Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool
Tolmeldamisest tulenev tulu Tolmeldamise majanduslik väärtus Euroopa Liidus - 5 miljardit eurot aastas Maailmas - 37 kuni 91 miljardit dollarit Tolmeldamisest saadav tulu ületab mesindussaadustest (mesi, suir, vaha) saadava tulu kümnekordselt 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 2
Tolmeldamist vajavad kultuurid Tolmeldamine oluline rüps tatar põlduba ristikud lutsern köömen kirsi-, ploomi-, õuna- ja pirnipuu vaarikas mustsõstar Seemnete saamiseks porgand redis kaalikas naeris sibul peet Tolmeldamine suurendab saaki raps lina aedmaasikas karusmari Kasvuhoones vajavad tolmeldamist tomat, kurk, maguspipar, aedmaasikas 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 3
Erinevat tüüpi tolmeldajate mõju saagi kujunemisele Liigid 1. ja 2. suurendavad saaki Kolmas liik ei mõjuta tolmeldamist Saak 1. liik 2. liik 3. liik 4. liik Neljas liik mõjutab saaki keskmisel tasemel A B C Tolmeldamine 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 4
Erinevused meemesilasteja kimalaste suiste pikkuses http://www.udmbee.narod.ru/library/stat/rums.htm 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 5
Õietolmu % Õietolmu % Mesilaste eelistused erinevad liigiti (Kera, 2014 magistritöö) Karukimalastelt kogutud õietolmu päritolu ja osakaal (%) 41,4% 37,9% Meemesilastelt kogutud õietolmu päritolu ja osakaal (%) 24,6% 21,6% 12,3% 11,9% 8,3% 7,2% 5,0% 4,7% 2,0% 1,5% 0,9% 5,7% 4,6% 3,5% 3,4% 3,4% 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 6
100 Tolmeldamiskriis ja rapsi seemnesaak Seemneid kõdra kohta a Tolmeldamise defitsiit bee abundance 80 60 40 20 b c 0 pollination deficit -2-4 -6 A B -8 C 25.03.2018, Nelijärvel Morandin and Winston 2005 Ecological Eesti mesinike Applications teabepäev 7
Kas ühest tolmeldaja liigist piisab? Õunapuu tolmeldamisse panustasid ligi 20 liiki Viljapuuaedade omanikel on tähtis, et ümbruses oleks looduslikke alasid, kust tuleksid tolmeldajad Tolmeldajate arvukus on positiivselt seotud metsade osatähtsusega aedade ümbruses 25.03.2018, Nelijärvel Russo ja Danforth, 2017 Eesti mesinike teabepäev 8
Lutserni tolmeldavad looduslikud mesilased, meemesilased varastavad nektarit https://en.wikipedia.org/wiki/alfalfa#/media/file:a pis_mellifera_-_medicago_sativa_-_valingu.jpg Mänd et al 1996 Journal of Apicultural Research 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 9
Nektari varastamise või röövimisega ei kaasne tolmeldamist https://www.pinterest.com/pin/517421444661509344/?lp=true http://www.alibaba.com/ http://www.methowvalleyherbs.com/ 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 10
Majandatavad mesilased Meemesilased Suured põllud Istandikud Madala õiepõhjaga liigid Töölisi peres kuni 50 000 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 11
Majandatavad mesilased Kimalased Väiksemad põllud Marjakultuurid Puuviljaaiad Kasvuhooned Sobivad mitmesuguste õitega taimedele Peres töölisi kuni 200 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 12
Majandatavad mesilased Erakmesilased Marjakultuurid Puuviljaaiad Kasvuhooned Taime- ja tolmeldaja liik peavad kokku sobima Töölisi ei ole, munev ema teeb kogu töö Sünkroniseerimine 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 13 võib olla raske
Kuhu paigutada tarud/pesad? Meemesilaste arv päevalille õitel sõltus kaugusest tarudest Seemnesaak oli 300 m kaugusel tarudest oluliselt väiksem Kimalaste arv aedmaasika istandikus oli 100 m ja 250 m ulatuses võrdne Erakmesilased tasub paigutada ühtlase vahega üle kogu aia/põllu, korjeraadius mõned sajad meetrid 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 14 OCL 2017, Fougeroux et al.
Taimekaitsevahendite mõju mesilastele 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 15
Kuidas jõuab pestitsiid mesilasteni? Põllud Põlluservad Pritsimise kõrvalekalle Põlluserva taimede nektarist on leitud puhise aineid Puhitud seemnest läheb 80-98% a.i. kaduma (Goulson 2013) Määramatu kaugus Mullas liigub põhja- ja pinnavee abil põllult välja Õhu kaudu/vihma teel Balsari et al. 2015 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 16
Taimekaitsevahendid keskkonnas 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 17
Thompson et al. 2014 Suured kasvuhooned (180 m2), keerispea, mesilaspered, glüfosaat (2,88 kg a.e./ha) Glüfosaadi jäägid nektaris ja õietolmus leitud ka 7 päeva pärast töötlust 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 18
Glüfosaadi jäägid mesilastes pärast töötlust? Thompson et al. (2014) Erinevates kontsentratsioonides (worst case field realistic) glüfosaati söödeti suhkrulahusega mesilasperedele Jälgiti mõju haudmele pärast 4. ja 7. päeva Olulised mõjud suremusele puudusid, kuid mesilaste vaglad sisaldasid endas märkimisväärsel hulgal glüfosaati Dose rates 25.03.2018, Nelijärvel mg/kg Eesti mesinike teabepäev 19
Glüfosaadi silmale mittenähtavad mõjud Balbuena et al. (2015) Erinevad glüfosaati sisaldavad konts. (2,5 ; 5; 10 mg/l) Mesilastele gps saatjad turjale Glüfosaat 10 mg/l põhjustas mesilastes olulisi häireid tarru tagasi lendamisel 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 20
25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 21
Mis on lahenduseks? 1. Uute tehnoloogiate kasutamine: pestitsiidide jääkide vähendamine nektaris 2. Saksamaa näide: keelatud on õitsvate taimede töötlemine muude taimede töötlemine ajal kui mesilased neid külastavad näiteks kartulipõlde 60 m mesilast on keelatud taimekaitse tööd (lubatud mesiniku nõusolekul) Pidev riiklik taimekaitsevahendite kontroll ja mesilaste kaitse Suvised mesilasperede kaod on enamikel juhtudel seotud pestitsiidide väärkasutusega Dr. Otto Boecking (LAVES) Bee Institute Celle, Germany 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 22
Säilita looduslikke alasid Looduslike alade rohkus puhverdab pestitsiididest tulenevaid probleeme Hokkanen et al., 2017. Arthropod-Plant interactions 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 23 Park et al. Pproceedings of the Royal Society, 2015
Biotõrje kasutamine taimekaitses Prestop Mix vectored by honey bees Quality of apples Rubinola in February 2014 25.03.2018, Nelijärvel Päivi Heino, Verdera Eesti mesinike Oy/Lallemand teabepäev Plant Care 24
MAK 2014-2020 keskkonna- ja kliimameede ehk põllumajanduslik keskkonnatoetus 1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus e. KSM 2. Keskkonnasõbraliku aianduse toetus 3. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 4. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 5. Piirkondlik mullakaitse toetus 6. Piirkondlik veekaitse toetus 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 25
Keskkonnasõbraliku tootmise mõju PMA seire tulemused tõestavad, et keskkonnasõbralikuma tootmisega (KSM, Mahe) taludes on Rohkem õitsvaid taimi põlluservades (toit tolmeldajatele) Rohkem kimalaste liike 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 26
Mesilaste korjealade rajamise tegevus on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevus: füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik miinimumpind 1,0 ha toetust saab põllumaa kohta, sh kuni 4 a. rohumaad kolm erinevat põllumajanduskultuuri KSM nõudeid tuleb täita viiel järjestikusel aastal (mesilaste korjealade rajamise lisategevust ühel aastal) Reelika Päädam Maaeluministeerium 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 27
Korjetaimede asukoht ja pind Reelika Päädam Maaeluministeerium Vähemalt kolm korjetaime liiki 15. augustini Korjetaimede põllud mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel Korjetaimed puhaskultuurina, õitsevad Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala vähemalt 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev Foto :Angelika Pedosk 28
Taotlemine ja ühikumäär Taotlusi võetakse vastu 2. 21. maini Taotlusega esitada mesilasperede arv, kellele korjeala rajatakse Kui taotlejal on kokkulepe mesilasperede kasutamiseks, esitatakse ka andmed mesiniku kohta Mesinik kinnitab andmete õigsust e-prias Ühikumäär alates 2017. aastast 193 /ha/a Reelika Päädam 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 29 Maaeluministeerium
Seemnesegud mesilastele suvised vahekultuurid suruvad umbrohtumuse alla Harilik kurgirohi 20% (1,6 kg/ha) Harilik keerispea `Stala` 60% (4,8 kg/ha) Harilik tatar `Lileja` 20% (18 kg/ha) Külvati 18 mail. Liina Talgre fotod ja tekst Eesti Maaülikool Esimesena hakkas segus õitsema tatar (26. juuni), keerispeal avanesid esimesed õied 08.07 ja kurgirohul 20.07. 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 30
Keerispea külvisenormi suurendamine segus vähendas umbrohtude arvukust ja biomassi. Mis on lahenduseks? Koos edasi! Peale keerispea õitsemise lõppu oli kurgirohi jõudnud täisõitsemise faasi, kuid mesilaste huvi oli väike. Tatar alustas õitsemist koos keerispeaga ja õitses ka veel koos kurgirohuga. 25.07 oli keerispea õitsemine lõppemas, kuid tatar õitses endiselt ning kurgirohi oli jõudnud õitsema hakata. Segu pakkus mesilastele korjet 1,5 kuu vältel. Mesilaste poolt oli külastatuim keerispea. Liina Talgre fotod ja tekst Eesti Maaülikool 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 31
Koos edasi - Hollandi näide NL Pollinator strateegia Bed and Breakfast for Bees Algus: Nov 2016 Osalevad: põllumajandusminister, kohalik omavalitsus, mesinikud, tamekaitsevahendite tootjad, taimekasvatajad, MTÜd, teadlased Eesmärk: luua strateegia mesilaste kaitseks Esimese aasta tulemused: 43 partnerit, 80 ettepanekut Eesmärgid paigas, leping allakirjutatud Uued partnerid liitunud 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 32
Mida loodetakse saavutada? Mitmete mesilasliikide arvukus on stabiilne või kasvav Selleks Soodustatakse elurikkust Parandatakse looduslike ja põllumajandusalade osakaalu maastikes Aidatakse mesinikel nende mesilaste tervist parandada Valitsus: kutsub kokku strateegia koosolekuid Rahastab uurimisprojekte Toetab mesilassõbralikke meetmeid põllumajanduses 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 33
Aasta Põllumees Tõnu Post Meie vastuolud Lähtuvad peamiselt põllumajanduse poole pealt -intensiivne põllumajandus kasutab taimekaitset -aga me teeme seda vajaduse põhiselt Vähene informeeritus vastastikku Mesilate andmed PRIAś puudulikud Usaldamatus Vähene teadlikkus Saab ka teisiti Kõigil on koht selle päikese all Käitu nii nagu tahad et Sinuga käitutaks Informeerigem teineteist vajadustest ja võimalustest Suhtume teineteise ettevõtmisesse lugupidavalt Peame kinni reeglitest Räägime faktidest, mitte arvamistest Kui on juhtunud.. tuleb võtta vastutus 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 34
20. MAI KÕIKIDE MESILASTE PÄEV (ALL BEES DAY) 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 35
Tänan tähelepanu eest! 25.03.2018, Nelijärvel Eesti mesinike teabepäev 36