EASTMAN SPECIALTIES OÜ UUS-TEHASE 8 KOHTLA-JÄRVE KÄITISE LÄHTEOLUKORRA ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2349/15 Katrin Juhanson Keskkonnaspetsialist Juhan Ruut Keskkonnaosakonna juhtivekspert Tartu 2015
SISUKORD SISUKORD... 3 SISSEJUHATUS... 5 1. KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS... 6 1.1. KÄITISE ASUKOHT... 6 1.2. KÄITISE TEGEVUS... 7 2. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA... 9 2.1. ETAPP 1: KÄITISES KASUTATAVAD, TOODETAVAD VÕI KESKKONDA VIIDAVAD OHTLIKUD AINED... 9 2.2. ETAPP 2: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE... 14 2.3. ETAPP 3: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE VÄLJASELGITAMINE... 16 2.3.1. Käitise tegevuskohale eriomase saasteriski hindamine... 16 2.4. ETAPP 4: KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU... 18 2.5. ETAPP 5: KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS... 19 2.5.1. Asukoha iseloomustus... 19 2.5.2. Asukoha geoloogiline ehitus ja veekihtide iseloomustus... 22 2.5.3. Piirkonna põhjavee seisund ja selle seire... 23 2.5.4. Varasemast tegevusest põhjustatud reostus... 25 2.6. ETAPP 6: TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL... 26 2.7. ETAPP 7: UURINGUD KÄITISE TEGEVUSKOHAL... 27 2.7.1. Pinnase ja Põhjavee analüüsid... 27 2.8. ETAPP 8: LÄHTEOLUKORRA ARUANNE... 30 2.8.1. Ained, mida kajastada lähteolukorra aruandes... 30 2.8.2. Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel.... 31 2.8.3. Põhjavee Lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel.... 33 3. KOKKUVÕTE... 34 4. KASUTATUD KIRJANDUS... 36 LISAD... 37 LISA 1 EASTMAN SPECIALTIES AS HOONETE JA RAJATISTE PAIKNEMINE KÄITISE TERRITOORIUMIL... 38... 39 LISA 2 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE PÕHIMÕTTELINE SKEEM JA LÜHIKIRJELDUS... 40 ETTEVÕTTE TEHNOLOOGILINE PÕHIMÕTTELINE SKEEM... 41 1. BENSOEHAPPE TOORMISPROTSESSI LÜHIKIRJELDUS... 42 2. BENSOEHAPPE ESTRIE (BENZOFLEX ) TOOTMISPROTSESSI LÜHIKIRJELDUS... 42 3. NAATRIUM- JA KAALIUMBENSOAATIDE TOOTMISE LÜHIKIRJELDUS... 43 LISA 3 PINNASEPROOVIDE VÕTMISE METOODIKA EHITUS-LAMMUTUSTÖÖDE KÄIGUS. PROOVIVÕTU DOKUMENTEERIMINE... 44
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 5 SISSEJUHATUS Käesolev lähteolukorra aruanne on koostatud Eastman Specialties OÜ (registrikood 70008658) tellimusel. Ettevõtte lähteolukorra analüüsi kohustus tuleneb tööstusheite seaduse 57, mille kohaselt peavad kompleksloa kohuslased käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, koostama lähteolukorra aruande. Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel. Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/162972. Ettevõte tegeleb bensoehappe ja selle derivaatide tootmisega. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011. a määrusele nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määramise kord, on Eastman Specialties OÜ klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks (ohtlik kemikaal tolueen, maksimaalne üheaegselt hoitav kogus 3320 t). Aruande koostamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendmaterjali Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal (versioon 1.0. 2.09.2013), ettevõttelt saadud infot ning andmeid kasutatavate kemikaalide, nende hoiustamise/ohtlike jäätmete ning jäätmekäitlusprotsesside kohta. Ainete (keskkonna)ohtlikkuse määramisel on aluseks võetud Euroopa Liidu ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (1272/2008, lüh CLP määrus). Lisaks on kasutatud erinevates avalikes andmebaasides (Maa-amet, KLIS, EELIS) esitatud informatsiooni ning eelnevalt Sillamäe linna tööstuspiirkonna territooriumil ja selle lähiümbruses koostatud aruandeid. Enne lähteolukorra aruande koostamist käisid OÜ Hendrikson & Ko eksperdid ka Eastman Specialties OÜ tootmistegevuse ja territooriumiga tutvumas. Objektikülastus toimus 10.06.2015. a. Lähteolukorra aruande on koostanud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaosakonna spetsialist Katrin Juhanson ja juhtivekspert Juhan Ruut (litsents KMH 0070, kehtiv kuni 11.01.2017.a). VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
6 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 1. KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1. KÄITISE ASUKOHT Eastman Specialties AS tööstusterritoorium paikneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosast lääne-loode suunas, ligikaudu 1,5 km kaugusel põhilistest elamurajoonidest ning ca 2 km põhjasuunas asuvast Saka külast (vt Kaart 1). Kaart 1. Eastman Specialties AS käitise asukoht Kohtla-Järvel Ida-Virumaal (Maa-ameti GIS rakendus 2015). Ettevõtte paikneb 25,8 ha suurusel territooriumil aadressil Uus-Tehase 8 (katastriüksuse tunnused 32210:001:0004 ja 32210:001:0005, vt kaart 2), Kohtla- Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkonnas. Siia on koondunud mitmed keemiatööstuse jt valdkondade ettevõtteid (nt väetiste ja lämmastikühendite tootja Nitrofert AS, regionaalne reoveepuhasti OÜ Järve Biopuhastus, metalli töötlemisega tegelev Remeksi Keskus AS, jt). Käitisest ca 2 km raadiusesse jäävad ka VGK Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaam ja VKG Oil AS-i põhjapoolne osa, sh edelasuunda jäävad poolkoksimäed. Ühe kilomeetri kaugusel põhjasuunal kulgeb Tallinn-Narva maantee. Piirnevate maa-alade sihtotstarbeks maa-ameti kaardirakenduse andmetel on peamiselt tootmismaa. Käitise tegevuskoha ajalugu ning keskkonnatingimusi on detailsemalt kirjeldatud peatükkides 2.4 ja 2.5. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 7 Maatulundusmaa Tootmismaad AS Remeksi Keskus Nitrofert AS Tootmismaad Tootmismaa Transpordimaa OÜ Järve Biopuhastus Jäätmehoidla Kaart 2. Eastman Specialties AS käitise paiknemine (Maa-ameti GIS rakendus 2015). 1.2. KÄITISE TEGEVUS Käitis toodab bensoehapet, bensoehappe soolasid (naatrium- ja kaaliumbensoaati) ning bensoehappe estreid (benzofleksid). Käitises ülesseatud tootmisvõimsus: Bensoehape (sulamina) - maksimaalselt 60 000 t/a, sellest helvestena maksimaalselt 28 500 t/a; Naatriumbensoaat 23 000 t/a; Kaaliumbensoaat 600 t/a; Bensoehappe estrid- maksimaalselt 46 000 t/a. Bensoehappe tootmine toimub pideva vedelfaasilise katalüütilise reaktsioonina kõrgetel temperatuuridel. Bensoehappe tooraineks on tolueen ja suruõhk. Bensoehapet toodetakse sulamina - projektvõimsus on 60 000 tonni/aastas. VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
8 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Toodetud bensoehappe sulami (pooltoode) baasil valmistatakse puhast bensoehapet (helbeline bensoehape) koguses kuni 28 500 t/a. Ülejäänud bensoehappe sulamist kulub ~42 500 t/a (85%) benzoflekside ja 5 000 t/a (10%) bensoaatide valmistamiseks. Bensoehappe estrite tootmine toimub perioodilise protsessina segajaga varustatud reaktorites, lähtekomponentideks on bensoehappe sulam ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel. Naatrium- ja kaalumbensonaadi valmistamine toimub perioodilise protsessina reaktorites. Tooraineks kasutatakse bensoehappe sulamit, vett ning sõltuvalt toodangust kas naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi. Ettevõtte hoonete ja rajatiste paiknemine Uus-Tehase 8 territooriumil on LISAS 1. Tootmisprotsesside põhimõtteline skeem ja lühikirjeldus on detailsemalt toodud LISAS 2. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 9 2. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke aineid ja nende koguseid ning määratakse kindlaks, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase ja põhjavee reostust, et teha kindlaks lähteolukorra aruande koostamise vajadus. 2.1. ETAPP 1: KÄITISES KASUTATAVAD, TOODETAVAD VÕI KESKKONDA VIIDAVAD OHTLIKUD AINED Ettevõttes kasutatavate ohtlike ainete ülevaade on toodud Tabelis 1, mis on koostatud Eastman Specialties AS kompleksloa tabelis 9 Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid sisalduva informatsiooni põhjal. Tabelis on toodud ohtlike ainete loetelu (sh segudes sisalduvad ohtlikud ained), kasutusvaldkond (protsess), kogus, klassifikatsioon (vastavalt Euroopa Kemikaaliagentuuri /ECHA/ andmebaasidele) ning säilitamisviis. Võrreldes keskkonnakompleksloas toodud loeteluga on välja jäetud vee eelpuhastuses kasutatav karbamiid, trietüleenglükool ehk 2,2-(etüleendioksü)- dietanool, dipropüleenglükool need ained ei ole klassifitseeritud ECHA järgi ohtlikuks. Tabel 1. Väljavõte ettevõtte kompleksloa tabelist - ülevaade ettevõttes kasutatavatest ohtlikest ainetest, nende klassifikatsioon, kogus ja säilitamine Ohtlik aine Sisal -dus kemi - kaalides, % CAS nr Ohukategooria H-lause Kasutamine Kogus t või m 3 /a Maks. üheaegselt hoitav kogus t või m 3 Säilitamisviis Ammoniaak 100 7664-41-7 Flam. Gas 2 Skin Corr. 1B Acute Tox. 3 Aquatic Acute 1 H221 H314 H331 H400 bensoehappe tootmine 0.8 t/a 0,8 süsteemis Bensoehape (pooltootena, nn sulam ) 100 65-85-0 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 STOT RE 1 H315 H318 H372 (sissehingamisel) bensoehappe tootmine 60000 t/a 135 Mahutid E- 316/1-5, süsteemis Koobaltatsetaat tetrahüdraat 100 6147-53-1 Skin Sens. 1 Resp. Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1 H317 H334 H400 H410 H341 H360 H350 bensoehappe tootmine 2.472 t/a 0,1 paberkotid VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
10 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Tolueen (Metüülbenseen) 99,75 108-88-3 Flam. Liq. 2 Asp. Tox. 1 Skin Irrit. 2 STOT SE 3 Repr. 2 STOT RE 2 H225 H304 H315 H336 H361 H373 bensoehappe tootmine 51000 t/a 3320 mahutis, süsteemis Väävelhape 94 7664-93-9 Skin Corr. 1A H314 bensoehappe tootmine 30 t/a 3 Konteiner Segu NALCO TriACT 1820: (biotsiid kondensaatvee töötlemiseks) 6 t/a 0,8 Paak 2- Dietüülaminoetanool 5-10 100-37-8 Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Acute Tox. 4 H226 H302 H312 H314 H332 bensoehappe ja estrite tootmine kuni 0,6 t/a Morfoliin 10-30 110-91-8 Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Acute Tox. 4 H226 H302 H312 H314 H332 bensoehappe ja estrite tootmine kuni 1,8 t/a - - Tsükloheksüülamiin 10-30 108-91-8 Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Repr. 2 H226 H302 H312 H314 H361f bensoehappe ja estrite tootmine kuni 1,8 t/a Diislikütus 100 68334-30- 5 Carc. 2 H351 bensoehappe ja soolade tootmine 7 t/a 0,6 paak Dietüleenglükool 99 111-46-6 Acute Tox. 4 H302 bensoehappe estrite tootmine 7959 t/a 80 mahutid Naatriumkarbonaat 99,5 497-19-8 Eye Irrit. 2 H319 bensoehappe estrite tootmine 690 t/a 20 mahuti Soojuskandja Downtherm G: 25.06 t/a 8,0 Soojusvahetuse süsteemis 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)- naftaleen 58-62 63674-30- 6 Difenüüleeter 38-42 101-84-8 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1 Eye Irrit. 2A Aquatic Chronic 2 H400 H410 H319 H411 bensoehappe estrite tootmine bensoehappe estrite tootmine kuni 15,54 t/a kuni 10,53 t/a - - Maagaas: 5493600 m 3 /a - gaasitorustik ja katlad Metaan 93,4 74-82-8 Flam. Gas 1 H220 Etaan 3,5 74-84-0 Flam. Gas 1 H220 bensoehappe estrite tootmine bensoehappe estrite tootmine - - - TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 11 Vesinikperoksiid (>60% vesilahus) 50 7722-84-1 Ox. Liq. 1 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1A Acute Tox. 4 H271 H302 H314 H332 bensoehappe estrite tootmine,, eelpuhastus 600.8 t/a 3,4 konteinerid Fosforhape (H3PO4) 25-85 7664-38-2 Skin Corr. 1B H314 eelpuhastus 37 t/a 2 konteinerid Vesinikkloriid (soolhape 32-34 %) 30-34 7647-01-0 Met. Corr. 1 Skin Corr. 1B STOT Single Exp 3 (hingamisteede ärritus) H290 H314 H335 eelpuhastus 20 t/a 2 konteiner Segu NALCO 77393 (biotsiid) 2 t/a 0,8 paak C8-10 polüglükosiid 5-10 C10-16 polüglükosiid 5-6 68515-73- 1 110615-47-9 Eye Dam. 1 Eye Dam. 1 H318 H318 Jahutusvee töötlus Jahutusvee töötlus kuni 0,2 t/a kuni 0,12 t/a - - Segu NALCO 3D Trasar 3DT187: 10 t/a 5 Paak Fosforhape (H3PO4) 5-10 7664-38-2 Skin Corr. 1B H314 Jahutusvee töötlus kuni 1 t/a Metanool (Metüülalkohol) 1 67-56-1 Flam. Liq. 2 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 STOT SE 1 H225 H301 H311 H331 H370 Jahutusvee töötlus kuni 0,1 t/a - - Didetsüüldimetüülammooniumkloriid (NALCO 8515 Plus) 5-15 7173-51-5 Acute Tox. 3 Skin Corr. 1B Aquatic Chronic 2 H301 H314 H410 Jahutusvee töötlus 8 t/a 4 Paak Kaaliumhüdroksiid 50 1310-58-3 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1A H302 H314 K-bensoaadi tootmine, bensoehappe estrite tootmine 384 t/a 100 mahutid, süsteemis Naatriumhüdroksiid 48-51 1310-73-2 Skin Corr. 1A H314 Na-bensoaadi tootmine, bensoehappe tootmine 6607 t/a 300 mahutis, süsteemis Ka ettevõtte valmistoodanguks on ohtlikud ained bensoehape, naatriumbensoaat. Bensoehappe estritel põhinevad plastifikaatorid Benzoflex sisaldavad 18-82 % oksüdipropüülbensoaati (see aine on klassifitseeritud 3. kategooria keskkonnaohtlikuks aineks). Kaaliumbensoaat ei ole klassifitseeritud ohtlikuks. Ülevaade ohtlike toodete ja toodetes sisalduvate ohtlike ainete klassifikatsioonist, kogustest ja säilitamisest on toodud Tabelis 2. Lisaks tekib tootmisprotsesside ja käitise tegevuse tulemusena ka erinevaid ohtlikuks liigitatud jäätmeid. Nt ohtlikke aineid sisaldavad erinevad vee eeltöötluse ja reovee kohtpuhastuse setted, reaktsioonijäägid, filtrikoogid ja kasutatud adsorbendid. Hoonete ja seadmete hooldamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
12 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE värvi- või lakijäägid, hüdraulikaõlid, asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid, ohtlike osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri ja elektroonikajäätmed, jne vt Tabel 3. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 13 Tabel 2. Väljavõte ettevõtte kompleksloa tabelist 10- ülevaade ettevõttes toodetud ohtlikest ainetest, nende klassifikatsioon, kogus ja säilitamine Ohtlik aine Sisaldus tootes, % CAS nr Ohukategooria H-lause Kogus t või m 3 /a Maks. üheaegselt hoitav kogus t või m 3 Säilitamisviis Bensoehape (helvestena) ~100 65-85-0 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 STOT RE 1 H315 H318 H372 (sissehingamisel) 28 500 t/a 800 t Kottides valmistoodangu laos Naatriumbensoaat ~99 532-32-1 Eye Irrit. 2 H319 23 000 t/a 600 t Kottides valmistoodangu laos Oksüdipropüüldibensoaat (plastifikaatorite Benzofleks B9-88 jt koostises) 18...82 27138-31- 4 Aquatic Chronic 3 H412 kuni 37 720 t/a 1 150 t Mahutid E-945, 947, 960, 962, 970, 980 Tabel 3. Käitise tegevuse tulemusena tekkivad ohtlikud jäätmed ning nendes sisalduvad ohtlikud ained JÄÄTMELIIK KOODINUMBER t/a Jäätmetes sisalduda võivad keskkonnaohtlikud ained Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed 05 01 06* 60 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid (nn kuubijääk) 07 01 08* 3720 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid 07 01 10* 100 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastuse setted 07 01 11* 50 Tabelis 1 loetletud ained, mida kasutatakse reovee töötlemisel Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 08 01 11* 1 Orgaaniliste lahustite jäägid Muud hüdraulikaõlid 13 01 13* 35 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 15 02 02* 10 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained, mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 12 16 02 13* 0.01 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Õli sisaldavad jäätmed 16 07 08* 30 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 16 07 09* 1 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
14 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 17 05 03* 5 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained, mineraalõli (naftasüsivesinikud) Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 17 06 01* 1 Asbest (lammutustöödel) Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 17 06 05* 19 Asbest (lammutustöödel) Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted 19 08 13* 40 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 20 01 21* 0.25 Elavhõbe Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 20 01 33* 0.2 Raskmetallid Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektrija elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 20 01 35* 2 Raskmetallid Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 15 01 10* 20 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid 13 03 10* 3 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud 16 05 06* 0.15 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Pliiakud 16 06 01* 1 Pliiühendid, väävelhape 2.2. ETAPP 2: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE Etapis 2 määratakse eelnevas etapis väljaselgitatud ainete pinnase ja põhjavee potentsiaalne reostamise võime. Esmalt hinnatakse, kas eelmises etapis loetletud ainete seas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks määratud aineid: Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri 21.07.2010 määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318); Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373); Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonnaministri 11.08.2010 määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374). Reostamise võime määramisel lähtutakse ainete toksilisuse, liikuvuse, biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Alljärgnevalt on toodud käitises kasutatavate ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime (arvesse on võetud aine käitumist keskkonnas ning antud hinnang võimaliku reostuse tekkimise TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 15 kohta). Tuginetud on informatsioonile, mis pärineb Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) klassifitseerimise ja märgistamise andmebaasist 1. Lähtuvalt eelmises peatükis analüüsitule võib Eastman Specialties AS-i tootmisprotsessis kasutatavatest ohtlikest kemikaalidest antud etapis välja tuua järgmised potentsiaalsed ained, mis keskkonda sattudes võivad põhjustada pinnase ja põhjavee reostust: bensoehape ja bensoaadid (ei kuulu keskkonnaohtlike kemikaalide hulka, kuid kirjanduse andmetel suurtes kogustes keskkonda sattununa võivad põhjustada nii pinnase kui põhjavee reostust); Oksüdipropüüldibensoaat sarnaste ühendite omaduste põhjal poolestusaeg vees 62,5-250 h, pinnases 125-560 h 2, st kuni 23 päeva, püsiv reostus võib tekkida pikaajalise lekke tulemusena; tolueen (kehtestatud piirväärtus pinnases, põhjavees ja ka pinnavees); dietüleenglükool jt glükoolid (ei kuulu keskkonnaohtlike kemikaalide hulka, kuid kirjanduse andmetel suurtes kogustes keskkonda sattununa võivad põhjustada nii pinnase kui põhjavee reostust, samas on lagunemine suhteliselt kiire; Hollandis loetakse oluliseks reostuseks dietüleenglükooli sisaldus pinnases üle 270 mg/kg ja põhjavees üle 13 mg/l 3 ); naftasüsivesinikud - kütused, mineraalõlid (kehtestatud piirväärtus pinnases, põhjavees ja ka pinnavees naftasüsivesinikud C10...C40); koobalti ühendid (kehtestatud piirväärtused pinnases ja põhjavees); kuubijäägis võib sisalduda kuni 0,3 % mangaani ja 0,03 % koobaltit, vase kroomi, nikli ja tsingi sisaldused on vähemalt 10 korda väiksemad; jäätmetes sisalduda võivad muud raskemetallid: plii ja elavhõbe. Tähelepanu tuleb pöörata ka veetöötluse ja soojusülekande süsteemidele: Veetöötluses kasutatavad biotsiidid jm ained: didetsüüldimetüülammooniumkloriid veekeskkonnas lagunemisaeg pikk, kuid pinnases lagunemise poolestusaeg ~1 päev; samas sõltub biolagunevuse kiirus pinnases aine kontsentratsioonist ja mikrobioloogilise populatsiooni liigilisusest ja hulgast 4 ; dietüülaminoetanool ei ole veeorganismidele mürgine ja on biolagunev, kuid pinnases hästi liikuv 5, mistõttu suuremate lekete korral võib eeldada jõudmist põhjavette; tsükloheksüülamiin pinnasele või vette sattununa võib teatud määral auruda, õhus laguneb kiiresti; pinnases biolagunemine suhteliselt aeglane, hea liikuvuse tõttu võib jõuda põhjavette 6 ; 1 ECHA C&L Inventory Database 2 http://www.epa.gov/hpv/pubs/summaries/diglybnz/c13057rs.pdf 3 http://environment.gov.ab.ca/info/library/8310.pdf 4 http://pi.ace.orst.edu/search/getdocketdocument.s?document=epa-hq-opp-2006-0338-0019 5 http://www.chem.unep.ch/irptc/sids/oecdsids/diethylaminoethan.pdf 6 https://www.rose-hulman.edu/users/faculty/staggs/chemistry/000000/000124.pdf VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
16 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE morfoliin hea lenduvusega, mistõttu võib enne pinnasesse imbumist aurustuda; biolagunemine suhteliselt aeglane, pinnase orgaanilise osaga ei seondu 7 ; suuremate lekete korral ei saa välistada jõudmist põhjavette. Soojusülekandesüsteemid: 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)-naftaleen suuremate lekete korral võib tekitada reostuse: pinnases liikuv, mistõttu võib sattuda põhjavette; ei bioakumuleeru, kuid on väga mürgine veeorganismidele ja pikaajalise mõjuga 8 ; Difenüüleeter - vees lahustub vähe, samuti vähese liikuvusega pinnases; ei ole kergesti biolagunev, kuid püsivus vähene ja bioakumuleerumise potentsiaal madal 9. Veetöötluses kasutatavad alküüpolüglükosiidid lagunevad keskkonnas, sh pinnases ja vee-sette süsteemis hästi 10. Happed, leelised, ammoniaak, vesinikperoksiid, metanool jm võivad keskkonda sattununa võib tekitada lühiajalist kahjulikku mõju taimestikule jt organismidele, muuta mulla või veekeskkonna ph-d, kuid need ained reageerivad keskkonnakomponentidega ja tekivad ained, mida ei loeta pinnase või põhjavee saastet tekitavaks. 2.3. ETAPP 3: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE VÄLJASELGITAMINE Etapis 3 analüüsitakse ohtlike ainete tegelikku pinnase ja põhjavee reostamise võimalust ja tõenäosust. Ohtliku aine pinnase ja põhjavee saastamise tegelik võimalus sõltub eelkõige käitlustingimustest, sh sellest, kui hästi on rakendatud erinevaid meetmeid, et takistada selle aine sattumist keskkonda. Antud peatükk analüüsib, millised eelmises peatükis väljatoodud ohtlike ainete käitlemine võib põhjustada keskkonnareostust. 2.3.1. KÄITISE TEGEVUSKOHALE ERIOMASE SAASTERISKI HINDAMINE Käesoleva lähteolukorra aruande koostamise raames külastasid Hendrikson & Ko eksperdid 10.06.2015 Eastman Specialties AS-i territooriumi ja tootmiskompleksi, mille eesmärgiks oli teostada detailne objekti ülevaatus, et hinnata ettevõttes kasutusel olevat tehnoloogiat, kemikaalide käitlemist, nende ohjamismehhanisme 7 http://www.epa.govt.nz/search-databases/pages/ccid-details.aspx?substanceid=1628 8 http://msdspds.castrol.com/ussds/amersdsf.nsf/0/7409f5e096f7f592802578b0005b20a7/$file/04019 0Transcal%20SA.pdf 9 http://www.epa.gov/hpvis/hazchar/101848_diphenyl%20oxide_march2010.pdf 10 http://www.thesoapkitchen.co.uk/images/msds/other/msds_lauryl_glucoside.pdf TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 17 (meetmeid, mis takistavad ohtlike kemikaalide sattumist keskkonda pinnasesse ja põhjavette) ning rakendatud kaitsemeetmete piisavust. Ettevõttes on juurutatud ja sertifitseeritud kvaliteedi juhtimise süsteem ISO 9001:2008. Ettevõttes ei ole sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem, kuid ettevõte toetab aktiivselt korporatsiooni üldist strateegiat Connecting science and sustainability, mis on suunatud ökoloogilise ja sotsiaalse vastutuse tõstmisele koos protsessi ohutuse tagamisega. Strateegia aluseks on ülemaailmne keemiatööstuste algatus Responsible Care Management. Eastman Specialties OÜ on ühinenud selle strateegiaga Eestis, st on ühinenud Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusega Hoolime ja Vastutame (EKTLi H&V) programmiga. Tulenevalt Eastman Specialties AS käitises üheaegselt käideldavate ohtlike kemikaalide kogusest, on tegemist ohtliku ettevõttega. Õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nendest tuleneda võivate mõjude vähendamiseks inimese tervisele, ümbritsevale keskkonnale ja varale, on ettevõttes koostatud riskianalüüs ja kindlaksmääratud protseduurid, mis on vastavuses Eesti Vabariigi seadusandluse ja korporatsiooni põhimõtetega. Kõik töötajad läbivad keskkonnaohutuse alase koolituse ning töötajate teadlikkust protseduuride kohta kontrollitakse enne nende iseseisvale tööle lubamist. Ettevõttes esineda võivate õnnetuste vältimise ja mõju vähendamisega seotud tegevused toimuvad pidevalt. Iga aasta viiakse käitises läbi seadmete ja kommunikatsioonide ülevaatus ning vastavalt vajaduselt teostatakse jooksvaid remonditöid. Käitises on ohtlike aineid sisaldavate kemikaalide ja jäätmete käitlemisel rakendatud rida üldiseid meetmeid, mis välistavad pinnase ja põhjavee reostuse tekke normaalse töörežiimi korral ning minimeerivad avariiliste juhtumite tekke: käitise seadmete ja tehnoloogia projekteerimisel on arvestatud parima võimaliku tehnika juhendmaterjalidest tulenevate nõuetega (PVT-le vastavus on täpsemalt lahtikirjutatud kompleksloas); töötajate arv ettevõttes on piisav töökvaliteetseks teostamiseks; ettevõtte juhtkond ja personal omab piisavalt töökogemust kasutatava tehnoloogia osas; tootmisprotsessid on projekteeritud ja varustatud automaatklappide ning sensoritega ja ühendatud arvutijuhtimissüsteemiga DeltaV, mis tagab tehnoloogiliste protsesside parameetrite jälgimise ja paindliku juhtimise reaalajas; toimub ohtlike vedelkemikaale käitlevate seadmete regulaarne kontroll; võimalusel kasutatakse kinniseid tootmisseadmeid (reaktorid, kompaktorid jms); tehnoloogilistes protsessides korduvkasutatakse protsessilahuseid see tagab, et reageerimata jäänud komponendid taaskasutatakse; tegevused toimuvad peamiselt kinnistes hoonetes, kus on betoneeritud põrandad; VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
18 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE vedelkemikaalid ja vedeljäätmed, millel ei ole statsionaarseid mahuteid, hoitakse väikesemahulises taaras, mis asuvad kinnises laos või hoitakse asfalteeritud platsidel; alad, kus toimub ohtlike ainete ja jäätmete käitlemine, sh vedu, on kõvakattega (jäätmekogumiskohtade asukohad on näidatud LISAS 1 oleval käitise territooriumi plaanil: asukoht nr 29 mitteohtlike jäätmete hoiustamine asukohad nr 19, 30, 32, 34, 36 ohtlike jäätmete liigiti kogumise kohad.; vedelkemikaalide hoiustamiseks on erinevad maapealsed silinder- ja vertikaalmahutid, mis pinnase ja põhjavee kaitseks on paigaldatud lekkekindlasse pinnasekaitse vanni ; võimalikud kogunenud lekked (mahutitest ja mahutite alla kogunenud sadevesi) kogutakse betoonvannist torustiku abil kogumiskaevudesse, millest hiljem on võimalik saastunud vesi välja pumbata ning edasisele käitlemisele suunata; kogumiskaevud ei ole ühendatud käitise kanalisatsiooniga; ettevõtete tegevuses tekkinud jäätmeid hoitakse konteinerites või suletud mahutites, tekitatud ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele; käitis ei juhi oma heitvett veekogusse ja/või pinnasesse - kõik reoveed juhitakse praegu kanalisatsioonisüsteemi ja sealt edasi Järve Biopuhastuse OÜ-sse; toimub reovee eeltöötlemine enne puhastusseadmetesse laskmist; käitise kanalisatsioonisüsteem on renoveeritud aastatel 1996-1999, 2002, 2005 ja 2011; 10.06.2015 teostatud vaatlustel oli käitise territoorium korras ja puhas. Tootmisruumide põrandad olid betoneeritud ning heas seisukorras. 2.4. ETAPP 4: KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU Kohtla-Järve linna Järve linnaosa on ajalooliselt põlevkivitöötlemise piirkond, praegune Uus-Tehase 8 käitise alale rajati Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi tootmisüksused pärast II Maalilmasõda 1940ndatel aastatel. 1972. aastal rajati uudsel kõrgefektiivsel meetodil põhinev bensoehappe tootmise tehas. 1986. aastal ehitati uus bensoehappe tootmise tsehh. Pärast Eesti taasiseseisvumist kuulus käitis RAS Kiviter koosseisu. 1995. a omandas USA firma Velsicol 80 % ettevõttest, 1997. aastaks oli ettevõtte täielikult erastatud. 2002. aastal käivitati bensoehappe estrite tootmine. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 19 2009. aastal toimus Euroopa Komisjoni otsuse põhjal omanike vahetus (et vältida senise omanikfirma monopoolset seisundit vedela ja tahke bensoehappe ning naatriumbensoaadi tootmisel Euroopas). 2.5. ETAPP 5: KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS Lähtearuande koostamise juhendis on väljatoodud, et antud peatükis tuleb kirjeldada tegevuskoha keskkonnatingimusi, mille põhjal on võimalik määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohase ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust neid otsida. 2.5.1. ASUKOHA ISELOOMUSTUS Eastman Specialties AS tööstusterritoorium paikneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosast lääne-loode suunas. Ettevõtte tegevuse mõjupiirkonnas puuduvad looduskaitselised ja miljööväärtuslikud objektid ning lähiümbruses on tööstuspiirkond, kuhu on koondunud palju keemia- ja tööstusettevõtteid. Oluliseks tehnogeenseks objektiks tööstuspiirkonna käitiste läheduses on nn poolkoksimäed, kuhu hakati põlevkiviõli tootmisjääke ladestama 1938. aastal, millele 1943. aastal lisandus ka esimese (nn vana) jõujaama tuhk. Alates 50-aastate algusest on poolkoksiprügilasse ladestatud fuusse, hiljem veeti sinna ka muid jäätmeid, sh ka happegudrooni ja väävlit sisaldavad setteid. Enne sulgemistöid küündis mägede kõrgus kuni 172 meetrini üle merepinna. 11 Poolkoksimäed jagunevad erinevateks üksusteks. Uus-Tehase teele kõige lähemal paikneb VKG AS Põhja Soojuselektrijaama tuhaladestu (rohelisega piiritletud ala Joonisel 1), mille pindala koos settetiikidega on ligikaudu 71,6 ha. Tuhaladestut ümbritsevad piirdekraavid drenaažvee kogumiseks, kust vajadusel suunatakse liigne veekogus regionaalsetesse puhastusseadmetesse. Elektrijaamas on tuha hüdroärastussüsteem. Enne rekonstrueerimist ei olnud tuhaladestu vettpidav. Osa vett imbus nõlvadest välja ja vesi liikus ka vertikaalsetes pragudes. Poolkoksimägedega koosmõjus on tekkinud lähedalasuvale tööstusmaastikule ulatuslik põhjavee reostus. Rekonstrueerimistööde käigus rajati tuha- ja poolkoksimägede perimeetrile maa-alune tõkkesein, mille maksimaalseks sügavuseks on lubjakivi pealispind. Tõkkesein takistab nii nõrgvee sattumist keskkonda kui ka väljaspool ladestut kujuneva pinna- ja põhjavee valgumist ladestusse. Seina ja ladestu vahele rajati 2-3 m sügavune dreen, mis võimaldab koguda ladestutes tekkivat nõrgvett. Ladestute katte-konstruktsioonidel kujunev pindmine äravool kogutakse kokku kraaviga, millega vesi juhitakse ühtlustusmahutisse ja seejärel tulenevalt reostusastmest, kas juhitakse keskkonda või suunatakse Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. 11 VKG Energia Põhja Soojuselektrijaama tuhaväljaku vastavusse viimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, Tallinn 2010. VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
20 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Eastman Specialties tootmisterritoorium, nagu ka muu tööstuspiirkond ja sellel paiknevad ettevõtted, paikneb endisel sooalal. Ida pool on maapind ca 10 m kõrgem ja pinnavesi Kohtla-Järve Järve linnaosast valgub tööstuspiirkonna territooriumile. Normaalse sademehulga puhul juhitakse sadevesi torude ja lahtiste kraavide kaudu Kohtla jõkke. Joonis 1 Kohtla-Järve Järve linnaosa tööstusala poolkoksimäed: roheline ala VKG Põhja Soojuselektrijaama tuhaladestu; sinine ala vana poolkoksi ladestusala, mille sulgemistööd lõppesid 2015. a alguseks; punane ala uus poolkoksi prügila, mis rajatati vana ladestu lamedale osale, toimib alates 2007. aastast. Viirutatud tumekollane ala Eastman Specialties AS territoorium. [Allikas: Maves 2010 ja Maa-ameti kaardirakendus] 7.-8. august 2003. a sadas Kohtla-Järvel 2 päeva lausvihma, mis põhjustas linnas üleujutuse. Sademeveekanalisatsioon ei suutnud suure veehulgaga toime tulla, mistõttu ujutati üle ka tuhamägede vaheline tööstuspiirkond, üleujutus jõudis ka Eastman Specialties AS territooriumile. Üleujutuse tõttu algatati Ida-Virumaa piirkonna liigvee ärajuhtimise projekt, mille eesmärgiks oli eesvoolude puhastamine-korrastamine ja drenaažisüsteemide kordategemine. Selle projekti käigus rekonstrueeriti muuhulgas 2006. aastal Kohtla- Järve linnas asuvad ummistunud ja täis kasvanud liigvee ärajuhtimise kraavid, mis algavad Tehase tänava ja Järveküla tee ristilt, kulgevad piki Järveküla teed ja suunduvad Järveküla tee, Uus-Tehase tänava ja Kivi tee ristmiku piirkonnas Kivi tee kraavi (viimane rekonstrueeriti täies mahus). Nende kraavide valgalasse jäävad TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 21 Kohtla-Järve linna edelaosa, suur osa ettevõtete AS VKG Grupp, OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmete, AS Nitrofert ja Eastman Specialties AS territooriumidest. VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
22 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Uus-Tehase 8 käitisele rajati 2013. aastal sademevete ärajuhtimise süsteem, mis on mõeldud sadevete ja põhjavee väljaviimiseks üleujutuste ja tugevate sadude korral. Antud objekti ehituslik eesmärk oli ennetada üleujutusi tehase territooriumi. Kogumiskraav läbib tehase territooriumi ning on ühendatud Ontika peakraaviga. 2.5.2. ASUKOHA GEOLOOGILINE EHITUS JA VEEKIHTIDE ISELOOMUSTUS Geoloogilise iseloomu järgi asub käitise territoorium lubjakiviplatool. Pinnareljeef on tasane, väikese kaldega lääne suunas. Kvaternaari katteladestu (0,2-1,0 m) koosneb moreenist, keskmisest liivsavist ja väheraskest saviliivast. Kogu territoorium on kaetud 0,2 0,4 m paksuse mullakihiga. Pinnase külmumispiir asub 1 m sügavusel. [ 12 ] Ordoviitsiumi savikad lubjakivikihid (O2uh) kogupaksusega ca 10 m. Kihi põhjaveetase kõigub olenevalt aastaajast ligikaudu 3 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase langeb lõuna suunas. Selle kihi põhjavett piirkonnas ei kasutata. Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid (O2ls-O1vl) kogupaksusega ca 20 m. Karbonaatkivimitega on seotud Lasnamäe-Kunda veekiht, mida piirkonna veevarustuses ei kasutata. Põhjavee tase langeb lääne suunas. Ordoviitsiumi veekihtide põhjavesi on tööstuspiirkonnas reostunud orgaaniliste ohtlike ainetega. Teada on ka varasem tolueeni reostus käitise territooriumil uue tolueeni mahutipargi juures (likvideeriti mahutipargi rajamise käigus). Glaukoniitliivakivi, dolomiit, savi ja argilliit (O1lt-O1pk) kogupaksusega ca 5 m. See kiht moodustab koos O1vl dolomiidiga suhtelise veepideme Lasnamäe-Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahel. Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid (O1pk-Cm1ts) kogupaksusega ca 20 m, moodustades samanimelise veekihi. Vaadeldaval alal langeb põhjavee peegel lääne ja loode suunas. Veekiht on reostuse eest keskmiselt kaitstud, kuid ülalasuv veepide on vaid suhteline (veepideme veepidavust vähendavad rikked, vanad puuraugud, kaevanduste mõju). Reostusohu tõttu veekihti tööstuspiirkonnas ei kasutata. Kambriumi sinisavi (Cm1lk-Cm1ln) kogupaksusega ligikaudu 100 m. Sinisavide all 115 125 m sügavusel maapinnast asub Kambrium-Vendi veekompleks. Veekihti kasutatakse Kohtla-Järve veevarustuses, lähim veehaare on (Eastman Specialties AS suhtes) paikneb AS Nitrofert territooriumil. Veekiht on pindmise reostuse eest kaitstud, seda võib reostada ainult mittekorras olevate kaevude kaudu. 12 Eastman Specialties AS keskkonnamõjude hindamine seoses keskkonnakompleksloa muutmise taotlusega. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Kirde-Eest osakond. KMH aruanne, Jõhvi 2012. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 23 Eastman Specialties AS-il puuduvad oma veehaarded. Põhjavett (olmevesi, sh joogivesi, tehnoloogiline vesi lahuste valmistamiseks ja pesuvesi) ja järvevett (tehnoloogiline jahutusvesi, Konsu järvest) ostetakse VKG Energia OÜ käest vastava lepingu alusel. Lähimaks pinnaveekoguks on ettevõtte põhja- ja loodeservast ligikaudu 700 m kaugusel asuv Varbe peakraav, milline suubub Kohtla jõkke (tootmisterritooriumist 4,7 km kaugusel). Tiike arvestamata on lähimaks suuremaks veekoguks Soome laht (4 km kaugusel). 2.5.3. PIIRKONNA PÕHJAVEE SEISUND JA SELLE SEIRE Järve linnaosa põhjavesi on olnud pikka aega tööstusliku reostuse surve all. Peamiseks surveteguriks on VKG tööstusjäätmete prügila, millele ladestatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi ja soojuselektrijaamade tuhka. Varasemalt ladestati seal ka teisi põlevkivitööstuse ja keemiatööstuse ohtlikke jäätmeid. Nüüd on mägede vana, kasutusest väljas olev osa kaetud vettpidava bentoniitmatiga, mille peal on kiht tihendatud poolkoksi, millele on külvatud heintaimi. Poolkoksiprügila lähiümbruses on maapinnale lähim põhjaveekiht (Lasnamäe-Kunda veekiht) reostunud. Üle põhjavee piirarvude on enamasti naftasaaduste, fenoolide ja benseeni sisaldus, joogivee piirsisaldused on ajuti ületatud arseeni ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse osas. Tulenevalt põhjavee voolu suunast ulatub reostus poolkoksi-mägedest 300-500 m kaugusele lääne ja põhja suunas, ordoviitsiumi veekihis on reostus levinud ligikaudu 900 hektaril (vt Joonis 2). 13 Poolkoksimägede ja tuhamägede piirkonnas rajati ülemiste põhjaveekihtide seireks 1992. aastal 22 vaatluspuuraugust koosnev seirevõrk. Nüüdseks on enamik puurauke erinevatel põhjustel suletud ja tamponeeritud. Riiklike seireandmete alusel on Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum keemiliselt halvas seisundis. Lähima riikliku seirepuurkaevu nr 19 560 (jääb Kohtla-Järvest läände) 2 viimase aasta tulemused (esimene tulemus 2013. a, teine 2014. a kohta): naftasaadused 0,085 ja < 0,17 mg/l, 1-aluselised fenoolid 0,0034 ja 0,0026 mg/l, benseen 0,5 μg/l (2013. a proovi ei võetud), summaarsed polü-aromaatsed süsivesinikud 6,3 ja 2 μg/l, sulfaadid 80,2 ja 48,6 mg/l. Võrreldes 2013. aastaga on läviväärtust ületavate saasteainete sisaldusega vaatluskaevude protsent põhjaveekogumis vähenenud. 14 13 Viru Keemia Grupi uue poolkoksi prügila eelprojekti keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 4077, Tallinn 2005. 14 Riikliku keskkonnaseire programmi aruanne, allprogramm: Põhjaveekogumite seire. III osa: Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogumite grupp. Aeg: 2014. Teostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
24 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Tingmärgid keskveevarustuse kaevud katastrinumbriga üksiktarbija kaevud katastrinumbriga pinnaveeproovivõtu punkt koodiga reovee pumpla koodiga reostunud kraav vee voolusuund tööstusterritooriumi heitvee kraav ladu reostunud veega tammi varing muda liikumissuund põlengu ala fuussi järv muda settetiik erinevate jäätmete ladestuskoht reostunud põhjaveega ala reovee puhasti selitusvee bassein tuhamägi poolkoksimägi veekatastrisse kuuluv vooluveekogu Joonis 2 Lilla punktiirjoonega - poolkoksimägede põhjustatud põhjavee reostuse ulatus. Viirutatud tumekollasega on Eastman Specialties AS territoorium. [Allikas: VKG uue poolkoksi prügila eelprojekti KMH. Maves 2005] TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 25 2.5.4. VARASEMAST TEGEVUSEST PÕHJUSTATUD REOSTUS Uue tolueeni mahutipargi rajamise käigus (objekt nr 26 Joonisel 3) tuvastati pinnasest tolueeni järv, mis oli tekkinud tehase tegevusest Nõukogude perioodil. Tolueeni võimalik reostus on ka praeguse laohoone nr 29 juures see on endine bensoehappe tootmise eksperimentaaltsehh, kus endiste töötajate andmetel tolueeni pinnasele sattus. Muud olulist pinnase reostust põhjustatuna Eastman Specialties AS poolt ei ole tuvastatud. Siinkohal on teada üksikud väiksemahulised avariijuhtumid, nt 2010. aastast, kus alltöövõtja süül purunes õlipüüdja ja õli valgus pinnasesse. Saastunud pinnas eemaldati ja saadeti utiliseerimisele firmasse Eco Pro. Sarnaselt on toimitud ka teiste avariiliste leketega. Suuremahulisi lekkeid ei ole toimunud. Joonis 3. Potentsiaalselt tolueeniga reostunud alad VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
26 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 2.6. ETAPP 6: TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad. Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust. Joonisel 3 ja 4 on näidatud seirepuurkaevude asukohad (rajatud 1995. a RAS Kiviter erastamise käigus keskkonnaseisundi kontrolliks). Puurkaevude andmed on esitatud Tabelis 4. PA-1 asub väljapool aktiivses kasutuses olevat tootmis-territooriumi. Arvestades põhjavee ülemiste kihtide eeldatavat liikumist lääne suunal, asub PA 4 tolueeni mahutipargist avastatud reostuskoldest allavoolu. PA 3 on puuritud ilmselt ordoviitsium-kambriumi veekihti ja jääb tegutsevast tootmiskompleksist lääne suunale. Tabel 4. Põhjavee seirepuurkaevude asukohad Seirekaevu nr. x Koordinaadid Sügavus, m Veetase, m (18.05.2015) PA 1 6589921 684117 10,54 2,49 PA 2 6590168 684099 13,9 11,75 PA 3 6590143 684294 > 25 1,24 PA 4 6590369 684403 9,8 1,07 PA 5 6590235 684596 10,05 1,4 y 18.05.2015 teostatud põhjavee analüüsid ei viidanud põhjavee tolueenireostusele, kuid kõikide puurkaevude veest leiti diklorometaani 1,4...2,5 μg/l (selle aine jaoks ei ole kehtestatud piirväärtust põhjavees, 1,2-dikloroetaanil on piirarv 5 μg/l). Samas Eastman Specialties OÜ ei kasuta tootmistegevuses diklorometaani ning teadaolevalt ei ole seda ka varasemalt kasutatud. CH2Cl2 leiti 2013. a riikliku keskkonnaseire programmi tulemuste põhjal ka Purtse jõest, kuid selle päritolu ei ole teada. PA 1 veest leiti benseeni 0,13 μg/l (künnisarv 0,2 μg/l, piirarv 5 μg/l), muude orgaaniliste ainete sisaldus jäi alla määramispiiri (ülevaade analüüsitulemustest ptk 2.7). PA 2 vee ph oluliselt kõrgem tase kui teistes puurkaevudes võib viidata TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 27 2.7. ETAPP 7: UURINGUD KÄITISE TEGEVUSKOHAL Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada lähteolukorra aruanne. 2.7.1. PINNASE JA PÕHJAVEE ANALÜÜSID 2015. a maikuus tehti pinnase ja põhjavee analüüsid (proovivõtu asukohad on toodud joonisel 4). Pinnaseproovide tulemused on Tabelis 5, põhjaveel Tabelis 6. Nr 4 Nr 5 Nr 2 Nr 3 Nr 1 Joonis 4 EKUK 18.05.2015 teostatud pinnase ja põhjavee analüüside proovivõtukohad. Tabel 5. EKUK teostatud pinnaseproovide analüüsid VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
28 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Proovivõtuaeg: 18.05.2015 Kaeve 1 Kaeve 2 Kaeve 3 Kaeve 4 Kaeve 5 Näitaja Ühik 1; B95 2; B98 3; B99 4; B96 5; B97 ph ph ühik 8,2 8,7 8,4 8,4 8,1 Benseen mg/kg KA <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 Tolueen mg/kg KA <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 Etüülbenseen mg/kg KA <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 Ksüleenid mg/kg KA <0,07 <0,07 <0,07 <0,07 <0,07 Vastavalt Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases kehtestatule, ei ületanud pinnaseproovide analüüside tulemused ohtlike ainete sisalduse osas pinnases lubatud piirväärtusi. Kõikides asukohtades oli aromaatsete süsivesinike sisaldus alla määramispiiri. Tabel 6. EKUK teostatud põhjavee proovide analüüsid Proovivõtuaeg: 18.05.2015 PA 1 PA 2 PA 3 PA 4 PA 5 Näitaja Ühik P051; 294 P069; 292 P068; 289 P043; 295 P067; 298 Leelisus mgekv/l 10,27 0,76 6,18 9,22 5,79 Naatrium (Na+) mg/l 32 17 59 47 18 Kaalium (K+) mg/l 7,4 13 11 12 4,7 Diklorometaan µg/l 2,3 2,5 1,7 1,5 1,4 Triklorometaan (kloroform) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 1,2-dikloroetaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Benseen µg/l 0,13 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Trikloroeteen (trikloroetüleen) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Bromodiklorometaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tolueen µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Dibromoklorometaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 29 Proovivõtuaeg: 18.05.2015 PA 1 PA 2 PA 3 PA 4 PA 5 Näitaja Ühik P051; 294 P069; 292 P068; 289 P043; 295 P067; 298 Tetrakloroeteen (tetrakloroetüleen) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Etüülbenseen µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tribromometaan (bromoform) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Trihalometaanide summa (4 ühendit) µg/l <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 Ksüleenide summa µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Elektrijuhtimine (proovivõtul) µs/cm 684 216 946 948 818 ph (proovivõtul) ph ühik 6,7 9,8 7 7 7,1 Veetemperatuur (proovivõtul) C 10 11 10 12 7 Põhjaveetase m 2,49 11,75 1,24 1,07 1,4 Vastavalt Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused kehtestatule, ei ületanud põhjavee analüüside tulemused ohtlike ainete sisalduse osas põhjavees lubatud piirväärtusi. Kõikide puurkaevude veest leiti diklorometaani 1,4...2,5 μg/l (selle aine jaoks ei ole kehtestatud piirväärtust põhjavees, 1,2-dikloroetaanil on piirarv 5 μg/l). Samas Eastman Specialties OÜ ei kasuta tootmistegevuses diklorometaani ning teadaolevalt ei ole seda ka varasemalt kasutatud. PA 1 veest leiti benseeni 0,13 μg/l (künnisarv 0,2 μg/l, piirarv 5 μg/l), muude orgaaniliste ainete sisaldus jäi alla määramispiiri. PA 2 vee ph oli oluliselt kõrgem kui teistes puurkaevudes, samas jäid leelis-metallide kontsentratsioonid madalamaks kui teistes puurkaevudes (st reostust leelistega ei ole põhjust eeldada) ning ka elektrijuhtivus ja leeliselisus olid PA 2 veel oluliselt madalamad. VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15
30 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 2.8. ETAPP 8: LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et 8. etapiks on etappides 1-7 kogutud teabe koondamine lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse. 2.8.1. AINED, MIDA KAJASTADA LÄHTEOLUKORRA ARUANDES Ettevõtte praeguse tegevusega seotud ained, mida oleks põhjust kontrollida kui käitise tegevusest lähtuda võiva reostuse indikaatoraineid lähteolukorra aruande seireprogrammis: tolueen; naftasüsivesinikud C1o-C40; koobalt. Seireprogrammist on välja jäetud bensoehape, bensoaadid ja dietüleenglükool ja mangaan. Nimetatud orgaanilistel ainetel puuduvad piirväärtused pinnases ja põhjavees, seetõttu ei ole laborites ka akrediteeritud analüüsimeetodeid nende ainete kontrollimiseks. Mangaani puhul on küll meetodid olemas, kuid ei ole kehtestatud piirväärtuseid, mistõttu lähtuvalt lähteolukorra aruande koostamise eesmärgist ei ole piirväärtusteta ainete lülitamine seireprogrammi põhjendatud. Pinnase ja põhjavee seisundit võivad mõjutada ka veetöötluse ja soojusülekande süsteemides kasutavad ained, sh biotsiidid, kuid nende ühendite kontsentratsiooni on põhjust kontrollida ainult siis, kui toimub suuremamastaabiline leke vastava ainete mahutitest või tehnoloogilistest seadmetest. Seejuures ei tule kontrollida mitte kõiki allpool loetletud aineid vaid lekke põhjustanud süsteemis kasutusel olnud ainete osas reostuse likvideerimise järgselt. Ka nendele ainetele ei ole kehtestatud piirväärtusi pinnases ja põhjavees ja eeldatavalt puuduvad akrediteeritud analüüsimeetodid (st lekke kõrvaldamist kontrollida muude näitajate alusel, nt organoleptiliselt - pinnase värvuse muutuste ja lõhna järgi): Veetöötluses kasutatavad biotsiidid jm ained: didetsüüldimetüülammooniumkloriid ; dietüülaminoetanool; tsükloheksüülamiin; morfoliin; Soojusülekandesüsteemid: 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)-naftaleen ; difenüüleeter. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON 10.09.2015
EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 31 Käitises või selle naabruses toiminud varasematest tegevustest tingitud reostuse indikaatoraineteks on: tolueen; metüleenkloriid; benseen; naftasüsivesinikud C1o-C40. Siit järeldub, et ainukeseks aineks, mis võimaldab ettevõtte tegevusest tingitud reostust hinnata, ilma et piirkonna jääkreostus segama hakkaks, on koobalt. 2.8.2. PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL. Kogu senise tootmisala pinnase võib lugeda potentsiaalselt saastunuks, olemuselt on tegemist jääkreostusega. Pinnase seisundit täpsustatakse alal ehitus- või lammutustööde käigus potentsiaalsed saastavad objektid likvideeritakse, reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase alles jäävas kihis. Vanade tootmishoonete ja kommunikatsioonide piirkonnas ehitus-lammutustööde, sh kaevetööde tegemisel tuleb veenduda, et kaevetööde mõjutsooni ei jää keskkonnareostust põhjustada võivaid objekte (nt vanad mahutid, drenaažid, jms) ja tuleb kontrollida väljakaevatava pinnase saastatust C10-C40 süsivesinikega, aromaatsete süsivesinikega ja metüleenkloriidiga. Proovide võtmine ehitus-lammutustööde käigus Pinnase saastatuse lähteolukord tuleb kindlaks teha järgmiste tööde käigus: vanade hoonete-rajatiste lammutamisel; uute hoonete ja rajatiste ehitamisel, kui lähteolukorda ei ole eelnevalt samas asukohas toimunud lammutustööde käigus kindlaks tehtud; torutrasside jms kaevistes (sõltumata nende rajamise eesmärgist). Ülevaade proovivõtu metoodikast ja selle dokumenteerimisest on toodud Lisas 3. Proovivõtukohad määratakse kindlaks organoleptiliselt. Õli ehk nafta-süsivesinikega reostuse indikaatoriteks on pinnase tumenemine, naftasaaduste lõhn ja ka õlise kihiga vee olemasolu territooriumil. Täiendavalt saab kasutada kohapeal tehtavaid abistavaid katseid 15 : Kiletest tükike pinnast pannakse tumedasse veenõusse. Kui pinnases on naftasaadusi, moodustub veepinnale iseloomulik kile. Kile olemasolu ja paksuse järgi saab hinnata reostuse astet. Kui pinnases peaks olema kergesti lenduvaid saasteaineid, eralduvad need mullidena. 15 Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest. LIFE-ENV/EE/000925 (Viru-Peipsi CAMP) Viru and Peipsi CatchmentAreaManagementPlan. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2005. http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/reoveeproovide_kasiraamat.pdf VERSIOON 10.09.2015 TÖÖ NR 2349/15