TPÜ ÖKOLOOGIA INSTITUUT
|
|
- Anne Kriisa
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 AS ESFIL TEHNO lähteolukorra aruanne 2016
2 Sisukord 1. SISSEJUHATUS KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID AS ESFIL TEHNO KASUTATAVAD, TOODETAVAD JA KESKKONDA SUUNATAVAD OHTLIKUD AINED OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE KINDLAKSTEGEMINE TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL LISAANDMETE KOGUMINE LÄHTEOLUKORRA ARUANNE PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL PÕHJAVEE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL KASUTATUD KIRJANDUS
3 1. Sissejuhatus Vastavalt tööstusheite direktiivile (2010/75/EL) ja tööstusheite seadusele peavad keskkonnakompleksloa kohuslased käitised, mille tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega (ohtlik aine kõik ained, mis on ohtlikuks klassifitseeritud vastavalt EL reeglitele), koostama lähteolukorra aruande. See on käitaja poolt koostatud dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas, et kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel avalikustas Keskkonnaamet lähteseisundi aruande koostamise juhendi eelnõu (versioon ), mille alusel koosneb lähteolukorra aruande koostamise vajaduse kindlakstegemine ning vajaliku teabe kogumine kokku 8 etapist, kusjuures etappides 1-5 tuleb eelistada olemasolevat informatsiooni. Juhendist lähtuvalt on koostatud ka käesolev aruanne. 2. Käitise tegevuskoha ajalugu AS Esfil Tehno territoorium asub Sillamäe kinnistul Tööstuse 6. Kogu territooriumi pindala on ruutmeetri. Praegune AS Esfil Tehno on välja kujunenud 1964 aastal töösse antud filtermaterjale tootmise tsehhi baasil, mida on järk-järgult moderniseeritud ja tehnoloogiliselt täiustatud. Seoses karmistuvate keskkonnanõuete ja majanduslike vajadustega võttis AS Esfil Tehno 2015a. kasutusele lahustite taaskasutussüsteemi, mis suunab lahusti tagasi protsessi ja vähendab keskonna säästamist kuni 95% võrra. AS Esfil Tehno põhitegevusaladeks on filtermaterjalide tootmine ja müük (EMTAK 13961). 3. Keskkonnatingimused tegevuskohas Lähtuvalt lähteseisundi aruande koostamise juhendist peab võimaldama selles peatükis esitatud teave määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohased ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust neid otsida. Määratakse võimaliku riski all olevad keskkonnakomponendid ja saaste vastuvõtjad. Tuleb kindlaks teha, kas ümbruskonnas teostatakse tegevusi, mis põhjustavad sarnaste ohtlike ainete heidet ning kas ümbruskonnast tulenev heide võib migreeruda käitise tegevuskohale. Kirjeldatakse topograafiat, geoloogiat, põhjavee voolusuunda, potentsiaalseid saaste leviku teid (näiteks dreene, rentsleid ja teeninduskanaleid) ja muid keskkonnaspekte, näiteks elustik, liigid, kaitse all olevad alad, samuti maakasutust. AS Esfil Tehno asub Sillamäe linna üldplaneeringuga ( määratletud tööstusrajoonis AS Sillamäe Sadam tööstusterritooriumil Sillamäe linna lääneservas Tallinn-Narva maanteest ligikaudu 200 m kaugusel põhja suunas ja Sõtke veehoidlast lääne-loode suunas. AS Esfil Tehno asendiplaan teiste samas piirkonnas olevate ettevõtete suhtes on toodud joonisel 1. AS Esfil Tehno territoorium on ümbritsetud tootmismaadega. AS Esfil Tehno hoonete ja saasteallikate asendiplaanid (katastri nr 73501:001:0145) on toodud joonisel 2. Saasteallikate asukoht on antud x-y koordinaadistikus, mille y-telg ühtib põhjasuunaga. 3
4 Sillamäe linna tööstusrajoon on eraldatud linna elamurajoonist Sõtke jõega (veehoidlaga). Nimetatud elurajoonid asuvad Tallinn Narva mnt ja Soome lahe vahelisel alal ning jäävad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist itta. Linn on heakorrastatud ja haljastatud, seal on park, kasesalu, supelrand. Lähimad elumajad asuvad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist ~950 m kaugusel (Sõtke t, Kesk t, Tškalovi t). Sillamäe haigla kompleksini (Tallinn Narva maanteest lõunasse) on ~850 m. Maa-ala AS Esfil Tehno territooriumist kuni Tallinn Narva maanteeni ja Tolstoi tänavani on määratletud kui Sillamäe tööstusrajoon: saasteallikatest kuni tööstusrajooni piirini idasuunal (elamurajoonide suunal) on ~600 m. 4
5 Joonis 1. AS Esfil Tehno asend 5
6 s Joonis 2. AS Esfil Tehno territoorium ja saasteallikate asukoht 6
7 4. Maastik ja looduskaitselised objektid Maastik Sillamäe linn asub mereäärsel ordoviitsiumi platol. Looduslik maastik on lauge lainjas tasandik, kus absoluutne kõrgus maapinnast on 21,5 70,1 m. Enamus tasandikust on kaetud metsaga, osaliselt on maapinna reljeefi madalamad paigad soostunud. Tasandiku põhjosas on paeklint ja astanguline merekallas, kõrguste vahe küünib 3,0 kuni 9,0 meetrini. Seoses viimaste aastate arengutega tööstuspiirkonnas on muutunud selle üldime. Enim on muutunud mere äärest avanevat vaadet tööstus ja sadama alale radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine. Üldises linnapildis ei ole muudatused tootmisalal märgatavad. AS Esfil Tehno paikneb Sillamäe tööstuspiirkonnas, mille üldpindala on 560 ha ja kus paiknevad kõik Sillamäe linna suuremad ettevõtted- AS Silmet Grupp, AS Ökosil, AS Polyform, AS Sillamäe SEJ, AS Ecometal, AS Sillamäe Sadam jt Looduskaitseobjektid AS Esfil Tehno asub Sillamäe sadama tööstuspiirkonnas, kus puuduvad looduslikud kooslused sh kaitsealused taime, looma ja linnuliigid. Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 2,5 km kaugusel lõunas, seal kasvavad III kaitsekategooria taimed harilik sügislill (Colchicum autumnale), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), sooneiuvaip (Epipactis balustris). Lähimaks Natura 2000 alaks ja kaitsealaks on Päite loodusala /maastikukaitseala (EE /KLO ), mille lähim punkt jääb tehase asukohast u 1 km kaugusele loodesse. Kaitse eemsärgiks on elupaigatüüpide rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitse. Udria loodusala/maastikukaitseala (EE /KLO ) jääb 5 km ida poole. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (2180), lunjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020), rusukallete ja jäärakute metsad (9180). Lisaks leidub alal III kategooris kaitsealust taimeliiki-mets-kuukressi (Lunaria rediviva). Ligikudu 3 km kaugusel kagus asub Langevoja juga (KLO ). Langevoja joa kaitseala asub Ida- Virumaal Sillamäe linna edelaosas ja Vaivara vallas. Paepõhjaline org ja joastik on kaitse alla võetud 1959.a-l Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks aastangut: 1,5 ja 4 meetrit. AS Esfil Tehno kinnistul ega selle vahetus läheduses ei paikne EELISe andmebaasi ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ühtegi kaitstavat objekti. Samuti ei ole vahetus läheduses vääriselupaiku ega rohevõrgustiku alasid. 7
8 Muinsus- ja miljööväärtused, pärandkultuur Kultuurimälestiste riikliku registri ja Maa-ameti andmetel ei asu AS Esfil Tehno kinnistul ega lähipiirkonnas kultuurimälestisi. Lähim muinsuskaitse objekt on Lohukivi (arheoloogiamälestis, registri number 9158), mis asub Päite külas ja jääb tööstuse piiridest u 1,5 km kaugusel edelasse. Lähimaks pärandkultuuri objektiks on Päite koolimaja, mis jääb u 2 km kaugusele edelasse. Geoloogia Sillamäe piirkonna geoloogilises läbilõikes lasub kristalne aluskord m sügavusel ning selle moodustab valdavalt pürokseengneiss 1. Aluskorra murenemiskoorikul m sügavusel lasuvad Vendi kompleksi Ediacara ladestu Kotlini kihistu savid. Savidel lasub ca 27 m paksune peene- ja keskmiseteraliste Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakivide kompleks. Seejärel on Alam-Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid, mille paksus on piirkonnas ca 80 m. Nendel savidel lasub omakorda Alam-Kambriumi ladestu Tiskre kihistu liivsavi, paksusega m. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku glaukoniitliivakivid lasuvad ca m sügavusel ja liivakividel lasuvad setted on valdavalt karbonaatsed. Alam-Ordoviitsiumi ja Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi lubjakivid ulatuvad maapinnast 2 m-ni. Lubjakivi katab valdavalt õhuke pinnakate. Pinnakatte paksus on Sillamäe linna lääne- ja idaosas väga õhuke, jäädes valdavalt alla 2 m, Sõtke oja ümbruses ulatub jääjärveliste setete kihi paksus valdavalt m-ni, olles oru nõlvadel ka üle 20 m. Linna põhjaosas, endise Sillamäe ohtlike jäätmete hoidala alal, ulatub saneerimistööde järgne tehnoloogiliste setete kiht isegi üle 30 m.. AS Esfil Tehno käitise territooriumil on pinnakate ca 2-5 m. Pinnakatteks Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, milleks on peenliiv - purdsete valdava terasuurusega 0, ,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Põhjavesi Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas [4] toodud teabe järgi kujutab piirkond hüdroloogilisest aspektist ja põhjaveevarude hindamise seisukohalt keerulist hüdraulilist süsteemi, milles survevabad veekihid vahelduvad survelistega. Piirkonnas eristatakse järgmisi põhjavee-kihte: Ordoviitsiumi veekompleks; Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks; Kambrium-Vendi veekompleks, mis omakorda jaguneb: o Voronka veekiht, o Gdovi veekiht, Kristalse aluspõhja põhjavesi. Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Lasnamäe-Kunda veekihtidega, mida katavad Aseri ja Kunda lademete lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Veekompleksi paksus on 4-16 m. Alumiseks veepidemeks põhjaveekompleksile on Latorpi ja Volhovi lademete savikad lubjakivid ja glaukoniitliivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi veekompleksi filtratsioonimoodul on madal kuni 1 m/d. Vesi on mage, üldmineralisatsiooniga kuni 400 mg/l. 1 Eesti geoloogiline baaskaart. Sillamäe 6533 seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskis
9 Veekompleks on hüdraulilises seoses Sõtke jõega. Praktilist tähtsus veeallikana nimetatud kompleks piirkonnas ei oma. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks koosneb nõrgalt tsementeerunud peeneteralistest Alam- Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividest. Kompleksi keskmine paksus on 20 m. Vett-pidavaks lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja diktüoneemaargilliit, lamamiks vettpidavad Lükati ja Lontova paksud savikihid. Veekompleksi deebitid on väikesed 0,2-0,3 l/s (0,7-0,8 m 3 /h) 5-10 m alanduse juures, filtratsioonimoodul 0,3 m/d. Veekompleksi madala deebiti tõttu teda ühisveevarutuses ei kasutata. Veekompleksi toitumine toimub ülemiste kihtide kaudu, peamiselt kihtide väljasidumise kaudu ja Sõtke jõe oru baasil. Kambrium-Vendi veekompleks koosneb Voronka ja Gdovi veekihtidest. Voronka veekiht koosneb kahest kihistikust: Sirgala ja Kannuka kihistikest, mis erinevad omavahel granulomeetriliselt koostiselt oluliselt. Sirgala kihistik koosneb õhukesekihilistest savikatest aleuroliitidest, põhiosa moodustab Kannuka kihistik kvartsliivakivist. Veekihi paksus on vahemikus m, keskmiselt 26 m. Veekiht kiildub välja mere põhjas ligikaudu km kaugusel rannikust. Ülemiseks veepidemeks veekompleksile on Lontova- Lõkati savid, mille paksus küündib kuni 80 meetrini. Tegemist on looduslikult hästi kaitstud veekihiga. Voronka veekihi alumiseks veepidemeks on Kotlini kihistu savid, paksusega m. Põhjavee loomulik liikumine on põhjasuunaline, 52-aastase tarbimisperioodi tulemusena täheldati veekihi puhul ulatuslikku depressioonilehtrit, mille tsentris oli veetase aastatega langenud 32 m. Sillamäe linna piires jääb veekihi staatiline veetase absoluutkõrgustelt vahemikku m. Voronka veekiht on Sillamäe ja ümbruse põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks. Veekihi üldmineralisatsioon on ligikaudu 600 mg/l. Gdovi veekiht on esindatud peeneteraliste liivakividega, mis Sillamäe piirkonnas on savikamad ülejäänud Eestist. Veekihiti katab pealt eelnimetatud Kotlini savidest koosnev veepide, veekihi lamamiks on kristalse aluskorra murenemiskoorik. Veekihi paksus on vahemikus m, tegemist on survelise veega. Veekvaliteedilt on Gdovi veekiht oluliselt halvem lasuvast Voronka veekihist üldmineralisatsioon küündib 900 mg/l, kloriidide sisaldus on ülenormatiivne kuni 450 mg/l. [4] Keskkonnaministri käskkirjaga nr 409 Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine on Sillamäe linna teeninduspiirkonnale kinnitatud põhjaveevarud aastani 2020 kokku 7000 m 3 /d, mis jagunevad järgmiselt: 6500 m 3 /d Voronka veekihist (V2vr); 500 m 3 /d Gdovi veekihist (V2gd). Tegelik veevõtt puurkaevudest moodustab vaid ca 2600 m 3 /d, mis on väiksem kasutatavate puurkaevude kogutootlikkusest, Piirkonna põhjavee liikumise suund on kõrgematelt toitealadelt radiaalselt väljeala suunas, st Soome lahe suunas. Pinnase ja põhjavee jääkreostus AS Esfil Tehno territooriumil pinnase ja põhjavee jääkreostus puudub. 9
10 Pinnase jääkreostus naaberaladel Kõrvalasuvate objektide tõttu (radioaktiivsete jäätmehoidla ja tuhahoidla) reostunud nii pinnas kui ka põhjavesinaaberaladel Käesoleval ajal on pinnase reostus Sillamäe tööstusrajoonis kontrolli all, mis ot tagatud ASi Ökosil poolt korraldavate tegevustega (jäätmehooldus, tuhahoidla haldamine, suletud ja saneeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla seisundi jälgimine jne). Varasemal perioodil enne 1991.a ja ajavahemikul a oli pinnase (samuti merevee) reostuse oht olulisem, kui Sillamäe jäätmehoidlat ekspluateeriti avatud reziimis ja viimane oli väliskeskkonnast täielikult isoleerimata. Alates 1999.a on keskkonnatehnoloogia ja jäätmekäitlusega tegelev käitis AS Ökosil realiseerunud olulisi leevendusmeetmeid Sillamäe tööstuspiirkonna keeruliste jääkreostuse probleemide lahendamiseks. Neist olulisem on kogu jäätmehoidla konserveerimis ja saneerimisprojekti elluviimine. 5. AS Esfil Tehno kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad ohtlikud ained Välisõhku suunatavateks saasteaineteks on tootmises kasutatavate lahustite, s.o lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) aurud dikloroetaan, atsetoon, etanool või diisopropüülalkohol, dimetüülformamiid või dimetüülatsetamiid. Põhilised lahustite omadused ja piirväärtused nende sisalduse kohta välisõhus ning tööruumide õhus on toodud tabelis 1. Katlamaja suitsugaasiga satuvad maagaasi põletamiselt välisõhku lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, LOÜ ja süsinikdioksiid. Tabel 1. Nimetus (lahusti, LOÜ) Valem CAS Mol kaal, g/mool Dikloroetaan ClCH2CH2Cl Atsetoon CH3COCH Etüülpiiritus C2H5OH 64- (etanool) 17-5 Isopropüülpiiritus C3H7OH Dimetüülformamiid HCON(CH3) N,Ndimetüülatsetamiid C4H9NO Süsiniku sisaldus C, % Tööruumide piirnorm Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus, SPV, μg/m3 [4] Tihedus, kg/l mg/m3 ppm SPV1 SPV , , , ~0, , ~0, ~0, , ,156 l 87 55, * 3600** **10% töökeskkonna piirnormist [15], vastavalt Välisõhu kaitse seaduse [2] 45 lg 2. 0,948 10
11 6. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine Lähteolukorra aruande koostamise juhendi järgi määratakse saastamise võimet ainete füüsikalis-keemiliste omaduste toksilisuse, liikuvuse, püsivuse ja biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Kui ainete rühmal on sarnased omadused, siis võib otsuse teostada terve rühma kohta, kuid eeldusel et rühmitamine on õigustatud. Esmalt hinnatakse, kas ptk 1 loetletud ainete hulgas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks määratud aineid: 1. Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318); 2. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonna-ministri määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373); 3. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonna-ministri määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374). Veekeskonnale ohtlike ainete prioriteetsete ohtlike ainete hulka kuuluvab 1,2-dikloroetaan. Ülejäänud tabelis 1 loetletud ainete potentsiaali pinnase või põhjavee reostuse tekitamiseks on kokkuvõtvalt analüüsitud Tabelis 2. Tabel 2. Prioritiseerimata ohtlike ainete ning pinnase ja põhjavee saastamise võime hinnang Aine Omadused ja käitumine keskkonnas Reostusvõime? Atsetoon Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Etüülpiiritus Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Isopropüülpiiritus Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Dimetüülformamiid Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees N,Ndimetüülatsetamiid Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees 11
12 7. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise tegeliku võimaluse kindlakstegemine Tabelis 1 loetletud materjalides on põhjavee saastamise potentsiaal olemas ainult avarii korral ja seda ainult vahetul sattumisel põhjavette. AS-il Esfil Tehno on olemas mahutipark, kus asub 2 mahutit ja üks rekuperatsiooniseadme kogumismahuti (vahemahuti) (vt Joonis 2 ja Tabel 3). 1,2-dikloroetaan hoitakse lahtises reagentide hoidlas kahes lekkekindlates tuletõkestiga mahutis ca 23 m 3 (saasteallikas nr 003) ja vahemahutis, mille mahutavus on 5 m 3 (saasteallikas nr 004), mis asub rekuperatsiooniseadme platsil. Vahemahutisse kogutakse rekuperatsiooni seadmelt protsessi tagastatavad lahustid. Mahutipark ja vahemahuti on varustatud nõuetekohaselt lekkekindla põhjaga, mahutid asuvad betoonvannis. Mahutite vannialal ja ka pumpamssõlmes puuduvad dreenid, rentslid, teeniduskanalid jms mille kaudu 1,2-dikoroetaan võiks välja voolata. Seega ei ole suure koguse lahusti sattumine pinnasele tehniliselt võimalik. 1,2-dikloroetaan tuuakse kohale autotsisternidega 25 t (vastavalt vajadusele) ja pumbatakse mahutisse. 1,2-dikloroetaan kasutatakse polümeeride lahustina. 1,2-dikloroetaani etteandmine tehnologiliseprotsesissse toimub maapealsete torude kaudu. Mahuti kontrollimine toimub Tehnokontrolli Keskuse (Inspecta Estonia OÜ) poolt iga aastal ning torude lekkekontroll toimub igapäevaselt valveelektriku. Järeldus: 1,2-dikloroetaani reostuse teke ei ole tõenäoline. Juhul, kui laadimistööde käigus tekivad väiksemad lekked, saab need kiiresti likvideerida ning pinnase ja põhjavee saastumist ei teki. Tabel 3. Mahuti nr Asukoha koordinaadid X: Y: X: Y: Ehitamise aeg Maht, m Hoidmisprodukt 1,2-dikloroetaan 1,2-dikloroetaan Suletud süsteemis kasutatavad torud on kontrollitud üle ja lekkeid ei olnud tuvastanud nii lähteolukorra koostamise ajal kui varasematel aastatel ettevõtte tegutsemise ajal. Lähteolukorra koostamise ajala toimus visuaalne kontroll ettevõtte territooriumi, mahuti asukoha ja torude kulgnemise teede üle peatehnoologi Pyotr Medvedevi poolt. Kontrolli käigus ei olnud tuvastatud lekkekohti ega pinnakatte muutuseid a. oktoobril oli teostatud pinnase proovi võtt mahuti 003 ümbritsevast pinnast, mis näitas, et 1,2 dikloroetaani kogus on minimaalne (vt Pilt 1). 12
13 Pilt Tegevuskoha kontseptuaalne mudel Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad. Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust. AS Esfil Tehno tavapärasest tootmistegevusest ei teki pinnase ja põhjavee reostamise ohtu ohtlike ainetega. Ka ei ole teadaolevalt esinenud avariilisi juhtumeid, mis oleksid tekitanud pinnase või põhjavee reostuse. Käitise tegevuse lõpetamist silmas pidades võib käitise jagada kaheks (vt Joonis 3): a) Mahutipargi 003 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan b) Rekuperatsiooni mahutipargi 004 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan 13
14 Joonis 3. Võimaliku reostuse koht Mõlemal alal ei esine teadaolevalt pinnasereostust indikaatoriks olevate ainetega. Indikaatorainete sattumine otse põhjavette ei ole AS Esfil Tehno tegevusest võimalik. 9. Lisaandmete kogumine Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada lähteolukorra aruanne. Ptk 1-6 toodud teabest võib järeldada, et täiendavate uuringute vajadust lähteolukorra seisundi kindlakstegemiseks ei ole. Piirkonnas toimiv põhjavee seirevõrgustik on seotud eelkõige suletud jäätmehoidla seirega ja käesolevas lähteolukorra aruandes ei ole sellest ülevaate andmine põhjendatud. Pinnasesaaste osas antakse tavaliselt soovitus teha kogu tööstusterritooriumi ülevaatus võimalike saasteallikate selgitamiseks (nn keskkonnaauditi 1 faas) ning selle käigus kõikide praegu käigus olevate ja varasemate potentsiaalselt saastavate tegevust asukohtades pinnaseproovide võtmist, et seejärel vastavalt reostuse ulatusele kavandada vajadusel meetmeid pinnase puhastamiseks. Kuna reostusjuhtumeid teada ei 14
15 ole, siis ei ole ka uuringute tegemine põhjendatud (nagunii ei ole võimalik võtta proove nt mahutite alusest). See ei vabasta käitajat tegevuse täielikul lõpetamisel tööstusheite seaduse 58 lg 1-3 toodud kohustusest hinnata pinnase saastatust ning rakendada vajadusel järelhooldemeetmeid, et välistada olulise ebasoodsa mõju avaldumine keskkonnal, inimese tervisele, heaolulule, varale või kultuuripärandile. Pinnase seisundit täpsustatakse mahutipargi ehitus- või lammutustööde käigus potentsiaalsed saastavad objektid likvideeritakse, olemasolul reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase allesjäävas kihis. Sisuliselt koguneb võrdluseks vajalik andmestik nende tööde käigus. 10.Lähteolukorra aruanne Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et siinkohal tuleb koondada etappides 1-7 kogutud teave lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse. Tegevuskohad ja ained, mida arvesse võtta: Tegevuskoht 1: 003 mahutipark: - 1,2-dikloroetaan Tegevuskoht 2: 004 rekuperatsiooni mahuti - 1,2-dikloroetaan Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel Lähteolukorrana käsitletakse, et pinnas on ohtlike ainetega saastumata. Käitises tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus on toimunud ohtlike kemikaalide või ohtrlike aineid sisaldavate lahuste leke väljapoole kaitsmata alasid: lekkinud kemikaal, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt, sh laboratoorse analüüsi tulemused, täiendavad meetmed reostuse likvideerimiseks. Tööstusheite direktiivi artikkel 16-1 sätestab minimaalseks pinnase korrapärase seire sageduseks kord iga kümne aasta järel. Neid on AS Esfil Tehno territooriumil otstarbekas teha kohtades, kus on toimunid reostusjuhtum (teadaolevalt selliseid kohti praegu ei ole). Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel Kui Tööstuse 6 käitis lõpetab tegevuse, hindab käitaja lähteolukorra aruande koostamise järgselt märgitud tegevuskohtades saastatust ohtlike ainetega. Mahutipargi lammutamisel tuleb veenduda, et mahuti, laadimissõlme ning betoovannide alune pinnasekiht ei ole saastunud. Täiendavalt saab teostada 1,2- dikloroetaani sisalduse mõõtmist pinnaseproov pannakse tihedalt suletavasse kanni ning saadetakse laborisse. 15
16 Kui tuvastatakse pinnase reostus, rakendatakse järelhooldusmeetmeid, mille abil viiakse saasteaine sisaldus vähemalt alla tööstusmaa piirarvu. Meetmete valikul arvestatakse nende tehnilist teostatavust Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel Tööstuse 6 käitis ei ole põhjavee reostuse allikaks. Arvestades, et piirkonnas toimub põhjavee seire seoses teiste ettevõtete tegevusega, ei ole siinkohal põhjavee lähteolukorda asjakohane käsitleda. Kasutatud kirjandus 1). AS Esfil Tehno saasteallikatest välisõhku suunavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Töö nr esfil Jõhvi, oktoober 2). Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Marlen Hunt Tallinna-Helsinki võimalike tunnelit
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Marlen Hunt Tallinna-Helsinki võimalike tunnelitrasside hüdrogeoloogiline analüüs lähtudes 3D-mudelist
RohkemEELNÕU
2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMarja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300, e-post maves@online.ee Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr 17017 Roodu aiandusühistu territooriumil põhjavee tõusust põhjustatud keskkonnaohtlikkuse
RohkemKONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev
KONTROLLI ARUANNE nr 1038558 KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA-181998 OÜ Linnu Talu Telefon/e-post 501 7500 Kohapealne ülevaatus etteteatamisega Kontrolli kokku leppimise aeg
RohkemI etapp
Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare
RohkemÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo
ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number
Rohkem(Aluspõhi_400000)
ISBN 9985-815-14-9 Koostanud/ Compiled by: Kalle Suuroja Toimetanud/ Edited by: Peeter Vingisaar Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri. Seletuskirjas on
RohkemSillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine
EASTMAN SPECIALTIES OÜ UUS-TEHASE 8 KOHTLA-JÄRVE KÄITISE LÄHTEOLUKORRA ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2349/15 Katrin Juhanson Keskkonnaspetsialist
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemObjekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :23-15:30 Aadress Asukoha täp
Käitise kontrolli aruanne Nr. 1083638 Kontrolli läbiviimise aeg 30.10.2018 11:23-15:30 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Ida-Viru maakond, Sillamäe linn Kompleksloa number KKL/321724 Käitaja nimi Aktsiaselts
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 3
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemAlus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkon
Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber Loa taotluse
RohkemVeevarud arvutustest Eestis
VEEVARUD ARVUTUSTEST EESTIS INDREK TAMM, AS MAVES PÕHJAVEEVARU PÕHJAVEEVARU ARVUTUSLIK PÕHJAVEE HULK, MIDA ON VÕIMALIK KASUTADA NII, ET OLEKS TAGATUD PÕHJAVEE HEA SEISUNDI SÄILIMINE. VEESEADUSE EELNÕU
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemMicrosoft Word - Tsoneerimine 2005.doc
Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft Word - GL Tekst.docx
Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemObjekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-15:00 Aadress Eesti, Harj
Käitise kontrolli aruanne Nr. 1088665 Kontrolli läbiviimise aeg 18.06.2019 11:00-15:00 Aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 103 Asukoha täpsustus Kompleksloa number
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMicrosoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc
Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemAnimäe farm 2013.xls
Eeltöö käitise korrapäraseks kontrolliks Lisa 2 osa a Eeltöö käitise korrapäraseks kontrollimiseks Eeltöö tulemused Märkused ja selgitused 1. Käitise andmed KKL/300663 Osaühing Saimre, põhitegevus piimakarjakasvatus.
RohkemVirumaade mudeli kirjeldus ning kasutusjuhend
"Virumaa maavarade võ imaliku kaevandamise keskkõnnamõ jud põ hjaja pinnaveele ning maastikule keskkõnnageõlõõgiliste mudelitega analu u situna kõõs alternatiivsete leevendusmeetmetega" Kõ ide 5. Virumaade
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemObjekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp
Käitise kontrolli aruanne Nr. 1072238 Kontrolli läbiviimise aeg 11.05.2017 10:00-11:05 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Valga maakond, Hummuli vald, Hummuli alevik Kompleksloa number Käitaja nimi Käitise
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemEesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45)
Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn 2012 1 (45) Töö nimetus: Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2012 a. aruanne Töö autorid Erik Teinemaa Marek Maasikmets Katri
RohkemMicrosoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS
VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemÜlevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald
Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemKeskkonnaministri …
Keskkonnaministri 11.07.2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemEESTI GEOLOOGIAKESKUS
Eesti põhjaveeuuringute ajaloost Rein Perens Eesti Geoloogiakeskus Esimesed andmed Eesti hüdrogeoloogiast jäävad 19. sajandi II poolde, mil tekkis vajadus põhjaveelise veevarustuse järele. Nendeks on katkendlikud
RohkemEESTI RIIKLIKU KOMPLEKSSE GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE \(BAASKAARDI MÕÕTKAVAS
MAA-AMET Juhend EESTI GEOLOOGILISEKS DIGITAALKAARDISTAMISEKS mõõtkavas 1 : 50 000 Tartu 2004 Sisukord 1. Sissejuhatus... 5 1.1. Üleantava digitaalandmestiku ülesehitus... 7 2. Aluspõhja geoloogiline teemakiht....
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemTOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh
TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 197/26/EÜ, Artikkel 31 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Toote nimetus 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkem(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu
RohkemMicrosoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx
Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 18-PA-15 2019 Nimetus: Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne Töö
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu
RohkemMakett 209
Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemTehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis
Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,
RohkemPajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemTellija Keskkonnaministeerium
Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Elpec AS Töö nr 8023 ESTLINK II MAISMAAKAABLI TRASSI KESKKON- NAMÕJU HINDAMINE Vastutav täitja: Karl Kupits SISUKORD 1 Kokkuvõte...
RohkemSafety Data Sheets
OHUTUSKAART Lehekülg 1 / 5 1. AINE/VALMISTISE NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1 Aine või valmistise identifitseerimine 1.1.1 TOOTE KAUBANDUSLIK NIMETUS 1.1.2 Toote kood NL-42010 A 1.2 Aine/valmistise
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar
EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemRuumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus
Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemRaadi looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
Rohkem