Liiklusloenduse tulemused aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel ,0% 10,0

Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 10,0% 5,0% 3,4% 2,7% 9,2% 8,0% 9,7% 6,9% 6,1% 6,6% 7,4% 5,2% 12,8% 10,8% 9,7% 9,4% 0,0% -5,0% -10,0% -15,0% -20,0% -3,9% -6,4% -6,7% -10,4% põhimaanteed tugimaanteed SKP FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010

Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010

Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS.... 3 LÜHENDITE SELGITUSED.. 7 MAJANDUS 2009..... 8 SKP ja transpordinäitajad... 11 Mootorikütus. 15 Sõidukid ja juhiload... 17 ILMASTIK 2009... 20 Õhutemperatuur... 20 Sademed.. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS.. 23 Pikaajaline liiklusloendus... 23 Lühiajaline liiklusloendus... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides.. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel... 41 Liiklussagedus tugimaanteedel.... 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel. 51 Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus. 54 LISAD LISA 1. Püsiloenduspunktide töö katkestused ja selle põhjused LISA 2. Püsiloenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu järgi LISA 3. Püsiloenduspunktide ööpäeva ja nädala keskmise liiklussageduse graafikud LISA 4. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 5. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 6. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 7. Teemakaart Lühiajalised liiklusloenduspunktid 2009.a. LISA 8. Teemakaart Püsiloenduspunktid ja liikluse iseloom loenduspunktides LISA 9. Teemakaart Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a. LISA 10. Teemakaart Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a. 1

Liiklusloendus 2009. aastal LISA 11. LISA 12. Teemakaart Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a. Teemakaart Üle 12-meetriste sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a. 2

Liiklusloendus 2009. aastal SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt ja sellesse on koondatud 2009. aasta liiklusloenduse tulemused Eesti riigimaanteedel. Lisaks liiklussageduse ülevaatele teostas AS Teede Tehnokeskus Liiklusloenduslepingu 2009/2012 alusel 2009.a pikaajalist liiklusloendust püsiloenduspunktides, püsiloenduspunktide hooldust, lühiajalist liiklusloendust põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel, homogeense liiklusega teelõikude määratlemise, alustas liiklusloenduse modelleerimisele üleminekuga ning liiklusloenduse andmebaasi väljaarendamisega. Lisaks sellele ehitati välja uued püsi- ja perioodilised liiklusloenduspunktid. Viimasena nimetatud tööd ei olnud seotud Liiklusloenduslepinguga 2009/2012. Liiklussageduse andmed on väga olulised teedevõrku iseloomustavad andmed. Liiklusloenduste tulemusena saadavad andmed on tähtis baasinfo teede ehituse ja - remondi ning teehoolde planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel. Seega on ülimalt oluline, et liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimuks kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Kindlasti peab olema tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus erinevate piirkondade vahel. Liiklussagedus Eesti riigimaanteedel on võrreldes 2008. aastaga vähenenud keskmiselt 7,5% (AKÖL 832 autot/ööpäevas). Tee tüüpide lõikes on 2009. aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused ja muutused võrreldes 2008. aastaga järgmised: põhimaanteede keskmine AKÖL 4251 autot/ööpäevas, muutus -6,4%; tugimaanteede keskmine AKÖL 1325 autot/ööpäevas, muutus -6,7%; kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 297 autot/ööpäevas, muutus -10,2%. Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust, jne. 3

Liiklusloendus 2009. aastal Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid ja järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad: - üldine majanduse areng; - kütuse hinna muutus; - erinevad maksud; - ühistranspordi arendamine; - kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, - teede läbilaskvus; - kergliiklusteede olemasolu. Eesti majanduse jahtumine algas 2007. aastal sisenõudluse kasvu aeglustumisega. 2008. aasta teisel poolel lisandus sellele väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Nõudluse kiire kahanemise tõttu asendus hinnatõus 2009. aastal langusega ning ka tööjõud odavnes. Üldise ebakindluse suurenedes muutusid ootused üha pessimistlikumaks ja see võimendab omakorda langustsüklit. Majanduse üldseisund 2009.aasta viimases kvartalis oli jätkuvalt ebasoodne, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. Ilmastiku osas oli 2009. aasta suhteliselt tavaline. Sügisperioodil oli sademeid normist kohati rohkem ja detsembrikuu tõi kohati kaasa uued lumerekordid. Samas avaldavad halvad ilmastikuolud liiklussagedusele suhteliselt lühiajalist mõju. Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikluse arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt ning nende tulemused saadakse püsiloenduspunktidest. Töötavaid püsiloenduspunkte oli 2009. aasta lõpuks kokku 85 tk, aasta jooksul ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. Lühiajalised liiklusloendused viiakse läbi lühema ajaperioodi 4

Liiklusloendus 2009. aastal vältel. 2009. aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5-7 päeva, osadel juhtudel 2-3 nädalat. Lühiajalisi liiklusloendusi viiakse läbi perioodiliselt töötavates loenduspunktides ja teisaldatavates loenduspuntides. Varasematel aastatel teostas AS Teede Tehnokeskus lühiajalist liiklusloendust ainult põhi- ja tugimaanteedel. 2009. aastal lisandusid lühiajalised liiklusloendused kõrvalmaanteedel ja nende maht oli 2009. aastal ligikaudu 1500 liiklusloendust. Loenduspunktidest saadavad liiklusloenduse tulemused süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Selleks, et liiklusloenduse tulemused oleksid võrreldavad, teisendatakse need ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas. Edaspidi nimetatakse sellist teelõiku loenduslõiguks. Liiklussageduste tulemused kajastatakse Teeregistris. Kahe sõiduteega teelõikudel (nelja sõidurajaga teelõik) on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus toodud mõlema sõidutee liiklussageduse koondarvuna ainult sõidutee 1 andmetes ja see väljendab aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust maantee ristlõikele. 2009. aastal oli põhimaanteede loenduslõikudest kaetud reaalsete liiklusloendustega ligikaudu 80%. Ülejäänud osale teelõikudest saadi liiklussageduse tulemused arvutuslikult. Tugimaanteedel oli loenduslõikudest liiklusloendusega kaetud ligikaudu 60%. Sarnaselt põhimaanteedega teisendati tulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja arvutati liiklusloenduseta teelõikudele vastavad väärtused. Kõrvalmaanteedel teostati 2009. aastal põhiliselt lühiajalist liiklusloendust ja selle maht kattis ligikaudu 25% kogu kõrvalmaanteede võrgust. Lühiajalise liiklusloenduse planeerimisel ja asukohtade valikult oli prioriteediks varasema liiklusloenduse teostamise aeg. Seega pöörati tähelepanu piirkondadele, kus Teeregistri andmetele tuginedes olid kõige vanemad liiklussageduse andmed. Samuti välditi liiklusloendust vajavate maanteede, teelõikude ja piirkondade valikul hajutatust. 5

Liiklusloendus 2009. aastal Varasematel aastatel tehti liiklusloendust kõrvalmaanteedel maanteeasutuste poolt või vastavat teenust pakkuvate firmade poolt. Kuna liiklusloenduste läbiviijad olid erinevad, kajastati osad saadud liiklussageduste tulemused ilma andmetöötluseta aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusena. Seetõttu võivad varasemate aastate kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed olla erinevad teelõikudel olevast tegelikust aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Arvestades veel asjaoluga, et osad kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed on vanad, ei ole mõistlik teha andmete võrdlusi, kuna need ei pruugi kajastada kõrvalmaanteede liikluse muutuste tegelikku olukorda. Käesoleval aastal tehtud liiklusloenduste tulemused on ümber arvutatud ühtset metoodikat kasutades aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduse väärtuseks. 6

Liiklusloendus 2009. aastal LÜHENDITE SELGITUSED AKÖL aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas NKÖL nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas SAPA sõiduautod ja pakiautod VAAB veoautod ja autobussid AR autorongid ja autobussid LP liiklusloenduspunkt ARK Eesti Riiklik Autoregistrikeskus EMHI - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut RMA Regionaalne Maanteeamet SKP sisemajanduse koguprodukt maantee 7

Liiklusloendus 2009. aastal MAJANDUS 2009 Eesti majanduse tsükliline jahtumine algas juba 2007. aastal ning läks 2008. aasta keskel üle languseks. Sisenõudluse kasvu aeglustumisele lisandus ka väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Rahvusvahelise finantskriisi mõju kandus järk-järgult Eesti peamiste kaubanduspartneriteni, mis viis ka Eesti majanduse kiiresse langusse. Võrreldes kõrgseisuga on Eesti majanduse maht vähenenud ligikaudu viiendiku võrra. 11.02.2010.a. avaldatud Statistikaameti esialgsete andmete põhjal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. Majanduse üldseisund oli 2009. aasta viimase kvartali jooksul endiselt halb, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%. Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Hulgi- ja jaekaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine kiirenes, mida põhjustas endiselt nõrk sisemajanduse nõudlus. Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -17%-ni (III kvartalis -28%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele. IV kvartalis jätkus nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade ekspordi languse aeglustumine. Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, jätkus töötleva tööstuse kodumaiste tellimuste vähenemine. Töötleva tööstuse müük kodumaisele turule oli jätkuvalt tugevas languses, kuid näitas mõningaid paranemise märke. Samas on olukorra paranemise üks põhjus ka 2008. aasta IV kvartali madalam võrdlusbaas, kui töötleva tööstuse lisandväärtus järsult vähenes. SKP languse aeglustumisele aitas olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Tarbijahinnad tõusid 2009.a. detsembris novembriga võrreldes 0,1% ning langesid 2008.a. detsembriga võrreldes 1,7%. 2009. aasta kokkuvõttes ulatus hinnalangus 0,1%-ni. 8

Liiklusloendus 2009. aastal % SKP, tööstussektori ja kaupade ekspordi reaalkasv 30.0 20.0 10.0 0.0 10.0 20.0 30.0 I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2005 2006 2007 2008 2009 SKP muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, % Kaupade eksport, % Tööstussektor, % Graafik 1. SKP, tööstussektori ja kaupade ekspordi reaalkasv aastatel 2005-2009 Mootorkütuse jaemüügi langus kiirenes novembris püsihindades 18%-ni, langust mõjutas lisaks kahanenud tarbimisele ka hinnatõus. Kütuseaktsiisi tasuti 2009. aasta lõpuks 4,9 miljardit krooni (100,2% eelarves kavandatust). Detsembris tasuti kütuseaktsiisi 398,8 mln krooni. Võrreldes 2008. aastaga laekus kütuseaktsiisi 178,7 mln krooni ehk 3,8% rohkem, mis oli tingitud bensiini, diiselkütuse ja erimärgistatud kütuste aktsiisimäärade tõusust 01.07.2009 (diislikütuse aktsiisimäära tõsteti 12%, bensiini aktsiisimäära 10,8% ning erimärgistatud kütuste aktsiisimäära 10,0% võrra). Tabelis 1 on toodud riigieelarvesse kütuseaktsiisi eeldatav laekumine Rahandusministeeriumi 2009. aasta suvise majandusprognoosi põhjal. Võrdluseks on tabelis toodud ka Rahandusministeeriumi 2008. aasta suvise majandusprognoosi alusel kütuseaktsiisi eeldatavad laekumismahud. Tabel 1. Kütuseaktsiisi eeldatav laekumine aastatel 2009-2013. Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 Kütuseaktsiis, mln krooni 4600,0 4470,0 4470,0 4530,0 4660,0 Kütuseaktsiis, mln krooni (RM 2008.a. suvise majandusprognoosi põhjal) 5305,0 5540,0 5800,0 6080,0-9

Liiklusloendus 2009. aastal Raskeveokimaksu tasuti 2009.a. lõpuks 55,5 mln krooni, mis oli 94% eelarves kavandatust. Võrreldes 2008. aastaga laekus raskeveokimaksu 7,7 mln krooni ehk 12,2% vähem. See oli tingitud transpordisektori olulisest langusest 2009. aastal. Graafik 2. Eesti majanduse reaalkasv Rahandusministeeriumi 2009. aasta suvise prognoosi põhjal % punkti 30 120 20 100 10 80 0 60-10 40-20 20-30 I 2001 III I 2002 III I 2003 III I 2004 III I 2005 III I 2006 III I 2007 III I 2008 III I 2009 III 0 Sesoonselt korrigeeritud v.e.p. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majanduse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala) Graafik 3. Eesti majandusnäitajate muutumine aastatel 2001-2009 Eratarbimine vähenes 2009.aasta III kvartalis 20%. Kiiresti kasvava tööpuuduse tõttu II kvartalis elanike sissetulekute langus süvenes. Tööpuuduse määr kasvas III kvartalis veelgi ning ulatus 14,6%-ni. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2009.a. III kvartalis 11 770 kroonini, mis on 5,9% vähem kui 2008.a. samas kvartalis. 10

Liiklusloendus 2009. aastal SKP ja transpordinäitajad Järgnevates tabelites on toodud Statistikaameti andmete põhjal (seisuga 29.01.2010) sisemajanduse koguprodukti ja transpordinäitajate väärtused 2008. ja 2009. aastal ning nende muutus antud perioodil. Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt 2009. aasta III kvartalis 15,6 %. Majanduslanguse peamisteks põhjusteks on üleilmse majanduskriisi tõttu tagasilöögi saanud välisnõudlus ning varasemate kiire kasvu aastate käigus Eesti majanduses tekkinud tasakaalustamatus. Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti näitajad SKP jooksevhindades, mln krooni SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2000), mln krooni SKP aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga, % Aasta I kv II kv III kv IV kv 2008 60 313.90 65 493.60 64 009.90 61 675.40 2009 52 372.70 53 941.60 53 224.60 -* 2008 38 841.10 42 101.00 39 967.10 39 546.10 2009 33 014.50 35 323.00 33 720.80 -* 2008-10.7% 8.3% -5.1% -1.1% 2009-16.5% 6.9% -4.5% -* SKP aheldatud väärtuse muutus 2008-0.3% -1.1% -3.2% -9.2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % 2009-15.0% -16.1% -15.6% -* * 2009.aasta IV kvartali andmed avalikustab Statistikaamet 2010.aasta märtsis. Järgneval graafikul on toodud SKP ja liiklussageduse muutuse omavaheline seos. SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 10,0% 5,0% 3,4% 2,7% 9,2% 8,0% 9,7% 6,9% 6,1% 6,6% 7,4% 5,2% 12,8% 10,8% 9,7% 9,4% 0,0% -5,0% -10,0% -15,0% -20,0% -3,9% -6,4% -6,7% -10,4% põhimaanteed tugimaanteed SKP Graafik 4. SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009. 11

Liiklusloendus 2009. aastal Tabelis 3 ja 4 on toodud maanteetranspordi kaubaveo ja veosekäibe näitajad kvartalite lõikes. Tabel 3. Kaubavedu (tuhat tonni) 2008 2009 Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Kaubavedu 35 788 7 610 9 626 10 040 8 512 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 7 586 1 879 1 978 2 004 1 725 Kaubavedu -* 9 522 7 499 7 172 -* Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel -* 1 783 1 870 1 646 -*.. Kaubavedu -* 11.9% -21.2% -4.4% -* Kaubavedu -* 25.1% -22.1% -28.6% -* Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel -* 3.4% 4.9% -12.0% -* -* -5.1% -5.5% -17.9% -* * 2009.aasta IV kvartali andmed avalikustab Statistikaamet 2010.aasta märtsis. Märkus: Rahvusvaheline vedu sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti riigipiiri ületades. Reisi lähte- ja/või sihtpunkt asuvad väljaspool Eesti riigipiiri. Riigisisene vedu sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti piires. 2009. aasta I kvartalis kaubavedude maht tõusis 11,9% võrreldes 2008. aasta IV kvartaliga, kuid järgnevates kvartalites on see pidevalt langenud. Ka rahvusvaheliste vedude maht on kvartalite lõikes vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 12 000.00 Kaubavedu 10 000.00 tuhat tonni 8 000.00 6 000.00 4 000.00 2 000.00 0.00 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2007 Kaubavedu 2008 Kaubavedu 2009 Kaubavedu Graafik 5. Kaubaveo näitajad Statistikaameti andmete põhjal 12

Liiklusloendus 2009. aastal 2 500.00 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 2 000.00 tuhat tonni 1 500.00 1 000.00 500.00 0.00 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2007 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 2008 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel 2009 Kaubavedu rahvusvahelistel vedudel Graafik 6. Kaubaveo näitajad rahvusvahelistel vedudel Tabelis 4 on toodud veosekäibe näitajad. Veosekäive kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele Tabel 4. Veosekäive (tuhat tonnkilomeetrit) 2008 2009 Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Veosekäive 8 279 305 2 048 308 2 176 981 2 221 322 1 832 694 Veosekäive rahvusvahelistel 5 913 472 1 513 800 1 512 921 1 565 872 1 320 879 vedudel Veosekäive -* 1 723 189 1 782 423 1 411 255 -* Veosekäive rahvusvahelistel -* 1 371 035 1 377 220 1 005 485 -* vedudel Veosekäive -* -6.0% 3.4% -20.8% -* Veosekäive -* -15.9% -18.1% -36.5% -* Veosekäive rahvusvahelistel vedudel Veosekäive rahvusvahelistel vedudel -* 3.8% 0.5% -27.0% -* -* -9.4% -9.0% -35.8% -* 13

Liiklusloendus 2009. aastal Tabelites 5 ja 6 on toodud sõitjateveo ja sõitjakäibe näitajad kvartalite lõikes Statistikaameti andmetel. Mõlema tabeli puhul on arvestatud ainult maanteetranspordi (bussid) näitajaid, pole arvestatud linnatranspordi osakaalu. Võrreldes 2008. aastaga on sõitjateveo maht 2009. aastal vähenenud keskmiselt 6,1% ning ka rahvusvahelistel sõitudel on sõitjateveo maht vähenenud (keskmiselt 14,3% vähem kui 2008.aasta vastavas kvartalis). Tabel 5. Sõitjatevedu (tuhat sõitjat) 2008 2009 Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport (bussid) I-IV kv I kv II kv III kv IV Sõitjad 31 366.60 8 257.70 7 827.90 7 887.70 7 393.30 Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel 964.40 187.20 232.40 339.60 205.20 Sõitjad -* 7 473.90 7 771.80 7 260.60 -* Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel -* 142.70 230.20 278.30 -* Sõitjad -* 1.1% 4.0% -6.6% -* Sõitjad -* -9.5% -0.7% -8.0% -* Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel Sõitjad rahvusvahelistel sõitudel -* -30.5% 61.3% 20.9% -* v -23.8% -0.9% -18.1% -* Tabelis 6 on toodud sõitjakäive näitajad. Sõitjakäivet mõõdetakse sõitjakilomeetrites üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Tabel 6. Sõitjakäive (tuhat sõitjakilomeetrit) 2008 2009 Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise perioodiga Muutus, % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Maanteetransport (bussid) I-IV kv I kv II kv III kv IV kv Sõitjakäive 1 994 101 474 701 528 194 551 344 439 862 Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel 478 594 97 905 128 542 163 955 88 192 Sõitjakäive -* 468 931 541 935 575 034 -* Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel -* 62 489 91 735 124 897 -* Sõitjakäive -* 6.6% 15.6% 6.1% -* Sõitjakäive -* -1.2% 2.6% 4.3% -* Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel Sõitjakäive rahvusvahelistel sõitudel -* -29.1% 46.8% 36.1% -* -* -36.2% -28.6% -23.8% -* 14

Liiklusloendus 2009. aastal Mootorikütus 2009. aasta bensiinihinnad on võrreldes 2008. aasta hindadega oluliselt madalamad ning nüüdseks sarnasemad pigem 2007. aasta hindadega (NB! Kütuseaktsiisimäära tõus 2009.a. juulist). Tabelis 7 on toodud bensiini 95 hind kuude lõikes 2009. aastal Statistikaameti andmete põhjal. Tabel 7. Kütuse (bensiin 95) hind 2007-2009. aastal Statistikaameti andmetel jaan veebr märts apr mai juuni Hind (EEK/l) 2007 12,31 12,33 13,16 13,50 14,38 14,46 Hind (EEK/l) 2008 15,83 15,57 16,30 16,44 17,06 18,17 Hind (EEK/l) 2009 11,74 12,35 12,49 12,92 13,35 14,22 Muutus, võrreldes eelmise kuuga 9% 5% 1% 3% 3% 6% Muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26% 21% 23% 21% 22% 22% juuli aug sept okt nov dets Hind (eek/l) 2007 14,48 13,62 13,90 13,43 14,26 14,52 Hind (eek/l) 2008 18,39 17,49 17,25 15,89 14,17 12,93 Hind (eek/l) 2009 14,57 15,24 15,03 14,88 15,12 15,30 Muutus, võrreldes eelmise kuuga 2% 5% 1% 1% 2% 1% Muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 21% 13% 13% 6% 7% 18% Hind, eek 20.00 19.00 18.00 17.00 16.00 15.00 14.00 13.00 12.00 11.00 10.00 Bensiin 95 hind kuude lõikes jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets 2007 2008 2009 Graafik 7. Bensiin 95 hind kuude lõikes Statistikaameti andmetel 15

Liiklusloendus 2009. aastal Tabelis 8 on toodud mootorikütuse ja õlide (bensiin 95, bensiin 98, diisel, mootoriõlid) hinnaindeks kuude lõikes 2007-2009.aastal Statistikaameti andmete põhjal. Tabelis toodud hinnaindeks on hinna muutus võrreldes eelneva kuuga (nt võrreldes 2009.a. novembriga kallines mootorikütus 2009.a. detsembris 1,2%). Tabel 8. Mootorikütuse ja õlide hinnaindeks 2007-2009.aastal jaan veebr märts apr mai juuni Indeks 2007 0,983 1 1,058 1,015 1,054 1,006 Indeks 2008 1,09 0,981 1,049 1,009 1,041 1,063 Indeks 2009 0,908 1,052 1,011 1,035 1,033 1,065 juuli aug sept okt nov dets Indeks 2007 1,006 0,952 1,024 0,975 1,061 1,029 Indeks 2008 1,012 0,951 0,982 0,925 0,897 0,919 Indeks 2009 1,025 1,046 0,986 0,990 1,016 1,012 16

Liiklusloendus 2009. aastal Sõidukid ja juhiload 2009. aastal väljastas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK, nüüd Maanteeamet) kokku 97 146 juhiluba ehk 10% vähem kui 2008. aastal (2008. aastal kokku 107 648 juhiluba). Tabel 9. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses (Maanteeamet) 2009. aastal väljastatud juhiload 2009.aasta Ajutine juhiluba Esmane juhiluba Juhiluba Piiratud õigusega juhiluba KOKKU jaanuar 79 2428 4345 74 0 6926 veebruar 70 1865 3737 63 0 5735 märts 55 2267 5361 56 1 7740 aprill 74 2383 5254 61 47 7819 mai 59 2195 5473 59 117 7903 juuni 97 2026 5199 43 118 7483 juuli 69 2324 5199 43 118 7753 august 45 2193 5253 60 98 7649 september 55 2455 5630 50 107 8297 oktoober 56 2256 6244 58 42 8656 november 36 2048 7393 36 3 9516 detsember 166 2032 9440 31 0 11669 Kokku 861 26 472 68 528 634 651 97 146 2008.aasta kokku 1 585 27 841 76 832 909 481 107 648 2009/2008-46% -5% -11% -30% 35% -10% Tabelis 10 on toodud 2009. aastal esmaselt registreeritud sõidukite arv. Võrreldes 2008. aastaga on esmaselt registreeritud sõiduautode arv vähenenud 56%. Ainuke sõidukiliik, mille esmaselt registreerimise arv on 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga suurenenud on maastikusõidukid (+86%). Kui võrrelda aga 2009. aastat 2007. aastaga, siis on muutus veelgi suurem 2009. aastal registreeriti sõidu- ja veoautosid ning mootorrattaid ligi 70% vähem kui 2007. aastal. Tabel 10. Liiklusregistris 2009.aastal esmaselt registreeritud sõidukid Mopeedijuhiluba Kuu Sõiduautoautoserattad sõidukid torid haagised masinad Veo- Haagi- Mootor- Maastiku Trak- Traktori- Liikur- Bussid jaanuar 1604 268 17 167 35 18 31 19 14 veebruar 1346 229 29 132 50 22 30 18 13 märts 1648 225 32 228 81 23 36 14 13 aprill 2093 233 19 358 215 17 48 23 10 mai 1825 227 26 432 191 11 74 19 20 juuni 1920 182 25 401 173 3 49 26 24 17

Liiklusloendus 2009. aastal Sõiduautoautoserattad sõidukid torid haagised masinad Veo- Haagi- Mootor- Maastiku Trak- Traktori- Liikur- Kuu Bussid juuli 1825 191 18 301 142 6 18 23 35 august 1639 169 23 257 99 5 24 20 23 september 1959 235 20 235 70 6 21 15 12 oktoober 1888 250 29 245 56 3 18 3 18 november 1653 229 20 148 25 14 19 11 13 detsember 1637 218 15 189 34 19 31 23 16 Kokku 21 037 2656 273 3093 1171 147 399 214 211 2008.aasta Kokku 47 402 6 459 363 7 201 2 944 79 1 766 442 591 Muutus 2009/2008-56% -59% -25% -57% -60% 86% -77% -52% -64% 2007.aasta Kokku 72 378 10185 533 8 902 3 729 178 2 052 330 861 Muutus 2009/2007-71% -74% -49% -65% -69% -17% -81% -35% -75% Tabelis 11 on toodud liiklusregistris olevate sõidukite arv seisuga 01.01.2010. Võrreldes 2008. aastaga on suurenenud mootorrataste arv (5,5 %) ja haagiste arv (3,2%). Teiste sõidukiliikide arv on vähenenud, sh sõiduautode arv on vähenenud 1,1%. Tabel 11. Sõidukite arv seisuga 01.01.2010 Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Haagised 2007 523 766 4 310 80 280 14 780 53 349 2008 551 830 4 292 83 350 17 662 60 108 2009 545 692 4 117 81 111 18 626 62 010 Muutus 2009/2008-1.1% -4.1% -2.7% 5.5% 3.2% Tabelis 12 on toodud sõidukite arv elanike kohta. Autode arv (sh ka sõiduautode arv) 1000 elaniku kohta on 2009. aastal vähenenud veidi üle 1%. Tabel 12. Sõidukite arv elanike kohta Aasta Autosid 1000 elaniku Sealhulgas Autosid kohta kokku Autosid Sõiduautosid Sõiduautod Bussid Veoautod kokku 2007 608 356 523 766 4 310 80 280 453 390 2008 639 472 551 830 4 292 83 350 477 412 2009 630 920 545 692 4 117 81 111 471 407 Muutus 2009/2008-1.3% -1.1% -4.1% -2.7% -1.3% -1.1% Märkus: Eesti arvestuslik rahvaarv on Statistikaameti andmetel 1 340 000 (seisuga 22.01.2010). 18

Liiklusloendus 2009. aastal Tabelis 13 on toodud liiklusregistris arvel olevate transpordivahendite vanus. Võrreldes 2008. aastaga on kuni kahe aasta vanuste mootorsõidukite osakaal vähenenud 4,5% (2008. aastal oli kuni 2 a vanuseid sõidukeid 10,5%). Paari protsendi võrra on vähenenud ka 3-5 aastaste mootorsõidukite osakaal. Tabel 13. Liiklusregistris arvel olevad transpordivahendid vanusevahemike järgi (seisuga 01.01.2010) Kokku kuni 2 a 3-5 a 6-10 a üle 10 a Mootorrattad 18 626 1 666 2 692 3 036 11 232 Sõiduautod 545 692 31 632 79 312 104 138 330 610 Veoautod 81 111 5 548 15 497 15 885 44 181 Bussid 4 117 255 513 478 2 871 Kokku autod 630 920 37 435 95 322 120 501 377 662 Kokku mootorsõidukid 649 546 39 101 98 014 123 537 388 894 Haagised 62 010 8 499 17 040 8 549 27 922 Mootorsõidukite vanus seisuga 01.01.2010 60% 6% 15% 19% kuni 2 a 3 5 a 6 10 a üle 10 a Graafik 8. Mootorsõidukite vanus 19

Liiklusloendus 2009. aastal ILMASTIK 2009 Järgnev kokkuvõte ilmastiku iseärasustest 2009. aastal ning võrdlus eelnevate aastatega pärineb Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (Ivo Saaremäe, EMHI Klienditeeninduse osakonna juhataja). Õhutemperatuur Võrreldes klimaatilise normiga (1961-1990) oli 2009.a. jaanuar tavapärasest tunduvalt soojem Eesti keskmisena oli õhutemperatuur -2,1 ºC, mis on 3 ºC normist kõrgem, aga mullusest 2 ºC madalam. Normist 3 ºC soojemaks kujunes september, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,7 ºC (norm 11,1 ºC, 2008.a. 10,6 ºC). Veebruar oli aasta kõige külmem kuu, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli -4,1 ºC (norm -5,7 ºC, 2008.a. +1,3 ºC). Esimene suvekuu oli paljuaastasest keskmisest veidi jahedam Eesti keskmine õhutemperatuur oli 13,6 ºC (norm 14,5 ºC, 2008.a. 14,4 ºC). Aastate keskmisest jahedamad olid veel oktoober ja detsember. Oktoobris oli Eesti keskmine õhutemperatuur 5,1 ºC (norm 6,5 ºC, 2008.a. 9,1 ºC) ning detsembris -3,5 ºC (norm 2,8 ºC, 2008.a. +0,5 ºC). Ülejäänud kuudel oli Eesti keskmine õhutemperatuur normist 1-2 ºC kõrgem. Tabel 14. Õhutemperatuur Eestis 2009. aastal võrreldes eelnevate perioodidega Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm 1961-1990 -5,5-5,7-2,1 3,4 9,8 14,5 16,4 15,5 11,1 6,5 1,4-2,8 5,2 2000-2009 -3,0-4,06-1,2 5,1 10,7 14,5 18,3 17,1 12,4 7,0 2,2-0,9 6,4 2008-0,4 1,3 0,7 6,4 10,3 14,4 16,8 16,0 10,6 9,1 3,4 0,5 7,4 2009-2,1-4,1-0,8 5,3 10,8 13,6 17,0 16,2 13,7 5,1 3,0-3,5 6,2 20

Liiklusloendus 2009. aastal 20 Eesti keskmine õhutemperatuur (ºC) 15 10 5 0-5 -10 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm 1961-1990 2000-2009 2008 2009 Graafik 9. Kuu keskmised temperatuurid Eestis Sademed Eriti sademete rohked olid 2009. aastal juuni ja oktoober. Juunis sadas Eesti keskmisena 105 mm, mis pisut 2 korda klimaatilisest normist enam (norm 51 mm, 2008.a. 91 mm). Oktoobris ulatus sajuhulk Eesti keskmisena 122 mm (norm 66 mm, 2008.a. 101 mm). Kõige kuivem kuu oli aprill, mil Eesti keskmine sajuhulk oli vaid 9 mm (norm 34 mm, 2008.a. 39 mm). Aprillile järgnes võrdlemisi kuiv mai Eesti keskmine sajuhulk 22 mm, mis on veidi enam kui pool normi (norm 40 mm, 2008.a. 18 mm). Tavapärasest kuivemad olid veebruar, september ja november. Veebruaris sadas Eesti keskmisena 24 mm (norm 28 mm, 2008.a. 60 mm), septembris 58 mm (norm 74 mm, 2008.a. 47 mm) ning novembris oli keskmine sajuhulk 60 mm (norm 63 mm, 2008.a. 75 mm). Ülejäänud kuud olid Eesti keskmisena normist sajusemad. Tabel 15. Sademed Eestis 2009. aastal võrreldes eelnevate perioodidega Kuu jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets aasta Norm 1961-1990 38 28 30 34 40 51 73 78 74 66 63 51 626 2000-2008 51 35 36 31 41 71 72 87 51 71 71 47 666 2008 54 60 62 39 18 91 61 170 47 101 75 51 829 2009 42 24 45 9 22 105 94 91 58 122 60 67 739 21

Liiklusloendus 2009. aastal 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Eesti keskmine sajuhulk kuude lõikes (mm) jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Norm 1961-1990 2000-2008 2008 2009 Graafik 10. Keskmine saju hulk Eestis kuude lõikes 22

Liiklusloendus 2009. aastal LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS Pikaajaline liiklusloendus Pikaajalist liiklusloendust viiakse läbi püsiloenduspunktides. Püsiloenduspunkt on statsionaarne tee-infrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee muldkeha läheduses ning on varustatud elektritoitega. Tugipostile paigaldatud seadmekapis paikneb liiklusloendusseade, mis on ühendatud teekattesse paigaldatud induktiivanduritega. Püsiloenduspunktides toimub liiklusloendus aastaringselt. Püsiloenduspunktides kasutatakse Traffic Monitor tüüpi loendusseadmeid. Esimesed Traffic Monitor (pilt 1) tüüpi seadmed paigaldati juba 2006. aasta lõpus ning need osutusid töökindlateks ja seda eriti talvistes tingimustes. Nimetatud loendusseadmed võimaldavad registreerida sõidukite arvu, liiki, liikumiskiirust, pikivahet ja liikumissuunda. Pilt 1. Traffic Monitor tüüpi loendusseade Sõltuvalt loenduri seadistusest sõidukeid kas summeeritakse teatud ajavahemike kaupa või loendatakse ükshaaval. Loendusseadet saab kasutada kuni neljarealisel sõiduteel ning seda on võimalik ühendada andmete edastamise süsteemiga. 2009. aastal ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti ja aasta lõpuks töötas kokku 85 püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktidest 52 asuvad põhimaanteedel (sealhulgas 4 kaalupunkti), 31 tugimaanteedel ja 2 kõrvalmaanteedel. Ülevaate püsiloenduspunktidest 2009. aasta lõpu seisuga annab tabel 16. Tabel 16. Püsiloenduspunktid seisuga 31.12.2009.a. Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus 1. 1-17,1 Prügila rist 17,1 20.10.2009 2. 1-32,2 Kodasoo 32,2 2008 3. 1-75,0 Viitna 75,0 2008 4. 1-109,1 Sämi 109,1 2007 5. 1-146,1 Varja 146,1 2007 6. 1-176,9 Konju 176,9 2006 23

Liiklusloendus 2009. aastal Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus 7. 1-195,0 Sinimäe 195,0 2006 8. 2-17,2 Patika 17,2 13.05.2009 9. 2-34,7 Kuivajõe 34,7 2006 10. 2-69,7 Ussisoo 69,7 2008 11. 2-93,5 Mäeküla 93,5 2007 12. 2-121,1 Adavere 121,2 2006 13. 2-165,3 Kärevere 165,3 2007 14. 2-182,4 Kandiküla 182,4 21.06.2009 15. 2-197,7 Tatra I 197,7 2008 16. 2-238,9 Heimtali 238,9 2007 17. 2-261,1 Tootsi 261,1 2007 18. 3-21,7 Mäetaguse 21,6 2007 19. 3-62,1 Tammispää 62,1 16.06.2009 20. 3-109,8 Pataste 109,8 2007 21. 3-124,9 Kõrveküla 124,9 8.01.2009 22. 3-154,1 Tõravere 154,1 2008 23. 3-185,4 Puka 185,4 2008 24. 3-213,0 Paju 213,0 2008 25. 4-21,1 Kanama 21,1 2007 26. 4-57,4 Vaimõisa 57,4 2007 27. 4-107,8 Are 107,8 2008 28. 4-123,7 Pärnu 123,7 26.08.2009 29. 4-140,3 Reiu 140,3 2006 30. 4-151,0 Võiste 151,0 2007 31. 4-189,0 Ikla 189,1 2008 32. 5-22,9 Tori 22,9 2008 33. 5-87,6 Reopalu 87,6 9.07.2009 34. 5-95,9 Mäo 95,9 2008 35. 5-155,7 Kadrina 155,7 2007 36. 6-34,7 Helme 34,7 2007 37. 6-77,8 Mõisaküla 77,8 2008 38. 6-107,6 Ristiküla 107,6 2.06.2009 39. 7-182,4 Murati 209,6 2008 40. 8-17,1 Hüüru 17,1 2007 41. 8-39,4 Kloogaranna 39,4 30.04.2009 42. 9-1,6 Harutee 1,6 9.06.2009 43. 9-38,2 Risti 38,2 2007 44. 9-64,6 Herjava 64,6 10.06.2009 45. 9-78,8 Rohuküla 78,9 2008 46. 10-37,2 Lihula 37,3 2006 47. 10-46,6 Valuste 46,6 25.06.2009 48. 10-118,5 Valjala 118,5 2006 49. 11-8,1 Jüri 8,1 2006 50. 13-2,3 Jägala 2,3 2008 51. 13-42,3 Jäneda 42,3 8.07.2009 52. 15-4,6 Kangru 4,6 2008 53. 15-34,7 Kohila 34,7 2008 54. 15-59,6 Kehtna 59,6 2008 55. 17-10,5 Maeru 10,5 29.05.2009 56. 20-3,9 Essu 3,9 2008 57. 21-6,0 Karkuse 6,0 5.05.2009 24

Liiklusloendus 2009. aastal Jrk LP tähis LP nimi LP asukoht, km Loenduse algus 58. 22-14,4 Assamalla 14,4 2008 59. 28-5,1 Kuusiku 5,1 14.05.2009 60. 31-28,4 Laiküla 28,4 2008 61. 36-14,2 Laiuse 14,2 2008 62. 37-13,8 Kaavere 13,8 2008 63. 39-3,4 Maramaa 3,4 22.07.2009 64. 39-37,6 Kassinurme 37,6 2008 65. 40-4,1 Tähtvere 4,1 6.01.2009 66. 45-12,2 Vana-Kastre 12,2 1.01.2009 67. 46-0,8 Tatra II 0,8 2008 68. 49-33,5 Sürgavere 33,5 2008 69. 49-60,6 Loodi 60,6 21.05.2009 70. 52-0,7 Viiratsi 0,7 22.05.2009 71. 59-2,4 Paikuse 2,4 27.08.2009 72. 60-13,1 Audru 13,1 2008 73. 61-18,2 Vastse-Kuuste 18,2 2008 74. 64-11,4 Joosu 11,4 2008 75. 67-33,9 Varstu 33,9 7.05.2009 76. 69-15,3 Linnamäe 15,3 6.05.2009 77. 78-4,6 Parila 4,6 11.06.2009 78. 80-19,6 Partsi 19,6 2007 79. 85-8,3 Kolgaküla 8,3 29.04.2009 80. 91-9,1 Tõrvajõe 9,1 17.06.2009 81. 92-17,0 Kaimi (Ulila) 14,4 9.10.2009 82. 92-69,8 Teemeistri 69,8 22.05.2009 83. 92-101,8 Kanaküla 101,8 20.05.2008 84. 11250-0,6 Randvere 0,6 27.05.2009 85. 11390-3,7 Kakumäe 3,7 8.06.2009 Katkestused püsiloenduspunktide töös on tingitud mitmetest asjaoludest ja sõltuvalt põhjustest on liiklusandmete registreerimine häiritud lühiajaliselt või pikema aja vältel. Käesoleva loendusperioodi jooksul töötasid 85-st püsiloenduspunktist täiesti probleemideta 15. Üksikuid 15-minutilisi pause loendustulemuste registreerimisel esines 37-s püsiloenduspunktis. 64-s loenduspunktis ei ületanud liiklusloenduse katkestuste kestvus 5% aastast. Kokkuvõte püsiloenduspunktide tööst ja andmete registreerimisel tekkinud probleemidest ning katkestuste põhjustest on toodud lisas 1. Lühiajalisi katkestusi tingib liiklusloenduri ja serveri vahelise ühenduse käigus loenduri kellaaja korrigeerimine, mille tulemusena võib üks 15-minutiline periood jääda andmetest tühjaks. Nimetatud toiming tehakse reeglina öisel ajal, mil liiklus on kõige väiksem. Sellised katkestused loendurite töös liiklusloenduse tulemusi ei mõjuta. 25

Liiklusloendus 2009. aastal Pikemaajalised katkestused loendustulemuste registreerimisel on tingitud teetöödest, loenduri tehnilistest (elektroonika) riketest või loenduri energiavarustuse häiretest., mis on omakorda valdavalt põhjustatud kas äikesest või pikematest katkestustest elektritarnijate võrgus. Elektrikatkestustest põhjustatud häireid loenduspunktide töös esines kõige rohkem püsiloenduspunktides. 7-182,4 Murati (kokku 28 päeva),. 2-17,2 Patika (18 päeva) ja. 39-37,6 Kassinurme (19 päeva). Teeremontidest põhjustatud katkestused liiklusloendurite töös esinesid viies püsiloenduspunktis:. 5-95,9 Mäo,. 15-34,7 Kohila,. 20-34,7 Essu,. 36-14,2 Laiuse ja. 91-9,1 Tõrvajõe. Probleemid andurite ja loenduri vahelises ühendusahelas on ümbritseva keskkonna ning ilmastikupõhised. Nendest teguritest põhjustatud katkestused loendustulemuste registreerimisel on avastatavad alles loendustulemuste hilisemal analüüsil. Maanteel. 92 Tartu-Viljandi-Kilingi=Nõmme kilomeetril 14,4 Ulila asunud püsiloenduspunkt paigutati teeremondi lõppedes uude asukohta, kilomeetrile 17,5 Kaimi. Koos püsiloenduspunkti ümberpaigutusega teostati ka püsiloenduspunkti tehniline kaasajastamine. Maantee. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 165,3 asuv Kärevere liiklusloenduspunkt oli ainuke, kus loendur töötas piezo anduritega. Sel aastal peale andurite täielikku lagunemist otsustati loenduspunkti mitte taastada. Uus loenduspuntki asukoht on täpsustamisel ja see ehitatakse 2010. aastal samale loenduslõigule. 26

Liiklusloendus 2009. aastal Lühiajaline liiklusloendus Lisaks pikaajalisele liiklusloendusele püsiloenduspunktides viiakse läbi ka lühiajalist liiklusloendust. Lühiajalisi liiklusloendusi tehakse perioodilistes ja teisaldatavates loenduspunktides. Kõik lühiajalises liiklusloenduses kasutatavad loendusseadmed on sõidukeid klassifitseeriva seadistusega. Perioodilised loenduspunktid on statsionaarselt väljaehitatud loenduspunktid, mis on ehituse poolest analoogsed püsiloenduspunktidele. Erinevalt püsiloenduspunktidest kasutatakse neis taastuvenergia lahendusi. Traffic Monitor tüüpi loendusseadmed paigaldatakse nendesse loenduspunktidesse liiklusloenduse teostamise ajaks. Perioodilised loenduspunktid on välja ehitatud suurema liiklussagedusega teelõikudele, kus voolikloenduritega loenduse teostamine on ohtlik ning saadavate andmete kvaliteet ei pruugi olla piisav. 2009. aastal ehitati välja esimesed 22 perioodiliselt töötavat liiklusloenduspunkti. Perioodiliste loenduspunktide nimekiri on toodud tabelis 17. Tabel 17. Perioodilised loenduspunktid seisuga 31.12.2009 Jrk Maantee Asukoht km LP tähis LP nimi 1 4 TALLINN - PÄRNU IKLA 12,9 4-12,9 Laagri 2 4 TALLINN - PÄRNU IKLA 16,8 4-16,8 Peoleo 3 8 TALLINN PALDISKI 24,3 8-24,3 Keila 4 8 TALLINN PALDISKI 29,8 8-29,8 Vaikse 5 11 TALLINNA RINGTEE 3,1 11-3,1 Väo 6 11 TALLINNA RINGTEE 12,7 11-12,7 Kurna 7 11 TALLINNA RINGTEE 15,7 11-15,7 Vaela 8 11 TALLINNA RINGTEE 21,0 11-22 Tammemäe 9 11 TALLINNA RINGTEE 26,3 11-26,3 Juuliku 10 11 TALLINNA RINGTEE 28,9 11-28,9 Jälgimäe 11 11 TALLINNA RINGTEE 35,6 11-35,6 Valingu 12 15 TALLINN - RAPLA TÜRI 13,4 15-13,4 Lokuti 13 15 TALLINN - RAPLA TÜRI 23,4 15-23,4 Tagadi 14 11115 KURNA TUHALA 5,0 11115-5 Kiili 15 11191 HARKU RANNAMÕISA 1,8 11191-1,8 Vatsla 16 11290 TALLINN LAGEDI 7,5 11290-7,5 Suur-Sõjamäe 17 11303 JÜRI ARUKÜLA 6,9 11303-6,9 Aruküla 18 11340 TALLINN - SAKU LAAGRI 7,2 11340-7,2 Karjääri 19 11340 TALLINN - SAKU LAAGRI 17,1 11340-17,1 Tänasilma 20 11342 SAKU - TÕDVA 2,2 11342-2,2 Saku 21 11390 TALLINN - RANNAMÕISA - KLOOGARANNA 10,1 11390-10,1 Rannamõisa 22 11401 LAAGRI HARKU 3,0 11401-3 Harku 27

Liiklusloendus 2009. aastal Perioodilistest loenduspunktidest 11 asuvad põhimaanteedel, 2 tugimaanteedel ja 9 kõrvalmaanteedel. Liiklusloendust teostati nendes loenduspunktides 2009. aastal kokku 28 ja need jagunesid järgmiselt: - põhimaanteedel 15 liiklusloendust; - tugimaanteedel 3 liiklusloendust; - kõrvalmaanteedel 10 liiklusloendust. Lühiajalise liiklusloenduse teostamiseks teisaldatavates loenduspunktides kasutatakse MetroCount Vechicle Classifier System liiklusloendureid (pilt 2). MetroCount liiklusloendurid on kahe voolikanduriga sõidukeid klassifitseerivad loendusseadmed. Voolikandurid paigaldatakse kindla vahekaugusega risti üle sõidutee ja ühendatakse loendusseadmega. Voolikutelt saadavad sõidukite poolt tekitatud impulsid loendusseade jäädvustab. Andmete töötlemise käigus on võimalik saada teavet sõidukite hulgast, liigist, liikumiskiirusest, pikivahest ja liikumissuundadest ning seda Pilt 2. Liiklusloendur MetroCount (kahe voolikanduriga) eraldi iga sõiduraja kohta. Kogu loendusperioodi jooksul esines juhuseid, kus liiklusloenduri voolikandurid olid lõhutud ja loendustulemused selle tõttu mittetäielikud. Liiklusloenduri voolikute lõhkumise põhjuseks oli üldjuhul kas vandalism, maanteedel teostatavad teehoolde tööd või voolikandurite purunemine teelõigul oleva suure liiklussageduse tõttu. Problemaatiline on liiklusloenduse teostamine MetroCount loenduritega suure liiklussagedusega teelõikudel, kuna tiheda liikluse tõttu ei ole alati võimalik loenduse läbiviijal tagada ohutust voolikute paigaldamisel ja ära võtmisel. Voolikloenduritega teostati 2009. aastal teisaldatavates loenduspunktides liiklusloendusi kokku 1485 ja need jagunesid järgmiselt: - Põhimaanteedel 131 liiklusloendust; - Tugimaanteedel 152 liiklusloendust; - Kõrvalmaanteedel 1202 liiklusloendust. 28

Liiklusloendus 2009. aastal Lühiajalise liiklusloenduse kestvus oli teisaldatavates loenduspunktides 5-7 päeva ja liiklusloendust alustati reeglina nädala keskel, vahemikus teisipäevast neljapäevani. Lühiajaline liiklusloendus teisaldatavates loenduspunktides teostati kevad- suve- ja sügisperioodil. Esimeste loendustega alustati 17. nädalal, viimased voolikloendurid paigaldati maanteedele 46. nädalal, perioodilistes loenduspunktides tehti liiklusloendust ka hiljem. Lühiajalist liiklusloendust ei teostatud nendel nädalatel, kus liiklus võis olla tavapärasest erinev (riiklikud pühad jms). Lühiajalist liiklusloendust teostati loenduspunktides kas ühel või kahel korral, üksikutel juhtudel ka kolmel korral (perioodilistes loenduspunktides). Ühekordne liiklusloendus viidi läbi maanteedel, kus oli planeeritud teostada ka kahekordseid liiklusloendusi või kus eeldatav liiklussagedus on väike (<100 auto/ööpäevas). Põhi- ja tugimaanteedel tehti üldjuhul lühiajalised liiklusloendused voolikloenduritega ühel korral loendusperioodi jooksul. Kõrvalmaanteedel asuvatest loenduspunktidest 40%-l viidi liiklusloendus läbi kahel korral, ülejäänud punktides ühel korral loendusperioodi jooksul. Sarnaselt 2007. ja 2008. aasta loendusperioodidega ei olnud võimalik ka 2009. aastal teostada liiklusloendust maantee. 1 Tallinn-Narva ja maantee. 7 Riia- Pihkva lõpu teelõikudel, kus liiklusloenduse teostamist takistasid raskeveokite pikad piirijärjekorrad. Samuti ebaõnnestus enamus lühiajalisi liiklusloendusi maantee. 1 Tallinn-Narva ja maantee. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa alguses. Selle põhjuseks oli voolikloendurite voolikute purunemised suure liiklussageduse tõttu. Lühiajaline liiklusloendus jagunes 2009. aastal Kirde- ja Edela-Eesti piirkondade vahel, maanteest. 1 Tallinn-Narva põhja poole jäävatele aladele ja saartele. Ülevaate lühiajaliste loenduspunktide paiknemisest ja asukohtadest annab Lisa 7 teemakaart. Järgmisel loendusperioodil on kavandatud lühiajaliste liiklusloenduste teostamine eelkõige Kagu-Eesti piirkonnas. 29

Liiklusloendus 2009. aastal Viimase nelja aasta lühiajalise liiklusloenduse teostamine AS Teede Tehnokeskuse poolt jaguneb järgmiselt: Lühiajalised liiklusloendused Maantee liik 2006.a. 2007.a. 2008.a. loendusi 2009.a. loenduspunkte Põhimaanteed 5 188 30 146 140 Tugimaanteed 124 270 155 154 K õrvalmaanteed 1212 819 kokku 129 188 300 1513 30

Liiklusloendus 2009. aastal LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks Liiklussagedus on erinev nii ajas kui ruumis ja ta on pidevas muutumises. Nii on suvine liiklussagedus suurem talveperioodi omast, öine liiklussagedus on väiksem päevasest, pühade perioodil liigub rohkem sõidukeid jne. Suuremate linnade ümbruse liiklus on aasta vältel ühtlane, suvitusrajoonide läheduses on liiklussagedus suurem suveperioodil, suusakeskustesse viivatel teedel liigub rohkem sõidukeid talvel jne. Liiklust iseloomustavad jooned muutuvad aja jooksul. Selline muutus võib olla ajutine (näiteks tingitud teeremonditöödest) või püsivama iseloomuga (uute elurajoonide väljaarendus). Selleks et saada ülevaadet liikluses toimuvast on vajalik kogutavaid andmeid süstematiseerida, analüüsida ja võrrelda. Liiklusloendusandmete võrdlemiseks teisendatakse loendustulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Esmased liikluse tulemused saadakse liiklusloenduste läbiviimisel loenduspunktides. Saadud loendustulemused on vajalik sõltuvalt liiklusloenduse kestvusest konkreetses punktis teisendada aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Saadud tulemus kantakse konkreetsele loenduslõigule. Reaalsete liiklusloendustega ei ole võimalik katta kogu teelõikude võrgustikku. Samas on vajalik liiklusloenduspunktideta teelõikudele leida samuti ööpäevaste liiklussageduse väärtused. Järgnevalt on kirjeldatud aasta keskmiste ööpäevaste liiklussageduste arvutamiste ja teisendamiste käiku 2009. aasta liiklusloenduse tulemustest. Aasta vältel suuremate tõrgeteta töötanud püsiloenduspunktide loendustulemused kajastavad selle loenduslõigu kus loenduspunkt asub aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Ülejäänud teelõikudele on aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused leitud lähtudes nende püsiloenduspunktide loendustulemustest. Liiklusloenduse tulemuste alusel leiti püsiloenduspunktide liikluse ebaühtlustegurid. See tähendab, et teatud ajaperioodile (päev ja nädal) arvutati selle perioodi liikluse koefitsient. Leitud koefitsientide graafikud iseloomustavad liiklust konkreetses loenduspunktis. Paljudes püsiloenduspunktides on liikluse iseloom suhteliselt sarnane, samas on aga ka püsiloenduspunkte, mida läbiv liiklus on oma iseloomult teiste liiklusloenduspunktide omast hoopis erinev. Kõikide püsiloenduspunktide liikluse koefitsientide graafikud on toodud Graafikul 11. 31

Liiklusloendus 2009. aastal nädal koef Nädala koefigraafikud püsiloenduspunktides 5 1 32,2 Kodasoo 1 75,0 Viitna 1 109,1 Sämi 1 146,1 Varja 1 176,9 Konju 1 195,0 Sinimäe 2 17,2 Patika 2 34,7 Kuivajõe 4,5 2 69,7 Ussisoo 2 93,5 Mäeküla 2 121,1 Adavere 2 197,7 Tatra I 2 238,9 Heimtali 2 261,1 Tootsi 3 21,7 Mäetaguse 3 109,8 Pataste 3 124,9 Kõrveküla 3 154,1 Tõravere 3 185,4 Puka 3 213,0 Paju 4 4 21,1 Kanama 4 57,4 Vaimõisa 4 107,8 Are 4 140,3 Reiu 4 151,0 Võiste 4 189,0 Ikla 5 22,9 Tori 5 95,9 Mäo 5 155,7 Kadrina 6 34,7 Helme 6 77,8 Mõisaküla 7 182,4 Murati 3,5 8 17,1 Hüüru 9 38,2 Risti 9 78,7 Rohuküla 10 37,2 Lihula 10 118,5 Valjala 11 8,1 Jüri 13 2,3 Jägala 15 34,7 Kohila 3 2,5 2 1,5 1 0,5 1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 nädal Graafik 11. Püsiloenduspunktide nädalase liikluse koefitsientide graafikud. Liikluse koefitsiendigraafikute alusel koondati sarnase liikluse iseloomuga püsiloenduspunktid 5-de gruppi: - Grupp 1, tavaliiklus; - Grupp 2, suvine liiklus; - Grupp 3, linnalähedane liiklus; - Grupp 4, langeva trendiga liiklus; - Grupp 5, ühiseid jooni mitteomav liiklus. Püsiloenduspunktidele, mille liiklussagedust mõjutasid teeremontidega seotud pikemaajalised teelõikude sulgemised liiklusele, jäeti liikluse iseloomu grupp määramata. Pikemaajalised liikluse sulgemised (üle ühe kuu) mõjutavad aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse suurust ja see mõju on kajastatud ka nende teelõikude aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse väärtuses. Ülevaate püsiloenduspunktide, mis töötasid kogu 2009. aasta, jagunemisest erinevatesse gruppidesse annavad Lisa 2 graafikud. 32

Liiklusloendus 2009. aastal Tavaliiklusega gruppi kuulub enamus püsiloenduspunktidest. Tavagrupi liiklus ei ole mõjutatud niiöelda erilistest teguritest. Suvine liiklussagedus on seal 1,4 kuni 1,6 korda suurem talvisest liiklussagedusest. Keskmine ööpäevane liiklussagedus on nädalatel 13, 14, 43 ja 44 ligilähedane loenduspunkti aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Suvise liiklusega grupi aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust eristab teiste gruppide liiklussagedusest suveperioodil liikuvate sõidukite tunduvalt suurem osakaal teiste gruppide omast. Suveaja liiklussagedus on neis püsiloenduspunktides kuni 2,2 korda suurem talvisest liiklussageduses. Keskmine ööpäevane liiklussagedus on nädalatel 13, 14, 43 ja 44 (sarnaselt tavaliiklusega grupile) ligilähedane loenduspunkti aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Liiklus on suvise iseloomuga püsiloenduspunktides, mis asuvad saartel, Haapsalu poole suunduvatel maanteedel, Pärnu poole suunduvatel maanteedel, Jõhvist Vasknarva suunas ja Peipsi põhjaranniku ümbruse maanteedel, Aovere-Kallaste-Omedu piirkonnas, Jägala-Käravete vahelisel teelõigul ja Pärnu-Ikla teelõigul. Maanteed, mille liiklussagedus on aasta vältel suhteliselt väike, kuid mida mööda liigub paaril korral aastas väga suur hulk sõidukeid, liigituvad samuti suvise liiklusega gruppi. Suuremate linnade ümbruses või tiheasustuse piirkondades on liiklussagedus aasta vältel ühtlane. Suures osas mõjutab seda liiklust inimeste liikumine marsruudil töökodu-töö. Sellistes piirkondades asuvad püsiloenduspunktid kuuluvad linnalähedase liiklusega gruppi. Talvine liiklussagedus erineb suvisest nendes püsiloenduspunktides ainult 1,2 korda. Erinevalt eelmiste gruppide omast on selle grupi aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega nädalad 10 ja 40. Eelmisesse kolme gruppi kuuluvates püsiloenduspunktides on aasta alguse ja lõpu liiklussagedus samas suurusjärgus. Grupi 1 ja 2 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega nädalad langevad kokku. Nendest erineva trendijoonega ja liikluse muutuse kaarega eristusid kolme püsiloenduspunkti liiklussagedust iseloomustavad koefitsiendigraafikud. Kehtna, Maeru ja Varstu püsiloenduspunktid jäeti omaette gruppi. Kõige ligilähedasem on selle grupi püsiloenduspunktide liiklus tavaliikluse grupi omaga. Erinevuseks on selle grupi liiklussageduse trendijoone langus aasta lõpus. Sel põhjusel nimetati ka grupp langeva trendiga liikluseks. Võib oletada, et nendes piirkondades võib järgmise aasta liiklussagedus langeda. Aasta keskmise 33

Liiklusloendus 2009. aastal ööpäevase liiklussagedusega nädalad on siin samal ajal linnalähedase grupi omaga, nädalad 10 ja 40. Pärast enamuse püsiloenduspunktide jagamist gruppidesse jäid järele neli püsiloenduspunkti, mille liikluse iseloom oli väga erinev kõikide teiste püsiloenduspunktide liiklusest. Samuti puudusid neil ka omavahel ühised jooned. Tinglikult nimetati seda gruppi ühiseid jooni mitteomavaks liikluse grupiks. Siia kuuluvad Murati, Rohuküla, Lihula ja Tatra II püsiloenduspunktid. Liiklust nendes punktides mõjutab piiripunktide ja sadamate nn läbilaskevõime ja hooajalise puhkuse liiklus. Hooajalise puhkuse liiklusega on nendest Tatra II püsiloenduspunkt. Kui kõikides teistes püsiloenduspunktides saavutatakse liikluse tipp suvel, siis selles püsiloenduspunktis on kõrgpunkt kahel korral aastas, suvel ja talvel. Esimesse nelja gruppi kuuluvatel püsiloenduspunktidel on grupi siseselt suhteliselt sarnased koefitsiendigraafikud ning päeva- ja nädala koefitsiendid ehk ebaühtlustegurid. Igale grupile arvutati grupi keskmised nädalakoefitsiendid. Nende nelja grupi keskmised koefitsiendigraafikud on toodud graafikul 12 ja need iseloomustavad erinevate piirkondade liikluse muutusi ajas. Gruppide keskmised nädala koefitsiendid nädala koef 2,1 2,0 1,9 grupp 1 grupp 2 grupp 3 grupp 4 1,8 1,7 1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 nädal 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 Graafik 12. Püsiloenduspunktide gruppide liikluse iseloomu koefitsiendigraafikud. 34