E P O R T A L R A N N E U A N N 05 U R A T A S A A
Meie missiooniks on olla oma klientidele parimaks partneriks hoonete ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel, aidates neil seeläbi kasvatada oma vara väärtust. Missioon Mission Oma töötajatele selge motivatsiooni, arenguvõimaluste ja modernse töökeskkonna tagamisega suurendame ka ettevõtte väärtust. Our mission is to offer our clients the best complete solutions in constructing and developing buildings and facilities, thus helping them to increase the value of their assets. By guaranteeing motivation, possibilities for evolvement and a modern work environment for our employees, we also increase the value of the company.
Meie visioon on kasvada ehituskontserniks, mis suudab alati pakkuda pisut enam, kui klient oskab oodata. Our vision is to become a construction group that can always offer a little bit more than the client might expect. Visioon Vision
Vaadates tagasi Eesti 2005. aasta muljetavaldavale majanduskasvule, võime rahuloluga tõdeda, et meiegi kasvasime jõudsalt ning seda eelkõige sisemiselt. Võime julgelt öelda, et 2005. aastal pandi alus ehituskontserni Eesti Ehitus uuele arenguetapile. Seejuures peame me eelkõige silmas möödunud aasta kõrget investeerimistempot kui üle 20 miljoni kroonist investeeringut teedeehitustehnikasse võib pidada juba tavapäraseks, siis 100%lise osaluse soetamine tütarettevõtetes AS ASPI ja AS Linnaehitus ning investeeringud eriotstarbelistesse kinnisvara omavatesse tütar- ja sidusettevõtetesse Ukrainas kokku üle 190 miljoni krooni ulatuses on kindlasti kontserni 2005. aasta tähtsündmus ning edasise arengu üks nurgakivi. Pöördumine Address Toomas Luman Nõukogu esimees Chairman of the Council ASi Eesti Ehitus konsolideeritud käive 2005. aastal oli 1,674 miljardit krooni, mis andis aastaseks kasvumääraks +5,4%. Sellest 93,5% moodustas tegevus Eestis ja 6,5% Ukrainas. Eestis turul õnnestus täita pea kõik peamised Looking back at the impressive expansion of the Estonian economy in 2005, we can be pleased that growth, in particular internal growth, was also strong in our company. We can proudly say that 2005 was the year when we laid the foundation for the new development phase of Eesti Ehitus as a construction group. This is very true with regard to the rapid investment pace of the last year: while an investment of more than EEK 20 million into road building equipment can be considered normal, the acquisition of 100 percent holdings in subsidiaries AS ASPI and AS Linnaehitus, and investments in the procurement of subsidiaries and affi liated companies in Ukraine that own specialised real estate in the total amount of over EEK 190 million, was defi nitely a major milestone for the group in 2005, as well as a cornerstone for further development. The consolidated revenue of AS Eesti Ehitus in 2005 amounted to EEK 1.674 billion, which represents a
püstitatud eesmärgid ning tagada kontserni ettevõtete tasakaalustatud ja ühtlane areng. Oleme äärmiselt rahul, et suutsime oluliste muutuste lõpuperioodil säilitada Ukrainas majandustegevuse mahu 2004. aasta tasemel ning luua tugeva stardiplatvormi järgmiseks hüppeks. Selle üheks tõestuseks on kontserni aastavahetuse 1,23 miljardi kroonine lepingute portfell (0,81 miljardit aasta varem), mis saavutati eelkõige tänu kõikide liikmesettevõtete ühtlasele panusele. Tagamaks jätkuvat konkurentsivõimet ning kvaliteetset teenust, peame äärmiselt oluliseks piisava hulga pädeva personali leidmist ja olemasolevate pühendunud töötajate jätkuvat motiveerimist. Soosime selgelt tulemuslikkust tähtaegadest kinnipidamist, soorituse kasumlikkust ilma järeleandmiseta kvaliteedis, asjakohaseid innovatiivseid insener-tehnilisi lahendusi. Selle toetuseks oleme suurendanud inseneridele ja tugiüksuste töötajatele suunatud koolitusprogrammide mahtu, kus muu growth of 5.4 percent. Estonia accounted for 93.5 percent of total revenue, while 6.5 percent came from Ukraine. On the Estonian market we fulfi lled all of our set goals and ensured the balanced and even development of group companies. We are extremely satisfi ed that in the fi nal phase of important changes we were able to preserve the business volumes in Ukraine at their 2004 level and to create a strong starting platform for the next jump. Among others, this is proven by the group contract portfolio that totalled EEK 1.23 billion at the end of the year (up from 0.81 billion a year earlier) and was the result of the common effort of all group companies. To ensure that we remain competitive and provide quality service, we consider it extremely important to fi nd a suffi cient number of competent employees and to continue motivating our existing staff. We strongly promote performance-based results, such as adhering to deadlines, profi tability without sacrifi cing quality, timely hulgas viisime koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Estonian Business School iga läbi mahuka ja mitmeetapilise keskastme juhtide arenguprogrammi. Meie enda ja meie partnerite poolt läbiviidavad koolitused jätkuvad kindlasti ka tulevikus. Üldise optimismi taustal ei saa aga märkimata jätta mõningate kiire kasvuga kaasnevate pidurdavate ilmingute esilekerkimist, mis võivad hakata mõjutama ka ehitusettevõtete tulemusi Eestis. Nendeks on süvenev kvalifi tseeritud tööjõu puudus allhankijatel ning ehitusmaterjalitööstuse tegevusega võimsuste piiril kaasnev ehitushindade tõus, millega võivad seonduda tagasilöögid üldises kvaliteedis ja tähtaegades. Meie oleme väljakutseteks valmis. innovative engineering and technical solutions. To strengthen these policies we have increased the volume of training programmes targeted at engineers and support unit staff. In cooperation with Enterprise Estonia and Estonian Business School, we carried out an extensive and phased development programme for middle managers. Training courses provided by us and by our partners will defi nitely be continued in the future. In the context of general optimism we cannot ignore the emergence of several restricting factors that accompany rapid growth and could start affecting the results of construction companies in Estonia. These factors include the increasing lack of a qualifi ed workforce facing subcontractors, and the rise in construction prices. The latter is being fuelled by the construction materials industry, which is working near full capacity, and that could start to affect general quality and deadlines. We are ready for the challenges. 5 Jaano Vink Juhatuse esimees Chairman of the Board
Volkswageni autokeskus Volkswagen car centre Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client OÜ Mapri Projekt Andres Kariste AS Saksa Auto Büroohoone Tetris Offi ce building Tetris Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Eesti Ehitus Martin Aunin AS Kaupmees&Ko
Würthi lao- ja büroohoone Würth warehouse and office building Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Eesti Ehitus Priit Kaljapulk AS Würth
ASi Eesti Ehitus kontserni struktuur ja juhtkond seisuga 31.12.2005 The structure and management of AS Eesti Ehitus as of 31.12.2005 AS Eesti Ehitus AS EE Grupp 86,16% Vähemusaktsionärid 13,84% Minority shareholders AS Linnaehitus AS Aspi OÜ Mapri Projekt OÜ Eurocon 100% 100% 52% 64% AS Järva Teed OÜ Hiiu Teed Eurocon Ukraine LLC 100% 100% 100% Jaano Vink Avo Ambur Andri Hõbemägi Erkki Suurorg ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Chairman of the Board ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, tehniline direktor Member of the Board, Technical Director ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, fi nantsdirektor Member of the Board, Finance Director ASi Eesti Ehitus juhatuse liige, ehitusdirektor Member of the Board, Construction Director Ain Tromp Kalev Kase Andres Erm Priit Jaagant ASi ASPI juhatuse esimees Chairman of the Board of AS Aspi ASi Linnaehitus juhataja Chairman of the Board of AS Linnaehitus OÜ Eurocon juhatuse esimees Chairman of the Board of OÜ Eurocon OÜ Mapri Projekt juhatuse esimees Chairman of the Board of OÜ Mapri Projekt
1674 1588 1077 985 727 812 1232 1,28 1,21 1,12 1,14 2603 2319 1928 2032 429 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 Aasta müügitulu miljonites kroonides Kogutud töid järgmiseks aastaks Lepingute portfell aastalõpu seisuga miljonites kroonides Likviidsuskordaja Müügitulu töötaja kohta tuhandetes kroonides 9 Annual revenue in millions of EEK Order backlog Order backlog at the end of the year in millions of EEK Current ratio Revenue per employee in thousands of EEK
0 Valitud fi nant snäi t ajad Summary of the consolidated fi nancial statements Kasumiaruanne Income statement data 2003 2004 2004 2005 tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP* EGAAP IFRS IFRS Müügitulu Revenue 1 076 954 1 588 010 1 588 010 1 674 454 Ärikasum Operating profi t 65 837 96 843 96 843 117 828 Kasum enne tulumaksustamist Profi t before income tax and minority interests 57 273 87 847 93 465 113 134 Aruandeaasta puhaskasum** Net profi t for the fi nancial period** 27 220 49 316 55 305 86 807 * ASi Eesti Ehitus 2005. aasta majandusaasta aruanne on esmakordselt koostatud rahvusvahelistest fi nantsaruandluse standarditest (IFRS) lähtuvalt. Võrreldavuse huvides on 2004. aasta majandustulemused esitatud nii Eesti hea raamatupidamistava (EGAAP) kui ka IFRS i kohaselt, 2003. aasta tulemused vaid EGAAP ist lähtuvalt. ** Emaettevõtja aktsionäride osa kasumist. * Financial statements of AS Eesti Ehitus for the year of 2005 are for the fi rst time prepared according to International Financial Reporting Standards (IFRS). For better comparability, the fi nancial data for 2004 has been presented according to both IFRS and Standards issued by the Estonian Accounting Standards Board (Estonian GAAP) and data for 2003 according to Estonian GAAP only. ** Attributable to the equity shareholders of the parent company. Bilanss Balance sheet data 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2004 31.12.2005 tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP EGAAP IFRS IFRS Käibevara Current assets 238 121 382 769 420 056 637 022 Põhivara Non-current assets 126 202 149 653 129 719 301 374 Varad kokku Total assets 364 323 532 422 549 775 938 396 Lühiajalised kohustused Current liabilities 196 801 326 221 328 256 557 677 Pikaajalised kohustused Non-current liabilities 36 120 42 964 42 964 191 511 Kohustused kokku Total liabilities 232 921 369 185 371 220 749 188 Vähemusosa* Minority share* 59 526 65 509 65 509 12 257 Omakapital (v.a vähemusosa) Total shareholders equity (excl. minority share) 71 876 97 729 113 046 176 951 Kohustused ja omakapital kokku (s.h vähemusosa) Total liabilities and shareholders equity (incl. minority share) 364 323 532 422 549 775 938 396 * Seoses üleminekuga IFRS ile kajastatakse vähemusosa bilansis omakapitali koosseisus. Võrreldavuse huvides varasemate aastatega on vähemusosa ülaltoodud tabelis omakapitali koosseisust eraldatud. * Minority share presentation in the balance sheet under IFRS was amended in 2005 and under the new standard it should be indicated as part of the share holders equity. In order to facilitate the comparison between the fi nancial statements for all periods above, the minority share is not presented as part of the shareholders equity.
Rahavood Cash fl ow data 2003 2004 2004 2005 tuhandetes kroonides thousands of EEK EGAAP EGAAP IFRS IFRS Netorahavoog äritegevusest Cash fl ow from operating activities 133 506 87 543 107 694 156 837 Netorahavoog investeerimistegevusest Cash fl ow used in investing activities (15 662) (63 366) (63 406) (240 384) Netorahavoog fi nantseerimistegevusest Cash fl ow from fi nancing activities (42 411) (24 827) (44 937) 162 305 Suhtarvud ja näitajad Ratios and indicators 2003 2004 2004 2005 EGAAP EGAAP IFRS IFRS Kaalutud keskmine aktsiate arv Adjusted weighted average number of shares 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 160 631 Puhaskasum aktsia kohta (EPS), kroonides Earnings per share (EPS), in kroons 9,1 16,4 18,4 27,5 Keskmine töötajate arv Average number of employees 530 610 610 722 Müügitulu töötaja kohta, tuhandetes kroonides Revenue per employee, in thousands of kroons 2 032 2 603 2603 2 319 EBITDA, tuhandetes kroonides* EBITDA, in thousands of kroons * 84 730 119 425 119 425 143 850 EBITDA määr müügitulust EBITDA margin, % 7,9 7,5 7,5 8,6 Ärikasumi määr, % Operating profi t margin, % 6,1 6,1 6,1 7,0 Puhaskasumi määr, %** Net profi t margin, % ** 4,8 4,6 5,0 5,6 Investeeritud kapitali tootlus, % Return on investment (ROI), % 27,0 39,4 40,4 31,1 Varade tootlus, % Return on assets (ROA), % 18,3 21,6 21,2 15,8 Omakapitali tootlus, % Return on equity (ROE), % 42,7 58,2 59,8 59,9 Omakapitali osakaal, % Equity ratio, % 36,1 30,7 32,5 20,2 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Current ratio 1,21 1,28 1,28 1,14 Ehituslepingute teostamata osa, tuhandetes kroonides Order backlog, in thousands of kroons 727 472 812 086 812 086 1 232 349 * EBITDA = ärikasum + amortisatsioonikulu. ** Puhaskasum = emaettevõtja aktsionäride osa + vähemusosaluse osa kasumist. * EBITDA = operating profi t + depreciation charge. ** Net profi t attributable to both equity shareholders of the parent company and minority shareholders.
Segmendid AS Eesti Ehitus koos tütarettevõtetega on tegev kõigis ehitusvaldkonna peamistes segmentides. Meie põhitähelepanu on suunatud suurtele infrastruktuuriprojektidele nagu teed, sadamad ja keskkonnarajatised ning suurtele büroo- ja tööstushoonetele, samuti kõrge profi iliga ühiskondlikele hoonetele nagu kontserdisaalid, muuseumid jms. Kontsernis tegeleme ka elukondliku kinnisvara ehitamisega, kusjuures enamus selle segmendi ehitusest on olnud seotud meie enda arendusprojektidega. Ettevõtete kaupa oleme ehitusturu erinevates segmentides esindatud alljärgnevalt: Hooned Mitteeluhooned tööstushooned ärihooned ühiskondlikud hooned Eluhooned korterelamud KONTSERN Rajatised Teedeprojektid tee-ehitus teehooldus Muu infrastruktuur hüdrotehnilised rajatised keskkonnarajatised prügilad tehnovõrgud Eesti Ehitus, Linnaehitus, Mapri Projekt, Eurocon Ukraine Eesti Ehitus, ASPI 2 Äritegevus Segments Segments AS Eesti Ehitus and its subsidiaries are active in all of the main segments of all sectors of construction. Our main focus is directed towards large infrastructure projects such as roads, ports and environmental facilities, and large offi ce and industrial buildings, as well as high profi le public buildings such as concert halls, museums, etc. The group is also engaged in the construction of residential properties, whereby most of the construction in this segment is related to our own development projects. The operational segments of the group companies can be summarised as follows: Buildings Non residential buildings: industrial premises and warehouses commercial buildings public buildings Residential buildings apartment buildings GROUP Road projects Facilities road construction road maintenance Other infrastructure hydro-technical structures environmental structures waste disposal sites pipes and utility lines Eesti Ehitus, Linnaehitus, Mapri Projekt, Eurocon Ukraine Eesti Ehitus, ASPI
Ärisegmentide lõikes on kasvanud hoonete ehituse osakaal, seda eelkõige ärihoonete ja ühiskondlike hoonete mahu suhteliselt kiirema kasvu toel. Ärihoonete ehitusmaht on viimase kahe aastaga pea kahekordistunud, veelgi kiiremini 2003. aastaga võrreldes üle kolme korra on kasvanud aga ühiskondlike hoonete segment. 2005. aasta oluline sündmus oli selle tüübiliste hoonete jaoks üliolulise betoonkonstruktsioonitööde üksuse lisandumine värske kontserniliikme OÜ Mapri Projekt näol. Eesti turule olemuslikult on kiiret kasvu näidanud eluhoonete segment, kuid seejuures tasub märkida, et eluhoonete segmendi osakaal kontserni müügituludest on olnud stabiilselt alla 7%, näidates meie strateegilist keskendatust ehitusteenuse pakkumisele. Kui vaadata arenduskruntide soetamist kui üht strateegilist investeerimisalternatiivi, siis 2005. aastal iseloomustas meid eelkõige selektiivsus soetasime By business segments, the share of building construction has gone up, mainly because of the relatively faster growth in the volume of offi ce and public buildings. The construction volume of offi ce buildings has almost doubled in the last two years, while the segment of public buildings has grown even faster, tripling since 2003. An event of great importance in 2005 concerning these types of buildings was the addition of OÜ Mapri Projekt, an extremely valuable specialist in concrete structure works. As is typical for the Estonian market, the residential building segment is showing rapid growth. It should be noted, however, that the share of the segment of residential buildings in group sales income has remained below 7 percent, indicating that our strategic focus is on the provision of construction services. If we look at the acquisition of development properties as one strategic investment alternative, in 2005 we focused mainly on selecting residential properties in certain districts of elamukrunte Tallinna ja Tartu valitud linnaosades, samas kui lõviosa investeeringuist läks jätkuvalt Aspi masinapargi uuendamisele ja Ukraina mitteelukondlikesse kinnisvaraprojektidesse. Rajatiste segmendis on jätkuvalt kiiret kasvu näidanud nii teede- kui ka keskkonnaehitus, viimane siiski ärimahuliselt teedeehitusest mõnekordselt vähem. Põhilise negatiivse faktorina tuleb mõlemas segmendis märkida suvist kütusehindade hüppelist tõusu. Ühelt poolt põhjustas see sisseostetava transporditeenuse ja ehitustehnika renditeenuse hinna märgatava kallinemise ja oma masinapargi kasutamise omahinna tõusu, teisalt aga ka teedeehituse ühe põhilise ehitusmaterjali bituumeni hinna prognoosimatu tõusu. Enamasti ei õnnestunud seda ootamatut kulude kasvu klientidega jagada, kuna põhiosa aasta ehituslepinguid oli selleks ajaks sõlmitud. Tallinn and Tartu, while the lion s share of our investments continued to go to the upgrading of the equipment in ASPI and into non-residential real estate projects in Ukraine. In the facilities segment, rapid growth has been shown by both road and environmental construction (the business volume of the latter, however, is several times lower than that of road construction). As the main negative factor, both segments are suffering from the sharp rise in fuel prices in the summer. On the one hand, this caused a signifi cant rise in the rental price of outsourced transport services and construction equipment, and a rise in the cost of using our own equipment. On the other hand, we were also unable to predict that the price of bitumen, one of the main construction materials in road building, would increase so sharply. In most cases we were unable to share this unexpected rise in costs with our customers since most of the construction contracts for the year were already signed by that time. Müügitulu jaotus segmenditi Revenue split between segments Rajatised Facilities Hooned Buildings 58% 55% 47% 42% 45% 53% 2003 2004 2005 Müügitulu struktuur hoonete segmendis Revenue structure in buildings segment 31% 33% 16% 10% 17% 11% 22% 20% 24% 2003 2004 2005 Korterelamud Apartment buildings Ühiskondlikud hooned Public buildings 44% 35% 37% Ärihooned Commercial buildings Tööstus- ja laohooned Industrial premises and warehouses 13
Sillamäe jäätmehoidla katmine Decommissioning of a waste disposal site in Sillamäe Töö teostaja/contractor AS Aspi Projekteerija/ Designer Wismut GmbH Tellija/Client AS Ökosil
Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client Kortermajad Tartus Apartment buildings in Tartu AS Linnaehitus Peeter Pere AS Linnaehitus Muuga sadama vabatsooni pääslakompleks Free zone entrace complex at Muuga Port Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Eesti Ehitus Toomas Uutmaa AS Tallinna Sadam
2005. aastal lõpetatud suuremad objektid Objekt Töö liik Asukoht Tööde maht Tellija Teostaja 6 Sillamäe sadam uusrajatis Sillamäe 1,3 km muuli AS Sillamäe Sadam AS Eesti Ehitus Büroohoone Tetris uusehitis Mustamäe tee 46, Tallinn 4772 m² AS Kaupmees&Ko AS Eesti Ehitus Muuga sadama vabatsooni pääslakompleks uusehitis Maardu tee 57, Maardu 77000 m², sh hooneid 380 m² AS Tallinna Sadam AS Eesti Ehitus Würthi lao- ja büroohoone uusehitis Peetri küla, Rae vald 6748 m² AS Würth AS Eesti Ehitus Puhastaja kaubamaja uusehitis Kadaka tee 76G, Tallinn 1600 m² AS Ebeta AS Eesti Ehitus Autoringi autokeskus uusehitis Ringtee 75, Tartu 3274 m² AS Autoring AS Linnaehitus Tapa Väljaõppekeskus uusehitis Loode 35, Tapa õppehoone 3714 m² staabihoone 2688 m² haubitsate hall 683 m² simulaatorite hall 1609 m² Kaitseministeerium AS Linnaehitus Lõunakeskuse jäähall uusehitis Ringtee 73/75a, Tartu 14 100 m² OÜ Lõunakeskus AS Linnaehitus Kaubanduskeskus uusehitis Jüri 83, Võru 4150 m² Võru Tarbijate Ühistu AS Linnaehitus Ehitusmaterjalide kauplus uusehitis Tartu mnt 14, Jõhvi 3464 m² AS Famar-Desi AS Linnaehitus Korterelamud uusehitis Luha 2, 4, 6, Tartu 3169+3169+3169 m² AS Linnaehitus AS Linnaehitus Valga spordihall uusehitis Kuperjanovi 36, Valga 4500 m² SA Valga Sport AS Linnaehitus Volkswageni autokeskus uusehitis Peterburi tee 2b, Tallinn 1890 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt Volkswageni autokeskus uusehitis Narva mnt 143, Jõhvi 2280 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt Neiseri tootmishoone III etapp uusehitis Seljaku tn 6, Laagri 3323 m² OÜ Neiser Invest OÜ Mapri Projekt Sillamäe sadama muul uusrajatis Sillamäe 1 km AS Eesti Ehitus AS Aspi Narva tuhavälja sulgemine tuhavälja sulgemine Narva 400 ha AS Narva Elektrijaamad AS Aspi Pärnu maantee Järve lõik rekonstrueerimine Järve tn Männiku tee vaheline lõik 50157 m² Tallinna Kommunaalamet AS Aspi Jõelähtme Kemba maantee tolmuvaba kate Kuusalu vald, km-d 24,4-34,3 9,9 km Põhja Regionaalne Maanteamet AS Aspi Aegviidu Kukevere maantee rekonstrueerimine Järvamaa 7,8 km Põhja Regionaalne Maanteamet AS Aspi
Major objects/projects completed in 2005 Project Type of work Location Volume of work Client Contractor Sillamäe Port new facility Sillamäe the pier 1,3 km AS Sillamäe Sadam AS Eesti Ehitus Offi ce building Tetris new structure Mustamäe tee 46, Tallinn 4772 m² AS Kaupmees&Ko AS Eesti Ehitus Free zone entrance complex at Muuga Port Warehouse and offi ce building for Würth new structure Maardu tee 57, Maardu total 77000 m², buildings 380 m² AS Tallinna Sadam AS Eesti Ehitus new structure Peetri village, Rae parish 6748 m² AS Würth AS Eesti Ehitus Puhastaja Department Store new structure Kadaka tee 76G, Tallinn 1600 m² AS Ebeta AS Eesti Ehitus Autoring Car Center new structure Ringtee 75, Tartu 3274 m² AS Autoring AS Linnaehitus Tapa Training Center new structure Loode 35, Tapa 3714 m² + 2688 m² + 683 m² + 1609 m² Estonian Ministry of Defence AS Linnaehitus Ice rink in Lõunakeskus new structure Ringtee 73/75a, Tartu 14 100 m² OÜ Lõunakeskus AS Linnaehitus Shopping Center new structure Jüri 83, Võru 4150 m² Võru Tarbijate Ühistu AS Linnaehitus Building materials shop new structure Tartu mnt 14, Jõhvi 3464 m² AS Famar-Desi AS Linnaehitus Apartment buildings new structure Luha 2, 4, 6, Tartu 3169+3169+3169 m² AS Linnaehitus AS Linnaehitus Valga sports hall new structure Kuperjanovi 36, Valga 4500 m² SA Valga Sport AS Linnaehitus Volkswagen car centre new structure Peterburi tee 2b, Tallinn 1890 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt Volkswagen car centre new structure Narva mnt 143, Jõhvi 2280 m² AS Saksa Auto OÜ Mapri Projekt Stage III of the Neiser production building new structure Seljaku tn 6, Laagri 3323 m² OÜ Neiser Invest OÜ Mapri Projekt Pier at Sillamäe Port new facility Sillamäe 1 km AS Eesti Ehitus AS Aspi Closing of Narva ash fi elds closing of ash fi eld Narva 400 ha AS Narva Elektrijaamad AS Aspi Järve section of Pärnu Road reconstruction Tallinn 50157 m² Jõelähtme-Kemba Road dust free pavement Kuusalu parish, 24,4-43,3 km 9,9 km Aegviidu-Kukevere Road reconstruction Järvamaa 7,8 km Tallinn Municipal Engineering Services Department The Road Administration of Northern Region The Road Administration of Northern Region AS Aspi AS Aspi AS Aspi 17
14. oktoobril 2005 avati Sillamäe Sadam, mis on ühtlasi Euroopa Liidu idapoolseim sadam. Sillamäe sadam oli Eesti Ehituse jaoks kõige suuremahulisem vesiehituslik projekt läbi ettevõtte ajaloo. Sadama ehitusega alustati 2003. aasta septembris ning kahe aastaga valmisid I etapi ehitustööde käigus ASi Eesti Ehitus juhtimisel kahepoolne naftakai, sildumiskai koos rambiga ro-ro tüüpi parvlaevadele, 3 kaid üldkaupade ja 1 kai vedelkeemia tarbeks. Tööde käigus ehitati 5700 m² kaiseina, paigaldati 8300 tetrapoodi ja süvistati toruvaiu kogupikkusega 4,5 km. Muu hulgas paigaldas meie tütarfi rma AS Aspi oma jõududega 0,45 miljonit kuupmeetrit muuli- ja kaitäidet. ja äärmuslikes ilmastikutingimustes ning võitlus loodusjõududega oli kõike muud kui kerge ning pani projektimeeskonna oskused mitmelgi korral tugevalt proovile. Eeskätt tänu Arvo Kirotuse juhitud projektimeeskonna ennastsalgavale tööle ning väga konstruktiivsele koostööle tellijaga said kõik raskused ületatud ning sadam tähtaegselt valmis. Sillamäe sadamal on kindlasti oluline roll Ida-Virumaa edasises arengus ja meil on hea meel, et oleme saanud osaleda täiesti uue sadama rajamisel. Loodame olla tellijale usaldusväärne partner ka järgmiste sammude tegemisel. Sillamäe sadam Port of Sillamäe Võib julgelt väita, et tegemist oli kõige põnevama väljakutse esitanud sadamaehitusliku projektiga viimaste aastate jooksul. Tööde teostamine meie jaoks uudsetes Port of Sillamäe, the easternmost port in the European Union, was opened on October 14, 2005. This construction project was the largest water construction project undertaken by Eesti Ehitus in the history of the company. The construction began in September 2003, and in the two years of phase 1 development AS Eesti Ehitus supervised the construction of a double-sided oil quay, a mooring quay with a ramp for ro-ro ferries, 3 quays for general cargo and one quay for liquid chemicals. During the project, 5,700 square metres of quay walls, 8,300 tetrapods and 4.5 km of piles were installed. Among others, our subsidiary AS ASPI laid, using its own resources, 0.45 million cubic metres of fi lling for the breakwaters and quays. Without doubt, this has been the most exciting port construction project in recent years. Executing work in extreme weather conditions and in a constant fi ght with natural forces was anything but easy and several times tested our strength severely. Mainly thanks to the commitment of the project team leaded by Arvo Kirotus and very constructive cooperation with the customer, all problems were overcome and the port was completed on time. Undoubtedly, the Port of Sillamäe will play an important role in the further development of Ida-Virumaa and we are happy that we have been able to participate in building a brand new port. We hope that we will also be able to be a reliable partner for the customer when he takes the next steps.
Sillamäe sadam Port of Sillamäe Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/Client AS Eesti Ehitus AS Merin AS Sillamäe Sadam
0 Lõunakeskus Lõunakeskus Jäähalli valmimisega tõmbas Linnaehitus alla joone Lõunakeskuse peaehitise arendusele Tartus. Lõunakeskuse kaubanduspargi ehitustööde esimeses etapis rajati aastatel 2000-2001 Tartu linna servale Linnaehituse peatöövõtul suuremahuliste parklate ja juurdesõiduteedega kaubanduskeskus. Kaubanduskeskuse Lõunakeskus laiendustööd algasid Linnaehituse juhtimisel 2004. aastal. Rajati uus moekaubamaja ning selle keskele polüfunktsionaalse kasutusega jääväljak. Ehitati ümber ka olemasolev Maksi marketi osa, kuhu rajati peasissepääs kaubanduskeskusesse. Kaubanduskeskus on enamuses ühekordne. 0-tasandil asub jääväljak koos abiruumidega, esimesel korrusel moe kaubamaja, mis ümbritseb jääväljakut, teisel korrusel rõdukohvik. Kogu kaubanduskeskuse Lõunakeskus netopind on ca 30 000 m². With the building of the ice skating rink, Linnaehitus completed the development of the main building of Lõunakeskus in Tartu. In the fi rst phase of the construction works of the shopping complex Lõunakeskus in 2000-2001, Linnaehitus was the general contractor for developing a shopping centre with extensive parking lots and access roads at the edge of the city of Tartu. Extension works of the shopping centre Lõunakeskus started under the management of Linnaehitus in 2004. It included building a new fashion department store and in its centre a multifunctional ice skating rink. The existing part of Maksimarket was also rebuilt and the main entrance was moved to the shopping centre. Most of the shopping centre is a one-storey structure. The skating rink along, with auxiliary premises, is located underground. On the ground fl oor is the fashion Lisaks kaubanduskeskusele Lõunakeskus kuuluvad Lõunakeskuse kaubandusparki ka 2002. aastal Linnaehituse juhtimisel rajatud Sotka mööblikauplus (hoone suletud netopind ca 2000 m²) ning 2003. aastal valminud Ehitus Service ehitusmaterjalide kauplus (hoone suletud netopind 6567 m²). Linnaehituse jaoks oli Lõunakeskuse kaubanduspargi näol tegemist esimese nii suuremahulise ettevõtmisega, seda nii mahult, eelarvelt kui ehitustöid juhtinud meeskonna arvukuselt. Kaubanduskeskuse Lõunakeskus ehitustöid juhtis projektijuht Ain Rebane, Sotka mööblikaupluse ja Ehitus Service ehitusmaterjalide kaupluse ehitust projektijuht Tõnis Vaher. department store that surrounds the ice skating rink, while on the second fl oor is the terrace café. The net fl oor area of the whole shopping centre is approximately 30,000 square metres. In addition to the shopping centre, the complex includes the Sotka furniture store that was built in 2002, under general contracting of Linnaehitus (the building s closed net fl oor area is approximately 2,000 square metres), and the Ehitus Service store for construction materials and building supplies that was completed in 2003 (with a closed net fl oor area of 6,567 square metres). For Linnaehitus, the Lõunakeskus shopping centre is the fi rst such extensive project in terms of building volume, budget and the size of the project management team. The project manager of the construction works was Ain Rebane, while the project of building the Sotka and Ehitus Service stores was managed by Tõnis Vaher.
Lõunakeskuse jäähall Ice rink in Lõunakeskus Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Linnaehitus Ülo Peil OÜ Lõunakeskus
Ehitusmaterjalide kauplus Jõhvis Building materials shop in Jõhvi Töö teostaja/contractor AS Linnaehitus Arhitekt/Architect Randväli & Karema AS Tellija/Client AS Famar-Desi Narva tuhavälja sulgemine Closing of Narva ash fi elds Tapa Väljaõppekeskus Tapa Training Centre Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/Client AS Aspi AS Siltumselektroprojekt AS Narva Elektrijaamad Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Linnaehitus AS ETP Grupp, Matti Leinbok Kaitseministeerium/Estonian Ministry of Defence
Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client Puhastaja kaubamaja Puhastaja Department Store AS Eesti Ehitus Andres Kariste AS Ebeta Autoringi autokeskus Autoring Car Center Valga spordihall Valga sports hall Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Linnaehitus Ülo Peil AS Autoring Töö teostaja/contractor Arhitekt/Architect Tellija/Client AS Linnaehitus Ülo Peil SA Valga Sport
Osaluste ost ja müük AS Eesti Ehitus ehituskontsernina sai alguse 2002. aasta kevadel, mil emaettevõttelt AS EE Grupp soetati 51%line osalus ASis Linnaehitus ning 52,94%line osalus ASis ASPI. Loogilise jätkuna ehituskontserni struktuuri korrastamisel tehti 2005. aasta kevadel mõlema ettevõtte vähemusaktsionäridele ettepanek oma osaluste müügiks ning augustis soetas AS Eesti Ehitus ülejäänud 49% ASis Linnaehitus ning 47,06% ASis ASPI. Nende sammude eesmärk oli korrastada kontserni juhtimisstruktuuri, kaasates tütarettevõtete võtmeisikuid enam kontserni juhtimisse, luues kontsernisiseselt ühtsema põhiprotsessi ohjamise loogika ning võttes maksimumi kontserni liikmete vahelisest sünergiast projektijuhtimise, kinnisvaraarenduse ning oma tööjõuga teostatavate projektide juhtimise vallas. Tehingu raames võimaldati mainitud ettevõtete vähemusosanikel soetada ka ASi Eesti Ehitus aktsiaid, mille tulemusena said kõik endised ASi ASPI vähemus aktsionärid ettevõttes kokku 6,5%lise ja ASi Linnaehitus vähemusaktsionärid kokku 6,94%lise osaluse. Teise olulise investeeringuna tuleb käsitleda 52%lise osaluse omandamist OÜs Mapri Projekt jaanuaris 2005 eesmärkidega tugevdada eelkõige ASi Eesti Ehitus kohalolekut betoonitööde segmendis, samuti katmaks üldehituslikke objekte maksumusega 5-15 miljonit krooni, mille teostamiseks kontserni enda struktuur oli muutunud ebaoptimaalseks. 2005. aastal tehtud tütarettevõtete investeeringute soetusmaksumused ületasid 191 miljonit krooni. Pidades oluliseks Ukraina-suunalise tegevuse edasist kiiret kasvu, müüs AS Eesti Ehitus juulis 2005 36% OÜ Eurocon osadest vastava tütarettevõtte juhatuse liikmetele. 4 Acquisition and sale of holdings AS Eesti Ehitus became a construction group in the spring 2002 when a 51 percent holding in AS Linnaehitus and 52.94 percent holding in AS ASPI was acquired from the parent company AS EE Grupp. As a logical continuation in organizing the structure of the group, a buyout offer was made to the minority shareholders of both companies in the spring of 2005, and in August AS Eesti Ehitus acquired the remaining 49 percent of AS Linnaehitus and 47.06 percent of AS ASPI. The objective of these steps was to streamline the group s management structure, involve key executives of subsidiaries in group management, create logic for increased stable management of the main processes within the group and to reach maximum synergy between group members in the fi eld of project management, real estate development, and projects carried out with our own resources. In the framework of this deal, the minority shareholders of these two companies were offered an opportunity to acquire shares of AS Eesti Ehitus, as a result of which all former minority shareholders of AS ASPI received a total of 6.5 percent holding and minority shareholders of AS Linnaehitus received a total of 6.94 percent shareholding. The second key investment was the acquisition of a 52 percent holding in OÜ Mapri Project in January 2005. The objective of this deal was to strengthen the presen ce of AS Eesti Ehitus in the segment of conc rete works, as well as to cater to general construction sites with a cost of between EEK 5 million and 15 million, for the execution of which the group s structure was no longer optimal. The acquisitions into subsidiaries made in 2005 exceeded EEK 191 million. Considering further rapid growth in Ukraine to be necessary, AS Eesti Ehitus sold 36 percent of OÜ Eurocon to the subsidiary s management board members in July 2005.
Usume, et oluline on töötajate karjääri ja professionaalse arengu edendamine nii projektimeeskondades kui ka kogu kontsernis. 2005. aastal ulatusid kulutused kontserniettevõtete töötajate koolitusele 1,66 miljoni kroonini (aastane kasv +74%). Aruandeperioodil keskendusime enim töötajate erialasele koolitamisele ja keelteoskuse täiendamisele. Üha suuremat rolli mängib sisekoolituse osakaal, mida täiendavad ettevõtete erivajadustest lähtuvad spetsiaalprogrammid. Koostöös EASi ning EBSiga viisime läbi mahuka keskastmejuhtide arenguprogrammi. Sarnast koostööd plaanime jätkata ka tulevikus. Kontserni töötajate arv on viimasel kolmel aastal nii insener-tehnilise personali (ITP) kui tööliste osas järjepidevalt kasvanud. Ettevõtetest on kontserni suurim tööandja AS ASPI koos oma tütarettevõtetega, kus töötab pea 60% meie töötajatest. Kiiret kasvu on näidanud OÜ Mapri Projekt ning Eurocon Ukraina LLC seda põhiliselt lisandunud ehitusmahtude tõttu. Majandusaasta ITP Töölised Aasta keskmine kokku 2005 261 461 722 2004 217 393 610 2003 191 339 530 We believe that it is important to promote employee careers and professional development both in project teams and in the group as a whole. In 2005, training costs for group employees amounted to EEK 1.66 million (annual growth of 74 percent). In the reporting period we focused more on providing our employees with specialized training and language training. The share of in-house training supplemented by special programmes based on the companies specifi c needs has become more important. In cooperation with Enterprise Estonia and EBS we carried out an extensive development programme for middle managers and also plan to continue such cooperation in the future. The number of group employees in terms of both engineering and technical personnel and workers has continued to grow over the last three years. Of group companies, the largest employer is AS ASPI and its subsidiaries, which emp loy almost 60 percent of our staff. Rapid growth has been also shown by OÜ Mapri Projekt and Eurocon Ukraina LLC, mainly because of additional construction volume. Töötajad Employees 25 Financial year ETP Other employees Average 2005 261 461 722 2004 217 393 610 2003 191 339 530
6 Eesti Ehituse akt siate noteerimine Tallinna börsil IPO of Eesti Ehitus on the stock exchange Bilansipäeva järgsetest sündmustest tuleb eraldi esile tõsta Eesti Ehituse aktsiate noteerimist Tallinna Väärtpaberibörsil, mille käigus müüs olemasolevaid aktsiaid Eesti Ehituse tuumikaktsionär EE Grupp ning emiteeriti ka uusi aktsiaid. Aktsiate esmase avaliku pakkumise periood kestis 2. maist 11. maini 2006 ning see hõlmas kokku 2 950 324 aktsiat. Lisaks kasutas pakkumise peakorraldaja õigust jaotada ülejaotamise käigus veel 327 814 täiendavat aktsiat. Kokku jaotati pakkumise käigus kutselistele investoritele 2 901 153 (ligikaudu 88,5%) ja jaeinvestoritele 376 985 (ligikaudu 11,5%) aktsiat. Eesti Ehituse, tema tütarettevõtete ning ASi EE Grupp ja ASi Eurox töötajatele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nende lähikondlastele jaotati avaliku pakkumise raames kokku 76 094 aktsiat. Regarding the events following the end-of-balance sheet date, a special note should be made about the initial public offering of shares of Eesti Ehitus on the Tallinn Stock Exchange. Shares were sold to public and private investors by EE Grupp, the core shareholder of Eesti Ehitus, and additional shares were also issued. The period of the initial public offering of shares was from May 2 until May 11, 2006 and involved a total of 2,950,324 shares. In addition, the lead manager of the IPO was entitled to distribute another 327,814 shares. All in all, professional investors received 2,901,153 shares (around 88.5 percent) and retail investors received 376,985 shares (around 11.5 percent) during the IPO. Employees and members of the supervisory boards and management boards of Eesti Ehitus, its subsidiaries and AS EE Grupp and AS Eurox, and their next of kin received 76,094 shares during the IPO. Hea uudis ja märk ettevõtte usaldatavuse kohta oli see, et kutselistele investoritele suunatud pakkumise esialgne kogunõudlus oli 22 702 505 aktsiat, mis oli 8 korda suurem neile jaotatud aktsiate koguarvust. Avaliku pakkumise kogunõudlus oli 2 261 725 aktsiat, mis oli 6 korda suurem avalikus pakkumises jaotatud aktsiatest. Seega märgiti pakkumine 8-kordselt üle. Aktsiate lõplikuks hinnaks kujunes 89 krooni ja 97 senti (5,75 eurot) ühe aktsia kohta ning kauplemine Eesti Ehituse aktsiatega algas Tallinna Börsil 18. mail 2006. Aktsiate emissioonist teenis Eesti Ehitus ligi 130 miljonit krooni ja EE Grupp ligi 164 miljonit krooni (koos ülejaotamisoptsiooni aktsiatega). Kokku kujunes pakkumise mahuks seega ligikaudu 294 miljonit krooni. A sign of good news, and of the reliability of the company, was that the initial demand by professional investors for shares amounted to 22,702,505 shares or 8 times more than the total number of shares available to them. The total demand for the IPO was 2,261,725 shares which was six times higher than the number of shares that were distributed. This means that the IPO was subscribed eight times over. The fi nal share price was EEK 89.97 (EUR 5.75) per share and the trading of shares of AS Eesti Ehitus on the Tallinn Stock Exchange began on May 18, 2006. Eesti Ehitus raised around EEK 130 million and EE Grupp raised approximately EEK 164 million from the IPO (including over-allotment shares). All in all, the fi nal volume of the IPO was around EEK 294 million.
Vahetult pärast pakkumise läbiviimist oli Eesti Ehitusel kokku üle 2100 aktsionäri emissiooni käigus märkis aktsiaid 2070 Eesti jaeinvestorit ning 57 institutsionaalset investorit 12 riigist. Emissioonijärgselt kuulus meie tuumik aktsionärile AS EE Grupp ligikaudu 66.15% Eesti Ehituse aktsiatest. Vabas ringluses olevad aktsiad moodustavad 24% Eesti Ehituse aktsiakapitalist. Avaliku pakkumise peakorraldaja oli AS Suprema Securities, kaaskorraldaja AS Hansapank, Eesti Ehituse ja EE Grupi õigusnõustaja Advokaadibüroo Raidla & Partnerid, peakorraldaja õigusnõustaja Curtis, Mallet-Prevost, Colt & Mosle LLP ning audiitor KPMG Baltics AS. Shortly after the completion of the IPO, Eesti Ehitus had over 2,100 shareholders. In the course of the issue, shares of Eesti Ehitus were subscribed by 2,070 Estonian retail investors and 57 institutional investors from 12 countries. After the issue, the core shareholder AS EE Grupp owned approximately 66.15 percent of Eesti Ehitus. Publicly owned shares make up 24 percent of the share capital of Eesti Ehitus. The IPO was lead managed by AS Suprema Securities and co-managed by AS Hansapank. The legal adviser of Eesti Ehitus and EE Grupp was Law Firm Raidla & Partners, the legal adviser of the lead manager was Curtis, Mallet-Prevost, Colt & Mosle LLP, and the auditor was KPMG Baltics AS.
8 Ehituskontserni fi nant süleva ade Financial overview of the construction group Müügitulu ja kasum Kontserni 2005. aasta konsolideeritud müügituluks kujunes 1,674 miljardit krooni (kasv +5,4%) ning puhaskasumiks 94 miljonit krooni (kasv +18%), sh emaettevõtja aktsionäride osaks puhaskasumist 86,8miljonit krooni (kasv +57%). Viimane kasvumäär peegeldab osaliselt 2005. aasta augustis toimunud täisosaluse soetamist ASis ASPI ja ASis Linnaehitus, millega vähenes vähemusosa osakaal kogutulemis. Geograafi liselt moodustas suurema osa müügitulust tegevus Eestis; Ukraina osakaaluks jäi 6,5%, mis tähendas, et Ukrainas toimunud majandustegevuse maht säilis 2004. aasta tasemel. Ettevõtetest olid müügitulu osas suurimateks panustajateks emaettevõte 617,8 miljoni ja tütarettevõte AS ASPI 597,4 miljoni krooniga. Müügimahu kerge kasvu kõrval on märkimist väärt siiski kontserni ärikasumlikkuse paranemine, kus läbi aegade parima tulemuse tegi AS Revenue and profi t The group s consolidated revenue in 2005 amounted to EEK 1.674 billion (an increase of 5.4 percent) and the net profi t was EEK 94 million (an increase of 18 percent). The share of the parent company s shareholders in the net profi t was EEK 86.8 million (growth of 57 percent). The latter fi gure partly refl ects the impact of the acquisition of full ownership in AS ASPI and AS Linnaehitus in August 2005, which reduced the share of minority shareholding in the total result. Geographically, a majority of the revenue came from Estonia. Ukraine s share was 6.5 percent, which means that the Ukraine business volume remained at the 2004 level. Linnaehitus ning plaanitust paremini tegutses Eurocon Ukraine LLC. Lisaks saavutas väga kiire kasvu müügitulus ning kasumlikkuses kontserni värskeim liige OÜ Mapri Projekt. Ülejäänud kontserniliikmete ärikasumlikkus jäi mõnevõrra 2004. aasta tulemustele alla. Rahavoo juhtimine 2005. aasta rahavoogu iseloomustasid enim põhitegevuse rahavoo paranemine 107,7 miljonilt kroonilt 156,8 miljoni kroonini ning tütarettevõtetesse tehtud investeeringute märkimisväärne kasv. Esimest toetas eelkõige ehituslepingute akteerimistempo paranemine, teist vähemusosade soetamine ASis ASPI ja ASis Linnaehitus, mille tulemusena omab AS Eesti Ehitus mainitud ettevõtetes 100%, ning 52%lise enamusosaluse soetamine OÜs Mapri Projekt. Nagu mainitud äritegevuse kirjelduses, iseloomustas Of the group companies, the main contributors to revenue were the parent company, with EEK 617.8 million, and AS ASPI, a subsidiary, with 597.4 million. While revenue increased only slightly, the main achievement was the improvement of the group s business profi tability in which AS Linnaehitus recorded its alltime best and Eurocon Ukraine LLC did better than expected. In addition, very rapid revenue and profi t growth was also recorded by the group s newest member OÜ Mapri Project. The profi tability of all other group members remained somewhat below the 2004 level. Cash fl ow management The cash fl ow in 2005 was mainly characterized by an improved operating cash fl ow from EEK 107.7 million to 156.8 million, and the remarkable growth of investments made in subsidiaries. The fi rst achievement was primarily the result of an improvement in the execution of construction contracts, while the second was mainly related to the acquisition of minority holdings in AS ASPI and AS
kontserni investeerimistegevust eelkõige märkimisväärne rahapaigutuste maht tütarettevõtetesse (üle 191 miljoni krooni) ning teedeehitus ja -hooldustehnika uuendamisse (üle 27 miljonit krooni). Samuti tegutseti aktiivselt kinnisvarainvesteeringute vallas, soetades krunte nii Eestis kui läbi sihtotstarbeliste tütar- ja sidusettevõtete Ukrainas. Intensiivset investeerimistegevust fi nantseeriti märkimisväärses ulatuses laenudega. Seejuures suunati pangalaenud tegevusse Eestis ning ASilt EE Grupp saadud laenudega rahastati investeeringuid Ukrainas. Bilansipäeva järgselt on kõik laenud EE Grupile tagastatud. Lähitulevik 2006. aastat alustab Eesti Ehituse kontsern läbi aegade suurima tööde portfelliga sõlmitud lepingute teostamata tööde maht oli 31.12.2005 seisuga 1,23 miljardit krooni (aasta varem 0,81 miljardit, 2 aastat varem 0,73 miljardit krooni). Hea meel on märkida, et selle numbri kasvu on toetanud ühtlaselt kõik kontserni liikmed kõikidest meie poolt kaetavatest ehitusturu segmentidest. Linnaehitus, as a result of which AS Eesti Ehitus owns 100 percent of both companies, as well as the acquisition of 52 percent of OÜ Mapri Projekt. As noted in the review of business operations, the group s investments were dominated by notable investments in the subsidiaries (over EEK 191 million), and upgrading of road building and road maintenance equipment (over EEK 27 million). In addition, the company was active in the real estate investment segment, procuring properties both in Estonia and, through specialized subsidiaries and affi liated companies, in Ukraine. Intensive investment activities were fi nanced mainly by loans. Most bank loans were directed to the operations in Estonia and the loans received from AS EE Grupp were used to fi nance investments in Ukraine. Post balance sheet date, all loans to AS EE Grupp were repaid. Near future Eesti Ehitus Group will enter into the year 2006 with its largest-ever order portfolio: the volume of contracted construction works amounted to EEK 1.23 billion, as of December 31, 2005 (the volume was 0.81 billion a year ago and 0.73 billion two years ago.) It is a pleasure to note that our order books have been growing thanks to the efforts of all group members and involve all construction segments. 29
Konsolideeritud kasumiaruanne Consolidated income statement 2005 2004 tuhandetes kroonides thousands of EEK Müügitulu Revenue 1 674 454 1 588 010 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Cost of sales 1 498 375 1 435 984 Brutokasum Gross profi t 176 079 152 026 0 Kasumiaruanne Income statement Üldhalduskulud Administrative expenses 72 495 53 915 Muud äritulud Other operating income 18 603 1 954 Muud ärikulud Other operating expenses 4 359 3 222 Ärikasum (kahjum) Operating profi t before fi nancing costs 117 828 96 843 Finantstulud ja -kulud Net fi nancing costs Finantstulud Financial income 6 381 1 626 Finantskulud Financial expenses 11 075 5 004 Finantstulud ja -kulud kokku Net fi nancing costs -4 694-3 378 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Profi t before tax 113 134 93 465 Tulumaks Income tax expense 19 159 14 338 Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Profi t for the period 93 975 79 127 Attributable to: sh emaettevõtja aktsionäride osa kasumist Equity holders of the parent 86 807 55 305 vähemusosaluse osa kasumist Minority interest 7 168 23 822
Konsolideeritud bilanss Consolidated balance sheet 31.12.2005 31.12.2004 tuhandetes kroonides thousands of EEK VARAD ASSETS Käibevara Current assets Raha ja raha ekvivalendid Cash and cash equivalents 192 490 113 732 Nõuded ostjate vastu Trade receivables 210 944 134 802 Muud nõuded ja ettemaksed Other receivables and prepayments 93 228 67 676 Varud Inventories 140 360 103 846 Käibevara kokku Total current assets 637 022 420 056 Põhivara Non-current assets Sidusettevõtete aktsiad ja osad Shares in associates 21 309 110 Muud pikaajalised fi nantsinvesteeringud Other investments 10 748 0 Kinnisvarainvesteeringud Investment property 2 601 2 604 Materiaalne põhivara Property, plant and equipment 134 871 98 552 Immateriaalne põhivara Intangible assets 131 845 28 453 Põhivara kokku Total non-current assets 301 374 129 719 VARAD KOKKU TOTAL ASSETS 938 396 549 775 KOHUSTUSED LIABILITIES Lühiajalised kohustused Current liabilities Laenukohustused Interest-bearing loans and borrowings 117 650 37 639 Võlad hankijatele Trade payables 129 174 145 205 Maksuvõlad Tax liabilities 29 200 15 363 Muud võlad ja ettemaksed Other payables and advances 278 741 127 803 Lühiajalised eraldised Provisions 2 912 2 246 Lühiajalised kohustused kokku Total current liabilities 557 677 328 256 Pikaajalised kohustused Non-current liabilities Pikaajalised laenukohustused Interest-bearing loans and borrowings 160 338 32 490 Muud pikaajalised võlad Other liabilities 29 126 8 169 Pikaajalised eraldised Provisions 2 047 2 305 Pikaajalised kohustused kokku Total non-current liabilities 191 511 42 964 KOHUSTUSED KOKKU TOTAL LIABILITIES 749 188 371 220 OMAKAPITAL EQUITY Vähemusosalus Minority interest 12 257 65 509 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital Total equity attributable to equity holders of the parent Aktsiakapital Share capital 34 819 30 000 Ülekurss Share premium 8 192 0 Kohustuslik reservkapital Statutory capital reserve 4 158 3 000 Muud reservid Other reserves 795-568 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Retained earnings 42 180 25 309 Aruandeaasta kasum (kahjum) Profi t for the period 86 807 55 305 OMAKAPITAL KOKKU TOTAL EQUITY 189 208 178 555 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 938 396 549 775 Bilanss Balance sheet 31
Jõelähtme Kemba maantee Jõelähtme Kemba Road Aegviidu Kukevere maantee Aegviidu Kukevere Road Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/Client AS Aspi Maanteeamet Põhja Regionaalne maanteeamet / The Road Administration of Northern Region Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/Client AS Aspi Andres Urm Inseneribüroo Põhja Regionaalne maanteeamet / The Road Administration of Northern Region
Pärnu maantee Järve lõik Järve Section of Pärnu Road Merivälja Randvere tee ristmik Merivälja Randvere intersection Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/ Client AS Aspi AS K-Projekt Tallinna Kommunaalamet/ Tallinn Municipal Engineering Services Department Töö teostaja/contractor Projekteerija/Designer Tellija/ Client AS Aspi K-Projekt Tallinna Kommunaalamet/ Tallinn Municipal Engineering Services Department