Microsoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]

Seotud dokumendid
Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

PowerPoint Presentation

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Projekt Kõik võib olla muusika

PowerPoint Presentation

Õnn ja haridus

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Present majandus PS 0

Pealkiri on selline

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

No Slide Title

Õppekava arendus

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

VKE definitsioon

Present enesejuhtimine

Kuidas kehtestada N&M

PowerPointi esitlus

PowerPoint Presentation

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

“MÄLUKAS”

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

6

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

6

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

Present enesejuhtimine lühi

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Markina

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

PowerPoint Presentation

Kuidas hoida tervist töökohal?

Muutuste juhtimine ühiskonnas_Õppekava kavand

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

Muutused ja muudatuste juhtimine

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

Slide 1

5_Aune_Past

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

VaadePõllult_16.02

Monitooring 2010f

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

Juhtimine III.ppt

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Tootmine_ja_tootlikkus

ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

PowerPointi esitlus

TOYOTA KATA Mike Rother

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär

PowerPoint Presentation

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Faktileht-1.indd

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Katrina Koha PAINDLIKUD TÖÖVORMID JA PSÜHHOLOOGILINE LEPE SA ARCHIMEDES NÄITEL Magistrit

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Microsoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

C

Vilistlaste esindajate koosolek

Slide 1

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

Pealkiri

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Väljavõte:

HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele: Inimese sobitamine tööga Töö sobitamine inimesega Tänapäeval lahendavad neid küsimusi elukutsevalik ja tööpsühholoogia, juhtimispsühholoogia ja ergonoomika. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 1 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 2 Organisatsioonipsühholoogia otsib vastuseid küsimustele: Kuidas inimesi värvatakse, valitakse ja sotsialiseeritakse organisatsiooni Kuidas töötajaid motiveeritakse ja tasustatakse Kuidas organisatsioonid on formaalselt ja mitteformaalselt struktureeritud gruppideks, üksusteks ja meeskondadeks Kuidas tekivad liidrid ja kuidas nad toimivad Kuidas organisatsioonid mõjutavad inimeste mõtlemist, tundeid ja käitumist Organisatsioonipsühholoogia uurib nii indiviidi kui grupi käitumist Organisatsioonipsühholoogia on noor teadusharu ning oma olemuselt hübriid distsipliin, mis ületab ja lõhub erinevate distsipliinide piire. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 3 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 4 Psühholoogia Sotsioloogia Õppimine Motivatsioon Isiksus Juhtimine, liider Stress Töö kujundamine Tööga rahulolu Hoiak jne Grupi dünaamika Kommunikatsioon Võim Konflikt Organisatsiooni teooria muutused kultuur jne Indiviidi Grupi Käitumise muutus Hoiakud Sotsiaalpsühh. Kommunikatsioon Grupi protsessid Otsustamine jne Organisatsioo Kultuuride võrdlus n kui süsteem Antropoloogia Väärtused Organisatsiooni kultuur Org. keskkond jne Konflikt Politoloogia Võim Liina Randmann MSc Org.poliitika TTÜ Sotsiaalteaduskond jne Tööstuspsühholoogia instituut 5 Organisatsioonipsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia distsipliinid Juhtimine Interpersonaalne kommunikatsioon Otsustamine Probleemide lahendamine Motiveerimine Meeskond Eetika Kultuur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 6 1

Organisatsioonipsühholoogia valdkonnad Organisatsioonipsühholoogial on kuus suuremat valdkonda 1. Personali psühholoogia 2. Organisatsiooni käitumine 3. Organisatsiooni areng 4. Töösuhted 5. Kutsevalik ja karjäärinõustamine 6. Inseneripsühholoogia Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 7 Millega tegeleb organisatsiooni psühholoog? Personali valiku ja hindamisega Õppe vajaduste väljaselgitamisega Tegevuse hindamisega Organisatsiooni muutustega Ergonoomikaga Elukutsevaliku ja nõustamisega Suhtlemisoskuste arendamisega Võrdsete võimaluste loomisega Töö turvalisuse ja tervisega Töö kujundamisega Hoiakute mõõtmise ja kujundamisega Heaolu, töö- ja elukvaliteediga Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 8 Mis on organisatsioon? Organisatsioonid on inimeste loodud. Organisatsioonid on üksused, kus üksteisega suhtlevad ja üksteisest sõltuvad inimesed töötades koos taotlevad ühiseid eesmärke. Organisatsioonidel on erinevaid vorme ning erinevaid eesmärke, mis ei ole kõigi organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt omaks võetud. Inimesed on sotsiaalsed olendid Inimese sotsiaalsus Me kõik otsime kontakti teiste inimestega teadmises, et see rikastab meie elu väga mitmel moel Enamus meie suhtest on struktureeritud suhted on reguleeritud, koordineeritud ja juhitud. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 9 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 10 Inimesed on psühholoogiliste gruppide liikmed, kes tegutsevad jagatud/ühiste sotsiaalsete identiteetide alusel, aga samavõrd on nad ka indiviidid, kes tegutsevad individuaalsete erisuste ja identiteetide alusel. Sotsiaalne identiteeti protsess leiab alati aset mingis sotsiaalses kontekstis ja on kujundatud sotsiaalse reaalsuse poolt. Organisatsioonid on sotsiaalsed struktuurid ning see, kuidas inimesed orienteeruvad ja määratlevad end psühhologiliselt neis struktuurides ja suhtes nende struktuuridega, on määravad mõistmaks seda, kuidas inimesed tunnevad, mõtlevad ja toimivad. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 11 Organisatsioonid ei ole pelgalt stiimulite kogumid, mis piiravad või soodustavad inimese tegevust, seda selliselt muutes, vaid nad vormivad ka inimese kognitiivset ettekujutust endast, muutes meie subjektiivseid kogemusi enda olemusest ja keskkonna psühholoogilist tähendust. Organisatsioonid muudavad inimese tundeid, eesmärke, väärtusi, motiive, hoiakuid ja veendumusi, ka kognitiivseid tõlgendusi ja ressursse, mis määratlevad inimest kui psühholoogilist ja sotsiaalset tegelast. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 12 2

Organisatsiooni tunnused Organisatsiooni erinevatele definitsioonidele on omased kolm joont: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. (Statt, 1994) Organisatsioon on sisemiselt diferentseeritud eesmärki omav grupp, millel on psühholoogiline mõju oma liikmetele. (Haslam, 2005) Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 13 Organisatsioon kui sotsiaalne süsteem Organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis koordineerib inimeste käitumist rollide normide ja väärtuste kaudu (Katz and Kahn, 1966). Rollid on seotud inimese koha ja funktsiooniga. Rollid määratletakse süsteemi siseselt ja vastavad süsteemi operatsioonidele. Normid on hoiakulised või käitumuslikud ettekirjutused, mis seotud rollidega. Nad loovad ootused selle kohta, kuidas inimesed organisatsioonis peaksid mõtlema, tundma ja tegutsema. Väärtused on kõrgema taseme põhimõtted, mille eesmärgiks on juhtida inimese käitumist ja organisatsiooni tegevust tervikuna. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 14 Rollide, normide ja väärtuste eesmärgiks on luua ühtseid arusaamu ja tähendusi, mis n iga organisatsiooni unikaalse kultuuri aluseks. Inimese võime töötada tulemuslikult sõltub olulisel määral organisatsiooni kultuuri mõistmisest. Formaalne organisatsioon On teadlikult loodud ja planeeritud Toimib sihikindlalt kindlate eesmärkide saavutamiseks Struktureeritud ja koordineeritud on tegevused ja ülesanded On hierarhilise struktuuriga ja määratletud eesmärkidega Suhted on määratletud Määratletud on pädevus ja vastutuse piirid On toimunud ülesannete jaotus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 15 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 16 Formaalne organisatsioon Formaalne struktuur näitab ära spetsialiseerumise, tsentraliseerituse, standardiseerituse, formaliseerituse. Organisatsiooni struktuuri (kõrge/madal, tsentraliseeritud/detsentraliseeritud) kujunemine on organisatsiooni ajaloo, tehnoloogia ja keskkonna mõjude tulemus. Mitteformaalne organisatsioon Kujuneb spontaanselt, inimeste sotsiaalsetest ja psühholoogilistest vajadustest lähtuvalt On paindlik ja nõrgalt struktureeritud Suhteid ei määratleta Grupp kujundab ise oma normid Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 17 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 18 3

Mitteformaalne organisatsioon Mitteformaalse grupi funktsiooniks on: Rahuldada liikmete sotsiaalseid vajadusi Võimaldab lisa kommunikatsiooni kanaleid Pakub motivatsiooni võimalusi ja mitteformaalseid töö meetodeid Pakub turvalisuse ja stabiilsuse tunnet ning läbi normide võimaldab kontrolli teiste inimeste käitumise üle Näitab välja formaalse organisatsiooni nõrgad küljed Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 19 Struktuur Organisatsioonide võrdlus Formaalne organisatsioon Planeeritud, ratsionaalne stabiilne Mitteformaalne organisatsioon Spontaanne, emotsionaalne, dünaamiline Positsioonid Töö, juht määratud Roll, juht tõstetakse staatusesse Eesmärgid Kasumlikkus või ühiskonna teenimine Liikmete vajaduste rahuldamine Mõju Positsioon, ametivõim, ülalt alla Isiksus, mõju, alt üles Kontrolli mehhanism Vallandamise hirm, ametialandus Kommunikatsioon Formaalsed kanalid, selgelt määratletud, aeglane, täpne ja korrektne, suhted positsioonide alusel Füüsilised või sotsiaalsed sanktsioonid, normid Kaardistamine Organisatsiooni skeem Sotsiogramm Mitteametlik infovõrk, halvasti määratletud, kiire, ei ole täpne, kordumatu, suhted sobivuse alusel Kuuluvus Kõik töögrupi liikmed, lojaalsus Sobivuse alusel, kohessiivsus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 20 Organisatsiooni uurimise d Majanduslik - F.Taylori teaduslik juhtimine Individuaalsete erinevuste - H.Münsterberg, J.McKeen Cattell, Inimsuhete Elton Mayo Kognitiivne peale II MS Sotsiaalse identiteedi Ashford ja Mael (1989) sidusid organisatsiooni käitumise ja sotsiaalse identiteedi teooriad Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 21 suur Org-i elu sotsiaal-kontekstiliste dimensioonide analüüs Organisatsiooni uurimise d Inimsuhete Majanduslik Individ-te erinevuste Sotsiaalse identiteedi Kognitiivne väike Psühholoogiliste protsesside analüüs suur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 22 Organisatsiooni käitumine Inimkäitumise seaduspärasuste mõju organisatsioonis uurib ja kirjeldab organisatsioonikäitumine. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 23 Mis on organisatsiooni käitumine? Organisatsiooni käitumine on käitumine, mis ilmneb organisatsiooni füüsilistes ja psühholoogilistes piirides. Organisatsiooni käitumine uurib inimese käitumist organisatsioonis, kus ta töötab. Ning kus tema käitumine on kujundatud, mõjutatud ja kinnitatud organisatsiooni nähtavate ja varjatud vajaduste poolt. Mõju on alati kahepoolne inimese võimed ja isiksuse omadused määravad tema valikud ning selle kuidas ta käitub organsatsioonis. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 24 4

Organisatsiooni käitumise teoreetikud rõhutavad organisatsiooni mõju inimese käitumisele. Neid huvitab, kuidas organisatsiooni kultuur, kliima, normid või struktuur kujundavad inimese käitumist. Kuid peale selle, et inimesed valivad endale organisatsiooni saavad nad seda ka muuta oma vajadustest tulenevat et organisatsioon sobiks enam nende vajaduste ja püüdlustega. Organisatsioonid saavad inimese käitumist kujundada vaid siis kui inimene toimib antud organisatsioonis. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 25 Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni Organisatsiooni- Teoreetiline teooria käitumine Organisatsiooni Inimressursside Praktiline arendamine juhtimine Makro Mikro Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 26 Inimesed kontrollivad oma käitumist sel määral, kui võimaldab nende koge- muste pagas ning seda- kaudu kontrollivad ka keskkonda ja tagajärgi. Reaalsuse tõlgendamine ja ettekujutuse loomine juhivad organisatsioonikäitumist Organisatsioonikäitumise teoreetiline taust ORGANISATSIOONI LIIKMED Kõige keerukamad käitumismudelid ORGANISATSIOONI- omandatakse ORGANISATSIOONI KÄITUMINE vahetu jälgimise KESKKOND ja teiste imiteerimise kaudu organisatsioonis Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 27 Töö olemuse ja omaduste muutumine Keskkonna muutuste mõju Üha suurenev mitmekesisus Töö ja pereelu integreerumine Tööjõu muutumine ja ümber formeerumine Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine Sotsiaalsete normide ja tarve-te muutumine Vajadus uue Vajadus uue juhtimispraktika organisatsiooni järele struktuuri järele Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 28 Organisatsiooni efektiivsus Materiaalsed ressursid Organisatsiooni efektiivsus Ressursid Inimesed Eesmärgid Inimressurss Mittemateriaalsed ressursid Struktuur Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 29 Organisatsiooni jäämägi Üks huvitavamaid lähenemisi organisatsioonilisele käitumisele on nn. jäämäe idee. Miks laevad upuvad. Tavaliselt mitte sellepärast, mida meremehed näevad, vaid pigem nendel põhjustel, mida nad ei näe. Arvatakse, et üheks võimaluseks selgitamaks inimeste käitumist tööl on organisatsiooni vaatlemine jäämäena. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 30 5

Formaalsed aspekti (nähtavad) Formaalsed eesmärgid Finantsallikad Organisatsiooni jäämägi Tehnoloogia Kliendid Materiaalsed soodustused Väline kompetentsus ja vilumused Käitumislikud aspektid (varjatud) Eesmärgid Kommunikatsiooni mudel Organisatsiooni ülesehitus Mitteformaalsed protsessid organisatsioonis Personal Konfliktid Poliitiline käitumine Reeglid ja regulatsioon Varjatud kompetentsus ja vilumus Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut 31 6