Microsoft Word - majutusteenuste korraldus

Väljavõte

1 Õppeasutus: Haapsalu Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm Majutamine ja toitlustamine ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Õppekava kood EHIS-es Õppekeel eesti keel Majutusteenuste korraldus nimetus eesti keeles Hospitality management nimetus inglise keeles Õppekava kinnitatud Direktori kk. nr 1.1 1/24 17.mai 2010 Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe X kutseõpe keskhariduse baasil Maht õppenädalates (õn) 40 Õppekava koostamise alus Haridus ja teadus ministri 22.jaanuari 2009.a määrus nr 14. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava Õppekava eesmärgid ja ülesanded Haapsalu Kutsehariduskeskuse Majutusteenuste korralduse õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates organisatsioonides ja ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab suhelda, analüüsida ja teavet hankida ning on valmis meeskonnatööks. Nõuded õpingute alustamiseks: Majutusteenuste korralduse õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse ja läbinud hotelliteeninduse õppekava või omandanud kutsekeskhariduse majutusteeninduse erialal või on omandanud keskhariduse ja on erialase töökogemusega majutuse valdkonnas. Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) nimetused ja mahud Kutsealane inglise keel III 4 õn, Kutsealane soome keel III 3 õn, Vastuvõtutöö korraldamine 2 õn, Majapidamisosakonna töö korraldamine 2 õn, Majutusteenuste turundus 2 õn, Majutusettevõtte juhtimise alused 4 õn, Majutusettevõtte personalitöö korraldus 2 õn, Majandusarvestus ja finantstöö alused 2 õn, Majutusettevõtte lisateenuste korraldus 2 õn, Toitlustuse töökorralduse alused 2 õn, Majutusteenuste korralduse praktika 10 õn 2. Valikõpingute moodulid Sündmuste korraldusõpe ja etikett 1 õn, dietoloogia 1 õn, multimeediumi toote disain 1 õn, dokumendi ja arhiivi haldus 1 ap Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutseõppe läbimise kohta keskhariduse baasil ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ 1

2 Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist Õppeasutus Haapsalu Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood Aadress Ehitajate tee 3, 90401, Uuemõisa, Läänemaa Telefon/Faks , e-post Õppekavarühm ISCED 97 liigituse järgi Õppekava nimetus eesti keeles nimetus inglise keeles Majutamine Ja toitlustamine Majutusteenuste korraldamine Hospitality management Kutseõppe liik Kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht õppenädalates 40 õn Õppekeel eesti keel Kinnitan: Ingrid Danilov... allkiri käskkirja nr 1.1 1/24 kuupäev 17. Mai 2010 pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu nr koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu nr koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik ENNA KALLASVEE nimi, allkiri MAJTUS-TOITLUSTUSOSAKONNA JUHATAJA amet enna.kallasvee(ät)hkhk.edu.ee kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood

3 Sisukord 1 Üldosa Õppekava koostamise alus Õppekava eesmärk ja ülesanded Õppekava eesmärk Õppekava ülesanded Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava struktuur: Üldised hindamise põhimõtted Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava koostajad Õppekava moodulite kirjeldused Põhiõpingud VASTUVÕTUTÖÖ KORRALDAMINE MAJAPIDAMISOSAKONNA TÖÖ KORRALDAMINE MAJUTUSTEENUSTE TURUNDUS KUTSEALANE INGLISE KEEL KUTSEALANE SOOME KEEL MAJUTUSETTEVÕTTE JUHTIMISE ALUSED MAJUTUSETTEVÕTTE PERSONALITÖÖ KORRALDUS MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSTÖÖ ALUSED MAJUTUSETTEVÕTTE LISATEENUSTE KORRALDUS TOITLUSTUSE TÖÖKORRALDUSE ALUSED MAJUTUSTEENUSTE KORRALDUSE ÕPPEPRAKTIKA Valikõpingud DIETOLOOGIA DOKUMENDI - JA ARHIIVIHALDUS MULTIMEEDIUMI TOOTE DISAIN SÜNDMUSKORRALDUSÕPE JA ETIKETT Lõpueksami läbiviimise juhend Eesmärk Nõuded mooduli alustamiseks Õppesisu Hindamine: Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus Lisa Õppekavaga seotud õpetajad

4 1 Üldosa 1.1 Õppekava koostamise alus Haridus ja teadus ministri 22.jaanuari 2009.a määrus nr 14. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 1.2 Õppekava eesmärk ja ülesanded Õppekava eesmärk Haapsalu Kutsehariduskeskuse toitlustusteeninduse eriala õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärk on kujundada isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamiseks õpitud valdkonnas. Õppija: areneb mitmekülgseks oskustöötajaks, sobitab teadmisi ja oskusi uutes olukordades, toetub rahvusliku ja piirkondliku kultuuri tundmisele, samas mõistab multikultuurilisuse ja rahvusvahelisuse võimalusi, omandab valmisoleku vastutada kliendi turvalisuse eest, samuti enda ja töökollektiivi turvalisuse eest, väärtustab oma kutseala ning soovib jätkuvalt arendada oma kutseoskusi, Õppekava ülesanded Kutsealase koolituse ülesanne on võimaldada õpilasel omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: rakendada õpitud valdkonna alaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel; siirduda paindlikult ühelt toimingult teisele koolitusele vastaval kutsealal; sobitada kutseoskusi uutes töösituatsioonides; planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; väärtustada oma kutseala ja arendada oma kutseoskusi; teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid; suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt; omandada soosiv suhtumine sisemisse ja välisesse ettevõtlikkusse; vastutada kliendi, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisi- ja ohuolukordades; töötada keskkonda säästes. 1.3 Nõuded õpingute alustamiseks Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil. Kooli astumiseks tuleb esitada: Avaldus (täidetakse kohapeal), Keskharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia, Tervisetõend või selle koopia, mis lubab töötada kutsealal, Isikut tõendav dokument (pass või ID kaart), 3 fotot 3x4 cm Vastuvõtu nõuded määrab igal aastal HKHK õpilaste vastuvõtukomisjon. 4

5 1.4 Õppekava struktuur: Õppekava kogumaht on 40 õppenädalat. See jaguneb: Kutsealased põhiõpingud.- 35 õppenädalat, sellest ettevõttepraktika 10 õppenädalat Valikõpingud 4 õppenädalat Lõpueksam 1 õppenädal Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud jrk nr Moodulite nimetused Kogu-maht (õn) Auditoorne ja praktiline töö Praktika I PÕHIÕPINGUD Kutsealane inglise keel Kutsealane soome keel Vastuvõtutöö korraldamine Majapidamisosakonna töö korraldamine Majutusteenuste turundus 2 2 Turismi turundus 0,5 Majutusettevõtte turundus 0,5 Müügitöö majutusettevõttes 0,5 Turundusplaani koostamine 0,5 6 Majutusettevõtte juhtimise alused 4 4 Organisatsiooni käitumine 1 Juhtimise alused 1 Kvaliteedijuhtimise alused 0,5 Projektijuhtimise alused 0,5 Majutusettevõtte juhtimine 1 7 Majutusettevõtte personalitöö korraldus Majandusarvestus ja finantstöö alused Majutusettevõtte lisateenuste korraldus Toitlustuse töökorralduse alused Majutusteenuste korraldamise praktika II VALIKÕPINGUD Dietoloogia Dokumendi ja arhiivihaldus Multimeediumi toote disain Sündmuste korraldusõpe ja etikett 1 1 III LÕPUEKSAM 1 1 KOKKU Üldised hindamise põhimõtted Hindamine toimub vastavalt Haapsalu Kutsehariduskeskuse kinnitatud hindamisjuhendile. ÕPITULEMUSTE HINDAMINE 4. Õpitulemuste hindamise alused 4.1. Õpitulemusi hindab aine õpetaja Õpilane tõendab oma teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või praktiliste töödega, suuliste esituste, audio-, video- või graafiliste esitluste, portfoolio koostamisega, projektitöös osalemisega vm. alternatiivsete tõenduste esitamisega Hindamismeetodid valitakse nii, et nende abil oleks võimalik mõõta eesmärkide saavutamist, et need sobiksid õpetusmeetoditega ja toetaksid õpilase arengut Hindamisel kasutatakse jooksvat (protsessi), arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist. 5

6 4.5. Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne 1-5) ja/või sõnaliselt (hinnang: Arvestatud, MA - mittearvestatud) Sõnaliselt hinnatakse õpitulemusi: arvestuslikul ja kokkuvõtval hindamisel oskus- ja üldainetes vastavalt käesoleva korra punktile arvestuslikul ja kokkuvõtval hindamisel konkreetses õppekavas ettenähtud juhtudel püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid 4.7. Õpitulemusi võidakse hinnata ka õppekavas ettenähtud juhtudel (hindeline arvestus), sõnaliselt ja numbriliselt. Vastavad nõuded määratakse konkreetses õppekavas Hindamise objektid ja kriteeriumid Hindamise objektid ja kriteeriumid lähtuvad konkreetse õppekava eesmärkidest Mooduli kokkuvõtva hindamise viis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalik test, praktiline töö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning omandatust. Lähtuvalt õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; praktilise töö teostust (tulemust ja kasutatud meetodeid) tööülesandesse suhtumist ja tulemuseni jõudmise viisi 5. Numbrilise hindamise skaala 5.1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne 5 on väga hea, 4 hea, 3 rahuldav, 2 puudulik ja 1 nõrk. Hinded 1 ja 2 on mitterahuldavad hinded Üldõpingud: hinde 5 ( väga hea ) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. hinde 4 ( hea ) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. hinde 3 ( rahuldav ) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi; õpilane vajab juhendamist ja suunamist. hinde 2 ( puudulik ) saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi; õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. hinde 1 ( nõrk ) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad või õpilane ei ole oma vastust, kirjalikku ja/või praktilist tööd esitanud Erialaõpingud: hinne 5 (väga hea) - õpilane oskab teadlikult valida töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid, materjalid ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti ning oskab hinnata ja arendada töövõtteid; õpilane toimib 6

7 aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides ja meeskondades, oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi); õpilane suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi; oskab arendada oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades; õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös kasutatavateks, võtta vastu otsuseid; õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid ja tajub oma tööd osana ettevõtte tööst; hinne 4 (hea) - õpilane oskab kasutada töömeetodeid, töövahendeid ja -materjale, tuleb toime põhiliste töödega; õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes situatsioonides; õpilane oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid kasutatavaks oma töös; õpilane tajub tööd tervikuna, oskab arvestada töökoha eripärasid; õpilane oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides, hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust ja järgida tööohutusnõudeid; õpilane täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt; hinne 3 (rahuldav) - õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal, hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest; õpilane valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb toime tavalistes töösituatsioonides; õpilane tuleb toime tuttavas ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides, oskab kasutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides; õpilane oskab juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult, täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust; õpilane oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üle; õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde 3 (rahuldav) kriteeriumitele. hinde 2 ( puudulik ) saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi; õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. hinde 1 ( nõrk ) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad või õpilane ei ole oma vastust, kirjalikku ja/või praktilist tööd esitanud Õpitulemuste arvestuslikul ja kokkuvõtval hindamisel lähtutakse järgnevast protsendiskaalast: numbriline hindamine hinne 5 (väga hea) % õigete vastuste, punktide arvust hinne 4 (hea) % hinne 3 (rahuldav) % hinne 2 (mitterahuldav) % hinne 1 (nõrk) 0-19 % sõnaline hindamine A (arvestatud) % õigete vastuste, tehtud tööde või punktide arvust MA (mittearvestatud) 0-44 % punktis esitatud skaalat võib õpetaja oma äranägemisel muuta, arvestades: 1) töö mahtu (eriala ainetes peab olema positiivse hinde saamiseks töö mahust sooritatud vähemalt 65%); 2) ülesannete keerukust; 7

8 3) vigade arvu ja liiki; 4) õpilase töökust ja võimeid. 6. Õpiprotsessi hindamine 6.1. Õpiprotsessi hindamisel ülesandeks on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine, õpiülesannete korrigeerimine Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine (näiteks: tunnikontroll, suulised vastused tunnis, jooksvad kodutööd, tunnis kaasatöötamine jne.) 6.3. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja Õppeprotsessi praktilise osa hindamisel hinnatakse kogu protsessi kui tervikut (s.h. ettevalmistus, meetodite, materjali valik, töövõtted, ajastus, töö tulemus ja protsessi lõpetamine). 7. Arvestuslik hindamine 7.1. Arvestusliku hindamise ülesandeks on anda informatsiooni moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutatuse kohta Arvestuslikult hinnatakse õpitulemusi mooduli ühe tervikliku aineosa, teema (de) käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste omandatust Osa arvestuslikke hindeid võib välja panna protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja Arvestuslikud hinded kantakse rühmapäevikusse eri tähistusega (rohelise värviga) Oskusainetes (muusika v.a muusika ajaloo moodul, kunstiõpetus v.a. kunstiajaloo moodul, kehaline kasvatus) v.a erialaga seotud ained, arvestatakse õpitulemuste arvestuslikul hindamisel ka õpilase individuaalset arengut ning kasutatakse sõnalisi hinnanguid (A arvestatud, MA mittearvestatud) 7.6. Arvestusliku hindamise objektid ja meetodid (näiteks: kontrolltöö, referaat, essee, grupitöö, praktiline töö jne.) on kirjeldatud konkreetses õppekavas Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks poolaasta ja/või mooduli algul Arvestuslikult hinnatavate ülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal, kuid mitte hiljem, kui kuu aja jooksul, kuid enne kokkuvõtva hindamise tähtaega. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi järele. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, kantakse rühmapäevikusse puudumismärgi järele kaldkriipsuga hinne Õpilasele, kes oli arvestuslikult hinnatava ülesande täitmise päeval õppetunnis, kuid jättis ülesande täitmata, kantakse rühmapäevikusse hinne 1. Õpilane täidab vastava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal 1 (ühe) kuu jooksul, kuid enne kokkuvõtva hindamise tähtaega. Arvestuslik hinne märgitakse klassipäevikusse kaldkriipsuga hinde 1 järele Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal 1 (ühe) kuu jooksul, kuid enne kokkuvõtva hindamise tähtaega. Uus arvestuslik hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele Kui õpilasel on poolaasta või mooduli lõpus rühmapäevikus arvestusliku hinde asemel puudumismärge või mitterahuldav hinne, võib õpetaja anda talle arvestuslikult hinnatava ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv või uus arvestuslik hinne. 8. Kokkuvõttev hindamine 8

9 8.1. Kokkuvõtva hindamise ülesandeks on anda informatsiooni ainemooduli eesmärkide saavutatuse kohta. Iga mooduli lõpul antakse õpilasele kirjalikult või suuliselt kokkuvõtvaid hinnanguid, mis annavad informatsiooni ainemooduli eesmärkidele vastavate nõutavate õpitulemuste saavutamise kohta Kokkuvõttev hindamine toimub ainemooduli läbimise järel. Juhul kui ainemoodul kestab läbi õppeaasta (te), toimub kokkuvõttev hindamine lisaks poolaasta- ja aastahinnetena Kokkuvõttev hindamine kantakse rühmapäevikusse eri tähistusega (punase värviga) Kokkuvõttev hindamine võib toimuda: arvestuslike hinnete põhjal; poolaasta ja aastahinnete põhjal koondhindena; suulise, kirjaliku või praktilis(t)e töö (de) arvestusena (s.h. hindeline arvestus); lõputööna; eksamina Kui rühmapäevikus on mitterahuldava arvestusliku hinde järele kaldkriipsuga märgitud vähemalt rahuldav hinne, arvestatakse kokkuvõtva hinde väljapanekul seda hinnet Õpilasele, kes on koolist pikemat aega mõjuval põhjusel puudunud ja ei ole poolaasta või ainemooduli lõpuks nõutavaid arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, kokkuvõtvat välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeaasta lõpuni. Õppeaine kokkuvõttev pannakse välja pärast nõutavate arvestuslike ülesannete täitmist. Kui õpilane on rohkem kui 50 % tundidest puudunud, on õpetajal õigus nõuda arvestuse sooritamist kogu materjali kohta Kokkuvõtvad hinded kantakse rühmapäevikusse ja õpinguraamatusse. Ainemoodulite kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistusele. 9. Praktika hindamine 9.1. Praktika hindamine toimub numbriliselt Hindamise aluseks on järgnevad materjalid: Praktikaettevõttepoolse juhendaja täidetud tagasiside ankeet (ankeet vastavalt Lisale 1), mis annab ülevaate õpilase oskustest ja töövõimest ning tema poolt täidetud tööülesannetest Õpilase poolt esitatud: praktikapäevikust, mida peetakse kogu praktikaaja vältel tabeli vormis; tabelis kajastub kuupäev, vahetuse pikkus, töö iseloom ja õpitu; praktikapäevikule kirjutab praktika lõppedes alla praktika juhendaja või tööandja esindaja; praktikaaruandest, milles praktikant analüüsib oma tööülesandeid ja nendega toimetulekut ning annab hinnangu toimunud praktikale ja organisatsiooni (allüksuse) üldisele töökorraldusele; aruandes sisalduvad muuhulgas: - isiklikud praktika eesmärgid; - vajalikud materjalid praktikale minekuks CV, leping, oskuste nimistu; - kontaktid ettevõttega praktika planeerimisel, kasutatud kommunikatsiooni-vahendid; - hinnang oma ettevalmistatuse kohta praktikale minekuks; - hinnang praktika vältel õpitule; - hinnang oma tööle; - hinnang oma eesmärkide saavutamise kohta; - hinnang toimetulekule probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); - hinnang oma koostöövõimele juhendaja, kaastöötajatega, klientidega; - hinnang oma tööle asumise võimalustele, arvestades praktikakogemust. 9

10 Aruande pikkus on 5-6 lehekülge ja see on vormistatud arvutil. Aruanne peaks olema esitatud analüüsivas mitte kirjeldavas vormis ning peaks sisaldama hinnanguid nii õpilase poolt täidetud ülesannetele kui ka organisatsiooni töökorraldusele Õpilane esitab aruande koolipoolse juhendaja poolt määratud ajal Praktikaaruande kaitsmine on avalik, mille kord kehtestatakse osakonnasiseselt ja kinnitatakse direktori käskkirjaga Lihtsustatud üldõppega osakonna õpilaste praktika hindamisel võib osakonnajuhataja nõusolekul praktikaaruandele esitatavaid nõudeid osaliselt mitte arvestada. Esitatavad nõuded kehtestatakse arvestades õpilase individuaalseid võimeid ning vastav otsus vormistatakse osakonna koosoleku protokollilise otsusega Praktika hinde otsustab osakonnapoolne juhendaja või praktika aruande kaitsmise komisjon vahetult pärast aruande kaitsmist Hindamine toimub pärast iga üksiku praktika lõppemist. 10. Lõputöö hindamine Lõputöö hindamisel hinnatakse nii lõputöö vastavust lõputööde koostamise juhendile koostamise protsessi kui lõpptulemust Lõputöö kirjaliku osa teostuse hindamiskriteeriumid töötatakse välja arvestades teema valiku põhjendatust ja teema aktuaalsust, keelt ja sõnavaldamist, esitatud materjali süsteemsust ja esituse loogilisust, teemale vastavust, vormistust, töö esitlust Lõputöö praktilise osa teostuse hindamiskriteeriumid töötatakse välja, arvestades tööoskusi, kliendikeskust, töö majanduslikkust, kutse põhioskuste ja töövõtete valdamist, omaalgatuslikkust ja arendamis- ja analüüsioskust, motiveeritust, enesehinnanguoskust, tagasisidevastuvõtmise oskust Lihtsustatud üldõppega osakonna õpilaste lõputöö hindamisel võib osakonnajuhataja nõusolekul lõputööle esitatavaid nõudeid osaliselt mitte arvestada. Esitatavad nõuded kehtestatakse arvestades õpilase individuaalseid võimeid ning vastav otsus vormistatakse osakonna koosoleku protokollilise otsusega Lõputöö hinne on kokkuvõttev hinne. 11. Kutseharidusliku lõpueksami hindamine Kutsehariduslik lõpueksam võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase: vastavust kutsekvalifikatsiooni nõuetele; valmisolekut töötamiseks antud erialal Kutseharidusliku lõpueksami hindamine toimub eksamikomisjoni istungil ja tulemused tehakse teatavaks samal päeval Kutseharidusliku lõpueksami hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust Lõpliku hinde kujundamisel võetakse arvesse: eksamitöö tehnoloogiliselt õige ja korrektne praktiline teostus; eksamikomisjoni esimehe hinnang 1.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks Kooli lõpetamisel saab õpilane lõputunnistuse. Selle jaoks tuleb sooritada kutsehariduslik lõpueksam. Eelnevalt peab olema: Läbitud vähemalt rahuldavalt kõik õppekavas olevad teoreetilised ja praktilised moodulid, Sooritanud vähemalt rahuldavalt kõik ettenähtud eksamid, arvestused ja kursusetööd. Lõpueksam sooritatakse komisjoni ees. Õpilane, kes pole läbinud õppekava ettenähtud mahus, kustutatakse õpilaste nimekirjast, kui 10

11 ta: ei ilmu eriala kutseeksamile ilma mõjuva põhjuseta (nt haigestumine, õnnetusjuhtumjne), ei ole läbinud praktikat täies mahus (vähemalt 75% kogumahust), ei ole ilmunud koolieksamitele ilma mõjuvate põhjusteta. Mõjuva (te) põhjus(t)e olemasolu korral võib kooli direktsiooni otsusega võimaldada õpilasel teha järeleksamit või sooritada tegemata jäänud eksam (id) järgmisel õppeaastal järgmise lennuga. Õppekava täies mahus täitnud isik omandab lõputunnistuse kutsehariduse omandamise kohta. Lõpetajale väljastatakse hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhioskuste moodulite kokkuvõtvad hinded. 1.7 Õppekava koostajad Enna Kallasvee, Aili Tervonen, Marju Heldema 2 Õppekava moodulite kirjeldused 2.1 Põhiõpingud VASTUVÕTUTÖÖ KORRALDAMINE 2 õn/2 AP Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmised majutusettevõtte vastuvõtuosakonna kui terviku töö korraldamisest, planeerimisest, ettevalmistamisest, teostamisest ja analüüsimisest. On valmis töötama vastuvõtujuhina või vastuvõtu vahetuse vanemana. Õppija on omandanud oskuse tagada kvaliteetset klienditeenindust vastuvõtuosakonnas efektiivse meeskonnatööga. Oskab luua positiivset hoiakut vastuvõtuosakonna tööde suhtes. Õpetus toetab õppija probleemide lahendamise oskuste arengut, paindlikkuse, loovuse ja kohanemisvõime arengut Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud üldoskuste moodulid ning põhioskuste moodulid Hotellimajandus ja Vastuvõtutöö alused Õppesisu VASTUVÕTUOSAKONNA TÖÖ PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE ALUSED Majutusettevõtete äriideed, erinevat tüüpi majutusettevõtete kirjeldused. Majutusettevõtete tööd reguleerivad seadusandlikud aktid ja nõuded ning tööprotsessis nende rakendamine. Tööjuhendite koostamine vastuvõtuosakonna töötajatele. Töögraafikute koostamine. Vastuvõtuosakonna töö planeerimine ja korraldamine. Tööplaan ja tööetappide planeerimine külastajatsükli vältel. Pakkumiste koostamine klienditellimuste põhjal. Meeskonnatöö töökorralduses. Infosüsteemide vajaduse planeerimine, nende rakendamine ja kasutamine, töötajate koolitamine. Vastuvõtuosakonna bürootarvete, vahendite ning erinevate tööseadmete vajadus, kasutamine ja hooldus. Osakonna aruandlus ja selle korraldamine. Vastuvõtuosakonna poolt pakutavad lisateenused - 24 tundi avatud vastuvõtulaud, sisse- ja väljaregistreerimise kiirvõimalus, ülesäratamiskõne teenus, uksehoidja ja pakikandja, lift, valuutavahetusteenus, seifi- ja pakihoiuteenus 11

12 vastuvõtulauas, postiteenused, kullerteenused. Sisemise ja välimise kliendi teenindamine, kvaliteedisüsteemi väljatöötamine ja selle kontroll. Vastuvõtuosakonna töötajate motiveerimine Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: vastuvõtutöö korraldust; vastuvõtuosakonna tööjuhendite koostamise põhimõtteid; vastuvõtuosakonnas pakutavate lisateenuste korraldamise põhimõtteid; seadusandlusest lähtuvaid nõuded vastuvõtutööle, tööajaarvestuse põhimõtteid; ettevõttesiseseid infosüsteeme Õppija oskab: juhtida vastuvõtuosakonna tööd; luua positiivset hoiakut vastuvõtuosakonna tööde suhtes; planeerida tööjõu vajadust ja koostada töögraafikuid; planeerida vastuvõtuosakonna bürootarvete ja muude vahendite vajadust; koostada vastuvõtuosakonna toimingute juhendeid; välja õpetada ja juhendada vastuvõtutöötajaid; korraldada vastuvõtus pakutavaid lisateenuseid; teostada teeninduse kvaliteedi kontrolli; välja töötada ja hallata kliendi tagasisidesüsteemi; tagada klientide ohutust ja turvalisust; käsitleda kliendi kaebuseid ja kiitusi ning lahendada klientide probleeme; välja töötada vastuvõtuosakonna motivatsioonisüsteemi; jälgida tööohutusnõuete, töötervishoiu ja tööhügieeni täitmist; analüüsida vastuvõtuosakonna tööd ja vormistada aruandeid. Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) vastuvõtutöö põhimõistete, terminoloogia ja seadusandlusest tulenevate nõuete tundmine Valmib õpimapp (70%), kuhu kogutakse materjal, mis seostub toitlustuse töökorralduse aluste kursusega ja mille saab pärast hindamist tagasi. Õpilane saab õpingute alguses õpetaja poolt 12

13 individuaalse ülesande (juhtumi), mida ta täiendab, lahendab, kogub selle kohta materjali kogu õppeaja jooksul. Hinnatakse õpimapis sisalduva materjali tundmist ja kasutamise oskust. Õpilane on valmis õpimapi esitluseks ja kursuse käigus toimunud eneseanalüüsiks. Hinnangu annavad ka kaasõpilased MAJAPIDAMISOSAKONNA TÖÖ KORRALDAMINE Maht 2 õn/ AP Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija oskab meeskonnas luua positiivset hoiakut majapidamistööde suhtes. On õppinud planeerima, korraldama ja juhtima majapidamisosakonna, pesumaja ja lao tööd. On valmis tööks maja perenaisena, pesumaja- või laojuhatajana, järgides vajalikke kehtestatud nõudeid. Mõistab kvaliteedi olulisust nii klienditeeninduses kui ka majapidamistöödes. Oskab analüüsida majapidamisosakonna töid ja vormistada aruandeid. Õpetus süvendab õppija meeskonnatöö korraldamise oskust Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on hotellimajanduse aluste, majapidamisosakonna töökorralduse, numbritubade hoolduse ja klienditeeninduse moodulid Õppesisu MAJAPIDAMISOSAKONNA TÖÖ KORRALDAMINE Majapidamistööd erinevat tüüpi asutustes: majutusettevõtted - hotellid, hostelid, väikemajutus, kruiisilaevad, kämpingud jne, tervisehoiuasutused - haiglad, kliinikud, ambulatoorsed keskused, hooldekodud, õppeasutused - ühiselamud ja muud majutusega tegelevad asutused, nende funktsioonid, organisatsiooniline skeem. Majutusettevõtte majapidamisosakonna töökorraldus - tööde planeerimine, juhtimine, kontroll, hindamine, analüüs. Personali spetsiifiline väljaõpetamine. Ressursisäästlikud töövõtted- ökonoomsus, turvalisus, ohtude ennetamine. Koristamise tehnoloogia -operatsioonide järgnevus, koristusviisid, üldkoristuse põhimõtted. Majapidamisosakonna poolt pakutavad lisateenused ja nende korraldamine - pesula, pesupesemine, keemiline puhastus, triikimine, rõivaste parandus ja hooldus, kingapuhastusteenus. Tööjuhendite koostamine. Majapidamisteenuste, logistika ja laomajanduse korraldamise põhimõtted. Vormiriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamise vajadus ja reeglid. Kasutatavate puhastusvahendite, eririietuse, jm märgistus. Koristusvahendite ja materjalide vajaduse planeerimine, tellimine, vastu võtmine ja inventeerimine. Kulueelarve koostamine ja täitmise analüüs. Numbritubade koristuse tööjuhendid. Erinevate koristustööde korraldamine (põrandate puhastamine, seinte, lagede, treppide, niiskete pindade, uste, akende jmt pesemine ja hooldamine). Vajalike remonditööde planeerimine. Õigete vahendite valimine numbritubade hoolduseks ja hotelliruumide koristamiseks. Kvaliteedi kontrolli teostamine. Tööohutusnõuete, töötervishoiu ja tööhügieeni täitmise jälgimine. Minibaari inventuuri teostamine ja minibaari toodete tellimuse koostamine. Majapidamisosakonna tööde analüüs ja aruannete vormistamine Hinnatavad õpitulemused Selle mooduli läbimisel õpilane teab ja tunneb 13

14 majutusettevõtte majapidamisosakonna töökorraldust; toateenija vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest; ökonoomse ja turvalise töötamise ning enese- ja ressursisäästlike töövõtete tähtsust; majapidamisosakonna personali spetsiifilist väljaõpetamist; koristamise tehnoloogiat - operatsioonide järgnevust, koristusviise, üldkoristuse põhimõtteid; majapidamisosakonna tööjuhendite koostamise põhimõtteid; majapidamisteenuste korraldamise põhimõtteid; logistika ja laomajanduse korraldamise põhimõtteid; kasutatavate puhastusvahendite, eririietuse, jm toodete märgistust; vormiriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamise vajadust ja reegleid; Oskab luua positiivset hoiakut majapidamistööde suhtes; juhtida majapidamisosakonna tööd; planeerida koristusvahendite ja materjalide vajadust; koostada majapidamisosakonna kulueelarvet; läbi viia varade ja materjalide inventuuri; koostada numbritubade koristuse tööjuhendeid; korraldada majapidamisteenuseid (pesupesemine, keemiline puhastus, triikimine, rõivaste parandus; planeerida vajalikke remonditöid; korraldada erinevaid koristustöid (põrandate puhastamine, seinte, lagede, treppide, uste ja akende pesemine); valida õigeid vahendeid numbritubade hoolduseks ja hotelliruumide koristamiseks; teostada kvaliteedi kontrolli; jälgida tööohutusnõuete, töötervishoiu ja tööhügieeni täitmist; teostada minibaari inventuuri ja koostada minibaari toodete tellimust; analüüsida majapidamisosakonna töid ja vormistada aruandeid. Hindamine Kursuse käigus valmistatakse lõputööna õpimapp, kuhu kogutakse materjal, mis seostub kursusega ja mille saab pärast hindamist tagasi. Õpilane saab õpingute alguses õpetaja poolt individuaalse ülesande (nn case i) mida ta täiendab, lahendab, kogub selle kohta materjali kogu õppeaja jooksul. 14

15 Hinnatakse õpimapi materjali tundmist ja kasutamise oskust. Õpilane on valmis õpimapi esitluseks ja kursuse käigus toimunud enese analüüsiks. Hinnangu annavad ka kaasõpilased MAJUTUSTEENUSTE TURUNDUS Maht 2 õn/ 2AP Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud alusteadmised turismiturundusest. On õppinud tundma majutusteenuseid pakkuva ettevõtte turundusmeetmestikku (toote/ teenuse-, hinna-, turustus- ja turunduskommunikatsiooni-, siseturunduse jne meetmeid). Õppija mõistab majutusettevõtete turundustegevuse eesmärke ja komponente, on omandanud teadmised majutusettevõtete turundusmeetmestiku analüüsimisest ja planeerimisest. On õppinud koostama majutusettevõtte turundusplaani, korraldama majutusettevõtte turundustegevust, sealhulgas müügitööd ja turunduskommunikatsiooni. Õpetus süvendab õppija ühistööoskuste arendamist Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid: Majanduse alused, Turunduse alused, Ettevõtluse alused Õpisisu Käsitletavad teemad: Turismiturundus, majutusettevõtte turundus, müügitöö majutusettevõttes, turundusplaani koostamine Turismiturundus. Turismitoote elutsükkel ja klienditsükkel majutusettevõttes; erinevad turunduskanalid; lepingute sõlmimine reisibüroode ja teiste partneritega; traditsioonilised turusegmendid majutuses; turismi ja majutusteenuste turunduskontseptsioonid; turundustöö erinevaid kliendirühmi arvestades. Majutusettevõtte turundus. Majutusettevõtte turundusvõimaluste määratlemine, turunduse planeerimine, sihtturunduse arendamine, turunduse organisatsiooniline ehitus, majutuses kasutatavad erinevad tagasiside vormid, klientide rahulolu, kliendihaldus- ja lojaalsusprogrammid, turundusmeetmestiku kujundamine, turundustegevused, infokanalid majutusettevõttes ja väljaspool majutusettevõtet. Müügitöö majutusettevõttes. Müüja rollid ja kompetentsid, firma maine kui müügiargument, tulemusrikka müügitöö alused, müügiks valmistumine, müügivestluse planeerimine, müügiesitluse meetodid, müügiprotsess, müügi erijuhud (telefonimüük, internetimüük, müügiürituste korraldamine, isiklik müük jne), müügitöötaja meelespea. Majutusettevõtte müügitöö korraldamine. Turundusplaani koostamine. Ettevõtte turundustegevuse analüüs, praktiline turundusplaani sh turunduseelarve koostamine. 15

16 Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb: turismiturunduse aluseid majutusettevõtete turundustegevuse eesmärke majutusteenuseid pakkuva ettevõtte turundusmeetmestikku (toote/teenuse-, hinna-, turustus- ja turunduskommunikatsiooni-, siseturunduse- jne meetmeid) majutusettevõtete turundustegevuse analüüsimist ja planeerimist põhjalikult majutusteenuseid pakkuva ettevõtte turundus- sealhulgas müügitöö korraldust Õppija oskab: analüüsida majutusettevõtte turundustegevust etteantud juhendi alusel koostada vabalt valitud majutusteenust pakkuva ettevõttele turundusplaani. korraldada majutusettevõtte reklaami Hindamine: kirjalikud teooriateadmiste testid (30 %): hinnatakse terminoloogia ja mõistete tundmist praktilised oskused (70%): praktilised ülesanded, praktiliste turundustegevuse ja reklaami korraldamisest, kliendiküsitluse koostamine, läbiviimine ja analüüs, rühmatööd; turundusplaani koostamine rühmatööna valitud majutuskohale ja selle esitlemine KUTSEALANE INGLISE KEEL 3 Maht 4 ÕN Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud majutusvaldkonnas inglise keeles suulise väljendusoskuse. On arendanud suhtlemisvalmidust ja oskusi käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes majutusettevõtte teenuste ja teenindamisega seotud suhtlemis- ja teenindussituatsioonides. Oskab vestelda tööga seotud teemal ja koostada ametialaseid kirju ning erialast teksti. Lõpetamisel saavutatakse inglise keele tase B Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 16

17 Õppesisu Korrektse keele kasutuse arendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlusoskuse arendamine inglise keeles. Tavakeelekasutus. Suhtlus erinevates olukordades. Majutusosakonnas kasutatavad töövahendid, seadmed ja dokumendid. Majutusettevõtetes pakutavad tooted ja teenused,nende kohta info andmine suuliselt ja kirjalikult. Kliendi soovidest lähtuvalt personaalsetele infopäringutele vastamine ja müügipakkumiste koostamine. Probleemide/kaebuste käsitlemine kirjalikult ja suuliselt. Majutusettevõtte juhtimises kasutatavad inglise keelsed terminid. Orienteerumine rahvusvahelises hotellimajanduses. Majutusettevõtte kui organisatsiooni tutvustamine. Tööintervjuuks valmistumine ja läbiviimine. Töökuulutuste (töökohapakkumiste) koostamine. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tõlkimine. Tööalase informatsiooni hankimineajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse eriala- ja juhtimissõnavara majutusteenindusega seotud sõnavara tööalase informatsiooni hankimise võimalusi Õppija oskab: suhelda ladusalt eriala- ja päevateemadel suhelda ladusalt ja viisakalt klientidega suuliselt ja kirjalikult käsitleda kliendi kaebuseid ja kiituseid tagasisidet küsida koostada ametialaseid erialaseid kirju selgitada ettevõtte visiooni, missiooni, eesmärke ja kvaliteedipõhimõtteid läbi viia tööintervjuud juhendada, organiseerida ja läbi viia majutusosakonnas kõiki külastajaga seotud tegevusi Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): Rollimängud: juhendamine ja teenindamine restoranis ja vastuvõtus, kliendi kaebuste ja kiituste käsitlemine, tagasiside küsimine, tööintervjuu läbiviimine; Juhtumi-uuring: etteantud organisatoorse probleemsituatsiooni lahendamine; 17

18 Kirjalike oskuste esitlemine: kirjavahetus kliendiga KUTSEALANE SOOME KEEL 3 3 ÕN Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud majutusvaldkonnas soome keeles suulise väljendusoskuse. On arendanud suhtlemisvalmidust ja oskusi käitumiseks ning toimetulekuks tavapärastes majutusettevõtte teenuste ja teenindamisega suhtlemis- ja teenindussituatsioonides. Oskab vestelda tööga seotud teemal.. Lõpetamisel saavutatakse valitud võõrkeele tase B Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Õppesisu Korrektse keele kasutuse arendamine. Suulise ja kirjaliku suhtlusoskuse arendamine soome keeles. Tavakeelekasutus. Suhtlus erinevates olukordades. Majutusosakonnas kasutatavad töövahendid, seadmed ja dokumendid. Majutusettevõtetes pakutavad tooted ja teenused, nende kohta info andmine suuliselt ja kirjalikult. Kliendi soovidest lähtuvalt personaalsetele infopäringutele vastamine ja müügipakkumiste koostamine. Probleemide/kaebuste käsitlemine kirjalikult ja suuliselt. Majutusettevõtte juhtimises kasutatavad inglise keelsed terminid. Orienteerumine rahvusvahelises hotellimajanduses. Majutusettevõtte kui organisatsiooni tutvustamine. Tööintervjuuks valmistumine ja läbiviimine. Töökuulutuste (töökohapakkumiste) koostamine. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tõlkimine. Tööalase informatsiooni hankimineajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse eriala- ja juhtimissõnavara majutusteenindusega seotud sõnavara tööalase informatsiooni hankimise võimalusi Õppija oskab: suhelda ladusalt eriala- ja päevateemadel suhelda ladusalt ja viisakalt klientidega suuliselt ja kirjalikult käsitleda kliendi kaebuseid ja kiituseid tagasisidet küsida koostada ametialaseid erialaseid kirju 18

19 selgitada ettevõtte visiooni, missiooni, eesmärke ja kvaliteedipõhimõtteid läbi viia tööintervjuud juhendada, organiseerida ja läbi viia majutusosakonnas kõiki külastajaga seotud tegevusi Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): o Rollimängud: juhendamine ja teenindamine restoranis ja vastuvõtus, kliendi kaebuste ja kiituste käsitlemine, tagasiside küsimine, tööintervjuu läbiviimine; o Juhtumi-uuring: etteantud organisatoorse probleemsituatsiooni lahendamine; o Kirjalike oskuste esitlemine: kirjavahetus kliendiga MAJUTUSETTEVÕTTE JUHTIMISE ALUSED 4õn/ 4AP Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmisi organisatsiooni olemusest ja toimimisest, kaasaegsetest organisatsiooni- ja juhtimisteooriatest. Õppijal on teadmised juhtimise erinevatest kontseptsioonidest, printsiipidest, meetoditest ja stiilidest, juhtimiskäsitlustest. Õppija on omandanud teadmisi juhtimise subjektidest, tasanditest ja põhitegevustest. Teab erinevaid konfliktide käsitlemise võimalusi. Õppijal on teadmised kvaliteedi- ja projektijuhtimise alustest. Õppijal on teadmised ja oskused majutusettevõtte erinevate üksuste funktsioonidest, täitumuse ja tulususe prognoosimisest ning käibejuhtimisest. Õppija teab, kuidas organiseerida majutusettevõtte tööd, kavandada selle struktuuri, tööjaotust, planeerida majutusettevõtte teenindusprotsessi ja üksustevahelist töökorraldust. Õppija oskab luua positiivset hoiakut majutusettevõtte personali tehtava töö suhtes. On omandanud tervikliku lähenemisviisi ettevõtte osapoolte suhtes. Õpetus toetab õppija analüüsioskuste ja meeskonnatööoskuste süvendamist Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid: Vastuvõtu töökorraldus; Majapidamise töökorraldus; Klienditeeninduse 19

20 Õpisisu Käsitletavad teemad: organisatsiooni käitumine, juhtimise alused, kvaliteedijuhtimise alused, projektijuhtimise alused, majutusettevõtte juhtimine ORGANISATSIOONI KÄITUMINE 1õn Organisatsiooni funktsioneerimine ja areng. Organisatsioon, grupp ja üksikisik. Suhted organisatsioonis. Organisatsioonid ja juhtimine. Organisatsioonikultuur ja keskkond. Organisatsiooni struktuur ja kujundamine. Inimressursside juhtimine. Muutuste ja uuenduste juhtimine. Rühmad ja meeskonnad. Organisatsiooni olemus ja toimimine. Organisatsiooni ja juhtimise erinevad kontseptsioonid, printsiibid, meetodid ja stiilid. Meeskonna juhtimine. Motivatsiooni olemus ja motivatsiooniteooriad. Materiaalsed ja mittemateriaalsed motivaatorid. Töötajate rahulolu ja pühendumine. Tööstress. Motivatsiooni- ja rahulolu-uuringute läbiviimine. Motivatsioonisüsteemi loomine. JUHTIMISE ALUSED 1 õn Juhtimine globaalses keskkonnas. Juhtimissubjektid ja juhtimistasandid. Sotsiaalne vastutus ja juhtimiseetika. Juht kui isiksus, tutvustatakse organisatsiooni olemust ja toimimist. Juhtimise põhitegevused (plaanimine, organiseerimine, koordineerimine, delegeerimine, otsustamine, suhtlemine, kontrollimine, meeskonnatöö korraldamine jm). Otsustamine: juhi töö põhiolemus. Planeerimise alused Planeerimise tehnikad. Strateegiline juhtimine. Töötajate motiveerimine. Eestvedamine. Kontrollimise alused. Ekstreemolukordade lahendamine. Stress. Konfliktide reguleerimine. KVALITEEDIJUHTIMISE ALUSED 0,5 õn Kvaliteedi määratlemine. Probleemipuu. ISO-9000 standardite seeria. Kvaliteet majutusteeninduses. Kvaliteedijuhtimise süsteemi vajaduse kujundajad. Kvaliteedijuhtimise kontseptsioonid. Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) ja selle eeldused. Muutuste läbiviimine ettevõttes. Tegevuse ümberkorraldamine. MIDAS teooria põhiprintsiibid: juhtkonna pühendumine, töötajate kaasamine, protseduurid ja protseduuride käsiraamat, süsteemi efektiivsuse analüüs. Majutuskoha kvaliteedipoliitika. Eestis kasutatavad majutusettevõtete kvaliteediprogrammid ja märgised. PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED 0,5 õn. Projektitöö kui organisatsiooni töömeetod, projektitöö tsüklid. Projektitöö metoodika. Projektitaotluse etapid, taotluse algatamine, eesmärkide määratlemine, ressursianalüüs, partnerite valik. Erinevate projektide taotlemisevõimalused. Projektide finantseerimisvõimalused, projektitaotluse kava, ajagraafiku koostamine, projekti ülesannete ja tegevuste määratlemine, projektitaotluse koostamine. Projektijuhi tegevuse süstematiseerimine, projektimeeskond, selle juhtimine. Projektijuhtimise tarkvara. MAJUTUSETTEVÕTTE JUHTIMINE 1 õn Majutusettevõtte struktuuri kavandamine ja planeerimine. Tööjaotuse ja töökorralduse planeerimine majutusettevõttes. Majutusettevõtte erinevate üksuste funktsioonide tundmine teenuste tsüklis. Teenuste efektiivsusnäitajate tundmine, analüüsimine ja efektiivsuse hindamine. Täituvuse prognoosimine. Teenindusprotsessi planeerimine ja kavandamine. Majutusettevõtte üksustevahelise töökorralduse 20

21 planeerimine ja infoliikumise tagamine. Majutusteenuste tulususe hindamine, käibejuhtimine. Analüüsioskuste süvendamine probleemide hindamisel ja lahendamisel Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb organisatsiooni olemust ja toimimist; kaasaegseid organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid äritegevusega seotud organisatsioonide iseärasusi arvesse võttes; organisatsioonikäitumise põhimõisteid; juhtimise erinevaid kontseptsioone, printsiipe, meetodeid ja stiile; juhtimise subjekte, tasandeid ja põhitegevusi; erinevaid juhtimiskäsitlusi; konfliktide käsitlemise võimalusi; kvaliteedijuhtimise aluseid; projektijuhtimise aluseid; majutusettevõtte erinevate üksuste funktsioone teenuste tsüklis; täituvuse ja tulususe prognoosimise ning käibejuhtimise põhimõtteid; teenuste efektiivsusnäitajaid Oskab Organiseerida tööd majutusettevõttes üksuse ning vahetuse tasemel; Kavandada majutusettevõtte organisatsioonistruktuuri, tööjaotust; Analüüsida majutusettevõtte efektiivsusnäitajaid ja hinnata teenuste efektiivsust; Planeerida majutusettevõtte teenindusprotsessi ja üksustevahelist töökorraldust. Mooduli hindamine kirjalikud teooriateadmiste testid (40 %): teooriatestid, teised kirjalikud testid praktilised oskused (60 %): juhtumiülesande lahendamine majutusettevõttele, arendusprojekti koostamine ja rakendamine. Etteantud andmete alusel majutusettevõtte efektiivsust mõjutavate faktorite määratlemine ja hindamine iseseisva- ja rühmatööna MAJUTUSETTEVÕTTE PERSONALITÖÖ KORRALDUS 2 õn/ 2AP 21

22 Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija on omandanud teadmisi ja oskusi personalitööst ja selle korraldamisest. Õppijal on ülevaade personalivajaduse planeerimisest, personali kohandamisest ja arendamisest. Õppija on omandanud teadmisi sisseelamisprogrammi väljatöötamisest, motivatsioonisüsteemidest, tööintervjuude ning arenguvestluse korraldusest. Õppija mõistab majutusettevõtte palgakorralduse põhimõtteid ja eesmärke. On omandanud töökohtade, tööjõu analüüsimise ja planeerimise oskusi. Tal on teadmised töölepingute ettevalmistusest ja oskab koostada ametijuhendeid. Õpetus toetab õppija ühistööoskuste süvendamist Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid: Juhtimise moodul Õpisisu Personalitöö. Ülevaade tööturust ja tööhõive temaatikast Eestis. Personali arendustöö. Personalitöö kujunemine ja tänapäev. Strateegiline inimressursi juhtimine. Personalitöö eetika. Personaliosakonna roll sisekommunikatsioonis ja organisatsioonisiseses suhtekorralduses. Töötaja sisseelamisprogrammi väljatöötamine. Arenguvestluse läbiviimine. Personali koolitus ja arendamine. Personalitöö meetodid. Organisatsioonisiseste protseduuride väljatöötamine. Personalidokumentatsiooni väljatöötamine, vormistamine ja arhiveerimine. Personalitöös kasutatav arvutitarkvara (kontoritarkvara). Töö analüüs ja ametikohtade hindamine. Personali hindamise erinevad lähenemised (kompetentsimudelid, 360 tagasiside, kutsestandardid). Palgakorraldus. Töö tasustamise alused. Motivatsioonisüsteemi väljatöötamine. Töökeskkond ja tervishoid. Personali planeerimine. Erinevad personali värbamise ja valikumeetodid. Tööintervjuu. Töösuhte lõpetamine (lahkumisintervjuu). Rahulolu uuringud. Töötajate nõustamine. Nõustamise olemus. Konsulteerimine ja konfliktide lahendamine. Konsultatsiooni- ja nõustamistöö korraldamine organisatsioonis Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb Personalitöö olemust ja olulisust Personalitöö eetikat Personaliosakonna rolli sisekommunikatsioonis ja organisatsioonisiseses suhtekorralduses Personali koolituse ja arendamise põhimõtteid Palgakorralduse põhimõtteid ja eesmärke Oskab Planeerida tööjõu vajadust; Läbi viia tööintervjuud; Ette valmistada ametijuhendeid ja töölepinguid; Koostada töötaja kohanemiskava ja toetada töötajat kohanemisel; 22

23 Läbi viia arenguvestlusi; Nõustada töötajaid. Hindamine: kirjalikud teooriateadmiste testid (60 %): teooriatestid, teised kirjalikud testid praktilised oskused: (40%) 1) personalidokumentide sisu ette valmistamine 2) koostada töö intervjuu 3) koostada arenguvestluse küsimustik 4) koostada töötaja kohanemiskava. Juhtumi lahendamine töötaja probleemi või konflikti lahenduskäigu planeerimine MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSTÖÖ ALUSED 2 õn/ 2AP Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omab teadmisi majandusarvestuse teoreetilistest alustest. Õppija on omandanud raamatupidamise põhiterminoloogia ja esmased majandusarvestuse oskused. Õppijal on teadmised tulude ja kulude planeerimisest, arvestamisest ja analüüsist. On saanud eelarve koostamise esmaseid oskusi. On saanud teadmisi majutusettevõtte finantsjuhtimisest ja teab selle tähtsust juhtimisprotsessis. On omandanud oskusi analüüsida majutusettevõtte suhtarve, efektiivsusnäitajaid ja hinnata teenuste efektiivsust Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid: juhtimise moodul, majanduse alused Õppesisu Käsitletavad teemad: majandusarvestuse alused, majutuskoha finantstöö alused. Majutusettevõtte raamatupidamise spetsiifika, kasutatavad vormid ja dokumentatsioon, aruandlus, eelarve, tulude ja kulude planeerimine, arvestamine ja analüüs, inventuurid, nende juhtimine (USIAH). Arvepidamine, arvepidamise meetodid, tulu ja rentaablus majutusettevõtetes. Raamatupidamisalased arvestused ja aruanded, lähtumine kehtivast seadusandlusest. Käibejuhtimine. Majutuskoha finantstöö alused, kassa- ja pangaoperatsioonide arvestus, ostumüügitehingud, põhivarade arvestus, palga- ja puhkuserahade arvestamine, sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks, füüsilise isiku tulumaks, käibemaks ja ettevõtte tulumaks, teised ettevõtet puudutavad maksuseadused. Töölähetused. Finantside korraldus, majandusaasta aruanne, finantsseisundi analüüs. Bilanss ja bilansi koostamise põhimõtted. 23