaan. jaan. jaan. 19S7 Laevu, maht net. rgt. 63 453 48 768 60 307 47 270 Kaupu, tn..... 24000 20625 22461 21887 Reisijaid, arv.... 875 764 950 1047

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 139 ila<evu liikles tänavu jaanuaris võrreldes e. a. jaanuariga rohkem, nimelt 29,9% mahu järgi. Ka kaubavedu oli tänavu jaan. suureni. Kaupade läbikäik oli tänavu jaan. 46 461 tn e. a. 43 086 tn vastu, seega enam 7,8%. Juurdekasvu andis sissevedu. 'Suurema osa k. a. jaan. sisseveost moodustab kivisüsi (38,4% sisseveost). Kaalult tähtsamaks asutus jaan. sisseveos veel mais. Jaan. väljaveos' esinevad suurema kaaluga: tselluloos, põlevkiviõli, kartulid, metsamaterjal. Sisseveost toimus eesti laevadel 47,5%, saksa 17,9% ja briti 10,1%. Väljaveos omavad eesti laevad 48,0% osatähtsust, saksa 31,0% ja briti 13,7%. Reisijaid liikles talvekuu laevadel vähe; nii ulatus reisijate läbikäik Tallinna sadamas k. a. jaan. 1825 isikule, koosnedes peamiselt Eesti-Soome vahel liiklenud reisijaist. Ka m. a. jaan. oli reisijate läbikäik sama suur, nimelt 1811 isikut. PÕLLUMAJANDiySSAADÜSTE!ÜRiE> VõITURG. BUTTER MARKET. Võituruseisund püsis, m. n. edasi kindel, garis 0, Bulgaarias +0,2, Jugoslaavias 1, kusjuures ka hinnatase näitas väikest paranemist. Itaalias +1,7, Prantsuses 2,0, Saksas 0, Nii noteeriti meie võihüinaks Man Šveitsis +1,5, Norras +0,5, Rootsis +0,5, chesteris 114:116 š cwt e. n. 114 š vastu. Saksast saadav hind jäi aga endiseks. Vastavalt Soomes 0, Lätis +2,0, Leedus +1,0, Poolas +1,0, Taanis 0, Hollandis 2,0, Belgias 2,0, hinnaparanemisele Inglises noteeriti Inglises 2,0, P.-Am. ühendriiges 1,0, meie 'eksportvõihinnaks 159 s. kg e. n. 158 is. Argentiinas 1,5, Austraalias +1,0, Uusvastu. Turutendents kindel. Meremaal O, ja Eestis' +2,0. Seega on piimatoodang Võituruseisundi edasisele kujunemisele näidanud suurenemist väiksema suhtuvad vastavad ringkonnad optimistlikult. tähtsusega mais, kuna suuremais piimasaa- Kuigi ookeanitaguseist maist on loota dusi eksportijais ja tarvitajais mais on pii suuremaid võikoguseid, 'arvatakse, et see püsib siiski normaalvahekorras tarvitusega, mille tagajärjel hindade liikumises lähemal ajal ei ole tõenäoliselt loota erilist muutust. matoodang langenud või jäänud püsima samale tasemele. Või väljavedu. a. oli vastavaist riigest järgmine: (. a. väljavedu sulgudes): Piimatoodangu taseme kujunemist üksikuis Taanist 144 960' tn (146 205), Rootsist 23 734 mais iseloomustavad m. a. viimase vee randi tulemused, milliste kohta on saada juba tn (19108), Lätist 19088 tn (17 226), Leedust 14986- tn (14 629), Soomest 14 018 tn statistilisi andmeid. Võrreldes'. a. (13 986 tn) ja Hollandist 53 817 tn (60 237). viimase veerandi piimatoodangut. a. sama ajaga järgmise skeemi alusel: 0 muutmata, 1 väike muutus, 2 suur muutus, Või sissevedui oli; Inglisse 477 96.2! tni (496 965), Saksa 86 835 tn (75406), Prantsusse 679 tn (1927), Itaaliasse 2311 tn (426) ja šveitsi 3 väga suur muutus, + tõus, vähenemine, 2549 tn (1462). Seega, toimus võikaübandu- oli seisund üksikuis maisi järgmine: ses. a. struktuurilisi muutusi vähemtäht Austrias +0,5, Tšehhoslovakkias '1,2, TJn- sate riikide või väljaveo suurenemise tõttu. PEEKONITURG. - Peekonituru! püsib.kindel tendents. Eesti peekoni kõrgema sordi noteering Londonis jäi püsima 89 -le tsn. Samuti jäid muutuseta ka meie peekon- ja elussigade noteeringud. K. n. maksavad eksporttapamajad peekonsigade eest järgmisi hindu:.bacon MARKET. Tapakaal I sort II sort III sort IV sort 60 72 kg. 55,5-59.. 72,575.. 75,580... 87.. 82.. 82.. 78 82 78 Siseturuhinnad 78 74

140 MAJANDUSTEAT1D Nr. 7 ja elubsigade eest: 100120 kg. 60 s. eluskaalu-kg. 121160 65 161-250 60 Elussigade sdssievedu Saksa oli m. a. 20% suurem kui. a. Kogusummaas veeti sisse 475 435 siga 391466 sea vastu eelmisel aastal. Päritolumaade järgi oli sissevedu järgmine (luk): Taani 157 327 162 982 Holland 20 460- Poola 68 619 54 006 Bulgaaria 17 522 11637 Läti 45 770 54 458 Rumeenia 16 915 5 327 Leedu 43 742 24 982 Eesti 14 879 33 524 Jugoslaavia 35 081 12 292 Teised maad 785 Rootsi 30 061 21706 Ungari 24 274 10 552 475 435 391466 Esikohta sisiseveos omab endiselt Taani, kes waxustaib *-L elussigadest. Teisel koha! om Poola 14% -ga, kolmandal Läti 9,6% -ga ja Leedil 9%-g.a. Tunduvalt suurenes sissevedu Jugoslaaviast, Rootsist, Ungarist ja Rumeeniast. Hollandi aiustasi ales m. a. eluisisigade ekspopti Saksa. Eestist langes elussigade sissevedu! 14 879 seale 313 5i2f4 sea vastu. a., olles seega 11. kotal. a., kuna. a. omas Eesti 4ndati kohta. PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VÕI (tonni) Butter (tons) Sellest: Saksa.. Inglisse.. MUNAD (tuh. tk.) Eggs (1000) Sellest: Inglisse.. Saksa.... PEEKON (tonni) Bacon (tons) LINA (tonni) Flax (tons) Sellest: Inglisse.. Belgiasse.. Soome... Saksa... Prantsusae. Näd 14./11 20./Il 204,4 76,8 127,6 0,4 0,4 38,5 22,4 0,6 6,8 4,9 10,2 alas 7./11 13./11 21,0 21,0 68,6 8,6. a. l./1 kuni 20./1I 1053,1 415,7 38,0 61,5 61,5 284,7 1043,8 715,6 57,0 4,9 186,2. a. 1./I kuni 21./11 1079,1 422,2 481,5,, 319,9 1715,1 702,2 80,2 612,4 251,2. a. Irani 23./11 827,4 386,8 893,6 45. 44 340,3 1913,6 962,0 20,6 210,8 80,8 587,9 Elussigade väljaveo vähenemine oli tingitud! sigade arvu langusest. a. Kuna m. a. näitas meie sigade arv tunduvat tõu- : su, on lootusi k. a. ta&si suurendada elussigade eksporti Saksa. TAPALOOMADE JA LIHATURG. M. n. püsis veisteturustamise osas talvise aja kohta tagasihoidlik tendents. Kaübapaktaimine ja -nõudimine keskmine. Tegevus vaikne. Nädala kesknaiselt maksus suurmüügi! veiseliha: Suurte rammusate pullide liha 4850 s. ja keskmises rammususes 4648 s. kg. Eluskaaluga müües' 3032 s. kg. Väiksemate pullide liha rammusail 48 50 s. ja keskmisi! 5052 s., lahjadel 4045 s. ja eluskaaluga müües 273031 s. kg. Lehmade ja härgade liha: nuumatuil 52. 55 s., rammusail 4550 s., keskmisil 4043 s., lahjadel 3740 s. ja eluskaaluhinnad vastavalt sortidele 20233036 s. kg. Turustades veiseid lihakaalu alusel, kus nahk ja pudemed jäävad ostjale, tuleb noteeritud lihaküo hinnale arvata juurde pullidel 1012 s. ja lehmadel 1214 s. kg. MulliikaMha nuiuimatuil :.52-58 &., rammu- CATTLE AND MEAT MARKET. sail 4850 s., keskmisil (eksport) 4951 s., lahjadel 4043 s. Eluskaalu järgi maksusid mullükad sõltuvalt ramniususest 2730 3137 s. kg. Vasikate pakkumjne ja nõudmine keskmine. Tapetud vasikad maksusid ühes nahaga: rammusad 6070 s., keskmised 5053. s. ja lahjad 4850 s. kg. Eluskaaluhinnad vastavalt sortidele 2935 ja 45 s, kg. Lambaid. txunistatalkse vähe. Nõudmine keskmine. Tapetud lambad maksusid ilma naha ja pudjemeteta: rammusad 5562 S., keskmised: 5058 s. ja lahjad 4050 s. kg. Eluskaaluhinnad siiseturulammastel 3639 is. Mia. BksportlaanbaJi'har-hinnaks noteeriti 8085 s. kg. ja eluskaaluga franko saatejaam 39- senti kg. (Sigade.pakkumine keskmine, nõudmine samuti keskmine. Nädala keskmiselt maksu--

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 141 sia tapetud sead: noored 1 7578 s., lihasead 7275 s, } raswasead 7072 s. kg. ja peekonkaalulised 7578 s. kg. Eluskaaluga turustades maksusid sead 535557 s. kg. Nahkade hinnad: Veisenahad 80 s. kg. Vasäkanahadi 3.904.00 kr. tk. Kaalus üle 3,5 kg ühe kg hind kr. 1.20. Lambanahad kr. 2.503.75 tk., sõltuvalt suurusest ja villa pikkusest. Hobusenahad 1213 kr. tk. KANAMUNATURG. Kanamunaihindade liikumine Ingliseg näitas am.. Q. nõrgenevat suunda. Kuina siseturul hindade tase püsis, noteeriti meie ekspotrt- kui siseturuimumiadel endine hind, s. o. vasttavalt 110 s. ja 100 s. kg franko koguimispunkt. Turutendents vaikne. Kanamunahfaidade liiikuimine k. a. toimub üldiselt kõrgemal tasiemel kui m. a. iseejuiures on hinnatase näidanud 1934. a. alates tõusutendentsi. Võttes 1933. a. veebruari teise nädala noteeringu aluseks ja võrdseks 100-ga, oli munahind teisil aastail samal PIIMATURG. MILK Piimahinnad püsivad endisel tasemel, nii noteeriti 21. skp. Tallinna kohta järgmised hinnad: I valiku rõõskpiim müügil piimakauplustel 13 s. 1. ja müügil piimatööstustele 12 senti liiter. II valiku rõoskpüm müügil piimakauplustele 11 s. 1. ja müügil piimatööstuistele 10 senti liiter. Piima järele nõudmine on hea ja ületab sageli pakkumise, talupidajatel ei ole anda nü palju piima, kui kauplused soovivad. Riigihoidja dekreedina anti 11. veebruaril s. a. P iimas eaduse muutmise seadus", miile järgi Vabariigi Valitsusel on õigus Põllutööministri ettepanekul, mis tehtud kokkuleppel sotsiaalministriga, keelata linnade ja alevite administratiivpiirides ning alevikkude ja suvituskohtade piirkonnis nõrgema kvaliteediga piimaliikide müügiks 1 lükvelelaskmist pastöriseerimata kujul ja lubada nimetatud nõrgema kvaliteediga pümaliikide müüki toorpümana kui ka pastöriseeritud kujul ainult Vabariigi Valitsuselt selleks loa saanud piimajtalituste kaudu. Muuda- TERAVILJATURG. Teraviljaturg miuutus m. -n. e. n-st pisut nõrgemaks ja hinnad näitasid väikest langust. Kuigi nõudmine oü enam-vähem endine, mõjustas turuolukorda peamiselt Aust- _ EGG MARKET. ajal: Londonis (Taani 15,5 1b): 1934. a. 67, 1935. a. 7S,. a. 75 ja. a. 83. Seega oli mumamnd k. a. algul Inglases 1 ca 8% kõrgeim kui m. a. samal ajal. Eksportmais oli aga hmnaparanemine suurem. Siseturul aruaksusid kanamunad s. paar: Tallinnas.... 1417 Rakveres.... 1012 Tartus 1416 Narvas 1820 Valgas 1215 Haapsalus.... 1014 Pärnus 1315 Kuressaares... 1415 Viljandis.... 1416 MARKET. tuste järgi on sotsiaalministril õigus nõuda kõrgema kvaliteediga piima tarvituselevõtmist söögimajades, kohvikuis, võõrastemajades, einelaudades, restoranides, baarides, haiglates, sianatooriumides, koolides, internaatides ja teistes ühitselumajades. See seaduse muudatus võimaldab I valiku rõaskpiimale rohkem tarvitamist. Edasi puudutavad muudatused piimamüügikohtade avamiskorda. Väikemüügil maksus piim linnades piimakauplustes möödunud nädalal senti liiter: Tallinn... Tartu..... Narva....'.. Pärnu.... Viljandi... Rakvere... Valga '.-...." ' Haapsalu... Võru.... Kuressaare.. Petseri..,. I valik II valik pudelites lahtiselt pudelites lahtiselt.. 18-19.. 1416 15.. 1718.' ' 15.. 15.. 15........ - GRAIN MARKET. -raama hiljuti avaldatud toodangu eelhinne, niis on varemavaldatust märksa kõrgem ja tõuseb 4,63 milj. tn-le. Teisalt näitavad ka NSVLr-u müügid järjest suurenemist, mmi-

142 MAJANDUSTEATED Nr. 7 sed võivad lähemas tulevikus suureneda seme, kuna teisis Doonau mais tõus ei veelgi ja mõjustada toitteravüjaturgu nõrgenemissuuaias'. ole küll nii märgatav, kuid praegused pinteraviljatiuirust Söötteraviljaturg om toitnad osutuvad siiski kõrgemaiks mulluseist. märksa kindlam, sest mõõduandvamas Peäle Doonau tmaade ületab ka Poola ta- söötvilja kasvatavas maas luiisukasvatus m. a., samuti osa tõenäoline Argentiinas on tänavune maisitoodang Leedus kasvupindade tõus. Sissevedajaist tunduvalt madalam m. a-st ja tõuseb praeguste maist Prantsuses, Itaalias ja Kreekas on erahinnete alusel 56 milj. tn-le m.a. tegemist väikese kasvupindade vähenemise 9 milj. 'tn vastu. Kuna aga teiste söötviljade ga, kuna seevastu teised miaad, eesotsas Sak toodangus ei ole mmetamisväärt saga, näitavad kasvatuse laiendamist. Kuna muudatusi, jääb turuseisiuaidi peamiseks mõjustajaks ka piraegusal andmeil näib tõenäolisena su- ikkagi mais. viniaukasvatuse laiendiamine peamiselt Eu Tähtsamad! börsidel noteeriti m. n. teraviljadele järgmised hinnad kr. kv kohta roopa väljaveomais, ületab k. a. nisukasvupiaid. märgatavalt mulluse ja tõuseb esialgsel (sulgudes e n. keskmised noteeringud); arvestusel 1935. a. rekordseisuni. Il Nisu: Chicago 12.26 (12.56), Winnipeg mastikuolud on tahviljadele olnuid senini ra 16.72 (16,94), Hamburg (Manitoba I) huldavad, mistõttu orasteseis Lääne-Euroomastikuolud 22.55 (23.00), Liverpool 14.90 (15.30). pa teraviljatootjaks piirkonnis kui ka Venes Rukis; Chicago 10.58 (10.81), Winnipeg osutub heaks., 11.77 (11.99), Hamburg (La Plata) 16.93 (16.96). Väikemüügihinnad siseturul s kg: MaiSf; Chicago 8.42 (8.44). Tallinn Tartu Viljandi Pärnu Valga Narva Nagu selgub Rahvusvahelise Põlluma- rukis 20 l6 16 15 lc 16 jandusdnstituudi viimasest ülevaatest, on tä- nisu... 25 22 21 20 23 22 uder niavu tegemist Euroopa eksportijais mais 20 17 17 17 16 18 nisukülvi,pindade laiendamisega. Nii ületa- ^djahu " ; f 0 " f Q JJ JJ' 17 vad Rumeenia nisupmnad 11% m. a. ta- sepikujahu '. 34 29 30 27 28 28 LINATURG. FLAX MARKET. Lüiaturg seisab juba mitmendat nädalat hinnalangust. Viimaseil laatadel ei wiakstagasihoidlik. Kuna hooaja esimesel poolel tud enam palju üle kr. 1.10 R-sordi kg-st ja müüdi võrdlemisi palju lina, on pakkujad ta- laatadelt on palju lina viidud tagasi. gasihoidlikud ja hoiavad hinda. Eriti kind- Linahindade noteerimiskomisjoni koosolelad on praegu monopolimaad, kellede hind vä- kül Tallinna Börsil 18. II 38 noteeriti lina hemalt nominaalselt iseisab endisel tasemel, kokkuostuhinnad riiklike standardsortide alunil seisab NSVL-u kasteleo IV gr. I sordi sel franko kokkuostja ladu s. kg-lt: hindikka 85cif.ija läti lina livoonia R-sordi. _,.,,,.,,, ^-Ä.,,..... Võru-ja Petserimaal Mujal Eestis alusel 74.(10 cif. Kahjuks on aga" eesti Ima R positsioon nõrgem ja Võru-Petseri lina ole- HD......... 108 106 vat pakutud 72 cif. R-sordi alusel. Ka lee- D... m 97 0D du lina seisundit loetakse nõrgemaks. Kuid 9 ^ leedulased olevat müünud Saksa ca S00 tn. g 0D ' ' 81 79 lina, mis 'aitas nende tagavaru vähendada ja ' <. - seega nende seisundit kergendada edasisel Takk I sort.... 79 Maaharimisel. Takk n sort 69 ^,..,.,,,..,.,. Takk III sort.... 59 tjldse on viimasel ajal olnud vahe tehin- Ehitustakk 17 guid ja hinnad püsivad enam nominaalsed., ro., «. i ^SA-^S,V4.Ä4.+ x ~ Tendents: tagasihoidlik. Meie siseturul pidime aga seetõttu, et mone nädala eest hinnati seisundit üle ja maks- 15. iskp. peetud Petseri laadale toodi alti hinda (kõrgemalt, kui võimaldas välisturg nult 4 vagunit lina, mis müüdi hinnaga kesksel momendil, elama läbi võrdlemisi suurt miselt kr. 1.10 R-sordi kg-lt,

Nr. 7 MAJANDUSTEATED 143 AEDVILJATURG. Tallinna turul on märgata õuntepakkumise nõrgenemist ja Mnnatõusu võrreldes veebr, alguspäevadega. isibulõuntest nõutakse väikemüügil 3570 s. kg. Samuti on tõusnud ka sibulate lund umbes 10 s>. kg-lt, kuna ekspordi tõttu tagavarad on jäänud ^väikasiks. Jõhvikate hinnas on märgata väikest langust. Välispuuvüjahinnad püsivad endised. Importörid on väga tagasmoidlikud kauba sissetoomisega, kuna oodatakse e. a. eeskujul tollimaksu kaotamist välispuuviljalt. Praegu võetakse välispuuvüja tolliladudest välja osa kaupa, nõnda kuidas loodetakse müüa läbi lähemate päevade jooksul. Eksport on võrdlemisi vaikne. On eksporditud väikeste saadetistena sibulaid, sigttreid ja konservkurke Soome. Nende saaduste järele on praegu Soomes nõudmine hea, tagavarade kahanemise tõttu on aga hinnad siseturul tõusnud, mis ei võimalda neid enam osta kokku väljaveo jaoks. Elav nõudmine on Soomes ka seemnesibulate järele, milleks soovitakse osta väikesi, tavaliselt 'kasvatatud sibulaid ja pakutalcse kuni 53 s. kg. iselle hinnaga eksportimiseks KALATURG. - M. n. paranesid Pärnu lahe kadastusolud, sest lumi jia vesi on jäält kadunud;,, mistõttu liikumine püügiväljadel on hõlpsam. Peale kahenädalase vaheaja esines kalatoodangusi taas eksportkoha ning väikesel kogusel ka isiseturu-kalasoirite vtmba, sarga, lahvenat ja meretinti. Ka Peipsi kohafcoodangus oli näha paranemist. Suuremat tõusu näitas ahveinasiaak. Rahuldava kalasaagi tõttu suurenes värske kala väljavedu., Nädala kestel veeti välja kala ja kalakaupu 26 200 kg, sellest koha 16 280 kg, haugi 1700 kg, latikat 4130 kg, ahvenat 3 450 kg, lutsu 380 kg ja kalakonserve 260 kg. Koha veeti Rootsi 14 670 kg, Šveitsi 720 kg, Soome 450 kg, Austriasse 250 kg ja Tšehhoslovakkiasse 190 kg. Eksporditud koguses esines sisevetekoha 6600 kg ja Pärnu lahe taxhianguisti 6670 kg. Rannikul maksti kohast 6065 s. kg. VEGETABLE MARKET. ei ole aga eksportöridel praegu võimalik osta kokku seemnesibulaid. Tallinna turul maksusid väikemüügil 21. II: Õunad 3580 s kg. Sibulad 4550 Peakapsas 810 Hapukapsas 10 Porgandid 10 Peedid IS Kaalikad 10,, Kõrvitsad 15 s kg. MäerSigas 200220 Seller 2040 Jõhvikad 3035. Hapukurgid 25 tk. Apelsinid 1020 18. veebr, noteeriti aedsaadusile järgmised hinnad: Sigurid eksportkõlblikud, pakkimiskuludeta, franko kokkuostupuaakt 19 a. kg. Tendents vaikne. Sibulad, ekisportjköumdikudl,. pakkimiskuludeta, franko kokkuostupunkt 26 s. kg 1. Tendents kindel. Konservkurgid, eksportkõlblikud, pakkimiskuludeta ca 5 kg", plefeknõu Kr. 2.20. Tendents 'kindel. Võrreldes eelmise hindade noteerimisega 4. skp. on sibulate hind tõusnud 2 s. kg-lt. Teiste eksporditavate aedsaaduste hinnad jäid muutuseta.. FISH MARKET. Haugi eksporditi Inglisse 840 kg, ülejäänud osa Rootsi. Latikat läks oome. Ahvenat Soome 2550 kg ja Rootsi 900 kg. Lutsu Rootsi ning kalakonserve (kilu fooaid&s) Saksa. is i s e t u r u - k a 1 a k a u b a n d u s e s oli nädala algul vaikseim tegevus, muutudes nädala lõpul tiaas elavamaks. Värsket kaua, eriti ahvenat, tuli müügile rohkesti. isisevete ahven vallutasi Tallinna, Tartu ja Narva turu, kuna Pärnu lahe ahvenat, peale kohaliku turu, realiseeriti ka Tallinnas. Külmunud ja eluisvärslke ahvena kõrval pakuti ka elusahvenat, mistõttu müügihindades kujunes suur vahe. Tallinna turul müüdi ahvenat: külmunud, väikesi ja keskmisi 1525 s. kg, elusvärskeid, keskmisi, valitud 3545) s. kg- ja elusahvenaid 75 s. telograman.

144 MAJANDUSTE ATE D Nr. 7 Tartu turuhoones 730 s. kg ja Narva turul 1530 a. kg". TaMiraiia turul osteti elavalt ka koha ja latikat. Kollia külmunud 5060 s. kg, elusvärske 80100 s. kg. Latikas suuruse järgi 4060 s. kg. Nädala kestel ilmus müügile väikesel kogusel Parmu tinti hinnaga 100 s. kg. Kõrge ihinm.a. tõttu arenes realiseerimine visalt. R ä i m e k a u b a n d u,s. Värsket räime müügil vähe, sest räimekalastamiseks valitsevad ebasoodsad püügiolud. Sagedased, paiguti tugevad, muutliku sihiga tuuled ning merel liikuvad jääpangad takistavad õige tunduvalt võrkudega kalastamist avavees. Kauba vähesuse tõttu müügihinnad kõrged. Tallinna ja Tartu turul müüdi räimi 2530 s. kg. Narva turul puudus räim müügil. Turski seevastu müügil rohkesti. Madala müügihinna tõttu nõudmine elav. Tursad tervelt, suured 15 s. kg., keskmised '2022 s. kg., lõigatult vastavalt kvaliteedile 2030 s. kg. Tartu turul müüdi keskmise suurusega turski terve kalana 25 s. kg. S o õlaka la-kauiiban dua. Värske räime ja kiilu vähesuse tõttu valitseb soolakalakaubanduses elav tegevus. Rohkesti nõutakse kodumaist kuivatatud soolatud (Muhu) silku 30 s. kg, soolatud turska 25.s. kg ning soolasiiga SO s. kg. Heeringahind vastavalt kvaliteedile ja sordile püsib Tallinna turul 4070 s. kg. Nõudmise tõusu iseloomustab erakorraliselt suurenenud heeringate sissevedu k. a. jaan., nimelt 536 tuh. kg, kuna m. a. jaan. veeti sisse ainult 107 tuh. kg. Sisseveetud heeringate koguses oli 54 tuh. kg. odavamaid norra heeringaid, kuna m. a. jaan. ei tulnud Norrast heeringaid. Tähtsamate kalaliikide turuhinnad s. kg: Angerjas, värske Koha I ja II, värsi Siig, värske. Haug, värske Ahven, värske Ahven,, elus. Latikas... Särg.... Säinas... Linask... Vimb.... Tint, järve Tint, mere Luts.... Räim.. Kiiu.... Tursk.... Tallinn 19.11 250-300 50100 80140 40-50 15-45 75 40-60 30-35 40-45 80 100 40 28-30 5055 15-30 elus Tartu 19.11 60-85 SO 30-50 730 30-50 15-18 2530 6070 20-25 30 2530 Narva 18.11 6070 1530 2530 30 INFORMATSIOON I OSA AKTIVA EESTI PANGA NÄDAL A ARU ANNE, Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 15. veebruaril. a. PASSIVA 1. Kattevara: Reserve: kuld: rahas ja kangides 34 216 164,57 välisraha.16 453 881,45 2. Vahetusraha Subsidiary Coin 1509 800,01 8. Sisevekslid: Home Bills: kaubavekslid.... 8670405,68 põllumajandusl.... 1 900 287,11 metsatööstual 68 521,08 10 729 213,72 4. Laenud: Loans and Advances: valitsusele teistele *).......... 5. Kinnis- ja vallasvara Immovable Property and Equipment...... 6. Muud aktivad Other Assets.....11 630 447,70.3 424 033,76 25 216 557,04 108 180 098,24 1- Põhikapital Capital.. 5 000 000, 2. Tagavarakapital Reserve Fund.... 908 496,77 3. Jooksvad kohustused: Current Liabilities: a) pangatähed liikvel.......47 341778, b) jooksvad arved: valitsuse..... 22 682 475,94 pankade..... 9321581,91 teised 2 625 523,07 84 529 580,92 4. Muud passivad Other Liabilities...16 400 242,65 103 180 098,24 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: \ /-., gg 0. Proportion of Reserve to Current Liabilities :(' ' *) Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr. 1781906,34 Indudes Ekr. 1,781,906.34 guaranteed by the Government. JUHATUS.

ŠVEITS. VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Šveitsi majanduslik olukord. M. a. viimane veerand tõi šveitsi majanduselus teatavat nõrgenemist konjunktuuritõusu tendentsides. See väljendus esijoones tööturul, kus töötute arv näitas suuremat sesoonset tõusu kui. a. sanial ajal. Töötute arv kasvas. a. 83 000-lt sept. lõpul 104 800-le dets. lõpul, (s. t. 21800 võrra), ja tn. a. vastavalt 51900-lt 87 300-le, s. t. 35 400 võrra. Sellele vaatamata old töötute arv dets. lõpul ca 20% väiksem kui e. a. Tööpuuduse suurenemine möödunud veerandil toimus peamiselt põllu- ja ehitustööliste arvel, sesoonseil põhjusil, millele lisandusid veel halvad ilmastikuolud. Muis majandusharudes on olukord stabiilne väiksemate võngetega. Hindade ja elatusmaksumuse ändekseis ei olnud märkida olulisi muutusi, arvatud, välja sesoonist tingitud väiksem tõus toitainete ja paüumajandussaaduste hindades. Väiikekautoanduis-läbikäik näitas väikest tõusu. Turisimitööstuses märgiti nov. väiksemat tagasiminekut, peamiselt prantsuse turistide arvel prantsuse frangi järjekindla nõrgenemise tõttu. Kogu aasta kohta tõusis brutotulu eraarvestuste järgi turismitööstuses 1987. a. ea 300 imflj. fr-le 200 milj. fr. vastu. &., seega 50%. (1929.a. arvestati foruto-tulu turismid 550 milj. frle). Väliskaubanduses andis ka m. a. viimane veerand häid tulemusi, nagu nähtulb jäargmisist arvudest (milj. far.): Sissevedu Väljavedu Läbikäik Sisseveo ülekaal veerand : : Aasta ; ; 445 458 1266 1807 275 369 882 1286 720 827 2148 3093 170 89 384 521 I^bd/käigu' tõus möödunud veerandil ei olnud nii märgatav nagu aasta esimese 9 kuu jooksul, kuna frangi devalvatsioon. a. sept. avaldas juha mõju sama aasta viimas veerandi väliskaubandusele. Aiastakokkuvõttes tõusis 1987. a. sissevedu 43% ja väljavedu 46%. Swiss Economic Situation. Väljaveo tõusus on esindatud kõik eksportalad. Suurim oli tõus metallitööstussaadusil (masinad, kellad, jne.) üle 50%. Järgnevad 1 tekstüisaadused 40%-ga ja keemiatööstus 35%-ga. Toitainete-tööstuses (juust, kondiens-piim, šokolaad') piirdus ekspordi tõus vaid 1 10%-ga. Sisseveo ülekaal tõusis 1987. a., kuid õige mõõdukalt. Arvestades suurenenud tulusid turismi-tööstusest ja kapitalipaiguitusist välismail, ei saa ee tõus seada küsimusse šveitsi maksebilansi tasakaalu. šveitsi rahaturg püsis m.ia. lõpul endiselt likviidsena. Vaba raha rohkus sundis isegi šveitsi Rahvuspanka otsima abinõusid pelgupaikaotsivate. väliskapitalide sissevoolu vastu. Nimelt peetakse praegust erakordset likviidsust ebaterveks nähtuseks, sest liikuvate väliskapitalide juurdevoolule võib järgneda hõlpsasti vastupidine nähtus,. eriti kui rahanduslikud olud Prantstuses edaspidi stabiliseeruvad. Neil ohidel võib praegune, raha üleküllus rahaturul muutuda kardetawaks] šveitsi frangi kursile, kui algab suurem kapitalide väljavool, mida. ti> lefes katta Rahvuspanga kullaga. Et pidurdada edaspidi väliskapitali sissevoolu, sõlmiti nov. šveitsi Rahvuspanga ja suuremate erapankade vahel gentlemen's agreement", mis näeb ette intressi ärajätmist välismaalaste tähtajata hoiuseilt ja nende imwitrnisit vähemalt 3-kuisikS! tähtajalisaks ibxaustedikis, kusijuiuires uusi yäflasmaisi tähtajata hoiuseid' ei võeta enam vastu. Peate selle voetakse laula 6-kuisdlit välismaisilt hoiuisedlt komisjoni,1% aastas ja loetakse intressi alla käivaifcs ainult vähemailt 9-touise tähtaijaga hoiused. Samuti on nähtud' ette eriabinõusid šveitsi raha peitmise vastu panga-seifides. Rahaturu likviidsuse tõttu tõusis šveitsi obligatsioonide börsiindeks 13s2-lt 10. okt. 140-le 10. jaan. s. a. Samal ajawaheniikul tõusis ka aktstaite-indeks 170-Jit 184-le. Eriti järsk oli mõlema indeksi ifeõuš 25. XH ja 10.1 vahel finantskriisi tõttu Prantsiuses.

146 MAJANDUSTEATED Nr. 7 Šveitsi finangi kursis oli endiselt stabiilne. Raihvapanga kullatagavaira tõusis 30. sept. kuni 15. jaan. 2530-lt 2800 milj. fr-le, kusjuures ka kattevarasse mitite-arvesitatud deviisid! tõusid; pangabilansis ligi 90' milj. Jooksvate kdhustiiste kiatteprotsent langes mõne punkti võrra 85-lt 30. IX 82,5-le 30. XI, tõusis aigia 15. jaan. taas 87-le värske kulla, juurevoolu tõttu Praaitsusest. ITAALIA Puuvillakang-aste väljavedu Itaaliast. Italian Exports of Cotton Cloth. Puuvilla/kangaste väljavedu Itaaliast. a. esimesel 11 kuul näitas tõusu, võrreldes sama ajavahemikuga. a. (. a. esimesel 7% kuul kehtisid sanfctsioonidi Itaalia vastu, midia hindamisel tuleb arvestada.) Kogus Väärtus Esimesel 11 kuul. Kv. Tub., liirid Statisti- Tollita- Puuvil'lakangad.. ka nr. riifi nr. Albaaniasse.... 65492 190 Austriasse.... 13601 191 Belgia-Luksemburgi. Bulgaariasse... Saksa S.-Briti ja P.-Iirisse Kreeka Islandi L.-Slaaviasse -.. Hallasse Eumeeniasse.... Eootai Šveitsi Türki Ungarisse.... Küprosse Briti-Indiasse... Hollandi-Indiasse.. lirakisse Palestiina8se... Süüriasse Br.-Aafrikasse (ekv. Port. Ii.-Aafrikasse Egiptusse.... Marokosse.... L.-Aafrika Uniooni Argentiinasse... Tšiili...... Kolumbiasse... Guatemalasse... Peruusse..... P.-Ara. Ühendriigesse Uruguaisse.... Venezuelasse... Itaalia Egea saarile Eritreasse.... Etioopiasse.. Liibiasse..... Somaalimaale (itaal.) 411027 2 859 293 86 1090 269 2 752 5 738 2 033 8 858 1054 3 215 1344 3 922 38 834 2 672 734 1744 12 216 2 655 2 368 6 419 9 832 7 6S1 87 362 5 853 8 214 59 555 1568 1062 1822 1201 8 041 5 819 2 963 1593 55 569 19 844 9 736 13 532 193 423 2 207 892 947 468 213 159 405 384 1470 913 334 39 399 9 533 2 818 110 867 785 88 395 1331 4 219 1783 24 321 5 682 1410 35 602 1654 125 652 1356 13 861 3 470 1061 1520 35 154 8 410 9 921 21131 688 857 5091 952 317 3 216 741 4 994 11755 3 686 17 990 1517 9104 3 301 7117 75 862 5 674 1288 2 511 21225 4174 4132 10130 16113 5 029 154 629 7 966 8 470 97 586 3 278 1898 2 627 2 363 14 308 9 609 5 464 2 727 80 644 28106 16118 19 805 230 659 2 764 1517 1504 1061 444 319 733 659 2 414 968 529 154 1141 14 529 3 765 152 926 868 48 471 1319 4 477 942 31436 4 857 913 85 110 1899 154 600 1765 11480 3 774 1454 2148 43 494 4 090 13 552 28 299

TŠr. 7 MAJANDUSTEATED 147; Kimstsarve sissevedu Itaaliasse. suetwort of Artificial Horn to Italy in 1987;.- Statisti- Tollita- Nimetus ka ur. riifi nr. 1720 c 641 d-1 Kunstsarv (galaliit) töötlemata tükkidena, torudena, plaatidena.... (sellest ajutiselt veetud sisse)... 172-2 b 642 d-2 Kunstsarv, mittenimetatud vormides, tööstuslikuks otstarbeks 1723a-3 642a-5y Kunstsarv, mittenimetatud vormides, teiseks otstarbeks, ilustatud, kullatud, hõbetatud... 1723b-4 642 d-3j3 Kunstsarv, mittenimetatud vormides, teiseks otstarbeks sellest Saksast Kokku Väljaveomaiist om statistikas mainitud ainult isaiksa (viimases punikus). Teisis punktides võ/ndlemisi väikese sisseveo.tõttu ei ole statistükas väljaveomaad toodud. Itaalia veab peamiselt kunststatrvie isisise nööpide valmistamiseks naisteriiete jaoks Väikseim OiSa läheb täitesulepeade: ja kammide jaoks. Ufcsesilte kunstsarvest Itaalia peagu ei valmista, kuna kunsitsarv on niiskuse ja päikesse mõjule vähevastupaneiv. MitteHmetalliste ufcsesiütide valmistamiseks Tollita- riifi nr. Statistika nr. Nimetus Kogus 208 69 266 (231) "Väärtus - Esimesel 11 kuul. Kv. 206 (29) 14 15 242 (226) 240 465 1980 (1560) Tub. liirid 230 (46) 50 165 1588 (1250) 544 477 2033 tarvitatakse peamiselt bakeliiti, millisele ei avalda mõju vihm ega päike. Itaalias on neli kunsitearvevabrikut. Viaaibamata tendentsile piirata aidiimnuimini kunstsarve sissevedu, näitab itaalia statistika, et kunstsarvest, tselluloidist ja teisist sarnlevaist aineist (mihisied statistikas on toodud globaalselt) nööpide sissevedu (peamiselt Saksast) on suur ja omab tõusutendentsi: Kogus Väärtus Sissevedu esimesel il kuul. Kv. Tub. liirid 2360 897 k Nööbid tselluloidist, -kunstsarvest ja 281 224 3077 2426 teisist samasuguseist aineist... Sellest Saksast 248 211 2612 2258 Samasuguste nööpide väljavedu Itaaliast on sisseveoga võrreldes märksa väiksem: Kogus Väärtus 1986 Statisti- Tollita- Nimetus Väljavedu esimesel 11 kuul. ka nr. riifi nr. Kv. Tuh. liirid 2360 897 k Nööbid tselluloidist, kunstsarvest ja teisist särnlevaist aineist 184 55 769 286 Nööbitööstuses jääb Itaalia tähtsamaks kv. 39 802 000 liiri väärtuses 6 437 kv. alaks oonozonööpide valmistamine, mülisedd 13 954 000 liiri väärtuses. a, sama aja. a. esimesel 11 kuul veeti välja 12128 vastu. HOLLAND. Uus piimavillavabrik Hollandis. New Milkr-wool Factory in Netherlands. Rotterdiamsoh Nieuwsblad'i" teate järgi duses) Eemlandia" ühistegeliku piimavabavati 20. I Bunschoten'is (Hilversum lähe- riku juures eriline tekstiilkaseiini-valmista-

148 MAJANDUSTEATBD Nr. 7 anise osakondi, mis asus töötama lepingu põhjal,; sõtaituä Amsterdamis asuva a/s,,himca"-ga, kehele kuulub litsents tekstiilkaseüni ja piimavilla valmistamiseks Hollandis, Ferrefcti patendi järgi. Kuna -nimetatud vabrik suudab taotleda päevas* 40 000 1. kooritud piima niing umbes sama palju piima tarvitavad ka Lyempf-Fabrieken" Leeuwardenis, 'kelledega sõlmiti samalaadne leping, omab uus tööstusharu vniavalmistamine piimast (melkvwl). hollandi piimamajanduses küllaltki suutrt itäihitsust. POOLA. Gdynia sadama kogu kaubakäive võrdus m. a. 9 147 271,9. tn-ga. Se on senini suurim saavutatud käive Gdynia ja Läänemere sadamate kohta. Kogu kaubakäivest langes ülemereliiiklusele 9 006176,3 tn, rannaliiklusele, arvatud kaasa vabalinn Danzig, 22 236,5 tn, siseliiklusele tagamaaga 118 858,1 Gdynia sadama tegevus. Activity of Gdynia Harbour. tn. Sissevedu ülemeremaist saavutas 1178 003,7 tn, väljavedu ülemeremaisse 7 288172 tn. Võrreldes 1036. a. kasvas kogu kaubakäive 16,1%, kusjuures ülemere-sissevedu ikasrvas 28,6% ja ülemere-väljavedu 13,7%. Eesti väliskaubandusbilanss tähtsamate riikidega jaanuaris /38. a. 1000 kr. Estonian Trade Balances with Principal Countries, January, /38. a. (in 1000 Kr.) ÜLDSE TOTAL. Sellest Thereof; Britt.. United Kingdom Saksa... Oermany D. 8. A... Ü. 8. A. Lfiti.... Latvia Prantsuse.. Franc» Rootsi... Sweden Boome... Finland K. 8. V. L.. P.'.fl. S. R. sj m a < 1987 Jaanuar 1088 2192 1276 1889 1095 1777 1107 1988 1986 eu > s > 6160 7 483 1823 5 533 7 987-2 454 108012 111 062 5 050 6 200 6 093 107 83 191 86 846 3 655 1585 2176 986 1941 1559 1596 87 598 174 483 135 841 23 62 74 513 517 664 227 5530 516 251 505 318 808 20 74 P TJ CO > to CO 55 2-23 157 240 507 196 129 822 188 162 $ Saldo + f 4- + + + + 016 744 670 591 955 37 609 814 606 86 63 94 _ 32 1114 693 619 1022 290 360 424 280 34 387 71 817 156 158 150 707 687 185 121 3 1. 1. 31. XII tu 35 036 SO 448 32 356 18 695 2 981 8 080 3 386 3 939 4149 4 725 6157 5 619 4 361 2 759 3 -a 0) > o CO CO 55 18 499 +17 437 15 528 +14 920 28 977 25 849 9 083 7 996 1 563 2 287 2 389 1698 7 346 4 623 6 262 5 065 Saldo + 3 378 7 154 6 102 4 916 '449 1265 + 997 + 2 241 3197 + 102 1 01 2 00 Taani.... Denmark Holland... Netherlande Belgia... Belgium Poola.... Poland Norra... Norway Itaalia.,, Italy Tšehhoslovakkia.. Ozechosiovakta Hispaania.. Spain 5443 + 714 8 118 Leedu... + 2 506 Lithuania Sveiti.'. *. Switzerland 1 1988 19SG 193. 1988 >S L, O 45 37 28 100 150 70 56 159 102 72 106 79 64 41 131 132 295 104 45 35 255 87 23 15 20 20 2 247 4 January 2 ^ o a 1 103 33 93 128 584 152 146 64 90 145 469 26 26 24 6 77 179 5 90 156 60 2 5 71 10 15 107 59 80 23 Balance 58 + * 65 28 384 82 ~ 90 + 95 + 12-73 363 + 53 + 38 + 17 +125 77 47 +290 + 14 111 25 +253 + 82 48 + 5 + 6-87 57 +217 19 1.1. 31 XII 42 TS 1252 1578 2 374 3 222 1807 2 218 1497 2 068 1285 1600 1375 1125 1462 1613 957 834 696 603 2B0 278 542 505 429 605 2 b 0 2 344 2 078 2269 1763 449 +1013 588 + 925 1618 786 1485 890 238 + 62 824 46 376 + 166 441 + 64 736 505 Balance 1092 500 848 411 1469 315 894 638 661 + 48 789 287 307 + 100 AJ8. Ühi8elu«trükk, Tallinn.. :r~~. "EEST!" ^\ RAHVUSRAAJWATUKOGU