Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt TAASKASUTUS 4. Jäätmete põletamine e. energiakasutus 5. Jäätmete kõrvaldamine (prügilasse ladestamine)
Eesmärgid Vähendada jäätmete ladestamist, ergutada taaskasutamist Tavajäätmed - taaskasutamine Olmejäätmed vältimine, ringlussevõtt, põletamine Põlevkivi aheraine taaskasutamine Põlevkivi poolkoks - taaskasutamine Põlevkivituhk - taaskasutamine Ohtlikud jäätmed vältimine, ohutu ladestamine, põlevjäätmete osas energiakasutus Jäätmeteke ja käitlemine 25 2 15 1 5 1999 2 21 22 23 24 25 26 Jäätmekäitlus (tuhat tonni) Ohtlikud jäätmed Jäätmeteke (mln tonni) Tavajäätmed 25 2 15 1 5 21 22 23 24 25 26 Taaskasutamine Määratlemata käitlus Ladestamine Eksport Muu kõrvaldamistoiming
Saastetasude laekumine jäätmeliikide kaupa 35 3 25 2 15 1 Ohtlikud jäätmed Põlevkivi poolkoks Aheraine Tavajäätmed Põlevkivi tuhk 5 21 22 23 24 25 26 Saastetasude laekumine jäätmeliikide kaupa Jäätmekogused ja tasusummad 26.a Jäätmeliik kogus, t summa, t kr % s.h tava+olme 47 692 78 796 27,4 pigi jm 1 392 1 625,6 ohtlikud 26 769 421,1 aheraine 4 398 1 26 388 9,2 põlevkivi lendtuhk 5 164 33 167 84 58,4 põlevkivi poolkoks 894 822 12 34 4,3 naftat sisaldavat, Hg,Cd jne 2 94, Kokku 1 956 287 468 1,
Prügila nõuetekohasus ja saastetasu (26) Prügila nõuetekohasuse koefitsient koefitsient Summa, t kr % nõuetele vastav prügila 1 68 59 24 nõuwetele mittevastav tavajäätmete prügila 2 37 628 13 nõuetele mittevastav poolkoksi prügila 2,5 12 34 4 nõuetele mittevastav põlevkivituhi prügila 5 167 84 58 nõuetele mittevastav ohtlike jäätmete ladestamine 8 1 16 287 468 1 Prügilamaksud võrdlus teiste EL riikidega 16 14 12 1 8 6 4 2 Holland Austria Belgia, Flandira Taani Rootsi Suur- Britannia Soome Itaalia* Iirimaa Tšehhi Prantsusmaa Eesti Kehtestatud prügilamaks (krooni/tonn) Erinevates riikides rakendatud prügilamaksud erinevad oma struktuuri poolest. Enamon levinud prügilamaksu diferentseerimine vastavalt jäätmeliikidele. Tavaliselt on prügilamaks kõrgem segaolmejäätmetele (või põlevatele jäätmetele) ja ohtlikele jäätmetele ning madalamad eeltöödeldud jäätmetele ja püsi(inertsetele)jäätmetele.
Jäätmete kõrvaldamise saastetasusüsteemi võimalikud muudatused Järgneva viie aasta jooksul tuleb Eestil täita mitmeid olulisi õigusaktide sätestatud nõudeid (nõuded prügilatele, biolagunevate jäätmete ladestamise piiramine jt) ja taaskasutuseesmärke (nt pakendijäätmete osas). Kehtestades saastetasu suurust erinevatele jäätmeliikidele tuleb peale õigusaktidega sätestatud nõuete ja taaskasutuseesmärkide võtta arvesse ka muutuvaid majandustingimusi ning pidevalt uuenevaid tehnoloogilisi võimalusi. Olmejäätmete prügilasse ladestamise koguseid hakkab oluliselt mõjutama võimalik jäätmepõletamine. Põletamine võib hakata mõjutama ka jäätmete taaskasutamiseesmärkide täitmist - vajadusel kaaluda jäätmepõletuse maksustamist. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivate jäätmete koguseid mõjutab oluliselt CO 2 kvootidega seonduv. Jäätmete kõrvaldamise saastetasusüsteemi võimalikud muudatused Võttes arvesse Eesti ja ka teiste riikide kogemusi, tuleks üldjoones jätkata saastetasumäära diferentseerimist vastavalt kehtivas keskkonnatasu seaduses toodud jäätmeliikidele eraldi saastetasu tavajäätmetele, teatud ohtlikele jäätmetele ning põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivatele jäätmetele. Erisuste kehtestamist võib kaaluda tavajäätmete puhul (madalam saastetasu ehitus- ja lammutusjäätmetele). Ökomaksureformi põhimõtete järgimiseks peaks saastetasu järkjärgult suurendama, et tõsta jäätmetekitajate majanduslikku motiveeritust jäätmete taaskasutamiseks ja sel teel ka prügilasse ladestatava jäätmekoguse vähendamiseks. Saastetasude tõstmisel tuleb arvestada ka inflatsiooni mõju. Jäätmete prügilasse ladestamise maksustamine saastetasuga ei saa olla ainus jäätmete taaskasutamise edendamise meede
Tavajäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed, olmejäätmed, puidujäätmed, metallijäätmed, tuhk, reoveepuhasti sete, haiglajäätmed, asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (eterniit) Prügilasse ladestatakse valdavalt olmejäätmeid (ca 37 t/a) ning ehitus- ja lammutusjäätmeid (ca 8 t/a) Olmejäätmete tekke ja käitlemise prognoos 7 6 5 4 3 Jäätmeteke (t) Prügilasse ladestamine (t) 2 1 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 SEI-Tallinn, 28
Olmejäätmete tekke ja käitlemise prognoos 1% 8% 6% 4% 2% Põletamine (t) Bioloogiline ringlussevõtt (sisaldab kodukompostimist) (t) Ringlussevõtt materjalina (t) Prügilasse ladestamine (t) % 25 27 29 211 213 215 SEI-Tallinn, 28 Tavajäätmete saastetasu (kr/t) Jäätmeliik Saastetasude seadus Keskkonnatasude seadus 22 23 24 25 26 27 28 29 Tavajäätmed (sh olmejäätmed) 2,8 3,3 4 3 122 122 133 157 Nõuetele mittevastavuse koefitsient 6 6 6 8 2 2 2 3 Nõuetele mittevastavad prügilad 16,8 19,8 24 24 244 244 266 47
Tavajäätmete saastetasu võimalikud muudatused VARIANT 1 jätta kõikidele tavajäätmetele ühtne saastetasu määr VARIANT 2 kehtestada madalam saastetasumäär ehitus- ja lammutusjäätmetele Väiksemates kogustes tekkivatele tavajäätmeliikidele (nt nakkusohtlikud haiglajäätmed, koldetuhk jms) pole otstarbekas madalamat saastetasumäära kehtestada Ainuke erand tuleks nii ühe kui teise variandi puhul teha asbesti sisaldavate ehitusjäätmetele (eterniidile). Tavajäätmed Ettepanek uute saastetasumäärade kehtestamiseks Saastetasu määramise alus keskkonna- ehk väliskulude arvestamine Viidi läbi prügila keskkonna(välis)kulude hindamise uuring Olulisemad arvesse võetud keskkonnamõju kategooriad: Kasvuhoonegaaside CO2-ekv (metaan, CO2, SO2) väliskulud 23 kr/t Kohalikud häiringud (müra, hais, transport jms) väliskulud 8 kr/t KOKKU 211 kr/t (26. aasta seisuga)
Tavajäätmed Ettepanek uute saastetasumäärade kehtestamiseks Kehtestada tavajäätmete, sh olmejäätmete saastetasumääraks alates 21. aastast 25 kr/t. Tavajäätmete prügilatesse ladestatavate asbesti sisaldavate ehitusjäätmete saastetasuks kehtestada alates 21. aastast 1 kr/t. Jäätmeliik 21 211 212 213 214 215 Tavajäätmed (sh olmejäätmed) Ehitus- ja lammutusjäätmed 25 265,65 281,3 296,95 312,6 328,25 125 14,65 156,3 171,95 187,6 23,25 Tavajäätmed Uute saastetasumäärade mõju analüüs 12 1 8 6 4 Versioon 1 Versioon 2 2 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 Saastetasu eeldatav laekumine (mln krooni)
Tavajäätmed Uute saastetasumäärade mõju analüüs Kehtivad tasumäärad Uued tasumäärad 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 Olmejäätmete saastetasu (kr/t) 122 122 133 157 25 265,6 281,3 296,9 312,6 328,2 Olmejäätmete saastetasu inimese kohta (kr/a) 58 55 57 59 66 68 49 38 37 33 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamise skeemi muutmine Vastavalt keskkonnatasude seadusele kantakse saastetasu põhimäära järgi arvutatud olmejäätmete saastetasust 75% jäätmete tekkekoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse (26. 33,8 miljonit krooni). 14 12 1 8 6 4 2 Tallinn Tartu maakond Ida-Viru maakond Harjumaa (va Tallinn) Viljandi maakond Saare maakond Rapla maakond Valga maakond Hiiu maakond Saastetasu laekumine (tuh krooni/aastas)
Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamise skeemi muutmine 1 9 8 7 6 5 4 3 2 1 11,3 11,6 12,2 33,8 34,7 36,5 13,9 41,8 22, 22,7 65,9 68,1 16,2 48,5 12,5 12,1 1,7 37,5 36,4 32,2 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 Omavalitsuste eelarvesse Riigieelarvesse Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse rahastamise skeemi muutmine ETTEPANEK: Lõpetada hiljemalt aastaks 212 praegune süsteem, mille puhul suunatakse saastetasu osaliselt jäätmete tekkekoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Jäätmehoolduse arendamise rahastamiseks oleks alternatiivina otstarbekas kehtestada kohaliku maksuna jäätmemaks. Jäätmemaksu kehtestamiseks kohaliku maksuna võiks kaalude järgmisi lähenemisi: 1. Jäätmemaksu kogub jäätmevedaja koos teenustasuga, maksumäära kehtestab volikogu teatud protsendi ulatuses jäätmevedaja teenustasust. Jäätmetekitaja maksab kaudselt maksu teenustasu kaudu vastavalt tekitatud jäätmekogusele. 2. Majapidamise põhine maksustamine, nt jäätmemaksu kehtestamine kinnistupõhiselt (sarnaneb oma olemuselt maamaksuga).
Põlevkivi kasutamise ja kaevandamise jäätmed Jäätmeliik Saastetasu seadus Keskkonnatasude seadus 22 23 24 25 26 27 28 29 Põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmed 1,6 1,9 2 3 6 8 1 12 Põlevkivituhk 4,4 4,6 4,9 5,1 6,5 7,5 1 15,7 Nõutele mittevastavuse koefitsient 4 4 4 5 5 5 5 5 Nõuetele mittevastavad prügilad 17,6 18,4 19,6 25,5 32,5 37,5 5 78,3 Poolkoks 4,5 5 5,5 6 5,5 5,5 15,7 15,7 Nõutele mittevastavuse koefitsient 3 4 2,5 2,5 2,5 2,5 5 8 Nõuetele mittevastavad prügilad 13,5 2 13,8 15 13,8 13,8 78,3 125 Põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmed 7 6 5 4 3 2 1 21 22 23 24 25 26 Jäätmeteke Ladestatud prügilasse Taaskasutamine Määratlemata käitlus
Põlevkivi aheraine ETTEPANEK: Kehtestada 21. aastaks põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmete ladestamise saastetasu 14 kr/t. Edaspidi tõsta nimetatud jäätmete saastetasu kuni 5% aastas Põlevkivi kolde ja lendtuhk 7 6 5 4 3 2 1 21 22 23 24 25 26 Jäätmeteke Ladestatud prügilasse Taaskasutamine
Põlevkivituhk ETTEPANEK: Kehtestada 21. aastaks põlevkivituha ladestamise saastetasu 78,3 kr/t. Edaspidi tõsta nimetatud jäätmete saastetasu 5% aastas. Põlevkivi poolkoks 1 2 1 8 6 4 2 21 22 23 24 25 26 Jäätmeteke Ladestatud prügilasse Taaskasutamine
Põlevkivi poolkoks ETTEPANEK: Kehtestada 21. aastaks põlevkivi poolkoksi ladestamise saastetasu 117,5 kr/t (1,5 kordne põlevkivituha saastetasu). Edaspidi tõsta nimetatud jäätmete saastetasu 5% aastas. Ohtlikud jäätmed Suurem osa ohtlikest jäätmetest (v.a põlevkivijäätmed) suunatakse täna taaskasutusse (eelkõige ohtlikud vedeljäätmed, mis enamasti põletatakse). Samas on teatud ohtlike jäätmete ainus käitlusviis nende ladestamine prügilasse. Seda arvesse võttes oleks põhjendatud, et ohtlike jäätmete ladestamisele rakendatakse ka edaspidi tavajäätmete saastetasumäära. Eraldi peaks käsitlema ka suurema keskkonnaohtlikkusega jäätmeid (puidukaitseained, anorgaanilised pestitsiidid, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed ning elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed), millele kehtiva keskkonnatasude seadusega on kehtestatud kõrgem saastetasumäär. Nimetatud jäätmete kõrge saastetasu eesmärk on vältida nende jäätmete ladestamist. Seega võiks ka edaspidi tõsta nende jäätmete saastetasu 2% aastas.