MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: registrikood: 90001138 tänava nimi, Ülikooli tn. 18 maja number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 51090 telefon: +372 737 5852 e-posti aadress: Ruth.Kotsar@ut.ee veebilehe aadress: www.ut.ee/sihtasutus
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 6 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 16 Lisa 7 Materiaalne põhivara 17 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 18 Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt 18 Lisa 11 Muud tulud 19 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 13 Tööjõukulud 19 Lisa 14 Seotud osapooled 19 2
TEGEVUSARUANNE 1. Üldiselt (edaspidi Sihtasutus) asutati 7. juulil 1997. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on sihtotstarbelise majandusliku toetuse vahendamine Tartu Ülikoolile ja ülikooliga seotud ettevõtmistele, toetustena laekunud raha ja vara majanduslikult otstarbekas paigutamine, arvestades sihtasutuse eesmärke ning Tartu Ülikooli arengu- ja tegevuskava. Sihtasutus annab välja stipendiume ja preemiaid. 2. Nõukogu t juhib 8-liikmeline nõukogu, kelle volitused algasid 2012.a. juunikuus ja kestavad neli aastat. Sihtasutuse nõukogu koosseis: Sten Luiga nõukogu esimees, advokaadibüroo Borenius vanempartner, vandeadvokaat; Kristjan Haller Tartu Ülikooli füüsika instituudi külalisprofessor; Martin Hallik Tartu Ülikooli õppeprorektor; Mart Mägi Amserv Grupi AS tegevjuht; Jaan Tallinn Ambient Sound Investments partner; Ragnar Heido Tartu Ülikooli Kliinikum, onkoloog-kirurg; Toomas Kiho ajakirja Akadeemia peatoimetaja, peaministri nõunik; Andris Jegers KPMG Eesti kontori tegevjuht. 3. Juhatus Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikme kohuseid täidab Ruth Kotsar, kes töötab sellel ametikohal alates 2004.a. novembrikuust. 4. Aruandeaasta olulisemad sündmused 4.1. Stipendiumide ja preemiate määramine ja väljamaksmine 2012. aastal maksis 2012.a. välja stipendiume ja preemiaid kokku 38 erinevast fondist. Stipendiumikonkurssidele laekus kokku 382 taotlust, mille hulgast stipendiumikomisjonid valisid välja stipendiaadid ja esitasid need TÜ Sihtasutuse nõukogule kinnitamiseks. 2012.a. maksti välja kokku 119 705 eurot, sh. 2910 eurot 2011.a. määratud stipendiume, 2013.a. väljamaksmiseks jäi 14 420 eurot. 2012.a. määrati stipendiumid järgmiselt: 1. Estraveli reisisihi stipendium (6 stipendiumi kokku 1 995 eurot) Triin Tiru ja Kärt Karus õigusteaduskond, Heleri Huuse Viljandi kultuuriakadeemia, Andre
Kruusmaa filosoofiateaduskond, Stig Benström arstiteaduskond, Hanna-Kaisa Niid majandusteaduskond. 2. CWT (Kaleva Traveli) reisistipendium (9 stipendiumi kokku 5 300 eurot) Laura Mihkla ja Kaja-Triin Laisaar arstiteaduskond, Maarja Olli, Hannes Vinnal ja Urmas Salo filosoofiateaduskond, Tiina Liimets ja Viljo Aros loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Helena Liiv kehakultuuriteaduskond, Birgit Poopuu sotsiaal- ja haridusteaduskond. 3. Silvere Panti stipendium (13 stipendiumi kokku 13 000 eurot) Signe Algma ja Ere Tuunas sotsiaal- ja haridusteaduskond, Annika Põder ja Annika Toomik arstiteaduskond, Maris Kilk, Kristin Kokkov, Inga Sapunjan, Kaisa Ling ja Indrek Lõbus filosoofiateaduskond, Maarja Kukumägi Viljandi kultuuriakadeemia, Maarja Pärs majandusteaduskond, Merlin Raud loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 4. Tartu Ülikooli Raefondi stipendiumid (15 stipendiumi kokku 11 670 eurot) Andreas Valdmann loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Kairi Talves, Annika Apuhtin ja Viivika Keskküla sotsiaal- ja haridusteaduskond, Kadri Sooberg usuteaduskond, Martin Mooses kehakultuuriteaduskond, Tuuli Hansen õigusteaduskond, Pille-Riin Larm ja Gleb Netchvolodov filosoofiateaduskond, Kadi Ummik majandusteaduskond, Kristin Jesse ja Dmytro Fishman matemaatikainformaatikateaduskond, Kalle Kasemaa usuteaduskonna emeriitprofessor, Andres Kuusik majandusteaduskonna dotsent ja Anne Reino majandusteaduskonna lektor. 5. Hea Tahte Fondi stipendium õpetajakoolituse üliõpilasele ( 1 stipendium 1 350 eurot) Teele Lattik - loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 6. Jüri Uluotsa stipendium (1 stipendium 1 000 eurot) Piret Ehin sotsiaal- ja haridusteaduskonna vanemteadur. 7. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium (9 stipendiumi 19 955 eurot ) arstiteaduskonna arst-residendid Marju Raukas, Janek Vilisaar, Mariken Ross ja Mari-Liis Uudelepp, doktorant Kaja-Triin Laisaar ja üliõpilased Marie Abel ja Liisi Rammo, sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrandid Mart Raamat ja Andres Reiljan. 8. Eestikeelse terminoloogia sihtstipendium (8 stipendiumi kokku summas 8 000 eurot) prof. Astrid Saava, dots. Uno Veissmann, vanemteadur Eva Piirimäe, teadur Kai Rünk, EKA lektor Karin Paulus, doktorandid Kats Kivistik, Kristel Uiboaed ja Liisi!ahmatova. 9. Liisa Kolumbuse stipendium (2 stipendiumi 2 000 eurot) arstiteaduskonna doktorandid Liivi Maddison ja Marko Pastak. 10. Heidi-Ingrid Maaroosi stipendium (1 stipendium 1 000 eurot) arstiteaduskonna üliõpilane Paul-Sander Vahi. 11. Sten Luiga stipendium (1 stipendium 2 000 eurot) arstiteaduskonna doktorant Liina Haring. 12. Marika Mikelsaare üliõpilasteaduse tunnustamise fondi stipendium (1 stipendium 500 eurot) arstiteaduskonna üliõpilane Hiie Soeorg. 13. Ravimitootjate Liidu stipendium (1 stipendium 1 000 eurot) arstiteaduskonna doktorant Jana Lass. 14. Perekond Rannu stipendium (3 stipendiumi kokku 6 400 eurot) majandusteaduskonna doktorant Uku Varblane, magistrant Maarja Dahl ja bakalaureus Jürgen Kaevats. 15. KPMG stipendium (1 stipendium 1 300 eurot) majandusteaduskonna magistrant Andrus Lukke 16. Flory ja Erik Kalve stipendium (1 stipendium 1 000 eurot) majandusteaduskonna üliõpilane Timo Mitt. 17. Fontes PMP stipendium ( 1 stipendium 2 000 eurot) majandusteaduskonna doktorant Eneli Kindsiko 18. Valter Niiluse stipendium (2 stipendiumi 1 280 eurot) filosoofiateaduskonna magistrant Maarja-Liisa Pilvik ja doktorant Kristel Uiboaed.
19. Toomas Lapi tõlkestipendium (1 stipendium 1 000 eurot) filosoofiateaduskonna teadur Mart Kuldkepp 20. Playtech Estonia stipendium (3 stipendiumi kokku 4 800 eurot) matemaatikainformaatikateaduskonna üliõpilased Tiina Turban, Nataliia Semenenko ja Tõnis Truumaa. 21. Prof. Atko-Meeme Viru stipendium (2 stipendiumi kokku 2 000 eurot.) kehakultuuriteaduskonna doktorandid Laura Lepasalu ja Triin Kaldur. 22. Urmas Sõõrumaa stipendium (2 stipendiumi kokku 3 200 eurot) õigusteaduskonna üliõpilased Kristel Urke ja Jana Lints 23. Arno Mägi stipendium (1 stipendium 1 500 eurot) õigusteaduskonna üliõpilane Andra Laurand 24. Simon Levini stipendium (1 stipendium 3 195 eurot) õigusteaduskonna magistrant Rauno Kiris. 25. Teldersi stipendium ( 5 stipendiumi kokku 1 000 eurot) õigusteaduskonna üliõpilased Kairi Kaldoja, Jaana Lints, Elise Nikonov, Meris Velling ja Kärt Pormeister. 26. Perekond Maimetsa stipendium (1 stipendium 1 280 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Marko Lõoke. 27. Ole Golubjatnikovi stipendium (1 stipendium 1 280 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistrant Dmitri!utov. 28. OÜ Krimelte stipendium (1 stipendium 1 920 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistrant Kristo Kleemann. 29. Karl-Johann von Seidlitzi stipendium ( 1 stipendium 4 000 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Friedrich Kaasik 30. Prof. Olevi Kulli mälestusstipendium (1 stipendium 1 000 eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilane Liisi Nõgu 31. Teaduskooli stipendium ( kokku summas 6 840 eurot) teaduskooli õpilased (36), vabariiklike olümpiaadide esimesed kolm kohta. 32. Prof. Peeter Põllu stipendium (1 stipendium 1 920 eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Lii Kaudne 33. Olev ja Talvi Maimetsa stipendium (1 stipendium 1 280 eurot) EMTA doktorant Aare Tool 34. Reet Montoneni mälestusstipendium (1 stipendium 650 eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Riin Roosna 35. Loova Täppisteaduse Fondi stipendium ( 1 stipendium 1 000 eurot) matemaatikainformaatikateaduskonna üliõpilane Tanel Pärnamaa. 36. Edith Reimani stipendium (2 stipendiumi kokku 3 000 eurot) filosoofiateaduskonna magistrant Mariliis Toomiste ja õigusteaduskonna magistrant Kärt Pormeister. 37. Leedu üliõpilase stipendium ( 1 stipendium 640 eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Lukas Pukelis. 38. Swedbanki ärieetika stipendium (4 stipendiumi kokku 8 000 eurot) EBS-i doktorant Lea Roostalu, TTÜ doktorant Merle Rihma, TLÜ doktorant Birgy Lorenz ja TÜ doktorant Age Poom. 4.2. Stipendiumifondide arendamine 2012. aasta jooksul loodi juurde 7 uut fondi ja stipendiumi: Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee sipendium (rahastaja Rakenduslingvistika Ühing) viimasel kahel aastal kaitstud võõrkeelsete väitekirjade eestikeelsete resümeede autorite toetamiseks, eesmärk eestikeelse teadusterminoloogia arendamine, Karl-Johann von Seidlitzi stipendium (rahastajaks Jürgen
Lambrecht) arstiteaduskonna ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilaste õpingute toetamiseks Saksamaal, Swedbanki ärieetika stipendium (rahastaja Swedbank) ärieetikaalase uurimistöö toetuseks kõikides kõrgkoolides, OÜ Krimelte stipendium (rahastaja OÜ Krimelte) keemiaalase uurimistöö toetuseks Tartu Ülikoolis, Edith Reimani stipendium (rahastaja korp. Indla) sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna naisüliüpilaste teadustöö toetuseks kõigis avalikõiguslikes ülikoolides, Prof. Heidi-Ingrid Maaroosi fond (asutaja prof. Heidi-Ingrid Maaroos) arstiteadusliku teadus- ja uurimistöö edendamise toetamiseks, Linda Martis- Jaansoni fond (asutaja Linda Jaanson)) TÜ kehakultuuriteaduskonna magistriõppe üliõpilaste ja Tartu Tervishoiukõrgkooli füsioteraapia üliõpilaste õpingute toetamiseks. 4.3. Sihtasutusele Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud omandireformi käigus tagastatud varajääk 2010.a. on Liisa Kolumbuse Mälestusfond annetanud 5 omandireformi käigus tagastatud maatükki ele, kes on kinnisturegistri järgi maade omanik. Kinnistud asuvad Tallinnas Pirita-Kosel. Sihtasutus on algatanud detailplaneeringu kinnistule Hunditubaka tee 1, mis oli ainus viiest, millel see puudus. Detailplaneeringu teostas Rein Murula arhitektuuribüroo ja planeering kehtestatakse 2013.a. esimeses kvartalis. 5. Tegevusplaanid ja suunad järgnevaks perioodiks Stipendiumifondide loomine ja sihtasutuse edasine arendamine Kavas on lõpule viia olemasolevate fondide korrastamine, mis kätkeb endas ka väiksemate fondide liitmist, et suurendada nende jätkusuutlikkust. Uute fondide ja stipendiumite loomisel pöörame enam tähelepanu valdkondadele, mis ülikooli jaoks prioriteetsed. 2013.a. alguses viime lõpule sihtasutuse veebi uuendamise. Oma sihtgrupiga suhtlemisel tahame kasutada ka sotsiaalmeedia võimalusi. Kinnisvaraga seonduvad tegevused Hunditubaka 1 kinnistu detailplaneeringu kinnitamise lõpuleviimine. Kinnistute realiseerimine otsustatakse nõukogus, kui turusituatsioon kujuneb sobivaks ja väärtpaberituru indikatsioonid on investeerimiseks soodsad. Investeerimisportfelliga seotud tegevused Investeeringute haldamisel jätkame koostööd Danske Capitaliga, kellelt tellime 2 korda aastas analüüsi ja ettepanekud edasise investeerimisstrateegia kohta. Hakkame nõukogu poolt kindlaksmääratud suhtega väljuma deposiitidest ja sisenema väärtpaberiturule. 6. Investeerimispoliitika majandusaastal ja järgnevatel aastatel e investeerimisvara juhib Danske Capital AS, kes oma tegevuses lähtub Sihtasutuse ja Danske Capitali vahel sõlmitud investeerimisnõustamise lepingust ja
investeerimisdeklaratsioonist. 2012.a. oli vastavalt sihtasutuse nõukogu otsusele lubatud portfellihalduril kuni majanduskeskkonna stabiliseerumiseni hoida sihtasutuse vahendeid deposiitides. 2013.a. alguses kinnitab sihtasutuse nõukogu uue investeerimisdeklaratsiooni redaktsiooni, millega määratakse kindlaks portfellihalduri tegevuse piirid deposiitidest väljumiseks ja vahendite paigutamiseks muudesse väärtpaberitesse. Sihtasutuse usalduskogu otsusega (nr. 20040923-03) on väljaspool Danske Capitali juhitavat vara paigutatud 28 760 eurot AS Baltimere Invest võlakirjadesse, mis kannavad intresse (2012.a. 1610.57 eurot) vähemalt investeerimisdeklaratsiooni tingimustel ja mille lunastamistähtaeg on 2014. aastal. 7. Üldise makromajandusliku tegevuskeskkonna ja muud mõjud Tegevuskeskkonna üldine makromajanduslik areng mõjutab e majandustulemust investeerimiskliima jahenemise kaudu. e põhitegevus ei ole hooajaline ning sihtasutuse majandustegevus ei ole tsükliline. e majandustegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Majandusaasta jooksul ega ka aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske. Pangadeposiitide intressimäärade langusega seonduvad riskid on sihtasutus maandanud pikemaajaliste positsioonide võtmise kaudu. 8. Nõukogu liikmete ja juhatuse liikme aruandeaastal saadud tasud Sihtasutuse nõukogu liikmed oma töö eest 2012. aastal tasu ei saanud. Sihtasutuse tööjõukulud 2012. aastal olid 26 385 eurot, sh. töötasu (koos puhkustasuga) 19 953 eurot ja sotsiaalmaksud 6 585 eurot. Sihtasutuses töötas ajavahemikus 01.01.2012 31.12.2012 palgalisena ametilepingu alusel ainult juhatuse liige. 9. Peamised finantssuhtarvud majandusaastal ja sellele eelnenud aastal 2012.a. 2011.a. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) 121.66 241.91 ROA % (Return on Assets) 1.32 1.15 ROE % (Return on Equity) 1.32 1.15 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused ROA = Tulem / Varad * 100 ROE = Tulem / Netovara *100
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2012 31.12.2011 Lisa nr Varad Käibevara Raha 2 267 060 1 999 290 2 Finantsinvesteeringud 336 428 450 000 3 Nõuded ja ettemaksed 34 391 13 311 4 Kokku käibevara 2 637 879 2 462 601 Põhivara Finantsinvesteeringud 28 760 28 760 6 Kokku põhivara 28 760 28 760 Kokku varad 2 666 639 2 491 361 Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 21 682 10 180 8 Kokku lühiajalised kohustused 21 682 10 180 Kokku kohustused 21 682 10 180 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 609 627 2 452 582 Aruandeaasta tulem 35 330 28 599 Kokku netovara 2 644 957 2 481 181 Kokku kohustused ja netovara 2 666 639 2 491 361 8
Tulemiaruanne 2012 2011 Lisa nr Tulud Netotulu finantsinvesteeringutelt 47 482 34 525 10 Muud tulud 24 861 35 887 11 Kokku tulud 72 343 70 412 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -10 475-14 908 12 Tööjõukulud -26 538-26 705 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus 0-200 7 Kokku kulud -37 013-41 813 Põhitegevuse tulem 35 330 28 599 Aruandeaasta tulem 35 330 28 599 9
Rahavoogude aruanne 2012 2011 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 35 330 28 599 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 200 7 Muud korrigeerimised 128 446 265 109 Kokku korrigeerimised 128 446 265 309 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 92 492 256 398 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 11 502 1 522 Kokku rahavood põhitegevusest 267 770 551 828 Kokku rahavood 267 770 551 828 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 999 290 1 447 462 Raha ja raha ekvivalentide muutus 267 770 551 828 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 267 060 1 999 290 2 10
Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Akumuleeritud tulem 31.12.2010 2 171 468 16 005 2 187 473 Aruandeaasta tulem 0 28 599 28 599 Muud muutused netovaras 281 114-16 005 265 109 31.12.2011 2 452 582 28 599 2 481 181 Aruandeaasta tulem 0 35 330 35 330 Muud muutused netovaras 157 045-28 599 128 446 31.12.2012 2 609 627 35 330 2 644 957 11
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon e 2012. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Tulude-kulude aruanne on esitatud RTJ 14 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes nõudmiseni hoiuseid pankades ja tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakurssidega. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval s.t päeval, mil sihtasutus saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ostu ja müügi arvestusel kajastatakse soetatavate varade tehingu-ja bilansipäeva vahelisel perioodil toimunud väärtuse muutust aruandeperioodi kasumi või kahjumina. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse (kaasa arvatud võlakirjadesse) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid väärtpabereid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui sihtasutus kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui sihtasutus ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: 12
(a) Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); (b) Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); (c) Õiglase väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: (a) Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. (b) Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 639 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 639 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivara arvelevõtmise alampiir 639 EUR Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Masinad ja seadmed Kasulik eluiga 2-4 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Varade väärtuse langus Piiramatu kasuliku elueaga vara (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid, raamatud) ei amortiseerita vaid 13
kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Seotud osapooled Tartu Ülikooli SA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1)tegev- ja kõrgemat juhtkonda; 2)eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tulud Tulu (fondidesse tehtud sissemaksete ühekordsed haldustasud e. märkimistasud ja toetuste vahendamise ning projektijuhtimise teenustasud) kajastatakse tekkepõhisel alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Usalduskogu otsusega lubatud fondide haldustasu kuni 3,5% keskmiselt netovaralt aastas (tegevuskulude katteks) kajastatakse tekkepõhiselt ning arvestatakse aastalõpu seisuga Sihtasutuse tegevustulemile Usalduskogu otsusega aastaaruande kinnitamisel. Investeerimistegevust kajastatakse Sihtasutuse põhitegevusena, mitte finantstulude ja -kulude koosseisus. Eraldisfond moodustub sihtasutusele tehtavatelt annetustelt arvestatud haldustasudest. Haldustasu arvestatakse sõltuvalt annetuse suurusest ja saamise viisist 8-25%. Eraldisfondi kasutatakse sihtasutuse kulude, mille aluseks on kuludokumendid, katmiseks. Netovara muutuste aruanne Sihtkapitali moodustavad sihtasutuse juures asuvad fondid ja stipendiumid. Aruandeperioodi alguses kantakse eelmiste perioodide tulem sihtkapitali. Sissemaksed fondidesse ja kogu fondide liikumine kajastatakse sihtkapitali muutusena. Netovara muutuste aruandes kajastatakse fondide ja stipendiumite sissemaksed ja väljamaksed aasta jooksul ning tulemi jaotus fondide vahel. Tulemi jaotus kajastatakse lähtudes usalduskogu vastavast otsusest. Printsiip on proportsionaalne jaotus vastavalt fondi osakaalule aasta keskmises netovaras. 14
Lisa 2 Raha 31.12.2012 31.12.2011 Arvelduskontod 27 251 87 745 Tähtajalised hoiused 2 239 809 1 911 545 Kokku raha 2 267 060 1 999 290 Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kokku Muud 31.12.2010 719 340 719 340 Soetamine 450 000 450 000 Müük müügihinnas või lunastamine -719 340-719 340 31.12.2011 450 000 450 000 Soetamine 6 428 6 428 Muud -120 000-120 000 31.12.2012 336 428 336 428 Lühiajalised finatsinvesteeringud summas 336 428 eurot (31.12.2012) koosneb tähtajalisest deposiidist, mille tähtaeg on 29.07.2013. Seisuga 31.12.2011 oli tähtajalisel hoiusel 450 000 eurot. Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Muud nõuded 13 153 13 153 0 0 Intressinõuded 13 153 13 153 0 0 Ettemaksed 158 158 0 0 Tulevaste perioodide kulud 158 158 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 13 311 13 311 0 0 31.12.2012 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Muud nõuded 34 391 34 391 0 0 Intressinõuded 34 391 34 391 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 34 391 34 391 0 0 15
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2012 31.12.2011 Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 624 627 Sotsiaalmaks 1 097 1 096 Kohustuslik kogumispension 66 50 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 787 1 773 Lisa 6 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Kokku Võlakirjad 31.12.2010 28 760 28 760 31.12.2011 28 760 28 760 31.12.2012 28 760 28 760 Pikaajalise finantsinvesteeringuna on arvele võetud 11.11.2004 soetatud AS Baltimere Invest 450 võlakirja nominaalväärtusega 63,91 eurot tükk ja lunastamistähtajaga 2014 aasta. Võlakirjad kannavad intressi. 16
Lisa 7 Materiaalne põhivara Kokku Masinad ja seadmed 31.12.2010 Soetusmaksumus 3 620 3 620 Akumuleeritud kulum -3 420-3 420 Jääkmaksumus 200 200 Amortisatsioonikulu -200-200 31.12.2011 Soetusmaksumus 3 620 3 620 Akumuleeritud kulum -3 620-3 620 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2012 Soetusmaksumus 3 620 3 620 Akumuleeritud kulum -3 620-3 620 Jääkmaksumus 0 0 2010. aastal kanti kinnistusregistris e omandisse Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud 5 kinnistut, mis tagastati omandireformi käigus. Kinnistute väärtust pole atesteeritud kinnisvarahindajate poolt hinnatud, mistõttu ei ole kinnistute bilansilisel kajastamisel õiglase väärtuse meetod rakendatav. Kinnistute bilansiline väärtus on bilansipäeva seisuga 0 aga seetõttu, et tegu on annetatud varaga, mille soetusmaksumus on 0. 17
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 474 474 0 0 Võlad töövõtjatele 4 951 4 951 0 0 9 Maksuvõlad 1 773 1 773 0 0 5 Muud võlad 2 982 2 982 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 10 180 10 180 0 0 31.12.2012 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 423 423 0 0 Võlad töövõtjatele 4 968 4 968 0 0 9 Maksuvõlad 1 787 1 787 0 0 5 Muud võlad 14 504 14 504 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 21 682 21 682 0 0 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 31.12.2012 31.12.2011 Töötasude kohustus 1 317 1 317 Puhkusetasude kohustus 3 651 3 634 Kokku võlad töövõtjatele 4 968 4 951 Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt 2012 2011 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist 47 829 32 611 Intressitulud 14 2 395 Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest -361-481 Kokku netotulu finantsinvesteeringutelt 47 482 34 525 18
Lisa 11 Muud tulud 2012 2011 Eraldisfondist kulude katteks 24 861 35 887 Kokku muud tulud 24 861 35 887 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 2012 2011 Üür ja rent 2 262 2 004 Mitmesugused bürookulud 190 239 Lähetuskulud 44 27 Koolituskulud 0 246 Väärtpaberite haldamisega seotud kulud 1 796 1 915 Kinnisvaraga seotud kulud 2 130 6 612 Esinduskulud 1 069 723 Raamatupidamisteenused 1 076 1 034 Audiitorteenused 900 900 Isikliku sõiduauto kompensatsioon 704 704 Side- ja postiteenused 220 235 Reklaamikulud 77 76 Muud 7 193 Kokku mitmesugused tegevuskulud 10 475 14 908 Lisa 13 Tööjõukulud 2012 2011 Lisa nr Palgakulu 19 953 20 079 14 Sotsiaalmaksud 6 585 6 626 Kokku tööjõukulud 26 538 26 705 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 14 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2012 2011 Arvestatud tasu 19 953 20 079 Isikliku sõiduauto kompensatsioon 704 704 19