Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2012. aasta aruanne 2012. aasta lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks järgneva perioodi rahvastiku tervise arengukava rakendusplaani aastateks 2013 2016. Riigi strateegilise juhtimise korrastamise tulemusena integreeritakse rahvastiku tervise arengukavasse järjest enam varem eraldiseisvalt eksisteerinud valdkondlikke arengukavasid. Nii on rahvastiku tervise arengukavasse integreeritud 2013. aastast narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, riiklik tuberkuloositõrje strateegia aastateks 2008 2012 ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005 2020. Valitsuse heakskiidu sai ka Norra finantsmehhanismist rahastatav rahvatervise programm, mille peamine fookus on laste vaimne tervis, sh teenuste arendamine psüühikahäirega lastele ja vaimse tervise probleemide ennetamine. Lõpusirgele jõuti alkoholipoliitika ja tubakapoliitika kontseptsioonide ehk roheliste raamatute koostamisega. Arvukate, erinevaid sihtgruppe kaasavate arutelude tulemusel valminud rohelistes raamatutes nähakse ette erinevad meetmed alkoholi ja tubaka tarbimise vähendamiseks. Üldisel majanduse taastumise ja kasvu foonil jätkus 2012. aastal tervena elatud eluea langus, mille tulemusena meeste tervena elatud eluiga lühenes 0,9 aasta võrra ja naistel 0,7 aasta võrra. Seega oli meeste ja naiste tervena elatud eeldatav eluiga sünnihetkel 2012. aastal vastavalt 53 ja 57 aastat. Kuigi viimasel kolmel aastal on toimunud tervena elatud eluea lühenemine sünnimomendil, püsib 65-aastaste tervena elatud eluiga stabiilsena. Tervisevaldkonna tegevusi ja tulemusi mõjutas oluliselt 2012. aastal toimunud tervishoiutöötajate streik, mis kestis 1. kuni 25. oktoobrini. Järgnevalt antakse ülevaade RTA tegevustest 2012. aastal. Detailne RTA 2012. aasta aruanne on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee. I valdkond sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 2012. aastal jätkus olukorra paranemine tööturul: 2010. aasta teisest poolest alguse saanud hõive kasv ja töötuse vähenemine jätkusid ka 2012. a ning seda prognoositust kiiremini. Hõivatute arv kasvas 2012. aastal 15 300 võrra ja jõudis 624 400-ni. Kui 2011. aastal oli tööhõive määr 70,1%, siis 2012. aastal juba 71,7%, mis ületab riigi eelarvestrateegia 2013 2016 vastava sihttaseme aastaks 2014 (71,5%). Edasiminekut tööturuteenuste arendamise ja pakkumise vallas näitas aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate osakaalu pidev kasv. Kui 2010. aastal osales neis keskmiselt iga kümnes registreeritud töötu, siis 2011. aastal juba iga viies ning 2012. aasta esimesel poolel pea iga kolmas. Töölepingu seaduse (TLS) mõjude järelhindamiseks korraldati TLS-i mõju hindamiseks töösuhetes TLS uuring ning töövaidluste analüüs, et analüüsida töövaidlusorganite praktikat. Uuring ja analüüs valmisid 2012. aastal, uuring avalikustati 27.02.2013. Otsustati vähendada töötuskindlustusmakse määra alates 2013. aastast nii töötajatel kui tööandjatel. Kindlustatud töötajate maksemäär vähenes 2,8%-lt 2,0%-le ning tööandja maksemäär 1,4%-lt 1,0%-le. Suhtelise vaesuse määr 2012. aasta kohta avaldatakse 2013. aasta lõpus. 2011. aastal elas suhtelises vaesuses 17,5% elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaesema sissetulek erines 5 korda. Suhtelise vaesuse määr jäi varasema aastaga võrreldes samaks, kuid elanikkonna sissetulek suurenes. Sissetulekute suurenemine põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri tõusu. 2011. aastal vähenes laste suhtelise vaesuse määr 17%-ni (2010. aastal 19,5%). Sarnaselt majanduskriisieelsetele aastatele jäi laste suhtelise vaesuse määr elanikkonna näitajast madalamale tasemele (17,5%). Võib eeldada, 2012. aastal suhtelise vaesuse määr ei vähenenud, kuna elanikkonna sissetulekute erinevused suurenesid (keskmine palk kasvas) ning endiselt oli probleemiks pikaajaline töötus.
2012. aastal muudeti õigusakte, mis tulemusel suureneb 2013. aasta juulist suhtelises vaesuses elavate lastega perede sissetulek, kuna allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel lastega perekondadel on võimalik saada lisaks riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavatele peretoetustele ka vajaduspõhist peretoetust. 2013. aastal taastatakse tasustatud isapuhkus. 2013. aastal jõustub muudatus, mille kohaselt lapsepuhkuse päevade hüvitamine seotakse töötasu alammääraga. Aastal 2013 on lapsepuhkuse päevamäär 13,76 eurot senise 4,25 asemel. Riigikogus on vastu võetud vanemapensioni süsteemi kehtestavad seadusemuudatused, mille järgi hakati alates 1. jaanuarist 2013 ühele lapsevanemale lähtuvalt lapse sünniajast maksma pensionilisa. Sotsiaalteenuste edendamiseks anti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja ASi Hoolekandeteenused kasutusse 432 elektriautot, 75 autot anti ministeeriumidele avalike teenuste osutamiseks. Valmistati ette abivahendite eraldamist reguleeriv määruse muudatus, et abivahendite soetamiseks mõeldud vahendeid paremini sihitada ning inkontinentsitoodete kättesaadavust suurendada. Jätkati riiklike erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimist tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks. Nelja piirkonda (Viljandi, Saarepeedi, Elva ja Juuru) ehitati Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kaasabil kokku. Nelja piirkonda (Viljandi, Saarepeedi, Elva ja Juuru) ehitati Eesti Šveitsi koostööprogrammi kaasabil kokku 11 peremaja 88 kliendikohaga. ERF vahendite kaasabil on 2012. a lõpuks valminud 20 asenduskodu peremaja Pärnus, Narva-Jõesuus, Haapsalus ja Elvas kokku 192 kliendikohaga. Psüühilise erivajadusega inimestele on valminud majad Karulas ja Viljandis ning uued kodud Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras (kokku 27 maja) 270 kliendikohaga. Rahvatervisealase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks seati koostöös erinevate osapooltega uue rahvatervise seaduse koostamise eesmärgid, selleks konsulteeriti Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonnaga, teiste ministeeriumite, tervisevaldkonna asutuste, maavanemate ja maakondade ning kohalike omavalitsuste tervisedendajatega. 2012. aastal toimus esmakordselt riiklik tervisedendajate konkurss paikkonna tublimate tervisedendajate tunnustamiseks. 2012. aasta teemaks oli parim tervisedendaja toitumis- ja liikumisvaldkonnas. Kõigis maakondades toimisid intersektoriaalsed tervisenõukogud. Töötati välja tõenduspõhiste tervise tegevuskavade koostamise juhendmaterjal paikkondadele, 15 uut paikkonda said terviseprofiili ja selle parandamise tegevuskava. 2012. aasta lõpu seisuga on terviseprofiil ja tegevuskava 111 kohalikul omavalitsusel 226-st ning kõigil maakondadel. 30.05.2012 ratifitseeris Riigikogu puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta tegevuste elluviimise raames koostati aktiivsena vananemise arengukava aastateks 2013 2020. Suitsiidide arv 2012. aastal oli 237, mis on 19 võrra suurem kui eelneval aastal, kuid 32 võrra väiksem kui 2009. aastal, mil suitsiidide arv tõusis lähiaastatel kõrgeimale tasemele. Vaimse tervise tegevuste põhifookus oli suunatud lastele, seetõttu on see teema laiemalt kajastatud II valdkonna all. Olulisima ja kaugeleukatuvaima mõjuga tegevustest tuleb välja tuua, et moodustati Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon valdkonnas tegutsevate MTÜde ja uurimisasutuste osalusel. II valdkond laste ja noorte turvaline areng 2012. aastal sündis 14 054 last see on 624 last vähem kui 2011. aastal. 2012. aastal alustati Laste ja perede arengukava 2012 2020 rakendamist eesmärgiga käsitleda laste- ja perepoliitika küsimusi senisest terviklikumalt. Lastekaitsetöötajatele koostati lapse heaolu hindamisjuhis ning väärkohtlemise diagnostika juhendmaterjal. Politseija Piirivalveameti prefektuurides viidi läbi lastekaitseteenistuste töötajatele koolitused, alustati projektiga Lapsesõbralikum justiitssüsteem Euroopa parima praktika näitel. Lastekaitsesüsteemi tõhustamiseks alustati 2012. aastal lastekaitseseaduse kaasajastamist. Reproduktiiv- ja imikutervise parandamisel jätkati 2012. aastal viljatusravi toetamist, mille tulemusel sündis 453 last, mis on märkimisväärselt rohkem kui 2011. aastal, kui sündis 360 last.
Sünnieelset diagnostikat tehti 1432 naisele, fenüülkenonuuria (FKU) ja hüpotüreoosi (HR) skriiningu läbisid 14 039 vastsündinut ning kuulmisskriining tehti 13 915 vastsündinul. Toetati raseduskriisi nõustamist, mille käigus pakuti sotsiaalpsühholoogilist tuge 3692 korral. Rasedatega tehtava teavitustöö kvaliteedi tõstmiseks loodi raviasutuste juures tegutsevate perekoolide tegevuse hindamise instrument, mis toetab perekoolide läbiviijate pädevuse tõstmist. HIV-i nakatunud rasedatele tagati jätkuvalt profülaktiline ravi nii raseduse kui sünnituse ajal ning seda võimaldati ka sündinud lastele. Tasuta toitesegu vertikaalse nakkuse leviku vältimiseks rinnapiima kaudu sai 2012. aasta jooksul 199 imikut. Noorte seksuaaltervise nõustamiskeskustes pakuti nõustamist 31 907 noorele, tagatud oli nõustamine ka ravikindlustamata noortele. Noorte teadlikkuse tõstmiseks kohandati Eesti Seksuaaltervise Liidu, Tervise Arengu Instituudi ja teater NUKU koostöös Eesti oludele noortemuusikal Kevadine ärkamine, mille juurde töötati välja juhend muusikali teemade käsitlemiseks koolitundides. Imikute rinnaga toitmise edendamisel viidi avalikkuse teavitamiseks läbi rinnaga toitmise nädal, mille raames pakuti loenguid, teabepäevi ja seisukohtade selgitusi meedia kaudu. Rinnaga toitmise edendamiseks töötati välja koolituskava täienduskoolituste pakkumiseks sünnitusosakondade töötajatele ja pereõdedele, et tagada sünnitusmajades beebisõbralike põhimõtete praktiseerimine ning emade nõustamine rinnaga toitmisel. Eelkooliealiste laste tervisehäirete ennetamiseks jätkus 2012. aastal lasteaedades tervise edendamise tegevuste koordineerimine ja personalile koolituste pakkumine Tervise Arengu Instituudi poolt riigieelarve ja Haigekassa rahastamisel rahastamine Eesti Haigekassa poolt. 2012. aastal oli tervist edendava lasteaia võrgustikuga ühinenud 215 lasteasutust e ca 41% lasteaedade arvust. 3-aastaste laste hammaste eest hoolitsemise praktilise õpetuse süsteemseks integreerimiseks lasteaedades osales laste hammaste tervise projekti käigus koolitustel 560 spetsialisti lasteaedadest ning kaasati ka üle 400 lapsevanema. Kui 2011. aastal jõuti projekti käigus 800 lapseni, siis 2012.aastal paranesid juba 1390 lapse oskused oma hammaste eest hoolitseda. Viidi läbi pilootprojekt diabeeti põdevate laste toimetuleku toetamiseks õppeasutuses ja selle käigus valmistati ette 13 lasteasutuse, sh 12 kooli ja 1 koolieelse lasteasutuse, personal. Lasteaedades jätkati koolipiimatoetust kasutades piima- ja piimatoodete pakkumist. Koolipuuviljaprogrammi raames on oluline muutus, et alates 2012/2013. õppeaasta algusest võib pakkuda koolipuuvilja ka koolieelsetes haridusasutustes. Koolitusprogrammi Nublu aitab raames koolitati tuleohutusalaselt 11 252 eelkooliealist last. Kooliealiste laste tervisehäirete vähendamiseks ja tervisehinnangute parandamiseks oli jätkuvalt oluline tähelepanu pöörata laste vaesusriskile ja koolikohustuse täitmisele ning nendega seotud negatiivsetele tervisemõjudele. Üldhariduskoolis õpingute katkestajaid oli 2012. aastal 283 õpilast, mis on sarnane 2011. aastale, kui katkestajaid oli 279. Vaesusriskist tuleneva ebavõrduse vähendamiseks laste osalemisel huvihariduses toetati 1160 last ja noort paljulapselistest peredest. Alustati alaealise mõjutusvahendite seaduse eelnõu koostamisega. Õpetajate võimekuse tõstmiseks töötati välja täienduskoolituse prioriteedid õppekava läbivates õppeainetes, sh tervisekasvatuses, ja selle võimaldamise põhimõtted. Samuti jätkus laste turvalise internetikasutuse projekt, millega suurendati laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti kasutamisega seonduvatest ohtudest ning nende vältimise võimalustest. Vaimse tervise probleemide ennetamise tegevusena jätkus ka 2012. aastal maakondlike noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste töö. Nendes keskustes pakuti lastele nii eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi kui psühholoogi abi. Alustati kooliõdede ettevalmistamist juhendi Õpilase vaimse tervise hindamine kasutuselevõtuks. Selle juhendi eesmärk on aidata kooli- ja pereõdedel märgata vaimsete probleemidega lapsi, et neid õigeaegselt eriarsti vastuvõtule suunata.
Vaimse tervise valdkonna olulisimaks sündmuseks on Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi heakskiitmine, mis keskendub laste vaimse tervise teenuste arendamisele 2013 2016 http://norra.sm.ee. 2012. aastal jätkus koolide tervist edendavate tegevuste koordineerimine ja laiendamine ning selleks koolide personali ettevalmistamine Tervise Arengu Instituudi poolt. 2012. aasta lõpuks kuulus tervist edendavate koolide võrgustikku 195 kooli e ca 35% koolide arvust. Laste ja noorte kehalise aktiivsuse edendamiseks jätkati Eesti Koolispordi Liidu toetamist erinevate liikumisharrastuste tutvustamisel ja tegevuste pakkumisel. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide kaudu kaasati tervist edendavatesse tegevustesse erinevate liikumisharrastuste ja tervislike eluviiside tutvustamisega 3255 tüdrukut ja 3208 poissi. Tervistava ja liikumist soodustava puhkuse kättesaadavuse tagamiseks koolivaheaegadel toetati koondprojekti Noorte tervistav ja arendav puhkus 2012 raames kokku 28 801 noore laagritegevustes osalemist. 2012. aastal jätkati ujumise algõpetuse programmi, kus osales 12 371 teise klassi last üle Eesti ja 24 tunni pikkuse kursuse järel läbis basseinis 25 meetrit iseseisvalt 11 560 last (93%). Tervisekontroll tehti 9750-le 9 19-aastasele noorsportlasele, kelle treeningukoormus nädalas on vähemalt 5 tundi. Koolitervishoiuteenust osutati 148 504 õpilasele. Aastast 2012 töötab hariduslike erivajadusega õpilaste koolides täistöökohaga õde iga 200 õpilase kohta. Tervisliku toitumise tagamiseks jätkati koolilõuna toetamist põhikooli õpilastele ja Terviseamet tegi järelevalvet toitlustamise korraldamise üle. Õpilaste tervislike toitumisvalikute suunamiseks jätkati koolipiima- ja koolipuuviljaprogramme, samuti erinevaid toitu, toidutootmist ja -valmistamist käsitlevaid õppeprogramme ja teabepäevi muuseumides ning õppeasutustes. Koolipiimatoetuse skeemis osales 2012. aasta lõpuks 988 õppeasutust, võrreldes 2011. aastaga kasvas koolipiimatoodete eest makstud kogusumma ca 21%. Koolipuuviljaprogrammi raames on oluline muutus, et alates 2012/2013. õppeaasta algusest võib pakkuda koolipuuvilja ka 5. klassidele (seni oli programm ette nähtud 1. 4. klassi õpilastele). Töötati välja koolitusprogramm ja koostati materjalid õppetöös rakendamiseks ja õpetajate teadlikkuse tõstmiseks toitumise ja liikumise teemadel. 2012. aastal alustati vanematele suunatud noorte alkoholitarvitamise ennetusprogrammi Efekt elluviimist, mille käigus korraldati uuring Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud 66-s tervist edendavas koolis (laste ja lastevanemate hulgas), milles osales kokku 997 õpilast ja 793 lapsevanemat. 2012. aastal avaldati 2011. aastal läbi viidud küsitluse ESPAD tulemused, mille põhjal võib öelda, et narkootikume elu jooksul proovinud kooliõpilaste arvu kasv on aeglustunud. Süstivate narkomaanide seas läbiviidud uuringute tulemuste põhjal võib väita, et on vähenenud süstivate narkomaanide arv. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamiseks tagati noortele suunatud veebikanalite pidev uuendamine (www.narko.ee) ja infomaterjalide koostamine. Uimastitealase teadlikkuse tõstmiseks ja sotsiaalsele survele vastuseismise toetamiseks viiakse läbi koolitused 6. klasside õpilastele. Sotsiaalvõrgustike ja meedia kaudu narkootikumide tarvitamisele õhutamise ennetamiseks kaasati eesti- ja venekeelsed veebikonstaablid politseinikud, kes nõustavad lapsi ja noori seaduse, narkootikumide, politseitöö jms teemadel. Alaealistele sõltlastele oli jätkuvalt tagatud nõustamine ja ravi. Alaealiste sõltuvusvastast taastusabi reguleeritakse Psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu koostamisega, mis jõudis 2012. aastal Riigikogusse. Eelnimetatud eelnõuga luuakse eeldused alaealistele osutatava sõltuvusvastase taastusabi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Vigastuste vältimiseks jätkati lastele ja noortele suunatud maakondlikke vigastuste vältimise projekte. Jätkuvalt toetati lasteabi telefoni 116111 tegevust. Tehtava ennetustöö tulemuslikkuse tõstmiseks korraldati ohutusteadlikkuse uuring laste ja noorte hulgas. Uuringu
teemad olid tuleohutus kodus, veeohutus suvel, veeohutus talvel. Veeohutusalaselt koolitati 468 1.-3. klassi õpetajat. 2012. aastal toimus koolieelse lasteasutuse, põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate liikluskasvatuse läbiviimist toetav täienduskoolitus ning lasteaiaõpetaja põhikoolitusse viidi sisse ka liikluskasvatusaine. Maanteeamet korraldas uuringu Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis ja gümnaasiumis, mille tulemustest nähtub, et lastega tegelevad spetsialistid ootavad süsteemset ja järjepidevat liikluskasvatust, koolituste mahu ja kättesaadavuse suurenemist ning suuremat panust kohalikelt omavalitsustelt. Noorte teadlikkuse tõstmisel HIV-nakkusest ja selle levikuteedest jätkati 2012. aastal turvalist seksuaalkäitumist soodustavate teadmiste, eluoskuste ja hoiakute kujundamist. Püsivalt väheneb uute HIV-nakkusjuhtude arv 15 29-aastaste noorte hulgas. Elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks HIV levikuteedest viidi 2012. aastal läbi seksuaalkasvatuse õpetajaraamatu koolitusi ning lastega töötavatele spetsialistidele koolitust Käitumisprobleemidega laps ja noor, korraldati kampaania Kumm on seks. III valdkond tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond Tervise säilimist ja arenemist soodustava elu-, töö- ja õpikeskkonna saavutamiseks viidi 2012. aastal erinevates valdkondades läbi mitmeid olulisi tegevusi. Keskkonnatervise valdkonna ühe prioriteedina läbiti edukalt projekti Eesti müranormide kaasajastamise kontseptsiooni väljatöötamine kolm etappi, kuid lisatööde vajaduse tõttu lükkus projekti valmimistähtaeg edasi 2013. aasta aprilli. Projekti käigus koostati olemasoleva olukorra analüüs Eestis kehtivatest müraalastest õigusaktidest ja nende igapäevasest rakendamisest, tehti müraalaste kaebuste analüüs, koostati Euroopa keskkonnamüraalaste õigusaktide võrdlus, tuuleparkide müra analüüs, müra normtasemete regulatsiooni õiguslik analüüs jpm. Lisaks valmisid Tallinna, Tartu ja Maanteeameti strateegilised mürakaardid. Mürakaardid koostati piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemetele üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks. Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kanti müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknemine, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad on koostamisel (tähtaeg 18.07.2013). Vee terviseohutuse valdkonnas rakendati 01.01.2012 tööle vee terviseohutuse infosüsteem, mille peamine ülesanne on joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraalja allikavee kvaliteedi andmete kogumine, töötlemine ning analüüsimine, et saada ühtne ja terviklik ülevaade vee seisundist. Infosüsteem aitab tõhustada järelevalve tööd, hinnata õigeaegselt riske ja kiirendada ohuolukordadele reageerimist. Andmed veekvaliteedi kohta avalikustatakse jooksvalt Terviseameti kodulehel. Joogivee valdkonnas täideti eesmärk tõsta ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett saava elanikkonna osa. 2012. aasta lõpuks sai nõuetele vastavat joogivett 87,7% elanikkonnast (2009. aastal 79,7%). Toodete ja kemikaaliohutuse valdkonnas kontrolliti 2624 toodet, millest ei vastanud nõuetele 14%. Avastati ja kõrvaldati 12 ohtlikku toodet (6 mänguasja, 4 paari kindaid, 2 paari jalatseid). Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks seoses kemikaalide märgistuse jälgimise olulisuse ja muutumisega viidi läbi Märka ohtu! kampaania, mille raames valmisid piktogrammi kujuga kleebised ja flaierid. Sihtrühmale edastati kokku 720 kleebist ja 2200 flaierit. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel valmis ka projekt Ohtlikud kemikaalid ja nende käitlemine Eestis. Töö käigus kaardistati ja kontrolliti Eestis kasutusel olevaid kemikaale ja nende kasutusalasid. Taimekaitsevahendite valdkonnas valmis Põllumajandusministeeriumis Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013 2017 ja selle rakendusplaan. Tegevuskava peamine eesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamine ning taimekaitsevahendite optimeeritud kasutamise tagamine. Seda eesmärki loodetakse saavutada eelkõige integreeritud taimekaitse põhimõtete kasutusele võtmise ning teadlikkuse tõstmisega, pöörates senisest suuremat tähelepanu kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Suurt rõhku on pandud ka nende isikute teadlikkuse tõstmisele, kes
kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamiseks. Toiduohutuse valdkonnas saab Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve tulemustele tuginedes öelda, et olukord on võrreldes 2011. aastaga samal heal tasemel. Võetud proovidest on nõuetele mittevastavate proovide osakaal jätkuvalt ca 2%. Näiteks, taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud 281 proovist leiti kehtestatud piirnormi ületamist ühes proovis (0,4%). Muude saateainete analüüsimiseks mitteloomses toidus võeti 217 proovi, millest tuvastati üks nõuetele mittevastavus. Erilist tähelepanu pöörati 2012. aastal raskemetallide sisalduse uurimisele. Elusloomade ning loomse toidu saasteainete seire raames leiti 4 nõuetele mittevastavat proovi (proove 2048). Salmonella seire raames uuriti 1435 proovi, neist 2,1% osutusid positiivseks. Campylobacter`i positiivseid leide oli 12,5% (6 proovi 48st). Salmonella ravimresistentsuse uurimise tulemused näitavad, et ravimresistentsete tüvede arv Eestis kasvab ning suureneb ka tüvede arv, mis on resistentsed 3-le ja enamale antibiootikumile. Campylobacter-i ravimresistentsete tüvede arv on tunduvalt suurenenud. Seda võib põhjendada asjaoluga, et esmakordselt viidi läbi linnuliha Salmonella spp. (378 proovi, 0,8% positiivsed) ja Campylobacter spp. (380 proovi, 13% positiivsed) uuring jaemüügiettevõtetes. Toimus ka verotoksilise E. coli O157 seire tapamajades. 246-s veiste naha pinnaproovist osutusid VTEC O157 positiivseteks 5,3%. Ka tõusis Listeria monocytogenese leidude arv piimafarmis võetud proovides (2012. a 6 juhust, 2011. a 1 juhus). Samas, näiteks taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud 281 proovist leiti kehtestatud piirnormi ületamist ühes proovis (0,4%). Muude saateainete sisalduse kindlakstegemiseks mitteloomses toidus tehti 217 analüüsi (erilist tähelepanu pöörati raskemetallidele), tuvastati üks nõuetele mittevastavus. Elusloomade ning loomse toidu saasteainete seire raames leiti 4 nõuetele mittevastavat proovi (proove 2048). Toidutekkeliste nakkushaigustesse haigestunute arv 100 000 elaniku kohta oli 2012. a 288, mis on 25% vähem kui 2011. a (385). Esitatud andmed sisaldavad ka haigusjuhte, mis on tinglikult toidutekkelised, s.t need on haigused, mis teoreetiliselt võivad levida toiduga, kuid konkreetsete nakkusjuhtumite puhul ei ole tegelikku seost toiduga kindlaks tehtud. Konkreetselt toidukäitlemisnõuete rikkumisega seostatavaid haiguspuhanguid menetles Veterinaar- ja Toiduamet 2012. a viiel korral. Kolmel juhul haigestuti salmonelloosi, ühel juhul kampülobakterenteriiti ning ühel juhul jäi haigustekitaja teadmata. Kahel juhul oli salmonelloosi haigestumine ulatuslik (87 ja 35 inimest). Keskkonnateadlikkuse arendamiseks korraldas Keskkonnaministeerium ajakirjanikele seminari Merekool meri on, meri jääb.... Seminari päevakorras olid merekeskkonnaga seotud teemad. Ajakirjanikud tutvusid vastavatud Eesti Meremuuseumiga Tallinna Lennusadamas. Räägiti Eesti mereala suurusest ja riigi peamistest õigustest ja kohustustest merealal. Ajakirjanikele tutvustati Lohusalu ja Paldiski põhjasadamas, kuidas on korraldatud merereostustõrje Eesti vetes ja milline peaks olema ühe väikesadama ja suure sadama reostustõrjevõimekus. Pakri poolsaarel anti ülevaade meregeoloogiast ja räägiti merega seotud looduskaitsealadest ning naftast saastatud eluslooduse päästest, samuti Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivist tulenevatest kohustustest, selle raames tehtavast piirkondlikust koostööst ja Eesti merestrateegia koostamise ettevalmistustöödest. Juttu tuli ka sellest, kuidas on rahvusvaheliselt korraldatud Läänemere kaitse ja merekeskkonna hindamine, anti ülevaade Tallinna lahe mereuuringutest ja vee-erikasutusest. Nakkushaiguste valdkonnas saavutati riikliku tuberkuloositõrje programmi eesmärk vähendada tuberkuloosi esmashaigestumust 2012. aastaks 20 haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta (2012. aastal moodustas esmashaigestumine 17,5 uut haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta, 2011. aastal oli vastav näitaja 19,8). Tuberkuloositõrje tegevused on planeeritud rahvatervise arengukavasse perioodiks 2013 2016. Immuniseerimisega hõlmatuse andmete alusel on viimase viie aasta jooksul märgata immuniseerimisega hõlmatuses langustendentsi. 2012. aastal vähenes võrreldes 2011. aastaga 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. WHO soovituslik tase 95% jäi saavutamata üheksa haiguse puhul. Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilusnakkus tüüp B vastu oli 2012. aastal 94,6% (2011. aastal
94,9%), B-viirushepatiidi vastu 94,7% (2011. aastal 95%) ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 93,6% (2011. aastal 93,9%). 2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2012. aastal vaktsineeriti 97,9% (2011. aastal 97%) lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud. 2012. aastal ei esinenud Eestis erakorralisi nakkushaiguste puhanguid ega epideemiaid. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse korraldada pikaajalise töövõimetuse ja puude määramise süsteem ümber töövõimekindlustuse süsteemiks ning ühendada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus töövõimekindlustuse skeemiga. IV valdkond tervislik eluviis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel jätkati 2012. aastal erinevate liikumisharrastuse projektide toetamist (kampaania Eestimaa liigub, rahvaspordiürituste kalendri koostamine, portaali TRIMM.ee arendamine ja tõlkimine vene keelde, jooksu- ja käimissarjad ning osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad, liikumisharrastuse treenerite ja harrastajate koolitamine, koolitus- ja infomaterjalide väljaandmine). Perioodil 2007 2012 rahastas Kultuuriministeerium igas maakonnas ühe tervisespordikeskuse arendamist. Programmi tulemusena valmis igasse maakonda tervisespordikeskus, kus on loodud liikumisharrastusega tegelemiseks vajalikud tingimused. Järgnevatel aastatel on kavas enam panustada inimeste teadlikkuse tõstmisse ning sel põhjusel kujundati programm 2012. aasta lõpus ümber liikumisharrastuse programmiks. Pooled 16 64-aastastest kulutavad füüsiliselt aktiivsele tegevusele vähemalt pool tundi korra nädalas ning 35,6% rohkem kui kaks korda nädalas, naised olid 2011. aastal seejuures meestest füüsiliselt aktiivsemad. Täiskasvanud meestest 33,9 ja naistest 36,6% tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas 30 minutit. Tervisliku toitumise toetamiseks alustati 2012. aastal toitumissoovituste uuendamisega koostöös Põhjamaadega, mille eesmärk on täiendada ja kaasajastada üldelanikkonnale suunatud soovitusi tõenduspõhiste seisukohtadega. Toitumisalaste infomaterjalide osas jätkusid toidu koostise andmebaasi www.nutridata.ee arendamistööd. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks tasakaalustatud toitumisest jätkati meedia- ja teavituskampaaniaid Puu- ja köögiviljad kergem viis tervislikult toituda. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tehti ETV ja Kanal 2 koostöös kaks tervisealast telesaadete sarja. Lõppesid toitumisolukorrast ülevaate saamiseks läbiviidava toitumise faktilise uuringu ettevalmistustööd, viidi läbi pilootuuringud. Seega saab 2013. uuringuga alustada. Tarbijate üldise teadlikkuse tõstmiseks toidu, selle tootmise ja töötlemisega seotud teemade osas käivitati Põllumajandusministeeriumi poolt ajaveeb Maablogi http://maablogi.wordpress.com/, mis on osutunud populaarseks. Järjest enam pööratakse tähelepanu tervislikule toitumisele üha enam tarbitakse puu- ja köögivilju rohkem kui korra nädalas ning üha vähem tarbitakse tavalist soola. Täiskasvanud elanikkonnast tarbib vähemalt kord nädalas puuvilju 87,5 ja köögivilju 86,8%. Naised toituvad tervislikumalt kui mehed, kuid ka mehed on hakanud üha tervislikumalt toituma. 2012. aasta lõpuks valmisid osapoolte laiapõhjalise kaasamise tulemusena alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud, mis esitati avalikkusele konsultatsiooniks. Alkoholi rohelise raamatu koostamise käigus töötati välja ka alkoholsõltuvuse ravi ja taastusabi kontseptsioon, mis on aluseks 2013. aastal alustatavaile alkoholsõltuvusravi arendustöödele. Jätkati alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise süsteemi arendamist, koolitades tervishoiutöötajaid ning arendades veebirakendust. Tervise Arengu Instituut korraldas 2 kampaaniat Vabanduse leiab alati. 2012. aastal oli 19 tervishoiuasutuse baasil avatud 21 suitsetamisest loobumise kabinetti (sh Eesti Kaitseväes), kus on nõustajateks 52 eritäiendusõppe saanud nõustajat (15 arsti, 29 õde, 6 ämmaemandat ja 2 kliinilist psühholoogi). Igapäevasuitsetajate osakaal rahvastikus on viimasel viiel aastal veidi vähenenud, kuid erinevalt meestest on naiste vastav näitaja siiski kasvanud. Kui meeste seas on igapäevasuitsetajate osakaal vähenenud pea kõigis vanuserühmades (v.a 25 34 ja 45 54 vanuserühmas), siis naiste seas on
igapäevasuitsetajate osakaal pea kõigis vanuserühmades suurenenud (v.a vanuserühmas 35 44 ja 45 54). Sellest hoolimata on igapäevasuitsetajate osakaal meeste seas endiselt ligi kaks korda kõrgem kui naistel. Samuti on igapäevasuitsetajate osakaal suurem töötute, madalama haridustaseme ja sissetulekuga isikute hulgas. Vähemalt mõned korrad nädalas tarbib täiskasvanud elanikkonnast alkoholi enam kui neljandik (25,4%), sealhulgas 3,5% iga päev. Kuigi alkoholi vähemalt mõned korrad nädalas tarvitanute osakaal rahvastikus on vähehaaval vähenenud, hakkas 2012. aastal taas iga päev ja mõned korrad kuus alkoholi tarbivate isikute osakaal tõusma. Jätkati vägivalla ja inimkaubanduse ohvrite nõustamist ja toetamist ning valmistati ette soopõhise vägivalla ennetamisprogramm Norra finantsmehhanismi uueks rakendusperioodiks. Vähi varajaseks avastamiseks jätkati rinna- ja emakaela skriiningprogrammidega. 2012. aastal kutsuti rinnavähi skriiningule naisi vanuses 50 62 aastat. Rinnavähi skriiningu sihtrühma koguhõlmatuseks kujunes 51%, mis jäi 2011. aastaga võrreldes samaks. Emakakaelavähi skriiningule kutsuti naisi vanuses 30 55 aastat. Emakakaela skriiningu sihtrühma koguhõlmatuseks kujunes 50%. Võrreldes 2011. aastaga on emakakaelavähi sõeluuringutes osalenuid 4 % enam. 2012. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis diagnoositud 315 HIV-i nakatunud isikut (55 juhu võrra vähem kui aastal 2011). Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8377 inimesel, sealhulgas HIV-tõbi 390 inimesel. Valdav osa uutest HIVjuhtudest registreeritakse jätkuvalt Ida-Virumaal ja Tallinnas. Alustati HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhise rakendamist. HIV anonüümse ja vabatahtliku nõustamise ning testimise teenust pakkus 11 asutust kümnes linnas ning HIV vabatahtliku ja anonüümse testimise teenusega on saavutatud piisav geograafiline kaetus ja optimaalne testide arv. Peamiseks narkomaaniavaldkonna probleemiks Eestis fentanüüli laialdame levik, mille tagajärjeks on suur narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv (2012. aastal 160 inimest). Fentanüül on oluliselt kangem kui teised opioidid ning Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus see aine on nii ulatuslikult levinud ning narkoturul peaaegu täielikult asendanud teised opioidid (heroiin jt). Narkomaania ennetamise valdkonnas uuendati üldelanikkonnale suunatud veebilehte www.narko.ee. Kahjude vähendamise teenust osutas riigi rahastamisel 9 organisatsiooni (kokku 37 keskust), kes pakkusid süstlavahetus- ja nõustamisteenust erinevates Eesti piirkondades. Riiklikest vahenditest pakkus lühiajalist statsionaarset võõrutusravi 1 asutus (Tallinn, 5 voodikohta) ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkus 7 asutust (kokku 9 keskust) Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaa erinevates linnades. Sõltuvusvastast taastusabi pakuti koostöös kahe teenuseosutajaga (26 kohta meestele ja 10 kohta naistele). Kaasrahastati 4 alaealistele mõeldud narkomaaniaravi voodikohta (SA Tallinna Lastehaigla) ning täies mahus rahastati 24 kohta sõltuvusvastase taastusabi osutamiseks alaealistele. Koostati poliitikamuudatuse mõttepaber narkomaaniaravi andmekogu isikustamiseks ning riigisisese varajase hoiatuse infosüsteemi seadustamiseks. V valdkond tervishoiusüsteemi areng Sotsiaalmaksu laekumine ravikindlustuse eelarvesse, mis tulenevalt üldisest majanduslangusest nii 2009. kui ka 2010. aastal vähenes, suurenes 2011. aastal 6% ja suurenes ka 2012.aastal võrreldes eelneva aastaga 6,5%. Sellega seoses oli võimalik suurendada kulutusi tervishoiuteenustele 7,9%, mistõttu oli võimalik lühendada suurte liigeste endoproteesimise, kõrva-nina-kurgu ja sarvkesta siirdamise operatsioonile pääsemise järjekordi. Kindlustatute arvu muutusi aastal 2012 iseloomustab tööhõive olukorra paranemisest johtuv töötavate kindlustatute arvu suurenemine ning riigi poolt kindlustatute arvu vähenemine töötute tööturule naasmise tõttu. Eriarstiabi osutati 3 162 267 juhul, sellest 2 865 870 juhul ambulatoorselt, 65 092 juhul päevaravina ning 231 305 juhul statsionaaris. Statsionaarsete ravijuhtude arv on eelmise
aastaga võrreldes vähenenud 3%, päevaravi juhtude arv suurenenud 0,3% ning ambulatoorsete juhtude arv vähenenud 1%. Kokku on eriarstiabi juhtude arv vähenenud 1%. Rahastatud statsionaarsete voodipäevade arv on vähenenud, keskmine ravipäevade arv on 6,1 (nt 2008. aastal oli see 6,3). Ravijuhud jäid Eesti Haigekassa andmetel alatäidetuks kõigi ravitüüpide osas. Koos haiglatega töötas Eesti Haigekassa välja ambulatoorsete ravijärjekordade aruande uue vormi, mis pakub iga kuu ülevaadet arsti külastanud inimeste tegelikult oodatud ajast. Uus aruanne rakendub 2013. aastal. Üldarstiabi kulud suurenesid 6,2%. Uuringufondi kuluosa pearaha kulust tõusis 29%-lt 31%- le 2012. aasta lõpul oli Eestis 800 perearstinimistut eelneva aasta 802 asemel. Perearsti kvaliteedisüsteemis osalejate arv on alates 2007. aastast pidevalt suurenenud. Aastal 2011 osales 95% perearste, möödunud aastal 97%. Kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstide nimistute inimesi hõlmavad ennetustegevused rohkem ja nende kroonilisi haigusi jälgitakse süstemaatilisemalt. Loodi regulatsioon, mille kohaselt perearstid saavad lisatasu teise täiskohaga töötava pereõe eest. Kokku oli pereõe visiitide üldarv 2012. aastal 592 690, seega on see aastate 2008 2012 jooksul suurenenud 1,6 korda. See tõendab, et pereõdede osa patsientide nõustamisel on kasvanud. Hooldusravi kättesaadavus paranes märgatavalt juhtude arv suurenes, sh ambulatoorses ravis 13%. Suurenemise peamine põhjus on koduõenduse ravijuhtude suurem arv (15% tõus), vähem vähihaige koduse toetusravi juhtude arvu suurenemine (6%). Statsionaarse hooldusravi juhtude arv suurenes 14%. Tagati kiirabiteenuse kättesaadavus elanikkonnale. 2012. aastal oli kokku 273 353 visiiti ja võrreldes 2011. aastaga (kokku 273 258 visiiti) oli visiitide arv kokku samas suurusjärgus. Olulisi muutusi ei olnud ka visiitide jagunemisel maakonniti. Hästi on tööle rakendunud kiirabi logistika väikesaartel teenuse kättesaadavuse tagamiseks (sh helikopteri kasutamine kõrge prioriteetsusega kutsete puhul) ning esmaabiandjate koolitamine kohapeal. Kiirabi kutsete arv väikesaartele on suurenenud väikesaartele toimus 236 kutset (2011. aastal 157). Kopteriga transporditi patsiente 46 juhul (2011. aastal 14 juhul). Kihnu ja Vormi saarel on käivitatud esmaabiandjate süsteem, kes on vajaduse korral ühenduses Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga selleks otstarbeks soetatud telemeditsiinilise aparatuuri kaudu. Patsientide rahulolu hindamiseks tehti iga-aastane uuring, mis näitas, et Eesti tervishoiu korraldust peab 2012. aastal korraldatud uuringu kohaselt heaks 67% ning halvaks 29% elanikkonnast. Võrreldes eelnevate aastatega oli suurem nende elanike osakaal, kes hindasid tervishoiukorraldust kõige positiivsemalt, samas on veidi vähenenud pigem halb hinnangute osakaal. Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78% ja negatiivselt 19% elanikest. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud nende inimeste osakaal, kes annavad arstiabi kvaliteedile kõige positiivsema hinnangu (16%-lt 24%-le). Arstiabi kättesaadavust hinnatakse märgatavalt madalamalt kui arstiabi kvaliteeti. Sellele on andnud positiivseid hinnanguid 55% ja negatiivseid 44% elanikkonnast. Siiski on veidi kasvanud nende osakaal, kes hindavad kättesaadavust heaks või pigem heaks (51%-lt 55%-le). Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks uuendati ja korrati 2012. aastal mõistliku ravimikasutuse kampaaniat. Tulemust võib pidada väga heaks: märgatavus sihtrühmas oli 84%. Valmis 5 uut patsiendi juhendmaterjali. Kõik materjalid on kättesaadavad ka lehel ravijuhend.ee. Patsientide õiguste tõhusamaks kaitseks toetati Eesti Patsientide Esindusühingu tegevust ning rahastati tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni tegevust patsiendikaebustele tasuta eksperdihinnangute andmiseks. Eksperdihinnang anti 132 juhtumile (eelmisel aastal 128 juhtumile), arstliku tegevuse vigu oli 25 ning 6 juhul esines puudujääke töökorralduses, dokumenteerimises või patsiendi ja tema lähedastega suhtlemises. Bioeetika nõukogu eestvedamisel korraldati avalikkusele suunatud seminar elundi siirdamiseks antava nõusoleku ja sellega seotud eetiliste aspektide teemal. Ravikvaliteedi objektiivseks hindamiseks telliti meditsiiniekspertidelt 5 kliinilist auditit. Juhuvaliku põhimõttel kontrolliti u 12 000 ravidokumenti. Valminud on kaks kliinilist auditit: Prostata kartsinoomi ravi hindamine ja Ortodontiliste raviteenuste hindamine. II poolaastal alustati auditeid Müokardiinfarkti haige käsitlus Eesti haiglates, Kuni 7-aastaste laste antibakteriaalse ravi põhjendatus perearstiabis, Äge pankreatiit järelaudit ja Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet. Hakati ette valmistama Eesti kliiniliste auditite uut
käsiraamatut, mille põhimõtteid rakendatakse aastast 2014, arendades samas edasi auditeerimist toetavat keskkonda. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks esmatasandil ning üldarstiabi korralduse ühtlustamiseks valmistati rakendamiseks ette 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatus maavanemate korraldusfunktsiooni toomiseks Terviseametisse. Rakendus noorte arstide lähtetoetuse süsteem, toetust sai üks arst. Edukalt rakendati perearstide ja -õdede asendussüsteemi katseprojekti. Arstide asendust korraldati projekti kaudu 46 juhul, õdede asendust 6 juhul. Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 teenust pakutakse jätkuvalt ööpäev läbi, et inimesed saaksid tervisemurede korral kiiret nõu. Lisaks saab küsida teavet tervishoiukorralduse kohta. Perearsti nõuandetelefoni kasutamine on suurenenud. Aastal 2012 vastasid arstid ja õed kokku 222 287 kõnele. Ööpäevas oli keskmiselt 609 kõnet (2011. aastal vastati 216 984 kõnele, päevas oli keskmiselt 595 kõnet). Enamasti küsiti nõu terviseprobleemi kohta, tervishoiukorralduse kohta vajas teavet 1% helistajaid. Tervishoiusüsteemi infrastruktuuri arendamiseks jätkati ERF perioodi 2006 2013 meetmete rakendamist. Meetme Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine raames toimus SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorra ehitamine ehitustööde töövõtulepinguga kokkulepitud ajagraafiku kohaselt. SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum valmis 2012. aastal põhiprojekt ja korraldati ehitushange. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitustööd kulgesid suures osas (v.a D-korpus) planeeritud ajakava kohaselt ja ehitustööde lõpp on 2015. aasta maikuus saavutatav. Meetme Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine raames toimus seitsme projekti (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, AS Järvamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla, AS Põlva Haigla, SA Elva Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla) ehituse/rekonstrueerimise lõpetamine. Õendus- ja hooldusteenuste parema kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ehitati/rekonstrueeriti 2012. aasta lõpuks kokku 42 263 m² 943 voodikohaga. Infotehnoloogia uute lahenduste loomisega arendati e-tervise süsteemi. Prioriteetideks olid lisaks tervise infosüsteemi kasutusaktiivsuse tõstmisele olemasolevate funktsionaalsuste jätkusuutliku töö tagamine. Loodi pikaajalise töövõimetuse ja puude määramiseks väljastatava terviseseisundi kirjelduse päringu teenus Sotsiaalkindlustusameti jaoks, mis vähendab arstide lisatööd nimetatud kirjelduse koostamiseks. Soodusravimitega seoses jätkus 2012. aastal patsientide omaosaluse vähenemine. 2012. aastal tasusid patsiendid ühe soodusretsepti eest keskmiselt 6,56 eurot. Viimase paari aasta vältel on omaosalus vähenenud keskmiselt 1,46 eurot retsepti kohta. Omaosaluse vähenemise põhjuseid on mitmeid, sh hinnakokkulepete tõhusam sõlmimine ravimite müügiloa hoidjate esindajatega, järelevalve tõhustamine soodsamate ravimite pakkumise üle ravimite müügivõrgus, retseptikeskuse arendused põhjendamata preparaadipõhiste retseptide väljakirjutamise vältimiseks ja mõistliku ravimikasutuse teabekampaania. Lisaks kaotati 2012. aasta 1. oktoobrist 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50% soodustusega ravimite puhul. Soodusravimite loetellu lisati 12 uut toimeainet ja mitmekümne toimeaine osas laiendati väljakirjutamise tingimusi. Kindlustatutele kompenseeritud ravimite kulu haigekassale kasvas 2012. aastal 8,2% võrreldes 2011. aasta kuluga. Varem mainitud patsientide rahulolu uuringu tulemused näitasid, et 90% elanikkonnast peab praegust retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljaostmise korraldust tervikuna heaks või pigem heaks, kusjuures võrreldes 2011. aastaga on 20% võrra suurenenud nende inimeste arv, kes peavad korraldust heaks. 2012. aastal laienes haigekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete valik. Enim võitsid meditsiiniseadmete loetelu muudatustest diabeediga patsiendid, sest glükomeetri testiribade hüvitatavad kogused suurenesid ligi kaks korda. Lisaks kanti loetellu uus insuliinipump ja sellega koos kasutatav glükosensor veresuhkru taseme pidevaks jälgimiseks, samuti odavnesid oluliselt loetelus juba olemasolevad insuliinipumbad. Hüvitatavate meditsiiniseadmete kulu haigekassale 2012. aastal kasvas eelneva aastaga võrreldes 57%. 2012. aastal jõustusid mitmed ravimiseaduse muudatused ravimiohutuse parandamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/84/EL ülevõtmine), samuti valmistati ette mitmeid ravimiseaduse muudatusi võltsravimite leviku tõhusamaks vältimiseks (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/62/EL ülevõtmine), ravimite interneti teel müügi ja interneti teel ostetud ravimite kohaletoimetamise keelu kaotamiseks ning ravimite kaugmüügi regulatsiooni kehtestamiseks. Täiendati ja ajakohastati vähendatud käibemaksumääraga maksustatavate meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu. Alustati riikliku meditsiiniseadmete andmekogu arendustöid. Mürgistuste raviks vajalike antidootidega piisava varustatuse saavutamiseks kehtestati regulatsioon, mille kohaselt soetab Terviseamet mürgistuste raviks vajalikud preparaadid tsentraalselt ning jaotab need vastavalt jaotuskavale haiglate vahel järjepideva valmisoleku tagamiseks. Toetati veredoonorluse reklaamkampaania väljatöötamist ning jätkati riikliku vere infosüsteemi väljatöötamisega.