arengukava

KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Kalle Küttis Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL ARENGUKAVA 2011/2012 2014 Kehtna 2011 1

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 3 2 KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOLI VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED... 5 2 KOOLI HETKEOLUKORD... 6 3 KOOLI ARENGUSUUNDADE 2006 2010 AASTATE ARENGUKAVA ANALÜÜS... 11 4 ÜLEKOOLILISED EESMÄRGID... 15 4.1. Eesmärk 1: Heatasemeline ja kvaliteetõpe... 15 4.2. Eesmärk 2: Terviklik, uuendatud õppekeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega.... 16 4.3. Eesmärk 3: Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine.... 16 4.4. Eesmärk 4: Efektiivne juhtimine... 17 5 ÕPPEKAVARÜHMADE PEAMISED ARENGUEESMÄRGID... 18 5.1. Arhitektuur ja linnaplaneerimine... 18 5.2. Arvutiteadused... 19 5.3. Ehitus ja tsiviilrajatised... 20 5.4. Majutamine ja toitlustamine... 21 5.5. Transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus, lennundustehnika... 22 6 RISKIANALÜÜS... 23 7 ARENGUKAVA KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA MUUTMISE KORD... 23 2

1 SISSEJUHATUS Kooli üldiseloomustus Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Kehtna MTK) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. Ametialast haridust on Kehtnas antud alates 1925. aastast kui asutati Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool. Vahepealsetel aastatel on vaheldunud koolitüübid, koolis õpetatavad erialad ja koolide nimed. Koolituse ajalooga Kehtnas saab tutvuda kooli koduleheküljel (http://www.kehtna.edu.ee/). Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli nimetust kantakse alates 2000. aastast. Koolis õpetatakse põhi- ja keskhariduse baasil kuues õppekavarühmas 20 õppekava alusel. Õppekava rühmad on: arhitektuur ja linnaplaneerimine, arvutiteadused, ehitus- ja tsiviilrajatised, majutamine ja toitlustamine, transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika. Kool korraldab täienduskoolitust kõigis koolis õpetatavates õppekavarühmades ja on kutset andvate organite (KAO) poolt heaks kiidetud hindamiskeskus kuues valdkonnas. Kehtna MTK osaleb riiklikel kutsevõistlustel, kus parimad saavutused on majutamise ja toitlustamise, infotehnoloogia ja ehituse valdkonnas. Kehtna MTK-s õpetatakse ainukesena Eestis liikurmasinajuhte, liikurmasinate tehnikuid, maamõõtjaid ning maaparandust ja vesiehitust. Kool teeb koostööd väga erinevate sotsiaalsete partneritega, sh tuntud firmade ja nende Eestis paiknevate esindustega. Koos partneritega toimub õppekavade kaasajastamine, õpetajate täienduskoolitus ja töökeskkonnas sta eerimine, õpilaste ettevõtte praktika korraldamine ning õppemateriaalse baasi uuendamine. Käesoleva arengukava perioodil on planeeritud renoveerida Euroopa Liidu struktuurfondide rahastuse toel kooli rasketehnika väljaõppekeskus, õpilaskodu, peahoone, võimla ja garaa ning ehitada õppeväljakute kompleks. Kehtna on campus- tüüpi keskkond, kus harrastatakse erinevaid spordialasid, tegeletakse laulmise, tantsimise, näitlemise ning mälumänguga. Andmed õppeasutuse kohta Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kehtna Economy and Technolology School Registrikood 70000846 Aadress Kooli 1, Kehtna 79001, Raplamaa E-post: kehtnamtk@kehtna.edu.ee Kodulehekülg: http://www.kehtna.edu.ee Direktor: Eero Kalberg / Tel 487 5260 Õppeosakonna juhataja: Erni Ajaots / Tel 457 5246 3

Kooli struktuur Koolis töötab 56 inimest, kellest 36 on pedagoogid. Kehtna MTK struktuur Kooli nõukogu Direktor Õppenõukogu Raamatupidamine Õpilasomavalitsus Kantselei Õppeosakond Arenguosakond Haldusosakond Juhtõpetajad Projektid Töökojad Kutseala valdkonnad Kutseõpetajad Õppekavad Praktikad Laborid Rühmajuhatajad Õpilased Õpetajad Raamatukogu Sport ja kultuur Investeeringud Välispraktika Üritused Seminarid Täiend- ja ümberõpe Reklaam Koduleht Meedia Kutsenõustamine Sisseseaded Inventar Õpilaskodud Kasvatajad Korrapidajad Valvurid Söökla Kokk Kondiiter Hooned ja rajatised Infotehnoloogia Arengukava koostamine Arengukavas on käsitletud õppetöö kvaliteedi tõusu tagamiseks rakendatavaid abinõusid, õpikeskkonna uuendamist, erialade süsteemset ja eesmärgipärast arendamist ning efektiivset juhtimist. Täpne tegevusplaan koos tähtaegade ja vastutajate ning vajalike ressurssidega on arengukava tegevuskavas. Arengukava osaks on valdkondade arengu- ja tegevuskavad. 2011-2014 koostamisel on aluseks võetud: Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2009-2013 (Haridus- ja Teadusministeerium) Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 (Haridus- ja Teadusministeerium) Tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2017 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund Hariduse infrastruktuuri arendamine Rapla maakonna arengukava aastani 2015 Kehtna valla arengukava aastani 2015 Kehtna MTK arengukava 2006-2010 Kehtna MTK väliskommunikatsiooni strateegia. Arengukava koostamise protsess kestis 2010. aasta maikuust oktoobrini, kuhu kaasati kooli huvigrupid. Protsessi käigus viidi läbi seminare, võeti arvesse erinevaid raamdokumente ning kavandati kooli ja valdkondade arengusuunad antud perioodiks. 4

2 KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOLI VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED Kehtna Majandus- ja Tehnoloogikool on loonud koostöös töötajate ning koostööpartneritega visiooni, missiooni ja väärtused, millest juhindutakse oma igapäevatöös. Missioon Iga õppija tööalane toimetulek elukestva õppe ajastul. Visioon Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool on paindlik õpikeskkond, mis tagab tööjõuturu nõudmistele vastava kutseoskustega lõpetaja, kelle pädevused on vastavuses ühiskonna ootuste ja vajadustega. Kooli väärtused Koostöö - erinevad kooli huvigrupid määratlevad ühised soovid ja vajadused ning lähtuvad nendest oma tegevuses. Naeratav õpilane - iga õppija ja erinevate huvigruppide kesksus igapäevases tegevuses. Toimetulev inimene - enesearendamine ehk võime muutuvas maailmas rakendada oma oskusi, teadmisi, vilumusi vajalikes ja erinevates situatsioonides ning neis toime tulla nii tööalaselt kui ka igapäevaelus. Kaasatus - demokraatia kui põhiprintsiibi rakendamine igapäevases organisatsiooni tegevuses. Kriitilised edutegurid 1. Heatasemeline ja kvaliteetõpe tagab nii tasemekoolituse kui täienduskoolituse õppijad. 2. Terviklik, uuendatud õpikeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega. 3. Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine ning Eesti tipptase valitud erialadel. 4. Efektiivne kooli juhtimine, mille eelduseks on kõikide huvipoolte rahulolu, mis tagab õppijate olemasolu ja hea hariduse. 5

2 KOOLI HETKEOLUKORD Õpilaste arv 2010/2011 talvel oli ca 550 õpilast ning see on olnud viimased viis aastat stabiilne (tabel 1). Õpilased pärinevad peamiselt Rapla maakonnast (64%). Harjumaalt õpib 12% ja Pärnumaalt 6% ja ülejäänud Eesti maakondadest on 18% õpilastest. Koolis õppijatest on ca 76% meessoost. Täienduskoolituses on õppijaid igal aastal ca 500. Tabel 1. Õpilaste arv aastatel 1997-2011 Õppeaasta N M KOKKU 1997/98 79 339 418 1998/99 88 351 439 1999/00 92 354 446 2000/01 90 367 457 2001/02 89 348 437 2002/03 85 367 452 2003/04 78 367 445 2004/05 110 393 503 2005/06 143 414 557 2006/07 129 416 545 2007/08 123 433 556 2008/09 130 408 538 2009/10 129 459 588 2010/11 140 439 579 Õppekava rühmadest ja riikliku koolitustellimuse täitmisest annab ülevaate joonis 1. Populaarsemad valdkonnad on mootorliikurid, majutamine ja toitlustamine, arvutikasutus ja transporditeenused. RKT täitmine õppekavarühmiti 2008/2009 ja 2009/2010 140 120 100 80 60 40 2008/09 2009/10 20 0 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehni Ehitus ja tsiviilrajatised Transporditeen used Arvutikasutus Arhitektuur ja Majutamine ja linnaplaneerimi toitlustamine ne 2008/09 96,9 85,2 93,5 90,3 101,9 107,5 2009/10 110 81,7 100 104,4 120,8 76,6 Joonis 1. Riikliku koolitustellimuse täitmine õppekava rühmiti 2008/2009 ja 2009/2010. 6

Kehtna MTK peab oluliseks kutseeksami sooritanud õpilaste arvu (tabel 2), kutsevõistlustel osalemist (tabel 3) ja töölerakendumist (joonis 2), sest need annavad tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. Kutsevõistlustel osalemise tulemused on head, sest aastast 2007 on saadud auhinnalisi kohti koolis õpetatavatel erialadel. Enim tähelepanu tuleb pöörata kutseeksamite sooritamisele. Tabel 2. Kutseeksami sooritanud õpilaste osakaal lõpetajate koguarvust protsentides Õppekavarühm 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 Majutamine ja toitlustamine 55,60 34,30 35,30 44,40 30,80 Arvutiteadused 37 38,70 17,60 7,10 27,80 Arhitektuur ja linnaplaneerimine - 57,10 81 66,70 50 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika - - - 2,70 - Transporditeenused - - - 7,50 3,20 Keskmine 37 22 20,60 14 11,30 Tabel 3. Kutsevõistlustel osalemise tulemused 2007-2011 Noorte kokkade ja teenindajate kutsevõistlus Nooruslik kevad 2007 2008 2009 2010 2011 I koht- III koht- kokad, I koht- kokad, IV koht- kokad, I III koht- kokad kokad ürii lemmiku säravaima koht ja parim tiitli pälvis meie teenindaja tiitel, noorteenindaja kooli meie kooli teenindaja võistlejale Noor kokk I koht II koht I koht Noor teenindaja Noor meister 2010 Plaatimine Firma Knauf kutsevõistlus Knauf Junior Trophy Noor meister 2010 Infotehnoloogia Autoerialade kutsemeisterlikkuse kümnevõistlus Eesti künnimeistrivõistlused Kutsekoolide vabariiklik viimistlejate võistlus Ehituspuusseppade vabariiklik kutsevõistlus säravaim teenindaja Eripreemia võistlusel osalenud ainsale tüdrukule V koht I koht II- III koht VII koht II koht III koht I koht Knauf Junior Trophy Eesti eelvõistlus I koht Knauf Junior Trophy 2011 I koht IV koht 6. Knauf Junior Trophy 2011 - Kuivkrohv konstruktsioonide ehitajate euroopa meistrivõistlused (Šveitsis) 7

Töölerakendumise % õppekavarühmiti 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Ehitus ja tsiviilrajatised Arvutiteadused Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Majutamine ja toitlustamine Arhitektuur ja linnaplaneerimine Transporditeenused 2006/07 2007/08 2008/09 Joonis 2. Õpilaste töölerakendumine 2006 2009 õppekava rühmiti. Õppeprotsessi toetavad tugitegevused Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpilased ja töötajad osalevad Eesti Kutsekoolispordi Liidu ja Rapla Maakonna Spordiliidu korraldatud jõukatsumistel. Tulemuste põhjal kuulub Kehtna MTK kolme sportlikuma kutseõppeasutuse hulka viie viimase aasta jooksul. Täienduskoolituse- ja ümberõppe osakaal on aastate jooksul järjest suurenenud. Positiivse tõuke andis Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi projekt Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused, mis on aidanud jõuda uute sihtrühmadeni. Koolituste kavandamisel on koostööd tehtud erinevate riiklike ja eraettevõtetega, püüdes reageerida tööturul tekkinud vajadustele. Tabel 6 iseloomustab 2010.aasta täienduskoolituse läbiviimist. Tabel 6. Täienduskoolitus Kehtna MTK-s 2010. aastal Kriteerium Näitaja Koolituste arv 36 Koolitustunnid 1570h Alustajaid 510 Lõpetajaid 486 RKT tellimus 442 Kogumaksumus 1 605 907kr 8

SWOT - analüüs Tugevused Kooli ajalooline taust ning traditsioonid. Rasketehnika õppehoone ja praktikakeskuse investeering ning valdkonna hea koostöö partneritega. Saavutatud piirkondlik juhtpositsioon majutus-toitlustusvaldkonnas. Hea koostöö Kehtna valla, Rapla maavalitsuse ja riigiasutuste ning ettevõtjatega. Kutset andvate organite (KAO) poolt heaks kiidetud hindamiskeskusena töötamine. Kutseeksamite tulemused. Valminud kaasaegne õpilaskodu. Võimalused Tihedam koostöö erinevate piirkonna koolidega. Kutsehariduse populaarsuse ja vajaduse tõus ühiskonnas. Täiendus- ja ümberõppes osalejate arvu osakaalu suurenemine õpilaskontingendis. Õpilaste kaasamine huvitegevusse, paremate tugiteenuste loomine (karjaääriplaneerimine, nõustamiste parimate praktikate rakendamine). Tervikliku kompleksi loomine. Lisa-aasta võimalus pärast kutseõppeasutuse lõpetamise riigieksamiteks valmistumisel. Nõrkused Kaasaja nõuetele vastava peamaja puudumine. Arvutiteaduste ning majutamise- toitlustamise valdkonna nõrk praktikabaas, mis pärsib arengut. Tööülesannete mittepiisav selgus. Ühtlustunde puudumine majas. Vananev personal. Ohud Õpilaste arvu jätkuv vähenemine riigis tervikuna. Saadava hariduse kvaliteet. Tugevam õpilaskontingent pärast põhikooli astub endiselt gümnaasiumidesse. Tõmbekeskustest väljaspool asuvate kutseõppeasutuste vajadustega mittearvestmine, mis tingib eeliste andmise suurtes keskustes asuvatele suurtele õppeasutustele. 9

Kooliga seotud huvigrupid Kool arendab oma tegevuses koostööd erinevate huvigruppidega. Ülevaate tähtsamatest huvigruppidest, nende esindajatest ja huvidest annab alljärgnev tabel, mis on koostatud sisekommunikatsiooni strateegia alusel. Huvigrupp Esindaja Ootused Suunatud tegevus Riik Haridus- ja Teadusministeerium, SA Riikliku kutsehariduspoliitika elluviimine Aruandlus, osalemine poliitika väljatöötamises, Innove, Kutsekoda, REKK, teised osalemine riiklike õppekavade väljatöötamises ning riigiasutused eelpoolnimetatute elluviimisel oma igapäevases tegevuse Üldsus Teised koolid Kohalikud omavalitsused, ühiskondlikud organisatsioonid, meedia, lapsevanemad Üldhariduskoolid, teised kutseõppeasutused. Tööturul konkurentsivõimelised koolilõpetanud, vabade töökohtade täitmine; kohaliku elu edendamine maapiirkonnas, kultuuripärandi ja traditsioonide kaitse Omavaheline koostöö Tööandjad Ettevõtjad, tööandjate ühendused Tööturul toime tulevad sobivate kutseoskuste- ja isikuomadustega töötajad Kooli õpilased Kooli personal Õpilasesindus, teised õpilaste organisatsioonid, õpilased Õppenõukogu, eriala koordinaatorid, struktuuriüksuste juhid, kõik töötajad Kaasaegne ja turvaline õpikeskkond, hea ettevalmistus tööturul konkureerimiseks Kaasaegne ning motiveeriv töökeskkond, majandusliku kindlustatuse kasv Koostöö vabade töökohtade täitmisel ja elukeskkonna kujundamisel heade erialaste oskustega töötajatega. Eelkutseõppe läbimise võimaluse pakkumine, kutseõppeasutustes õppimisvõimaluste tutvustamine; koostöö õpetatavate erialade arendamisel, erialade mittedubleerimisel, personali kasutamisel; erivajadustega õppijatele tegevuse pakkumine Koolitusvajaduse väljaselgitamine, koostöö õppekavade loomisel ja arendamisel; kompetentsikeskuse loomine täiskasvanute täiendusja ümberõppeks Õppetöö läbiviimise ning õppetööd toetavate tegevuste parendamine, vaba aja veetmise võimaluste parandamine Rahulolu küsitluste läbiviimine, personali ettepanekute ja ootustega arvestamine, õpetajate täienduskoolituse korraldamine ja kvalifikatsiooni tõstmise toetamine 10

3 KOOLI ARENGUSUUNDADE 2006 2010 AASTATE ARENGUKAVA ANALÜÜS Eesmärk Tegevus Tulemus Hinnang täitmisele 1. Õpilaskontingent 1.1. Valdkondadele sobiva õpilaskontingendi leidmine. Õpilaste optimaalse arvu saavutamine koolis. 1.2. Uute, atraktiivsete õppesuundade juurutamine. 1.1. Erinevatel messidel, maakondlikel karjääripäevadel osalemine; infomaterjalide jagamine; koolide külastamine; sotsiaalmeedia (internet, koduleht) 1.2. Koostatud ja EHIS-s registreeritud uued riiklikel õppekavadel põhinevad kooli 1.1. Õpilaste arv suurenes ning on stabiliseerunud ca 600 õpilase juures. 1.1. Täidetud. 1.2. Täidetud. õppekavad. 1.3. Meetmete kavandamine ja rakendamine õpilaste väljalangevuse vähendamiseks. 2. Personal 2.1. Pedagoogilise personali haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõstmine. 2.2. Pedagoogide täiendusõppe kava koostamine ja järgimine. Uute õpetajate leidmine. 2.3. Rühmajuhatajate ja kasvatajate töö tõhustamine, lastevanemate ja omavalitsuste kaasamine. 2.4. Pedagoogide motivatsiooni 1.3. e-kooli kasutuselvõtt; rühmajuhendajate töö aluste ümbermuutmine, 2.1. Õpetajad täiendavad ennast ning Tallinna Ülikoolis õpivad mitmed töötajad kutseõpetajaks. 2.2. Avalikud konkursid ja vabade ametikohtade täitmine. 2.3. Regulaarsed kasvatajate ja rühmajuhendajate koosolekud. 2.4. Tunnustamise korra koostamine. 1.2. 68 registreeritud õppekava kokku, neist 30 uut. Uued õppekavad erinevatele kutseõppeliikidele: veoautojuht, bussijuht, liikurmasinatejuht, liikurmasinate tehnik, autotehnik, maaparandus ja vesiehitus; toitlustusteenindus; kelner, suurköögikokk jne. 1.3. Paranes jälgitavus, väljalangevuse vähenemine. Kooli keskmine väljalangevus protsentides 2005/06 17,7; 2006/07 14,0; 2007/08 15,8; 2008/09 10,3. 2.1. Kutsekvalifikatsioonile vastavad inimesed. Vaja on metoodilist koolitust. 2.2. Ametikohad on täidetud. Pedagoogide koolitus; nii koolisisesed koolitused kui vastavalt vajadusele osalemine koolitustel. 2.3. Tõhusam infoliikumine, kiirem reageerimine probleemidele, e-kooli positiivne mõju. 2.4. Võimalusel tulemustasude maksmine. 1.3. Osaliselt täidetud. 2.1. Osaliselt täidetud 2.2. Täidetud, aga on arenguruumi. 2.3. Osaliselt täidetud. 2.4. Osaliselt täidetud. 11

tõstmine ja enesehindamissüsteemi juurutamine. 3. Metoodika 3.1. Õppekvaliteedi kindlustamine tasemel, mis võimaldab kooli lõpetanul olla konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel tööjõuturul. 3.2. Õppekavade pidev monitooring. 3.3. Õppe- ja kasvatustööalaste dokumentide süstamatiseerimine. 3.4. Praktikaettevõtete infopanga edasiarendamine. 3.5. Õppevahendid ja kirjandus. 3.6. e-õppe rakendamine ja arendamine uutes valdkondades. 4. Tehniline keskkond 4.1. Hoonete ja rajatiste seisukorra ning vajalikkuse hindamine. 4.2. Ehitiste renoveerimine ning uute hoonete ja rajatiste kasutusele võtmine. Erialavaldkondade õppebaaside laiendamine ja kaasaajastamine. 3.1. Praktilise õppe metoodika tõhustamine. Edasiõppimisvõimaluste tagamine koostöös rakenduskõrgkoolidega, sidudes õppekavu ning lektorite vahetamine. 3.2. Uued, riiklikel õppekavadel põhinevad ning EHIS-s registreeritud kooli õppekavad, lisaks täiendus- ja ümberõppekavad 3.3. Kordade ja juhendite väljatöötamine vastavalt seadusandlusele ning vajadusele. 3.4. Koostöölepingute, raam- ja praktikalepingute sõlmimine. 3.5.Õppematerjalide loomine. 3.6.Erinevate e-kursuste loomine. 4.1. Kõikide koolikompleksi kuuluvate hoonete olukorra hindamine. Eelarvete koostamine. 4.2. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine kolme investeeringute projekti esitamine: peahoone, raskemasinad ja õpilaskodu; staadioni 3.1. Majasisesed- ja välised koolitused. Majaväliste lektorite kaasamine. Koostöö: IT Kolled - arvutivaldkond, EHTE- toitlustusvaldkond, TTKmaamõõtmine, ehitus- ja autovaldkond, Tallinna Ehituskool ehituse ja maamõõdu valdkond, TTÜ arvuti-ja maamõõduvaldkond. Kool on kutset andvate organite poolt heaks kiidetud hindamiskeskuseks toitlustuse, geodeesia, ehituse ja arvutite valdkonnas ning liikurmasinate tehniku ja mootorsõidukijuhtidel. Kutsevõistlustel osalemine. 3.2. Õppekavade edasiarendamine ja analüüs pärast iga kalendriaastat või RKT tellimuse lõppemist. Aruannete koostamine ja esitamine. 3.3. Uus õppekorralduseeskiri koos lisadega igal õppeaastal. 3.4. Sõlmitud lepingud ja tegevuse monitooring (27 lepingut). 3.5.Õppematerjalide olemasolu digitaalselt. 3.6.Loodud e-kursused on olemas Moodle i serveris ja kasutatakse igapäevases õppetöös. 4.1. Vajalikud ja eelarve võimalustele vastavad igapäevased remondi- ja ehitustööd. 4.2. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine kahe projekti rahastamine ja käivitamine: õpilaskodu nr 1 ja raskemasinate õppehoone. Õpilaskodu ehituse 3.1. Täidetud. 3.2. Täidetud. 3.3. Täidetud. 3.4. Täidetud. 3.5. Osaliselt täidetud. 3.6. Osaliselt täidetud. 4.1. Täidetud. 4.2. Osaliselt täidetud. 12

5. Koostöö 5.1. Erialaliitude ja valdkondade juhtivate ettevõtete kaasamine õppekavade planeerimisse. 5.2. Kutseala valdkondade juhtivate ettevõtete kaasamine õppeprotsessi läbiviimisse. 5.3. Arendustegevuse kooskõlastamine piirkonna omavalitsustega. Sünergia leidmine kooli õpikeskkonna ja ümbritseva keskkonna vahel õppe kvaliteedi ja atraktiivsuse tõstmiseks. piirdeaed EASi ; raskemasinate õppepolügooni projekti esitamine EASi; CO2 investeeringute ettevalmistamine. 5.1. Uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate ülevaatus ning kaasajastamine koostöös ettevõtete jt võtmepartneritega, püüdes aimata tööturu vajadusi. 5.2. Õppetöö kvaliteedi tagamine, arengukava eesmärkide täitmine, õpilaste konkurentsivõime tõstmine. Sobivate partnerite leidmine ja õppetöösse kaasamine. 5.3. Kooli arenguplaanide tutvustamine kohalikes omavalitsustes. Klastri loomise plaanimine koostöös kohalike omavalitsustega. lõpetamine 2010.aastal. Piirdeaia rahastus EASilt ja piirdeaia ehitus 2009 a. CO2 raames peahoone ja võimla ning garaa IV rahastamine. 5.1. Kehtna MTK tugevuseks on hea koostöö erinevate võtmepartneritega. Võtmepartner ( I, II kui ka III sektorist) on asutus või organisatsioon, kellega on kool teinud sisulist koostööd õppekavade arendamisel, praktikakorralduse parandamisel, kooli arengute kavandamisel ja töö tulemuslikkuse tagamisel. Kõikide valdkondade olulisemad partnerid (võtmepartnerid) on lähetanud esindaja kooli nõukokku (Eesti Inseneride Liit, Eesti Geodeetide Ühing, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Raplamaa Omavalitsuste Liit jt). Oluliste partneritega on sõlmitud koostöölepingud nii üleriigiliselt kui maakondlikul tasandil (27 lepingut katavad kõiki valdkondi). 5.2. Spetsialistid käivad koolis loenguid pidamas, õpilased külastavad ettevõtteid, õpilaste praktika läbiviimine partnerettevõtetes, lepingud seadmete-, tehnika kasutamiseks. Tihe koostöö partneritega ja tänu tihedale koostööle on võimalik ehituse ja tehnikavaldkonnas õpet läbi viia kindlas turunišis. 5.3. Kehtna MTK areng on kajastatud nii Kehtna valla kui Rapla maakonna arengukavas. 5.1. Täidetud. 5.2. Osaliselt täidetud. 5.3. Osaliselt täidetud. 13

6. Juhtimine ja haldustegevus 6.1. Arengustrateegia pidev kaasajastamine. 6.2. Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia kaasajastamine. 6.3. Koostööpartnerite ja võimalike huvigruppide kaasamine arengustrateegia koostamisse. Infrastruktuuri kulutuste optimeerimine. 6.4. Kooli kujundamine polüfunktsionaalseks keskuseks. Tasemekoolitus täiend- ja ümberõpe, koostöövõrgustik, kutse- ja karjäärinõustamine seminari teenuste osutamine, konsultatsiooniteenused inkubatsioonikeskus, sotsiaalne rehabilitatsioon. 6.1. Hindamiste läbiviimine, erinevate huvigruppide kaasamine töösse. 6.2. Turundusreeglistiku koostamine. Väliskommunikatsiooni strateegia 6.3. Koostööpartnerite kaasamine erinevatel tasanditel (õppetöö, praktika). Huvigruppide kaardistamine. 6.4. Erinevate arengute kaardistamine, projektirahastuste otsimine. 6.1. EKKA 2010, sisehindamisraport, arengukava koostamine. 6.2. Väliskommunikatsiooni strateegia 2009 ja selle arvestamine igapäevases töös. 6.3. Koostöö huvigruppidega vajab suuremat kaasamist järgmisel arenguperioodil ning konkreetsemat tegevuskava, erilise rõhuasetusega lapsevanemad ja vilistlased. 6.4. Vajab edasiarendamist ja finantseeringuid. 6.1. Täidetud. 6.2. Täidetud. 6.3. Osaliselt täidetud. 6.4. Osaliselt täidetud. 14

4 ÜLEKOOLILISED EESMÄRGID Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli eesmärk on kvaliteetne õppeprotsess. Eesmärkide elluviimisel on olulised järgmised aspektid: Mõtteviis: igapäevane tegevus peab looma uut väärtust nii õppeprotsessis kui ka juhtimis- ja tugiteenuste vallas. Majanduslik aspekt: kohanemine riigi prioriteetidega vastavalt turusituatsioonile ning areneda ja viia muudatusi ellu kooli põhiprotsessis. Sotsiaalne aspekt: nõudluse kasvu tagamine, arvestades paindlikkust ja tulemuslikkust. Ökoloogiline aspekt: energia kokkuhoidmine on prioriteetne. 4.1. Eesmärk 1: Heatasemeline ja kvaliteetõpe Indikaator 2011 2012 2013 2014 1. Õpilaste arv kõikides tasemeõpetes kokku 600 600-620 600-620 600-620 2. Täiendusõppe koolituspäevade arv 2200 2400 2000 2100 3. Tugisüsteemi rakendumine uute töökohtade loomise kaudu (personalijuht, huvijuht, nõustaja, sotsiaalpedagoog) 1 1 1 1 Alaeesmärk 1.1. Õpilaste arvu tagamine tasemeõppes 1.2. Täiendusõppe kättesaadavus Tegevus 1.1.1. Personalipoliitika kinnitamine ja poliitikast tulenevate printsiipide rakendamine igapäeva töös. 1.1.2. Uute õppekavade loomine erinevatele tasemetele, õppevormidele. 1.1.3. Õppetöö paindlik korraldus. 1.1.4. Koostöö erinevate huvigruppidega (riik, üldsus, teised koolid, tööandjad, kooli õpilased, kooli personal, lapsevanemad) õppeprotsessi kvaliteedi parendamise eesmärgil. 1.1.5. Õppijate olmetingimuste ja õpikeskkonna parandamine. 1.1.6. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine. 1.1.7. Huvijuhi ametikoha täitmine. Noorsootöö tegevusplaani koostamine ja elluviimine. 1.1.8. Praktikasüsteemi süsteemne arendamine. 1.2.1. Täiskasvanute koolituse korraldamise põhialused Kehtna MTK-s alusdokumendi kaasajastamine (õppekorralduse eeskirja lisa). 1.2.2. Koolitusteenuse sisuline arendamine erinevatele sihtrühmadele. 1.2.3. Täiendusõppe võimaldamine koolitajatele. 15

4.2. Eesmärk 2: Terviklik, uuendatud õppekeskkond ja selle kasutus: konkreetsed plaanid, nende põhjendatus ja seos kooli eesmärkide ja tulemustega. Indikaator 2011 2012 2013 2014 1. Renoveeritud õpilaskodu X 2. Renoveeritud raskemasinate õppehoone X 3. Renoveeritud peamaja X X X X 4. Kaasajastatud IT- süsteemid X X X X 5. Renoveeritud peahoone ja võimla, kus asuvad majutamise ja toitlustamise ning arvutiteaduste õppekavarühmade õppebaasid. X X X X Alaeesmärk 2.1. Õppebaaside, sisseseade ning muu infrastruktuuri arendamine Tegevus 2.1.1. Õpilaskodu nr 1 ehitus ja sisustamine 2.1.2. Raskemasinate õppehoone ehitus ja sisustamine 2.1.3. Peahoone projekteerimine ja ehituse rahastus, ehitus ja sisustamine 2.1.4. IT- süsteemide kaasajastamine 2.1.5. Kaasaegse infokeskuse raamatukogu loomine 4.3. Eesmärk 3: Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine. Indikaator 2011 2012 2013 2014 1. Õpilaste koguarv 600 600-620 600-620 600-620 2. Õppekavarühmade akrediteerimine X X X X 3. Esmakursuslaste tagasiside. 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 4. Tagasiside lõpetanutelt 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 0,1 punktine tõus eelnevast küsitlusest 5. Omatulu osakaalu suurenemine 2% 3% 4% 5% Eesmärk 3.1. Erialade süsteemne ja eesmärgipärane arendamine Tegevused 3.1.1. Erinevate kutseõppe liikide rakendamine 3.1.2. Erivajadustega õppijatele õppe korraldamine 3.1.3. VÕTA- rakendamine 3.1.4. Õppe- ja kasvatustöö korraldamise ettevalmistus mitmekultuurilises keskkonnas 3.1.5. Kooli õppekava rühmade arendamine 3.1.6. Kutseõppe ja võõrkeeleõppe lõimimine 3.1.7. Õppekavarühmadepõhine akrediteerimine 3.1.8. Mitmekesiste ja kaasaegsete õppemeetodite ja õppevahendite ning materjalide kasutamine 3.1.9. Praktikasüsteemi arendamine 3.1.10. Kutseeksamite sooritamine 3.1.11. Kutsevõistlustel osalemine 3.1.12. Töötajate kompetentsus 16

4.4. Eesmärk 4: Efektiivne juhtimine Indikaator 2011 2012 2013 2014 1. Personali rahulolu tööeluga. Rahulolu küsitlused 1-4 palli skaalal 2. Praktikakohtade rahulolu praktikantidega. Rahulolu küsitlused 1-5 palli skaalal 3. Õpilase rahuolu koolieluga. Rahulolu küsitlused 1-5 palli skaalal 4. Eelarve kasutuse vastavus kooliprioriteetidele - prioriteetide täitmine 5. Personali esinemine väljaspool kooli arvnäitaja 7. Koolitusel osalenute % töötajate koguarvust majandusaasta jooksul 2,6 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 0,2 punkti, võrreldes eelmise küsitlusega 2,5 2,8 3,0 3,2 2,8 3,0 3,1 3,3 Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve tasakaal tasakaal tasakaal tasakaal 5 7 9 11 2,5 3 3 3,5 Alaeesmärk 4.1. Kooli struktuuri kaasajast amine 4.2. Kooli juhtimine on protsessidel põhinev 4.3. Kaasatud personal Tegevused 4.1.1. Struktuuri hetkeolukorra kaardistamine 4.1.2. Ametijuhendite analüüs 4.1.3. Struktuurimudeli vastavusse viimine tegelikkusega 4.1.4. Struktuurimudeli analüüs (ülevaatus) 4.2.1. Erinevate huvigruppide kaasamine kooli arengusse 4.2.2. Koosolekute süsteemi parendamine 4.2.3. Aasta tegevusplaani koostamine ja elluviimine vastavuses arengukava eesmärkidega 4.2.4.Projektipõhise meeskonnatöö parendamine 4.3.1.Personalipoliitika väljatöötamine 4.3.2. Personali enese-arendamise võimaluste pakkumine 4.3.3. Töötingimuste parendamine 4.3.4. Palgapoliitika analüüs 4.3.5. Infoliikumine on tõhus 17

5 ÕPPEKAVARÜHMADE PEAMISED ARENGUEESMÄRGID 5.1. Arhitektuur ja linnaplaneerimine Arhitektuur ja linnaplaneerimine on tihedalt seotud ehitus- ja tsiviilrajatiste valdkonnaga. Antud valdkonnas on tähtis koostööpartner Eesti Geodeetide Ühing. Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavarühmas on võimalik õppida pärast gümnaasiumi lõpetamist maamõõtmise õppekaval. Õpitakse mõõdistamise tehnoloogiaid, selleks vajalikke teoreetilisi aluseid, seadusandlust, millele tugineb mõõdistusprotsess, tarkvarasid, milles töödeldakse ja väljastatakse mõõdistusandmeid.1995.a alustati Eestis EU Phare programmi raames Vocational Educational Training, milles Kehtna MTK oli maamõõtmise eriala pilootkooliks. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava rühma jätkusuutlikkuse tagab kvaliteetne õpe, nišieriala Eesti maastikul ning uue õppehoone valmimine. Maamõõtmise eriala õppijad on pärit üle Eesti. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on Eesti kutsehariduse tasandil ainuke koolitaja antud õppekavarühmas. Õppekavarühmas on võimalik spetsialiseeruda ehitusgeodeesiale, geoinfosüsteemidele ja masinjuhtimissüsteemidele. Arenguvaade 1. Riikliku koolitustellimuse täitmine. 2. Laserskaneerimise tehnoloogia omandamine. 3. E- õppe keskkonna välja kujundamine. 4. Tugi- ja nõustamissüsteemi toimimine. 5. Kaasaegne õpikeskkond. 6. Rahvusvaheline koostöö. 18

5.2. Arvutiteadused Info ja side sektori panus majandusse on oluline, kuna lisaks valdkonna üldisele arengule aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ja teenuste kasutus tõhustada ka teiste majandusharude konkurentsivõimet ja arengut. IKT on Eesti jaoks üheks eelissektoriks, mille arengut toetatakse ka riigi poolt. Infotehnoloogia valdkonna jätkusuutlikkus on kasvumootoriks Eesti majandusele ja tööhõivele. Tööhõive prognoos ennustab antud valdkonnas pidevat spetsialistide vajaduse kasvu aastani 2017: harusiseselt eeldatakse prognoositava perioodi lõpuks infotehnoloogia valdkonna hõivatute arvu kasvu ligikaudu 50%. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK koolitab IT-tehnikuid põhi- ja keskhariduse baasil, lisaks pakub valdkond täiskasvanutele personaalarvuti ja erinevate tarkvarade kasutamisealast täienduskoolitust. Erialaõpilaste koolipraktika on seotud kooli arvutivõrgu seadmete korrashoiu ja hooldustöödega ning arvutivõrgu kasutajatele tehnilise tugiteenuse pakkumisega. Õpilaste praktikabaasideks on Raplamaa, Järvamaa ja Harjumaa arvutifirmad ning Eesti suurim telekommunikatsiooniettevõtte Elion Ettevõtted AS. Valdkonnas põhikohaga töötavad õpetajad omavad kõik IT-spetsialisti kutsetunnistust. Õppetöösse on kaasatud erialaspetsialiste Tallinna Tehnikaülikoolist ja koostöölepingutega seotud arvutifirmadest. Eriala õpilased on olnud siiani Harju-, Järva- ja Pärnumaalt ning vähemalt 60% ulatuses Raplamaalt, vähesel määral on õppureid pärit ka Lääne- ja Jõgevamaalt. Selliseks võiks teeninduspiirkond ka tulevikus jääda, suurendama peaks Lõuna-Harjumaa õpilaste osatähtsust. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Eripäraks on spetsialiseerumine arvutikasutaja tehnilisele toetusele ja tugiteenuste osutamisele ITvaldkonnas, millised realiseeritakse kooli õppekavva lülitatud valikainete kaudu. Arenguvaade 1. Eelkutseõppe käivitamine ja eriala tutvustamine põhikooli keskastme õpilastele. 2. Kahe uue õppekava käivitamine, sh lõpetanute kvalifikatsiooni tõstmise õppekava ja tehnilise tugiteenuse õppekava. 3. Kahe õpetaja vastavus Microsoft spetsialisti tasemele MSDNAA programmi raames. 4. Õppekavarühma akrediteerimine. 5. Väljalangevuse vähendamine. 6. Õppekeskkonna kaasajastamine. 7. Tugi- ja nõustamisteenuse toimimine. 8. Erialase huvitegevuse võimaluste suurendamine. 19

5.3. Ehitus ja tsiviilrajatised Ehitussektori kiirele kasvule järgnenud sügava mõõna tõttu langes oluliselt ka töötajate arv sektoris ligi 16 000 inimese võrra. Majandusolukorra paranemise tingimustes on oodata ehitustööde mahu kasvu, kuid hõive ei saavuta enam buumiaegset taset. Samas on vajadus erialaste oskustega spetsialistide ja oskustööliste järele endiselt suur. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK koolitab nii põhi- kui keskhariduse baasil Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja ja Maaparandus ja vesiehituse õppekaval. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide erialal on kool valikutega betoonitöödele spetsialiseerunud ainsana Eestis. Õpetajad on vastava erialase ettevalmistusega ning osalevad üle Eestilistes arendusprojektides. Õppekavarühma tugevad suunad koolis on ehitusgeodeesia ja betoonitööd. Koolil on koostööleping Eesti Betooniühingu ja Eesti Maaparandajate Seltsiga ning kool on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liige. Koolil on müürsepa kutseeksamikeskuse õigused. Meie õppijatel on võimalus jätkata õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrgharidust omandades. Lähitulevikus rajatakse 400 ruutmeetrit uut õppepinda, mis varustatakse ka vajalike seadmete ning tööriistadega. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide õppekava enamik õpilasi on pärit Rapla vallast ja maakonnast, mõne erandiga Võrumaalt ja Harjumaalt. Plaanis on taastada majanduskriisieelne teeninduspiirkond, mis hõlmas suures mahus Rapla maakonda ümbritsevaid piirkondi, nagu Pärnumaa, Läänemaa ja Harjumaa. Selle saavutamiseks on tehtud lepingud vastavate ühingute ja liitudega õppekava lisamoodulite väljatöötamiseks spetsialiseerumisega betooni- ja montaa itöödele, mis eristaks Kehtnas MTK- s õpetatava õppekava teiste koolide omast. Maaparandus- ja vesiehituse õpilased on pärit kogu Eestist. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on ainuke kool, mis õpetab maaparandus ja vesiehituse eriala. Erinevalt teistest kivi- ja betoonkonstruktsioonide õppekava õpetavatest koolidest on viimasel aastal võetud suund betoonitööde mahu suurendamisele, kuna betoonitööd on seotud pinnasetööde ja rasketehnika kasutamisega ehitusturul. Selle jaoks on alustatud koostööd Betooniühinguga uute valikmoodulite väljatöötamiseks. REKK-is on kooskõlastatud uue betoonkonstruktsioonide ehitaja osaoskuse õppekava. Et teistest eristuda ja oma kindel positsioon leida, on õppekavarühm võtnud suuna rakendada väli- ja nulltsüklitöid kõigis õpetatavates õppekavades. Arenguvaade 1. Praktilise välitööde ehituskonstruktsioonide monteerimise õppeväljaku ja vesiehituse praktiliste tööde õppebaasi väljaarendamine 2. Õppekavade kaasajastamine ja arendus. 3. Toimiva õpilaste ja õpetajate tugisüsteemi loomine. 4. Õpetajate spetsialiseerumine teatud moodulitele õpetamise kvaliteedi parandamiseks. 5. Erialase huvitegevuse võimaluste suurendamine. 20

5.4. Majutamine ja toitlustamine Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nõudluse suurenemist nii Euroopa Liidus kui Eestis ning seetõttu ka hõivatute arvu suurenemist. Tööjõu prognoosis nähakse ette nii välisnõudluse suurenemist (ööbimisega turistide, mitte ühepäeva-külastajate arvel) kui ka sisetarbimise kasvu, kuid uusi töökohti ei lisandu enam samas tempos kui varem. Samuti eeldatakse viimaste aastate arengute tõttu, et välismaal töötamine pole prognoosiperioodi lõpus enam nii aktiivne kui eelnevatel aastatel. Kokkuvõttes taastub suur osa majanduskriisi ajal kadunud töökohtadest. (MKM Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Oluline on teeninduskultuuri tõstmine Eesti majutus- ja toitlustusasutustes, mis tagab ka nõudluse spetsialistide ja oskustööliste järele. Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli majutamise ja toitlustamise õppekavarühma jätkusuutlikkus väljendub kvaliteetses ja konkurentsivõimelise hariduse andmises oma valdkonnas. Uute õppekavade loomisel on suunaks võetud omanäolisuse kujundamine, mis hõlmab endas rahvuslikkust, loovust ning tervislikkust. Arengukava perioodil pannakse rõhku ka teeninduse praktilise õppe arendamisesse ning majutusteeninduse õppekava käivitamisele ja arendamisele. Samasse ajavahemikku jääb peahoone renoveerimine, millega kaasneb majutamise ja toitlustamise õppekavarühma õppebaaside kaasajastamine. Majutamise ja toitlustamise õppekavarühmas on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Lisaks on koolil kokk I ja II ning kelner I ja II kutseeksamikeskuse õigused. Pakume täienduskoolitusi ja nõustamist kõigil koolis õpitavatel erialadel. Kehtna MTK osaleb toitlustusteeninduse kutsevõistlustel, kus viimase kuue aasta jooksul on saavutused olnud väga head. Majutamise ja toitlustamise õppekavarühmas koka erialal õppijad on 67% pärit Raplamaalt, 14% Harjumaalt 7% Järvamaalt ja 6% Pärnumaalt. Toitlustusteeninduse erialal on õppijaid üle Eesti ja palju on inimesed Lõuna-Eestist. Tagasiside põhjal peavad lõpetajad olulisemaks individuaalset lähenemist õppijale. Valdkonna eripära ja spetsialiseerumine Majutamise ja toitlustamise õppekavarühma eripära kooli ajaloost lähtuvalt on kodumajanduse õpetajate koolitus. Suur osa meie kooli vilistlastest töötab kodumajanduse, majutamise ja toitlustamise õppekavarühma kutseõpetajatena Eesti kutseõppeasutustes. Arenguvaade 1. Teeninduse praktilise õppe arendamine. 2. Majutusteeninduse õppekava käivitamine ja arendamine. 3. Uute kooliõppekavade arendamine (erinevatele kliendirühmadele õpivormide sobitamine) 4. Õpilaste arvu säilitamine. 5. Akrediteeritud õppekavarühm. 6. Omatulu suurendamine ja otstarbekas kasutamine. 7. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine. 8. Praktikasüsteemi parendamine. 9. Mooduli hindamine. Hindamismeetodite ja kriteeriumide väljatöötamine. 21

5.5. Transporditeenused ning mootorliikurid, laevandus, lennundustehnika Transpordisektoris prognoositakse hõive kasvu laonduses ja veonduse abitegevustes, teistes allharudes ei oodata suuri muutusi. Transpordisektoris on Eestis kõige rohkem esindatud maismaatransport, kus töötab üle poole tegevusala töötajatest. Teisteks olulisemateks valdkondadeks on veetransport ning laondus ja veonduse abitegevused. Prognoosi kohaselt töötab tulevikus samuti üsna suur osa transporditöötajatest välismaal, sest kvalifitseeritud töötajatest tuntakse puudust ka teistes riikides. Ametialade struktuur jääb eeldatavalt sarnaseks tänasele. Pooled sektori töötajatest on oskustöölised ja masina-operaatorid (sõidukite juhid, mehaanikud), posti- ja kullerteenistuse valdkonnas on valdavad teenindajad. Umbes pooled oskustöölistest on kutseharidusega. Kuna ametialade struktuuris suuri muutusi ei ole ette näha, siis vastab ka tööjõuvajaduse struktuur ametialade ja haridustasemete lõikes tänasele olukorrale. Perioodil 2007 2009 oli veonduse ja laonduse tegevusalal hõivatud keskmiselt 50,8 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt suureneb hõivatute arv ligikaudu tuhande võrra, seda peamiselt laonduse ja veonduse abitegevuste arvel (MKM Tööjõu-vajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010). Õppekavarühma lühiiseloomustus ja teeniduspiirkond Kehtna MTK õpetab antud valdkonnas ainukesena mitmeid erialasid Eestis ning käesolevasse arengukavaperioodi jääb uue õppehoone valmimine, mis parandab oluliselt õppe- ja olmetingimusi, võrreldes hetkeolukorraga. Valdkonnas on õpilased pärit kogu Eestist. Õppekavarühma eripära ja spetsialiseerumine Kehtna MTK on spetsialiseerunud rasketehnika (veokid, bussid ja liikurmasinad) tehnikute ja mootorsõidukite juhtide väljaõppele. Eesmärk on tagada raskemasinate kasutamiseks vajalik kvaliteetne ja kvalifitseeritud tööjõud. Õppe kaudu püütakse anda parimaid võimalusi isiksuse arenguks ja edukaks toimetulekuks elukestva õppe ajastul. Kehtna MTK-s toimub nii põhikooli- kui ka keskkoolijärgne ning haridusnõudeta kutseõpe. Õpetatakse autotehnikuid, liikurmasinate tehnikuid, veoautojuhte, bussijuhte ning liikurmasinate juhte. Arenguvaade 1. Õpilaste arvu säilitamine. 2. Akrediteeritud õppekavarühm. 3. Finantsressursside otstarbekas kasutamine, k.a omatulu suurendamine, kulude optimeerimine. 4. Mõju kasvatamine ja positsioneerimine. 5. Väljaarendatud õpikeskkond ja selle kasutamine. 6. Täiendusõppe osakaalu suurendamine ja kättesaadavuse parandamine erinevatele sihtrühmadele. 22

6 RISKIANALÜÜS Eesmärk: Tegevusega kaasnevate riskide viimine vastuvõetava tasemeni ning riski esinemise tõenäosuse maandamine Indikaator 2011 2012 2013 2014 Riskide hindamine X Riskide maandamine erinevates valdkondades X X X X Riskide maandamise tegevuskavad valdkondades ja struktuuriüksustes X X X 7 ARENGUKAVA KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA MUUTMISE KORD Arengukava koostati, kaasates kogu kollektiivi arengukava seminaripäevadel. Arengukava eesmärkide täitmist analüüsitakse igal kalendriaastal kevadel. Analüüs toimub kõigepealt kõikides struktuuriüksustes ja siis igakevadisel ülekoolilisel seminaril. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisest annab kooli juhtkond ülevaate kooli nõukogule vähemalt kord aastas ning laiendatud koosseisuga õppenõukogule samuti üks kord aastas. Kooli arengukava muudetakse, kui - muutub haridusalane seadusandlus - muutuvad investeeringud - muutub haridusalane nõudlus - kooli õppenõukogu teeb ettepaneku - kooli nõukogu teeb ettepaneku - kehtiva arengukava periood saab läbi - muude kooli arengut mõjutavate asjaolude ilmnemisega Valminud arengukava kooskõlastatakse ja kinnitatakse kutseõppeasutuse seadusega ettenähtud korras. 23