2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)"

Väljavõte

1 2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2 2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Äriregistri kood Aadress Pärnu mnt 158/1, Tallinn Asukohamaa Eesti Vabariik Telefon Faks Elektronpost nordecon@nordecon.com Interneti kodulehekülg Põhitegevusalad Hoonete ehitus Rajatiste ehitus Eriehitustööd Arhitekti- ja inseneritegevused Majandusaasta 1. jaanuar detsember 2012 Aruandeperiood 1. jaanuar märts 2012 Nõukogu Toomas Luman (nõukogu esimees), Alar Kroodo, Andri Hõbemägi, Tiina Mõis, Meelis Milder, Ain Tromp Juhatus Jaano Vink (juhatuse esimees), Avo Ambur, Erkki Suurorg Audiitor KPMG Baltics OÜ

3 Sisukord Tegevusaruanne 4 Raamatupidamise vahearuanne 23 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 23 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 24 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 25 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 26 LISA 1. Arvestus- ja aruandluspõhimõtted 27 LISA 2. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 28 LISA 3. Varud 28 LISA 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara 28 LISA 5. Kapitali- ja kasutusrent 29 LISA 6. Laenukohustused 29 LISA 7. Puhaskasum aktsia kohta 29 LISA 8. Segmendiaruanded 30 LISA 9. Segmendiaruandlus - geograafilised segmendid 31 LISA 10. Müüdud toodangu kulud 31 LISA 11. Üldhalduskulud 31 LISA 12. Muud äritulud ja kulud 31 LISA 13. Finantstulud ja kulud 32 LISA 14. Tehingud seotud osapooltega 32 Kinnitused ja allkirjad aasta I kvartali ja 3 kuu vahearuandele aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2

4 KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS aastal asutatud ehitusettevõte (endiste nimedega AS Eesti Ehitus ja Nordecon International AS) on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurimaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades. Juba aastaid on Kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, hoides töödeportfelli võimalikult tasakaalustatuna hoonete ja rajatiste valdkonna vahel. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust, tõhusust ning aitavad juhtida riske. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja kompleksset teenust nii äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas teede, prügilate, tehnovõrkude, sadamarajatiste ehitamisel. Lisaks tegeleb Nordeconi kontsern betoonkonstruktsioonide ehitamise, raske ehitustehnika rentimise ning teede hooldamisega. Lisaks Eestile tegutsevad Kontserni ettevõtted hetkel aktiivsemalt Ukrainas ning Soomes. Nordecon on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Nordeconi kontserni ema- ja tütarettevõtetele on omistatud rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001, keskkonnakaitse sertifikaat ISO ja tööohutuse sertifikaat OHSAS Alates 18. maist 2006 on i aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. MISSIOON Meie missiooniks on pakkuda oma klientidele parimaid terviklahendusi hoonete ning rajatiste ehitamisel, aidates neil seeläbi järjekindlalt kasvatada oma vara väärtust. Oma töötajatele selge motivatsiooni, arenguvõimaluste ja modernse töökeskkonna tagamisega suurendame ka ettevõtte väärtust. JAGATUD VÄÄRTUSED Usaldusväärsus Pidades kinni antud lubadustest ja kokkulepetest, oleme oma klientidele usaldusväärseks partneriks. Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Seisame ehitusala heade tavade järgimise eest. Me ei võta riske klientide arvel. Kvaliteet Oleme professionaalsed ehitajad rakendame läbimõeldult asjakohaseid töövõtteid ja tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvaliteedistandardeid. Pakume klientidele madalate kogukuludega terviklahendusi. Hoolime ümbritsevast keskkonnast ja tegutseme säästlikult. Väärtustame oma töötajaid, tagades neile modernse, loovusele innustava töökeskkonna ning ettevõtlikkust soosiva motivatsioonisüsteemi. Innovaatilisus Oleme inseneridena uuendusmeelsed ja loovusele orienteeritud. Kasutame optimaalselt infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. Arendame oma töötajaid läbi järjepideva koolituse ja tasakaalustatud karjäärivõimaluste aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 3

5 Tegevusaruanne Kontserni strateegia ja eesmärgid kuni 2013 Nõukogu poolt aastal kinnitatud strateegia kohaselt tuleb Kontsernil lähiaastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele Eestis. Nimetatud põhiturul oleme esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omame pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni planeeritud tegevusi töö ümberkorraldamise osas, tegeleda jätkuvalt kulude ja tegevusriskide aktiivse juhtimisega. Ainult sellisel juhul on võimalik saavutada kasumlikkuse ja töömahtude kasv võrreldes möödunud perioodidega. Samuti on see ainus võimalus luua võimalusi ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks järgmistel aastatel (sh valitud välisturgudel). Strateegia kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Aastate strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbiminekut ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu kasvuga alates aastast. Lähiajal ei ole Kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel. Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013 Viiakse lõpule aastal alustatud olulised muudatused Kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks Tegutsetakse töövõtjana betoonitööde turul Soomes läbi tütarettevõtte, toetamaks valdkonna jätkuvat arengut Olla aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast Aastate strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 4

6 Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses aasta I kvartalis Toimunud muudatused äritegevuses Eestis Võrreldes a majandusaasta lõpuga ei toimunud Kontserni äritegevuses Eestis muudatusi. Kontsern jätkas äritegevust hoonete ja rajatiste valdkonnas, kus tema tegevus ulatus pea kõikidesse turu alamsegmentidesse. Olulise osa kontserni põhitegevusest viis läbi emaettevõte, kes täitis ühtlasi ka kontserni valdusettevõtte rolli, omades kontserni olulisemaid tütarettevõtteid. Lisaks emaettevõttele osutas põhitegevusena ehituse projektijuhtimisteenust peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis tegutsev tütarettevõte AS Eston Ehitus. Muude põhitegevuse teenuste osas jätkas Nordeconi kontsern betoonitööde teostamisega (Nordecon Betoon OÜ), raske ehitustehnika rentimisega (Kaurits OÜ) ja regionaalse teehooldusteenuse osutamisega Keila hooldepiirkonnas Harjumaal ja Järva ning Hiiu maakonnas (vastavalt, Järva Teed AS ja Hiiu Teed OÜ). Uusi tegevussegmente Eestis aruandeperioodil ei lisandunud. Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel Läti Võrreldes aasta lõpuga ei toimunud Kontserni äritegevuses Lätis muudatusi. Kontsernil ei ole hetkel Lätis ühtegi pooleliolevat lepingut ega kohapeal registreeritud tütarettevõtet. Leedu Võrreldes aasta lõpuga ei toimunud Kontserni äritegevuses Leedus muudatusi. Kontsernil ei ole hetkel Leedus ühtegi pooleliolevat lepingut. Leedus registreeritud tütarettevõte Nordecon Statyba UAB tegevus on peatatud. Valgevene Kontserni Valgevenes registreeritud tütarettevõte Eurocon Stroi IOOO tegeles aasta I kvartalis oma ainsa ehitusprojekti lõpetamisega. Vahearuande koostamise seisuga oli objekt tellijale üle antud ja ehitustööd lõpetatud. Vastavalt aastal vastu võetud Kontserni juhtkonna otsusele ei jätka Kontsern peale projekti lõpetamist äritegevust Valgevenes ning vahearuande koostamise seisuga on alustatud Valgevenes tegutseva ettevõtte likvideerimisprotsessiga. Ukraina Võrreldes aasta lõpuga ei toimunud Kontserni äritegevuses Ukrainas muudatusi. Kontserni juhtkond on tänaseks otsustanud, et aktiivne tegevus Ukrainas jätkub kindlasti aasta lõpuni, kuid kohalikule juhtkonnale on eesmärgiks seatud edasise tegevusstrateegia koostamiseks vajalike analüüside teostamine sügiseks Majanduses (sh panganduses) ja poliitilises elus valitsevate jätkuvate probleemide tõttu pole riik suutnud tekitada kindlustunnet rahvusvahelisel tasandil ning poliitilise keskkonna edasised muutused halvenemise suunas võivad tingida ka Kontserni senise tegevuskava korrigeerimise Ukraina turul. Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas. Kindlustamaks tehtud investeeringut on Kontsern koos kaasomanikega lõpetamas V.I. Center TOV arendusprojekti osas maa erastamisprotsessi, mis lõpeb aastal. Soome Võrreldes aasta lõpuga ei toimunud Kontserni äritegevuses Soomes muudatusi. Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ koos Soomes registreeritud tütarettevõttega Estcon Oy jätkas alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 5

7 Kontserni struktuur ja toimunud muudatused Kontserni struktuur seisuga koos osalustega tütar- ja sidusettevõtetes 1 1 Kontserni struktuuris ei kajastu tütarettevõtted OÜ Eesti Ehitus, OÜ Aspi, OÜ Linnaehitus, OÜ Mapri Projekt ja Infra Ehitus OÜ, kus ei toimu hetkel olulist majandustegevust. Neli esimesena nimetatud ettevõtet on asutatud endiste ärinimede kaitseks. Olulisemad muudatused Kontserni struktuuris aasta I kvartali jooksul aasta I kvartalil ei toimunud muudatusi Kontserni struktuuris võrreldes 2011 majandusaasta lõpuga aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 6

8 2012. aasta I kvartali majandustulemuste kokkuvõte Kontserni kasumlikkus Nordeconi kontserni brutokasum aasta I kvartalis oli 36 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli põhitegevuse tulem kahjumlik ning brutokahjumi suuruseks kujunes 75 tuhat eurot. Siiski peegeldas aasta esimene kvartal ehitusettevõtete kasumlikkuses peamiselt ilmastikutingimustest ja avalike hangete korraldamise põhimõtetest (I kvartalis kuulutatakse riigihankeid võrreldes teiste kvartalitega välja vähem) tulenevat sesoonsust. Kuigi ilmastik oli eelmisest aastast mõnevõrra leebem, mõjutas see endiselt Kontserni tulemust oluliselt. Teehoolduslepingutega seotud kulutused on I kvartalis reeglina aasta suurimad ning fikseeritud lepingutulu korral mõjutavad tegelikud ilmastikutingimused ning teehooldusele kehtestatud mõnevõrra karmistunud nõuded töö kasumlikkust. Samuti tähendas pikk talveperiood (nn tehnoloogiline paus) Kontsernile püsikulude kandmist nimetatud perioodil vähese tulubaasiga rajatiste valdkonnas. Kontsern on jätkanud tööd kasumlikkuse taastamise nimel. Alates aastast kasumlikkuse parandamiseks rakendatud Kontserni kulude kokkuhoiumeetmed ja sisemiste tööprotsesside ja jaotuse tõhusamaks muutmine andis tulemusi juba möödunud aastal. Meetmete suuremat mõju on oodata pigem sellel aruandeperioodil, kuna lõpevad viimased varem kasumlikkust oluliselt mõjutanud, aastatel sõlmitud, kahjumlikud lepingud. Samas tuleb kindlasti teadvustada asjaolu, et ehituslepingute kasumite kajastamine toimub vastavalt iga projekti valmidusastmele, mis pikaajaliste lepingute korral tähendab kasumite realiseerumist järk-järgult terve lepinguperioodi vältel. Kuigi endiselt pole tegemist veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern liigub õiges suunas, et suurendada põhitegevuse kasumlikkust aastaga võrreldes. Sellele annavad hetkel kinnitust ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde portfellis sisalduvate töösolevate projektide lõppkasumlikkusele antud hinnangud. Kontserni hinnangul vähenes aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii osade ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumisotsuste tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga tegelevate ettevõtete kohta. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtete poolt võetud riskid hinnakujunduses on küll kaalutletumad kui möödunud ehitusturu kiire languse perioodil, kuid kasumlike lepingute sõlmimiseks tuleb nendega siiski jätkuvalt arvestada. Kontserni üldhalduskulud moodustasid aasta I kvartalis tuhat eurot, sisaldades ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks ettevõtte tegevusstrateegia täpsustamisel muutuvates oludes. Üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aastaga langenud 5,5%-ni müügitulust (2011 I kvartal: 6,0%). Kulude kontrollimise meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust. Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks aasta I kvartalis tuhat eurot (2011 I kvartal: tuhat eurot). Kahjumi mõningane suurenemine võrreldes eelmise aastaga tuleb muulhulgas muude äritulude koosseisus kajastatud põhivara realiseerimise kasumitest, mis võrreldaval aastal olid üle kahe korra suuremad (213 tuhat eurot) kui a I kvartalis (100 tuhat eurot). Kontserni puhaskahjumiks kujunes tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks tuhat eurot ning emaettevõttele kuuluv osa sellest moodustas tuhat eurot. Kontserni rahavood aasta I kvartalis moodustas äritegevuse netorahavoog tuhat eurot (2011 I kv: tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksud, mis võrreldes eelmise aastaga kasvasid oluliselt. Aruandeperioodi I kvartalis soetas Kontsern suures mahus ehitusteenuseid välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuleb käibemaks tasuda. Aasta varem tekkis Kontsernil äritegevusest tulenevalt käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 7

9 võimalus aruandeaasta I kvartalis puudus. Endiselt mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogusid projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus päeva. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust. Aruandeaasta äritegevuse rahavoole hakkab positiivsemat mõju avaldama asjaolu, et Kontsern on lähikuudel lõpetamas perioodil sõlmitud viimaste oluliste kahjumitega lepingute täitmise. Investeerimistegevuse rahavoog aasta I kvartalis oli -445 tuhat eurot (2011 I kv: 248 tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud sidusettevõtetele ja põhivara soetamisel tasutud summad ja ettemaksed. Võrreldaval perioodil oli positiivse investeerimistegevuse rahavoo põhjuseks põhivara müügist laekunud summad. Investeerimistegevusega seotud raha sisstulekud ja väljaminekud olid absoluutnumbrites eeldatult tagasihoidlikud. Finantseerimistegevuse rahavoog oli -263 tuhat eurot (2011 I kv: tuhat eurot). Kontserni finantseerimistegevus on stabiliseerunud tänu Kontserni ja pankade poolt tehtud kokkulepetele maksepuhkuste ning lepingute pikendamise osas, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud. Seisuga moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid tuhat eurot ( : tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud võimalikku likviidsusriski tegevusaruande peatükis Peamiste riskide kirjeldus. Olulisemad suhtarvud ja näitajad Suhtarv / näitaja 3k k k Müügitulu, tuhat eurot Müügitulu muutus 27% 58% -70% 49% Puhaskasum, tuhat eurot Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot -0,04-0,04-0,04-0,17 Üldhalduskulude määr müügitulust, % 5,5% 6,0% 10,4% 3,1% Libisev üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,1% 4,5% 5,3% 3,1% EBITDA, tuhat eurot EBITDA määr müügitulust, % -2,9% -2,7% -17,5% -1,2% Brutokasumi määr müügitulust, % 0,2% -0,4% -13,5% 0,1% Ärikasumi määr müügitulust, % -5,5% -6,3% -25,9% -3,1% Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % -6,0% -7,5% -25,9% -3,5% Puhaskasumi määr müügitulust, % -6,3% -7,0% -14,3% -3,2% Investeeritud kapitali tootlus, % -2,1% -1,5% -1,7% -5,9% Omakapitali tootlus, % -5,1% -3,8% -3,6% -15,2% Omakapitali osakaal, % 29,9% 35,5% 44,0% 28,0% Finantsvõimendus 42,2% 44,8% 22,8% 32,8% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,07 1,36 1,74 1,14 Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/eelmise perioodi müügitulu) 1*100 Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/kaalutud keskmine aktsiate arv Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100 EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100 Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum Põhivara müügikasum Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100 Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100 Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 8

10 Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas aasta I kvartalis ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 8%. 3k k k Eesti 98% 92% 96% 97% Ukraina 0% 0% 4% 0% Valgevene 0% 5% 0% 1% Soome 2% 3% 0% 2% Müügitulu osakaalu langus välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses aasta I kvartalis ), mille osakaal eelmise aasta esimeses kvartalis oli 5%. Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde alltöövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb sarnasele tasemele eelduslikult ka järelejäänud aasta osas. Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas. Kontserni müügitulu aasta I kvartalis oli tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli tuhat eurot, kasvas müügitulu 27%. Müügitulu kasvu allikad on aastas kui Eesti ehitusturg väljus pikast langusperioodist ning Kontsern sõlmis võrreldes 2010 aastaga oluliselt rohkem uusi ehituslepinguid. Eeldatavalt jätkub müügitulu kasv ka järgmistes kvartalites võrreldes aastataguse perioodiga, kuid selle kasvutempo aeglustub mõnevõrra. Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist. Segmentide müügitulu aasta I kvartalis jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas suhteliselt võrdselt. Üldjuhul on aasta esimeses kvartalis olnud hoonete segmendi osakaal rajatiste omast suurem, kuna talveperiood ei võimaldanud teostada täismahus rajatiste valdkonna projekte aasta I kvartali lõpu seisuga moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt ja tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad ja tuhat eurot (vt Lisa 8). Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (78%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem. Aasta järgmistes kvartalites on oodata, et rajatiste tegevussegmendi osakaal suureneb võrreldes hoonete omaga aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 9

11 Müügitulu jaotus segmentides 2 Tegevussegmendid 3k k k Hooned 54% 51% 72% 48% Rajatised 46% 49% 28% 52% 2 Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 Tegevussegmendid jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande muud segmendid müügitulu. Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 Tegevussegmendid nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust. Segmendisisene müügitulu Jätkuvalt moodustasid hoonete segmendis suurima osa avaliku sektori poolt finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd. Võrreldes aastataguse perioodiga on nende osakaal langenud. Osaliselt on tegemist muude alamsegmentide osakaalude kasvuga, kuid seoses paari suurema objekti põhimahtude valmimisega aastal (sh Meremuuseumi ehitustööd) on vähenenud kvartalite võrdluses ka absoluutmahud. Suurimad tööd antud valdkonnas olid seotud Ämari lennubaasi ehitamisega aastal toimus majanduskeskkonna tingimuste paranedes mõningane elavnemine äri- ning tööstus- ja laohoonete ehitamise segmendis, mis tähendas eratellijate poolt väiksemamahuliste (2-4 miljonit eurot) investeeringute tegemist. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid mõlemas alamsegmendis vastavalt ka teostatud tööde mahud. Olulise mahu tööstus- ja laohoonete alamsegmenti annavad ka põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana, mitte kui arendaja. Hoonete segmendi siseselt mõjutab tööde jagunemist projektide nappus turul, mis sunnib ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda konkreetsele tegevusalale ning segmendi sisemine müügitulu jaotus võib aasta jooksul võrreldes käesolevaga oluliselt muutuda. Müügitulu jaotus hoonete segmendis 3k k k Ärihooned 19% 11% 22% 12% Tööstus- ja laohooned 32% 28% 28% 40% Ühiskondlikud hooned 42% 58% 34% 45% Korterelamud 7% 3% 16% 3% Rajatiste segmendi sisemises jaotuses andsid müügitulusse suurima panuse muud rajatised, mille põhiosa moodustasid vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd Eesti eri paigus. Osakaalu langus võrreldes eelmise aastaga tulenes teiste alamsegmentide mahtude kasvust. Nimelt suurenesid oluliselt nii teedeehituse ja -hoolduse kui ka insenerehituse alamsegmentide mahud. Esimese osas oli suur mõju aastal sõlmitud Aruvalla-Kose teelõigu ning Tallinna ringteel oleva Luige ristmiku ehitustöödel. Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas eelmise aasta teises pooles alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Keskkonnaehituse mahud on vähenenud kuna puudub võrreldava suurusega projekt nagu aasta tagasi, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd. Arvestades olemasolevaid ning lisandunud suuremaid teeehitusprojekte (sh Tartu läänepoolse ümbersõidu ja Tartu linna idapoolse ringtee projekteerimis- ja ehitustööd) on eelkõige selles alamsegmendis oodata osakaalude suurenemist aasta jooksul. Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 3k k k Teedeehitus ja hooldus 36% 21% 52% 47% Insenerehitus (sh vesiehitus) 19% 1% 3% 10% Muud rajatised 41% 50% 30% 35% Keskkonnaehitus 4% 28% 15% 8% aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 10

12 Ehituslepingute teostamata tööde mahud Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga oli tuhat eurot, mis on 48% rohkem võrreldes aastataguse tuhande euroga. Kasv tuleneb nii ehitusturu üldisest kasvust kui ka Kontserni eduka pakkumistegevuse tulemusel lisandunud suurprojektide (nt Aruvalla- Kose teelõik, Sillamäe sadamarajatised, Luige ristmik, Ämari lennubaas jm.) mahust alates aasta II kvartalist. 3k k k Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 78% ( : 71%) kogumahust. Perioodil bilansipäevast ( ) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu tuhande euro väärtuses. Sellest tuhat eurot moodustab sõlmitud leping Tartu linna idapoolse ringtee 1. ehitusala projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Töötajad Töötajad ja tööjõukulud aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 734 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) moodustas 362 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust aastal kasvas võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv. Aasta jooksul on ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt oodata töötajate arvu mõningast suurenemist. Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted): 3k k k ITP Töölised Keskmine kokku Kontserni aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid tuhat eurot, mis on 2% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku tuhat eurot. nõukogu liikmetele arvestati aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 21 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 21 tuhat eurot. juhatuse liikmetele arvestati aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 72 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil aastal arvestati tasusid 72 tuhat eurot. Töö tootlikkuse mõõtmine Seoses müügimahtude kiire kasvuga on nii kontserni töötajate tootlikkus kui ka tootlikkus tööjõukulude suhtes eelmise perioodiga võrreldes tõusnud. Samuti on töötajate ja tööjõukulude tootlikkus tõusnud aasta lõpuga võrreldes. Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve: 3k k k Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 206,4 138,7 126,9 202,3 Muutus võrreldava perioodi suhtes % 48,8% 9,3% -33,4% 57,7% Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 10,7 7,4 6,3 10,4 Muutus võrreldava perioodi suhtes 43,6% 17,6% -15,7% 51,6% Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv) Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud) aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 11

13 nõukogu ja juhatuse liikmed Nõukogu Nõukogu koosneb 6 liikmest, kellest kaks on suuraktsionäri AS Nordic Contractors esindajad, üks väikeaktsionäride esindaja ja kolm sõltumatud liikmed. Nõukogu liikmed on valitud aktsionäride üldkoosoleku poolt, teenistusajaga 5 aastat. Toomas Luman (nõukogu esimees) AS Nordic Contractors esindaja ja enamusaktsionär Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool) tööstus- ja tsiviilehituse inseneri kõrgharidusega Toomas Luman on praeguse Nordeconi kontserni asutajaliige ning olnud seotud Kontserni tegevusega läbi juhatuse ja nõukogu üle 20 aasta. Lisaks ehitusettevõtetele on Toomas Luman osalenud mitmete teiste ettevõtete (sh. AS Tallinna Kaubamaja, AS E-Betoonelemendi, OÜ Väokivi, AS Eesti Energia jmt.) juhtimises ja nõukogude töös. Toomas Lumani ühiskondlik tegevus on keskendunud peamiselt ettevõtluskeskkonna, hariduse ning riigikaitse erinevate valdkondade arendamisele. Juba üle 15 aasta on ta juhtinud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning osalenud ehitusettevõtjaid koondavas erialaliidus. Ta on Kaubanduskoja juhatuse esimehena aktiivselt osalenud Eesti liitumise ettevalmistamisel nii Euroopa Liiduga kui ka eurotsooniga. Sealhulgas Euroopa Liiduga ühinemise eel neli aastat Eesti Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juhi (välisministri) Konsultatiivkomitee esimehena. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe I, III ja V klassi teenetemärk ning mitmeid autasusid Eesti Kaitseväe, Eesti Kaitseliidu ja mitmete teiste riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide poolt. Samuti on teda autasustatud mitmete välisriikide riiklike teenetemärkidega. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar- ja sidusettevõtted (sh AS Nordic Contractors juhatus), Eesti Energia AS (nõukogu),, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna Jahtklubi, Nõmme Erahariduse Sihtasutus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, Sihtasutus Strateegiliste Algatuste Keskus, Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: OÜ Luman ja Pojad ning selle tütar-ja sidusettevõtted (sh AS Nordic Contractors). Alar Kroodo (nõukogu aseesimees) väikeaktsionäride esindaja Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool) tööstus- ja tsiviilehituse inseneri kõrgharidusega Alar Kroodo on tegutsenud ehitustegevuse vallas üle 30 aasta, seda peamiselt Lõuna-Eesti piirkonnas. Pärast tööd Tartu Ehitustrusti Ehitusvalitsuse juhatajana, asutas Alar Kroodo aastal AS-i Linnaehitus (hilisem Nordecon Ehitus AS), mille juhatuse esimehena töötas ta kuni aastani. Pärast seda on Alar Kroodo aktiivselt osalenud Nordeconi ettevõtete kontrollorganite töös (Nordecon Ehitus AS nõukogu esimees ). Ühiskondlikus tegevuses on Alar Kroodo osalenud Tartu Rotary klubi tegevustes, ehitusettevõtjaid ühendava liidu (EEEL) ja mitmete spordiseltside juhtimises. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors (nõukogu), ASM Investments OÜ ning selle tütar-ja sidusettevõtted (juhatus/nõukogu), OÜ Tähering (juhatus). Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: ASM Investments OÜ koos tütar- ja sidusettevõtetega, OÜ Tähering. Andri Hõbemägi AS Nordic Contractors esindaja Andri Hõbemägi on majandusalase kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Tööalaselt möödusid aastad AS-s Hansapank (hilisem AS Swedbank). Aastatel tegutses Andri Hõbemägi jalgpalliklubi FC Flora tegevjuhina. Alates aastast sai Andri Hõbemägist AS Eesti Ehitus (hilisem ) finantsdirektor ning tema ametiajal noteeriti ettevõtte aktsiad Tallinna börsil. Hetkel töötab Andri Hõbemägi enamusaktsionäri AS-i Nordic Contractors peaanalüütikuna. Andri Hõbemägi ühiskondlik tegevus on keskendunud Eesti jalgpalli arendamisele ja piirkondliku hariduse edendamisele. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Nordic Contractors ning selle tütar- ja sidusettevõtted (juhatus/nõukogu), AS FCF Lilleküla Jalgpallistaadion (nõukogu), Toidutark OÜ (juhatus), MTÜ Eesti Jalgpalli Liit, MTÜ Pelgulinna Haridusselts, Nõmme Erahariduse Sihtasutus. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puuduvad aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 12

14 Tiina Mõis sõltumatu nõukogu liige Tiina Mõis on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool) majandusinseneri eriala cum laude. Perioodil tegutses Tiina Mõis erinevate ettevõtete pearaamatupidajana, millest tuntuim kindlasti AS Hansapank (hilisem AS Swedbank), kus ta aastatel oli ka juhatuse liige. Seotus Hansapangaga jätkus kuni aastani nõukogu liikmena. Hetkel töötab Tiina Mõis investeerimisettevõtte AS Genteel juhatajana. Lisaks osaleb Tiina Mõis mitmete suurte Eesti ettevõtete nõukogude töös. Tiina Mõis on aktiivselt osalenud paljudes erinevates ühiskondlikes organisatsioonides, mis on keskendunud ettevõtluse, hariduse, tervise ja sportliku tegevuse arendamisele Eestis. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Genteel ning selle tütar- ja sidusettevõtted (juhatus/nõukogu), AS Baltika (nõukogu), AS LHV Group (nõukogu), AS LHV Pank (nõukogu), AS Martinson Trigon (nõukogu), HTB Investeeringute AS (nõukogu), Rocca al Mare Kooli AS (nõukogu), Rocca al Mare Kooli SA (nõukogu), MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu, Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: AS Genteel koos tütar- ja sidusettevõtetega. Meelis Milder sõltumatu nõukogu liige Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Meelis Milder on alates aastast olnud seotud Eesti rõivatööstuse ühe tuntuima esindaja Baltika tegevusega. Hetkel töötab Meelis Milder NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeritud AS Baltika juhatuse esimehena ning on ettevõtte üks suuremaid aktsionäre. Samuti osaleb Meelis Milder teise NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeritud AS Tallinna Kaubamaja nõukogu töös. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: AS Tallinna Kaubamaja (nõukogu), AS Baltika ja selle tütar- ja sidusettevõtted (juhatus/nõukogu), BMIG OÜ (juhatus), BML Invest OÜ (juhatus), OÜ Kodreste (juhatus), OÜ LVM Projekt (juhatus), OÜ Maisan (juhatus), MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: BMIG OÜ, BML Invest OÜ, OÜ Kodreste, OÜ LVM Projekt, OÜ Maisan. Ain Tromp sõltumatu nõukogu liige Ain Trompi ehitusalane kõrgharidus on omandatud Tallinna Polütehnilises Instituudis (tänase nimega Tallinna Tehnikaülikool). Ehitusalane tegevus on alates 1980ndatest seotud teedeehitusega (Harju Teedevalitsus, Teede Remondi ja Ehituse Trust). Perioodil töötas Ain Tromp AS Aspi (hilisem Nordecon Infra AS) juhatajana ning hiljem ettevõtte nõukogu esimehena aastani. Aastatel oli Ain Tromp Eesti Asfaldiliidu juhatuse liige. Talle on omistatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: MTÜ Eesti Asfaldiliit (juhatus, kuni aprill 2011) Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puuduvad Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatuses kuni 5 liiget. Juhatuse liikmed valib ja kinnitab ametisse nõukogu. Juhatuse liikme teenistusaja pikkus on 3 aastat. Muudatused juhatuses 2012 Seoses vajadusega tõhustada veelgi enam Nordeconi kontserni juhtimisstruktuuri ja täpsustada põhitegevuse juhtimist võttis nõukogu toimunud korralisel koosolekul vastu otsuse juhatuse koosseisu muutmiseks. Muudatusega koondati põhitegevuse juhtimine seniselt kahelt juhatuse liikmelt ühele. Nõukogu otsusega kutsuti tagasi seni hoonete valdkonda juhtinud juhatuse liige Marko Raudsik, kes ei jätka tööd Nordeconi kontsernis. Alates hakkas kogu Nordeconi kontserni põhitegevuse eest vastutama seni rajatiste valdkonda juhtinud juhatuse liige Erkki Suurorg. Vastavalt otsusele täpsustati ka organisatsioonistruktuuri, teisi muudatusi juhatuse isikkoosseisus ja vastutusvaldkondades ei tehtud aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 13

15 Jaano Vink, juhatuse esimees Diplomeeritud ehitusinsener Jaano Vink on töötanud ettevõttes alates aastast, mil asus ametisse peadirektori asetäitjana. Varasemalt on Jaano Vink tegutsenud AS-i Muuga CT arendusdirektorina ning juhtinud AS-is Tallinna Sadam erinevatel ametikohtadel sadama infrastruktuuriehituse valdkonda. Jaano on lõpetanud aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala ja täiendas ennast EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise alal. Talle on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt omistatud diplomeeritud ehitusinseneri V tase üldehituse valdkonnas. Juhatuse esimehena vastutab Jaano Vink -i emaettevõtte ja Kontserni üldjuhtimise eest. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: tütarettevõtted (juhatus/nõukogu), MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ Terve Eesti Sihtasutus. Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puuduvad Avo Ambur, juhatuse liige Avo Ambur on aastast 2002 erinevate Kontserni ettevõtete (sh emaettevõte) juhatuse liikmena vastutanud erinevate valdkondade eest, olles tehniline direktor ja arendusdirektor, alates aastast müügidirektor. Avo Ambur töötas eelnevalt AS-is Lemminkäinen Eesti projektijuhina. Ta on lõpetanud aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala. Talle on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt omistatud diplomeeritud ehitusinseneri V tase üldehituse valdkonnas. Juhatuse liikmena vastutab Avo Ambur -i müügi- ja ettevalmistustegevuse eest. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse: puuduvad Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puuduvad Erkki Suurorg, juhatuse liige Erkki Suurorg töötab Kontsernis aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning aastast juhatuse liikme kohuseid erinevates Kontserni ettevõtetes (sh emaettevõte). Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V taseme kutset. Erkki Suurorg on lõpetanud aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. Juhatuse liikmena vastutab Erkki Suurorg -i rajatiste valdkonna juhtimise eest. Kuuluvus teiste organisatsioonide juht- ja kontrollorganitesse:: tütarettevõtted (juhatus/nõukogu) Osalused (üle 5%) teistes ettevõtetes: puuduvad Info nõukogu ja juhatuse liikmete poolt omatud aktsiate kohta on toodud tegevusaruande peatükis Aktsia ja aktsionärid aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 14

16 Aktsia ja aktsionärid Aktsiainformatsioon Väärtpaberi nimi Emitent ISIN Väärtpaberi lühinimi lihtaktsia EE NCN1T Nominaalväärtus Puudub 3 Emiteeritud väärtpabereid Noteeritud väärtpabereid Noteerimise kuupäev Turg Tööstusharu Indeksid NASDAQ OMX Tallinn, Balti Põhinimekiri Ehitus OMX_Baltic_Benchmark_Cap_GI; OMX_Baltic_Benchmark_Cap_PI OMX_Baltic_Benchmark_GI; OMX_Baltic_Benchmark_PI; OMX_Baltic_GI OMX_Baltic_PI; OMX Tallinn_GI; OMX_Baltic_Industrials_GI; OMX_Baltic_Industrials_PI 3 Seoses Eesti liitumisega euroalaga 1. jaanuaril 2011 ja lähtudes 1. juulil 2010 jõustunud äriseadustiku muudatustest, on -is aasta mais toimunud üldkoosoleku otsusega viidud läbi aktsiakapitali ümberarvestamine Eesti kroonilt ,9 eurole. Samaaegselt on võetud kasutusele nimiväärtuseta aktsiad. -i aktsiakapital jaguneb nimiväärtuseta nimeliseks lihtaktsiaks. Lihtaktsia omanikel on õigus saada dividende, kui ettevõte neid jagab. Iga lihtaktsia annab ühe hääle Nordecon AS üldkoosolekul. aktsia hinna ja tehingute mahtude dünaamika aasta I kvartalis Aktisahinna liikumine eurodes/tulpdiagrammil tehingute päevakäibed tuhandetes eurodes aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 15

17 OMX TALLINN Aktsiahinna muutumine võrreldes peamise võrdlusindeksiga OMX Tallinn aasta I kvartalis 640 1,2 620 OMX Tallinn NCN1T 600 1, NCN1T 540 0, , Indeks/aktsia /-% OMX Tallinn 531,17 602,62 +13,45 NCN1T 0,90 EUR 1,15 EUR +27,78 Aktsiatega kauplemise koondtulemused Väärtpaberi kauplemisajalugu (EUR) Hind 3k k k 2010 Avamishind 0,92 1,38 1,62 Kõrgeim 1,17 1,5 2,60 Madalaim 0,88 1,25 1,60 Viimane sulgemishind 1,15 1,36 1,92 Kaubeldud aktsiaid (tk) Käive, mln 0,94 1,96 4,23 Noteeritud aktsiate arv (31.03), tuhat tükki Turuväärtus (31.03), mln 35,37 41,83 59,05 Aktsionäride struktuur suurimad aktsionärid seisuga Aktsionär Aktsiate arv (tk) Osalus (%) AS Nordic Contractors ,67 Skandinaviska Enskilda Banken Ab kliendid ,34 ING Luxembourg S.A ,61 State Street Bank and Trust Omnibus Account A Fund ,11 SEB Pank AS kliendid ,08 Ain Tromp ,88 ASM Investments OÜ ,69 Luksusjaht AS ,64 Aivo Kont ,93 SEB Elu- ja pensionikindlustus AS , aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 16

18 aktsionäride struktuur seisuga : Aktsionäride arv (tk) Osalus (%) Aktsionärid osalusega > 5% 2 62,01 Aktsionärid osalusega 1%-5% 6 9,40 Aktsionärid osalusega < 1% ,59 Kokku ,00 nõukogu liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga: Nõukogu Aktsiate arv (tk) Osalus (%) Toomas Luman (AS Nordic Contractors, OÜ Luman ja Pojad) 4 Nõukogu esimees ,89 Ain Tromp Nõukogu liige ,88 Alar Kroodo (ASM Investments OÜ) 4 Nõukogu liige ,69 Andri Hõbemägi Nõukogu liige ,16 Tiina Mõis Nõukogu liige 0 0,00 Meelis Milder Nõukogu liige 0 0,00 Kokku ,62 4 Eraisiku poolt kontrollitud ettevõtted juhatuse liikmete poolt kontrollitud aktsiad seisuga: Juhatus Aktsiate arv (tk) Osalus (%) Jaano Vink Juhatuse esimees ,12 Avo Ambur Juhatuse liige ,11 Marko Raudsik Juhatuse liige 0 0,00 Erkki Suurorg Juhatuse liige 0 0,00 Kokku ,23 nõukogu ja juhatuse liikmetele ega nende poolt kontrollitavatele ettevõtetele ei ole väljastatud aktsiaoptsioone, mille alusel oleks võimalik omandada tulevastel perioodidel aktsiaid aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 17

19 Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele Eesti Eesti ehitusturgu aastal iseloomustavad protsessid/sündmused: aastal ei oota Kontsern ehitusturult tervikuna suurt kasvu. Domineerivad endiselt rajatiste valdkonna ehitushanked. Suuremad võimalused turumahtude mõningaseks kasvuks on eelduslikult hoonete valdkonnas, kus võrreldes turu madalseisuga on taastumine olnud kõige vaevalisem. Seda eelkõige juhul, kui naasevad möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijad. Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turuniši leidmine. Endiselt tuleb arvestada väga muutlike tingimustega ostjate käitumises, aga ka pangapoolsete finantseerimistingimuste muutumisega konservatiivsemaks. Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Taoliste projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega. Hangete tervikliku kvaliteedi kõikumine põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal. Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga tihe konkurents aastal läbi viidud hangete tulemustele tuginedes võib öelda, et nimetatud valdkonnas on endiselt tugev hinnasurve. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele. Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine (sh suhted pankadega) ja piisava likviidsuse tagamine, eriti juhul, kui tegemist on kahjumlike lepingute täitmisega. Võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes. Riigihankeid tühistatakse põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele. Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske. Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb aastal kvartaalselt mõne protsendi piiridesse. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla ka märgatavalt suuremad ning raskesti või üldse mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid). Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade-suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema jätkuvalt probleemiks aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üldist suurendamist aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO 2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) juba toimunud hüppeline nõudluse kasv, mis kergitas ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile. Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk eratellijate poolt sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest ning selle baasilt tehtavatest prognoosidest. Nii ettevõtted, investorid kui ka pangad on aasta majandusstatistika põhjal teinud viimastel aastatel pigem otsuseid, mis on erasektori investeeringuid vähendanud aastal investeeringute maht oluliselt ei kasva, kuna praeguste vaadete kohaselt on majanduskasv pärast tõusu aasta madalseisust aeglustumas ja tarbijate kindlustunne madal. Samuti pole lõplikku lahendust leidnud Euroopa võlakriis. Investeeringute jõulisemat kasvu võib oodata mõnedes hoonete ja rajatiste alamsegmentides aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 18

20 Läti ja Leedu Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete. Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete. Ukraina Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud aastal ei ole oodata kohalikul ehitusturul Kontserni huvitavate klientide tegevuse olulist elavnemist. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata kuni 2012 aasta lõpuni. Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning edasise tegevuse osas tehakse täpsem otsus käesoleva aasta sügisel. Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine kestnud kriisist on olnud vaevaline ja poliitilise stabiilsuse saavutamine raskendatud. Nõudlusele on jätkuvalt suurimat mõju avaldanud eratellijate pessimism riigi poliitilise tuleviku osas ning finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Erainvestoritest tellijad ei ole tänaseni alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas oleks Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel. Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riiki ootavad ees rasked valikud ning kahjuks tõstab kaasnev määramatus ka riske ehitusturul tegutsejate jaoks. Soome Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase) aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.) aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 19

21 Peamiste riskide kirjeldus Äririskid Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. Kontsern on teadvustanud riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni aastani (k.a), kui praegune eelarveperiood lõpeb. Hetkel ei ole aastateks koostatava eelarve struktuur täpselt teada, kuid sellesse planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid. Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes ). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes. Kriminaalasja algatamine -i ja tema juhatuse liikme vastu 25. septembril 2008 avaldas Maanteeamet hanketeate riigihanke E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus kohta. (sellel hetkel Kontserni tütarettevõte Nordecon Infra AS) ja Ramboll Eesti AS osalesid selles riigihankes ühispakkumusega, mille maksumuseks oli 32,4 miljonit eurot. Kõnealuses riigihankes oli mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks. Hankega jõuti faasi, kus -i ja Ramboll Eesti AS-i ühispakkumus tunnistati edukaks ning sõlmida jäi veel hankeleping. 26. oktoobril 2010 tegi aga Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond riikliku järelevalve korras otsuse, millega tunnistas riigihanke kehtetuks põhjendusega, et Maanteeamet oli hankemenetluse käigus rikkunud korduvalt ja raskelt riigihankeseadust. ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidis, et vaidlustusel on perspektiivi. Kaitsepolitseiamet algatas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on saanud -i juhatuse liige Erkki Suurorg ja (tollal Nordecon Infra AS). Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile. ja Erkki Suurorg andsid Kaitsepolitseiametis oma ütlused ning kinnitasid, et neile esitatud kahtlustused on alusetud. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale. Süüdistuse esitamise ning süüdimõistva otsuse jõustumise korral võib maksimaalne rahaline karistus Nordecon AS-i suhtes olla karistusseadustiku 400 järgi kuni 10% käibest ja ettevõttel võib samuti olla ajutiselt takistatud riigihangetel osalemine. Tegevusriskid Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli tuhat eurot aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 20

22 Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamine ning pakkumiseelarvete koostamine. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju. Finantsriskid Krediidirisk Hoolimata valitsevast ebakindlusest, ei pidanud Kontsern kajastama olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine aasta I kvartali krediidikahjumid moodustasid 4 tuhat eurot (2011 I kv: 2 tuhat eurot) Likviidsusrisk Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust. Kontsern on jätkanud koostöös pankadega aastal maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga (Roland Berger Strategy Consultants) aastateks välja töötatud finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetavad pangad Kontserni likviidsuspositsiooni muuhulgas pikaajaliste laenude refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega ( , koos võimalusega pikendada maksepuhkust ka aastaks 2013). Vajadusel toetavad pangad Kontserni läbi täiendavate lühiajaliste laenude. Aruandeperioodi lõpus oli selliseid laene antud summas 3,1 miljonit eurot. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,07 kordselt ( : 1,36 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad pangalaenud. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus valitsenud (lepingulisest) olukorrast. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks 12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused aasta järgmiste kvartalite jooksul. Seega oli seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud sarnaseid laene summas tuhat eurot, mis korrigeerituna tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,31. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid tuhat eurot ( : tuhat eurot). Intressirisk Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt EURIBOR. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga vähenenud tuhande euro võrra. Seisuga on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas tuhat eurot. Intressikulud olid aasta I kvartalis 993 tuhat eurot ning võrreldes aastaga on intressikulud vähenenud 3 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Viimastel aastatel on kasvanud pankade ja liisingettevõtete soov sõlmida lepinguid kasutades ujuvintressimäära, mis suurendab Kontserni avatust baasintresside tõusust tulenevale täiendavale intressikulule. Samas on Kontserni laenukohustused vähenenud ning selline trend on järgmistes perioodides pigem jätkumas. See vähendab omakorda baasintresside tõusu võimalikku negatiivset mõju intressidega seotud rahavoole. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks. Valuutariskid Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 21

23 Kontsern on oma tegevuse Valgevenes sisuliselt lõpetanud. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud stabiilne alates aastast. Euro ja grivna vahetuskursi kõikumine aasta I kvartalis jäi alla 5%. Valuutakursside muutumisest saadud kasumid ja kahjumid aasta I kvartalis olid 91 tuhat eurot (2011 I kvartal: 140 tuhat eurot). Seoses tegevuse puudumisega Leedus ei ole valuutarisk selles riigis aktuaalne. Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis samuti vähendab valuutariski. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks. Juhatuse kinnitus ja allkirjad tegevusaruandele Juhatus kinnitab, et tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate aruandeperioodi jooksul toimunud olulistest sündmustest ning nende mõjust lühendatud raamatupidamisaruandele, sisaldab majandusaasta järelejäänud perioodi peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust ning kajastab olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega. Jaano Vink juhatuse esimees Avo Ambur juhatuse liige Erkki Suurorg juhatuse liige aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 22

24 Raamatupidamise vahearuanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR '000 Lisa VARA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Ettemaksed Varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 5, Võlad hankijatele Muud võlad Ettemaksed Eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 5, Võlad hankijatele Muud võlad Eraldised Pikaajalised kohustused kokku KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL Aktsiakapital Kohustuslik reservkapital Realiseerumata kursivahed Jaotamata kasum (kahjum) Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital Mittekontrolliv osalus OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 23

25 Konsolideeritud koondkasumiaruanne EUR '000 Lisa 3k k Müügitulu 8, Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (kahjum) Finantstulud Finantskulud Finantstulud ja kulud kokku Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Maksustamiseelne kasum (kahjum) Tulumaks Puhaskasum (kahjum) Muu koondkasum (kahjum): Realiseerumata kursivahed Kokku muu koondkasum (kahjum) KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) Puhaskasum (kahjum): - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa mittekontrollivale osalusele kuuluv osa Kokku puhaskasum (kahjum) Koondkasum (kahjum): - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa mittekontrollivale osalusele kuuluv osa Kokku koondkasum (kahjum) Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele: Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 7-0,04-0,04-0,17 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 7-0,04-0,04-0, aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 24

26 Konsolideeritud rahavoogude aruanne EUR '000 Lisa 3k k 2011 Rahavood äritegevusest Laekumised ostjatelt Maksed tarnijatele Makstud käibemaks Maksed töötajatele ja töötajate eest Makstud tulumaks Netorahavoog äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetamine Põhivara müük Antud laenud Antud laenude laekumised 9 13 Saadud intressid 0 3 Netorahavoog investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Kapitalirendi maksed Makstud intressid Netorahavoog finantseerimistegevusest Rahavoog kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul Valuutakursimuutused -1-3 Raha jäägi muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu laekumisi 2 Maksed hankijatele sisaldab hankijatele tasutud käibemaksu aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 25

27 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne EUR '000 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital Kohustuslik reservkapital Aktsiakapital Realiserumata kursivahed Jaotamata kasum Kokku Mittekontrolliv osalus Kokku Saldo seisuga Perioodi kasum (kahjum) Muu koondkasum Kohustusliku reservkapitali suurendamine Saldo seisuga Saldo seisuga Perioodi kasum (kahjum) Muu koondkasum Saldo seisuga aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 26

28 Raamatupidamise vahearuande lisad LISA 1. Arvestus- ja aruandluspõhimõtted on Eestis registreeritud äriühing. aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil alates 18. maist aktsiatest kuulub 53,67% AS-le Nordic Contractors, kes on Nordeconi kontserni kontrolliv ettevõte. Seisuga koostatud konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvahelise finantsarvestuse standardiga (IFRS) IAS 34 Vahearuanded nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Vahearuanne ei sisalda kogu informatsiooni, mis on vajalik raamatupidamise aastaaruande esitamiseks ning seda tuleb lugeda koos Kontserni viimase avalikustatud aastaaruandega seisuga Kontsern ei ole muutnud olulisi arvestuspõhimõtteid võrreldes viimase avalikustatud raamatupidamise aastaaruandega seisuga Kehtima hakanud uute standardite või nende muudatuste mõju on kirjeldatud vahearuande käesolevas lisas. Juhatuse hinnangul kajastab -i aasta I kvartali ja 3 kuu vahearuanne õigesti ja õiglaselt Kontserni majandustulemust. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud emaettevõte ning tütarettevõtted on jätkuvalt tegutsevad. Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ja sisaldab ainult kontserni konsolideeritud aruandeid. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud järgmised standardid, millel on mõju finantsaruannetele: Puuduvad Alates 1. jaanuarist 2012 kehtivad standardid, muudatused ja tõlgendused, mis ei ole olulised Kontsernile vahearuande koostamise seisuga: IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave muudatused finantsvara üleandmine (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. juulil 2011 või hiljem). Muudatuste kohaselt tuleb ettevõttel avalikustada teave, mis võimaldab tema raamatupidamise aruannete kasutajail mõista üleantud finantsvara, mille kajastamist ei ole täielikult lõpetatud, ja nendega seotud kohustuste omavahelist suhet ning hinnata ettevõtte sellise finantsvaraga, mille kajastamine on lõpetatud, jätkuva seotuse laadi ning seonduvaid riske. Muudatused selgitavad, mida kujutab endast jätkuv seotus avalikustamisnõuete rakendamise mõistes. Tulenevalt kontserni äritegevuse olemusest ja talle kuuluva finantsvara liikidest ei mõjuta kontserni hinnangul standardi IFRS 7 muudatused oluliselt kontserni raamatupidamise aruandeid aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 27

29 LISA 2. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded EUR '000 Lisa Lühiajaline osa Nõuded ostjatele Garantiinõuded teostusperioodil Nõuded seotud osapoolte vastu Antud laenud seotud osapooltele Muud lühiajalised nõuded Kokku nõuded ja antud laenud Nõuded tellijatele ehituslepingutest Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Nõuded ostjate vastu on vähenenud eelkõige läbi äritegevuse mahtude vähenemise I kvartalil võrrelduna aasta lõpu seisuga. EUR '000 Lisa Pikaajaline osa Antud laenud seotud osapooltele Muud pikaajalised nõuded Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded LISA 3. Varud EUR ' Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Kokku varud LISA 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara aasta I kvartali jooksul ei toimunud Kontsernis olulisi tehinguid materiaalse põhivaraga. Materiaalse põhivara lisandumised aasta I kvartalis moodustasid kokku 723 tuhat eurot. Need on seotud Kontserni põhitegevuseks vajaminevate seadmete ja ehitusmasinate soetamisega (sh investeeringud uude asfalditehasesse, mis alustab tööd suvel 2012). Samuti lisandus põhivara koosseisu seisuga müügiootel põhivarana kajastatud vara summas 242 tuhat eurot. Põhivara müügist laekunud raha moodustas 128 (vt rahavoogude aruanne) tuhat eurot ning tehingutest saadud kasum moodustas 100 tuhat eurot (Lisa 12) Immateriaalne põhivara aasta I kvartali jooksul ei toimunud Kontsernis olulisi tehinguid immateriaalse põhivaraga. Immateriaalse põhivara bilansiline väärtus on vähenenud võrreldes läbi kulumiarvestuse aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 28

30 LISA 5. Kapitali- ja kasutusrent EUR ' Kapitalirendikohustus aruandeperioodi lõpus sh. maksetähtaeg alla 1 aasta sh. maksetähtaeg 1-5 aastat Alusvaluuta EUR Intressimäär EUR põhistel lepingutel 3 2,0%-7,0% 2,0%-7,0% Maksetähtajad Iga kuu Iga kuu 3 sh ujuva intressimääraga rendilepingud Kapitalirendiga seotud maksed EUR '000 3k k 2011 Aruandeperioodil tasutud põhiosamaksed Aruandeperioodil tasutud intressid Kasutusrendi maksed EUR '000 3k k 2011 Autode kasutusrent Ehitusseadmed Ruumide kasutusrent Tarkvara kasutusrent Kasutusrendi maksed kokku LISA 6. Laenukohustused Lühiajalised laenukohustused: EUR '000 Lisa Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Kapitalirendi kohustused Lühiajalised pangalaenud Faktooringkohustus Lühiajalised laenukohustused kokku Pikaajalised laenukohustused: EUR '000 Lisa Pikaajalised pangalaenud Kapitalirendi kohustused Muud pikaajalised laenud Pikaajalised laenukohustused kokku LISA 7. Puhaskasum aktsia kohta Tavapuhaskasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Lahustatud puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades emaettevõtte aktsionäridele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum perioodi kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga arvesse, võttes arvesse potentsiaalsete lahustava toimega omakapitaliinstrumentide arvu. EUR '000 3k k 2011 Perioodi puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele Perioodi keskmine aktsiate arv (tuhandetes aktsiates) Tavapuhaskasum aktsia kohta -0,04-0,04 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta -0,04-0,04 -l ei ole optsiooniaktsiaid ega teisi konventeeritavaid finantsinstrumente ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta ühtib tavapuhaskasumiga aktsia kohta aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 29

31 LISA 8. Segmendiaruanded Kontserni kõrgeimaks äriotsustajaks on emaettevõtte juhatus. Juhatus jälgib regulaarselt sisemiselt genereeritud finantsinformatsiooni, et paremini jaotada Kontserni ressursse ning hinnata nende kasutamist. Vastavalt jälgitavale informatsioonile on identifitseeritud raporteeritavad tegevussegmendid. Kõrgeima äriotsustaja poolt jälgitavad tegevussegmendid sisaldavad nii äritegevuslikku kui ka geograafilist mõõdet. Raporteeritavad tegevussegmendid: Hoonete ehitus (Euroopa Liit) Hoonete ehitus (Ukraina ja Valgevene) Rajatiste ehitus (Euroopa Liit) Muud segmendid sisaldavad väheolulisi tegevussegmente, mille osas ei toimu kõrgeima äriotsustaja poolset analüüsi sisemiselt genereeritud finantsinfole tuginedes. Segmendiaruannete koostamine Segmentidevahelistes tehingutes ei ole kasutatud turuhinnast oluliselt erinevaid hindasid. Segmentide vahelisi tehingud vaadeldakse kõrgeima äriotsustaja poolt eraldi ning analüüsitakse nende osakaalu segmendi müügitulus ning vastavad näitajad on segmendiaruandes eristatud. Kõrgeim äriotsustaja hindab tegevussegmentide toimimist ja nendele jaotatud vara kasutamist läbi tegevussegmentide kasumi. Tegevussegmendi kasum on segmendi brutokasum, mis ei sisalda olulisi harvaesinevaid kulusid (näiteks ühekordsed varaobjektide allahindlused). Tegevussegmendi brutokasumile järgnevaid kulusid (sh turundus- ja üldhalduskulud, intressikulud, tulumaksukulu) ei kasutata kõrgeima äriotsustaja poolt tegevussegmentide tulemuse hindamiseks. I kvartal EUR '000 Hooned Hooned Rajatised Muud Kokku 3 kuud 2012 EL UKR/BLR EL segmendid Müügitulu kokku Segmentidevaheline müügitulu Müügitulu välistele klientidele Segmendi kasum EUR '000 Hooned Hooned Rajatised Muud Kokku 3 kuud 2011 EL UKR/BLR EL segmendid Müügitulu kokku Segmentidevaheline müügitulu Müügitulu välistele klientidele Segmendi kasum Segmentide müügitulu seostamine konsolideeritud müügituluga EUR '000 3k k 2011 Raporteeritavate segmentide müügitulu Muud segmendid müügitulu Segmentidevaheline müügitulu Raporteeritavate segmentide jagamatu müügitulu Kokku müügitulu aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 30

32 Segmendikasumi seostamine äri- ja maksustamiseelse kasumiga EUR '000 3k k 2011 Raporteeritavate segmentide kasum Muude segmentide kasum Segmentidevaheline kasum/ -kahjum -4-5 Raporteeritavate segmentide jagamatu kasum (kahjum) Kasum kokku Jagamata kulud: Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud/ (kulud) Ärikasum Finantstulud Finantskulu Kapitalosaluse meetodil kajastatud Investeeringute kasum (-kahjum) Maksustamiseelne kasum LISA 9. Segmendiaruandlus - geograafilised segmendid EUR '000 3k k 2011 Eesti Ukraina Valgevene Soome Segmendivahelised elimineerimised Müügitulu kokku LISA 10. Müüdud toodangu kulud EUR '000 3k k 2011 Teenus, kaup, materjal Tööjõukulud Kulum Muud kulud Kokku müüdud toodangu kulud LISA 11. Üldhalduskulud EUR '000 3k k 2011 Teenus, kaup, materjal Tööjõukulud Kulum Muud kulud Kokku üldhalduskulud LISA 12. Muud äritulud ja kulud EUR '000 3k k 2011 Muud äritulud Põhivara müügikasum Muud äritulud Kokku muud äritulud aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 31

33 EUR '000 3k k 2011 Muud ärikulud Kahjum põhivara mahakandmisest 24 1 Kahjum valuutakursi muutustest Kahjum nõuete allahindlusest 4 2 Muud ärikulud 4 18 Kokku muud ärikulud LISA 13. Finantstulud ja kulud EUR '000 3k k 2011 Finantstulud Intressitulud laenudelt Muud finantstulud 3 10 Kokku finantstulud EUR '000 3k k 2011 Finantskulud Intressikulud Kahjum valuutakursi muutustest Muud finantskulud 2 0 Kokku finantskulud LISA 14. Tehingud seotud osapooltega Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju (eeldatakse rohkem kui 20% isiku hääleõigusest) teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on: emaettevõte AS Nordic Contractors ja tema omanikud; muud AS Nordic Contractors konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted; Nordeconi kontserni poolt kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidus- ja ühisettevõtted; juhatuse ja nõukogu liikmed, nende lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted; olulist mõju omavad eraisikutest omanikud. Aruandeperioodil teostatud ostu- ja müügitehinguid seotud isikutega: EUR '000 3k k 2011 Aruandeperioodi tehingute maht Ost Müük Ost Müük AS Nordic Contractors AS Nordic Contractors kontserni ettevõtted Nõukogu liikmega seotud ettevõtted Kokku EUR '000 3k k 2011 Aruandeperioodi tehingute maht Ost Müük Ost Müük Ehitusteenuse osutamine Rendi- ja muud teenused Kokku Aruandeperioodil on antud laenudelt arvestatud intresse sidusettevõtetelt 117 tuhat eurot (2011 I kv: 111 tuhat eurot), ühisettevõtetelt 27 tuhat eurot (2011 I kv: 26 tuhat eurot) aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 32

34 Kontserni nõuete ja kohustuste saldod seotud osapooltega olid aruandeperioodi lõpu seisuga järgmised: EUR '000 Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused AS Nordic Contractors AS Nordic Contractors kontsern - nõuded Sidusettevõtted nõuded Sidusettevõtted laenud ja intressid Ühisettevõtted laenud ja intressid Kokku nõukogu liikmetele arvestati aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 21 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 21 tuhat eurot. juhatuse liikmetele arvestati aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 72 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil aastal arvestati tasusid 72 tuhat eurot aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 33

35 Kinnitused ja allkirjad aasta I kvartali ja 3 kuu vahearuandele Juhatuse kinnitus juhatus deklareerib oma vastutust Kontserni aasta I kvartali ja kolme kuu konsolideeritud vahearuande koostamise eest ja kinnitab, et: Kontserni raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL); vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamise vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate Emaettevõtte ja konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete kui terviku varast, kohustustest ja finantsseisundist ja kasumist ning rahavoogudest. Jaano Vink juhatuse esimees Avo Ambur juhatuse liige Erkki Suurorg juhatuse liige aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 34

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp:

AS Eesti Post aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: 01.01.2018 30.09.2018 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed on rahvusvaheline

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

EST_9M2018 [Compatibility Mode]

EST_9M2018 [Compatibility Mode] Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Nordecon AS 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne

Nordecon AS 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn Asukohamaa Eesti Vabariik Telefon +372 615 4400 Elektronpost nordecon@nordecon.com

Rohkem

AS MERKO EHITUS aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis

AS MERKO EHITUS aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis AS MERKO EHITUS 2018. aasta 3 kuu vahearuanne 10. mai 2018 Noblessneri Kodusadam Eestis Sisukord 1. Majandustulemused 5. Väärtpaberiturg 2. Äritegevuse ülevaade 6. Turgude väljavaated 3. Rahapositsioon

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteeri

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteeri Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nordecon AS järgib NASDAQ Tallinna börsi poolt kinnitatud Head Ühingujuhtimise Tava (HÜT) alates oma aktsiate noteerimisest 18. mail 2006. Käesolev aruanne kirjeldab Nordecon

Rohkem

Microsoft Word - SFG IV kvartali ja 12 kuu 2018 vahearuanne

Microsoft Word - SFG IV kvartali ja 12 kuu 2018 vahearuanne AS Silvano Fashion Group 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft Word - SFG III kvartali ja 9 kuu 2018 vahearuanne vesr

Microsoft Word - SFG III kvartali ja 9 kuu 2018 vahearuanne vesr AS Silvano Fashion Group 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 Inbank AS Üldine teave Ärinimi Inbank AS Aadress Niine 11, 10414 Tallinn Registreerimise kuupäev 5.10.2010 Registrikood 12001988 (EV äriregister) Juriidilise isiku identifikaator

Rohkem

Olympic Entertainment Group AS aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algu

Olympic Entertainment Group AS aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algu 2012. aasta II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2012 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2012 Ärinimi Äriregistri kood 10592898

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - SFG II kvartali ja 6 kuu 2018 vahearuanne (with comments) ( )

Microsoft Word - SFG II kvartali ja 6 kuu 2018 vahearuanne (with comments) ( ) AS Silvano Fashion Group 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion

Rohkem

2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood Aadress Pärnu mnt 158/1, Tallinn Asukohamaa Eest

2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood Aadress Pärnu mnt 158/1, Tallinn Asukohamaa Eest 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn Asukohamaa Eesti Vabariik Telefon +372 615 4400 Elektronpost nordecon@nordecon.com

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 11529005 tänava/talu nimi, Juhkentali tn 52 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing PIMEDATE TÖÖKESKUS HARINER registrikood: 8 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80071250 tänava/talu nimi, Laki tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx Vahearuanne 6 kuud 2017 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE... 6 Konsolideeritud koondkasumi aruanne... 6 Konsolideeritud

Rohkem

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi

Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupi Väljaandja: Raamatupidamise Toimkond Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2000, 112, 1788 Juhendi «Segmendiaruandlus - raamatupidamise aruandes kajastatud andmete esitamine äri- ja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc

Microsoft Word - BORSITEATED 2010.doc BÖRSITEATED 2010 05.11. OLULISE OSALUSE MUUTUS 04.11 KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-9/2010 05.08. KONTSERNI MAJANDUSTULEMUSED, 1-6/2010 15.06. TÜTARETTEVÕTTE ASUTAMINE ROOTSI KUNINGRIIGIS 09.06. SIDUSETTEVÕTE

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc

Microsoft Word - HE_12kuud2011.doc 2011. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

Rohkem

Vahear IIIkv_2014

Vahear IIIkv_2014 2014. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx Vahearuanne 12 kuud 2017 1 Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne... 6 Konsolideeritud koondkasumi

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing ABC Kindlustusmaaklerid registrik KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10590020 tänava nimi, Keemia tn 4 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Mustamäe Gümnaasiumi sihtasutus registrikood: 900 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: 90000096 tänava nimi ja maja number: Keskuse 18 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

AS TALLINK GRUPP

AS TALLINK GRUPP AS TALLINK GRUPP 2016 majandusaasta esimese kvartali auditeerimata konsolideeritud vahearuanne 01. jaanuar 2016 31. märts 2016 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2016 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2016

Rohkem

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinim

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE AS MERKO EHITUS KONTSERN aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinim AS MERKO EHITUS KONTSERN 2019. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus

Rohkem

AS MERKO EHITUS

AS MERKO EHITUS AS MERKO EHITUS KONTSERN 2013. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Ärinimi: AS Merko Ehitus Põhitegevusalad: valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - HE_H12011_est.doc

Microsoft Word - HE_H12011_est.doc 2011. aasta II KVARTALI VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete jaemüük;

Rohkem

Report

Report Krediidireiting Reg. kood: 11727171 Kadaka tee 63 12915 Tallinn, Harjumaa Tel: 6064350 info@bestair.eu, www.bestair.ee > Üldinfo Staatus: Registrisse kantud Registreeritud Äriregistris: 30.09.2009 Registreeritud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Tagasi Kooli registrikood: tänava nimi, maja num MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80391523 tänava nimi, maja number: Telliskivi tn 60a linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ registrikood: täna MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12304194 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 141 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc

Microsoft Word LHV Varahaldus I poolaasta aruanne autogrammidega.doc AS LHV Varahaldus I poolaasta aruanne 2009 I poolaasta aruanne 01.01.2009-30.06.2009 Ärinimi AS LHV Varahaldus Äriregistri number 10572453 Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn 10145 Telefon (372)

Rohkem

Microsoft Word - arco vara vahearuanne EST II kvartal 2007 ver doc

Microsoft Word - arco vara vahearuanne EST II kvartal 2007 ver doc 1 Arco Vara AS Registrikood: 10261718 Aadress: Jõe 2b, 10151 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon: +372 6 144 630 Fax: +372 6 144 631 E-mail: Korporatiivne interneti kodulehekülg: info@arcovara.ee www.arcorealestate.com

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Finantsjuhilt personalijuhile.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Finantsjuhilt personalijuhile.ppt [Compatibility Mode] FINANTSJUHI KINGADES Finantsjuhtimise est personalijuhile Siiri Lahe ASTallinna Vesi Juhatuse liige, finantsdirektor Millest juttu tuleb Tallinna Vesi finantsjuhi vaatenurgast Finantsjuhi tööst Seosed

Rohkem

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne

Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne 01.01.2019-31.03.2019 2 Tallinna lennujaama läbis esimeses kvartalis üle 630 tuhande reisija Reisijate arv Tallinna lennujaamas jätkuvalt kasvab, märtsis teenindati

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Lisa 15 - RTJ

Lisa 15 - RTJ Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine muutmine Lisa 15 (muudetud sõnastuses) RTJ 15 LISADES AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON SISUKORD punktid

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Allier Kindlustusmaakler OÜ registrikood: tänava/ MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 12043500 tänava/talu nimi, Udeselja tn 4-1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju

Rohkem

AS TALLINNA VESI aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. aprill 2019

AS TALLINNA VESI aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. aprill 2019 AS TALLINNA VESI 2019. aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. aprill 2019 Valuuta tuhandetes eurodes Aruandlusperioodi algus 1. jaanuar 2019 Aruandlusperioodi lõpp 31. märts 2019 Aadress Juhatuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

MERKO aastaaruanne 2010

MERKO aastaaruanne 2010 2 0 1 0 SISUKORD Ettevõttest...3 Visioon, väärtused...3 Nõukogu esimehe pöördumine...4 Tegevusaruanne...8 Raamatupidamise aastaaruanne...25 Konsolideeritud koondkasumiaruanne...25 Konsolideeritud finantsseisundi

Rohkem

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinim

AS MERKO EHITUS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinim AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2014 31.12.2014 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood:

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Konsolideeritud poolaasta aruanne EfTEN Kinnisvarafond AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: Aadress:

Konsolideeritud poolaasta aruanne EfTEN Kinnisvarafond AS Registrikood: Aruandeaasta algus: Aruandeaasta lõpp: Aadress: Konsolideeritud poolaasta aruanne AS Registrikood: 11505393 Aruandeaasta algus: 01.01.2014 Aruandeaasta lõpp: 30.06.2014 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti aadress: info@eften.ee Veebilehe aadress:

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Bondora AS registrikood: tänava n KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 11483929 tänava nimi, maja number: A. H. Tammsaare tee 47 linn: Tallinn maakond:

Rohkem

AS PRFoods aasta 2. kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne aasta 2. kvartali ja 6 kuu konsolideeritud audi

AS PRFoods aasta 2. kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne aasta 2. kvartali ja 6 kuu konsolideeritud audi AS PRFoods 2016. aasta 2. kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 19.08.2016 1 Ärinimi AS PRFoods Registrikood 1150713 Aadress Viru 19, 10140 Tallinn, Eesti EE Telefon +372 603 3800

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 23 MAI 2019 AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD 1. 2018 majandusaasta aruande kinnitamine 2. Kasumi jaotamise otsustamine 3. Põhikirja muutmine 4. Aktsiakapitali vähendamine 5.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi,

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Herbert Hahni Selts registrikood: tänava/talu nimi, MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80342051 tänava/talu nimi, Ringi tn 10 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond:

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc

Microsoft Word - Vahearuanne3kvartal2006.doc AS SEB ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS 2006. aasta III kvartali vahearuanne SISUKORD Sissejuhatus...3 Kindlustusseltsi üldandmed...3 Tegevusaruanne...4 Juhatuse deklaratsioon...5 Bilanss...6 Kasumiaruanne 3. kvartal

Rohkem

Microsoft Word - AVG 2013 Q2 Lõplik

Microsoft Word - AVG 2013 Q2 Lõplik 2013. AASTA II KVARTALI ja 6 KUU LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2013. AASTA II KVARTALI ja 6 KUU LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA) Ärinimi: Registrikood: 10261718 Aadress:

Rohkem

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201

Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood märtsil 201 Notarite Koda KINNITATUD Tatari 25, 10116 Tallinn Notarite Koja Avalik-õiguslik juriidiline isik aastakoosolekul Registrikood 74000240 30. märtsil 2012 MAJANDUSAASTA ARUANNE 2011 Majandusaasta algus Majandusaasta

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: DPD Eesti AS registrikood: tänava/talu nimi, Taev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 ärinimi: registrikood: 10092256 tänava/talu nimi, Taevavärava tee 1 maja ja korteri number: küla: Lehmja küla vald: Rae

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus MUDELPROJEKTEERIMINE MERKO EHITUSES Sammud BIM-i juurutamises 1 AS Merko Ehitus kontsern Baltimaade juhtiv ehituskontsern Pakub ehitusteenuseid ja teostab kinnisvaraarendust Eestis, Lätis, Leedus Aktsiad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation AKTSIONÄRIDE KORRALINE ÜLDKOOSOLEK 12. aprill 2019 KOOSOLEKU PÄEVAKORD Juhatuse esimehe Meelis Milderi pöördumine 2018. aasta ülevaade ja tulemused Juhatuse liikme Mae Hanseni pöördumine 2019-2020 tegevusplaan

Rohkem

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 31.12.2017 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: registrikood: 80096043 tänava/talu nimi, Majakovski 14-3 maja ja korteri number: linn: Sillamäe linn maakond: Ida-Viru

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Arco Vara AS AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE

Arco Vara AS AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2015. AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE 2015. AASTA I KVARTALI LÜHENDATUD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA) Ärinimi: Registrikood: 10261718 Aadress: Rävala pst 5, 10143

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: tänava/t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: tänava/t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit registrikood: 80096126 tänava/talu nimi, Kiriku 6 maja ja korteri number: linn: Tallinn

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

AS TALLINNA VESI aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019

AS TALLINNA VESI aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019 AS TALLINNA VESI 2019. aasta 2. kvartali konsolideeritud vahearuanne 26. juuli 2019 Valuuta tuhandetes eurodes Aruandlusperioodi algus 1. jaanuar 2019 Aruandlusperioodi lõpp 30. juuni 2019 Aadress Juhatuse

Rohkem

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamat L 149/6 Euroopa Liidu Teataja 12.6.2009 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 494/2009, 3. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid

Rohkem