õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 7 3.3. Nõuete täitmise 5-aastane kohustus... 9 3.4. Nõuetele vastavuse nõuded... 12 3.4.1 Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sh püsirohumaade säilitamine... 13 3.4.2 Kohustuslikud majandamisnõuded... 17 3.5. Üldised keskkonnanõuded... 17 3.5.1. MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded... 17 3.5.2. MAK 20072013 kohustuste üldised keskkonnanõuded... 19 4. Ebasoodsamate piirkondade toetuse nõuded... 21 5. õllumajandusliku keskkonnatoetuse nõuded... 23 5.1. Keskkonnasõbralik tootmine... 24 5.2. Mahepõllumajanduslik tootmine... 26 6. Natura põllu toetuse nõuded... 28 7. Taotlusel esitatud andmete muutmine või taotluse menetlemise lõpetamine... 29 7.1. Taotlusel esitatud andmete muutmine... 29 7.2. Taotluse menetlemise lõpetamine... 29 II OSA ADMINISTREERIMINE... 30 8. Taotluse kontrollimine... 30 8.1. Administratiivsed kontrollid... 30 8.2. Kohapealsed kontrollid... 30 9. Toetuse vähendamine... 31 9.1. Toetuse vähendamine toetusõiguslikkuse alusel, sh pindalade erinevuse tõttu... 31 9.2. Toetuse vähendamine heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ja üldiste keskkonnanõuete rikkumise tõttu... 32 1
õllumajanduslik keskonnatoetus 9.2.1. Toetuse vähendamine osade heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega sarnaste üldiste keskkonnanõuete korral 32 9.2.2. Toetuse vähendamine MAK 2004-2006 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral... 32 9.2.3. Toetuse vähendamine MAK 2007-2013 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral... 33 9.3. Toetuse vähendamine KST nõuete rikkumise tõttu... 34 9.4. Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise tõttu. 34 10. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine... 35 11. Toetuse maksmine... 36 12. Otsuse vaidlustamine... 37 13. Vääramatu jõud... 37 14. Toetuse tagasinõudmine... 38 15. õllumajandusliku keskkonnatoetuse seire ja hindamine... 39 16. MAK pindalatoetuste aluseks olevad õigusaktid... 41 16.1. Eesti õigusaktid... 41 16.2. EL Nõukogu ja Komisjoni määrused... 42 16.3. Muud dokumendid... 43 Lisa 1. õllumajanduskultuuride loetelu... 44 Lisa 2. indalatoetuste taotlus (T50)... 46 Lisa 3. õllumassiivide kaart... 48 Lisa 4. Nitraaditundliku ala kaart... 49 Lisa 5. õllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vorm (MT60)... 50 Lisa 6. Viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan (MT60A)... 51 Lisa 7. Ebasoodsamate piirkondade kohustuse võtmise vorm (MT61)... 52 Lisa 8. Kohustuse asendamise akt... 53 Lisa 9. Kohustuse asendamise akti põldude loetelu... 54 Lisa 10. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt... 55 Lisa 11. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude loetelu... 56 2
I OSA. TAOTLEMINE õllumajanduslik keskkonnatoetus 1. 2008. AASTA MAAELU ARENGUKAVA (MAK) INDALATOETUSED 2008. aastal on võimalik taotleda järgmisi maaelu arengukava pindalapõhiseid toetusi: MAK 2004-2006 pindalatoetused: ebasoodsamate piirkondade toetus (jätkuvad 5-aastased kohustused) põllumajanduslik keskkonnatoetus keskkonnasõbralik tootmine (jätkuvad 5-aastased kohustused) mahepõllumajanduslik tootmine (jätkuvad 5-aastased kohustused, uusi taotlusi võetakse vastu füüsilisest isikust ettevõtjatelt või juriidilistelt isikutelt) MAK 2007-2013 pindalatoetused: ebasoodsamate piirkondade toetus (jätkuvad 5-aastased kohustused, vastu võetakse ka uusi taotlusi) Natura 2000 alal asuv põllumajandusmaa kohta antav toetus - edaspidi Natura põllu toetus (1-aastane toetus) põllumajanduslik keskkonnatoetus poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (jätkuvad 2007. a alustatud 5-aastased kohustused ja võetakse vastu ka uusi taotlusi) Natura 2000 toetus erametsamaale (1-aastane toetus) Käesolev Abiks taotlejale ei käsitle Natura 2000 toetust erametsamaale, põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames makstavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja ohustatud tõugu looma pidamise toetust. Ei käsitleta ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 1. samba toetusi - ühtset pindalatoetust, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ning heinaseemne täiendavat otsetoetust ning energiakultuuri toetust. Nende toetuste kohta on koostatud eraldi Abiks taotlejale brošüürid, mis on kättesaadavad RIA kodulehel www.pria.ee ning RIA regionaalsetes büroodes. 3
õllumajanduslik keskonnatoetus 2. TAOTLUSE ESITAMINE Maaelu arengukava (edaspidi MAK) pindalatoetuste taotlusi võetakse vastu 2. maist kuni 21. maini 2008. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg on 22. maist kuni 15. juunini 2008. a, aga kuna sellel aastal on 15. juuni pühapäev, siis võetakse hilinenud taotlusi vastu ka veel 16. juunil 2008.a. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta. ärast 16. juunit 2008. a esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. osti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks postitempli kuupäev. RIA regiooni büroo vanemspetsialisti (taotluste vastuvõtja) ülesandeks on taotlusdokumentide ning juhendmaterjali jagamine ning taotluste vastuvõtmine. Taotlusdokumentide vorme on võimalik saada RIA regionaalsetest büroodest ja koduleheküljelt www.pria.ee. Toetuse nõuetest arusaamiseks, vajaliku täiendava teabe saamiseks ja individuaalse taotlusvormi täitmisega kaasneva abi vajamisel palume pöörduda tunnustatud nõuandekeskuse poole või leida koolituse läbinud konsulent. Nõuandekeskuste andmed saab portaalist http://www.pikk.ee/ ja telefonil 730 8402. Taotluse esitamisel võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui taotleja eest kirjutab taotlusele alla esindaja, peab ta taotlusega koos esitama taotleja poolt kinnitatud lihtkirjaliku volituse. Soovi korral saab taotluse esitada elektrooniliselt e-posti aadressil toetustaotlused@pria.ee. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb kinnitada digitaalallkirjaga. Viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotlus on elektroonilisel teel RIAsse jõudnud, saadetakse saatja e-posti aadressile kinnitus taotluse vastuvõtmise kohta. Kui taotluse esitaja ei ole millegipärast saanud tagasisidet elektrooniliselt esitatud taotluse vastuvõtmise kohta, palume pöörduda otsetoetuste osakonna piirkonna büroo poole telefonil 7377 679. RIAle tuleb esitada järgmised dokumendid: ühtse pindalatoetuse taotlus (vorm T50) (lisa 2); põllumassiivi kaart (lisa 3); esmakordsel mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetuse kohustuse võtmisel põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise vorm (vorm MT60) (lisa 5) esmakordsel ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmisel ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise vorm (vorm MT61) (lisa 7); kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega RIAle Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus lisas 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse; Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) toetuse asendamisel MAHE toetusega ja KST või MAHE toetuse asendamisel poolloodusliku koosluse hooldamise (LK) toetusega tuleb esitada kohustuse asendamise akt koos kohustuse asendamise akti põldude loeteluga (lisad 8 ja 9); kohustuse ülevõtmisel tuleb esitada kohustuse üleandmisevastuvõtmise akt koos kohustuse üleandmisevastuvõtmise akti põldude loeteluga (lisad 10 ja 11). Taotleja saab esitada aastas ainult ühe pindalatoetuste taotluse. 4
õllumajanduslik keskkonnatoetus Taotleja esitab ühe taotluse kõigi oma põllumajandusettevõtete kohta. Soovitame taotluse isiklikult regionaalsesse büroosse kohale tuua, et RIA-l oleks võimalik üle vaadata, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Eelmis(t)el aasta(te)l esitatud taotlusest koopia saamiseks peab taotleja esitama RIA-le avalduse. Koopia dokumentidest saadetakse RIA keskusest taotlejale posti teel. Taotlusele tuleb märkida kogu ettevõtte põllumajandusmaa 1. Taotleja peab ära näitama ka maa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas vähemalt 0,3 ha põllud või põlluosad. Maa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistab ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldab seda maad järgmisel kasvuperioodil ilma lisakulusid tegemata kasutusele võtta. Väljarenditud maad paneb taotlusele kirja maa tegelik kasutaja (rentnik). Taotlusel ja sellele lisatud dokumentidel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitaja, kinnitades seda oma allkirjaga. indalatoetuste taotlus ja sinna juurde kuuluvad dokumendid tuleb täita selgelt ja loetavalt, soovitavalt trükitähtedega. Kõik dokumendid, sh põllumassiivide kaardid, tuleb taotlejal allkirjastada ning lisada täitmise kuupäev. Taotlusele tehtud igale parandusele tuleb lisada alati märkus parandus õige ning taotleja allkiri ja kuupäev. Taotluse lisas tuleb märkida loetavalt iga põllumassiivi, põllu ja põlluosa (vajadusel maa-ala) number, põllu pind ja maakasutustüüp ning veergudesse 8-14 tuleb teha vastavad märked toetuste taotlemise kohta (vt lisa 2). Kui toetuse taotlemise kohta pole tehtud märget - vastavalt kas risti või toetuse märkimise jaoks ettenähtud tähega -, siis märketa põldude kohta taotlust ei rahuldata. Kuna niitmise ja karjatamise nõuet 31. juuliks ei pea täitma nende põldude osas, millel kasvatatakse heinaseemet, heintaimi energiakultuurina või mis on mahepõllu-majanduses kuni 2-aastane haljasväetiseks sisseküntav rohumaa, tuleb teha vastav märge põldude loetelu veergudesse 13 või 14 (vt lisa 2). Otseselt pole 31. juuliks rohumaa niitmise nõuet ka sellise maa puhul, mille kohta pindalatoetusi ei taotleta. Samas peab aga selline maa olema hooldatud. õllumassiivi kaardid, mis taotlusega koos esitatakse, peavad olema samal aastal RIAst pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud. Vanemad kaardid taotlemiseks ei sobi. õllumassiivide registris korrigeeritakse põllumassiivide piire uute ortofotode alusel aastaringselt. Seetõttu võivad varem välja trükitud põllumassiivide kaartidel olevad põllumassiivide piirid (ka tootjatele aprilli lõpus koju saadetavatel põllumassiivide kaartidel) olla taotlemise ajaks põllumassiivide registris muudetud. Kaardile tuleb märkida võimalikult täpselt taotleja poolt kasutatav (sh vähemalt 0.3 ha suurused põllud, millele toetust ei taotleta või üle 0.3 ha ühtne maa-ala) ja taotletava toetuse nõuetele vastav põllumajandusmaa (vt ptk Toetusõiguslik põllumajandusmaa). Samuti tuleb jälgida, et taotleja poolt taotlusele märgitud pind ei ületaks põllumassiivi pindala. õllumassiivi kaardile tuleb kanda võimalikult täpselt ja selgelt eraldatava joonega kõigi põldude loetelus olevate põldude või põlluosade piirid ning märkida juurde põldude numbrid. õldude kandmisel kaardile tuleks vältida topeltjooni ja joonte mahatõmbamist. Soovitame kasutada põldude loetelus ja põlluraamatus ühtset numeratsiooni. Hektarite märkimine kaardile pole nõutav, kuid on soovitatav (vt lisa 3). Kui ettetrükitud kaartidega võrreldes on taotlemise hetkeks põllumassiivi maakasutuse osas toimunud muudatusi (nt maa on võsastunud või metsastatud), on taotleja kohustatud põllud kaardile kandma vastavalt tegelikule olukorrale. 1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 22 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 14 5
õllumajanduslik keskonnatoetus õllu või põlluosa piiride märkimisel kaardile tuleb jälgida, et: põld või põlluosa oleks märgitud õigele massiivile; põld või põlluosa ei ületaks põllumassiivi piire ega paikneks väljaspool põllumassiivi piire; üks põld või põlluosa ei oleks korraga mitmel massiivil; sama numbriga põldu või põlluosa ei oleks ühel massiivil mitmes kohas; põllul või põlluosal oleks piiritletud mittetoetusõiguslikud 0,01 hektarist suuremad maa-alad (puude grupid, kivihunnikud jms). Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast rohkem kui 5%; Natura põllu toetuse taotleja peab jälgima, et põld või põlluosa, millele Natura põllu toetust taotletakse, asuks Natura 2000 võrgustiku alal. Ülaltoodud nõuete täitmist kontrollitakse ning puuduste avastamisel kutsutakse taotleja regionaalsesse büroosse tagasi puudust kõrvaldama. Kui taotleja soovib taotleda Natura põllu toetust põllule, mis asub ainult osaliselt Natura 2000 võrgustiku alal, siis tuleb põllumassiivi kaardil ja taotlusel märkida see põld eraldi põlluosadena ning märkida maa-ala number. Näide: Taotlejal on 0,5 hektari suurune põld, millest Natura 2000 võrgustiku alal asub 0,35 ha. Natura põllu toetust on tal õigus taotleda ainult 0,35 hektarile, mitte terve 0,5 ha põllu kohta. Samas on taotlejal õigus taotleda ühtset pindalatoetust ja teisi pindalapõhiseid toetusi (v.a. põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust) ka teisele põllule pindalaga 0,15 ha, kuna see põld moodustab esimese 0,35 ha põlluga koos ühtse maa-ala, mille pind kokku on üle 0,3 ha. Sellisel juhul tuleb taotlusele märkida üks 0,35 ha suurune põlluosa (mis asub Natura 2000 võrgustiku alal) ja teine 0,15 ha suurune põlluosa ning märkida kindlasti ka maa-ala number. Taotleja on vastutav taotlusel ja selle lisadel esitatud andmete õigsuse eest. Taotleja võib soovi korral taotlusele kantava maa ise üle mõõta või tellida mõõtmise sellealast teenust osutavalt isikult. Viimasel juhul jääb vastutuse määramine mõõtmise tulemuste eest taotleja ja mõõtmise teinud isiku vaheliseks küsimuseks. Kui taotleja esitab suurema pindala kui ettetrükitud põllumassiivi kaardil, kontrollivad inspektorid erinevuse kohapealse kontrolli käigus üle. õllumassiivi pindala määramisel arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (nt puude grupid, kivihunnikud jne). Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast üle 5%. Avaldus taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks tuleb esitada koos pindalatoetuste taotlusega neil taotlejatel, kes ei ole seda varem teinud. 6
õllumajanduslik keskkonnatoetus 3. TOETUSTE ÜLDISED NÕUDED 3.1 TAOTLEJA Ebasoodsamate piirkondade toetust, Natura põllu toetust ja aastatel 2004-2006 alustatud põllumajanduslikku keskkonnatoetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus. MAK 2004-2006 raames 2008. a võetavat mahepõllumajandusliku tootmise toetust saab taotleda FIE või juriidiline isik, kes harib või hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut (vt järgmist ptk). 3.2 TOETUSÕIGUSLIK ÕLLUMAJANDUSMAA 1. Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, kusjuures iga toetusõigusliku põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Natura põllu toetuse puhul on minimaalse toetusõigusliku põllumajandusmaa ja põllu või põlluosa pindala 0,3 ha. 2. õld, mille kohta toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud RIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi põllumassiivide register) toetusõigusliku maana. õllumassiivide registrisse on kantud toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, millel kasvatati 30. juunil 2003. a põllumajanduskultuure, mida kasutati püsirohumaana või mis oli ajutiselt põllumajanduslikust kasutusest väljas, aga oli samal ajal heas põllumajanduslikus korras 2. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi Ü) 77 ei saa alates 2006. aastast uusi põllumassiive registrisse kanda ning põllumassiivi piire ja pindala suurendada. Seega ka toetusõiguslikku maad ei saa lisanduda (v.a energiakultuuri toetuse jaoks, kus toetusõiguslik on ka väljaspool põllumassiivide registrit olev maa). Erandina on pärast 30. juunit 2003. a rajatud ajutiste objektide (sõnnikupatareid, põhukuhjad jms.) alust pinda, mis on massiivist välja lõigatud, võimalik taotleja avalduse alusel massiiviga taas liita - nende alust pinda saab taotleja arvestada toetusõigusliku pinna hulka alles pärast taasliitmise toimumist. 3. Maa, millel kasvab puid, loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samasugusel viisil kui sama piirkonna puudeta aladel 3. Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis kehtestatud nelja maakonna osas erand, mis tuleneb selle piirkonna looduskeskkonna tingimustest ja traditsioonilise põllumajandustegevuse erisustest 4. Nimelt loetakse Saare, Hiiu, ärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse 796/2004 artikli 30 nõuetele, heas põllumajanduslikus korras olevaks. Kuigi üldreeglina kehtib jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,5. Selle erisuse korral toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaid puudealuse pinna, mitte kogu põllu pinna suhtes. Nt on 5 ha põllu ühes osas ca 0,5 ha ulatuses puudega kaetud ala, millel 2 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, art 143 b p.4 3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, art 8 p. 1 4 Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, Maa-ala kohapealne kontroll vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 23-32 7
õllumajanduslik keskonnatoetus kasvab 30 puud. Arvestatuna 1 ha peale on sellel alal 60 puud, mistõttu puudega kaetud osa mõõdetakse põllu pinnast välja. Kui sel pinnal oleks 15 puud, siis arvestatuna 1 ha peale oleks seal 30 puud ja seda ala välja ei mõõdeta. Liituvuse hindamisel on aluseks 2005.a alates tehtud ortofotod ja satelliitfotod. Vajadusel kasutab RIA liituvuse hindamisel ekspertide abi. Maksimaalne toetusõiguslik püsirohumaa pindala on sellisel juhul RIA väljastatud põllumassiivi kaardil märgitud pindala. Seejuures võivad kohapeal looduslikult eristuvad piirid hõlmata suurema maatüki (sisaldades mittetoetusõiguslike puude ja kadastike gruppe), kuid taotlusele märgitav ja toetusõiguslik pindala ei tohi kindlasti olla suurem kui põllumassiivi pindala. Kõik mittetoetusõiguslikud alad, mis on jäänud taotlejal põllu pindalast maha arvamata, liidetakse üledeklareeritavaks ja toetuse vähendamisel arvesse võetavaks pindalaks. 4. õllu toetusõiguslikust pindalast tuleb välja arvata ka üle 2 meetri laiused kraavid, teed, kiviaiad jms objektid ning üle 0,01 ha suuruse pindalaga kivihunnikud, metsa- ja võsatukad, tiigid, alaliselt liigniisked alad, jms objektid 5, kus põllumajandustootmine ei ole võimalik. Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast üle 5%. õllu pindalast tuleb välja arvata ka eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, ühel kohal hoitavate põllumajandusmasinate alune maa jmt. 5. idevalt liigniiskeid alasid ei loeta toetusõiguslikeks. Liigniiske on ala, millel veerohkuse tõttu mullas ei ole võimalik teha põllumajanduslikke töid agrotehniliselt õigel ajal ja viisil. Liigniisked alad jagatakse järgmiselt: pidevalt liigniisked alad; ajutiselt liigniisked alad. idevalt liigniisked on alad, millel liigse vee tõttu ei ole võimalik põllumajanduslikku tegevust (rohumaade puhul niitmist või karjatamist, põllukultuuride puhul kultuuri rajamist, harimist ja koristust) läbi viia. idevalt liigniisketes tingimustes toimub ka soostumine ning seda on võimalik tuvastada iseloomuliku taimestiku järgi. õllumajandusmaa hulka ei loeta tiike, soote, mudaseid/ soiseid alasid ja kõrkjastikke; sellised alad kustutatakse põllumassiivide registrist ning pindalapõhiseid toetusi neile ei maksta. Ajutiselt liigniisked on alad, mida katab üleujutusvesi ainult mingi aja aastast. Selliste alade liigniiskus on varieeruv aastast aastasse. Ajutiselt liigniiskeid alasid ei kustutata põllumassiivide registrist ja nendele võib toetust taotleda. Küll aga tuleb sellistel aladel olla objektiivne pindalapõhiste toetuste taotlemisel. Kui põllumajandusmaad pole võimalik heas põllumajandusja keskkonnatingimustes hoida, ei tohi sellele ka toetust taotleda. 6. Metsakultuuride kasvatamine pole toetusõiguslik. Kui taotleja taotleb põllumajandusmaal toetust puukoolile (mille eesmärgiks on hilisem ümberistutamine), ei ole toetusõiguslikud need pinnad, millel kasvatatakse metsakultuure oma tarbeks. Jõulupuude istanduse alune pind loetakse metsamaa hulka, mis ei ole toetusõiguslik. 5 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 30 8
õllumajanduslik keskkonnatoetus 7. Natura põllu toetuse puhul peab põld või põlluosa asuma Natura 2000 võrgustiku alal ning ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul peab kogu põllumassiiv asuma ebasoodsamas piirkonnas. Ebasoodsamate piirkondade toetuse õiguslikud on kõik 2004. a seisuga riigi maakatastri kaardil olevate haldusüksuste piiride järgsed vallad. Kui põld, mille kohta ebasoodsamate piirkondade toetust taotletakse, asub ebasoodsamas piirkonnas, kuid osa põllumassiivist ei asu ebasoodsamas piirkonnas, siis see põld pole toetusõiguslik ja toetust selle kohta ei maksta. 8. õllud peavad olema selgelt piiritletavad. Eriti oluline on põldude piiritlemine siis, kui tegu on ühel põllumassiivil asuvate, kuid eri põllumajandustootjate kasutuses olevate rohumaadega. Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri. 9. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse õiguslikul alusel. Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik rendileping, kasutusvaldus) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, rikub taotleja omandiõigust. Rendisuhteid reguleerib Võlaõigusseadus ( 339360). Seadus ei kehtesta rendi-lepingule kohustuslikku vormi, st rendileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Vaidluste vältimiseks soovitame lepingud sõlmida kirjalikult, ka lepingute ülesütlemine peab olema kirjalikult vormistatud. Kui samale maale esitavad toetuse taotluse kaks isikut ja selline vastuolu avaldub RIA administratiivse kontrolli käigus, siis saadab RIA mõlemale osapoolele kirjaliku järelepärimise, millega küsitakse omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumente. Nende põllumajandusmaade osas, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus, jäetakse taotlus rahuldamata. iisava tõendusmaterjali puudumisel võib jätta mõlemad taotlused rahuldamata. Maa kasutusõigust kontrollitakse kohapealse kontrolli käigus, kuid kasutusõiguse puudumine võib selguda ka administratiivses kontrollis. Kasutusvaldust reguleerib Asjaõigusseadus ( 201228), tasuta kasutamise lepingut Võlaõigusseadus ( 389 395). Lepingusse tuleb kindlasti kirjutada täpsed andmed rendileandja ja rendilevõtja kohta, nende õigused ja kohustused, lepingu jõustumise kuupäev ja kehtivus ning andmed rendile antava maa kohta. Lepingule tuleb lisada katastriüksuse plaan, kus on tähistatud rendileantav maa. 3.3 NÕUETE TÄITMISE 5-AASTANE KOHUSTUS 1. Taotleja peab alates kohustuse võtmisest 5 aastat täitma toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kohustuse võtmise aastal kindlakstehtud põllumajandusmaa pindala osas. Kohustusega seotud MAKi pindalatoetused 2008. aastal on: põllumajanduslik keskkonnatoetus: keskkonnasõbralik tootmine; mahepõllumajanduslik tootmine; 9
õllumajanduslik keskonnatoetus poolloodusliku koosluse hooldamine. ebasoodsamate piirkondade toetus. Kohustusaluseks loetakse maad, mille kohta esimesel kohustuse aastal toetust taotleti või mis tehti kohustuse võtmise aastal kindlaks kohapealses kontrollis. Kui kohustuse võtmise aastal tehti kohapealse kontrolli käigus kindlaks taotlusel esitatust väiksem pindala, arvestatakse kohustusaluseks maaks kindlakstehtud väiksem pindala. Kui kohustuse võtmise aastal tehti kohapealse kontrolli käigus kindlaks taotlusel esitatust suurem pindala, arvestatakse kohustusaluseks maaks taotluses esitatud pindala. Kui kohustuse võtmise aastal ei viidud taotleja ettevõttes läbi kohapealset kontrolli, on kohustus selle pindala põhine, mille kohta taotleja toetust taotles. Mahetoetuse taotlejal loetakse kohustus-aluseks maaks taotletud, kindlakstehtud ja mahepõllumajanduslikult tunnustatud pindala. Kui 2004. a jäeti MAHE taotlus püsirohumaade kohta rahuldamata loomühikute nõude täitmata jätmise eest, siis ei arvestatud seda püsirohumaad kohustusealuse pindala hulka. Kui 2005. a jäeti MAHE taotlus püsirohumaade kohta rahuldamata loomühikute nõude täitmata jätmise tõttu, siis algas taotlemise esimesel aastal kohustus taotletud, kindlakstehtud ja mahepõllumajanduslikult tunnustatud püsirohumaade kohta (st ka nende rohumaade osas, mille kohta ei peetud nõuetekohasel arvul loomi). Kõigil järgnevatel kohustuseaastatel alates 2005. aastast toimitakse samamoodi. 2. Kohustuse suurenemist või vähenemist arvestatakse nende maade osas, mille kohta kohustus algas. Kohustust arvestatakse toetusliigi lõikes, keskkonnasõbraliku tootmise ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse osas peetakse eraldi arvestust. Kohustuse suurenemist ja vähenemist arvestatakse igal kohustusega hõlmatud massiivil eraldi. Kui üks taotleja annab teisele taotlejale kohustuse täies mahus või osaliselt üle, siis seda ei arvestata kohustuse suurenemise või vähenemise 30% arvestuses. Kohustuse suurenemine Kohustuse suurenemiseks loetakse toetuse taotlemist põllumajandusmaale, mille kohta ei ole vastava toetusliigi kehtivat kohustust. Uute kohustusaluste pindalade lisandumisel tuleb need märkida põldude loetelus taotluste vastuvõtu ajal. Algse kohustusega võetud toetusalust pindala saab suurendada kuni 30% või kuni 2 hektarit ebasoodsamate piirkondade toetuse või mahetoetuse puhul. Sellisel juhul jätkub varem võetud kohustus (st ei alga uut 5-aastast kohustust). Keskkonnasõbraliku tootmise osas ei maksta toetust suuremale pindalale kui kohustuse võtmise aastal kindlakstehtud pindala. Kohustuse vähenemise korral läheb pind keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse alt välja ning hiljem seda enam kohustuse alla uuesti lisada ei saa. Näide. Taotlejal algas 2004. a kohustus 10 hektarile. 2005. a jätkas ta kohustuse täitmist 8 hektaril ning 2006. a esitas toetuse taotluse esialgsele pinnale - 10 hektarile. Kuna taotleja oli 2005. a vähendanud oma kohustuse alust pinda 2 hektari võrra ja keskkonnasõbraliku tootmise kohustust ei saa suurendada, siis 2006. a makstakse toetust 8 hektari eest. 10
õllumajanduslik keskkonnatoetus Kui ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustusele lisanduv pindala on üle 30% või üle 2 hektari, siis algab uus viieaastase kestusega MAK 2007-2013 nõuete kohane kohustus (olemasolev kohustus liidetakse uue kohustusega). Ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul algab taotlejal siis uus kohustus. MAHE toetuse puhul ei saa taotlejad 2008. a suurendada kohustusealust pindala üle 30%. Kohustuse vähenemine Selleks loetakse kohustusaluse maa vähenemist maa osas, mille kohta järgnevatel kohustuseaastatel nõudeid ei järgita ja toetust ei taotleta. Taotleja võib kohustusalust pindala kohustusperioodi jooksul vähendada kuni 30%. Kui kohustus väheneb üle 30%, siis jääb kohustus endiselt kehtivaks, kuid taotlejalt nõutakse üle 30% vähenenud osa eest eelnevatel kohustusaastatel makstud toetus tagasi. Näide 1. Taotlejal algas 2004. a kohustus 10 hektarile ja ta vähendas 2005. a pindala 4 hektari võrra (40%). Taotlejalt nõutakse tagasi 2004. a toetus 1 ha (10%) eest makstud summa ulatuses. Näide 2. Taotlejal asub maa kahel massiivil A ja B. 2005. a alustati mahetootmise kohustust 10 hektarile massiivil A. 2006. a läheb taotlejal massiivi A kümnest hektarist välja 2 hektarit maad. Ta otsustab massiivile A taotleda 8 hektarit ja massiivile B taotleda 2 hektarit. Seega on kohustus taotlejal vähenenud 2 hektari võrra ning suurenenud samuti 2 hektari (massiivile B lisandus nüüd 2006. a kohustus) võrra. Kui kohustus väheneb vääramatu jõu tõttu, ei loeta seda kohustuse vähenemiseks. 3. Kohustuse asendamine Kohustuse asendamiseks loetakse ühe tegevuse või toetuse täielikku või osalist asendamist teise tegevuse või toetusega, ilma et eelnevatel kohustuseaastatel makstud toetust tagasi nõutakse. Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) toetuse kohustust võib asendada mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) kohustusega. Sellisel juhul algab 2008.a uus kohustus MAK 2004-2006 nõuete kohaselt, kuid 2009. aastal peab taotleja üle minema MAK 2007-2013 nõuete kohasele mahetoetuse viieaastasele kohustusele (seega kestab uus kohustus 1+5 aastat, ehk 6 aastat). Kui osal ettevõtte põldudel kehtib juba varem võetud MAHE toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus. Kui taotleja soovib taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust (edaspidi LK toetus), kuid sellele maale on varem võetud MAK 2004-2006 KST või MAHE toetuse kohustus, siis võib ta asendada varasema kohustuse uue LK toetuse 5-aastase kohustusega. Kui taotlejal oli juba 2007. a võetud LK kohustus, siis juhul, kui varasem keskkonnasõbraliku tootmise või mahetoetuse kohustus asendatakse olemasoleva LK kohustuse aluse maa pindalaga võrreldes kuni 30%, on kohustuseperioodi kestuseks varem võetud LK kohustuse kestus. Kui asendatud maa kohta ei ole varem võetud LK hooldamise kohustust või kui kohustus asendatakse olemasoleva LK hooldamise kohustuse aluse poolloodusliku koosluse pindalaga võrreldes üle 30%, algab asendatud maa kohta uus kohustus, mille kestus on viis aastat. Kohustuse asendamise tõttu katkenud varasema kohustuse toetust tagasi ei nõuta. Kohustuse asendamisel tuleb taotlejal pindalatoetuste taotluste vastuvõtuperioodil esitada kohustuse asendamise akt (vt lisa 8). 11
õllumajanduslik keskonnatoetus 4. Kohustuse üleandmine-vastuvõtmine Kohustust saab teisele tootjale üle anda või vastu võtta osaliselt või täielikult. Üle anda saab ainult kehtivat kohustust. Kohustust ei saa üle anda kohustuse võtmise aastal, v.a vääramatu jõu korral. Kohustuse vastuvõtmise korral vormistavad üleandja ja vastuvõtja kohustuse üleandmisevastuvõtmise akti, mis tuleb pindala-toetuste vastuvõtuperioodil kohustuse vastuvõtjal esitada RIAle (vt lisa 10). Kohustuse üleandmisel antakse teisele isikule üle kõik toetusega seotud kohustused, samuti õigused (nt toetust taotleda). Sellisel juhul varem võetud kohustus jätkub. Kohustuse üleandmist/ vastuvõtmist ei loeta kohustuse üleandja kohustuse vähenemiseks ja ülevõtja kohustuse suurenemiseks kohustuse 30% suurenemise ja vähenemise arvestuses, kuna varem võetud kohustus jätkub. Kui ülevõtja siiski ei jätka kohustust, siis on selle eest vastutav algne kohustuse võtja (kohustuse üleandja) ja temalt nõutakse toetus kohustuse katkemise korral tagasi. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt ei reguleeri täielikult kahe isiku omavahelisi kohustuse üleandmisevastuvõtmise õigusi/kohustusi. Need tuleb osapooltel muude dokumentide kaudu reguleerida. Kui toetuse taotleja suurendab seoses kohustuse ülevõtmisega põllumajandusmaa pindala, siis loetakse algne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks uueks kohustuseks ning selle kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kohustuse osalisel üleandjal on õigus oma allesjäänud kohustust suurendada ja vähendada esialgselt võetud kohustuse osas. Kohustuse üleandmisel ei ole kohustuse ülevõtjal, kellel on juba sama kohustus, õigust suurendada või vähendada oma kohustust ülevõetud kohustuse osas. Näide. Taotleja võttis 2004. a kohustuse 10 ha kohta ja 2005. a võttis ta teiselt tootjalt üle 5 ha sama kohustusega maad. Kui ta soovib 2006. a suurendada kohustusealust pindala, siis saab ta seda suurendada ainult algse kohustusealuse 10 ha osas. Seega saab taotleja suurendada oma kohustust maksimaalselt 3 ha võrra. Kui kohustuse võtab üle vastavat kohustust mitteomav taotleja, loetakse tema kohustusealuseks pindalaks ülevõetud kohustus, mida ta võib kohustuseperioodi jooksul suurendada ja vähendada vastavalt eelpool toodule (kohustuse suurendamine ja vähendamine). 3.4. NÕUETELE VASTAVUSE NÕUDED Alates 2003. a EL Ü reformi järgselt rakendatakse EL toetuste puhul nõuetele vastavuse nõudeid (ingl k cross-compliance), st toetuste maksmine seotakse põllumajanduslike ja keskkonnakaitseliste, hiljem ka õigusaktidest tulenevate loomade tervishoiu ja heaolu, toiduohutuse ja taimekaitsealaste nõuete täitmisega. Nende nõuete rikkumise või täitmata jätmise korral vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise tahtlikkusest ja tõsidusest. Nõuetele vastavuse nõueteks loetakse häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi (GAEC), sh püsirohumaade säilitamist, ja kohustuslikke majandamisnõudeid (SMR). Nõuetele vastavuse nõuded on sätestatud EÜ nõukogu määruse nr 1782/2003 artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas. Kui muudetakse neid sätteid ning muid asjakohaseid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, millest tulenevad kohustused on toetuse maksmise aluseks olevatest nõuetest ulatuslikumad, vaadatakse võetud MAKi kohustused EÜ komisjoni määruse nr 1974/2006 artikli 46 kohaselt üle. Kui selline kohandamine ei ole kohustuse võtnud taotlejale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis. 12
õllumajanduslik keskkonnatoetus 3.4.1 Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sh püsirohumaade säilitamine Häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi peavad järgima 2007.-2008. a alustanud ebasoodsamate piirkondade toetuse ja LK toetuse taotlejad, samuti Natura põllu toetuse taotlejad. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuded on kehtestatud EÜ nõukogu määruse nr 1782/2003 lisas IV antud raamistiku alusel nelja teema lõikes ja täpsemalt sätestatud põllumajandusministri 10. aprilli 2008.a määrusega nr 30 Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (edaspidi ÜT määrus). Minimaalne hooldustööde tase põllumajandusmaal 1. Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. Umbrohtumust kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel määratakse umbrohtumuse määr. Umbrohtumuse määra arvestamisel kontrollitava põllu kohta võetakse aluseks umbrohutaimede arv pindalaühikul väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Umbrohtumuse määramiseks loetakse 50x50 cm suurusega arvestuslapil kokku umbrohutaimede arv, mille kõrgus ületab kultuurtaime kõrguse. Kuni 5 ha suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 510 ha suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 ha kohta lisaks neljal arvestuslapil. Arvestuslapid, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse põllu umbrohtumus, peavad asuma diagonaalselt üle põllu. Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt, ei ole kasutusele võetud meetmeid umbrohu tõrjumiseks ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil, siis saab taotleja toetuse vähendamise. Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. 2. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Erandlik niitmise või karjatamise tähtaeg on sätestatud Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud rohumaade (sh poollooduslike koosluste) suhtes. Neil aladel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. iisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on ca 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib RIA loomkoormust põllumajandusloomade registrisse kantud loomade kaudu. 13
õllumajanduslik keskonnatoetus Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud, pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse. Heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllu-majanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded. Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Segukülvina on lubatavad vaid: a) timuti ja ristiku segukülv; b) timuti ja lutserni segukülv. 3. Kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ajutiselt kasutusest väljas olevaks loetakse maad, kus toetuse taotlemise aastal ei toimu põllumajandustoodete toomist, kuid mida hoitakse hooldamise kaudu heas korras. Eelloetletud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa--alal visuaalselt tuvastada. Mehhaaniliseks umbrohutõrjeks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja tagavad umbrohtude leviku tõkestamise. 4. õllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Vähemalt 0,3 ha suurune taotleja valduses olev põllumajandusmaa (sealhulgas maa, mis pole kantud põllumassiivide registrisse), peab olema selle nõude alusel hooldatud. Ebasoovitavate taimede all mõeldakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede levikut. Nimetatud taimede ulatuslik levik võib soodustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Rohumaid tuleb niita, karjatada või hekseldada, kuid otseselt ei nõuta, et seda peab tegema iga aastal. Oluline on, et kasutatavad agrotehnilised võtted välistaksid ebasoovitavate taimede ulatuslikku levikut. õllumaal peab 15. juuniks olema põllumajanduskultuur kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades külvatud, maha pandud või istutatud või peab seda hoidma mustkesas. Kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted tähendavad eelkõige normaalset külvinormi vastavalt põllukultuurile, mis loob aluse, et põld ei umbrohtuks. õllukultuuri kasvatamise korral loetakse põld umbrohtunuks, kui umbrohtumuse määr ületab 30%. uuviljaja marjaaedade võraalused ja reavahed peavad olema hooldatud. Lisaks on agrotehniliste võtete all silmas peetud mullaharimist, taimekaitset, väetamist, külvi ettevalmistamist, külvi, saagi koristamist ja säilitamist. Nende võtete arvestamisel tuleb lähtuda põllumajanduskultuuri iseärasustest. Täiendavate lisakulude all on mõeldud kulusid, mis ületavad tavapäraste agrotehniliste võtete rakendamise puhul tehtavaid kulusid (nt võsa, põõsaste ja puude lõikamiseks tehtavad kulud). 5. Kogu kasutataval põllumajandusmaal tuleb rakendada tuulekaera tõrje abinõusid. Selle nõude täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI). Tuulekaera leviku korral taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal peab olema edastatud TTIle vastavasisuline teatis, millele järgnevad tegevused on sätestatud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 6. peatükis. Tuulekaera levikust tuleb TTId teavitada hiljemalt 31. juuliks. 14
õllumajanduslik keskkonnatoetus 6. Taotleja peab pidama põlluraamatut. õlluraamatu vorm ja pidamise kord on sätestatud põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36. Taotlejad, kelle tegevus ei ole seotud Veeseadusest tuleneva põlluraamatu pidamise kohustusega (eelkõige taotlejad, kes põllumajandustoodete tootmise asemel kasutavad maad alade hooldamiseks), peavad põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta pidama tegevuste aruannet, mis on kehtestatud ÜT määruse lisas 2. Mulla orgaanilise aine säilitamine 7. õllumajandusmaal ei ole lubatud põletada kulu, heina ja põhku. Erandina võib mittetuleohtlikul ajal kokku kogutud heina või põhku põletada äästeseaduse 21 lõike 4 alusel sätestatud korra kohaselt. õletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Kui kohapealse kontrolli käigus leitakse, et taotleja on põllumajandusmaal kulu põletanud, kuid taotleja väidab, et seda on tehtud tema teadmata, peab tal olema ette näidata põlengu kohta päästekeskusele esitatud avalduse koopia. Mulla struktuuri säilitamine 8. õllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. õlluharimist võib läbi viia ajal, kui muld ei kleepu ja kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi. Mulla oluliseks omaduseks on struktuursus, eriti aga selle vastupidavus vee ja masindegradatsiooni mõjule. Moodustunud mullastruktuur võib puruneda juba vähese vee ja mehaanilise surve, s.o mullaharimise all. Vastupidav mullastruktuur tekib intensiivse mullaelustiku tegevuse ja säästliku mullaharimise tulemusena. Kohapeal kontrollitakse masinate poolt põllule jäetud roobaste sügavust ja ulatust. üsirohumaa säilitamine Taotleja peab säilitama taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. üsirohumaa on maa, mida kasutatakse kõrreliste või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Nõude täitmisel on lubatud püsirohumaad heinaseemnega uuendada (ilma vahekultuurita). Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur (nt teravili) või rajatakse mustkesa, siis ei loeta seda põldu püsirohumaaks. üsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud pikaajaline rohumaa (R) ja looduslik rohumaa (LR). õldu, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, millel asuva ühegi põllu kohta ei ole alates 2004. a pindalatoetuste taotlust esitatud ja mille kasutusotstarve 2003. a oli püsirohumaa, käsitletakse püsirohumaana. Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas RIA taotlejale 1. jaanuariks 2006. Kogu Eesti kohta ei tohi taotlusalune püsirohumaa pindala edaspidi väheneda. üsirohumaa säilitamise kohustus väheneb nende alade osas, mis on põllumassiivide piiride parandamise käigus toetusõiguslike alade hulgast maha läinud. 2007. a alates loetakse püsirohumaa säilinuks ka juhtudel, kui taotleja taotleb oma püsirohumaa säilitamise kohustusega hõlmatud maale LK toetust ja täidab seal nimetatud toetuse tingimusi 6. 6 õllumajandusministri määrus oolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord 3 lg 6 15
õllumajanduslik keskonnatoetus Kui 2008. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008. a lõpul selgub, et Eesti on säilitanud 2005. a pindala-toetuste taotlustel esitatud püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Antud juhul tuleb taotlejatel jälgida, et nad säilitaksid endi poolt pindalatoetuste taotlustega võetud püsirohumaa pindala 2008. a pindalatoetuste taotlemisel. Seega, kui põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala mahus, mille RIA teatas 2005. aasta pindalatoetuse taotluse alusel, ei kohaldu temale alljärgnevad tegevused. - Kui 2008. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008. a lõpuks selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud üle 5%, teavitab RIA sellest taotlejaid 31.detsembriks 2008. Taotlejatel, kes siiski soovivad oma püsirohumaa pindala vähendada, tuleb sel juhul esitada hiljemalt 1. veebruariks 2009. a taotlus järgnevaks kalendriaastaks püsirohumaa pindala vähendamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks. RIA vaatab esitatud taotlused läbi ning otsustab nende rahuldamise, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest ja Eesti jaoks vajaliku püsirohumaa suhte säilitamisest. RIA võtab otsused vastu hiljemalt 1. aprilliks 2009. a. - Kui 2008. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008. a lõpul selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud üle 10%, tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa RIA poolt määratud ulatuses uuesti rajada. - üsirohumaa rajamise kohustus hektarites määratakse igale taotlejale pindalatoetuste taotlustel märgitud püsirohumaa hektarite alusel, minnes tagasi kahe aasta võrra, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist ja riigi tasandil vajaliku püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest. Vastava kohustuse teatab RIA taotlejale hiljemalt 1. aprilliks 2009. a. Kui 2009. a pindalatoetuste taotlemise käigus selgub, et taotleja ei säilita ega raja uuesti RIA poolt ette nähtud ulatuses püsirohumaad, vähendatakse talle 2009. a pindalatoetuste menetlemisel määratavat toetussummat 20%, kuna rikkumine on tahtlik. Seega peab taotleja püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmiseks riigi tasandil 2008. aastal: säilitama või suurendama enda pindalatoetuste taotlusel esitatud või püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega üle võetud püsirohumaa pindala; kui maakasutuse ja püsirohumaa säilitamise kohustus lähevad üle teisele põllumajandustootjale, säilitab vastuvõtja püsirohumaa pindala taotluses näidatud ulatuses. Kui maakasutus läheb üle teisele põllumajandustootjale, täidavad üleandja ja vastuvõtja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus lisas 2 toodud püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotluse. Üleandja edastab taotluse ärakirja RIA-le 15 päeva jooksul. teavitama RIAt püsirohumaa pindala ülekandmisest enda kasutuses oleva maa piires ühelt põllumassiivilt teisele püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega; säilitama püsirohumaa põllul, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, mille kohta ei ole alates 2004. a ühegi põllu kohta pindalatoetust taotletud ja mille 2003. a kasutuseks on teatatud püsirohumaa. üsirohumaa säilitamise kohustust on võimalik vähendada ainult püsirohumaa metsastamisel. Need, kes esitasid RIA-le 2006. a metsastamise rajamistoetuse taotluse, eraldi taotlust enda püsirohumaa kohustuse vähendamiseks esitama ei pea. 16
õllumajanduslik keskkonnatoetus Need taotlejad, kes metsastavad oma püsirohumaad ilma metsastamise rajamistoetust taotlemata, peavad RIA-t sellest teavitama, esitades avalduse (piirimuutmise avalduse vorm) püsirohumaa pinna vähendamiseks ning näidates ära põllumassiivi kaardil metsastatavad põllud ja nende pindala. Seejuures peab arvestama, et metsastatav maa läheb põllumajanduslike pindalatoetuste jaoks toetusõigusliku maa hulgast välja. Samuti väheneb püsirohumaa säilitamise kohustus nende alade osas, mis on põllumassiivide piiride parandamise käigus toetusõiguslike alade hulgast maha läinud. 3.4.2 Kohustuslikud majandamisnõuded Alates 2009. aastast rakendatakse MAK 2007-2013 pindalatoetuste suhtes EÜ nõukogu määruse nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid. Õigusaktid, mida taotlejad peavad järgima, on toodud MAK 2007-2013 lisas 3. 3.5 ÜLDISED KESKKONNANÕUDED Üldised keskkonnanõuded koosnevad põllumajandusliku tootmise standarditest (sh keskkonnaalastest standarditest), mida põllumajandustootja peab kogu majandusüksuses järgima. Nõudeid tuleb täita kogu ettevõtte kasutuses oleval maal (ka siis, kui toetust taotletakse vaid osale ettevõtte maale). Üldisi keskkonnanõudeid peavad järgima ebasoodsamate piirkondade toetuse, KST, MAHE ja Natura põllu toetuse taotlejad. Üldised keskkonnanõuded kehtivad aastatel 2004-2006 võetud MAKi kohustuste ja 2007.a võetud keskkonnasõbraliku tootmise ning 2007-2008 võetud mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kuni 5-aastase kohustusperioodi lõpuni. Seejuures kattuvad mitmed eelkõige maade hooldamisega seotud nõuded heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega. Hetkest, mil nõuetele vastavuse süsteem on täielikult rakendunud, asenduvad MAK 2007-2013 raames võetud toetuste puhul üldised keskkonnanõuded nõuetele vastavuse nõuetega. 3.5.1 MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded 1) sõnnikuga võib haritava maa ühe hektari kohta anda keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas; 2) orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini; 3) kui toetuse taotlemise tähtaja esimese päeva seisuga peetakse üle 10 l-ü põllumajandusloomi, peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde ja see asub nitraaditundlikul alal, tuleb nõue täita 31. detsembriks 2008. Väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. ärast 1. jaanuari 2002 kasutusele võetud loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ning neid ei peeta sügavallapanul, peab kohapealse kontrolli käigus olema ette näidata sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ehitusprojekt, kus on fikseeritud hoidla mahutavus ja see, mitmele loomakohale on see ette nähtud. 4) väetise laotamine pinnale on keelatud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi; 17
õllumajanduslik keskonnatoetus 5) sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 m kaugusel; 6) taotleja peab pidama põlluraamatut. õlluraamatu vorm ja pidamise kord on sätestatud põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36; 7) reoveesette kasutaja peab kandma andmed sette kasutamise kohta põlluraamatusse; 8) põllumajanduses on keelatud kasutada töötlemata reoveesetet. Reoveesette kasutajal peab kasutatava sette kohta olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav sette andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis; 9) töödeldud reoveesette kasutamine on keelatud põllul, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi; 10) taotleja kasutuses olevad taimeakaitsepritsid, v.a uued kuni kolme aasta vanused, käsi- ja selgpritsid ning seadmed, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peavad läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Uuemate, kuni 3 a vanuste taimekaitseseadmete olemasolul kontrollitakse kohapeal taimekaitseseadme originaaldokumenti (pass, ostuarve). Kui seade on üle kolme aasta vana, siis kontrollitakse tehnilise kontrolli läbimist. Kohapeal peab olema ette näidata: taimekaitseseadme ülevaatusprotokoll, või taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokoll, või taimekaitsepritsi kontrollakt. Vajadusel kontrollitakse taimekaitseseadmel olevat kehtivat kleebist. 11) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus; 12) taotleja peab niitma vähemalt üks kord enne 31. juulit rohumaid või karjatama seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Erandlik niitmise või karjatamise tähtaeg on sätestatud Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud rohumaade suhtes. Neil aladel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema loomi karjatatud loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. iisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on ca 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib RIA loomkoormust põllumajandusloomade registrisse kantud loomade kaudu. Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud, pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse. Rohumaa rajamise aastal, heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllu-majanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded. Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu siis, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Segukülvina on lubatavad vaid timuti ja ristiku segukülv ning timuti ja lutserni segukülv. 18
õllumajanduslik keskkonnatoetus õllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sellise maa kohta ei kehti üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõuded. Ebasoovitavate taimede all mõeldakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede levikut. Nende ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Rohumaasid tuleb niita, karjatada või hekseldada, kuid otseselt ei nõuta, et seda peab tegema iga aastal. Oluline on, et kasutatavad agrotehnilised võtted välistaksid ebasoovitavate taimede ulatuslikku levikut. õllumaal peab 15. juuniks olema põllumajanduskultuur kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades külvatud, maha pandud või istutatud või peab maad hoidma mustkesas. Kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted tähendavad eelkõige normaalset külvinormi vastavalt põllukultuurile, mis loob aluse, et põld ei umbrohtuks. õllukultuuri kasvatamise korral loetakse põld umbrohtunuks, kui umbrohtumuse määr ületab 30%. uuviljaja marjaaedade võraalused ja reavahed peavad olema hooldatud. Lisaks on agrotehniliste võtete all silmas peetud mullaharimist, taimekaitset, väetamist, külvi ettevalmistamist, külvi, saagi koristamist ja säilitamist. Nende võtete arvestamisel tuleb lähtuda põllumajanduskultuuri iseärasustest. Täiendavate lisakulude all on mõeldud kulusid, mis ületavad tavapäraste agrotehniliste võtete rakendamise puhul tehtavaid kulusid (nt võsa, põõsaste ja puude lõikamiseks tehtavad kulud). 13) taotleja ei tohi põletada kulu ja põhku. õletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Kui kohapealse kontrolli käigus leitakse, et taotleja on põllumajandusmaal kulu põletanud, kuid taotleja väidab, et seda on tehtud tema teadmata, peab tal olema ette näidata põlengu kohta päästekeskusele esitatud avalduse koopia; 14) taotleja ei tohi kasutada looduslikul rohumaal taimekaitsevahendeid ega väetisi; 15) loomapidaja peab tagama enda majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse; 16) loomapidaja peab arvestust loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kohta. Ta võib need andmed kanda selleks mõeldud vihikusse, raamatusse, tervisekaardile või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud kirjalike selgituste ja retseptide kogumine kausta, kui loomapidaja on dokumentidele lisanud kõik loomadele antud ravimite ja ravimsöötade andmed või peab nende kohta eraldi arvestust; 17)loomapidaja peab põllumajandusloomade kohta arvestust (sh registreerib kõik surmajuhud). Ta võib nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud tõendite kogumine, kui taotleja peab nende kohta eraldi arvestust. 3.5.2 MAK 2007-2013 kohustuste üldised keskkonnanõuded: 1) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aastas; 2) mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt 30 kg fosforit aastas; 3) orgaanilisi ja mineraalväetisi on keelatud kasutada 1. detsembrist kuni 31. märtsini; 4) loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, on sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutab vähemalt 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde ning asub nitraaditundlikul alal, peab see nõue 19
õllumajanduslik keskonnatoetus olema täidetud 31. detsembriks 2008. Muul kui nitraaditundlikul alal tuleb see nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. ärast 1. jaanuari 2002 kasutusele võetud loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ning neid ei peeta sügavallapanul, peab kohapealse kontrolli käigus olema ette näidata sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ehitusprojekt, kus on fikseeritud hoidla mahutavus ja see, mitmele loomakohale on see ette nähtud; 5) väetist on keelatud laotada pinnale nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%; 6) sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 m kaugusel, kui Veeseaduses ei ole sätestatud teisiti; 7) taotleja kasutuses olevad taimeakaitsepritsid, v.a uued kuni kolme aasta vanused, käsi- ja selgpritsid ning seadmed, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peavad läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Uuemate, kuni 3 a vanuste taimekaitseseadmete korral kontrollitakse kohapeal taimekaitseseadme originaaldokumenti (pass, ostuarve). Kui taimekaitseseade on üle kolme aasta vana, siis kontrollitakse tehnilise kontrolli läbimist. Kohapeal peab olema ette näidata: taimekaitseseadme ülevaatusprotokoll, või taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokoll, või taimekaitsepritsi kontrollakt. Vajadusel kontrollitakse taimekaitseseadmel olevat kehtivat kleebist. 8) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul on vahendi kasutaja läbinud taimekaitsekoolituse ja tal on taimekaitsetunnistus; 9) looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid; 10)loomapidaja tagab oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse; 11) loomapidaja peab pidama arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 12)loomapidaja peab arvestust oma põllumajandusloomade üle ja registreerib kõik surmajuhud. Täpsemaid tingimusi vt peatükist MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded. 20
4. EBASOODSAMATE IIRKONDADE TOETUSE NÕUDED õllumajanduslik keskkonnatoetus Aastatel 2004-2006 võetud ebasoodsamate piirkondade kohustused jätkuvad varasemate tingimuste kohaselt kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotlejad peavad iga-aastaselt toetuse taotlemisega kinnitama võetud kohustuse jätkamist. MAK 2007-2013 ebasoodsamate piirkondade toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus põldude kohta, mis asuvad põllumassiividel, mis jäävad 100% ebasoodsamasse piirkonda. Toetusõiguslikud on kõik 2004. a seisuga riigi maakatastri kaardil olevate haldusüksuste piiride järgsed vallad. Nõuded ebasoodsamas piirkonnas asuva põllumajandusmaa kohta: taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas asuval põllumajandusmaal kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud selle põllumajandusmaa pindala ulatuses, mille kohta ta taotleb toetust; võtab kohustuse täita toetusega kaasnevaid nõudeid viis aastat; täidab üldiseid keskkonnanõudeid kogu ettevõttes. MAK 2004-2006 raames ebasoodsamate piirkondade kohustuse võtnud taotleja peab lisaks: kasvatama kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas. Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil, siis saab taotleja toetuse vähendamise. Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab olema 1. juuliks külvatud põllumajanduskultuur või peab seda maad hoidma mustkesas või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ajutiselt kasutusest väljas olevaks loetakse maad, kus toetuse taotlemise aastal ei toimu põllumajandustoodete tootmist, kuid mida hoitakse hooldamise kaudu heas korras. Eelloetletud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa--alal visuaalselt tuvastada. Mehhaaniliseks umbrohutõrjeks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja tagavad umbrohtude leviku tõkestamise. MAK 2007-2013 raames ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja peab täitma ka nõuetele vastavuse nõudeid (st täitma alates 2007. aastast häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja säilitama püsirohumaade pindala, ning aastast 2009 täitma kohustuslikke majandamisnõudeid). Ebasoodsamate piirkondade toetuse määr on nii MAK 2004-2006 kui ka MAK 2007-2013 võetud kohustuste puhul 391 krooni hektari kohta aastas. 21
õllumajanduslik keskonnatoetus Ebasoodsamate piirkondade loetelu: Maakond Vald Harjumaa Anija, Kernu, Kuusalu, Loksa, adise Hiiumaa Emmaste, Kõrgessaare, Käina, ühalepa Ida-Virumaa Avinurme, Maidla, Sonda, Iisaku, Illuka, Lohusuu, Lüganuse, Tudulinna, Vaivara, Alajõe, Aseri, Kohtla, Toila Jõgevamaa ala, Kasepää Järvamaa Türi Läänemaa Kullamaa, Oru, Risti, Taebla, Lihula, Martna, Nõva, Vormsi, Hanila, Noarootsi, Ridala Lääne-Virumaa Vihula, Viru-Nigula õlvamaa Kanepi, Mooste, Orava, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Mikitamäe, Räpina, Värska ärnumaa Are, Koonga, Vändra, Audru, Häädemeeste, Saarde, Tali, Tõstamaa, Varbla, Kihnu, Tahkuranna Raplamaa Kohila, Käru, Märjamaa, Vigala Saaremaa Kaarma, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, ihtla, öide, Ruhnu, Torgu, Valjala, Kihelkonna, Kärla, Salme Tartumaa Meeksi, Vara, Võnnu, Alatskivi, Mäksa, eipsiääre, iirissaare Valgamaa Karula, uka, õdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste Viljandimaa - Võrumaa Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Meremäe, Misso, Vastseliina KOKKU 101 22
5. ÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE NÕUDED õllumajanduslik keskkonnatoetus MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames on toetatud/toetatakse järgmisi tegevusi: keskkonnasõbralik tootmine (KST) mahepõllumajanduslik tootmine (MAHE) ohustatud tõugu looma kasvatamine kiviaia rajamine, taastamine või hooldamine Kõigi aastatel 2004-2006 võetud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotlejad (v.a kiviaedade rajamise, taastamise või hooldamise toetuse taotlejad) peavad iga-aastaselt toetuse taotlemisega kinnitama võetud kohustuse jätkamist. Uusi viieaastaseid ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusi võetakse 2007. aastast alates vastu MAK 20072013 raames. Uusi taotlusi kiviaedade rajamiseks ja taastamiseks on kavas MAK 2007-2013 raames vastu võtta 2008. a suvel ja siis ei ole see enam põllumajandusliku keskkonnatoetuse osaks. Toetuse määrad aastas: Keskkonnasõbralik tootmine: põllumajanduslikus kasutuses oleva maa eest (k.a lühiajalised rohumaad) 714 kr/ha; püsirohumaa eest 331 kr/ha Mahepõllumajanduslik tootmine: püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest 1156 kr/ha; teravilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, söödajuurvilja, mustkesa ja lühiajalise rohumaa eest 1516 kr/ha; avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride eest 3764 kr/ha. õllumajandusliku keskkonnatoetuse raames makstavate toetuste osas on EÜ Nõukogu määruse 1257/1999 artikli 24 lõike 2 alusel kehtestatud toetuse maksmise aastased piirmäärad hektari kohta. Kui kultuurigrupi sees ületab määratav toetussumma hektari kohta nõukogu määrusega kehtestatud piirsummat, siis vähendatakse antud kultuurigrupi toetust piirmäärani. Kehtestatud piirmäärad: Üheaastased taimed 600 eurot hektari kohta Mitmeaastased taimed 900 eurot hektari kohta Muud maakasutusviisid 450 eurot hektari kohta 23
õllumajanduslik keskonnatoetus 5.1 KESKKONNASÕBRALIK TOOTMINE Kõigi aastatel 2004-2006 võetud kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotleja peab kinnitama iga-aastase toetuse taotlemisega kohustuse jätkamist. Kohustusealust pindala KST taotlejad suurendada ei saa. Kui taotleja võttis endale 2007. a KST toetuse kohustuse, peab ta 2009. aastal võtma endale MAK 20072013 raames keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) või ka MAHE toetuse viieaastase kohustuse. Sellisel juhul kestab kohustus 2+5 aastat ehk kokku 7 aastat. MAK 2007-2013 saab tutvuda õllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/mak. 2007. a KST kohustuse võtnud taotlejatele makstakse 2008. a toetus välja sama aasta 5. oktoobriks. 1. Taotleja peab täitma üldisi keskkonnanõudeid ja teisi toetuse saamise nõudeid. 2. Taotleja peab koostama kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku tootmise plaani, mis koosneb kahest dokumendist: väetusplaan ja viljavaheldusplaan. Väetusplaan peab sisaldama andmeid ettevõttes toodetavate orgaaniliste väetiste, sisseostetavate väetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa. Mineraalväetiste ja sõnnikuga võib aastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda 170 kg lämmastikku, millest võib mineraalväetistega anda kuni 100 kg. Haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad. Vormikohane väetusplaan tuleb koostada iga kohustuseaasta 20. juuniks ja see peab olema toetuse taotleja ettevõttes kättesaadav kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul! Väetusplaanis ei pea ettevõttes sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle ettevõttes peetavate loomade arv on alla 1 loomühiku (lü). Loomühikulist arvestust peetakse järgnevalt: üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm 1 lü 624 kuu vanune veis 0,6 lü kuni 6 kuu vanune veis 0,2 lü emis (sh põrsastega) või põhikarja kult 0,33 lü vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga 0,1 lü üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga 0,7 lü üle 1 a vanune kits või lammas; kits või utt talledega 0,15 lü vähemalt 6 kuu vanune munakana 0,01 lü broiler, part 0,004 lü vutt, kääbuskana, munakana tibu (kuni 6 kuud) 0,0015 lü kalkun, hani 0,008 lü üle 12 kuu vanune jaanalind 0,15 lü täiskasvanud küülik või üle 3 kg kaaluv küülik 0,03 lü rebane 0,07 lü väikeloom (mink, tuhkur jt.) 0,025 lü 24
õllumajanduslik keskkonnatoetus Koostatud viljavaheldusplaani (viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan, vorm MT60A) alusel peab toetuse taotleja järgima taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust. Viljavaheldusplaan peab olema taotlejal ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Viljavaheldusplaani võib taotleja muuta, kuid kõik muudatused kultuuride või põllupindade osas peavad kajastuma taotleja ettevõttes olevas viljavaheldusplaanis. Neid muudatusi ei pea taotleja RIAle saatma. Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: põllumaal (taotlusele märgitud põllu maakasutuseks ), kus järgitakse viljavaheldust, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15% maal liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina. õllumaa hulka ei loeta püsirohumaad, looduslikku rohumaad, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat maad ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad; samal põllul ei ole soovitatav kasvatada teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal; mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks ning kultuuride järgnevust see ei katkesta. Viljavaheldusplaani ei pea koostama ja viljavaheldust rakendama: vähemalt viie aasta vanusel või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud pikaajalisel rohumaal; looduslikul rohumaal; puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval maal; heinaseemne tootmiseks kasutataval maal; põldudel, mis on väiksemad kui 0,30 hektarit; põllumajanduslikust kasutusest väljas oleval maal; põldudel, mille mulla happesus (ph KCl ) on põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo väljastatud tõendi või õllumajandusuuringute Keskuse agrokeemia laboratooriumi väljastatud mullaanalüüside katseprotokolli või mullareaktsioonikaardi kohaselt põllu keskmisena kuni 5,5 (kaasa arvatud). Tõendi saamiseks esitab taotleja piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates põllu asukoha avaldusele lisatud põllumassiivi kaardil või muul viisil. Kui kohustuse võtmise ajal on tehtud mullaproovid, peab viljavahelduse järgimisel arvestama uute andmetega (st kui enne külvi on mullaproovide analüüsi tulemused teatavaks saanud ja sellest nähtub, et muld pole enam happeline, peab järgima viljavaheldust). 3. Taotleja peab kasvatama kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoidma kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas. Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik või et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil, siis saab taotleja toetuse vähendamise. Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. 25
õllumajanduslik keskonnatoetus 4. Taotleja peab korraldama kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllu kohta mullaproovid akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse ning taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks arvestusega, et proov oleks võetud vähemalt põllu iga 5 hektari kohta. Kui põllumassiivi suurus on alla 3,00 hektari, võib võtta ühe keskmise proovi mitme põllu kohta. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad taotleja juures kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist. Taotleja peab korraldama kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllumassiivi kohta mullaproovid akrediteeritud laboratooriumile mulla orgaanilise aine või orgaanilise süsiniku või huumusesisalduse määramiseks. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad taotleja juures kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist. Kui mullaanalüüsid on taotlemisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul tehtud ja seda saab dokumentaalselt tõestada, peab taotleja saatma uued mullaproovid laboratooriumile hiljemalt neljanda kohustuseaasta 31. detsembriks. Analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks taotleja juures kohapeal alates viienda kohustuse aasta 15. juunist; 5. Taotleja peab niitma vähemalt üks kord aastas 31. juuliks puuvilja- ja marjaaia võraalused ja reavahed. 6. Kõik 2004. aastast kohustuse võtnud tootjad peavad osalema 6-tunnisel KST täiendkoolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda taotleja majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige (perekonnana käsitletakse ühte leibkonda). Koolitusel osalemist peab taotleja tõendama osalemise kohta väljastatud tõendi või tunnistusega. See esitatakse kohapealsele kontrollile. 7. Taotleja peab karjatama ettevõttes kasvatatavaid lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi või lehmiknoorkarja (alates 2 kuu vanusest) väljas ajavahemikul 17. maist kuni 1. septembrini. Taotleja peab selle nõude täitmist kohapealses kontrollis tõestama, esitades selleks karjatamispäeviku (kus peab olema ära toodud loomagruppide karjatamise ajad ning karjatamisalad (koplid)) või tõestades muul viisil. Lisaks hinnatakse kontrollimisel, kas taotlejal on piisavalt karjatatavaid alasid. 5.2 MAHEÕLLUMAJANDUSLIK TOOTMINE Kõigi aastatel 2004-2006 võetud kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotleja peab kinnitama iga-aastase toetuse taotlemisega kohustuse jätkamist. 2008. aastal ei saa kohustusealust pindala suurendada üle 30%. Taotluse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (edaspidi mahetoetus) uue 5-aastase kohustuse võtmise kohta saab 2008. aastal esitada vaid FIE või juriidiline isik, kellel seni puudub mahetoetuse kohustus. Toetust võivad taotleda ka KST kohustuse võtnud FIEd ja juriidilised isikud, kes soovivad asendada kehtiva kohustuse mahetoetuse kohustusega. Seejuures peab 2007.-2008. a viieaastase kohustuse võtnud taotleja minema 2009. aastal üle MAK 20072013 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustusele. Sellisel juhul kestab kohustus 2007. a mahekohustuse võtnutel 2+5 aastat ehk kokku 7 aastat ja 2008. a kohustuse võtnutel 1+5 aastat ehk kokku 6 aastat. MAK 2007-2013 saab tutvuda õllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/mak. 1. Taotleja peab täitma üldisi keskkonnanõudeid, üldiseid toetuse saamise nõudeid ja KST toetuse saamise nõudeid. 26
õllumajanduslik keskkonnatoetus 2. Taotleja ettevõte peab olema tunnustatud Mahepõllumajanduse seaduses sätestatud alustel. Ettevõte loetakse tunnustatuks ka siis, kui taotleja on esitanud TTI-le taotluse ettevõtte tunnustamiseks ja ettevõte tunnustatakse toetuse taotluse esitamise aastal. 3. Taotleja peab osalema toetuse taotlemise (kohustuse võtmise) aastal vähemalt 12 tundi õllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Seal ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus MAHE tootmise eest. Lisaks peab taotleja osalema vähemalt 18 tundi mahepõllumajandusliku tootmise töötlemise või turustamise täiendkoolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Tema asemel võib koolitusel osaleda taotleja majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige (perekonnana käsitletakse ühte leibkonda). Koolitusel osalemist peab taotleja tõendama osalemise kohta väljastatud tõendi või tunnistusega. See esitatakse kohapealsele kontrollile. Toetust on õigus taotleda mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse mustkesas; puuvilja- ja marjaaedade kohta ja maa kohta, millel kasvatatakse lisas 1 toodud ravim- ja maitsetaimi; pikaajalise rohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ja mille hektari kohta peetakse majandusüksuses vähemalt 0,1 loomühikule vastaval hulgal loomi, kellest vähemalt 50% moodustavad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad. Näide: Talunik taotles mahepõllumajanduslikku toetust 100 ha pikaajalistele rohumaadele. Et toetust saada, peab talus olema 10,0 lü loomi, kellest 50% (5,0 lü) peaksid olema mahetunnustatud. RIA kohapealne kontroll tuvastas 100 ha pikaajalist rohumaad ning TTI tunnustas taotletud 100 ha pikaajalist rohumaad ja 9 mahe-põllumajanduslikult peetavat lehma (9 lehma = 9,0 lü). Mahepõllu-majandusliku tootmise toetust makstakse sellele pikaajalise rohumaa pindalale, mille osas on täidetud 0,1 loomühiku ja mahedalt peetavate loomade nõue. Seetõttu makstakse talunikule pikaajaliste rohumaade eest mahepõllumajandusliku tootmise toetust 90 hektarile, kuid kohustus jääb 100 hektarile (pindalale, millele toetust taotleti ja mis tunnustati). 2007. ja 2008. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse võtnud taotlejate puhul makstakse rohumaa kohta toetust vaid juhul, kui ettevõttes peetakse aasta ringi hektari kohta vähemalt 0,3 loomühikule vastaval hulgal maheloomakasvatuse nõuete kohaseid loomi või kui rohumaad kasutatakse heinaseemne kasvatamiseks või mahepõllumajanduses kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaana. 2007. ja 2008. aastal MAHE toetuse kohustuse võtnud taotlejatele makstakse 2008. aasta toetus välja sama aasta 5. oktoobriks. Mahepõllumajandusliku tootmise toetust ei saa taotleda põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta ega ala kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni. 27
õllumajanduslik keskonnatoetus 6. NATURA ÕLLU TOETUSE NÕUDED MAK 2007-2013 raames makstav Natura põllu toetus asendab MAK 2004-2006 raames makstud keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust. Toetus on 1-aastane. Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes: täidab üldiseid keskkonnanõudeid kogu majandusüksuses; täidab aasta jooksul taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast alates looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid (2. mai 2008 1. mai 2009. a.); täidab häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi kogu põllumajandusettevõtte põllumajandusmaal; säilitab püsirohumaa pindala. õld või põlluosa, millele toetust taotletakse, peab asuma vähemalt 0,3 ha suurusel Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alal. Nende alade piiridega kaardid on saadaval RIA koduleheküljel www.pria.ee. Kui Natura piir lõikab põllumassiivi, peab Natura toetust taotletava põlluosa piir olema looduses selgelt eristatav või peab taotleja olema võimeline seda kontrollijatele täpselt ette näitama. Natura põllu toetuse osas kehtivad ka tingimused, mis on toodud toetusõigusliku põllumajandusmaa peatükis, nõuetele vastavuse nõuete peatükis ja üldiste keskkonnanõuete peatükis. 28
õllumajanduslik keskkonnatoetus 7. TAOTLUSEL ESITATUD ANDMETE MUUTMINE VÕI TAOTLUSE MENETLEMISE LÕETAMINE Taotlusel esitatud andmeid võib täiendada või taotluse menetlemise osaliselt või täielikult lõpetada (annulleerida) taotleja kirjaliku avalduse alusel 7. Soovituslikud vormid on RIA koduleheküljel www.pria.ee ja RIA regionaalsetes büroodes. Kui olukorra muutustest tulenevalt ei ole põllumajandustootjal võimalik kavandatud tegevusi teha või ilmastikust tulenevalt ei anna need soovitavat tulemust, tuleb esitada sellekohane kirjalik teave 10 tööpäeva jooksul, muutes taotlusel esitatud andmeid. Nii on võimalik hoiduda järgnevatest arusaamatustest või toetussumma vähendamisest ja karistavast toetussummast ilmajätmisest 8. 7.1 TAOTLUSEL ESITATUD ANDMETE MUUTMINE taotlusel esitatud andmeid on võimalik täiendada kuni 16. juunini 2008. a taotluse andmeid saab muuta 9 kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapeasest kontrollist teatamiseni, RIA poolt leitud vigadest teada andmiseni, ületaotlemiskirja saamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni. ärast seda, kui taotleja juures on kohapealne kontroll läbi viidud, võib taotluses olevaid andmeid muuta vaid nende andmete osas, mille osas kohapealses kontrollis rikkumisi ei tuvastatud; taotleja peab RIAt 10 tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama pärast taotluste esitamist tekkinud olulistest muudatustest (taotleja asendab taotlusel esitatud põllumajanduskultuuri või vähendab põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta toetust taotleb) ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (näiteks niitmise hilinemine pikaajalise sajuperioodi tõttu jms), kuid mitte hiljem kui 15. oktoobriks 2008. a. Natura põllu toetuse puhul võib eelnimetatud juhtudest RIAt teavitada kuni otsuse tegemiseni; taotlusel esitatud andmete muutmiseks peab taotleja esitama vabas vormis või RIA koostatud soovituslikul vormil muutmise avalduse. Taotluse muutmiseks on võimalik kasutada taotluse muutmisavalduse vormdokumenti, mida saab RIA kodulehelt või regionaalsetest büroodest. 7.2 TAOTLUSE MENETLEMISE LÕETAMINE (ANNULLEERIMINE) Taotluse võib kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta igal ajal kuni: kohapealsest kontrollist või RIA poolt leitud vigadest teatamiseni; ületaotlemiskirja saamiseni; toetuse määramise otsuse tegemiseni. Taotluse annulleerimisel on taotleja samas seisus kui enne taotluse esitamist, ehk ta saab esitada uue taotluse taotluste vastuvõtmise perioodil. Kui kohapealses kontrollis pole tuvastatud puudusi, siis saab taotlust annulleerida ka pärast kohapealse kontrolli teostamist. 7 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15 8 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 72 9 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15 29
õllumajanduslik keskonnatoetus II OSA. ADMINISTREERIMINE 8. TAOTLUSE KONTROLLIMINE Taotluse kontrollimine jaguneb administratiivseks ja kohapealseks kontrolliks. 8.1 ADMINISTRATIIVNE KONTROLL Administratiivselt kontrollitakse: kas taotleja iga põld on vähemalt 0,3 ha; kas ka pärast kontrollimist on nõuetele vastav pindala kokku vähemalt 1,0 ha (Natura põllu toetuse puhul 0,3 ha); kas põllumassiiv, mille kohta toetust taotletakse, on kantud RIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse; kas kõik põldude loendis kirja pandud põllud on kantud põllumassiivi kaardile (st ka need, mille kohta toetust ei taotleta); kas alad, mille kohta taotletakse Natura põllu toetust, asuvad Natura 2000 võrgustiku alal; põllumassiivi pindala ületaotlemist, st põllumassiivi põhiselt taotlustes kirjas olnud põldude pindalade summat võrreldakse põllumassiivi kogupindalaga. Kui põllupindalade summa on suurem kui põllumassiivi kogupindala, siis saadetakse taotlejale ületaotlemise kiri, mis on kohustuslik täidetult tagastada RIAsse 10 päeva jooksul. RIA kontrollib antud põllumassiivil asuvate põldude pindalasid ja vajadusel kasutamise õiguslikku alust kohapeal; võrreldakse taotlusel esitatud andmeid sama taotleja poolt eelnevatel aastatel esitatud andmetega. Oluliste erinevuste korral viiakse läbi täiendav kontroll või esitatakse järelepärimine. Kui administratiivse kontrolli käigus avastatakse märke võimalikust nõuete rikkumisest, viiakse läbi järelkontroll mis tahes teise asjakohase menetluse abil ja vajadusel kohapealse kontrolli abil või saadetakse järelpärimine taotlejale 10. 8.2 KOHAEALNE KONTROLL indalatoetuste kohapealsed kontrollid algavad mai lõpus ja kestavad oktoobrini; vajadusel teostatakse nõuetele vastavuse kontrolli aastaringselt. Kohapeal kontrollitakse kontrollvalimite alusel igas maakonnas vähemalt 5% taotlejatest. RIA inspektorid kontrollivad kohapeal eelnevate aastate põlluraamatuid ja väetusplaane: kas taotluses esitatud põllumajanduskultuur on ka tegelikult tähtaegselt külvatud; kas maakasutus vastab taotletule ning kas toetuse saamise nõuded on täidetud. õldude pindala mõõtmiseks kasutatakse kalibreeritud GS-seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllumajanduskultuuri piiri. Kui samale põllule taotletakse erinevate nõuetega toetusi, mõõdetakse vajadusel põldu mitu korda. Kohapealset kontrolli heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise üle teostab 1% taotlejate juures RIA. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejaid kontrollib Mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmise osas TTI. Natura põllu toetuse taotlejaid kontrollivad kohapeal Looduskaitseseaduse nõuete täitmise osas Riiklik Looduskaitsekeskus ja Keskkonnainspektsioon. 10 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 24 30
9. TOETUSE VÄHENDAMINE õllumajanduslik keskkonnatoetus Kui taotlus esitatakse hilinenult ajavahemikul 22. maist 16. juunini 2008. a, vähendatakse toetust 1% iga tööpäeva kohta 11. 9.1 TOETUSE VÄHENDAMINE TOETUSÕIGUSLIKKUSE ALUSEL, sh INDALADE ERINEVUSE TÕTTU 12 Nõude rikkumine Taotlusel esitatud pindala on väiksem kui tegelik kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindala. Taotlusel esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul kuni 3% või 2 ha suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast. Taotlusel esitatud pindala on MAK 2007-2013 toetuste puhul kuni 3% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast. Taotluses esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul üle 3% või 2 ha, kuid alla 20% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast. Taotluses esitatud pindala on MAK 2007-2013 toetuste puhul üle 3%, kuid kuni 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast. Taotluses esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul üle 20% ja MAK 2007-2013 toetuste puhul üle 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast. Vähendamine Toetus määratakse taotluses esitatud andmete alusel. Toetus määratakse mõõdetud või kindlakstehtud pindala järgi. Toetus määratakse mõõdetud või kindlakstehtud pindala järgi. Toetust vähendatakse taotletud pinna ja mõõdetud või kindlakstehtud pinna kahekordse vahe võrra. Toetust vähendatakse taotletud pinna ja mõõdetud või kindlakstehtud pinna kahekordse vahe võrra. Kultuurigrupi* osas jäetakse taotlus rahuldamata. *kultuurigrupp ühe toetuse raames sama toetusmääraga toetatavad kultuurid. Näide: Kui taotleja taotles toetust 100 ha kohta, kuid kohapealses kontrollis selgus põlde üle mõõtes, et tegelik pindala on 90 ha, siis leitakse pindalade protsendivahemik järgmiselt: 10/90 x 100 = 11%. Kuna taotlusel esitatud pindala on kontrollimisel selgunud pindalast suurem üle 3%, aga alla 20%, siis vähendatakse toetussummat kindlakstehtud pindalast kahekordse pindalaerinevuse ehk 20 hektari võrra. Toetust ei määrata ka tuvastatud pindala erinevuse 10 ha eest. Seega - kui muid toetuse vähendamisi ei ole, määratakse tootjale toetus 100 30 = 70 ha eest. 11 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 12 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006 art 16 31
õllumajanduslik keskonnatoetus 9.2 TOETUSE VÄHENDAMINE HEADE ÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNATINGIMUSTE 13 NING ÜLDISTE KESKKONNANÕUETE RIKKUMISTE TÕTTU 9.2.1 Toetuse vähendamine heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega sarnaste üldiste keskkonnanõuete korral. Toetussumma vähendamise suurus sõltub rikkumise raskusest. Kui üksteisele järgneva kolme aasta jooksul on toetust vähendatud ulatusliku rikkumise, raske rikkumise või hooletuse tõttu, siis eelmise aasta vähendamise protsent (3 või 5) korrutatakse kolmega. õllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete puhul hinnatakse leitud rikkumiste korral 14, kas tegemist on hooletusest või tahtlikkusest tingitud rikkumisega, raske või ulatusliku rikkumisega, või on kergendavaid asjaolusid. Kui taotleja on toetuse saamise nõudeid rikkunud ka eelmisel aastal, on tegemist juba korduva rikkumisega. Toetussummasid vähendatakse vastavalt RIA peadirektori käskkirjale, mis on kättesaadav RIA kodulehelt www.pria.ee. Rikkumise raskusest ja ulatusest tulenevalt vähendatakse üldreeglina 1-5% ja tahtliku rikkumise korral üldreeglina 20% toetuse summast. 9.2.2 Toetuse vähendamine MAK 2004-2006 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral Vähendamise % rikkumise kindlaks Nõude rikkumine tegemise aasta toetussummast Looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid. 10% Rohumaad pole hiljemalt 31. juuliks (või määruses sätestatud juhul 20. augustiks) niidetud või karjatatud, niide pole koristatud või hekseldatud. On põletatud kulu või põhku. 10% õllumajanduses on kasutatud töötlemata reoveesetet või maal, kus 5% kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, on kasutatud töödeldud reoveesetet. Reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis. Sõnnikuga on antud haritava maa hektari kohta keskmisena üle 170 kg 5% lämmastikku aastas. Väetisi on laotatud pinnale nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi Orgaanilisi ja mineraalväetisi on laotatud ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini. Sarnaselt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele uudub põlluraamat. 5% õllu andmeid pole põlluraamatusse kantud. 5% selle põllu eest. 10% 15% 13 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 66 14 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 41, 65 32
õllumajandusloomade pidamisel ei ole loomapidamishoonel, kus 5% peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, sõnnikuhoidlat või sõnniku- ja virtsahoidlat, mis mahutab vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. 10% Üle kolme aasta vanusel taimekaitseseadmel puudub tõend, et 5% taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse. Taimekaitsevahendi kasutaja pole taimekaitsevahendi turule lubamise 5% otsuses ettenähtud juhul läbinud taimekaitsekoolitust ja tal puudub taimekaitsetunnistus. Loomapidaja pole taganud oma majandusüksuses peetavatele 15% põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavust. Taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle. 5% Taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust. 5% õllumajanduslik keskkonnatoetus 9.2.3 Toetuse vähendamine MAK 2007-2013 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral Vähendamise % rikkumise kindlaks Nõude rikkumine tegemise aasta toetussummast Looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid. 10% Sõnnikuga on antud haritava maa hektari kohta keskmisena üle 170 kg 5% lämmastikku aastas. Mineraalväetisega on antud haritava maa 1 ha kohta keskmisena üle 30 kg fosforit aastas. Väetisi on pinnale laotatud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Orgaanilisi ja mineraalväetisi on laotatud ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini. 5% 10% 15% õllumajandusloomade pidamisel ei ole loomapidamishoonel, kus 5% peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, sõnnikuhoidlat või sõnniku- ja virtsahoidlat, mis mahutab vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. 10% Üle kolme aasta vanusel taimekaitseseadmel puudub tõend, et 5% taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse. Taimekaitsevahendi kasutaja pole taimekaitsevahendi turule lubamise 5% otsuses ettenähtud juhul läbinud taimekaitsekoolitust ja tal puudub taimekaitsetunnistus. Loomapidaja pole taganud oma majandusüksuses peetavatele 15% põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavust. Taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle. 5% 33
õllumajanduslik keskonnatoetus 9.3 TOETUSE VÄHENDAMINE KST NÕUETE RIKKUMISE KORRAL Nõude rikkumine Vähendamise % rikkumise kindlaks tegemise aasta toetussummast Taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid üldisi keskkonnanõudeid. õllumaal ei kasvatata igal aastal vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina. Taotleja ettevõttes ei ole viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani. Viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei ole kantud kõiki andmeid. Taotleja ei ole iga kohustuseaasta 20. juuniks koostanud väetusplaani. 10% Väetist on kasutatud lubatust rohkem. 20% Taotleja ei ole kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul teinud mullaproovide analüüse ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist. Taotleja on teinud mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul, kuid uute mullaproovide analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates viienda kohustuseaasta 15. juunist. 2007. a KST kohustuse võtnud taotleja ei ole 2007. a 1. oktoobriks osalenud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel vähemalt 6 tundi. Taotleja ei ole viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud kokku vähemalt 6 tundi keskkonnasõbraliku tootmise täiendkoolitusel. Vastavalt üldiste keskkonnanõuete vähendamisele 20% 10% ja ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks Ettekirjutus Neljanda kohustuseaasta toetussummast 5% ja ettekirjutus. Viienda kohustuseaasta toetussummast 5% ja ettekirjutus. 5% Viienda kohustuseaasta toetussummast 5% 9.4 TOETUSE VÄHENDAMINE MAHEÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL Nõude rikkumine Taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid üldisi keskkonnanõudeid. Taotleja ei täida KST nõudeid. 2008. a esmakordselt mahetoetuse taotleja ei ole 2008. a 1. oktoobriks osalenud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 12 tundi. Taotleja ei ole osalenud lisaks viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks mahepõllumajandusliku tootmise täiendkoolitusel vähemalt 18 tundi. Mahepõllumajanduslikult kasutatav pindala on väiksem taotluses esitatud pindalast. Vähendamise määr Vastavalt üldiste keskkonnanõuete vähendamisele Vastavalt KST vähendamisele 5% Viienda kohustuseaasta toetussummast 5%. Toetust vähendatakse selle kultuurigrupi kohta, mille kohta taotluses vale pindala esitati. 34
õllumajanduslik keskkonnatoetus 10. TOETUSE MÄÄRAMINE VÕI TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE RIA peadirektor otsustab MAKi pindalatoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 25. jaanuariks 2009. a. Natura põllu toetuse puhul tehakse otsus 1. maiks 2009. a. Toetuse saajate nimed avalikustatakse RIA kodulehel www.pria.ee 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab RIA taotlejat kirjalikult, saates käskkirja väljavõtte 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Väljavõtet ei saadeta taotlejale, kelle toetust ei vähendata. Toetuse rahuldamata jätmise alused on kajastatud EL Ü rakendamise seaduse 45 ja 45 7. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: taotlusel ja/või taotluse lisadel puudub taotleja allkiri ja taotlejaga ei õnnestu ühendust saada (kehtetu taotlus); taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta; taotlusaluste põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha 15 või kontrollimisel selgub, et nõuetele vastavate põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha (Natura põllu toetuse puhul 0,30 ha); taotlus on esitatud pärast 16. juunit 2008. a 16 ; taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli 17 ; taotleja on MAK 2004-2006 toetuste puhul taotlusele märkinud tegelikust nõuetekohasest kohapealsel kontrollil mõõdetud pindalast üle 20% suurema pindala või MAK 2007-2013 toetuste puhul üle 30% suurema pindala 18 ; MAK 2007-2013 toetuste taotlemisel tulenevad pindalaerinevused tahtlikest nõuete rikkumistest; taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet. MAK 2007-2013 toetuste puhul jääb taotleja pindalade üle 50%-lise erinevuse korral toetuse saajate hulgast välja taotlemise aastal ning ka taotlemisele järgneval aastal selles ulatuses, milline oli taotletud ja kindlakstehtud pindalade vahe taotlemise aastal 19. Tahtlikul toetuse saamise nõuete rikkumisel jäetakse MAK 2007-2013 puhul taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. MAK 2004-2006 puhul jäetakse tahtlikul valeandmete esitamisel taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. Kui taotleja on tõsise hooletuse tõttu esitanud valeandmeid, jäetakse MAK 2004-2006 taotlus vastaval aastal kogu EÜ nõukogu määruse 1257/1999 vastava peatükiga reguleeritud meetmete kohta rahuldamata. 15 EL Ü rakendamise seadus 12 16 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 p 1 17 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 23 p 2 18 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006 art 16 p 2 19 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 138 p 1 35
õllumajanduslik keskonnatoetus Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumise äärmusliku ulatuse, raskusastme või kestvuse korral või kui esineb korduvaid tahtlikke nõuete rikkumisi, jäetakse taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. Natura põllu toetuse puhul jäetakse lisaks eeltoodud põhjustele taotleja taotlus rahuldamata, kui ta on rikkunud kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevat nõuet või talle on Looduskaitseseaduse nõuete rikkumise kohta tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus. Mahepõllumajandusliku tootmise puhul jäetakse taotlus lisaks eelmainitule rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja majandusüksuse tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Taotlejal ei ole järgmisel aastal õigust võtta uut mahepõllumajandusliku tootmise kohustust. MAHE toetuse taotlus jäetakse rahuldamata ka pindala osas, mille kohta ei peeta sätestatud arvul loomühikuid. MAKi taotlus jäetakse rahuldamata põllu (põlluosa) osas, mis: ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või on väiksem kui 0,3 ha; Natura põllu toetuse puhul ei asu Natura 2000 alal; ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul ei asu ebasoodsamas piirkonnas; 2007. a võetud keskkonnasõbraliku tootmise toetuse kohustuse puhul ei asu nitraaditundlikul alal; ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse puhul tunnustatud; põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja on asendanud taotluses esitatud taimeliigi teise kõrgema või madalama toetusmääraga taimeliigiga ja ei ole sellest RIAt õigeaegselt teavitanud. 11. TOETUSE MAKSMINE MAK 2004-2006 pindalatoetused makstakse välja hiljemalt 30. aprilliks 2009. a. Kui toetuse määramise ajaks on selgunud asjaolud, mis nõuavad täiendavat kontrollimist, siis nende taotluste osas nimetatud toetuse väljamaksmise tähtaega ei kohaldata. 2007. a nitraaditundliku ala kohta võetud KST kohustuse ja 2007.-2008. a võetud MAHE tootmise kohustuse puhul makstakse toetus 2008. aasta eest välja hiljemalt sama aasta 15. oktoobriks. MAK 2007-2013 pindalatoetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2009. a. NB! Arveldusarve numbri või -omaniku nime muutumisel tuleb taotlejal kohe RIAt teavitada. Vastasel juhul ei ole võimalik toetussummat üle kanda. 36
õllumajanduslik keskkonnatoetus 12. OTSUSE VAIDLUSTAMINE Kui taotleja ei ole RIA otsusega nõus, on tal võimalus esitada Haldusmenetluse seaduse nõuetele 20 vastav vaie RIA peadirektorile, põhjendades omapoolset seisukohta. Vaie tuleb edastada aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättesaamist. Vaide põhjal vaadatakse taotlus uuesti üle ja tehtud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult. 13. VÄÄRAMATU JÕUD Vääramatu jõuna käsitletakse näiteks järgmiseid juhtusid: taotleja surm; taotleja pikaajaline töövõimetus; põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist võimalik ette näha; raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad; õnnetuse tagajärjel loomakasvatushoone hävimine; kogu või osa põllumajandustootja karja kahjustav loomataud; taotleja ettevõtte ümberkruntimine, kui see pole algatatud omanike huvidest lähtuvalt. Vääramatu jõu hindamisel võetakse arvesse üksikjuhtudel ilmnenud asjaolusid. Vääramatu jõud on asjaolu, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta kohustuse võtmise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõud peab olema tekkinud kummagi poole süüta. Näiteks kui taotlejal on maa kasutamiseks sõlmitud rendileping ja rendileandja seda rikub, ei ole tegemist vääramatu jõuga. Lepingu rikkumisel saab taotleja oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohustuse jätkamine taotleja surma korral Kohustust saab jätkata pärija, kaaspärija või muu isik nii täielikult kui osaliselt. Osalise jätkamise korral tuleb näidata, milliste pindalade osas kohustust jätkatakse. Kohustuse jätkamise korral tuleb RIAle esitada järgmised dokumendid: kui pärija jätkab kohustust: koopia surmatunnistusest; kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; koopia pärimisõiguse tunnistusest. kui kaaspärija jätkab kohustust: koopia surmatunnistusest; kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; 20 Haldusmenetluse seadus 71 ja 75 37
õllumajanduslik keskonnatoetus koopia pärimisõiguse tunnistusest; avaldus teistelt kaaspärijatelt toetuste loobumise kohta selle maa osas. kui muu isik jätkab kohustust: koopia surmatunnistusest; kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; koopia pärimistunnistusest; nõusolek pärimisõiguslikelt isikutelt põllumajandusega jätkamiseks ja toetuse taotlemiseks nendel maadel; ülevõtmise akt mõlema osapoole (ülevõtja ja pärija) allkirjaga. Kui pärimisõiguse tunnistust pole võimalik kohe esitada, on vaja esitada pärandi vastuvõtmise kohta notariaalselt kinnitatud avaldus! 14. TOETUSE TAGASINÕUDMINE Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, kui eelmiste aastate toetus on välja makstud alusetult või kui taotleja loobub 5-aastasest kohustusest enne kohustuse lõppu, peab tootja kõnealuse summa koos intressidega tagasi maksma. Kui toetuse saajalt nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetus tagasi, siis võetud 5-aastane kohustus lõpeb. Kui toetuse saaja on täitnud võetud 5-aastasest kohustusest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja lõpetab põllumajandusliku tegevuse, siis eelnevatel aastatel makstud toetust tagasi ei nõuta. Kohustus(t)e lõpetamisest seoses põllumajandusliku tegevuse lõpetamisega tuleb RIAt teavitada vabas vormis avaldusega taotluste vastuvõtmise perioodil 2.21. mail 2008. Kui toetuse saaja vähendab kohustuseperioodi jooksul algse kohustusega võetud pindala üle 30%, siis toetust ei määrata selle maa osas, mille puhul ta ei jätka võetud kohustust. Üle 30% vähenenud pindala osas nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetus tagasi. Kui kohustus väheneb kontrolli tulemusel, nõutakse toetus kohustuse vähenemise osas tagasi. Ü seaduse alusel võib RIA otsustada alla 100 euro suuruseid toetussummasid ilma intressideta mitte tagasi nõuda 21. Tulenevalt kehtivast põllumassiivi identifitseerimissüsteemi ajakohastamise nõuetest (kord 5 aasta jooksul tehakse uued ortofotod) ja kohapealse kontrolli valimi suurusest (5% taotlejatest), on kehtestatud alusetult väljamakstud toetussummade tagasinõudmiseks kuni 10-aastane tähtaeg. Tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui ajavahemik toetuse maksmise kuupäevast kuni kuupäevani, mil pädev asutus toetuse saajat esimest korda teavitab, et makse oli alusetu, on pikem kui kümme aastat. 21 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 73 38
õllumajanduslik keskkonnatoetus 15. ÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE SEIRE JA HINDAMINE Euroopa Liidu (EL) maaelu arengukavasid on kohati kritiseeritud nende suhteliselt nõrga tulemuslikkuse pärast. õllumajanduslikku keskkonnatoetust on ELs MAKi kohustusliku meetmena rakendatud juba 15 aastat ning selle aja jooksul peaks saadud kogemus võimaldama riikidel nüüdseks rakendada vaid hästitoimivaid ja keskkonnale kasutoovaid meetmeid. araku on see protsess olnud vaevaline ja sageli ka väheste tulemustega. Selleks, et hinnata toetuste tulemuslikkust ja tõhusust, on vaja paralleelselt toetuste maksmisega läbi viia ka toetuse seiret ja hindamist. Seire ja hindamise eesmärk on koguda infot arengukava rakendumise ja efektiivsuse kohta. Selleks kogutakse andmeid tegevuse läbiviimiseks kasutatud sisendite (toetusteks makstav raha), väljundite (huvi toetuste vastu, nt sõlmitud lepingud, toetustealune pindala jmt), tulemuste ja mõju kohta keskkonnale, põllumajandusele ning maaelu arengule tervikuna. Ühtlasi hinnatakse toetuste tulemuste ja mõju kokkulangevust MAKi koostamisel seatud eesmärkidega. Saadud andmeid kasutatakse rakendatud meetmete parandamiseks, uute meetmete väljatöötamiseks ning spetsiifiliste toetusmeetmete vajaduste (sh toetussummade) põhjendamiseks. Seire- ja hindamissüsteemiga seotud peamised asutused Eestis on õllumajandusministeerium, õllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (RIA), õllumajandusuuringute Keskus (MK) ning erinevad andmekogujad. õllumajandusliku keskkonnatoetuse (KT) hindamise koordineerimine on MK põllumajanduskeskkonna seire büroo ülesandeks. MK juhtimisel alustati KT hindamiseks vajaminevate andmete kogumist osaliselt juba 2004. aastal. KT kohustusperioodi alg- ja lõppandmete fikseerimine (kohustuse esimesel ja viimasel aastal) on väga oluline, kuna siis on võimalik välja tuua näitajate tegelik muutus perioodi jooksul. Hindamise andmeid kogutakse 5 teemavaldkonna kohta mullastik, vesi, bioloogiline mitmekesisus, maastik ja sotsiaalmajandus. Andmeid saadakse erinevatest allikatest RIA registrist, statistilistest andmebaasidest jne. Lisaks peab hindamisel koguma andmeid põllumajandusmaal toimuvate keskkonnaga seotud muutuste kohta ning selleks viiakse läbi spetsiaalseid uuringuid ka tootjate maadel. Väljavalitud tootjate juures kogutakse MK koordineerimisel andmeid järgnevate näitajate ehk indikaatorite kohta: põllumajandusmaastike linnud, kimalased, taimed, vihmaussid; mullaviljakus ja orgaaniline aine; toiteelementide kogubilanss, pestitsiidide kasutuskoormus; mahetootjatel mahedana müüdud mahetoodete osa, ettevõtjatulu, keskkonnateadlikkus; põllumajandusmaastike struktuurimuutused punkt-, joon- ja pindelementides, talude heakord. Hindamises osalevad põllumajandusettevõtted on välja valitud erinevate printsiipide alusel kui aktiivselt piirkonnas on KTd taotletud, millised on konkreetse näitaja hindamiskriteeriumid jmt. Valim peab esindama ka erinevaid tootmissuundi (taimekasvatus, loomakasvatus, segatootmine), tootmistüüpe (mahetootmine, tavatootmine) ja ka tootmissuurusi (väiketalud, suurtootmised). Ka on võrdlusena valimisse võetud tootjad, kes ei ole võtnud KT kohustust. KT seires osalejaid on kogutavate indikaatorite lõikes praeguseks kokku üle 1000 (sh 700 tootjat, kes osalevad keskkonnateadlikkuse postiküsitluses). Seoses MAK 2007-2013 rakendumisega laiendatakse ka seiret ja hindamist. Lisaks võib erinevatel põhjustel tekkida vajadus asendada mõni praegu valimis olev tootja teisega seega on kõigil põllumajandustootjatel ka edaspidi võimalus seire- ja hindamisprotsessis osalemiseks. 39
õllumajanduslik keskonnatoetus Andmete kogumise sagedus sõltub sellest, millisesse seirevalimisse tootja kaasatakse: paljude indikaatorite kohta kogutakse andmeid igal toetuse taotlmise aastal või teatud arvul järjestikustel aastatel. Mõne indikaatori kohta kogutakse andmeid programmi esimesel ja viimasel aastal ning mitme indikaatori kohta kindlaksmääratud ajavahemiku tagant (nt üle aasta). Andmete kogumise läbiviija teavitab sellest eelnevalt tootjat. MK teavitab bioloogilise mitmekesisuse seirevalimis olevaid tootjaid planeeritavatest seiretest ka kirjalikult. Teavitamise osas tuleb aga mõistev olla - alati ei saa seda päeva täpsusega öelda, sest tihti on ilm takistavaks teguriks, mis võib andmete kogumise aega edasi lükata. õllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise kohta (sh uuringute aruandeid) saab pikemalt lugeda MK kodulehelt aadressil www.pmk.agri.ee/pkt. 40
16. MAKi INDALATOETUSTE ALUSEKS OLEVAD ÕIGUSAKTID õllumajanduslik keskkonnatoetus 16.1 EESTI ÕIGUSAKTID: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. õllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määrus nr 30 Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord. õllumajandusministri 5. septembri 2003. a määrus nr 89 õllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord. Vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 162 õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus. õllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määrus nr 36 õlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Veeseadus Looduskaitseseadus Haldusmenetluse seadus Loomakaitseseadus Taimekaitseseadus Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus Ravimiseadus Loomatauditõrje seadus. MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks: Eesti maaelu arengukava 2004-2006 õllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 51 õllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord. õllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 49 Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord. MAK 2007-2013 pindalatoetuste puhul lisaks: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 41
õllumajanduslik keskonnatoetus õllumajandusministri määrus 2008. aastal Eesti maaelu arengukava 20072013 alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused. õllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 60 Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 20072013. õllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 63 Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord. õllumajandusministri 11. jaanuari 2008. a määrus nr 2 oolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013. 16.2 EL NÕUKOGU JA KOMISJONI MÄÄRUSED: Euroopa Ühenduse (EÜ) Nõukogu määrus nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid: EMÜ nr 2019/93, EÜ nr 1452/2001, EÜ nr 1453/2001, EÜ nr 1454/2001, EÜ nr 1868/94, EÜ nr 1251/1999, EÜ nr 1254/1999, EÜ nr 1673/2000, EMÜ nr 2358/71 ja EÜ nr 2529/2001; Euroopa Ühenduse (EÜ) Komisjoni määrus nr 796/2004, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määruses nr 1782/2003 ette nähtud täiendavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid; EÜ Komisjoni määrus nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ nõukogu määruse EÜ nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks; EÜ Komisjoni määrus nr 1444/2002, millega muudetakse komisjoni otsust nr 2000/115, mis käsitleb omaduste määratlusi, määratlustest erandite kehtestamist ning piirkondi ja alasid põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevates vaatlustes; EÜ Nõukogu määrus nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta. MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks: EÜ Nõukogu määrus nr 1257/1999 Euroopa õllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta; EÜ Komisjoni määrus 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ nõukogu määruse EÜ nr 1257/1999 (Euroopa õllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks. MAK 2007-2013 pindalatoetuste puhul lisaks: EÜ Nõukogu määrus nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa õllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta; EÜ Komisjoni määrus nr 1974/2006, milles sätestatakse EÜ nõukogu määruse nr 1698/ 2005 (Maaelu Arengu Euroopa õllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad; 42
õllumajanduslik keskkonnatoetus EÜ Komisjoni määrus nr 1975/2006, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määruse nr 1698/ 2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 7484); EÜ Komisjoni määruse nr 1320/2006, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määrusega nr 1698/ 2005 sätestatud maaelu arengu toetusele ülemineku eeskirjad (ELT L 243, 06.09.2006, lk 619). 16.3 MUUD DOKUMENDID: Euroopa Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, maa-ala kohapealne kontroll vastavalt EÜ komisjoni määruse nr 796/2004 artiklitele 23-32; European Commission working document AGR 49533/2002, On the concept of obvious error according to Art 12 of Commission Reg. (EC) No 2419/2001 (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission working document DS/2006/24-REV 1, On increases in the percentages of area aids applications to be checked where significant irregularities are found (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission discussion document JRC ISC/G03//SKA/ska D(2004)(2575), Implementation of IACS-GIS, Reg. 178272003 and 796/2004 (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission working document DS/2006/25- REV 1, Working document on increases in the percentages of farmers to be checked in the context of cross- compliance when a significant degree of non-compliance is found (kättesaadav ainult inglise keeles); Euroopa Komisjoni töödokument VI/10535/99 EN Rev. 7, nõukogu määruse 1257/1999 kohaste maaelu arengukava meetmete menetlemine, kontroll jmt. RIA peadirektori käskkiri indalapõhiste toetuste vähendamise kord heade põllumajanduseja keskkonnanõuete rikkumise ning kogu maa deklareerimata jätmise nõude rikkumise eest. Eesti õigusaktidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee. Euroopa Liidu õigusaktidega kodulehel www.legaltext.ee ja http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/index.htm. Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006 ja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 saab tutvuda õllumajandus-ministeeriumi kodulehel http://www.agri.ee/index.php/14284/. Muude toetuse menetlemisel aluseks olevate dokumentidega RIA kodulehel www.pria.ee. NB! Erinevuste korral käesoleva juhendi ja õigusaktide vahel tuleb järgida õigusakte. 43
õllumajanduslik keskonnatoetus Lisa 1. õllumajanduskultuuride loetelu Alljärgnevas loetelus on iga kultuuri juurde märgitud sobiv maakasutustüüp. Mitme maakasutustüübi korral tuleb valida neist üks. põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa R pikaajaline rohumaa K püsikultuur LR looduslik rohumaa Arbuus Arooniad Artišokk Aruhein, harilik Aruhein, lamba- Aruhein, punane Aruhein, roog- Astelpaju Bakla aan Dekoratiivtaimed Esparsett, harilik Festulolium Haljaskesa Heintaimed Heintaimed, liblikõielised ja kõrrelised Heintaimed, liblikõielised Hernes Kikerhernes, harilik Hiirehernes Hiirehernes, põld- Hirss Humalad Jõhvikas Kaalikas Kabatšokk Kaer allakülviga Kaer Kanep, Beniko Kanep, Bialobrzeskie Kanep, Cannacomp Kanep, Carmagnola Kanep, Chamaeleon Kanep, CS Kanep, Delta 405 Kanep, Delta-Llosa Kanep, Denis Kanep, Dioica 88 Kanep, Epsilon 68 Kanep, Fasamo K K K, R, LR, R, LR, R, LR K K Kanep, Fedora 17 Kanep, Felina 32 Kanep, Felina 34 Felina 34 Kanep, Ferimon - Ferimon Kanep, Fibranova Kanep, Fibrimon 24 Kanep, Futura 75 Kanep, Kompolti Kanep, Kompolti hibrid TC Kanep, Lipko Kanep, Lovrin Kanep, Red etiole Kanep, Santhica 23 Kanep, Santhica 27 Kanep, Silesia Kanep, Silvana Kanep, Uso 31 Kanep, UNIKO-B Kapsas Kartul Karusmari Kastehein, harilik Kastehein, roomav Kastehein, soo- Kastehein, suur- Kastehein, valge- Kasteheinad Keerispea Kerahein, harilik- Kirsipuud Kitsehernes, ida (galeega) Kurk Kõrvits Köögivili Küüslauk Lilled Lina Lupiin, magus- Lupiinid Lutsern, harilik K K, R K 44
õllumajanduslik keskkonnatoetus Lutsern, humal- Lutsern, hübriid Lääts, harilik Maapähkel, harilik Maasikas Magunad Mais Mais, hübriid- Mais, suhkru- Mesikas Meslin Murakas Murel Mustikad Mustjuur, aed- Mustkesa Naeris Naeris, õli- Nisu allakülviga Nisu Nisu, kõva Nurmikas, aas- Nurmikas, harilik- Nurmikas, salu- Oad Oder allakülviga Oder aprika astinaak (moorputk, aed-) eakapsas eet etersell irnipuud loomipuud organd ohl orrulauk uukool (täpsustada kultuuri) uuvill õldhein õldmari õlduba äideroog äevalill üsikluste, ohtetu Rabarber Raihein Raihein, hübriid Raihein, itaalia K K K K K K K K K K K Raihein, karjamaa- Raihein, üheaastane- Raikaerik, kõrge- Raps Ravim- ja maitsetaimed Redis Ristik, aleksandria Ristik, kahkjaspunane Ristik, kroon-magus- Ristik, punane- Ristik, pärsia- Ristik, roosa Ristik, valge- Ristiku, valge- (varieteet Giganteum) Ristikud Rukis allakülviga Rukis Rõigas Rüps Salat Segatis Segavili allakülviga Segavili Seller Sibul Sinep Sojauba Sorgo, tera- Sorgod Spinat Sõstar, must- Sõstar, punane- Sõstar, valge- Söödajuurviljad Tatar Timut, mugul- Timut, põld- Tomat Tritikale allakülviga Tritikale Tubakad Tuder, põld- Tuder, õli- Vaarikas Vikid Vikk, suvi- Viljapuud ja marjad Õlilina Õunapuud K K K K K K K 45
õllumajanduslik keskonnatoetus 46
47 õllumajanduslik keskkonnatoetus
õllumajanduslik keskonnatoetus 48
49 õllumajanduslik keskkonnatoetus