K^HVUS- S^AMATUKOGUi MAJANDUSTEATED Wectziy <23u Slerfin of tike Jfnstttuie &f c«&raoiražc ifleseavmlk KONJUNKTUURINSTITUUDI ILMUB KOED NÄDALAS VÄLJAA

K^HVUS- S^AMATUKOGUi MAJANDUSTEATED Wectziy <23u Slerfin of tike Jfnstttuie &f c«&raoiražc ifleseavmlk KONJUNKTUURINSTITUUDI ILMUB KOED NÄDALAS VÄLJAANNE Toimetus, tel. 430-23. Piiskopi 2. Talitus, tel. 468-24. TALLINN, Toom-Rüütli 10. Tellimishind aastas Kr. 5. ühes kuukirjaga «Konjunktuur" Kr. 12. üksiknumber 15 senti. /t>«va ^ST^WJ^P^. KONJUNKTUURINSTITUUDI DIREKTOR J A VASTUTAV TOIMETAJA A. PULLERITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni juhataja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees J. Jaakson Põllumajandussektsiooni juhataja J. Kurkus Sektsiooni nõukogu esimees dr. E. Terasmäe Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 16 Tallinn, 23. aprillil 1940 VI aastakäik PÕLLUMAJANDUS SISU: Lk. Tapamajade läbikäigud käesoleval talvel.... 270 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS Eaudteetegevus veebruaris 1940. a 272 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD Võiturg 272 Juustuturg 272 Peekoniturg 273 Tapaloomade- ja lihaturg 278 Toornahkadeturg 273 Kanamunaturg 274 Piimaturg 274 Teraviljaturg 274 Linaturg 275 Kartuliturg............... 275 Aedviljaturg 275 Kalaturg. -.......276 INFORMATSIOONI OSA Eesti Panga nädalaaruanne........ 276 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED Puuturg Saksas 277 Briti-Prantsuse kakaokontroll 277 Apelsinisaak Hispaanias 1940. a 277 Hispaania elavhõbeda väljaveo ümberkorraldamine 277 Riiklik krediidigarantii tööstusele ja kaubandusele Lätis 278 Väljavaateid Läti puiduekspordiks Saksa... 278 Läti transiit NSVL-u kaudu 278 Eksportkartuli kokkuost Lätis 278 Põllutööliste probleem Lätis.. 279 Telliste hinnamäärad Lätis... 279 Väljaveokitsendusi Leedus 279 Leedu suhkrutoodang 1939/40. a....... 279 Kunstväetiste müügi vabaksandmine Leedus.. 279 Hindade tase Ungaris 279 Suhkru- ja rasvakaardid Ungaris 280 Vasevitriooli kaartidega.......... 280 Doonau veolaevade üürihinnad tõusnud.... 280 Karmim kord kemikaalide majandamisel Ungaris. 280 AGRICULTURE CONTENTS: Page Slaughterhouses in Winter, 1939/1940 270 INDUSTRY AND TRADE Railways in February, 1940. 272 AGRICULTURAL MARKETS Butter Market 272 Cheese Market 272 Bicon Market 273 Cattle and Meal Market 273 Rawhide Market 275 Egg Market.. 274 Milk Market 274 Grain Market 274 Flax Market 275 Potato Market -. 275 Vegetable Market 275 Fish Market 276 INFORMATION PART Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 276 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION The German Timber Market 277 British-French Cocoa Control 277 The Spanish Orange Crop, in 1940 277 Reorganisation of Spanish Mercury Exports. 277 Latvian Government Guarantees Credit for Industry and Trade............ 278 Prospects for Latvian Timber Exports to Germany 278 Latvian Freight Transit Through the Soviet Union 278 Wholesale Purchases of Export Potatoes in Latvia 278 The Agricultural Labour Problem in Latvia.. 279 Latvian Brick Prices........... 279 Lithuanian Export Restrictions 279 Lithuanian Sugar Production in 1939140.... 279 Lithuania Abolishes Restrictions on Fertiliser Sales 279 The Price Level in Hungary........ 279 Hungary Rationing Sugar and Fats 250 Hungary Rationing Copper Vitriol...... 280 Charter Rales Rising for Danube Transport Ships 280 Stricter Rationing of Chemicals in Hungary.. 280

TAPAMAJADE LÄBIKÄIGUD KÄESOLEVAL TALVEL. SLAUGHTERHOUSES IN WINTER, 193911940. P. Hint. Üldiselt. Loomade tapmine tänavu in General, talvel osutus suuremaks kui aasta vawm. Loomade suuremalt tapmist põhjustasid peamiselt suairam loomade arv m. a. ja väikseim loomaisöödosaak. Jättes kõrvale m. a. hobuste arvu, mis oli 350 võrra väiksem kiui e. a., «a oma! sleeitõttu nii suurt osatähtsust nagu muude loomade arvu suurenemine, tuili m. a. sügisel vähendada loomade, arvu, et tulla läbi söodafcagavaradega. Veiste üldlarv osutus m. a. loendusel 45 240 lootma võrra suuremaks kui aasta varem, ja tõhusam suuirmemine iknnies just täiskasvanud loomade arvus. Lammaate arv oli 46 000 võrra suuiram kui aasta) varem, sigade arv 57 500 võrra- suurem kui aasta varem. Heiniasaöib (põld- ja n&thein kakku) osutus aga 370 800 tn. väiksemaks kui aasta vanem, samuti jäi ka suvivilja pönusaaik väiksemate isöoibfceraivilja fcerasaak osutus agia ainult 4 700 ta suturanatks kui aasta varem. Tapamajade Tapamajade läbikäigus võüidiäbikäik. tame valajfclusele ajajärgu Output of _,..., Slaughterhouses. 1-X 301. IH 40. a. ja äär mia ajajärgu ka: 1938/39. a. Võrreldava ajajärgu alguseks on 1. okt. sellepärast, et siis mindi juba üle 1939. a. saakadie kaisustapnüiselie. Tapamajades! tiajpietud ja tapatult järelevaatusele toodud loomade lihakogu oli 1039/40. a, tailvel 173 287 kv e. a. 150357 kv vastu, s. o. 15,3% suurem.. Tapamajade läbikäigust andis tapamajades tapetud' loomade lihakaal 1,17 281 kv ja tapamajadesse tapetult järtelevaatusleie toodute lihakaal 56O0 3 kv. Tapamajade liha üldläbikäik näitas tõhusamat suurenemist just okt. ja nov., kuna dets. jäi ligikaudu e. a. tasemele ja hiljem näitas taas tõhusamat suurenemist. Okt. 1939. a. oli tapamajade üldläbikäik 3)5' 398 kv, 1938. a. okt. 29 551 kv, seega osutus 193. a. okt. tapamajade lihailäbikäik 22,8% suuremaiks..1939. a. nov. tõusis tapamajade lähaläbikäifc 40 466 kv-le e. a. 33 569 kv vastu, suurenedes sieega 20,5%. 1939. a. detsi. oli itapamajade Uhaläbikäik 32; 268 kv e. a. 32 169 kv vaistu, olles saegia ainult 0,2% suurem kui aasta varem, kuid 1940. a. jaan. osutas taas tõhusamat suurer neimist võrreldes ra,. a-ga. 1940. a. jaan. oli tapamajade läbikäik 32 405 ikv m. a. 28102 ktv vastu., s. o. 18,3% suurem, ja 1940. a, veebr, tõusis tapamajadel läbikäik.m. a. 26 919 iw-lt 31849 kv-le ehk 15,3<>/o. "Üksikute kuudle järgi oi tänavu talvel tapamajadest läbikäinud) lihakogus järjekindlalt isuiurem kui aasta varem. Veiseliha läbikäik. Tapamajades tapeti tänavu Beef - talvel, s.al,x391.11140 32 061 veist m> a. 20 946 v.elüäö vaötu, suiuirienemine; seiega! 53,1%. Vedstei tapminei topatraajadies näitas köigiil italvekuiüi suwienemäsit võrrieidjas.eeilfmise talvie samade kuudieiga. Okt. 1939. a. tapeti tajpaimiaijadiesi 7631 veast im. a. 4 779 vieõtse vastu, s. o. 57,6% iriohtoeim, nov. 6 060 veist e. a. 4 632 vasta, s. o. 30,8«/o rohkem, diets. 5 445 vetot e. a. 4 071 veise vaistu, s.. 3,8% rohkem, jaan. 7 054 veist m. a. 3945 veise vastu, s. o. 78,8% rohkem jla vesitor. 5 971 veist m. a. 3 519 veise vastu, s. o. 69,7% rohkeim. ühes tapmiste arvu suuireneimisega näitas sxmrenemist ka. tapamajades tapetud veiste lohakaal, tõustes eelmise talve 381.33 kv-lt 53 056 kv-le ehk 39,1%. Tänavu talvel on suurenenud kergemaikaaluliste veiste tapmine tapamajades intensiiivserniait kui raskemaikaalulisil. Tapetult järelevaatusele toodud veiseveerandstie arvu suurenemine oli käesoleval talval enam märgatavam kui tapamajades tapetud vvedste arvu suurenemine, mis tõestab et kodutapanine on elavnenud suuremail määral kui tapamajades tapmine. Tapetult järelevaatusele toodud veisevieierandite arv tõusis tänavu talvel 17 312 kv-le möödunud talve 11 069 kv vastu, suurenedes seega 5f5,3<>/o. Tapetult järelevaatusele toodud veisaveerandite hhakaai oh tänavu talvel 4 858 kv m. talve 3 244 kiv vaistu, s. o. 49,8% suiurem.. Veiseliha

Nr. 16 MAJANDUSTEATED 271 läbikäik tapamajadest tänavu talvel tõusis sleega 57 914 kv-iie m. talve 41377 kiv vastu, S. O. 40,00/,). Vasikaliha läbikäik. Vähein kui veiselihal, VeQ - 1 ' suurenes vasikaliha läbikäik. Vasiikaid tapeti tapamajades tä- 'navu talvel 22172 im. talve 20 546 vastu, seega suurenes vasikate tapmiste arv m. a-ga võrreldes 7,9%. Vasikate tapmiste arv 1939. a. löppfcuil näitais intensüvseimat suurenemist kui 1940. a. esimesil kuil võrreldes m. a. samade kuudega. 1939. a. okt. tapeti tapamajades rohkem 20,3<V 0, nov. 13,9%, diets. 25,3%, jaan. 7,3% vähem ja veebr. 8% rohkeim. Tapamajadesse tapetult järelevaatusel toodud, vasikate arv näitais ligikaudu samasugust suurenemist nagu tapamajades tapetuilgi. Tapamajadesse ja Imajäreleivaatusasutisiisise! toodi tänavu talvel tapetult järelevaatusele 29 412 vasikat m. a. 27 522 vasika vastu samaü) ajavahemikul, s. o. 6,9% rohkem. Tapamajades tapetud vasikate lihakaal tõusis tänavu! talvel 8 869 fcv-le m. a. 8 218 kv vastu, S'. o. 7,9%, ja tapamajadesise järelevaatuseoie toodud) vasdikate lihakaal tõusis 11765 kv-le m. a. 11009 kv vastu, s. o. 6,9%. Kogukaal tõusis, seega 20 634 kv-le m. a. 19 227 kv vaistu, s. o. 7,3%. Lambaliha läbikäik. Lammaste tapmine ta- Mutton, pamajades näitas erita tõusu 1939, a. lõppkuil, kuna 1940. a. esimesil kuü' osutas vähenemist. Tänavutalvme lammaste tapmine kogusummas osutus aga tunduvalt suuremaks kui möödunud tailvel. Tänavu talvel tapeti lambaid tapamajades kokku 35 427 m. a. 28 844 vastu, s. o. 22,8% rohkeim. Kuude järgi kujunes Jiammaste tapmine 'tapamajades -tänavu talvel järgmiseks: 1989. a. okt. 28%, nov. 53,3%, diets. 16,7% rohkem, 1940. a. jaan, 25,0% ja 1940. a. veebr, 38,6% vähem. Kodune lammaste tapmine oli suurem kui m. a. okt. ja nov., kuna dets. vähenes ja ta«gasiminek jätkus ka 1940. a. esimesil kuil. Järelevaatusele! toodud lammaste arv jäi tänavu talvel kokku m. a. tasemele. Tänavu talvel toodi lambaid kokku tapetult jlärelevaatuisieilie 19 783 m. a. 19 804 vastu, s. o. ainult 0,1% vähem. Lambaliha, kogu läbikäik tapamajadest näitas tõusu m. a. 14 596 kv-lt 16 566 kv-le, s. o, 13,5%. Sealiha läbikäik. Sigade tapmine tapama- Pork ' jadeis näitasi samuti suurenemist, nagu teiste koduloomialiiikide juureski. Sigade tapmiste koguarvu suurenemine oli tagaisiihoidlikum, kuna eksportsigade tapmiste arv näitais tunduvalt tõhusaimat suurenemist. Tapamajades tapetud sigade koguarv tõusis 1 tänavu talvel 50 766 -le m. a. 48 231 vastu, s. o. 5,3%. tiiksikute kuude järgi kujunes; sigadle tapmine tapamajades tänavu talvel järgimiselt: okt. 1939. a. 7,9%, nov. 27,6% rohkem,, dets. 15,3% vähem, 1940. a jaan. 10,4% vähem ja veebr. 12,5% rohkem. Eksporttapamajadieis tapeti tänavu talvel ekspordiks 23 058 siga m. a. 18 820 vastu, seega 22,5<Vo rohkem. Nov. 1939. a. tapeti ekspordiks 142,6% rohkem, eteta 55,3% rohkem, jaan. 1940. a. 29,8% vähem, ja veebr. 12,lo/o rohkem. Kodlune- sigade tapmiste arv näitas suure»- nemist kõigil kuil tapamajadesse ja Mhajärte- Ifivaatusastutisissei järelevaatusel toodud sigade arvu järgi. Tänavu talve jooksul toodi tapamajadesse ja lihajärelevaatusasiuitiisisisie tapetult järelevaatusele 37 269 siga m. a. 33 316 vastu, s. o. 11,9% rohkem. Järeöjevaar tusele toodud sigade arv näitas tänavu talvel suurenemist kõigil kuid võrreldes m. a, samade kuudega. Tapamajades tapetud' sigade.lühafcaal tõusis tänavu talvel 44 325 kv-le m, a. 43 296. kv vastu, s. o. 2,4% ja tapamajadesse ning lihajärelevaatusiasutiisesise läbivaatamiselie toodud sealiha kaal ma. a. 31.288 kv-lt 33 445 kv-fe, s. o. 6,9%. Sealiha kogu läbikäik tänavui talvel tapamajadest tõusis seega m,. a. 74 548 kv-lt 77 770 kv-le, s. o. 4,3«/ 0.

KliSS;tUMM^M-U*Ä^D.WS: RAUDTEETEGEVUS VEEBRUARIS 1940. A. RAILWAYS IN FEBRUARY, mo. M. a. sügisel alanud aktiivsus raudteetegevuses jätkus ka k. a. veebr. Maksulist kaupa veeti veebr. 302 tub., tn ni. a. 205 tuh tn vastu, mis on 97 tuh. tn ehk 47,3% enam. Tn-km arv ületab aga m. a. 18 642 tuh-ga ehk 85,4%. Ilmastikuolud Mtsendasid liiklust merel, mistõttu osa välisvedu suundus raudteele, müllie mõju on eirilti näha ökisport- ja transiitveos. Eriti suureks pääsu transiitvedu, mis tonaaažmt suurenes ca 15- ja tn-km arvult ca 16-ikordisiekis. Eksportvedlu oli koguselt üle 8 korra ja tn-km arvult ca 20 korda suurem võrreldes mullusega. Importveo tonnaaž kuuiekordistus, kuna tn-km arv ületab, m. a. ca lo-kordselt. Kohalik maksuline kaubavedu suurenes tonnaažilt 16,4%, tn-km arv 15,1%. Pagasit veeti 0,5:0,4 tuh. tn etoik 25,0% enam ja tn-km arv tõusis m. a. 43-lt 44 tuh-te ehk 2,3%. Raudteegõuvankreil veeiti 1199 tn 101(5 tn vastu m, a. ehk 18,0% enam. M. a. ei arvestatud veel tn-km raudtee-jõuvankreil, milline 1 arv tänavu on 13 176. Renditud jõuivanfcredi veeti 713 tn m. a. 355 tn vaistu ehk 107% lohikeimi. Suurenenud tonnaaž mõjusitas ka tn-km arvu tõusu, kuid tn-km arvu suurendas vedu Saaremaa pikamaalisil liinidel, kuis vedu miitmekordiiistuis võrreldes mullusega. K. a. tn-km arv ületab m. a. peagu 3-kordselt, 31511 :S 147 k. a. kasuks. Tasuliste reisijate liiklus elavnes m. a. 711 tuh-lt 758 tuh-le ehk 6,5%, kusijuures aga II kl. kasustajatie arv kahane 23,1%. Lühimnaa-reisijiate arv suurene 9,0% ja pikamaareisijate arv 5,1% võrra. Reis-km arv suurenes 22 886 tuh-lt 23 093 tuh-le ehk 0,9%, millest ca 14%-se osatähtsusega lühimaa-reiskm arv suurenes 8,6«/o, kuna pikamaa-reiskm arv kahanes 0,3%.. Kassaline tulude käive tõuisiis m. a. 1125 tuh. kr-lt 149 tuh. kr-le ehk 33,2%. Osatähtsustelt on suurimaks tululiigiks kaubaveost laekuv tulu, milline.suurenes 56,4,%, kuna reisijajteliimusieist eaadav tulu kahanes 0,8«/o. Ka muud tulud kahanesid 14,8%. Pagasiveost laekunud tulu. oli 28 tuh. kr-ga võrdne. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD VõITURG. Välisturgudelt saadav hind püsis m. n. endisel tasemel, mistõttu ka meie esksportvõihinnaks! noteeriti endine hind, s. o. 208 s. kg franko saatejaam. Tendents rahulik. Nagu vastavaist andmeist nähtub, oli või väljavedu Lätist m. a. 22160 tn 1.8 milj. lati väärtuses. Välisturult saadud hind oli seega 2,34 Ls kg kohta, mis on 3 sant. kõr- JUUSTUTURG. Juustuturuseisund.Saksas ja Taanis püsib suurema muutuseta. Hollandi juustuturul on seisund nõrgenenud ja hindades esinenud langus ulatub 3040%4e. Toodang näitab hooajaliselt kiiret tõusu, kuna nõudmine on seevastu loid. Tallinnas noteeriti juustuhindade noteerimiskomisjoni koosolekul 22. IV endised hinnad: BUTTER MARKET. gem e. a. saadud hinnast. Vaatamata era-* kordseile oludele osutusi, nagu märgitakse vastavas! aruandes, 19S9. a. läti ipiimamajandiusele rahuldavaks!, tänu, võibaubanduse tsentralisatsioonile. Või väljaveo väärtus Läti väliskaubanduses' oli m, a, 2%T% üldväljaveo väärtusest, mäs on umbes võrdne ika meie võikaubanduse osatähtsusega. CHEESE MARKET. šveitsi juust hinnati: 12 A palli. 12 B. 11 A. 11 B. 10 ABC palli Juusturatta i raskus: 0 kg. ja üle 143,s. kg. 140 135,, 132 128 alla 80 kg. 133 s. kg 130 125 122 128

Nr. 16 MAJANDIISTEATBD 273 Siseturujuusfcu-hinnaks noteeriti šveitsi juust 126132 s. kg, edami juust 130125 s. kg, baksteini juust 115125 s. kg, ja tilsiti juust 1161(25 is. kg, Konservijuustuihinnaiksi noteeriti rasvasisalduse järgi juust, mille kuivaines 1 on vähemalt 35i% rasva, 115140 s. kg, vähemairfc 45%i 13,5200 s. kg ja vähemalt 50% 210 s. kg. PEEKONITURG.. BACON MARKET. Peekon- ja elussigade turul m. n. ei olnud muutusi. Hinnad, noteeriti endiselt keskmiste kaalude eest, kuna raskemate kaalude eest makstakse siseturuhinda. Elussigade hindadeks noteeriti: sead raskusega kuni 120 kg 77 s. eluskaalu-kg, raskusega 121160 kg 83 s. eluskaalu-kg ja Tapakaalud raskemad kui 160 77 s. eluskaalu-kg. Seadi eluskaaluga 0120 kg, sõltuvalt tranapordivõianalusist, võivad minna ekspor- TAPALOOMADE- JA LIHATURG. Tapaloomade ja 'loomalihaturul, kus tapaveiste paldcumine vähenes juba eelviimasel nädalal, vähenes m. n. veelgi 50 tapaveise võrra. Väiksema pakkumise mõjul paranes nõudmine ja hinnad näitasid nädala keskmiselt 28 si. tõusu kg-lt. Nii maksus nädala keskmiselt veiseliha: Suuremad pullid: rammusad 6467 s. ja keskmised 6264 s. kg; eluskaalu järgi 8942: s. kg. V ä iks ema d pullid: rammusad 62 65 s., keskmised 6162 s. ja lahjad 5961 s. kg; eluskaalu järgi 3i58740 a kg. Lehmad: nuumatud 6873 s., rammusad 6267 'S., keskmised 5460 s., lahjad 4853 s. ja praak (rebaseile) 4245 s. kg; eluskaalu järgi alates lahjadest 263440 44 s. kg. Mullikad: nuumatud 6873 s., rammusad 62'65 s., keskmised 6162 s. ja lahjad diks kas elussigadena või tapetult. Poeginud emiseid ekspordiks viasifcu ei võeta. 22.28. IV s. a. maksavad Lihaekspordi ühistapamajadi seakasvatajaile kokkuostetavate sigade eest senti kg-lt: 60 72 kg. 55,559 72,575 75,580 1. sort 2. sort 3. sort i. sort 108 103 Siseturuhinnad 103 Sisehmiliinnad 103 Siseturuhind CATTLE AND MEAT MARKET. 4957 s. kg; eluskaalu järgi 32363944 s. kg. Vasikate pakkumine jäi e. n. piiresse, nõudmine võrdlemisi elav; hinnad paranesid 3 s. kg-lt. Tapetult ühesi nahaga maksusid nuumatud vasikad 6873 s., rammusad 58 63 s., keskmised 5658 s. ja lahjad 52ö5 s. kg; eluskaalu järgi vastavalt sordile 8440 4654 e. kg. Lammaate pakkumine vaga väike, nõudmine keskmine; hinnad püsivad. Tapetud lambad maksusid 7580 s. kg, Ekspoortlammastest makstakse k. n. Tallinna eksporttapamajad juuresl 100 s. kg; eluskaalu järgi franko saatejaam 42 s. kg. Sigade paldcumine kujunes m>. n. suureks, mille mõjul ka nõudmine nõrgenes; hinnad nädala keskmiselt langesid 2 s. kg-lt. Noored peekonkaalulised sead maksusid 100 104 s., rasvasead 102'li05 s lihasead 100102 s. ja vanad emised 9092 s. kg. TOORNAHKADETURG. RAWHIDE MARKET. M. n. tiaomahfciadleiturul ei oüjnud! muutusi. Tendents kindel. Hännad jäid pustana e. n. taisetniielle. Toornafaaibindaide nk^teeoriraiiisfikionaisijoini kwsolekul Bärsdikoanitee juures 19. IV noiteieriiti.tootrniahkadle kokikujositiimnniad franko vasttuvõtuäadu 22.2*8. IV a a. järgmised: Veisenahad, värsked I sort pumi- 120 a kg, lehma- ja mulldkanahad 100 a kg, U sort püüu- 108 a kg, lehma- ja mullifcanaliad 90 s. kg ning piraiaknaifciiad 1 75 a kg; soolatud nahad; 1 sort piuli- 143; a kg, lehma- ja mul- IMkamalhiad 12(0 a kg, H sort, püül- 129 a kg, lehmia- jia mumikanaihad' 108 s. kg ning praakniahad 90 a kg. V a s i k a n a h a d!, I mrt kerged, kõik kuivad, värsked raskusega kuni 3,5 kg kr. 5»50 tk., H sort naiskusiegia üle 3,5 kg ühe kg hind kr, 1,80 ja m scat praaknahad kr. 4,00 tk. Lambanahad, I sort OJ kr. 6.00 tk.,

274 MAJANDUSTEATED Nr. 16 H sant J kr. 5.00 tlk., HI sort kr. 4.00 tlk., IV sort K kr. 3.00 tk. ja V praaknaihad kr. 1.60 tk. Hobusenahad, sabata ja lakata, I sort soolatud: 17 kg" jia üle ning värskelt 20 kg" jiai ülle Ucr. 16..< tk., II sort soolatud 10 17 kg ning värsked 1220 kg kr. 11. tk. jia m sort soolatud alla 10 kg, värsked alla 12 kg ja kõdk praak kr. 6. tk. Tendents kõigi' naitamikide juures kindel. Välisturgudel iei olnud kanaiiniunahindade kujunemises in. n. muutusi, mistõttu ka meie eksjportmunade kalkulal^aonihind jäi endiseks,. o. 127 & kg. Riuklikult kindlustatud hinna; tõttu jäeiti aga eksportraunade hirmanoteering endiseks, s>. o. 130 s. kg franko kogumispunkte.siseturuimuniade hinnaks noteeriti 110 a kg, mis on e. n. hinnast 5 s'. kg kohta madalaim. Kanamunade hinnaks 1, malede raskus on 2045" g, noteieiriti 90 s. kg franko koguqantounkt. Tendents püsiv. PIIMATURG. MILK MARKET. Piimahinnad püsivad. Piimahindade noteerimisikoimisijoni piimatööstustele 13.senti liiter, II valiku koosolekul 22, aprillil, s. a. Börsikomitee juures Tallinnas noteeriti Tallinna toodavale lahtisele piimale endised rõõskpiim müügil piimakauplustele 12 senti liiter ja müügil piimatööstustele 11 senti liiter. Möödunud nädalal oli piima järele nõudgil hinnad, s. o. I valiku rõõskpiim müümine keskmine kuni hea. Väheseid ülejääke piimakauplustele 14 senti liiter ja müügil esines vaid üksikutel juhtudel. TERAVILJATURG. I. GRAIN MARKET. Maailma teraviljaturgude hinnatõus, mis ' Maisihinnaks noteeriti m. n. keskmiselt ilmnes e. n., jätkus ka m. n., olles intensiivseim Chicagos. 63,25 c. buš. e. n. 59,03 c. vastu, s. o. 10,38 kr. kv. e. n. 9,69 kr. vastu ehk 7,1% Rukkihinnaks noteeriti m. n. keskmiselt hinnatõusu. Chicagos 70,06 c. buš. e. n. 67,58 c. S i s ema a-turgudel võis teraviljakaubanduses märgata elavnemist, võrreldes e. n.-ga. vastu, s. o. 11,50 kr. kv e. n. 11,09 kr. vastu ehk 3,7%! hinnatõusu. Winnipegis noteeriti Maamehi oli viljaga turgudel näha rohkem rukkihinnalcs m. n. keskmiselt 71,00 c. buš. kui nädal varem, samuti oli ka nõudmises e. n. 71,10 c. vastu, s. o. 11,65 kr. kv. e. n. märgata elavnemist. Suuremat elavnemist 11,67 kr. vastu ehk 0,2%; hinnalangust. võis panna tähele looomasöötviljade ja muu Nisuhinnaks noteeriti m.n. keskmiselt loomasööda nõudmises. Loomasöötade järele Chicagos 110;50 c. bus. e. n. 90,69 c. vastu, tuntakse praegu suuremat vajadust seetõttu, s. o. 16,93 kr. kv. e. n. 16,46 kr. vastu ehk et kevadine lüpsiperiood on. alanud ja väheste 2,9%, hinnatõusu. Winnipegis noteeriti m. n. kõrssöödatagavarade tõttu püütakse jõusöödaportsjoneid täiendada. keskmiselt nisuhinnaks 90,69 c buš. e. n. 90,0S c. vastu, s. o. 13,90 'kr. kv. e. n. 13,80 kr. vastu ehk 0,7%' hinnatõusu. Liverpoolis noteeriti nisuhinnaks m. n. keskmiselt 32.75 š. 225 kg e. xv. 32,27 š. vastu, s. o. 12,04 kr. kv. e. n. 11,87 kr. vastu, s. o, 1,4% hinnatõusu. Karusnahkade turg' vaikne. Hinnad püsivad. 19. IV Börsikomitee juures noteeriti karuisäooimanahkadie hinnad franko vaistuvõtujpuinkit ia IV % Va &. Jahi, täisväärtuslikud karusnahad: metsjänese kr. 0.50 tk., punarebase kr. 18. tk., tuhkru- (tõhk) kr. 9. tk., nirgi- kr. 2.75 tk., orava- kr. 0.90 tk., naaritsa- kr. 24. tk ja magranahad kr. 3.50 tk. Tendents: vaikne. EGG MARKET. Nagu nähtub k. a. kariamunahindade 1Mkuimisest, avaldus; siesoonne hindade langus võrdlemisi lühikest aega, saavutades mõne nädalia järel taas* kõrgseisu. Kuna tänavtf kanamunahindade lõikumises on raääravaiks tegureiks hoopis erinevad asjaolud kui norimaateeil aegadel, võib arvata,.et k. a. kevadja suivekuil tõenäoliselt kujuneb välisturult saadav hind kõrgemaks kui om. a. Riigi Viljasalve ladudest müüakse rukist 17 s-ga kg ja nisu 23 s-ga kg, s. o. samade hindadega, nagu varemgi.

Nr. 16 MAJANDUSTEATED 275 LINATURG. Linakaubandushooaja lõpupoole jääb aktiivsus hnaturgudel väiksemaks. Peamiseks huvipuniktiks on nüüd uue linakülvi ja seenanehanikiimisega seoses olevad küsimused. Peagu kõigis linafcasrra/tusmais ilmneb püüd linalkasvatuse laiendamiseks. Prantsuse linaikaisvatajaale olid teatud raskusiks 'lõppeva hooaja suhteliseilt madalad hinnad ja piiratud linavarte väljavedu Belgiasse. Prantsuse omad toorlinavabrikud ei suujtnud! aga tööjõujpuudaisiel töötada täiskoormõsega, mispärast praegu, osa linavarsi seisab veel töötüieimiata. 1940. a. linasaagi jaoks määras Prantsuse valitsus 1800 fr. dz. kohta, millele -lisaks tuleb 300 fr. preemiaid (1939. a. hind oli 1400 fr. dz.). Meil on küll linaikulviru veel palju aega, kuid siingi on ettevalmistused selleks juba käimas. Ärid on puhastanud tarvilise külviseemne ja on pajkkinud selle kottidesse, mäs plommitakse Taimekaitse ja Seemnekontrolli KARTULITURG. - M. n. karifculihüidiades ei olnud erilisi muudatusi, kuid siiski kartuli ostutehingud tulid toime enam noteeritud kõrgemate kui madalamate hindadega. Kui e. n. osteti veel kartuleid üksikuis raudteejaamades alla kr. 5.00 kv., toimusid m. n. peagu kõik müügid kr. 5.00 ja kr. 6.00 piires kv. Nädala lõpul näitasid hinnad siiski veidi langust. Kõrgemaid tehinguid sooritati kr. 5.75 kv. Kartulite kokkuost toimub ainult Virumaa raudteejaamades, kus veel jätkub kartulitagavaru. Mõned vagunid sealseis r.-jaamades laaditi ka Tallinna jaoks, kuid suurem osa läheb sisemaale. M. n. Vab. Vai. otsustas toetada Saare-, Hiiu- ja Petserimaa põllumehi kartuliseemne ostmisel veokulude piires. Toetust antakse saarte põllumeestele mandrilt ostetud kartulite eest kr. 1.50 kv., kuna Petserimaa põllumehed saavad toetust Virumaalt ostetud kartulite eest 40 s. kv. AEDVILJATURG.. Õunu on müügil veel rohkesti ja nende mihus on täiesti rahuldav, mis näitab, et õunu on hästi säilitatud, Sibulõumu pakutakse kõige enam ja nende kogust võiks arvata ligikaudu % kogu müügiletoodud õunakaubast. FLAX MARKET. Ameti poolt, nagu nõuab kehtiv kord. Ka talundipidajad, 'kelledel endil küliviseemat ei jätku, kuiuilaiväd järele seemnesaamiisvõimalusi ja pialjud au tarvilise seemne juba ostnudki, kuigi külviseemne ostmises algab elavam, hooaeg alles mai keiskpaiguist alates. Viimased linalaadad olid kaunis väikesed, kuna lina tuleb turule kaunis tagasihoidlikult, ühelt poolt on lina lõpukorral, kuid teisalt on teatud takistuseks ka teelagunemisaeg. Petseri laadale 15. IV toodi ca 12 ta lina, mis müüdi hinnaga keskmiselt kr. 1.90 R- sordi kg-lit. On näha ette, et teeolude paranedes tuleb lina elavaimalt turule. Paljudes kohtades saadi lume ait linavarsi, millised sügisel jäid põllule ja nüüd haritakse. Ldnahind'ade noteerimiskomisjoni koosolekul Tallinna Börsil 19. IV noteeriti lina kokkuostul riiklike standardisioirtide alusel franko kokkuostja ladu endised Mtmad. _ POTATO MARKET. Mõned piiritusvabrikud veel töötavad, kuid kartulite vastuvõtmine on lõppemisel. Tärklisvabrikud tõstsid m. n. kokkuostetavate kartulite hinda. Varem maksti põllumeestele 18 s. tärklise-kg, kuid m. n. keskpaigust alates maksavad 20 s. Samuti nagu kartulite, on ka kartulitärklise järele nõudmisi välisriigest, kuid meil el ole võimalik kartulitärklist piiratud tagavarade juures vedada välja, sest eeskätt tuleb rahuldada kodumaa nõudedi. Kartuli- ja kartulitärklishindade noteerimiskomisjoni koosolekul 22. IV 40 Börsikomitee ruumes noteeriti järgmised m. n. väljamaiksuhinnad põllumeestele kartulite eest: 1. Söögikartul raudteejaam, kr.0 1 5.75 kv. 2. Tööstuskartul tärklisvabrikuis! 20 s. tärklise kg, piiritusvabrikuis 1820 s. tärklise-kg. Tendents söögikartulil langev. VEGETABLE MARKET. Hinnad tõusevad vaatamata hilisele agale siiski üsna aeglaselt. Keskmise mihusega sibulõuntest nõutakse 6580 s. kg. Punased sordid maksuvad üle 100 s. kg. Vana köögivilja on müügil vähe.

276 MAJANDUSTEATED Nr. 16 Aedsaadusite hinnad noteeriti 19. aipr. õunad, eksportkõlblikud, pakkimiskuiudeta, ilma riikliku juurdemaksuta, franko kokkuosrtukoht I valik 80100 s. kg, II valik 6070 s. kg. Tendents tõusev. Sibulad, eksportkõlblikud, franko kokkuostukoht 25 s. kg. Tendents kindel. Sigurid, eksportkõlblikud, franko kokkuositukoht 30 s. kg. Tendents kindel. Jõhvikad, eksportkõlblikud, franko kokkuostukoht 38 s. kg. Tendents kindel. KALATURG. - M. n. kalaturg võrreldes e. n-ga oli märksa ritekaüäikuim. Tallinna turul olid müügil peagu kõiki tähtsamaid kalaüike, kusjuures värsket kala oli peamiselt siseveitetoodangust. Ilmade isoojenedes hakkab ka angerjas liikuma ja sattub püüniseisse, millised seatakse jää alla. Värsket angerjat om Tallinna turul müügiks 250300 s. kg ja isegi mõningal koguiaol läks seda juba ekspordiks. Paranenud on ka koha- ja haugisaiak, mis pärast siisettirunõueitie rajhuldlatmäsit; läks ekspordiks. Taritu tuirui oli rohkeisti ahvenat ja särgi, kuid ka haugi ja latikat, kusijuuires haug osteti raaidadeist üles peamiselt ekspordiks, makstes eksporthaugist, 'kaaluga kuni 3 kg ca 60 s. kg. Suured haugid, üle 3 kg, mafesusid aga rannas pool vähetm. Latikahind oli ramnaisi 50.s. kg efesportvailik. Kurgid, konservitud, plekknõudes ca 5 kg neto kr. 2.70. Tendents kindel. Jõhvikad... Sibulad, vene. Peakapsas.. Hapukapsas.. Kaalikas... FISH Tallinna turul maksusid 22. IV. MARKET. s. kg. s. kg. 50-150 5060 30-40 4045 40-45 2528 3085 Porgand.. Rõigas.. Rabarber.. Redised... 3040. 200300. 200250. 150170 s. kimp. 1520 Tähtsamate kalaliikide turuhinnad s. kg.: Angerjas, Koha, I valik, Kolia, II valik Siig, Haug, Haug, Latikas, Ahven, Ahven, Linask, Säinas, Meretint, Räim, Räim, peen, Kiiu, Tursk, Tursalõiked, Tursafilee, värske elus värske elus värske Tallinn 20. IV 250300 140150 120130 120150 90100 5090 60-80 90100 30-80 8090 4370 70-80 55-60 20-25 100110 2223 2535 4550 Tartu 20. IV _ 100-130 5580 3580 1545 70 3540 Narva 19. IV 160180 _ 100-130 6090 2550 45-50 30 I N I O R M k T S I O O N I O S A AKTIVA EESTI PANGA NÄDALAARÜANNE. Eestti Parik (Bank of Estonia) Weekly Return, 15. aprillil 1940. a. PASSIVA 1. Kattevara: Reserve: kuld: rahas ja kangides 40 S01 388,58 välisraha 3 853 658,97 2. Vahetusraha Subsidiary Coin..... 1344 932,41 3. Sisevekslid: Home Bills: kaubavekslid.... 14 912 338,81 põllumajanduslikud. 2 260 398.1S metsatööstuslikud.. 17 470. 17190 251 97 4. Laenud: Loans and Advances: valitsusele teistele *") 25 767 761,27 5. Kinnis- ja vallasvara Immovable Property awf Equipment 8 451 839 68 6. Muud aktivad Other assets 27 160 369,56 119 470 402,42 1. Põhikapital Capital 5 000 000, 2. Tagavarakapital Reserve Fund.... 1 478 758,84 3. Er:'tagavarakapital.. 4122 865,94 4. Jooksvad kohustused: Current a) pangatähed liikvel Liabilities: 62 885 120,- b) jooksvad arved: valitsuse..... 13547372,07 pankade teised 0 988 863 1? 3 690 772,27 27 227 007,46 5. Muud passivad Olher Liabilities... 19 256 650,18 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: \ 49700/0 Proportion of Reserve to Current Liabilities; J ' ' 119 470 402,42 *') Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr. 750 301,52 Induct-ts Ekr. 7F0.S01,62.guaranteed by the Government. JUHATUS.

VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED SAKSA. Puuturg Saksas. The German Timber Market. Kuna nõudmine ümimarpuidu järel on suurenenud, on ilmunud, turule üinmarpuitu suuremais koguseis, mistõttu puudusest selle puumaterjali alal ei või enam ollia juttu: Lehttüvipuidu ostuload on jagatud kõikjal välja, mistõttu puidukaubanduses esineb lehttüvipuidule pakkumisest suurem nõudmine. Samuti on nõutavad kõik okaspuu-sortimendid, eriti männiväärtpuit, mida esineb turul küllaldaselt. Pärast raske talve tõttu lehtpuidutuirul esinenud raskuste kõrvaldamist on nüüd tehingute sooritamine muutunud ladusamaks. Esikohal seisab pöökpuu, mille järele kunagi varem ei olnud nii suurt nõudmist, seda eriti seetõttu, et pöökpuitu kasustatakse ülemerepuidu asendamiseks..saeteihiased töötavad täisikoooranisega. Kevade tulekuga on saetud puidu nõudmine suurenenud, kusjuures esikohal cm tellimused riigikaitse ja avalikeks vajadusiks. Euroopa puidu imfportmaade hulgas on Saksal soodus positsioon, kuna ta oma puidutarviduse võib hõlpsalt katta ostudega naaberriigest. Soome kui suurim Euroopa puidueksportija esineb nüüd taas puidu maailmaturul. NSVL kavatseb tunduvalt suurendada oma puidutoodangut, mis asjaolu mõjustab esijoones soodsalt Saksa puuturgu. Läti puutuxu kohta puudub veel ülevaade, kuid Jugoslaavias on puuturg soodus, samuti Bumeenias, kus on märgata hindade nõirka kõvenemist. INGLISE. Briti-Prantsuse kakaokontroll. British-French Cocoa Control Inglise ja Prantsuse asuamaadeministrite hiljutise kohtamise tagajärjena loodi organisats. kakaoga välismaade varastamise kontrolliimiseks. Briti toitlusministeerium omandas kogu Briti Lääne-Aafrika (Kulliarannik, 'Sierra Leo^ne, Nigeeria) WB&. a. kakaosiaagi ja teatavad osad muude Briti valdkondade kakaosaagist. Nimetatud kogus' ulatuvat 400 000 tn, mis on 4 korda suurem kui Briti omatarvidus ning vastab &3 /o-le kakao üldtoodangust maailmas. Ka Prantsuse koloniaaltriik on kakaotootjana tähtis, tootes üle 80 000 tn, s. o. ligi 1 / s üldtoodangust maailmas. Prantsuse toodang katab omatarviduse 2-kordselt. Seega alub loodud organisatsiooni kontrollile ligi % kakao üldtoodangust maailmas ja. veelgi suurem osa üldekspordist. Brasiilia, mis oma normaalsaagi 120 000 tn-ga on teine kakaotootja maailmas, on praegu seega tähtsiamiaid vabu kakaoeksportijaid. Kuid L.-Ameerika kakao on mihuselt parem Lääne-Aafrika kakaost, mistõttu selle.'kakao hind on kõrgem. HISPAANIA. Apelsinisaak Hispaanias 1940. a. The Spanish Orange Crop, in 1940. 1940. apelsinisaiak Hispaanias on vähenenud. Apelsinide eksjpordi kohta puuduvad samuti Kuigi praegu puuduvad saagi kohta andmed, kuid loodetakse siiski, et apelsinitoot- täpsad andmed, arvestatakse saagi vähenemist jate ja -eksportijate koondi.se intensiivse tegevuse 20>30%. Halva saagi põhjuseks, on väjate hene hoolitsemine puude eest möödunud kodusõja tagajärjel apelsinide eksport võiks ulahene tuda 350.400 000 ta-ae. kestel, samuti apelsinipuude kasvupinna vähenemine. Hispaania elavhõbeda väljaveo ümberkorraldamine. Reorganisation of Spanish Mercury Exports. Elavhõbeda väljavedu on senini Mana vastava muti on lihtsustatud väljaveolubade välja- väliskaubanduskomisjoni loata keelatud. andraiskorda. Märtsi lõpul.antud uue määruse alusel võidakse Antud telimuste pideva.täitmise võimaldamate nüüd elavhõbedat eksportida kõigi sadamiseks asutatakse tähtsamais tollipunktides ja tollipunktide kaudu maapiiril. Sa elavhõbeda tagavaralaod.

278 MAJANDUSTEATED Nr. 16 LÄTI. mmmmmmm Riiklik krediidigarantii tööstusele ja kaubandusele Lätis. Latvian Government Guarantees Credit for Industry and Trade. Senini tunti Lätis: riuklikku garantiid ainult eksportkrediidi suhtes, kusjuures sae kreõfödigarantii oli piiratud 5060% eksporttehingust. Uute sieadussega tõistetakisie garantii võimalust kuni 90%-ni. See osutas tarvilikuks seetõttu, et ekspordiivõiirnaiuisite kiitsmenxdisiega seisawad kaubad ja rahai kinni ning' kredüdiinappus 1 ähvardab etaporttöösitusd. iseisakuga. Uus seadlus hõlmab ühtlasi väga laialdast rnajianduis&la. ühelks tähtsamaks ülesandeiks on töötstuisbooirainieite muretsemine. Kui enne sõda tooraineid pakuti pikaajaliseile 1 krediidile kientiib nüüd uuis enneolemata moodus cash and carry, mis käib paljudele ettevõtteile üle jõui ja riiklik garantii on õtse 1 hädavajalik, "üldine garantiisunnma võib tõusta kuni 20 milj. latini. Riiklikul garantiikirja aaajmisieiks etsitataiksiei soorviajvalduaed kauband^s^tööstutsariiniiisiteoriumile', kust nad lähevad läbivaatamiseks erilisele komisjonile ja sealt kaubandus-töc^tuisniinistri ettepanekul valitsusele otsuistajmiseksi igal erilisel juhul. Kui valifbsus' otsustab asija jaatavalt, annab kiajuibanduisi-tööistuisniiniisiteir välja garantiikirja, mille vastu antakse krediiti Läti pangast või Läti kredüt-pangast, kuni 90% tehingust. Ganantiikirja tähtaeg on 9 kuud! ja seda võib pikendada. Kredüdiobjiektiks võivad olla väga mitmesugused tehingud: kaubadokuimemtide väljaobit, akreditiivi avamine, tagavarade ja toorainetie soetamine, ehitustööde läbiviimine jne. Riik võimaldab seega ettevõtjale krediiti. Kuid mingit riisikot ei taha ta ettevõtjaga jagada. Viirmana vastutab.riigi ees mitte ainult tehinguofojektiga, vaid 1 kogu oma varandustega. Riiklikud nõudmised tulewad täitmisele vastuvaidlemata korras. Säärase olukorra juiures võivad krediiti saada,' ainult elujõulised ja soliidsed ettevõtted, milliseid notnmaalselt peaksid juba pangad krediteerima. Riuklik garantii teeb krediidi veel kallimaks, kuna riik omalt poolt võtab 1% aastas. Pankadele on seadus 1 muidugi tervitatav, sest riik võtab nende riisiko endale. Väljavaateid Läti puiduekspordiks Saksa. Prospects for Latvian Timber Experts to Germany. Hiljuti toimunud Saksa Läti läbirääkimiste kohta puiduekspordi asjus Saksa on nüüd avaldatud, et saavutatud kokkuleppe kohaselt suureneb tunduvalt Läti puidu ning vineerplaatide eksport Saksa. Läbirääkimisil saavutati kokkulepe ka muis praiktilisis küsimusis mainitud ekspordi alal. Läti transiit NSVL-u kaudu. Latvian Freight Transit Through the Soviet Union. Viimasel ajal on tunduvalt suurenenud läti kaupade transiit NSVL-u kaudu Türki ja Balkani maile. Eriti suurenes seda teed kaudu paberi- ja tselluloosivedu Lähis-Itta. Ka vedudeks Ungarisse ja Rumeeniasse kasustatakse järjest suuremal määral raudteed NSVL-u kaudu. Eksportkartuli kokkuost Lätis. Wholesale Purchases of Export Potatoes in Läti seemnevilja ekspontkeskusi ostab põllumeestelt, kelledega on sõlmitud vastavad hankelapingud, järgmisi seemnekartuleid: bintje, majesteet ja vanane kollane raskusega 40180 g ning erstling ja juuli raskusega 30-200 g, miaksifcest koguseist üle 5 tn 6 7,5 lot. dz eest franko saatejaami või ladu. EksportkõlMike 1 söögikartniilito sörtidie bintj e, Latvia. majesteedi ja export eest maksti 5,756 lat. dz. franko saatejaam või ladu. Üle 15 tn. saadetiste puhul võtab kokkuostja veokulud enda kanda. Kokkuostetud söögi- ja seemnekartulite eest, millised osutavad eksportkõlbmatuiks, tasutakse pürituskartulite kohta kindlaksmääratud hindade alusel, arvestades tärfclissisaldust.

Nr. 16 MAJANDÜSTEATED 279 Põllutööliste probleem Lätis. The Läti hoodekandeministeeriuim teatab, et põllutöö edendamiseks võimaldatakse igale Latgiallia elanikule, kes siirdub rentnikuks üle 10 ha suurusele talundile mõnes muus maakonnas, põllumajandusliku inventari soetamiseks protsendita laenu kuni 500 lat. <5-aastase tasumisajaga. Aasta möödudes saab semine isik toetust 30 lat. ja igalt perekonnaliikmelt 25 lat. Latgallia põllutöölisile, kes siirduvad tööle muisse maakonnisse, võimaldatakse protsendita laenu 150300 lat. õ-aastase tasumistähtajaga ja tasuta sõit. Aasta möödumisel saavad nad samu toetusi nagu rentnikud ja poolteramehed. Agricultural Labour Problem in Latvia. Põllutööliste prablleieimi lahendamiisiele on LüJtis ajsnuttwi; stuure energia ja järjekindlusetga. Lonniad tiehaikisie pumadks mittetöötavast ja «baipirodtiilcüivisieilt tõatavast elemendist. Nii tuli iga üksfkiu mmjateenijai kohta tema liranajsolemiiiae vajadust tõestiadla ja paljud ei isiaanuidki linna^amise luba. Koo- Mõpälased; ja üliõpüasted, peavad samuti mineimia maiahi tööle...äritsejate" kohta õnatele samuti vali. Nii mõnigi ärimeteisi leiab oma piaasil märkusie!: keelatuidl linnas elaida 1. V kuni 1. X. Aratidel näib oletvat tööd: Jiaigussitunniöituis võib päästa mia^ebaatmisiest. Telliste hinnamäärad Lätis. Latvian Brick Prices. Läti hindadeinspektor määras Kura Aa ääres asetsevais telliskivitehaseis toodetud lihtsate müüritelliste maksimumhinnad 1000 tk kohta järgmiselt: franko vabrikuladu 42 lat., franko Riia, Miitavi ja Dubbelni siadam 50 lat. Mujale määratud telliste hinnale lisatakse tegelikud veokulud. LEEDU. Väljaveokitsendusi Leedus. Lithuanian Export Restrictions. Leedu asjaomiaste võimude poolt on keelatud importkaupade väljavedu. Samuti on keelatud leedu tööstustoodete väljavedu., millede Leedu suhkrutöodang 1939/40. a. Lithuanian valmistamisel on kasustatud välisanaisi tooraineid, näit. tekstiilitooted, [jalanõud, kohvi, tee jia suihkur. Sugar Production in 1939\U0. Suhkruvabrikud Mariampoles ja Pevenciais tootsid käesoleval hooajal 170 000 tn suhkrupeetidest 24 000 tn suhkrut, sellest 1209 tn tükisuhkrut. Kuna senine toodang ei kata siseturunõudeid, kavatsetakse töötleda eeloleval aastal, 240 000 tn suhkrupeeti. Kunstväetiste müügi vabaksandmine Leedus. Lithuania Abolishes Restrictions on Fertiliser Sales. Kuna kunstväetiste saamine välismailt on kindlustatud, oli võimalik anda kõigi vosvoriiti sisaldavate kunstväetiste müük vabaks. Kuna Leedust jätab soovida väetamine lammaas^ tikväetistega, kohustab põllutöökoda põllupidajaid ostma iga 4 koti vosvorväetise kohta ühe koti (100 kg) lämmastikväetist. UNGARI. Hindade tase Ungaris. The Price Level in Hungary. Väliakaubanduisamet määras ekspordiks minevate saarvloomade hinnad järgmiselt: härjad 6076, lehmad 6470, pullid 7076 fillerit Budapestis ja vastavalt 5672, 6066, 6672 fillerit provintsis eluskaalu-kilo eest. Hindadekomisjon määras tootjaile makstava eksportmunade hinna alammääraks 1.20. pengöt kg. Määrus jõustus 7. IV s. a. Tselluloosi- ja mutide paberitoorainete hindade tõusu tagajärjel lubas: hindadekomissar tõsta paberikaupade hindu vastavalt toorainete tegelikule kallinemisele. Paberi-suurkaupmehed võivad hinnatõuboist 13 /o juhtida ostjaile. Hindadekomissari määrusega lubatakse lisada 26. VIII m. a. hindadele: 62 /o-sel puhas-

280 MAJANDUiSTEATBD Nr. 16 seebil 8 pengöt, 40 /OMSÖ1 II klassi seebil ja tuid) ömikookide: (linaseemne-, korvitsaaeetmniepetonie-seebü 4 pemgöt 100 kg kahta. aldist jne.) ning, sojaoaeksitraikiti hindu tõsta Hiin<JadieilOTmissar oana määrustega, mis 1526 pengöt im^etertaenitnerilt. avaldati aanietmlkuis lehe 10. IV 40, on luba- Suhkru- ja rasvakaardid Ungaris. PõHutõoministri määrusega, mis aiviaklati 14. IV s. a. ametlikus lehes, siealtaiksie sisse suhkru- Ja rsasrvajmiiügil kaardisüsteem. Suhkrunoitmaks on määratud: Budapestis! 1 kilo (kuus inimesel (0,24 kg nädalas), maakonnaidnnadies ja suuremais linwaiilmeit omavais asulate 1, nagu tööstusrajoonides jne., V2 kilo inimesele kuiuis; muis kohtades 00 g kiunus iinimaieaeile. Lapssed kuni 12 a. saavad 1 kõikjal kuus 1 kdikx Rasedad ja imetajad emad saavad koifejal H/2 kilo kuusi. Suhikrutagaivarad ülei 2 kg kuuluvad ülesandl misele. Seletusies tähendatakse, eit suhkrukaiardid om. seatud sisse reas maisi, kusjuures loetluses) on nnärgitud ka' Eesti. Räsiva am mõeldakse searasiva, sulatatud searasiva, ja searasvapekiki (ka soolatud). - Hungary Rationing Sugar and Fats. Määrus ei käi suitsutatud!, papriteeeritud, praetud! ega muude dielikatesspeikisortide kohta. Rasivakaardid seatakse ississe kuni edasise korralduseni ainult Budapestis. Budapestis tuieivad regisitreeiriimiseile rasivatagavarad üle 3 kg. Kogu maal kuuluwad! aga ülesandmisele snasvatagaivatrad üle 1 m-tsm ja seakasvatused, kus on üle 10 siea. Rasvanoranikis on määratud: 0,24 kg sulatatud rasva või 0,28 kg toorrasva või 0,32 kg rasvapekki nädalas isiku koluta. Rasketöölised saavad poolteiskoirdsie noirmi. Rasva-, sealiha- ja pekisaadletisi üle 5 kg võidakse toimetada kogu maal edasi raudteel, positi eri kaudu, laeval või moototrveokh ainult lise veioitunnistuse korral. Vasevitriooli kaartidega. Hungary Rationing Copper Vitriol. Põllutööministri poolt antud määruse järgi võivad viinaicniarjiakiaisivatajad saada ainult 30 kg ivasevitriooli katastoaljohihi kohta. -Ainuütt erajodjuhtuidel võidakse sieda määra kõrgendada. Vaisevitritooili ostukaartid väljaand- mine toimub kohalike omavalitsuste poolt, Pärast 15. VIII a. a. võidakse vasevitriooli osta aga ainult põllutööministri eriloal. Üleastujaid' karistatakse kuni 15-päevase arestiga. Doonau veolaevade üürihinnad tõusnud. Charter Rates* Rising for Danube Transport Ships. Vedtarfeeivadie hinnad on taias tugevasti laievu on väga vähe, kuna suiurem osa vatõuisnud. "Veel hiljuti sai üürida keskmise badest laevadest on üüritud kuini aasta lõveduiriaeiva ÖOOOOO Mi eest: Nüüdl nõutakse puni ingilastiet pooüt. sama laeva eest üüri 2,4 milj. ieddi. Vabu Karmim kord keemikaalide majandamisel Ungaris. Stricter Rationing of Chemicals in Hungary. 15. IV ametlikus lehes on avaldatud valitsuse määrus, cmillega veelgi vähendati teatavate kemikaalide registreerimis- ja sulukohusest vaba arvu. Süa kuuluvad: väävel, Mnasieeiimieõili ja muud kuivõlid, päevalilleõli ja muud poolkuivõlid, riitsinuisõli ja kalaitraan. Täielikult on suiletuid kõrvitsaseemneõli, naeriõli, talgi, kondiõli, segarasva, steariini, rasvaõjide, kookosõli, taimeõllde (söögi), taimerasvade (söögi) jne. tagavarade kasustaimisvafbadus. A.-S. Ülüselu" trükk Tallinnas, Pikk 42. 1940. '«ÄTT ~Y :S±y : -," : r;.-:<.an- : - ' J