ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega kaitstud. EMCDDA ei võta enesele vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis sisalduvate andmete kasutamisest tulenevate tagajärgedega. Käesoleva väljaande sisu ei pruugi kajastada EMCDDA partnerite, Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Liidu mis tahes institutsioonide või asutuste ametlikku seisukohta. Euroopa Liidu kohta on Internetis rohkesti lisateavet. Teave on kättesaadav Europa serveri (http://europa.eu) kaudu. Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastuseid küsimustele Euroopa Liidu kohta. Tasuta infotelefon(*): 8 6 7 8 9 1 (*) Teatud mobiilsideettevõtted ei võimalda helistada 8-numbritele või on need kõned tasulised. See kokkuvõte on olemas bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, türgi, ungari ja norra keeles. Kõik tõlked on teinud Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus. Kataloogimisandmed on väljaande lõpus. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 212 ISBN: 978-92-9168-514-1 DOI: 1.281/54828 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, 212 Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel. Cais do Sodré, 1249-289 Lissabon, Portugal Tel (351) 2 21 2 info@emcdda.europa.eu www.emcdda.europa.eu

Sisukord Eessõna 4 Kokkuvõte 5 Metoodika ja andmete kvaliteet 5 Sigaretid 6 Alkohol 6 Ebaseaduslikud narkootikumid 9 Muud ained 1 Lõpetuseks Narkootikumide tarbimise põhinäitajad 14 Autorid: Björn Hibell, Rootsi alkoholi ja narkootikumide teabenõukogu (CAN), Stockholm, Rootsi. Ulf Guttormsson, Rootsi alkoholi ja narkootikumide teabenõukogu (CAN), Stockholm, Rootsi. Salme Ahlström, alkoholi- ja narkootikumiosakond, Soome tervise- ja heaoluamet (THL), Helsingi, Soome. Olga Balakireva, Ukraina Teaduste Akadeemia majandus- ja prognoosiinstituut, Kiiev, Ukraina. Thoroddur Bjarnason, sotsiaalteaduskond, Akureyri Ülikool, Island. Anna Kokkevi, vaimse tervise akadeemiline uurimisinstituut, Ateena, Kreeka. Ludwig Kraus, sõltuvushäirete uurimisinstituut (IFT), München, Saksamaa ning alkoholi ja narkootikumide sotsiaaluuringute keskus (SoRAD), Stockholmi Ülikool, Stockholm, Rootsi. Aruande täisversiooni bibliograafilised andmed Hibell, B., Guttormsson, U., Ahlström, S., Balakireva, O., Bjarnason, T., Kokkevi, A. ja Kraus, L. (212), The 2 ESPAD report. Substance use among students in 36 European countries. The Swedish Council for Information on Alcohol and Other Drugs, Stockholm, Sweden. Aruande täisversiooni saamise juhised on aadressil http://www.espad.org 3

emcdda.europa.eu Eessõna The 2 ESPAD Report Substance Use Among Students in 36 European Countries Björn Hibell, Ulf Guttormsson, Salme Ahlström, Olga Balakireva, Thoroddur Bjarnason, Anna Kokkevi, Ludwig Kraus Meil on hea meel esitleda Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuringu (ESPAD) raames 2. aastal tehtud Euroopa kooliuuringute aruande põhijäreldusi. ESPAD on enam kui 4 Euroopa riigi sõltumatute uurimisrühmade koostööprojekt ning suurim õpilaste sõltuvusainete tarbimise riikidevaheline uuring maailmas. Käesolevas laiendatud kokkuvõttes on peale ESPADi aruande kokkuvõtte ka üheksa joonist ja üks tabel. Tulemuste võimalikult ulatuslikuks levitamiseks Euroopas on aruande kokkuvõte elektrooniliselt ilmunud 23 keeles ja trükituna neljas keeles. Täielik aruanne on inglise keeles. Käesolev mitmekeelne kokkuvõte on koostatud EMCDDA ja ESPADi üha tihenevas koostöös. Meie ühised eesmärgid on järgmised: laiendada juurdepääsu ESPADi raames kogutud teabele ning eriteadmistele alkoholi ja muude narkootikumide tarbimise kohta õpilaste seas; parandada uuringuandmete kättesaadavust, kvaliteeti ja võrreldavust; ning anda valdkonnast olemasolevate andmete põhjal võimalikult hea analüütiline ülevaade. EMCDDA ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada faktilist, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet narkootikumidega seotud olukorra kohta Euroopas. EMCDDA töö jaoks on oluline Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostöö narkootikumide küsimuses, sest see võimaldab mõista ülemaailmset narkootikumiprobleemi paremini. ESPADi andmed on muutunud üha olulisemaks EMCDDA aruannete teabeallikaks ja annavad väärtuslikku teavet noorte olukorrast üleeuroopalise ülevaate saamiseks. ESPAD annab võimaluse koguda ühise lähenemisviisi alusel teavet sõltuvusainete tarbimise kohta 16-aastaste õpilaste seas Euroopas ning võimaldab hinnata ajalisi trende. Käesolev kokkuvõte on teine mitmekeelne kokkuvõte, mille koostamist toetas EMCDDA. EMCDDA on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu toetanud andmete kogumist ESPADi kooliuuringute raames ka kuues Balkani riigis. Soovime tänada kõiki riiklikke ja valitsusväliseid partnereid ESPADi riikides, kes aitasid tööd rahastada, andmeid koguda, analüüsida ja levitada. ESPADi projekt ei oleks teostunud ilma Rootsi tervise- ja sotsiaalministeeriumi lahke toetuseta. Wolfgang Götz, EMCDDA direktor Björn Hibell, ESPADi koordineerija 4

Kokkuvõte Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuringu (ESPAD) põhieesmärk on koguda võrreldavaid andmeid sõltuvusainete tarbimise kohta Euroopa 16-aastaste õpilaste seas, et jälgida nii riigisiseseid kui ka riikidevahelisi trende. Seni on ESPADi raames andmeid kogutud viis korda. Esimene uuring toimus 19. aastal 26 riigis ja 2. aastal koguti andmeid juba 37 riigis. 2. aasta tulemused on olemas siiski üksnes 36 riigi kohta, sest Mani saarel koguti küll andmeid, kuid kahjuks ei andnud need tulemusi. Kokkuvõttes esitatakse ESPADi riikide 2. aasta uuringu põhitulemused, samuti pikaajaliste trendide kohta tehtud järeldused. Kokkuvõtte alguses on kasutatud metoodika lühiülevaade. Koostööprojekti aluseks on osalenud riikide sõltumatud uurimisrühmad. 2. aastal osales ESPADi andmete kogumisel üle 1 kooliõpilase järgmistest riikidest: Albaania, Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Bulgaaria, Eesti, Fääri saared, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Läti, Malta, Mani saar, Moldova, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa (viis liidumaad), Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ungari, Venemaa Föderatsioon (Moskva) ja Ühendkuningriik. Hispaania, nagu ka Ameerika Ühendriigid, ei ole ESPADi riik. Kuid alates 19. aastast on Hispaania teinud ESPADi projektiga tihedat koostööd ning seetõttu on kasutatud ESPAD 2 raportis andmeid Hispaania õpilaste üleriigilisest uimastiuurimusest neis osades, kus andmed on võrreldavad. Metoodika ja andmete kvaliteet Uuringud toimusid ühtse metoodika alusel ning kasutades ühist küsimustikku, et saada võimalikult võrreldavad andmed. Andmeid koguti peamiselt 2. aasta kevadel ning sihtrühmaks olid 19. aastal sündinud õpilased, kelle keskmine vanus andmete kogumise ajal oli,8 eluaastat. Andmete kogumiseks kasutati rühmas täidetavaid küsimustikke. Õpilased vastasid küsimustikele anonüümselt klassis õpetajate või küsitlusassistentide juuresolekul. 2. aasta klasside valimid on üleriigiliselt representatiivsed, välja arvatud neli erandit: Belgias koguti andmeid üksnes riigi hollandikeelses osas (Flandria), Bosnias ja Hertsegoviinas üksnes Serblaste Vabariigis, Küprosel oli andmete kogumine piiratud valitsuse poolt kontrollitud aladega, Saksamaal toimus uuring kuueteistkümnest liidumaast viies ning Venemaa Föderatsioonis üksnes Moskvas. Käesoleva rahvusvahelise aruande sisu põhineb ESPADi koordineerijatele ja andmebaasi haldajale esitatud ühtlustatud riiklikel aruannetel ja andmestikel. Mõnes riigis esines väiksemaid metoodilisi probleeme, kuid need ei ole sellise ulatusega, mis võiks raskelt kahjustada tulemuste võrreldavust; enamikus riikides võib andmete üldist õigsust hinnata suureks, kuigi riikide kultuurikontekst, millest lähtudes õpilased küsimustele vastasid, on siiski täiesti erinev. Ühendkuningriigi koolide vähese osalemise tõttu loetakse Ühendkuningriigi andmete võrreldavus piiratuks. Valimite suurus riikides oli enamasti lähedane või ületas soovituslikku arvu 24, välja arvatud väikseimad riigid, kus uuringutes osales küll vähem õpilasi, kuid samas olid kõik osalejad sobivad. Väikesi riikidevahelisi või ajalisi erinevusi punkthinnangutes tuleb tõlgendada mõningase ettevaatlikkusega. Riikide näitajate muutumist aastatel 27 2 on kontrollitud statistilise olulisuse seisukohalt. Muutusi, mis on varasemate andmetega võrreldes alla nelja protsendipunkti, ei käsitata 5

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne reaalsete muutustena. 2. aasta erinevusi poiste ja tüdrukute andmete vahel on riikide tasandil samuti kontrollitud statistilise olulisuse seisukohalt. Kaheksa põhinäitaja 2. aasta tulemused on esitatud allpool kokkuvõtlikus tabelis, kus olulised vähenemised võrreldes 27. aastaga on märgitud rohelisega ja suurenemised punasega. Sigaretid Küsimustiku alguses on mõni küsimus sigarettide suitsetamise kohta. 2. aasta uuringu tulemuste kohaselt oli keskmiselt 54% osalevate riikide õpilastest sigarette suitsetanud vähemalt korra kogu elu ning 28% viimase 3 päeva jooksul. 2% kõikidest õpilastest oli viimase 3 päeva jooksul suitsetanud vähemalt paki sigarette päevas. Suitsetamise poolest kogu elu jooksul ja suhteliselt hiljuti (viimase 3 päeva jooksul) on riikide järjestus enam-vähem sama. Viimase 3 päeva jooksul on suitsetamise levimus suur Bulgaarias, Horvaatias, Lätis, Monacos, Prantsusmaal, Slovakkias ja Tšehhis (u 4%) ning väike Albaanias, Islandil, Montenegros ja Norras (u 12%). Selge geograafiline muster puudub. Riikides, kus suitsetab rohkem õpilasi, on sigaretid õpilaste sõnul enamasti ka kergesti kättesaadavad. Noorelt (13-aastaselt või nooremalt) suitsetama hakkamine seondub riikide koondtasandil suure suitsetamistasemega viimase 3 päeva jooksul. Keskmiselt 7% õpilastest vastas, et on suitsetanud iga päev sigarette 13-aastaselt või nooremalt. Riikide koondtasandil on soolised erinevused 2. aastal viimase 3 päeva jooksul suitsetajate seas tühised; 19. ja 19. aastal oli poiste hulgas rohkem suitsetajaid. Üksikriikides võib aga ka 2. aastal täheldada suuri soolisi erinevusi. Poiste ja tüdrukute vahelisi olulisi erinevusi oli riigis, kusjuures poiste suitsetamise näitajad oli suuremad 6 ja tüdrukute näitajad 5 riigis: näiteks olid poiste näitajad ligikaudu 16 protsendipunkti suuremad Albaanias, Küprosel ja Moldovas, tüdrukute omad aga ligikaudu protsendipunkti suuremad Bulgaarias ja Monacos. Riikides, mille kohta on olemas kõigi viie uuringu andmed, võib täheldada viimase 3 päeva jooksul sigarettide suitsetamise vähenemist 7 protsendipunkti võrra aastatel 19 27, kuid 2. aastal ei ole olukord 27. aastaga võrreldes muutunud. Kahe viimase uuringu võrdluses kasvas viimase 3 päeva jooksul suitsetanud õpilaste osakaal oluliselt 7 ja kahanes 5 riigis. Mõnel juhul oli kasv üsna suur, nt Monacos 13 ja Portugalis 1 protsendipunkti. 19. aastaga võrreldes vähenes suitsetamine kõige rohkem (vähemalt 2 protsendipunkti) Iirimaal, Islandil ja Norras. Suitsetamine ei ole viie uuringuaasta jooksul pidevalt kasvanud üheski riigis. Alkohol Kõigis ESPADi riikides peale Islandi on vähemalt 7% õpilastest alkoholi tarbinud vähemalt korra elus; 2. aasta uuringu keskmine näitaja oli 87%. Viimase 12 kuu ja 3 päeva jooksul tarbinute seas on keskmised näitajad vastavalt 79% ja 57%. Kõigi kolme perioodi osas vähenes alkoholi tarbimine alates 23. aastast veidi nii 27. kui ka 2. aastal. Loomulikult põhinevad eespool esitatud keskmised riigiti väga erinevatel näitajatel: näiteks Tšehhis ja Taanis oli viimase 3 päeva jooksul alkoholi tarbinud üle 75% õpilastest, kuid Islandil ja Albaanias ainult vastavalt 17% ja 32% õpilastest. Selge geograafiline muster puudub, kuid suhteliselt vähe tarbitakse alkoholi peamiselt Põhjamaades ja Balkani riikides. Elu jooksul, viimase 12 kuu jooksul ja viimase 3 päeva jooksul on keskmised näitajad riikide lõikes poiste ja tüdrukute puhul üsna sarnased, kuid erinevuste korral on poiste osakaal peaaegu alati suurem: näiteks on poisid viimase 3 päeva jooksul alkoholi tarbinud tüdrukutest oluliselt rohkem riigis; tüdrukute puhul on see näitaja suurem vaid 3 riigis (Island, Läti ja Rootsi). Ka sageduse osas on poiste näitajad iga perioodi lõikes tavaliselt suuremad. Viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud kogused avaldanud õpilaste hinnanguline keskmine tarbimine oli sooti erinev: poisid tarvitasid alkoholi tüdrukutest 6

Kokkuvõte kolmandiku võrra rohkem (2. aasta keskmised kogused olid vastavalt 5,8 ja 4,3 cl absoluutset alkoholi). Sarnane oluline erinevus esineb peaaegu kõigis riikides. Paaris riigis (Island ja Rootsi) olid tüdrukute ja poiste keskmised kogused siiski ligikaudu samad. Valdavas enamikus riikides on poiste hulgas tavalisim jook õlu. Pisut rohkem kui pooltes riikides tarbivad tüdrukud peamiselt kangeid alkohoolseid jooke. Keskmiselt moodustab nende kahe alkoholiliigi tarbimine kokku ligikaudu 7% õpilaste kogutarbimisest. Riigiti esineb väga suuri erinevusi. Viimasel alkoholitarbimise päeval tarbisid õpilased Taanis keskmiselt üle kolme korra rohkem kui õpilased Albaanias, Moldovas, Montenegros ja Rumeenias. Suuri koguseid tarbitakse eelkõige Põhjamaades ja Briti saartel, väiksemaid enamasti Kagu-Euroopa riikides. Viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud kogused olid 2. aastal keskmiselt ligikaudu samad kui 27. aastal. Riikide lõikes kasvas see näitaja 2. aastal oluliselt kümnes, vähenes aga üksnes neljas riigis. Riikide lõikes puudub statistiline korrelatsioon viimase 3 päeva jooksul alkoholi tarbinud õpilaste osakaalu ja viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud koguste vahel. See tähendab, et suure ja väikese tarbimissagedusega riikides võivad keskmised tarbimiskogused olla nii suured kui ka väikesed. Riigi tasandil on tugev seos viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud alkoholi ja samal päeval kogetud joobeastme vahel. See tähendab, et riikides, kus õpilased olid enda sõnul tarbinud rohkem alkoholi, teatasid nad ka suuremast joobeastmest. Joobeastme mõõtmiseks võib ka küsida, kui sageli on õpilased viimase 3 päeva jooksul tarbinud järjest vähemalt 5 annust alkohoolset jooki. See nn raske episoodilise alkoholitarbimise näitaja on ESPADi uuringute võrdluses muutunud kõige rohkem tüdrukute puhul selle keskmine kasvas 19. aasta 29%-lt 27. aasta 41%-ni. 2. aasta uuringus aga oli näitaja langenud 38%-ni. Poiste hulgas oli näitaja 2. aastal 27. aastaga võrreldes pisut vähenenud (vastavalt 43% ja 45%) ja seega jõudnud 19. aastaga suhteliselt sarnasele tasemele (41%). Keskmine sooline erinevus on aastatel 19 2 vähenenud vastavalt 12 protsendipunktilt 5 protsendipunktini, kuid ka viimase uuringu kohaselt esines rasket episoodilist alkoholitarbimist 22 ESPADi riigis poiste hulgas rohkem kui tüdrukute hulgas. Ühes riigis (Rootsi) oli see näitaja siiski tüdrukute puhul palju suurem. Ülejäänud kolm Põhjamaad (Island, Norra ja Soome) kuuluvad nende 1 ESPADi riigi hulka, kus see näitaja oli 2. aastal nii poiste kui ka tüdrukute puhul ligikaudu sama. Sellesse rühma kuuluvad veel kaks Briti saarte riiki Iirimaa ja Ühendkuningriik (piiratud võrreldavus), naaberriigid Monaco ja Prantsusmaa ning mõned Euroopa eri osades paiknevad riigid (Belgia (Flandria), Eesti, Venemaa Föderatsioon (Moskva)). Raske episoodilise alkoholitarbimise skaala kummaski otsas on üks Põhjamaa. Islandil oli 2. aastal raskest episoodilisest alkoholitarbimisest viimase 3 päeva jooksul teatanud õpilasi 13%, Taanis aga üle nelja korra rohkem (56%). Pilk kaardile näitab, et selge geograafiline muster puudub. Kahe viimase uuringu võrdluses kasvasid raske episoodilise alkoholitarbimise näitajad oluliselt 4 riigis (Kreeka, Küpros, Serbia ja Ungari), vähenesid aga märkimisväärselt 9 võrreldavate andmetega riigis, sealhulgas neljal Põhjamaal Islandil, Fääri saartel, Norras ja Rootsis. Kasv oli suurim (ligikaudu 1 protsendipunkti) Küprosel ja Ungaris, kahanemine aga suurim (9 protsendipunkti) Islandil ja Fääri saartel. Keskmiselt oli 1 õpilasest peaaegu 6 tarbinud 13-aastaselt või nooremalt vähemalt ühe klaasi alkoholi ning 12% oli selles vanuses olnud joobes. Sellise vastuse andnud poisse oli keskmiselt rohkem kui tüdrukuid; see trend esines peaaegu kõigis riikides. Paljud õpilased märkisid, et neil oli viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi tarbimisega seoses probleeme. Kõige sagedamad probleemid olid halvad õpi- või töötulemused (13%) ja rasked probleemid sõprade 7

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Kokkuvõtlik tabel Valitud põhinäitajad riikide kaupa. (Protsentides, kui ei ole märgitud teisiti.) ESPAD 2. Värvid näitavad olulisi muutusi võrreldes 27. aasta andmetega. Sigarettide suitsetamine viimase 3 päeva jooksul Alkoholi tarbimine viimase 3 päeva jooksul Raske episoodiline alkoholitarbimine viimase 3 päeva jooksul a) Viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud kogus (cl absoluutset alkoholi) Kanepi tarbimine elu jooksul Muude ebaseaduslike narkootikumide (v.a kanepi) tarbimine elu jooksul b) Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul Inhalantide tarbimine elu jooksul c) Albaania 13 32 21 3, 4 6 8 3 Belgia (Flandria) 26 69 38 4,7 24 9 8 7 Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 47 31 3,6 4 2 4 5 Bulgaaria 39 64 48 4, 24 1 3 4 Horvaatia 41 66 54 6,6 18 5 5 28 Küpros 23 7 44 4,5 7 7 8 Tšehhi 42 79 54 5,6 42 8 1 8 Taani d) 24 76 56 9,7 18 5 4 4 Eesti 29 59 53 6, 24 8 8 Fääri saared 31 44 33 6,2 5 3 2 6 Soome 34 48 35 7,5 3 7 1 Prantsusmaa 38 67 44.. 39 1 12 Saksamaa (5 liidumaad) 33 73.. 5,6 19 8 2 1 Kreeka 21 72 45 4,2 8 5 9 14 Ungari 37 61 45 5,2 19 8 9 1 Island 1 17 13 4,8 1 4 8 3 Iirimaa 21 4 d) 6,7 18 6 3 9 Itaalia 36 63 35 4,1 21 6 1 3 Läti 43 65 49 5, 24 9 4 23 Liechtenstein 32 66.. 5,1 21 8 2 1 Leedu 37 63.. 4,3 2 6 13 7 Malta 22 68 56 4,7 1 6 3 14 Moldova.. 37 2,7 5 4 2 2 Monaco 38 69 39.. 37 14 Montenegro 12 38 27 3,3 5 5 5 6 Norra 14 35 3 7,1 5 2 4 5 Poola 28 57 37 5,3 23 7 8 Portugal 29 52 22 5, 16 8 7 6 Rumeenia 29 49 36 3,1 7 5 3 7 Venemaa Föd. (Moskva) 31 37 24 3,8 5 2 9 Serbia 2 52 36 4,2 7 3 7 5 Slovakkia 39 6 5,3 27 7 4 1 Sloveenia 32 65 53 5,4 23 6 5 2 Rootsi 21 38 31 7, 9 4 8 Ukraina 29 54 3 4,2 4 2 3 Keskmine 28 57 39 5,1 17 6 6 9 Ühendkuningriik 23 65 52 6,7 9 3 1 a) Vähemalt viie alkoholiannuse tarbimine samal korral. Üks alkoholiannus on klaas/pudel/purk õlut (u cl), klaas/pudel/purk siidrit (u cl), 2 klaasi/pudelit lahjasid alkohoolseid segujooke (u cl), klaas veini (u cl), klaas kanget alkoholi (u 5 cl või segujook). b) Sh amfetamiinid, kokaiin, crack, ecstasy, LSD või muud hallutsinogeenid, heroiin ja GHB. c) Narkojoobe saavutamiseks. d) Kuivõrd 27. aasta kohta võrreldavaid andmeid ei ole, võetakse võrdluse aluseks 23. aasta andmed ning tõstetakse esile 3 protsendipunktist suuremad erinevused. Vähenenud Sama Suurenenud Võrdlus puudub 8

Kokkuvõte või vanematega (12%). Alkoholi tarbimisega seotud probleeme oli paljudel õpilastel näiteks Bulgaarias, Lätis, Slovakkias ja Tšehhis. Enamik alkoholiga seotud probleeme on keskmiselt sagedamad poiste hulgas. Kõige teravamalt tuleb see esile kakluste ja politseiga kokkupuute puhul. Mõni probleem on aga keskmiselt ühtmoodi levinud nii poiste kui ka tüdrukute hulgas, näiteks halvad õpivõi töötulemused ning rasked probleemid vanemate või sõpradega. Ebaseaduslikud narkootikumid Ligikaudu kolmandik ESPADi riikide õpilasi (29%) pidas kanepit (üsna või väga) kergesti kättesaadavaks. Riikide vahel on aga väga suuri erinevusi Tšehhis on sedasi vastanud õpilasi 59%, Moldovas aga 6%. Poisid peavad kanepit kergesti kättesaadavaks pisut rohkem kui tüdrukud (2. aastal vastavalt 33% ja 28%); see trend on täheldatav enamikus riikides. 24 riigis on see näitaja poiste puhul oluliselt suurem kui tüdrukute puhul. Amfetamiine ja ecstasy t ei peeta sama kergesti kättesaadavaks kui kanepit. Ebaseaduslike narkootikumide elu jooksul kasutamise kasvutrend, mida täheldati aastatel 19 23, lõppes 27. aastal, mil riikide keskmine oli ligikaudu 2 protsendipunkti väiksem kui 23. aastal, ning püsis samal tasemel ka 2. aastal. 19. aastal oli ebaseaduslikke narkootikume elu jooksul tarbinud % õpilastest. 2. aastal oli sama näitaja 18%. Kahe viimase uuringu võrdluses on see näitaja oluliselt kasvanud ning oluliselt kahanenud 8 riigis; geograafiline muster kummalgi juhul puudub ning nii suure kui ka väikese levimusega riikides esines nii kasvu kui ka kahanemist. 2. aasta uuringu andmetel on keskmiselt 21% poistest ja % tüdrukutest proovinud ebaseaduslikke narkootikume vähemalt korra elus. Kõigis uuringutes on see näitaja poiste puhul selgelt suurem; viimase uuringu kohaselt oli see poiste puhul oluliselt suurem rohkem kui kahes kolmandikus ESPADi riikides. Riigiti on ebaseaduslike narkootikumide tarbimine väga erinev. Tšehhis tunnistas selliste narkootikumide tarbimist peaaegu pool vastanutest (43%) ning suhteliselt paljud (ligikaudu 39%) ka Monacos ja Prantsusmaal. Seevastu Bosnias ja Hertsegoviinas (Serblaste Vabariik), Fääri saartel, Moldovas, Montenegros ja Norras oli ebaseaduslikke narkootikume tarbinud vaid ligikaudu 6% õpilastest. Levimus on sageli väiksem Kagu-Euroopas, sealhulgas mitmes Balkani riigis, aga ka Põhjamaades. Valdav enamik ebaseaduslikke narkootikume proovinud õpilastest on tarbinud kanepit. Kanepi tarbimisest elu jooksul teatas 2. aastal 17% õpilastest; 6% oli tarbinud peale selle veel üht või mitut muud ebaseaduslikku narkootikumi. Teist kohta jagasid ecstasy ja amfetamiinid (kumbki 3%), vähem teatati kokaiini, crack-kokaiini, LSD ja heroiini tarbimisest (1 2%). 2. aastal oli muude ebaseaduslike narkootikumide kui kanepi tarbimine elu jooksul suurim Belgias (Flandria), Bulgaarias, Lätis, Monacos, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis (piiratud võrreldavus), kus nende levimus oli ligikaudu 1%. Poiste hulgas on muid ebaseaduslikke narkootikume proovinuid rohkem kui tüdrukute hulgas: 2. aastal vastavalt 7% ja 5%. Tüdrukute omast on see näitaja oluliselt suurem 14 riigis; tüdrukute näitaja on oluliselt suurem ühes riigis (Monaco). Nagu eespool märgitud, on kanep ülekaalukalt kõige sagedamini tarbitav ebaseaduslik narkootikum. Seda on elu jooksul tarbinud keskmiselt rohkem poisse kui tüdrukuid (2. aastal vastavalt 19% ja 14%); poiste näitaja oli oluliselt suurem 27 riigis. Vahe skaala kummagi otsa vahel on väga suur: Tšehhi (2. aastal) 42%, Monaco ja Prantsusmaa kumbki ligikaudu 38%; Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Fääri saared, Moldova, Montenegro ja Norra ligikaudu 4 5%. Aastatel 27 2 kasvas kanepit proovinud õpilaste osakaal oluliselt ja vähenes 5 riigis. Kasv oli kõige suurem Monacos ja Prantsusmaal (8 9 protsendipunkti), kahanemine aga Venemaa Föderatsioonis (Moskva) ( protsendipunkti). Viimase 12 kuu jooksul oli enda sõnul kanepit tarbinud 13% õpilastest (% poistest ja % 9

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne tüdrukutest), viimase 3 päeva jooksul aga 8% poistest ja 5% tüdrukutest (keskmiselt 7%). Enamikus riikides (2. aastal 27 riigis) oli viimase 3 päeva jooksul kanepit tarbinud oluliselt rohkem poisse kui tüdrukuid. Kahes suurima levimusega riigis (Monaco ja Prantsusmaa) oli viimase 3 päeva jooksul kanepit tarbinud rohkem kui viiendik õpilastest, seevastu Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas (Serblaste Vabariik), Fääri saartel, Moldovas, Norras ja Rumeenias ainult 1 2%. Kanepi tarbimise suhteliselt suur levimus Euroopa noorte hulgas tõstatab küsimuse selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest üksikisikutele ja ühiskonnale. Küsimustiku valikulist moodulit CASTskaalat ehk kanepi kuritarvitamise sõeluuringut kasutati kanepiga seotud probleemide riski hindamiseks 13 ESPADi riigis (kokku 36 riigist), kus asjakohased andmed esitati. Tuvastati, et 2. aastal oli kolmandikul (33%) viimase aasta jooksul kanepit tarbinutest suur risk kanepiga seotud probleemide tekkeks. Suure riskiga kasutajate osakaal oli eri riikides 1 9% ning keskmiselt 5%. Riike, kus ebaseaduslikke narkootikume proovinute osakaal on 2. aastal väiksem kui 19. aastal, on vaid mõni üksik. Kõige silmapaistvam näide on Iirimaa, kus 19. aastal oli ebaseaduslikke narkootikume proovinuid 37%, 2. aastal aga ainult 19%. Fääri saarte vastavad näitajad on 12% ja 7%, Ühendkuningriigis aga 42% ja 29%. Üldmulje on, et ebaseaduslike narkootikumide tarbimise kasv ESPADi riikides 19. aastast (%) 23. aastani (2%) peatus 23. aastal, sest nii 27. kui ka 2. aastal oli keskmine levimus 18%. Muud ained Rahustite või uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimist elu jooksul esineb kõige sagedamini Leedus, Monacos ja Poolas, kus neid tarbib 2. aasta uuringu andmetel ligikaudu 14% õpilastest. Kõige vähem esineb nende tarbimist Fääri saarte, Liechtensteini, Moldova, Saksamaa (viis liidumaad), Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni (Moskva) õpilaste hulgas (2%). Keskmiselt teatas selliste ravimite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimisest rohkem tüdrukuid kui poisse (2. aastal vastavalt 8% ja 5%) ning seda enamikus riikides. Viimase uuringu kohaselt oli nende tarbimine tüdrukute puhul 18 riigis oluliselt suurem kui poiste puhul. Üldnäitaja on 19. aastast 2. aastani püsinud üsna stabiilne (ligikaudu 7 8%), ehkki 27. aastaga võrreldes kasvas nende tarbimine oluliselt 3 ja vähenes 7 riigis. Nende õpilaste keskmine osakaal, kes olid joobe saavutamiseks proovinud alkoholi koos tablettidega, oli 2. aastal väiksem (6%) kui 19. aastal (9%) ning seda vähenemistrendi saab täheldada mõlema soo puhul. Ka sooline erinevus oli kõige väiksem 2. aastal (7% tüdrukutest ja 5% poistest). Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul ning alkoholi ja tablettide koostarbimine on ainsad ainete tarbimisega seotud käitumisviisid, mis on tüdrukute hulgas levinumad kui poiste hulgas. Inhalantide elu jooksul tarbimise levimus ei ole alates esimesest, 19. aasta uuringust 27. aastani palju muutunud: keskmine levimus oli 8 9%. Kahe viimase uuringu võrdluses on inhalantide tarbimine siiski veidi kasvanud: 8%-st 1%-ni. Varem oli inhalantide tarbimine poiste hulgas 1 2 protsendipunkti võrra suurem kui tüdrukute hulgas, kuid 2. aastal kasutasid poisid ja tüdrukud inhalante võrdselt (1%). Varem ei ole seda täheldatud. Peaaegu pooltes riikides ( riigis 32st), kust on olemas võrreldavad andmed 27. ja 2. aasta kohta, võib täheldada inhalantide elu jooksul tarbimise levimuse olulist kasvu, samas kui 7 riigis on see näitaja oluliselt vähenenud. Üks suurimaid vähenemisi on toimunud varem suurima näitajaga Küprosel, kus inhalante proovinud õpilaste osakaal vähenes 27. aastast (16%) 2. aastani (8%) kaks korda. Kahe viimase uuringu vahel on ka olulisi suurenemisi: näiteks Horvaatias kasvas inhalantide tarbimine %-st 28%-ni ja Lätis 13%-st 23%-ni. Mõlemas riigis oli see näitaja kõigist teistest 2. aastal suurim. Väikseim on inhalantide tarbimine Moldovas (2%). 1

Kokkuvõte Mitme narkootikumi koostarbimist käsitleb aruande eraldi peatükk. 2. aastal oli olukord 27. aastaga võrreldes suhteliselt stabiilne. Mitme (kahe või enama) narkootikumi koostarbimise levimus oli mõlema uuringu kohaselt 29 võrreldavate andmetega riigis peaaegu 9%. See on sarnane mõne muu ebaseadusliku narkootikumi (v.a kanepi) tarvitamise näitajaga või veelgi suurem. Vähemalt kolme narkootikumi koostarbimise levimus oli kummagi uuringu kohaselt 3,5%. Mitme narkootikumi koostarbimist seostatakse probleemse käitumisega, mida käesolevas uuringus iseloomustavad probleemid politseiga, kaklustes osalemine, kondoomita suguühe ning koolist puudumine. Selget geograafilist mustrit ei esine ühegi käesolevas osas käsitletud aine tarbimises. Lõpumärkused On hästi teada, et üksikisiku tasandil on eri ainete tarbimise vahel sageli seos. 2. aasta andmete kohaselt on riikide koondtasandil ilmsed seosed ka eri ainete tarbimise vahel ning seetõttu võib järeldada, et riikides, kus paljud õpilased on hiljuti (viimase 3 päeva jooksul) alkoholi tarbinud ja kogenud rasket episoodilist alkoholitarbimist, on ka rohkem õpilasi, kellel on tõenäoliselt kogemus ebaseaduslike narkootikumide ja inhalantidega, ning vastupidi. 2. aasta tulemustest annavad ülevaate kaheksa põhinäitajat: sigarettide suitsetamine viimase 3 päeva jooksul, mis tahes alkohoolse joogi tarbimine viimase 3 päeva jooksul, viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud (absoluutse) alkoholi kogus, raske episoodiline alkoholitarbimine viimase 3 päeva jooksul, marihuaana või hašiši (kanepi) tarbimine elu jooksul, mis tahes muu ebaseadusliku narkootikumi peale kanepi tarbimine elu jooksul, rahustite või uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul ning inhalantide tarbimine elu jooksul. Nende kaheksa näitaja levimust üksikriikides võrreldakse kõigi riikide keskmistega. Riigid, mille tulemused on sageli keskmise lähedal, on Poola ja Portugal. Vähese levimusega riigid on Island ning naaberriigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Moldova ja Montenegro. Suure levimusega riike on raskem tuvastada ning ei ole ühtki riiki, kus kõik näitajad oleksid üle keskmise. 2. aasta andmete põhjal võib selles kontekstis siiski ära märkida Eesti, Läti, Monaco, Prantsusmaa, Sloveenia ja Tšehhi. Selged geograafilised klastrid puuduvad. Ainete tarbimise üldtendentsid riikides, mille kohta on olemas kõigi viie uuringu andmed, on näitajate lõikes veidi erinevad. Sigarettide suitsetamine viimase 3 päeva jooksul vähenes pisut aastatel 19 27 ning püsis 2. aastal samal tasemel. Alkoholi tarbimine viimase 3 päeva jooksul on alates 23. aastast pisut vähenenud. Raske episoodiline alkoholitarbimine sagenes aastatel 19 27 (9 protsendipunkti võrra) eelkõige seoses tüdrukute levimusnäitajate kasvuga mitmes riigis. See trend on aga peatunud, sest 2. aastal vähenesid pisut nii poiste kui ka tüdrukute näitajad. Ebaseaduslike narkootikumide, eelkõige kanepi tarbimine elu jooksul, mis oli aastatel 19 23 kasvanud, on samuti stabiliseerunud: 27. ja 2. aasta näitajad on 3 protsendipunkti võrra väiksemad kui 23. aastal. Muude ebaseaduslike narkootikumide (v.a kanepi) tarbimine suurenes aastatel 19 19, kuid on pärast seda jäänud enam-vähem püsima. Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul ei ole viie uuringu jooksul muutunud peaaegu üldse. Sama saab öelda inhalantide kohta, ehkki 2. aasta näitaja on 27. aasta omast pisut suurem. Esimese uuringu kõik põhinäitajad peale rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimise olid poiste puhul suuremad kui tüdrukute puhul. Sigarettide ja alkoholi tarbimises viimase 3 päeva jooksul, samuti inhalantide tarbimises elu jooksul on soolised erinevused aga 2. aastaks peaaegu kadunud. Ka raskes episoodilises alkoholitarbimises viimase 3 päeva jooksul on soolised erinevused märgatavalt vähenenud.

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Kokkuvõtlik joonis Kaheksa põhinäitaja trendid soolises lõikes. 19 2. 14 26 riigi protsentuaalsed keskmised (kui ei ole märgitud teisiti). % % 75 % 19 19 23 27 Poisid Tüdrukud 2 19 19 23 27 Poisid Tüdrukud 2 19 19 23 27 Poisid Tüdrukud 2 Sigarettide suitsetamine viimase 3 päeva jooksul. 19 riigi keskmised protsentides. Mis tahes alkohoolse joogi tarbimine viimase 3 päeva jooksul. 18 riigi keskmised. Viimase 3 päeva jooksul ühel joomiskorral korraga viis või rohkem alkoholiannust tarbinud õpilaste osakaal. 14 riigi keskmised. (Alkoholiannus on klaas/pudel/ purk õlut (u cl), klaas/pudel/purk siidrit (u cl), 2 klaasi/pudelit lahjasid alkohoolseid segujooke (u cl), klaas veini (u cl), klaas kanget alkoholi (u 5 cl või segujook).) cl 6. % 3 % 1 4. 2. 2 1 5 27 2 19 19 23 27 2 19 19 23 27 2 Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud alkoholi hinnanguline keskmine kogus kõikide asjakohaseid andmeid esitanute lõikes. 26 riigi keskmised. (cl absoluutset alkoholi) Marihuaana või hašiši tarbimine elu jooksul. 19 riigi keskmised. Ebaseaduslike narkootikumide (v.a marihuaana või hašiš) tarbimine elu jooksul. 19 riigi keskmised. (Sh amfetamiinid, kokaiin, crack, ecstasy, LSD või muud hallutsinogeenid, heroiin ja (alates 27. aastast) GHB.) % % 1 1 5 5 19 19 23 27 2 19 19 23 27 2 Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul. 19 riigi keskmised. Inhalantide tarbimine elu jooksul. 17 riigi keskmised. 12

Kokkuvõte Üksikriikides on aga märgata üldpildist erinevaid trende, nagu on näha kõigi kaheksa põhinäitaja koondtabeli värvidest. Aastatel 27 2 toimunud muutuste osas võib täheldada, et Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik) õpilaste kõik kaheksa põhinäitajat on 2. aastal väiksemad kui 27. aastal. Suhteliselt mitu näitajat (2. aastal kuus) on vähenenud ka Maltal. Islandil, Norras ja Venemaa Föderatsioonis (Moskva) on vähenenud viis näitajat. Islandil ja Norras vähenesid kõik alkoholiga seotud näitajad, kanepi ja muude ebaseaduslike narkootikumide elu jooksul tarbimine on aga vähenenud Maltal ja Venemaa Föderatsioonis (Moskva). Islandil jätkuvad varasemates uuringutes täheldatud trendid, mille tõttu Island on alkoholist ning eri ainetest hoidumise poolest esikohal. Kaheksast põhinäitajast kuus on oluliselt vähenenud Küprosel ning viis Kreekas, Montenegros ja Ungaris. Küprosel on 2. aasta andmetel kasvanud alkoholi ja ebaseaduslikke narkootikume tarbinud õpilaste arv. Samal ajal on neis riikides inhalante tarbinute osakaal vähenenud poole võrra. Kreekas ja Ungaris on suurenenud rasket episoodilist alkoholitarbimist kogenute arv ning viimasel alkoholitarbimise päeval tarbitud kogused. Montenegro näitajad on suurenenud võrreldes eelmise uuringu suhteliselt väikeste näitajatega. Näitaja, mis on 2. aastal kõige rohkemates riikides () 27. aastaga võrreldes oluliselt suurem, on inhalantide tarbimine. Suhteliselt paljudes riikides on kahe viimase uuringu võrdluses kasvanud ka kanepi tarbimine elu jooksul ( riiki) ning keskmine alkoholitarbimine viimasel alkoholitarbimise päeval (1 riiki). Alkoholitarbimine viimase 3 päeva jooksul ning raske episoodiline alkoholitarbimine sama aja jooksul on näitajad, mis 2. aastal vähenesid 27. aastaga võrreldes kõige rohkemates riikides (kumbki näitaja riigis). Kui vaadelda neid kolme näitajat (raske episoodiline alkoholitarbimine, kanepi tarbimine elu jooksul ja muude ebaseaduslike narkootikumide tarbimine elu jooksul) kõigi viie uuringu perioodil aastatel 19 2, siis enamikus riikides on 2. aasta tulemus võrreldes 19. aastaga suhteliselt sama või suurem. Raske episoodiline alkoholitarbimine on protsendipunktides mõõdetuna kõige rohkem kasvanud Horvaatias, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris (21 3 protsendipunkti). Kanepi tarbimine elu jooksul on kõige rohkem kasvanud Eestis (põhiliselt 23. aastani), Slovakkias (ehkki 2. aasta tulemus on 27. aasta omast palju väiksem) ja Tšehhis (põhiliselt 23. aastani) (17 2 protsendipunkti). Mõne erandiga asuvad kõik need riigid Ida-Euroopas. 19. ja 2. aasta tulemuste võrdluses vähenes raske episoodiline alkoholitarbimine viimase 3 päeva jooksul peamiselt Islandil (23 protsendipunkti), aga ka Soomes (27. aastani) ja Ukrainas (kummaski 16 protsendipunkti). Kanepi tarbimine elu jooksul on Iirimaal vähenenud 19 ja Ühendkuningriigis 12 protsendipunkti (27. aastani). Mõlemas on oluliselt vähenenud ka muude ebaseaduslike narkootikumide tarbimine elu jooksul: Ühendkuningriigis (aastatel 19 27) 13 ja Iirimaal 1 protsendipunkti. Peale Ukraina asuvad need riigid Lääne-Euroopas. Riike (riigirühmi), kus võib täheldada eespool kirjeldatuga sarnaseid trende, on muidugi rohkem: näiteks alkoholi tarbimine on mõnes Põhjamaas vähenenud. ESPADi andmete analüüsimiseks on seega veel palju võimalusi ning loodetavasti kasutavad ESPADi teadurid ja nende kolleegid muudest riikidest tulevikus ESPADi andmebaase veelgi rohkem, et suurendada teadmisi Euroopa noorte harjumustest mitmesuguste sõltuvusainete tarbimisel. 2. aasta ESPADi aruande terviktekst on avaldatud aadressil http://www.espad.org/espad-reports 13

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Narkootikumide tarbimise põhinäitajad Joonis 1a Ebaseaduslike narkootikumide tarbimine elu jooksul ( a ). Kõik õpilased. 2. Protsentides. 35 % 34 % 24 % 1 14 % 9 % Andmed kinnitamata või puuduvad Mitteosalenud riik ( 1 ) Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Küpros, Saksamaa (5 liidumaad) ja Venemaa Föderatsioon (Moskva): piiratud geograafiline hõlmatus. ( 2 ) Hispaania, Ühendkuningriik ja USA: piiratud võrreldavus. ( a ) Sh kanep, amfetamiinid, kokaiin, crack, ecstasy, LSD või muud hallutsinogeenid, heroiin ja GHB. Oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel Joonis 1b Ebaseaduslike narkootikumide tarbimine elu jooksul ( a ) soolises lõikes. 2. Protsentides. Poisid Tšehhi (43) Prantsusmaa (39) Monaco (38) USA 2 (38) Slovakkia (28) Läti (27) Ühendkuningriik 2 (27) Hispaania 2 (27) Belgia (Flandria) 1 (26) Bulgaaria (26) Eesti (26) Liechtenstein () Poola () Sloveenia () Itaalia (22) Saksamaa (5 liidumaad) 1 (21) Leedu (21) Ungari (2) Horvaatia (19) Iirimaa (19) Portugal (19) Taani (18) Keskmine (18) Venemaa Föd. (Moskva) 1 (16) Malta (12) Ukraina (12) Soome () Kreeka () Island () Küpros 1 (1) Rumeenia (1) Rootsi (9) Albaania (8) Serbia (8) Fääri saared (7) Moldova (7) Montenegro (7) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 1 (6) Norra (5) Tüdrukud % 4 3 2 1 1 2 3 4 % 14

Narkootikumide tarbimise põhinäitajad Joonis 2a Marihuaana või hašiši tarbimine elu jooksul. Kõik õpilased. 2. Protsentides. 3 % 2 29 % 19 % 6 14 % 5 % Andmed kinnitamata või puuduvad Mitteosalenud riik ( 1 ) Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Küpros, Saksamaa (5 liidumaad) ja Venemaa Föderatsioon (Moskva): piiratud geograafiline hõlmatus. ( 2 ) Hispaania, Ühendkuningriik ja USA: piiratud võrreldavus. Poisid Tüdrukud Oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel Joonis 2b Marihuaana või hašiši tarbimine elu jooksul soolises lõikes. 2. Protsentides. Tšehhi (42) Prantsusmaa (39) Monaco (37) USA 2 (35) Slovakkia (27) Hispaania 2 (26) Ühendkuningriik 2 () Belgia (Flandria) 1 (24) Bulgaaria (24) Eesti (24) Läti (24) Poola (23) Sloveenia (23) Itaalia (21) Liechtenstein (21) Leedu (2) Saksamaa (5 liidumaad) 1 (19) Ungari (19) Horvaatia (18) Taani (18) Iirimaa (18) Keskmine (17) Portugal (16) Venemaa Föd. (Moskva) 1 () Soome () Ukraina () Island (1) Malta (1) Rootsi (9) Kreeka (8) Küpros 1 (7) Rumeenia (7) Serbia (7) Fääri saared (5) Moldova (5) Montenegro (5) Norra (5) Albaania (4) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 1 (4) % 4 3 2 1 1 2 3 4 %

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Joonis 3a Marihuaana ja hašiši tarbimine viimase 3 päeva jooksul. Kõik õpilased. 2. Protsentides. 16 % 12 % 8 % 4 7 % 3 % Andmed kinnitamata või puuduvad Mitteosalenud riik ( 1 ) Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Küpros, Saksamaa (5 liidumaad) ja Venemaa Föderatsioon (Moskva): piiratud geograafiline hõlmatus. ( 2 ) Hispaania, Ühendkuningriik ja USA: piiratud võrreldavus. Poisid Tüdrukud Oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel Joonis 3b Marihuaana ja hašiši tarbimine viimase 3 päeva jooksul soolises lõikes. 2. Protsentides. Prantsusmaa (24) Monaco (21) USA 2 (18) Tšehhi () Hispaania 2 () Ühendkuningriik 2 (13) Itaalia (12) Belgia (Flandria) 1 () Bulgaaria (1) Poola (1) Sloveenia (1) Portugal (9) Slovakkia (9) Ungari (8) Liechtenstein (8) Horvaatia (7) Saksamaa (5 liidumaad) 1 (7) Iirimaa (7) Keskmine (7) Taani (6) Eesti (6) Läti (6) Küpros 1 (5) Leedu (5) Kreeka (4) Island (4) Malta (4) Venemaa Föd. (Moskva) 1 (4) Soome (3) Montenegro (3) Serbia (3) Rootsi (3) Ukraina (3) Albaania (2) Norra (2) Rumeenia (2) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 1 (1) Fääri saared (1) Moldova (1) % 3 2 1 1 2 3 % 16

Narkootikumide tarbimise põhinäitajad Joonis 4a Ebaseaduslike narkootikumide (v.a marihuaana või hašiš) tarbimine elu jooksul ( a ). Kõik õpilased. 2. Protsentides. 12 % 9 % 6 8 % 4 5 % 3 % Andmed kinnitamata või puuduvad Mitteosalenud riik ( 1 ) Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Küpros, Saksamaa (5 liidumaad) ja Vene Föderatsioon (Moskva): piiratud geograafiline hõlmatus. ( 2 ) Hispaania, Ühendkuningriik ja USA: piiratud võrreldavus. ( a ) Sh amfetamiinid, kokaiin, crack, ecstasy, LSD või muud hallutsinogeenid, heroiin ja GHB. ( b ) Sh rahustid; v.a ecstasy ja GHB. Oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel Joonis 4b Ebaseaduslike narkootikumide (v.a marihuaana või hašiš) tarbimine elu jooksul ( a ) soolises lõikes. 2. Protsentides. Poisid Tüdrukud USA 2) b) (16) Monaco () Bulgaaria (1) Prantsusmaa (1) Belgia (Flandria) 1 (9) Läti (9) Ühendkuningriik 2 (9) Tšehhi (8) Eesti (8) Saksamaa (5 liidumaad) 1 (8) Ungari (8) Liechtenstein (8) Portugal (8) Küpros 1 (7) Poola (7) Slovakkia (7) Albaania (6) Iirimaa (6) Itaalia (6) Leedu (6) Malta (6) Sloveenia (6) Keskmine (6) Hispaania 2 (6) Horvaatia (5) Taani (5) Kreeka (5) Montenegro (5) Rumeenia (5) Venemaa Föd. (Moskva) 1 (5) Island (4) Moldova (4) Rootsi (4) Ukraina (4) Fääri saared (3) Soome (3) Serbia (3) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 1 (2) Norra (2) % 2 1 5 5 1 2 % 17

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Joonis 5a Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul. Kõik õpilased. 2. 12 % 9 % 6 8 % 3 5 % 2 % Andmed kinnitamata või puuduvad Mitteosalenud riik ( 1 ) Belgia (Flandria), Bosnia ja Hertsegoviina (Serblaste Vabariik), Küpros, Saksamaa (5 liidumaad) ja Venemaa Föderatsioon (Moskva): piiratud geograafiline hõlmatus. ( 2 ) Hispaania, Ühendkuningriik ja USA: piiratud võrreldavus. Poisid Tüdrukud Oluline erinevus poiste ja tüdrukute vahel Joonis 5b Rahustite ja uinutite meditsiinilise ettekirjutuseta tarbimine elu jooksul soolises lõikes. 2. Protsentides. Poola () Monaco (14) Leedu (13) Küpros 1 () Prantsusmaa () Tšehhi (1) Itaalia (1) Kreeka (9) Ungari (9) Albaania (8) Belgia (Flandria) 1 (8) Eesti (8) Island (8) Rootsi (8) Hispaania 2 (8) Soome (7) Portugal (7) Serbia (7) USA 2 (7) Keskmine (6) Horvaatia (5) Montenegro (5) Sloveenia (5) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) 1 (4) Taani (4) Läti (4) Norra (4) Slovakkia (4) Bulgaaria (3) Iirimaa (3) Malta (3) Rumeenia (3) Ühendkuningriik 2 (3) Fääri saared (2) Saksamaa (5 liidumaad) 1 (2) Liechtenstein (2) Moldova (2) Venemaa Föd. (Moskva) 1 (2) Ukraina (2) % 2 16 12 8 4 4 8 12 16 2 % 18

Narkootikumide tarbimise põhinäitajad Joonis 6 Marihuaana või hašiši tarbimine elu jooksul riikide lõikes. 19 2. Protsentides. Austria Belgia (Flandria) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) Bulgaaria Horvaatia 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Küpros Tšehhi Taani Eesti Fääri saared 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Soome Prantsusmaa Saksamaa (5 liidumaad) Kreeka Gröönimaa 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Ungari Island Iirimaa Mani saar Itaalia 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Läti Leedu Makedoonia Malta Moldova 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Monaco Montenegro Madalmaad Norra Poola 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Portugal Rumeenia Venemaa Föderatsioon (Moskva) Serbia Slovakkia 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Sloveenia Rootsi Šveits Ukraina Ühendkuningriik 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Märkus: riikide näitajate muutumist 27. aastast 2. aastani on kontrollitud statistilise olulisuse seisukohalt; erandiks on kolm riiki, kus olulisuse kontroll ei olnud võimalik (Taani, Ühendkuningriik ja Norra). Muutusi, mis on varasemate andmetega võrreldes alla nelja protsendipunkti, ei käsitata reaalsete muutustena. Vähenemine on märgitud rohelise, suurenemine punasega, muutumatu olukord kollasega. 19

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Joonis 7 Ebaseaduslike narkootikumide (v.a marihuaana või hašiš) tarbimine elu jooksul riikide lõikes. 19 2. Protsentides. Austria Belgia (Flandria) Bosnia ja Hertsegoviina (SV) Bulgaaria Horvaatia 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Küpros Tšehhi Taani Eesti Fääri saared 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Soome Prantsusmaa Saksamaa (5 liidumaad) Kreeka Gröönimaa 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Ungari Island Iirimaa Mani saar Itaalia 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Läti Leedu Makedoonia Malta Moldova 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Monaco Montenegro Madalmaad Norra Poola 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Portugal Rumeenia Venemaa Föderatsioon (Moskva) Serbia Slovakkia 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Sloveenia Rootsi Šveits Ukraina Ühendkuningriik 3 3 3 3 3 3 7 3 7 3 7 3 7 3 7 Märkus: riikide näitajate muutumist 27. aastast 2. aastani on kontrollitud statistilise olulisuse seisukohalt; erandiks on kolm riiki, kus olulisuse kontroll ei olnud võimalik (Taani, Ühendkuningriik ja Norra). Muutusi, mis on varasemate andmetega võrreldes alla nelja protsendipunkti, ei käsitata reaalsete muutustena. Vähenemine on märgitud rohelise, suurenemine punasega, muutumatu olukord kollasega. 2

Narkootikumide tarbimise põhinäitajad Tabel 1 Mitme narkootikumi koostarbimise levimus 29 riigis. 27 ja 2. Protsentides. Vähemalt 2 ainet Vähemalt 3 ainet 27 2 27 2 Belgia (Flandria) 12,5 12,9 5,4 4,5 Bulgaaria 13, 12,9 5, 5,2 Horvaatia 1,2 12,3 3,4 4,3 Küpros 8,,2 3, 5, Tšehhi 16,2 16,1 6,7 5,9 Eesti 8,3 7,9 3,6 2,5 Soome 4,8 5,8 1,7 2,2 Prantsusmaa,4 2,1 7,6 7,8 Saksamaa (5 liidumaad),6 9,8 3,9 3,5 Kreeka 7,5 7,5 2,3 2,6 Ungari 9,4 1,2 3,6 5, Island 5,4 4,1 2,2 1,7 Iirimaa 1,2 6,7 4,6 2,4 Itaalia 16,1 13,1 7,3 6,2 Läti 9,7 9,2 3,6 3,6 Leedu 9,4 7,7 3,1 2,8 Malta 9,9 7,8 4, 3,3 Monaco 1,2 17,9 5, 8,3 Montenegro 2,8 4,4 1,1 2, Norra 3, 1,5 1,6,6 Poola 8,2 1,7 3, 4, Portugal 7,4 7,1 2,7 3,1 Rumeenia 4, 5,5 1,1 1,6 Venemaa Föd. (Moskva) 6,8 6,4 2,4 1,8 Serbia 6,2 5,9 2, 2,1 Slovakkia 12,2 9,4 4,7 3,5 Sloveenia 1,2 9,8 4,2 4, Rootsi 3,7 3,9 1,6 1,2 Ukraina 5,8 5, 1,8 1,9 Märkus: mitme narkootikumi koostarbimine on mitme järgmise aine korraga tarbimine: sigaretid (viimase 3 päeva jooksul üle 5 sigareti päevas), alkohol (viimse 3 päeva jooksul vähemalt 1 korral), kanep (viimase 3 päeva jooksul), muud ebaseaduslikud narkootikumid (amfetamiinid, kokaiin, crack, heroiin ja ecstasy, samuti LSD või muud hallutsinogeenid) (tarbimine elu jooksul) ning meditsiinilise ettekirjutuseta rahustid ja uinutid (tarbimine elu jooksul). 21

Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Joonis 8 Suure riskiga tarbijate osakaal viimase 12 kuu jooksul kanepit tarbinute hulgas Joonis 9 Suure riskiga tarbijate osakaal riigist kõigi osalenud õpilaste seas Monaco Läti Poola Saksamaa (5 liidumaad) Prantsusmaa Belgia (Flandria) Liechtenstein Tšehhi Ukraina Rumeenia Slovakkia Itaalia Küpros Keskmine Rumeenia Ukraina Küpros Läti Saksamaa (5 liidumaad) Monaco Poola Liechtenstein Slovakkia Belgia (Flandria) Itaalia Tšehhi Prantsusmaa Keskmine 1 2 3 4 6 7 % 2 4 6 8 1 % Märkus: kanepiga seotud probleemide riski hindamiseks 13 ESPADi riigis (36st), kus asjakohased andmed esitati, kasutati CAST-skaalat ehk kanepi kuritarvitamise sõeluuringut. Sõeluuringu punktiskaala on 6; vähemalt 2 punkti näitab suure riskiga kanepitarbimist. 22

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus 212 22 lk 21x29.7 cm ISBN 978-92-9168-514-1

EMCDDA ja ESPAD Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on üks Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutusi, mis on rajatud 13. aastal ja asub Lissabonis. Keskus on keskseks igakülgse teabe allikaks narkootikumide ja narkosõltuvuse kohta Euroopas. EMCDDA kogub, analüüsib ja levitab faktilist, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet narkootikumide ja narkosõltuvuse kohta, andes sidusrühmadele tõenduspõhise ülevaate narkoprobleemist Euroopas. Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuring (ESPAD) on sõltumatute uurimisrühmade ühisprojekt, milles osaleb üle 4 Euroopa riigi. ESPAD on suurim õpilaste uimastitarbimise riikidevaheline uuring maailmas. ESPAD asutati 13. aastal Rootsi alkoholi ja narkootikumide teabenõukogu (Centralförbundet för alkohol- och narkotikaupplysning, CAN) algatusel ning Euroopa Nõukogu Pompidou rühma toetusel. Esimest korda koguti andmeid 26 riigist 19. aastal. ESPADi 2. aasta aruandes esitatakse viienda andmete kogumise tulemused, mis on saadud 2. aasta jooksul 36 riigist. Käesolev mitmekeelne kokkuvõte on koostatud EMCDDA ja ESPADi koostöös. Meie ühine eesmärk on laiendada juurdepääsu ESPADi raames kogutud teabele ja eriteadmistele alkoholi ja muude narkootikumide tarbimise kohta õpilaste seas ning parandada uuringuandmete kättesaadavust, kvaliteeti ja võrreldavust. TD-3-12-613-ET-C ISBN 978-92-9168-514-1