Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit, arvestades valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste keskkonna- ja maaküsimuste töörühma 14.12.2010 koosoleku päevakava, esitab maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta seni meie liikmetelt laekunud märkused ja ettepanekud eelnõuga kavandatu osas. 1. Maareformi lõpuleviimise tähtaegade osas on järgmised märkused ja ettepanekud eelnõuga kavandatavate maareformi seaduse 40 lõigete 3 7 kohta: 1.1 Lisatava lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa hiljemalt 2013. aasta 31. mail. Põhjendus: Maareformi seaduse mõistes ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. a) Kui on tegemist situatsiooniga, kus ehitised ei vasta maareformi seaduse tähenduses ehitisele kehtestatud nõuetele ning ehitis(t)e omanik ei ole teada, siis ei ole võimalik kellelegi kordategemise tähtaega määrata ning ei ole võimalik ka teenindusmaad määrata, kuna teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek tuleb saata isikule, kelle omandis on ehitis b) Kui on tegemist situatsiooniga, kus ehitised ei vasta maareformi seaduse tähenduses ehitisele kehtestatud nõuetele, kuid on ehitisregistris registreeritud Sirge 2 Tel 6150 361 Reg. nr 80196744 10618 Tallinn Faks 6150 351 A/a nr 221023922407 E-post info@emovl.ee Hansapank
ning omanik on EHR-is kirjas, aga omanik on surnud ja pärijad teadmata või omanik on tundmatu (näiteks Väike-Maarja vallas vähemalt 3 EHR-is registreeritud nime ei ole olemas rahvastikuregistris, kuna ilmselt on viga EHR-i andmete sisestamisel aastaid tagasi või muud põhjused)? c) Kui on tegemist situatsiooniga, kus ehitistel puudub õiguslik alus või kui ehitised ei ole ehitisregistris arvel, kuid tegelikkuses on olemas, siis tuleb selgitama hakata, kas hooned on seaduslikul alusel püstitatud, kes on omanik jne. 1.2 Lisatava lg 4 kohaselt: valla- või linnavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2013. aasta 30. novembril. Kui maa tagastamata või erastamata jätmine otsustatakse vähem kui kuus kuud enne nimetatud tähtpäeva, võib valla- või linnavalitsus taotluse esitada kuue kuu jooksul pärast maa tagastamata või erastamata jätmise otsustamist. Põhjendus: Iga taotletava maatüki taotlusele tuleb lisada palju materjale ning taotletav pind peab olema üsna täpselt määratud. Arvestades ka seda, et käesoleva seadusemuudatusega seatakse tähtaegu veel mitmetele maareformi toimingutele, siis tuleneb tähtaja pikendamise ettepanek sellest, et need tähtajad võiksid olla selguse huvides samad, sest antud juhul ajaliselt see 1 kuu võrra edasilükkamine midagi sisuliselt ei muuda. 1.3 Lisatava lg 5 kohaselt: Kohalik omavalitsus esitab hiljemalt 2011. aasta 1. märtsil maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse 35 1 alusel hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte. Põhjendus: Eelnõus kavandatav tähtaeg ei ole praktikas realiseeritav: a) Kõigepealt tuleks täpsustada eelnõus (või seletuskirjas), kas ehitised maareformi seaduse mõistes või ehitusseaduse mõistes? See on oluline seetõttu, et kui tegemist on maareformi seaduse mõistes ehitistega, siis tuleb kõigepealt välja selgitada, kas mitte ei ole tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitistega. Selleks aga tuleks iga ehitis üle vaadata, mis aga arvestades saabunud talveoludega on vägagi raskendatud kui mitte võimatu. Kui aga ehitised ehitusseaduse mõistes, mis ütleb, et Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks, siis tekib küsimus, kas tõesti hakatakse hoonestusõigust seadma sõnnikuplatside, siloaukude jms alusele maale;
b) Väike-Maarja vallas näiteks vabatahtlikku hoonestusõiguse seadmist ei eksisteeri, st avaldusi esitatud ei ole ning järelikult läheb kõik sundhoonestusõigusega. Kas sellega on arvestatud? 1.4 Lisatava lg 6 kohaselt: Kui käesoleva seaduse 35 1 lõikes 1 nimetatud isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus või maavanem hiljemalt 2011. aasta 1. septembril hoonestusõiguse seadmise menetluse. Põhjendus: Hoonestusõiguse seadmise menetlus algab ettepanekuga hoone omanikule hoonestusõiguse seadmise avalduse ja selle juurde käivate dokumentide esitamiseks vallavalitsusele. Vaadates nüüd eelnevaid põhjendusi võib järeldada, et ka tähtaeg 01.09.2011 ei ole praktikas realiseeritav, kuna väga paljudel juhtudel polegi hoone omanikku teada, kellele vastav ettepanek teha. Näide Vinni valla kohta: Püüdsime ülevaadet saada reformimata, hoonetega maa kohta alustasime Pajusti alevikust ning selle protsessi käigus leidsime ainuüksi selles alevikus kolm viletsas seisus hoonet, milliste kohta ei ole esitatud ühtegi maaga seotud avaldust, neid ei ole ehitisregistris ja esialgsel küsitlusel ei saanud me selgust ka ühegi hoone omaniku kohta - sellele küsimusele osanud ümbruskonna rahvas üldse vastata või oli kunagine omanik surnud ja pärijatest ei teatud midagi. Kogu valla kohta saab selliseid hooneid vast kahekohalise arvu jagu kuidas kanda sellised (dokumentide järgi olematud, kuid siiski kohati isegi veel hoone tunnustele vastavad) hooned 01.03.2011 maavanemale esitatavasse nimekirja ja kuidas algatada hiljemalt 01.09.2011 hoonestusõiguse seadmise menetlus nende (mitte teadaolevate) isikute kasuks? Seega veelkord- lõigetes 5 ja 6 määratavad tähtajad on utoopilised. Kehtestatav tähtaeg võiks olla üks konkreetne kuupäev. Pakume välja 31. detsember 2013 kuna mitmed toimingud on omavahel seotud ja kogu asjaajamise huvides lihtsam meelde jätta. 2. Esitatud on ettepanek lisada eelnõuga kavandatud 6 lõikele 3¹ lause: Eelnimetatud asendustäitmise kohaldamise võimatuse korral ehitise omanikule (näit: ehitise omanik on siirdunud välismaale ja temale suunatud kirjad tulevad tagasi) võib KOV korraldada ehitise lammutamise kokkuleppel ehitise aluse maa saajaga maareformi lõpuleviimiseks. 3. Esitatud on ettepanek lisada 25 lõike 3 täiendavale lausele punkt 4, st: Käesoleva seaduse 28 lõike 1 punkti 1 ja 4 alusel Põhjendus: Nimetatud täiendusega rakenduks ka seletuskirjas toodud põhimõte, et kõikide saadud sotsiaalmaade osas, millel on hooned, läheks muutmise otsustamine maavanema kätte jne.
4. Lisaks on tõstatatud järgmised probleemid maareformi läbiviimisel, mis vajaksid lahendamist. 4.1 Kui ostueesõigusega maa erastamise korral on tellitud maa mõõtmine, kuid maamõõtja ei edasta toimikut, kuna maa mõõtmise arve on tasumata. Selline on tegelikult üsna valdav ja otseselt seadus ei viita õigusele maa erastamine lõpetada, kui tellitud töö eest arvet ei tasuta. Sisuliselt oodatakse kuni on vajadus kinnistut kas kasutada või müüa ning see võib nii kesta aastaid. Ettepanek: 23. Maa erastamise kord (1 1 ) Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. Kui vastavat litsentsi omav isik, kellelt on tellitud katastriüksuse moodustamise tööd, ei saa seda lõpetada maa ostueesõigusega erastaja süü tõttu, määrab vallavalitsus tähtaja kohustuste täitmiseks, mille ületamisel maa ostueesõigusega erastaja kaotab maa erastamise õigus. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui erastamise korraldaja teeb vaba metsamaa erastamise õigust omavale isikule ettepaneku tellida katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult, on erastamise õigust omav isik kohustatud katastriüksuse moodustamise tööd tellima kolme kuu jooksul ettepaneku tegemisest arvates. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamise tööde teostamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse. 4.2. Ehitisregistrisse on kantud elamu ja praeguseks on see põlenud. Selle juurde ei saa enam maad erastada. Mida teha aga vanaaegse kivist kõrvalhoonega, mis on jäänud arvele võtmata? Praegu riigimaal hoone arvelevõtmine ilma õigusliku aluseta ei ole võimalik. See et hooned kunagi natsionaliseeriti on kirjas, aga tagastamisel kõigi arvelevõtmine tookord ei olnud vajalik. Nii tuleks sisuliselt lasta maja taastada või kaotavad nad maa erastamise õiguse. Ettepanek: Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ja ehitusseaduses võiks olla elamu omanikul endise eesti vabariigi-aegsete talu kõrvalhoonete arvele võtmise võimalus. Elamu juurde kuuluvad vanad kõrvalhooned on paljudel arvele võtmata, kuna varasem seadus seda ei nõudnud. 4.3 Ehitisel on 4 kaasomaniku, kellest 2 on surnud üle 10 aasta (1990, 1997) tagasi ning ehitist ei ole päritud. Avalduse on esitanud need, kes on elus. Sisuliselt oleks siis võimalik maa erastada nendel. Pärida on võimalik 10 aasta jooksul ning kui see on tegemata jäänud, on hoone osa peremehetu. Ettepanek: Oleks mõistlik, kui vallavalitsus ei peaks hakkama nii kaua aega tagasi surnud omanike vara peremehetuks tunnistama ja kaasomanikud saaksid õiguse kogu
maad erastada ning kui peaks tõesti selguma, et keegi soovib pärida, siis on aasta jooksul võimalik seada nende kasuks hoonestusõigus. Ettepanek: (3 1 )... Kui ehitise kaasomaniku surmast on möödunud üle 10 a, siis tekib kaasomanikel õigus erastada maad terves ulatuses jagades surnud kaasomaniku mõttelise osa vastastikusel kokkuleppel või võrdsetes osades, jättes võimaluse surnud kaasomaniku pärijatel 1 aasta jooksul seada mõttelise osale ehitise teenindusmaale hoonestusõigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ott Kasuri EMOLi tegevdirektor