Personalijuhtimine ja inimvara Marju Lauristin 13.04.2012
Personalijuhtimise olemuseks on inimvara efektiivne kasutamine ja arendamine organisatsioonide igapäevases praktikas
Inimesed kui arengu ressurss Inimkapital: materiaalsele kapitalile lisandub töötajatest tulenev tootlikkuse ja efektiivsuse nähtamatu alus (teadmised, oskused, kogemused, visioonid, väärtused, motivatsioon, initsiatiiv) Sotsiaalne kapital: motivatsioon, optimism, usaldus, koostöövõime, võrgustikud Sümboolne kapital: karismaatilised ja tuntud liidrid, innovatiivsed juhid, nakatavad ja innustavad ideed ja arenguvisioonid Kultuuriline kapital: haritus, loovus, kommunikatiivsus, õppimisvõime
Eesti inimvara rahvusvahelises võrdluses
Inimarengu indeks ja selle komponendid ÜRO IAA 2010 Maa Koht IAI väärtus Oodatav eluiga 2010 Õpingu- aastad 2010 RKT elaniku kohta (USD PPP 2010) Norra 1 0,938 81,0 12,6 58810 USA 4 0,902 79,6 12,4 47094 Rootsi 9 0,885 81,3 11,6 36936 Soome 16 0,871 80,1 10,3 33872 Tshehhi 28 0,841 76,9 12,3 22678 Eesti 34 0,812 73,7 12,0 17168 Leedu 44 0,783 72,1 10,9 14824 Läti 48 0,769 73,0 10,4 12944 Venemaa 65 0,719 67,2 8,8 15258
Balti riikide sisemajanduse koguprodukti sarnane dünaamika ja eluga rahulolu erinevus 1990-2009. Andmed: Maailmapank, Eurostat. 90 20000 80 15000 10000 5000 70 60 50 40 30 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 GNI per capita (PPT) Eluga rahul (%) 20 eluga rahul EE eluga rahul LV eluga rahul LT SKT EE SKT LV SKT LT
Eesti arengu erijooned Muutuste kiirus Muutuste järjekindlus, vaatamata poliitilistele erimeelsustele Poliitika ja majanduse põimingute vältimine, suhteliselt madal korruptsioon Avatus väliskapitali kiirele juurdevoolule Tugev orientatsioon Põhjamaadele
Eesti mudeli kultuuriline taust Väikese ühiskonna kogukondlikkus Rahvusriigi saatusega samastumine Taluvus raskuste suhtes, lootmine iseendale Kiire ja paindlik reageerimine väliskeskkonna muutustele Hariduse ja tehniliste uuenduste väärtustamine Siirdeaja ideoloogia: individualism, konkurentsivaim, edujanu Sotsiaalse optimismi domineerimine Järjekindlus sihtide poole püüdmisel
Arengu takistajad Inimkapitali vähesus Etniline ja sotsiaalne heterogeensus Väike mastaap Perifeersus Madal koostöövõime, kapseldumine Ebapiisav innovatiivsus ja ettevõtlikkus Koherentse, strateegilistel valikutel põhineva poliitikavisiooni puudumine
Rahva tervis Eestis Majandusarengu kõrge tasemega riikide hulgas on Eesti üks kõige viletsamate tervisenäitajatega riike Rahvatulu tasemelt elaniku kohta on Eesti kaugelt ületanud taseme, kus mehaaniline jõukuse kasv automaatselt pikendaks eluiga Rohkem kui rahas on küsimus üksikisikute ja ühiskonna väärtushinnangutes ja valikutes
Ehkki elanikkonna haridustasemelt kuulume maailma paremikku, on Eesti hariduses lahendamata probleeme: Kõigil haridusastmeil on probleemid haridussüsteemis püsimisega, väljalangevus ning seega inimvara potentsiaalne kadu kõigil haridustasemeil on suur, eriti poiste ja noormeeste seas Hariduse kvaliteet ei ole ühtlaselt kõrge ja ei vasta ühiskonna ootustele, piirkondlikud erinevused koolide kvaliteedis on kliiga suured Kolmandik noortest sisenevad tööturule ilma kutsealase ettevalmistuseta Muukeelsete õppurite perspektiivid on kehvemad. Täiskasvanute ebaühtlane ligipääs nii formaalharidusele kui ka mitteformaalsele õppele 11
Eesti rahvastikuprognoos on pessimistlik (Eurostat) 1400 1350 1300 1250 1200 1150 1100 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060
Kihistumine ja inimkapital Suur materiaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus põhjustab ühiskondlikul redelil allapoole kukkujate seas inimkapitali kadusid sotsiaalsete haiguste, kuritegevuse, laste vaesuse, haridusliku kihistumise ja töö madala produktiivsuse näol
Kas Eestile sobib Ameerika või Euroopa mudel? Ameerika inimvara impordil põhinev mudel: suurt ebavõrdsust kihtide vahel ja inimkapitali kadusid ühiskondlikult redelilt alla kukkumisel tasakaalustatakse kõrghariduse leviku, ajude impordi ja konkurentsi survega Euroopa rahvusliku inimvara jätkusuutlikkuse mudel: inimkapitali kadusid ennetatakse suurendades ühiskonna sidusust ja ühtlustades haritust; sotsiaalsete meetmetega takistatakse vaesuse taastootmist ja ühiskondlikult redelilt alla kukkumist
Balti riikide eripäraks on EL madalaimad sotsiaalkulutused. Sotsiaalkulutuste taset piirab sotsiaalkulutuste põhikoormuse panemine tööjõu maksustamisele Sotsiaalkulutused aastas elaniku kohta (EUR) 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 EL27 Leedu Läti 2000 2004 2008 Eesti Eesti Läti Leedu EL27 2000 2004 2008 Eesti 623 933 1808 Läti 547 624 1283 Leedu 559 701 1553 EL27 5034 5870 6603
Sissetulekute erinevus Läänemere piirkonna riikides mõjutab nii väljarände aktiivsust kui eluga rahulolu Lithuania Latvia Poland Estonia European Union (15 countries) Finland Germany Denmark Sweden Norway 0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0 120.0 140.0 160.0 Aastase netopalga erinevus valitud riikides (EL-15 = 100), arvutuste aluseks ametlik euro vahetuskurss, 2010
Inimkapitali kiire vananemine Eesti inimkapital deformeerub (vananeb) väga kiiresti Eesti kulutab töötajate, sh eriti tööliste täiend-ja ümberõppele kümneid kordi vähem kui arenenud tööstusriigid Eestis (ja Leedus) on EL riikide seas suurim vahe (8x) madalama ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osalemises elukestvas õppes
Sotsiaalse enesehinnangu halvenemine vananemisega (Intmonitooring 2011) 4,5 EV#: 1 Eesti 4,0 3,5 Palganõue 3,0 Tunnustuse puudus 2,5 Kihikuuluvus Teisejärguline in Mean 2,0 1,5 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 Rong läinud Ei mõjuta ühiskonda Vanus Cases weighted by KAAL
Suurim väljakutse rahvuslik kestlikkus Üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele. Tulevikuväljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis võib juba ette nähtavas tulevikus langeda alla kestlikkuse piiri Võtmeks on kvalitatiivne nihe arenguparadigmas liikumine innovatsioonipõhisele teadmusmajandusele, milles kultuuri ja hariduse kaudu vääristatud loovus, vaimne suutlikkus ja avatus koostööks hakkavad mängima keskest rolli
Eesti konkurentsivõime aluseks on inimvara arendamine
EL liikmesriikide pingerida Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeksi 2011/2012 alusel: esiviiskus Põhjamaad, Saksamaa ja Holland, 12.kohal Eesti, olles ees nii teistest siirderiikidest kui Vahemeremaadest, 17.kohal Leedu, 22.kohal Läti 6,00 5,00 4,00 3,00 2,00 1,00 0,00 1 Sweden 2 Finland 3 Germany 4 Netherl 5 Denmark 6 United 7 Belgium 8 France 9 Austria 10 Luxemb 11 Ireland 12 Estonia 13 Spain 14 Czech 15 Poland 16 Italy 17 Lithuania 18 Portugal 19 Cyprus 20 Hungary 21 Malta 22 Slovenia 23 Latvia 24 Slovak 25 Bulgaria 26 Romania 27 Greece 1 Sweden 2 Finland 3 Germany 4 Netherl 5 Denmark 6 United Kingdom 7 Belgium 8 France 9 Austria 10 Luxemb 11 Ireland 12 Estonia 13 Spain 14 Czech Republic 15 Poland 16 Italy 17 Lithuania 18 Portugal 19 Cyprus 20 Hungary 21 Malta 22 Slovenia 23 Latvia 24 Slovak Republic 25 Bulgaria 26 Romania 27 Greece
Teadmuspõhise ühiskonna mudel Strateegiline juhtimine Inimkapitali kvaliteet Teadmus majandus Teadus- ja arendustegevus Kultuur ja infotehnoloogia
Majandusarengu uuele rajale jõudmine seab uued nõuded tööjõu kvaliteedile. Kõrge tootlikkusega teadmustöötajate kujunemiseks on vaja senisest enam keskenduda hariduse ( sh ümberõppe) sisule ja korraldusele
Kommunikatsiooni ja infotöötluse komponendi suurenev tähtsus tööalases edus (MeeMa2011) 1,0,4,8,6,4,2 0,0 TööF1Kommunikatsioon TööF2 Juhtimine,2 0,0 -,2 TööF3 Infotöötlus M ean -,4 -,6 -,8 Juht, tip pspsetsiali Keska stme spetsialis TööF4 Teenus TööF5 Füüsiline Mean Teenindaja, abispets Oskustöö lin e, FIE Lihttööline Kõrgkiht Kõrg-keskkiht Keskkiht Madal-keskkiht Madalkiht TööF1Kommunikatsioo TööF2 Juhtimine -,2 -,4 TööF3 Infotöötlus TööF4 Teenus TööF5 Füüsiline Ametipositsioon Sotsiaalne kiht Cases w eighted by KAAL2 Cases w eighted by KAAL2
Erineva haridusega tööjõu positsioon ametiredelil (MeeMa2011) 80 60 40 Haridus Percent 20 0 Ei tööta Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Lihttööline Alla keskhariduse Keskharidus Kõrgharidus Ametipositsioon Cases w eighted by KAAL2
Tööalased sotsiaalsed lõhed Sooline ebavõrdsus Rahvuslik ebavõrdsus Ealine ebavõrdsus Kihistumise seos karjääriga
Rahvuslikud karjäärimustrid on erinevad (MeeMa2011) 50 40 45 38 30 20 18 15 10 13 9 6 0 15 12 11 10 8 Ankeedi keel Eesti keel Vene keel Percent Ei tööta Lihttööline Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Ametipositsioon Cases weighted by KAAL2
Sooline disproportsioon ametipositsioonide jaotumises (MeeMa2011) 50 40 42 37 30 20 Ei tööta 26 Lihttööline 18 Percent 10 0 Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE 17 Sugu 8 8 7 6 10 13 7 Mees Naine Ametipositsioon Cases w eighted by KAAL2
Ametirühmade sooline koosseis (MeeMa2011) Ametirühmade sooline koosseis (MeeMa2011) 90% 100% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 48 46 28 70 54 73 79 30 21 52 42 52 54 72 30 46 27 21 70 79 48 58 Naine Mees Talunik, FIE Kontoriametnik, abispetsialist Keskastme spetsialist Tippjuht, juhatuse liige Tippspetsialist, projektijuht, kons...
Soolised erisused töö valikul (MeeMa2011) Meeste ja naiste kriteeriumid töö otsimisel Hea töötasu Kindel töökoht Töö, mis vastab minu võimetele Meeldivad töökaaslased Huvitav töö Üldiselt hinnatud ja austatud töö Töö, kus saan midagi saavutada Sobiv tööaeg Suhtlemine inimestega Võimalus realiseerida oma initsiatiivi Ühiskonnale vajalik töö Vastutusrikas töö Head võimalused ametikõrgenduseks Mitte liiga suur tööpinge Lähedus kodukohale Emakeelne töökeskkond Palju puhkepäevi mees naine 2,00 2,50 3,00 3,50 4,00
Naiste ja meeste erinev töö sisu (MeeMa2011),3,2,1 -,0 TööF1Kommunikatsioon -,1 TööF2 Juhtimine TööF3 Infotöötlus Mean -,2 -,3 Mees Naine TööF4 Teenus TööF5 Füüsiline Sugu Cases w eighted by KAAL2
Tööl edasijõudmist soodustavad tegurid erinevate earühmade arvates (MeeMa2011) Eduka tööalase edasijõudmise tegurid 2,00 2,20 2,40 2,60 2,80 3,00 3,20 3,40 3,60 3,80 Töökus ja edasipüüdlikkus Töökogemus Hea haridus Võimed ja andekus Tutvused/ kasulikud sidemed Eesti keele väga hea valdamine Vanus Väline meeldivus Eesti kodakondsus 15-24 25-34 35-49 50-64 Kõik Vene keele valdamine Erakondlikud sidemed Rahvuslik kuuluvus Sotsiaalne päritolu Sugu
Karjääriredel ja kihistumine (MeeMa2011) 4,0 3,8 3,6 3,4 3,2 3,0 Sotsiaalne kiht Kas Te olete praegu oma eluga rahul? Mean 2,8 2,6 2,4 2,2 Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Lihttööline Ei tööta Rahaline jõukus Üldine poliitikahuvi ja aktiivsus Ametipositsioon Cases weighted by KAAL2
Ametitühmade jagunemine kihtidesse (MeeMa2011) Kõrgkiht Kõrg-keskkiht Keskkiht Madal-keskkiht Madalkiht 100% 13 21 31 80% 42 40 28 12 33 13 13 9 24 20 31 60% 40% 20% 0% 39 15 2 3 31 22 3 4 33 14 16 6 32 32 15 1 42 13 4 30 21 4 24 13 18 35 25 7 31 24 12 10 14 43 13 19 8 5 25 20 43 15 23 28 19 15 Tippspetsialist, projektijuht, Tippjuht, juhatuse liige Ettevõtte omanik või nõukogu liige Keskastme spetsialist Loovtöötaja, teadlane, kult- Klienditeenindaja, müügimees Kontoriametnik, abispetsialist Talunik, FIE Oskustööline, seadme-, Lihttööline Töötu Kõik
Toimetuleku erinevus ametirühmades (MeeMa2011) Toimetuleku erinevus ametirühmades (MeeMa2011) 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 5 6 4 8 10 17 34 39 51 45 55 57 34 38 31 35 29 23 22 14 13 11 5 3 Teenindaja, abispetsialist Keskastme spetsialist, haritlane Juht, tippspsetsialist Elan hästi praeguse sisetuleku juures Saan hakkama Üsna raske hakkama saada Väga raske hakkama saada
Enesetäiendamine
Töötajate osalemine koolitustes sõltuvalt ametist ja east (Meema 2011) Percent 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 21 25 26 26 11 18 21 25 25 21 17 25 26 34 25 19 19 23 31 19 21 Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Lihttööline 11 Koolituses osalemise Väga suur Suur Mõõdukas Vähene Puudub, ei ole osale nud Percent 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 34 21 18 13 13 20-29 18 26 23 21 11 14 23 24 22 17 45-54 14 12 22 29 22 Koolituses osalemise Väga suur Suur Mõõdukas Vähene Puudub, ei ole osale nud 30-44 55-64 Ametipositsioon Vanus Cases weighted by KAAL2 Cases weighted by KAAL2
Koolituses osalemise soolised ja rahvuslikud erinevused 100 90 15 24 100 90 23 13 Percent 80 70 60 50 40 30 20 10 0 19 19 24 24 Mees 21 21 17 17 Naine Koolituses osalemise Väga suur Suur Mõõdukas Vähene Puudub, ei ole osale nud Percent 80 70 60 50 40 30 20 10 0 19 20 21 17 Eestlane 22 19 17 28 Teine rahvus Koolituses osalemise Väga suur Suur Mõõdukas Vähene Puudub, ei ole osale nud Sugu Cases w eighted by KAAL2 Rahvus Cases weighted by KAAL2
Koolitusaktiivsuse regionaalsed erinevused (Meema 2011) Percent 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 18 16 21 15 26 20 21 11 22 21 17 Kesk-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti 21 26 22 18 22 19 20 25 27 Koolituses osalemise 23 Väga suur 20 Suur 19 Mõõdukas 15 Vähene 17 Puudub, ei ole osale nud Lõuna-Eesti Kirde-Eesti Regioon Cases weighted by KAAL2
Väliskogemuse erinev tase ameti- ja earühmades (MeeMa2011) 3,5 Kogemus ja kontak 3,0 3,0 Põhjamaades 2,5 Kogemus ja kontak arenenud Lääne-E 2,5 Kogemus ja kontaktid Põhjamaades Mean 2,0 1,5 1,0 Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Lihttööline Ei tööta Informeeritus teiste s maades toimuvas Osalemine Euroopa idu projektides 2,0 1,5 Kogemus ja kontaktid arenenud Lääne-Euro Informeeritus teiste s maades toimuvast Mean 1,0 55-64 45-54 30-44 20-29 Osalemine Euroopa L idu projektides Ametipositsioon Cases weighted by KAAL2 Vanus Cases weighted by KAAL2
Rahulolu ja väärtused
Kas töö pakub rahuldust?(meema2011) Kas töö pakub rahuldust?(meema2011) 100% 5 4 9 17 16 80% 42 60% 40% 20% 0% 19 28 6 66 20 8 2 54 18 18 2 65 13 1 4 68 11 05 Keskastme spetsialist, haritlane Teenindaja, abispetsialist Juht, tippspsetsialist Jah, väga suurt Jah, üldiselt pakub Raske öelda Üldiselt ei paku Üldse ei paku
Millistele väärtustele orienteeruvad töötajad erineval ametipositsioonil? (MeeMa2011),4,3,2 Mean,1 0,0 -,1 -,2 -,3 -,4 Juht, tippspsetsiali Keskastme spetsialis Teenindaja, abispets Oskustööline, FIE Lihttööline Ei tööta VF1 Eneseväärikus VF2 Turvalisus VF3 Hea elu VF4 Võrdsus,tasakaal VrtF5 Võim, tehnika Ametipositsioon Cases w eighted by KAAL2
Millistele väärtustele vastavad kõige paremini erinevate sektorite organisatsioonid? (MeeMa2011),3,2,1 -,0 -,1 VF1 Eneseväärikus VF2 Turvalisus VF3 Hea elu Mean -,2 -,3 Riigiettevõte Eraettevõte Eelarvelin, avõigusl Riigi, munitspasutus VF4 Võrdsus,tasakaal VrtF5 Võim, tehnika Mis tüüpi organisatsioonis Te töötate? Cases weighted by KAAL2
Kas Eesti on parim paik töötamiseks?
Hinnang elukvaliteedile (EIA 2010/2011) Hinnang elukvaliteedile Eestis, Lätis ja Leedus (EIA 2010/2011) 100% 80% 41 27 26 48 32 27 25 19 15 60% 40% 20% 0% 52 51 49 51 54 41 51 54 37 18 22 26 29 28 18 15 16 17 Eesti Läti Leedu Eesti Läti Leedu Eesti Läti Leedu Kõik vastajad põhirahvus muu rahvus Hea Keskmine Halb
Eestist lahkumise võimalikkus Soov Eestist lahkuda vanusrühmades (EMOR 2011) 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 35 32 43 Kindlasti mitte 30 25 26 Ei oska praegu öelda, kunagi võibolla 35 24 24 Mõneks ajaks küll, aga mitte päriselt 7 11 6 Jah, tahaksin päriselt ära minna 0 0 0 ei oska öelda VANUS (5) 15-24 VANUS (5) 25-34 VANUS (5) 35-49 Kas Teie ise tahaksite Eestist lahkuda, püsivalt mujale elama asuda?
Tööle välismaale? Miks? (MeeMa2011) Põhjused väliosmaale elama asumiseks Soov oma silmaringi avardada, saada uusi kogemusi Soov saada suuremat palka 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Oskan keelt ja tuleksin seal eluga toime Parem elukvaliteet välisriigis Soov saada töökohta, tööpuudus Eestis Soov ennast erialaselt täiendada Olen seal käinud, mulle meeldiks seal elada Eestis pole mul häid tööalaseid tulevikuväljavaateid 15-24 25-34 35-49 Seal on ilus loodus ja hea kliima Mul on seal lähedased, sõbrad, sugulased, tuttavad Olen Eesti elus pettunud, tahan lihtsalt ära minna Soov saada erialast tööd Isiklikud/perekondlikud põhjused
Kas Eesti poliitika ja majanduse areng peaks jätkuma senises suunas või peaks seda muutma? Ei tööta Lihttööline OskustööTeenindaKeskastmJuht, tippsp senine suund peaks kindlasti jätkuma 4 6 3 5 5 9 senine suund peaks üldjoontes jätkuma 15 10 14 17 28 26 senist suunda tuleks mõnevõrra muuta 39 36 45 34 42 40 senist suunda tuleks tugevasti muuta 33 41 31 39 21 22
Miliseid muutusi oodatakse Miliseid muutusi oodatakse?(meema2011) 2,50 2,70 2,90 3,10 3,30 3,50 3,70 3,90 4,10 Tavalistest inimestest rohkem hoolivat riiki Eesti majanduse suuremat tootlikkust ja ko... Korruptsiooni ja omakasu ohjeldamist Eesti inimeste muutumist ausamaks, eetil... Kõik Rohkem sallivust Oskustööline, FIE Tehnika arengut, uusi Juht, tippspsetsialist Eesti rahvusvahelise maine kasvu
Tänan kuulamast!