Õppeasutus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood 70006369 Aadress Pargi 1, 80010 Pärnu Telefon/Faks 4427888; 4427889 e-post parnumaa@hariduskeskus.ee Õppekavarühm Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Majutusteenindus nimetus eesti keeles Hospitality Service nimetus inglise keeles Kutseõppe liik Kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 Õppekeel Eesti keel Kinnitan... kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr... kuupäev... pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu. koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr5 23.04.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Endla Kuura... nimi, allkiri kutseõpetaja... amet 5227365; endla.kuura@hariduskeskus.ee... kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev 1
kinnitatud Õppeasutus: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70006369 Õppekava Direktori kk. nr...... ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Õppekeel eesti keel Kutseõppe liik Maht õppenädalates (õn) 120 Majutusteenindus nimetus eesti keeles Hospitality service nimetus inglise keeles kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava koostamise alus Majutusteeninduse riiklik õppekava (kinnitatud Haridus- ja teadusministri 22. jaanuar 2009.a. määrusega nr 14, Õppekava eesmärgid ja ülesanded Õppekava eesmärk on kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonnas ning eeldused ja soov õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Kutsealase koolituse ülesanne on anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaal-kultuurilised valmisolekud, et ta suudab: 1) rakendada toitlustus- ja majutusteeninduse alaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel; 2) siirduda paindlikult ühelt toitlustus- ja majutusteeninduse toimingult teisele koolitusele vastaval kutsealal; 3) sobitada toitlustus- ja majutusteeninduse kutseoskusi uutes töösituatsioonides; 4) planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 5) väärtustada oma kutseala ja arendada oma kutseoskusi; 6) teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid; 7) suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt; 8) omandada soosiv suhtumine sisemisse ja välisesse ettevõtlikkusse; 9) vastutada kliendi, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisi- ja ohuolukordades; 10) töötada keskkonda säästes. Nõuded õpingute alustamiseks ja kutsesobivustest lõpetatud põhikool, põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne 2
Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) nimetused ja mahud Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse 1 õn Majanduse alused 4 õn Töökeskkond ja tööseadusandlus 2 õn Klienditeeninduse alused 4 õn Toitlustamise alused 3 õn Kommunikatsioon 3 õn Õiguse alused 1 õn Hotellimajandus 1 õn Töökorraldus majutusettevõttes 2 õn Vastuvõtutöö alused 2 õn Majapidamisosakonna töö 5 õn Toitlustusosakonna toimingud 8 õn Majutusettevõtte poolt pakutavad lisateenused 1 õn Kutsealane inglise keel 4 õn Kutsealane soome keel 3 õn Kutsealane vene keel 3 õn Praktika 24 õn 2. Valikõpingute moodulid nimetused ja mahud Tekstiilide hooldus 1 õn Taimeseade ja ruumikujundus 1 õn Turundus majutusettevõttes 1 õn Stiiliõpetus 1 õn Erialane saksa keel 3 õn Peokorraldus 1 õn 3. Üldharidusained nimetused ja mahud Eesti keel 4 õn Kirjandus 3 õn Inglise keel 6 õn Vene keel 2 õn Matemaatika 6 õn Füüsika 3 õn Keemia 2 õn Geograafia 1 õn Bioloogia 3 õn Ajalugu 3 õn Inimeseõpetus 1 õn Ühiskonnaõpetus 1 õn Muusika 1 õn Kunst 1 õn Kehaline kasvatus 3 õn Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingute lõpetamiseks peavad olema läbitud kõik õppekavas olevad moodulid positiivse tulemusega ja sooritatud kooli lõpueksam Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe /kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht. (Tõend kutseõppe läbimise kohta põhikoolis või gümnaasiumis) Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele....2 00.a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist 3
SISUKORD I ÜLDOSA... 6 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS... 6 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED... 6 Õppekava eesmärgid... 6 Õppekava ülesanded... 6 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS... 8 Vastuvõtunõuded... 8 Toitlustus- ja majutusteeninduse kutsestandardist tulenevad kutseoskusnõuded... 8 Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna üldoskused ja -teadmised... 9 Majutusteenindaja põhioskused ja teadmised... 9 Majutusteenindaja lisaoskused ja teadmised... 9 Kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud... 9 ÕPPEKAVA STRUKTUUR... 11 Õppekava kohustuslikud ja valikmoodulid... 11 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud... 12 Praktika korraldus... 15 Üldised hindamise põhimõtted... 17 Nõuded õpingute lõpetamiseks... 18 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused... 19 Õppekava koostajad... 19 II MOODULITE KIRJELDUSED... 20 ÜLDÕPINGUD... 20 Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse... 20 Majanduse alused... 22 Töökeskkond ja tööseadusandlus... 24 Klienditeeninduse alused... 26 Toitlustamise alused... 28 Kommunikatsioon... 30 Õiguse alused... 32 PÕHIÕPINGUD... 33 Hotellimajanduse alused... 33 Töökorraldus majutusettevõttes... 35 Vastuvõtutöö alused... 37 Majapidamisosakonna töö... 39 Toitlustuse korraldus... 42 Toiduvalmistamine... 44 Teenindus- ja müügitöö toitlustuses... 46 4
Majutusettevõtte poolt pakutavad lisateenused... 48 Kutsealane inglise keel... 49 Soome keel... 51 Kutsealane vene keel... 53 PRAKTIKA ETTEVÕTTES... 55 PRAKTIKA Hotelliruumide sh numbritubade hoolduse praktika.. 55 PRAKTIKA Toitlustusosakonna toimingud... 57 PRAKTIKA Hotellitöö sh vastuvõtutöö... 59 VALIKÕPINGUD... 61 Turundus majutusettevõttes... 61 Taimeseade ja ruumikujundus... 62 Tekstiilide hooldamine... 64 Peokorraldus... 66 Stiiliõpetus... 68 LÕPUEKSAM... 70 III ÜLDHARIDUSAINED... 71 Eesti keel... 71 Kirjandus... 74 Võõrkeel/ inglise keel... 76 Vene keel... 81 Matemaatika... 84 Füüsika... 90 Keemia... 92 Geograafia... 95 Bioloogia... 98 Ajalugu... 102 Inimeseõpetus... 104 Ühiskonnaõpetus... 107 Muusika... 109 Kunst... 111 Kehaline kasvatus... 113 LISAD... 118 Kooli õppebaasi kirjeldus... 118 Praktikandi hindamisleht... 120 Praktika leping... 121 Kutseharidusliku lõpueksami sisu ja hindamise kord... 124 Õppekavaga seotud õpetajad... 126 5
I ÜLDOSA ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Majutusteeninduse õppekava vastab Majutusteeninduse riiklikule õppekavale, mis on kinnitatud EV haridus- ja teadusministri määrusega 12.jaanuarist 2009 nr14. Õppekava vastab hotelliteenindaja I kutsestandardile, mis on kinnitatud Teeninduse Kutsenõukogu poolt 15. juunil 2006 otsusega nr 24. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED Õppekava eesmärgid Õppekava eesmärk on kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonnas ning eeldused ja soov õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärk on orienteerida õpilasi pidevõppele, kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustus- ja vastutusvõimet ning teenindus- ja suhtlemisvalmidust, arendada ja süvendada järgmisi võtmeoskusi: meeskonnatööoskus, probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus, kriitilise mõtlemise ja suhtlemisoskus, analüüsioskus, informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskus, õppimisoskus. Kutseoskused on tootmis- ning tehnilised kutsealased põhioskused, kliendikeskse teeninduse oskused, koostööoskused, suhtlemis- ja mõjutamisoskused. Toitlustus- ja majutusteenindusvaldkonna iga töötaja vastutab oma osaga ettevõtte majandustulemi ja kliendisuhte jätkumise eest, aususe eest ja tarbija õiguste austamise eest. Toitlustusja majutusteenuste tootmise ja müümise lähtepunktiks on suhtumine klienti kui võrdväärsesse, aktiivsesse ja oma vajadusi teadvustavasse koostööpartnerisse. Koolitus loob eeldused rakendada saadud teadmisi ka teistel toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna erialadel. Majutusteeninduse õppekava loob eeldused töötamiseks toateenindajana, hommikusöögi teenindajana, toitlustusteenindajana, puhastusteenindajana jne. Õppekava ülesanded Kutsealase koolituse ülesanne on anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaal-kultuurilised valmisolekud, et ta suudab: 6
11) rakendada toitlustus- ja majutusteeninduse alaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel; 12) siirduda paindlikult ühelt toitlustus- ja majutusteeninduse toimingult teisele koolitusele vastaval kutsealal; 13) sobitada toitlustus- ja majutusteeninduse kutseoskusi uutes töösituatsioonides; 14) planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 15) väärtustada oma kutseala ja arendada oma kutseoskusi; 16) teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid; 17) suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt; 18) omandada soosiv suhtumine sisemisse ja välisesse ettevõtlikkusse; 19) vastutada kliendi, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisija ohuolukordades; 20) töötada keskkonda säästes. 7
NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS Vastuvõtunõuded Majutusteeninduse erialale võib õppima asuda õpilane, kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna kutsealadel. Erialale õppima asumiseks ja kutsealal töötamiseks vajalikku tervislikku seisundit peavad õppima tulijad kinnitama tervisetõendiga. Individuaalse õppekava alusel põhikooli lõpetanud õpilased võetakse õppima tavarühma ja nendele koostatakse individuaalne õppekava. Vastuvõtul arvestab kool põhikooli tulemusi ja viib läbi kutsesobivusvestluse. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase nägemus tulevasest erialast ja töökohast ning hinnatakse sobivust klienditeenindaja ametisse. Vene või muu õppekeelega kooli lõpetanutel peab olema vähemalt eesti keele algtase. Kooli astumiseks tuleb esitada: Isiklik avaldus-andmekaart (täidetakse kohapeal) Põhiharidust tõendav dokument (originaal või selle notariaalselt kinnitatud koopia) Tervisetõend 4 fotot Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse vastuvõetud õpilased kantakse õpilasregistrisse ja neile kehtivad õppekorralduse eeskirjaga fikseeritud õigused ja kohustused. Toitlustus- ja majutusteeninduse kutsestandardist tulenevad kutseoskusnõuded Kutseoskusnõuded moodustavad: 1) üldoskused- ja teadmised, 2) põhioskused- ja teadmised; 3) lisa-/ erioskused- ja teadmised; 4) kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud. Üldoskused ja -teadmised on oskused ja teadmised, mis on ühised toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna erialadele. Põhioskused ja -teadmised on oskused ja teadmised, mis on vajalikud konkreetse kutsekvalifikatsiooni omandamiseks. 8
Lisa-/ erioskused ja teadmised on oskused ja teadmised, mis soodustavad kutsealast tegevust, võimaldavad kutsealasisest spetsialiseerumist või õpilase ümberorienteerumist teistele kutsealadele; Kujundatavad isiksuseomadused võimaldavad kutsealal töötada ja loovad eeldused elukestvaks õppeks. Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna üldoskused ja - teadmised Toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonna õppekava alusel omandatavad üldoskused ja -teadmised on järgmised: 1) teadmised toitlustus- ja majutusvaldkonna üldisest olemusest ja seoste mõistmine teiste teenindusvaldkondadega; 2) rahvusliku toidukultuuri tundmine; 3) klienditeeninduse alased teadmised ja oskused; 4) majandusalased teadmised ja oskused; 5) tööohutuse ja töötervishoiu alased teadmised ja oskused; 6) töö korraldamise ja planeerimise alased teadmised ja -oskused sealhulgas töösuhteid reguleerivate õigusaktide ja asjaajamise aluste tundmine; 7) arvuti kasutamise oskused; 8) kutsealane suhtlemisoskus eesti keeles ja kahes võõrkeeles. Majutusteenindaja põhioskused ja teadmised Majutusteenindaja põhioskused ja teadmised on järgmised: 1) majutusteeninduse alased teadmised ja oskused; 2) toodete ja teenuste tundmine ning klientide nõustamine; 3) toiduvalmistamise ja serveerimise oskused ja teadmised 4) toitlustusteeninduse oskused ja teadmised; 5) erinevate lauatüüpide teenindamise oskused; 6) puhastustööde teostamise ja korraldamise oskused 7) töövahendite, seadmete ja masinate tundmine ning nende kasutamise oskus; 8) hügieeninõuete järgimise oskus. Majutusteenindaja lisaoskused ja teadmised Majutusteenindaja lisaoskused ja -teadmised on järgmised: 1) ruumikujunduse põhimõtete teadmine ning nende kasutamise oskus. 2) suhtlemisoskus 3) klienditeeninduse oskused 4) taimeseade oskused 5) ürituste korraldamise oskused Kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud Õppekavaga kujundatavad isiksuseomadused ja hoiakud on järgmised: 9
1) õpivalmidus; 2) füüsilise koormuse taluvus; 3) hea koordinatsioon; 4) kontsentreerumisvõime; 5) loogiline mõtlemine; 6) kohanemisvõime; 7) abivalmidus; 8) suhtlemisoskus ja -valmidus; 9) teenindusvalmidus; 10) ausus; 11) iseseisvus ja otsustusvõime; 12) algatusvõime; 13) loovus; 14) viisakus; 15) tähelepanelikkus; 16) koostööoskus ja -valmidus; 17) vastutusvõime; 18) säästlikkus; 19) tolerantsus. 10
ÕPPEKAVA STRUKTUUR Õppekava kohustuslikud ja valikmoodulid Õppekava moodulid on järgmised: 1) üldoskuste moodulid; 2) põhioskuste moodulid sh praktika moodulid; 3) valikoskuste moodulid; 4) üldharidusmoodulid. 11
Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogumaht (õn) Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal I Üld- ja põhiõpingud 1. Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna 1 1 1 kutseõpingutesse 2. Majanduse alused 4 Majanduse ja ettevõtluse alused 1,5 1,5 Turunduse alused 1 1 Turismimajanduse alused 1,5 1.5 3. Töökeskkond ja tööseadusandlus 2 2 2 4. Klienditeeninduse alused 4 Suhtlemise alused 2 2 Klienditeenindus 1 1 Kultuurilugu 1 1 5. Toitlustamise alused 3 Toiduvalmistamise alused 2 2 Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korraldamise alused 0,5 0,5 Toitumisõpetuse alused 0,5 0,5 6. Kommunikatsioon 3 Arvutiõpetus 1,5 1,5 Asjaajamise alused 0,5 0,5 12
Kutsealane eesti keel 1 1 7. Õiguse alused 1 1 1 8. Hotellimajandus 1 Hotellimajanduse alused 1 1 9. Töökorraldus majutusettevõttes 2 2 2 10. Vastuvõtutöö alused 2 2 2 11. Majapidamisosakonna töö 5 Majapidamistöö korraldus 2 2 Hotelliruumide sh numbritubade hooldus 3 3 12. Toitlustusosakonna toimingud 8 Toitlustuse töökorraldus 1 1 Toitlustuse seadmete õpetus 0,5 0,5 Kalkulatsiooni alused 0,5 0.5 Toiduainete õpetus 0,5 0,5 Toiduvalmistamine 1,5 1,5 Teenindus ja müügitöö toitlustuses 1 3 4 13. Majutusettevõtte poolt pakutavad lisateenused 1 Konverentsiteenused, ürituste korraldus 1 1 14. Kutsealane inglise keel 4 2 2 15. Kutsealane soome keel 3 3 3 16. Kutsealane vene keel 3 3 3 17. Praktika 24 Hotelliruumide sh numbritubade hooldus 8 8 Toitlustusosakonna toimingud 8 8 Vastuvõtutöö 8 8 II Valikõpingud 1. Tekstiilide hooldus 1 1 1 2. Taimeseade ja ruumikujundus 1 1 1 3. Turundus majutusettevõttes 1 1 1 13
4. Stiiliõpetus 1 1 1 5. Erialane saksa keel 3 3 3 6. Peokorraldus 1 1 1 III Üldharidusained 1. Eesti keel 4 1 1 2 2. Kirjandus 3 1 2 3. Inglise keel 6 2 2 2 4. Vene keel 2 1 1 5. Matemaatika 6 2 2 2 6. Füüsika 3 2 1 7. Keemia 2 1 1 8. Geograafia 1 1 9. Bioloogia 3 1 2 10. Ajalugu 3 1 2 11. Inimeseõpetus 1 1 12. Ühiskonnaõpetus 1 1 13. Muusika 1 1 14. Kunst 1 1 15. Kehaline kasvatus 3 1 1 1 Kutsealane kooli eksam 1 1 Kokku 120 40 40 40 14
Praktika korraldus Üldalused Praktiline töö on õppeeesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas ja töökeskkonnas. Praktiline töö õppekeskkonnas e. koolipraktika on: harjutustund, praktikum, ühe kuni viienädalane koolipraktika kooli suurköögis, kooli kohvikus. Praktiline töö töökeskkonnas on juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö ettevõttes või asutuses (edaspidi ettevõttepraktika). Praktiline töö planeeritakse õppeaastaks lähtuvalt eriala õppekavast. Koolipraktika ja ettevõttepraktika planeeritakse õppetöö graafikuga õppeaastaks. Õppetöö graafiku järgnevaks õppeaastaks koostab õppedirektor koostöös õppevaldkondadega hiljemalt 10.juuniks igal aastal. Vajadusel õppegraafikut muudetakse. Ettevõttepraktikale lubatakse õppevõlgnevusteta õpilane. Õppevõlgnevuste korral lubatakse õpilane ettevõttepraktikale kutseõpetaja esildise alusel. Ettevõttepraktika aruanded säilitatakse kolm aastat õppevaldkonnas. Koolipraktika korraldamine Koolipraktika toimub vastavalt õppekavale ja õppetöö graafikule kutseõpetaja juhendamisel.koolipraktikaks jagatakse õpperühm kutseõpperühmadeks. Ettevõttepraktika korraldamine Kutseõpetaja, kes on kinnitatud praktikajuhendajaks 1. koostab õpilasele praktikajuhendi ja ülesande ning aruande vormistamise eeskirjad õppeaasta alguseks; 2.valmistab ette õpilase ettevõttepraktikale minekuks jooksvalt õppeperioodil; 3. leiab koostöös õpilasega ettevõttepraktika koha hiljemalt 2 nädalat enne praktika algust; 4. valmistab ette kolmepoolse praktikalepingu; 5.suhtleb õpilasega praktika ajal, konsulteerib, abistab; 6. suhtleb ettevõtetega, tunneb huvi õpilase käekäigu vastu praktikal; koostöös ettevõtte praktika juhendajaga aitab lahendada esiletulevaid probleeme; 7. vajadusel suunab õpilasi järelpraktikale; 8. kogub õpilaste praktikatulemuste dokumentatsiooni ja arhiveerib selle leping 14 praktikaaruanne ettevõttepoolne praktikaiseloomustus jms; 9. korraldab õpilaste praktikaaruannete kaitsmise; 10.esitab õpperühma ettevõttepraktika koondaruande toitlustus-majutusosakonna juhatajale. Koondaruanne sisaldab õpilase nime, praktikahinnet ja praktikaettevõtte nime. esitab õpilasi tunnustamiseks ja vajadusel mõjutusvahendite rakendamiseks; teeb koostööd rühmajuhataja ja teiste kolleegidega. Rühmajuhataja 1.informeerib kutseõpetajat õppevõlglastest 2 nädalat enne praktikaperioodi algust; 2.jälgib õppevõlglaste õppevõlgade likvideerimist ja praktikale suunamist.
Õpilane 1. hoolitseb selle eest, et tingimused praktikale suunamiseks oleksid täidetud; 2.leiab koostöös kutseõpetajaga praktikakoha hiljemalt 2 nädalat enne ettevõttepraktika algust; 3.esitab firmale lepingu allakirjutamiseks ja tagastab praktikalepingu ühe eksemplari ettenähtud tähtajaks; 4. juhindub ettevõttes viibimise ajal ettevõtte sisekorraeeskirjast ja töökaitsealastest õigusaktidest; 5. informeerib kutseõpetajat probleemidest; 6.koostab ja esitab praktikaaruande ettenähtud tähtajaks; 7.kaitseb praktikaaruannet. Ettevõte 1. võimaldab õpilasel sooritada õppepraktikat ettevõttes; 2. määrab ettevõttepoolse juhendaja, kes annab õpilasele tööülesanded, kontrollib nende täitmist, abistab vajadusel tööülesannete täitmisel ning annab hinnangu õpilase tööle; 3. vastavalt erialale kindlustab õpilase töökaitsealase instrueerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tutvustab õpilasele ettevõtte sisekorraeeskirju; 4. kindlustab õpilasele ohutud töötingimused ja selgitab talle tema töö võimalikke ohtusid; 5. vajadusel väljastab õpilasele vajalikud kaitse- ja töövahendid ning tutvustab nende kasutamisja hoiutingimusi; 15 6. võimaldab õpilasel tutvuda ettevõtte tegevusega (va ametisaladuseks olev info) õpitava eriala raames ja täiendada oma erialaseid teadmisi ja oskusi; 7. võimaldab kutseõpetajal kontrollida praktika käiku. Praktikaaruannete kaitsmine Kõik ettevõttepraktikad kuuluvad kaitsmisele kutseõppeosakonnas. Kutseõppeosakonna juhataja moodustab peale praktika sooritamist hiljemalt kahe nädala jooksul praktikaaruannete kaitsmise komisjoni, mis on vähemalt kaheliikmeline :osakonnajuhataja ja praktika koolipoolne juhataja. Praktikaaruannete kaitsmine vormistatakse protokollina. Koondhinde ettevõttepraktika sooritamisest aluseks on ettevõttest antud koondhinne praktikale ja praktikaaruande kaitsmise hinne. Puuduste esinemisel nõutud dokumentatsioonis, praktikaaruande mitterahuldaval kaitsmisel või mõjuva põhjusega kaitsmisele mitteilmumisel, määratakse õpilasele korduskaitsmine. Kõik muu kaitsmisega seonduv on kirjeldatud Pärnumaa KHK ÕKE-ga. Praktikakorralduse eeskiri vaadatakse üle ja korrigeeritakse kooli juhtkonna poolt kohustuslikus korras enne iga õppeaasta algust. Vajadusel tehakse muudatusi õppeaasta jooksul. 16
Praktikakorralduse eeskirja ja selles tehtud muudatused kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga. Üldised hindamise põhimõtted Hindamise eesmärgid ja ülesanded Hindamise eesmärgid on: 1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima; 2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel; 4) anda õpilasele, õpetajale ja tööandjale teavet õpilase õpiedukusest. Hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist. Õpiprotsessi hindamise ülesandeks hotelliteenindaja õppekavas on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine, õpiülesannete korrigeerimine. Arvestusliku hindamise ülesandeks hotelliteenindaja õppekavas on anda informatsiooni moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutatuse kohta. Kokkuvõtva hindamise ülesandeks hotelliteenindaja õppekavas on anda informatsiooni mooduli eesmärkide saavutatuse kohta. Hindamise üldpõhimõtted Õpilasel on õigus saada teavet hindamise kriteeriumide, korra ja hinnete kohta. Õpilase teadmiste ja oskuste omandatust hinnatakse numbriliselt viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4"-hea, "3"-rahuldav, "2"- puudulik, "1"- nõrk. Hinded "1" ja "2" on mitterahuldavad hinded. (vt. lisa 3) Õpilane tõendab oma teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või praktiliste töödega, suuliste esituste, audio-, video- või graafiliste esitluste, portfoolio koostamisega, projektitöös osalemisega vm. alternatiivsete tõenduste esitamisega. Toitlustus- ja majutusteeninduse õppekava moodulite hindamismeetodid valitakse nii, et nende abil oleks võimalik mõõta eesmärkide saavutamist, et need sobiksid õpetusmeetoditega ja toetaksid õpilase arengut. Arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel, kokkuvõttev hindamine mooduli läbimise järel. Iga mooduli lõpul antakse õpilasele kirjalikult või suuliselt kokkuvõtvaid hinnanguid, mis annavad informatsiooni mooduli eesmärkidele vastavate nõutavate õpitulemuste saavutamise kohta. Toitlustus- ja majutusvaldkonna õpilase varasemad toitlustus- ja majutusvaldkonna õpingud 17
või mõnes teises kutseõppeasutuses samaaegselt toimuvad toitlustus- ja majutusvaldkonna õpingud, mis korvavad kogu mooduli, arvestatakse ning hinne kantakse õpilase lõputunnistusele Lõpueksami hindamine Hindamine toimub Hotelliteenindaja I kutseeksami hindamisjuhendi alusel. Nõuded õpingute lõpetamiseks Üldnõuded Lõpetaja saab vormikohase riikliku lõputunnistuse keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta kui ta: 1. on läbinud täies mahus kõik õppekavas olevad moodulid vähemalt hindele rahuldav ; 2. teadmised, oskused ja vilumused vastavad õppekavas määratletud nõuetele; 3. on sooritanud ettevõttepraktikad; 4. on sooritanud hotelliteeninduse eriala lõpueksami või hotelliteenindaja I kutsekvalifikatsiooni eksami eksamikomisjoni ees. Lõpueksam Lõpueksam on ühildatud hotelliteenindaja I kutseeksamiga. Hotelliteenindaja I kutseksami eesmärk on kutsekvalifikatsiooni taotleja oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine vastavalt hotelliteenindaja I kutsestandardile. Kui õpilane ei soovi kutsekvalifikatsiooni taotleda, sooritab ta kutseeksami koolieksamina. Kui õpilane sooritab koolieksami, on lõpueksami komisjon vähemalt 3 5 liikmeline, selle koosseisu kinnitab õppeasutuse direktor. Lõpueksami komisjoni esimees on kooli juhtkonna liige, tööandjate või vastava kutseliidu esindaja. Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub teoreetilise ja praktilise eksami kombinatsioonina. Eksam koosneb kahest osast: 1. teooriatestist: 1.1. planeerimine - kirjalik aruanne/kodutöö; 1.2. teoreetiline test. 2. Praktilisest osast: 2.1. kirjaliku aruande/kodutöö esitlus; 2.2. praktiliste oskuste ülesanne; 2.3. suhtlemisülesanne; 2.4. praktiline toakoristus/toitlustusteenindus. Lõpueksam võimaldab õpilasel: 1) näidata terviklikke majutus- ja toitlustusalaseid teadmisi ja oskusi; 2) demonstreerida klienditeenindusoskust, mõtlemisvõimet, täpsust, probleemilahendusoskust, suhtlemisvalmidust, hoiakuid ja teisi isikuomadusi. 18
Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused Valikoskuste moodulid koostab kool. Valikmoodulite valikul arvestatakse võimalusel õpilaste soove. 10 õppenädala ulatuses on valikmoodulid õpilasele kohustuslikud läbida. Õppekava koostajad Kristel Sepp vanemõpetaja Ene Sepa kutseõpetaja Endla Kuura vanemkutseõpetaja Ly Kukk õpetaja metoodik Anu Laas kutseõpetaja Sirje Tamm õpetaja metoodik 19
II MOODULITE KIRJELDUSED ÜLDÕPINGUD Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse 1õn/1AP 1. Eesmärgid Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutseõpingutesse mooduliga taotletakse, et õppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE Õpperühmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusüksused. Kooli infosüsteem. Kooli kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaanide koostamise põhimõtted. Õppematerjalid, nende paljundamine. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline töö, aktiivõppemeetodid kutseõppes, projektitöö; rühmatöö jne). Kirjalike tööde (aruannette, uurimistööde jne) jt kodutööde üldised koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted. Majutamise ja toitlustamise valdkonna üldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine. Valdkonda kuulvate ettevõtete iseloomustused. Kutsealased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: erinevaid õppemeetodeid kutseala-ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi oskab: orienteeruda kutseõppeasutuse õppekeskkonnas valida sobivaid õpimeetodeid iseseisvalt õppimiseks koostada kirjalikke töid ja aruandeid hankida ja töödelda kutsealast informatsiooni 5. Hindamine Hinnatakse kirjalikud teadmiste testid (20%) kooli teenindusüksuste tundmist, kooli infosüsteemi tundmist, kooli kodukorra tundmist, õpilaste õiguste ja kohustuste tundmist, õpilast puudutava dokumentatsiooni tundmist õppekäik (60 %) aktiivset osalemist õppekäigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist, 20
raporti suulist esitlust esitlus rühmatööna (20%) kutsealase info hankimist ja töötlemist 21
Majanduse alused 4 õn/4 AP 1,5T/2,5P 1. Eesmärgid Majanduse aluste õpetusega taotletakse, et õppija omandab majandusliku mõtlemise ja Turumajanduse toimimise alused. Õppija teab ettevõtluse, turunduse ja turismimajandusega seonduvat terminoloogiat. Mõistab kliendikeskse turunduse põhimõtteid. Omab ülevaadet turismimajanduse olemusest. Omandab teadmised ja oskused koostada majutusettevõtte lihtsustatud äriplaani ja omab ülevaadet FIE-na töötamisest. Toetada õppija ühistööoskuse, probleemide lahendamise, analüüsi- ja suhtlemisoskuste arengut. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealaõpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. MAJANDUSE -JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Majanduskeskkond. Turg. Tööhõive. Kulud. Tulud. Kasum. Nõudlus. Pakkumine. Ettevõtlus. Käive. Amortisatsioon. Konkurents. Deflatsioon. Inflatsioon. Raha. Majanduse põhiküsimused, meetodid. Ressursid majanduses. Tööpuudus. Turu olemus ja tasakaal. Ettevõtluse areng Eestis. Ettevõtluse vormid. Äriseadustik. Ideest ettevõtjaks. FIE mõiste ja erinevus äriühingust. Ettevõtte rahastamine. Tootmine ja tootlikkus. Äriplaan. Riigi osa majanduses. Riiklikud maksud. Riigieelarve. Finantsasutused. Majandusarvestuse alused. 3.2. TURUNDUSE ALUSED Turundus. Turundustegevuse keskkond. Turg. Toode/teenus. Toote/teenuse kvaliteet. Tootearendus. Hind. Kulu-, nõudlus-ja turukeskne hinnakujundus. Turustus. Turunduskommunikatsioon. Isiklik müük. Reklaam. Avalikud suhted. Müügisoodustus. Üritusturundus. Otseturundus. Andmebaasiturundus. Internetiturundus. Siseturundus. Kliendikeskne turundus. Turundusuuringud. Tarbijate ostukäitumise protsess ja seda mõjutavad tegurid. Turu segmentimine. Segmentimise alused. 3.3. TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismi olemus, ajalugu, areng ja roll tänapäeva ühiskonnas. Turismimajanduse mõisted, süsteem ja keskkond. Turismivormid. Turistide liigitamine. Peamised turismiettevõtted. Ametid turismis. Külastuseesmärgid, põhivajadused. Maslow ja Plogi jt teooriad üldises ja turismialases tõlgenduses. Eesti turismitoode (Tallinn, Lõuna- Eesti, Põhja- Eesti, Lääne- Eesti ja saared). Turismiturundus. Turismitoodete levitamiskanalid. Reisitranspordi osa turismis. Turismisihtkohtade iseloomustused. Majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seos turismiga. Globaalprobleemid. Turismipoliitika mõju. Turism tulevikus. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: teab ettevõtluse vorme, ettevõtluse alustamiseks vajalikke vahendeid: teab riiklikke makse, maksumäärasid ja oskab kirjeldada nende arvestamist; teab pangateenuseid; teab ja kirjeldab turundusuuringute meetodeid; oskab: 22
defineerida majanduse põhimõisteid; analüüsida rühmas tööhõive olukorda Eestis; kirjeldada turumajanduse toimimise põhimõtteid, turunduse olemust; kirjeldada konkurentsi olemust ja analüüsida konkurentsi erinevaid vorme; koostada rühmatööna lihtsustatud äriplaani (ettevõttele või selle allüksusele); analüüsida rühmas kaasaegset majanduskeskkonda; kirjeldada raamatupidamise vajalikkust; kirjeldada kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise olemust; defineerida turunduse põhimõisteid; kirjeldada turunduse kohta ja tähtsust ettevõtte äriidees; kirjeldada kliendikeskse turunduse põhimõtteid; analüüsida rühmas ettevõtte turundustegevuse keskkonda; planeerida ja läbi viia rühmas, kasutades juhendaja abi, lihtsa väikesemahulise turundusuuringu, analüüsida selle tulemusi; loetleda turu segmentimise aluseid; määratleda rühmas, kasutades juhendaja abi, ettevõtte sihtrühmad; kirjeldada siseturunduse tähtsust, loetleb selle meetmeid; analüüsida ja planeerida rühmas ettevõtte turundusmeetmeid; kirjeldada interneti kasutamise võimalusi ettevõtte turundustegevuses; kirjeldada turismi olemust; kirjeldada turismi ajalugu, arengut ja rolli tänapäeva ühiskonnas; defineerida turismi peamisi mõisteid; kirjeldada turismi süsteemi ja keskkonda; loetleda ja kirjeldada turismi vorme, turistide liike, peamisi turismiettevõtteid, ameteid turismis; kirjeldada ja analüüsida külastuseesmärke ja turistide ootusi, põhivajadusi; kirjeldada Maslow ja Plogi jt vajadusteooriaid; loetleda ja kirjeldada Eesti turismitooteid, turismi turundust, turismitoodete levitamiskanaleid; kirjeldada reisitranspordi osa turismis; loetleda ja kirjeldada turismikohtade tüüpe, majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seoseid turismiga; loetleda globaalprobleeme turismis, kirjeldada turismipoliitika mõju; kirjeldada ja analüüsida tulevikusuundumusi ja arenguid turismis. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (40%); õpimapp - rühmatööna koostatud lihtsustatud äriplaan; iseseisvad kirjalikud tööd, rühmatööde kokkuvõtted, raportid; õppija poolt vajalikuks peetud õpimaterjalid; enesehinnang - (60%). 23
Töökeskkond ja tööseadusandlus 2 õn/2 AP 1. Eesmärk Töökeskkonna ja tööseadusandluse õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutuse ja töötervishoiu korraldusest, töökeskkonna olemusest ja ohuteguritest. Oskab käituda ja tegutseda ohuolukorras ja kasutada lihtsamaid esmaabivõtteid. Tunneb isikliku hügieeni nõudeid, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid, toidumürgituse tekkimise põhjusi ning nende vältimise võimalusi. Õppija teab säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid. Õppija omab ülevaadet Eesti tööseadusandlusest. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealaõpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Tööohutuse ja töötervishoiu seadus; töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil. Töökeskkond: töökoht, töövahend. Tööolme. Ergonoomia. Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist. Tervisekontroll. Haigekassa. Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal. Tööõnnetus. Riskianalüüs. Tööõnnetuse registreerimine, teatamine, uurimise kord. Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine. Teatamine õnnetusjuhtumistest hädaabinumbrile. Esmaabi vahendid töökohal. Esmaabikapp. Põhilised esmaabivõtted: põletushaavad; lõikehaavad; põrutused; kukkumine; nihestumised, valud ja palavik. Kutsehaigestumine; töövõimlemine. 3.2. OHUÕPETUS Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Elektri- ja kütteseadmed. Kuvariga töötamine. Eririietus. Isikukaitsevahendid, valimine ja kasutamise kord. Õnnetusoht. Käitumine ohuolukorras. Ohuolukordade vältimine. Eriolukorrad. Ohutust tagavad vahendid. Tuleohutus. Tulekustutusvahendid. Terrorism. Pommiähvardus. Turvasüsteemid. Teatamine eriolukordadest ja tulekahjudest 3.3. KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnasõbraliku tarbimise põhimõtted majutusasutustes. Ökomärgised. Roheline võti. Jäätmete teke, liigitus. Keskkonnareostus; nende ennetamine ja vältimine. Ohtlikud jäätmed. Jäätmehooldus. 3.4. HÜGIEEN Toiduohutus. Mikroorganismid ja nende paljunemist mõjutavad tegurid. Toidumürgitused, nende põhjused ja vältimine. Isiklik hügieen. Toiduainete ja valmistoodete säilitustingimused ja realiseerimisajad. Toidu kvaliteedi tagamine. Enesekontroll. 3.5. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED Eesti Vabariigi töölepinguseadus. Töö- ja puhkeaja seadus. Puhkuseseadus. Palgaseadus. Tulumaksuseadus. Sotsiaalmaksuseadus. Kollektiivleping 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: 24
tööohutuse ja töötervishoiu korraldust riigis ja ettevõttes, õiguslikke aluseid, üldnõudeid; töökeskkonna põhimõisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid, kuidas vältida ohuolukordadesse sattumist; töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevõttes; eririietuse kandmise reegleid; säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumürgituse tekkimise võimalikke põhjusi ning nende vältimise võimalusi; isikliku hügieeni nõudeid; keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas; töösuhteid reguleerivaid õigusakte; töölepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamisega seonduvaid aspekte; töötaja ja tööandja vastutust reguleerivaid õigusnorme ja töösuhetest tekkinud vaidluste lahendamist; oskab: osutada esmaabi põletus- ja lõikehaavade, põrutuste, kukkumiste ja nihestumiste korral; käituda õnnetusjuhtumite ja ohuolukordadesse sattumise korral; valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid. järgida kutsealal vajalikke seadusakte; hankida, süstematiseerida ja analüüsida kutsealal vajalikku informatsiooni. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalik teadmiste test (40%) - tööohutuse, töötervishoiu, isikliku hügieeni ning keskkonna ja jäätmemajanduse, tööseadusandluse põhimõistete ja nõuete tundmist; praktiliste oskuste test (60%) ergonoomia tundmist ja kasutamist, sobivate isikukaitsevahendite valik, esmaabivõtete kasutamise oskust, tegutsemisvalmidust ohuolukordades, toiduohutuse järgimine õppekeskkonnas, juhtumipõhiste ülesannete lahendamist. 25
Klienditeeninduse alused 4 õn/ 4 AP 1. Eesmärk Klienditeeninduse aluste õpetusega taotletakse, et õppija omandab klienditeenindusliku mõtteviisi ja põhilised suhtlemistehnikaid. Õppija mõistab teenindamiseks vajaliku mõttekultuuri, klienditeenindaja rolli ja saab baasteadmised majutusettevõtte klientide teenindamiseks. Omandab teadmised erinevate kultuuride (sh Eesti) kommetest, tavadest javäärtushinnangutest ja saab ülevaate maailma erinevate regioonide ja religioonide toitumistavadest. Õppija avardab terviklikku maailmapilti, arendab sallivust ja tolerantsust ning rahvusvahelise suhtlemise oskust ja meeskonnatöö oskust. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealaõpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE ALUSED Suhtlemisoskuse tähtsus ja olemus ning selle arendamise võimalused. Suhtlemisvajadused ja ülesanded. Suhtlemisahela komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemine telefoni teel, läbirääkimised, koosolekud. Kuulamisoskused. Küsitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina-tasandid ja eneseanalüüs. Tõepärane enesehinnang. Erinevad käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Rollid ja rollikäitumine. Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Käitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö. Pinge ja stress. Stressi tekkepõhjused. Tööstress ja läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.2. KLIENDITEENINDUS Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse mõiste ja olemus. Teenindusühiskonna mõiste. Erinevad teenindustüübid. Teeninduse kvaliteet. Isiksuse austamine. Valikuvabadus ja vastutus. Elu kvaliteedi tõstmine teeninduse kaudu. Kliendikeskne teenindus. Klientide vajadused ja ootused. Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmiste, võimaluste järgi. Klientide turvalisus ja hügieen. Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Kiituste käsitlemine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine. Puuetega inimesed, lastega pered, seeniorid. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Teenuste müük. Teeninduse korraldamine. Teeninduspakett, teeninduskett. Sisemine klient ja tema teenindamine. Meeskonnatöö teenindamises. 3.3. KULTUURILUGU Kaasaegne Eesti toit ja selle koht eestlaste kultuuris. Eesti rahvuslik toidupärand. Eesti rahvusköögi omapära. Eesti rahvustoidud. Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine. Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed. Tänapäevane rahvuslik toidukultuur, rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused. Globaliseerumise mõiste. Kultuurierinevuste tundmaõppimise tähtsus, kultuur hoiakute kujundajana. Rahvuslikud stereotüübid. Empaatia, erinevate rahvaste kombed ja maneerid. Rahvuste ja riikide kultuuride erinevused, religioonide 26
mõju toitumistavadele. Tseremooniad ja rahvuspühad. Käitumine kui etikett ja tavasuhtlemine. Ärietikett, sh netikett. Vastuvõtu etikett: visiitkaardid, kutse, riietus, käitumine, külaliste paigutamine lauda, lauakombed, joogietikett. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: teeninduslikku mõtteviisi; kehtestava käitumisviisi olemust teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli; teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi; erinevaid suhtlemis- ja müügitehnikaid; klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise põhimõtteid; teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel; ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid; rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis; eesti rahvusköögi omapära ja rahvustoite; rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist, tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid; tänapäevast rahvuslikku toitumiskultuuri ja selle tulevikusuundumusi; erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid; erinevate rahvaste ja usunditega seotud toitumistavasid ning -harjumusi; vastuvõtuetiketti; meeskonnatöö tähtsust teeninduses; oskab: analüüsida oma suhtlemisoskusi; luua endast positiivset mulje; käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; liigitada klientide vajadusi ja soove; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides; käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt. 5. Hindamine Hinnatakse kirjalikud teadmiste testid (40%) suhtlemispsühholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste tundmist, praktilised oskused (60%) - erinevate teenindussituatsioonide praktilise lahendamise oskuseid, suhtlemisoskuste hinnangut, ettevõtte teeninduskvaliteedi hindamist, uurimustööd rahvusköögist, vastuvõtuetiketi kasutamine teenindusülesande lahendamisel. 27
Toitlustamise alused 3 õn/3 AP 1. Eesmärk Toitlustamise alused mooduliga taotletakse, et õppija omandab ülevaate toiduainete ja jookide sortimendist, kvaliteedist ja kasutamise võimalustest, teadmised toiduainete säilitamisnõuetest, realiseerimisaegadest toiduainete töötlemisel. Omandab toiduvalmistamise põhialused, roogade väljapaneku põhialused, terminid ja õppija oskab neid praktiliselt rakendada. Õpib korraldama õppeköögis oma töökohta. Õpib tervisliku toitumise vajadust, tähtsust ja põhimõtteid. Õpib tundma inimorganismi toitumisvajadusi. Mooduli eesmärk on luua baas ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks 3. Õppesisu 3.1 TOIDUAINETE ÕPETUS Toiduseadusest tulenevad toiduainete käitlemise nõuded. Toiduainete säilitamine ja hankimine. Toidukaupade hoiunõudeid, realiseerimisajad. Pakendid ja märgistus. Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine (teravili ja teraviljatooted; köögiviljad ja seened; puuviljad ja marjad; piim ja piimatooted; toidurasvad ja õlid; kalad ja meresaadused; lihad ja lihatooted; munad; suhkrud ja suhkruasendajad; maitseained ja sool; kohvi, tee, kakao ja šokolaad; alkohoolsed ja karastusjoogid). 3.2. TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainete käsitlemise põhiviisid ja meetodid. Toiduainete eeltöötlemisvõtted üldiselt ja erinevate toiduainerühmade puhul. Toiduainete kuumtöötlemisviisid keetmisviisid, praadimisviisid, kombineeritud kuumtöötlemisvõtted. Kaonormid toiduainete töötlemisel. Toiduainete säilitamisviisid. Lühiajaline roogade ja toiduainete säilitamine; maitsestamise põhialused. Põhilised töövõtted toiduvalmistamisel. Eelroad, pearoad, järelroad koht menüüs, serveerimise põhimõtted. Puljongid ja supid koht menüüs, liigitus, väärtus, põhitooraine, põhivalmistusviisid, kasutusvõimalused, serveerimine. Kastmed otstarve, kastmete liigitus, valmistamise põhitõed. Salatid ja võileivad koht menüüs, liigitus, võileibade alused ja katted, valmistamise ja serveerimise põhimõtted. Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad koht menüüs, valmistamise põhialused. Kalatoidud kalade klassifikatsioon, koht menüüs, eel- ja kuumtöötlemisvõtted. Lihatoidud erinevad lihaliigid, koht menüüs, lihakeha erinevate jaotustükkide kulinaarne töötlemine. Köögiviljatoidud enamlevinud köögiviljade liigitus, koht menüüs, köögiviljatoitude ja lisandite valmistamise põhialused, serveerimine. Magustoidud koht menüüs, liigitus, põhitoorained, valmistamise põhialused, serveerimine. Joogid kuumad ja külmad joogid, koht menüüs, liigitus, valmistamine ja serveerimine. Õppeköögi tööga tutvumine - köögi sisekorra eeskirjad, tuleohutusnõuded, elektriohutusnõuded, hügieeninõuded, töökorraldus. 3.3. TOITUMISÕPETUSE ALUSED Tervisliku toitumise vajadus, tähtsus ja põhimõtted. Toiduring ja püramiid. Toidu tähtsus. Esmavajalikud toiduained ja nende mõju meie organismile. Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus. Toiduenergia vajadus. Toidu energeetiline väärtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: 28
toiduainete ja jookide sortimenti, kvaliteeti ja kasutamise võimalusi; nende hoiunõudeid, realiseerimisaegu, nende käsitlemise viise ja meetodeid; suurköögis kasutatavaid toiduainete eeltöötlemis-, külm- ja kuumtöötlemise võtteid, säilitusvõtteid lähtudes toiduainest ja tervisliku toitumise põhimõtetest; põhipuljongite liigitust, toorainet, valmistuspõhimõtteid, kasutamist ja serveerimist; kastmete otstarvet, oskab nimetada külmi ja kuumi põhikastmeid ning kirjeldada nende valmistamist; lihtsamate salatite ja võileibade liigitusi, aluseid ja erinevaid katteid, teab valmistamise põhimõtteid, kasutamise võimalusi ja serveerimist; lihtsamaid toite ja lisandeid tangainetest, riisist ja pastatoodetest, teab nende valmistamise põhimõtteid, kasutamise võimalusi ja serveerimist; suppide liigitust, teab lihtsamate suppide valmistamise põhimõtteid, kasutamise võimalusi ja serveerimist; kalade liigitust, eel- ja kuumtöötlemise põhimõtteid, kasutamise võimalusi ja serveerimist; erinevaid lihaliike, erinevaid jaotustükke ja nende kasutusvaldkondi, eel- ja kuumtöötlemise põhimõtteid; enamlevinud köögivilju ja maitsetaimi, oskab neid õigesti toiduvalmistamisel kasutada ja serveerida iseseisva roa ja lisandina; jookide liigitust, lihtsamate külmade ja kuumade jookide valmistamise printsiipe, kasutamise võimalusi ja serveerimist; köögi sisekorra eeskirju, tuleohutusnõudeid, elektriohutusnõudeid, hügieeninõudeid, köögitöö korraldust teab tervisliku toitumise tähtsust ja selle põhimõtteid, tervisliku toitumise põhimõtteid toidupüramiidile või ringile toetudes; toitaineid ning kirjeldab nende tähtsust ja ülesandeid organismis; erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane); oskab: valida lihtsamate toorainete käsitlemiseks õigeid töövõtteid ja töövahendeid; tööjuhendi ja juhendaja abil valmistada lihtsamaid roogi ja jooke; korraldada oma töökohta praktilistes tundides oskab arvutada toidu energeetilist väärtust analüüsida einekorda. 5. Hindamine Hinnatakse kirjalikud teadmiste testid (40 %); praktilised oskused (60 %) toiduvalmistamise praktilistes harjutustundides lihtsamate roogade ja jookide valmistamist tööjuhendi ja juhendaja abil; tööülesande planeerimist, ajastamist ja selle analüüsi; eine analüüsi toitumisaluste põhitõdede alusel. 29
Kommunikatsioon 3 õn/3 AP 1. Eesmärk Kommunikatsiooni õpetusega taotletakse, et õppija suudab informatsiooni hankida, valida, vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada. Õppija oskab kasutada arvutit õppetöös ja informatsiooni hankimiseks. Õppija teab igapäevase asjaajamise korraldamise aluseid, omab ülevaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju. Õppija arendab eesti keeles nii suulist kui kirjalikku eneseväljendusoskust. Õpilane oskab anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud töö ja tegevuse kohta. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealaõpinguteks. 2. Nõuded mooduli alustamise kohta Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ARVUTIÕPETUS JA ASJAAJAMISE ALUSED Elementaaroskused: põhimõisted, riistvara ja tarkvara, töölaud, failihaldus, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus; Tekstitöötlus: tekstitöötluse alustamine, põhioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, kujundamine, teksti ja lehekülje kujundamise põhivõtted, dokumendi viimistlemine, päised ja jalused, printimine, tabelid, pildid, objektide lisamine dokumendile. Tabelitöötlus: dokumendi loomine ja muutmine, põhioperatsioonid, andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine. Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid. Esitlus: esitluse loomine, graafika ja diagrammid, pildid ja teised objektid, printimine ja levitamine, slaidiseansi efektid, slaidiseansi vaatamine ja esitlemine. Asjaajamise alused ja kord: Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Dokumendisüsteem, plangid, rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Netietikett. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid. 3.2. KUTSEALANE EESTI KEEL Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära. Kutsealane sõnavara ja õigekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide võrdlemine ja analüüsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analüüsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja põhjendamine. Kommunikatsioon inimkäitumise mõjutajana. Numbrid ja lühendid. Hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamine. Reklaamtekstid. Pakkumiste koostamine ja esitlemine. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: 30
arvuti seadmeid ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; arvutivõrkude üldiseid toimimispõhimõtteid; hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; erinevate ametikirjade koostamise nõudeid; suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ning eripära: oskab: kasutada infotehnoloogiavahendeid; kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja paberkandjal; koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis. esitleda majutus- ja toitlustusteenuseid ja tooteid; kasutada majutus- ja toitlustusalast terminoloogiat sõnas ja kirjas; 5. Hindamine Hinnatakse: Testid 10% - arvutialase terminoloogia tundmine, arvuti põhiosad, akna osad. Asjaajamise põhimõistete tundmine. Dokumendi elemendid. Praktilised ülesanded 70% - Tekstidega töötamine. Tabelite koostamine, valemite kasutamine, diagrammide loomine. Esitluse loomine ja slaidiseansi läbiviimine. Internetist info otsimine. Dokumentide koostamine ja vormistamine (ametikirjad, akt, käskkiri). Iseseisev töö 20% - Avalduse, CV, seletuskirja, volituse, garantiikirja, protokolli koostamine ja vormistamine. Mooduli hinne kujuneb testide, praktiliste tööde ja iseseisvate tööde koondhindest. 31