LISA 2 uimastiprogrammi tegevuste tabel
|
|
- Kristi Lukk
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LISA 2. Tegevusprogrammi visioon süsteemide lõikes. Hetkeolukord ja eesmärgid aastani 2016 Jrk Süsteem / vajalikud valdkonna tegevused Pakkumise vähendamise süsteem Pakkumise vähendamisega seotud institutsioonide omavaheline riigisisene koostöö Rahvusvaheline koostöö Narkootikumide avastamiseks vajaliku tehnika olemasolu (röntgeniseadmed, numbrituvastussüsteemid jne) Jälitustegevus, kuritegude avastamine Baastase/hetkeseis 2013 Kuhu tuleb liikuda aastaks 2016 Dokumendid, mis tegevusi juba kajastavad Koostöö on heal tasemel. Infovahetus oluliste partneriga on operatiivne. Käivad läbirääkimised uute partneritega. Koostöö on heal tasemel. Infovahetus partneritega toimib. Moodustatakse ja osaletakse rahvusvaheliste uurimis-rühmade töös. Praegu ei ole piisavalt kaasaegseid transpordivahendeid ega erinevaid narkootikumide avastamiseks ja narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks vajalikke seadmeid. Toimib regulaarne koostöö erinevate õiguskaitseasutuste vahel. Oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse ohuhinnangus sedastatud ja enim ühis-konnaohtlikke narkokuritegusid toime panevatele üksikisikutele ja kuri-tegelikele ühendustele. Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Suurim tähelepanu on suunatud enim surmavaid üledoose ja muid probleeme põhjustavatele ainetele. Oluliselt on tõhustunud ka alaealistega seotud infovahetus. Jätkuv koostöö hoidmine ja arendamine. Tagatud on paindlik ja probleemipõhine bilateraalne ja multilateraalne koostöö. Olemas on optimaalne kogus narkootikumide avastamiseks ja narkojoobe tuvastamiseks vajalikku seadmeid. Koostöö nii riigisiseselt kui rahvusvahelisel tasemel toimib tõrgeteta. Rahastus:, KOV või välisvahendid / piisav rahastus
2 Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse ja kontrolli alla panemise süsteem Infovahetussüsteemile luuakse õiguslikku alust, see on planeeritud aastaks Süsteem on informaalselt hästi toiminud, kuid on vaja õiguslikku alust tehnilisele süsteemile. Varajase hoiatuse süsteemile on loodud õiguslik alus, mis reguleerib ametkondadevahelise informatsiooni vahetamist uutest psühhoaktiivsetest ainetest, selle informatsiooni kogumist varajase hoiatuse andmebaasi ning informatsioonile ligipääsetavuse õigusi. Riigisisene varajase hoiatuse süsteem rakendatakse hiljemalt Universaalne ehk esmane ennetus Eesmärk on tugevdada noorte ja üldelanikkonna kaitsetegureid, et aidata paremini kohaneda kodu, kooli, huvihariduse ja karjääri väljakutsetega ning vähendada riskitegureid sõltuvusainete tarvitamiseks. Tagada tuleks vajalikud akadeemilised, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ning teave legaalsete ja illegaalsete psühhoaktiivsete ainete kahjulikkuse kohta arenevale ajule. Universaalsel ennetusel on suur ühisosa lastekaitse ja põhihariduse valdkonnaga. Lastevanematele suunatud ennetusprogrammid universaalse vanemahariduse abil Lasteaedades on tõenduspõhised sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste programmid Alates aastast on TAI 33 Eesti koolis viinud läbi pilootprojekti lapsevanemate teadmiste ja oskuste/hoiakute mõjutamiseks uimastite valdkonnas. On ka mõned MTÜd, kes projektipõhiselt ja eraklientidele vanemaharidusprogramme pakuvad. Tegevuse kaetus on praegu piiratud. Koolieelse lasteasutuse õppekava kehtestab neli üldoskuste rühma, milles on eraldi kirjeldatud sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused (õpitulemused leiab nimetatud õppekava -dest 14 ja 15). Ligemale pooltes lasteaedades on rakendunud programm Kiusamisvaba lasteaed ( Lisaks õppekava olemasolule on TAI viinud läbi lasteaedade õpetajate täienduskoolitusi Lapsevanematel on erinevate teenuste ja meetodite kaudu ligipääs eestikeelsele ja venekeelsele kvaliteetsele, tõenduspõhisele vanemaharidusele. Haridusasutuste (lasteaiad ja põhikool) kaudu saavad lapsevanemad regulaarselt vajalikku ennetusalast koolitust. Programm Kiusamisvaba lasteaed rakendub kõigis lasteaedades ja jätkub tegevustena esimeses kooliastmes. Laste ja perede Norra FM (SOM) Norra FM 2
3 psühho-sotsiaalse keskkonna kujundamiseks ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamiseks. Olemas on ka metoodilised materjalid Kooli- ja klassiruumipõhised tõenduspõhised ennetusprogrammid, mis aitavad lastel kooliga kohaneda alates kooli minekust ning toimivad sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamise kaudu, erinev RÕKist Üldhariduskoolides pakutav RÕK-põhine uimastiennetusõpe sotsiaalsete eluoskuste kujundamiseks KOV-ide tasandi universaalsed ennetustegevused noorte kaasamiseks, noorsootöö Praegu puuduvad koolisüsteemis üleriiklikult toimivad tõenduspõhised programmid. Tõenduspõhise kiusamisvaba kooli ehk KiVa programm rakendub aastal pilootprojektina. Alates a on RÕK inimeseõpetuse ainena kohustuslik igas kooliastmes. Tegelik rakendamine pole täielikult toiminud. Aastatel töötati välja ka nii eestikui venekeelsed tavakoolide õpetajatele sotsiaalsete toimetulekuoskuste põhised uimastiennetuse õpetajaraamatud. Koolidel on olemas ka aastal välja antud narkootikumide teemaline õppefilm Mõtteaine. KOVide tegevusest täielik ülevaade puudub, info on lünklik. Üldine arusaam on, et erinevates KOVides tegeldakse noorte edendamise ja vaba aja sisustamisega erineval tasemel. Narkoennetustegevusi nähakse sageli eraldiseisvana (infopäevad, laagrid, teavitusüritused teismelistele) püsivast struktuursest tegevusest, näiteks noorsootöö ja Eesti koolisüsteemis on rakendatud vähemalt üks üleriiklikult toimiv kulutulus tõenduspõhine programm, mis on koolide tavapraktika osa (nt KIVA, Kiusamisvaba kool lasteaia jätkuprogramm). RÕKi on rakendatud täies mahus koos uuendatud õppematerjaliga aastal on planeeritud sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetajaraamatute uuendamine. Inimeseõpetuse õpetajatele on läbi viidud baaskoolitus/täiendkoolitus. Tarvilik on kaardistus ennetuse funktsiooni täitvatest noorsootöö tegevustest KOVides. Igal Eesti lapsel (vanuses 7 14) on oma kooli juures või elukohas võimalik tegelda huviharidusega. Norra FM, HTM tegevuskulud 3
4 Noorte huviharidus Noorte töökasvatus Noorte nõustamine (sotsiaalne) huviringid. Noorsootöötajatele on olemas aktiivtöödel põhinev õppematerjal Räägime st ja sellega kaasnev koolitus. Õppematerjal käsitleb ka uimastiennetust. Igal aastal toetatakse huvihariduse kättesaadavust (nt huvikoolide õppevahendite uuendamise programm Varaait, mille peamine tingimus on vähemate võimalustega noortele huvihariduse pakkumine, paljulapseliste perede laste ja noorte huvihariduses osalemine). Koostatakse huvihariduse valdkondade ainekavasid. Eesti Hariduse Infosüsteemi baasil seiratakse järjepidevalt huvihariduse andmeid (info huvikoolide arvu, osalejate arvu ja avatud õppekavade kohta). Igal aastal toetatakse noortelaagreid, sh vähemate võimalustega noorte osalemise võimaluste suurendamist. Koordineeritakse ja arendatakse koondprojekti "Noortemalevad". Karjääriinfo ja karjäärinõustamise (info) teenuse pakkumise kättesaadavus on KOVide tasemel tegeletakse noorte vaba aja aktiivse sisustamisega. Huviharidus on kättesaadavam kõikidele noortele üle Eesti. Võimalusel jätkatakse õppevahendite kaasajastamise programmiga. Paraneb puuetega noorte võimalus osaleda huvihariduses. Huvihariduse valdkondade ainekavad on kaasajastatud. Huvihariduse andmeid EHISes uuendatakse järjepidevalt. Eesmärgid täienevad uue välja töötatava strateegia valmimise käigus. Jätkub noortemalevate koondprojekti arendamine ja kohtade arvu suurendamine, et tõsta noorte tööhõivevalmidust tööturule sisenemisel. Malevas omandatud oskuste arvestamine tööturule sisenemisel. Igas maakonnas tegutseb jätkuvalt vähemalt üks teavitamis- ja Noorsootöö strateegia Noorsootöö strateegia Noorsootöö strateegia, ESF, EMP (Norra FM) Kuni a lõpuni ESF, alates a vahendid kavandamise l, Kuni a lõpuni ESF, 4
5 suhteliselt hea Eestis on 17 teavitamis- ja nõustamiskeskust (igas maakonnas on vähemalt üks keskus). Mitmes piirkonnas on ühendatud karjäärinõustamise ja õppenõustamise pakkumine. Teenuste kvaliteedi tagamiseks on loodud kvaliteedikäsiraamatud. nõustamiskeskus, mis osutab karjääriinfo ja -nõustamise teenust, sh suurema(te)s maakondades on enam keskusi (kokku peaks Eestis tegutsema vähemalt 17 keskust). Noortele suunatud nõustamisteenuseid pakutakse integreeritult alates a vahendid kavandamise l, Igal aastal korraldatakse karjääriinfo spetsialistidele ja -nõustajatele koolitusi ja infoüritusi. HIVi ennetuslikud noortelt noortele metoodikal koolitused on a suunatud eelkõige väiksemate võimalustega piirkondades elavatele noortele (Lõuna-, Lääne-, Kesk-Eesti ning Lääne- ja Ida- Virumaa). Erilise tähelepanu all on kutsekoolides ja HEV-koolides õppivad noored ja selliste koolide personal. Arendatakse koolituse metoodikat ja töötatakse välja täiendatud käsiraamatut. Koolitus hõlmab uimastiennetust, sest HIV ja uimastitarbimine on üks tervik. Koolitused toetavad kooli õppekava. Suurenenud on koostöö ja sidusus erinevate nõustamisteenuste vahel. Paranenud on karjääriinfo- ja nõustamisteenuste kvaliteet. Karjääriinfo- ja nõustamisteenused on enam kättesaadavad, jõutakse suurema arvu noorteni. Tõusnud on noorte ja avalikkuse teadlikkus olemasolevatest nõustamisteenustest. Noortelt noortele metoodikal HIVi ennetuslike koolituste jätkumine ning metoodika kasutamine laiemas, integreeritud ennetustöös (sh kõrvalejäämise ennetamine, uimasti-, alkoholi- ja tubakatarbimise ennetamine). Eesmärgid täienevad uue välja töötatava strateegia valmimise käigus Uimastialase info Olemas on veebileht narko.ee ja mitmed Infoportaalid on interaktiivsed ja 5
6 kättesaadavus tavaelanikkonnale, normikujundus uimastamise vastu teised infot jagavad infoportaalid. Info uuendamine on episoodiline, mitte regulaarne. Lugejal on tihti keeruline leida uusimat infot. pidevalt uuendatavad. Kord aastas tehakse suurem norme kujundav kampaania, millega kaasnevad toetavad informeerivad tegevused, sealhulgas püsiv sotsiaalmeedia strateegia. Koolitustegevus ennetuse teemal laste ja noortega kokku puutuvatele professionaalidele Universaalse ennetuse tasandil ei eristu alkoholi-, tubaka- ja uimastiennetuse programmid, keskendutakse laste üldisele kohanemisvõimele ning koostööle ja koosmõjule vanemaharidusprogrammidega. Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas kõik laste ja noortega töötavad organisatsioonid hakkaks nägema ja täitma enda rolli ennetuses Erinevad laste ja noortega töötavad organisatsioonid ja professionaalid jagavad ühtset visiooni ennetuse vajalikkusest ja teavad, kuidas nende töö ennetusse panustab. Parimate praktikate õpe ja juhendmaterjalid kaetakse baaskoolitustes. Varajane märkamine ja sekkumine Eesmärk on avastada uimastisõltuvuse riskitegurid võimalikult vara ning pakkuda teenuseid aitamaks kõrgenenud riskiga lastel ja noortel igapäevaelu väljakutsetega kohaneda. Suur kattuvus on erinoorsootöö ja laste vaimse valdkonnaga. Varajase märkamise Vastavalt õigusaktidele peavad kõikidele Igas haridusasutuses on välja arendatud tugistruktuuri kindlustamine õpilastele olema vajaduse korral ja kättesaadavad õpilase arengu KLS, PGS -d 37 ja 47 või KOV; ESF, 6
7 laste elu- ja õppekeskkondades Laste ja noortega kokkupuutuvate spetsialistide ja noorsootöötajate koolitamine märkamaks noorte probleeme Ambulatoorsete nõustamisteenuste olemasolu lastele ja noorukitele (sh kättesaadavad tugispetsialistide psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi ning karjäärinõustaja ja karjäärinfospetsialisti teenused. Erinevatele õpilasgruppidele rakendatavate tugispetsialistide teenuste sisu ja maht on erinev. Samas on teenuste vajadus ja kättesaadavus kooli tüübiti, suuruseti ja piirkondlike paiknevuste eripärast tulenevalt erinev. Koolieelse lasteasutuse seaduse -s 14 ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava -s 8 on sätestatud varajase märkamise põhimõtted ja erivajadustega laste toetamine koolieelsetes lasteasutustes, välja on töötatud juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele lapse arengu hindamisest ja toetamisest, kus varajane märkamine on põhjalikult lahti kirjutatud. Toimunud on piirkondlikud koolitused sellel teemal. Praegu on mõnel ametikohal laste hindamisja testimisjuhised ning -vahendid. Puudub terviklik ülevaade hindamisvahendite kasutamisest ja vajadusest nende järele. Teenuse kättesaadavus on praegu väga piiratud. toetamiseks vajalikud tugiteenused. Haridusasutustes töötavad vajalikud tugispetsialistid: tervishoiutöötaja/kooliõde, sotsiaalpedagoog, eripedagoog/logopeed, sotsiaalpedagoog. Piirkondlikud nõustamiskeskused on välja arendatud haridusasutuste tugikeskusteks, kust väikekoolidel on võimalik saada ka esimese tasandi tugispetsialistide teenust. Norra finantsmeetmete programmis ja ESFi vahendite kaasabil on kavas alushariduse valdkonnas pakkuda jätkukoolitusi ja juhendmaterjale. Tugispetsialistide kaasabil on välja selgitatud hindamis- ja testvahendite vajadus, välja on töötatud hindamis- ja testvahendid vajadustest lähtuvalt. Koolitatakse laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste ja noorsootöötajaid märkamaks noorte probleeme. Tihe koostöö laste vaimse struktuuriga on saavutatud. Vaimse häirega laste pered Norra FM Norra FM, ESF Norra FM 7
8 3.4. tugigrupid) Koolist välja langemise ennetamine, akadeemiliste probleemidega laste aitamine Põhihariduse päevases õppes on väljalangevus viimastel aastatel vähenenud 0,2%-ni, gümnaasiumiastmes kõikunud 1 1,4% piires. Üldine väljalangevuse näitaja on võrreldav muude Euroopa riikidega, eelkõige võiks väheneda aga väljalangevus kolmandast kooliastmest. Vastavalt PGS-i 37 lõikele 4 tagatakse õpilasele koolis vajaduse korral tugispetsialistide teenus. Tulenevalt PGS-i 47 lõikest 2 on koolides tööle määratud HEVõpilaste õppe koordineerija, kes korraldab lapse arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel. Iga kooli õppekavas on sätestatud HEV-õpilase õppekorraldamise põhimõtted. Koolides on tööle rakendatud õpilasabi ümarlauad. Igas maakonnas ja Tallinna linnas on loodud õppenõustamiskeskused, kust haridusasutused, lapsevanemad ja haridusametnikud saavad nõu ja abi, kui lapse edukas toimetulek lasteasutuses või koolis on häiritud ning seni pakutud tugimeetmed ja tugiteenused ei ole olnud piisavalt efektiivsed. Juhtumikorraldajate hindamiskriteeriumid uimastikasutaja seisundi hindamiseks ei ole piisavad, samuti napib personali. saavad nõustamist ja abi, et õppida perekonda juhtima ning ennetama kõrgenenud riskiga lapse uimastisõltuvust. Universaalne ennetussüsteem ja varajase märkamise süsteem on väljalangemist oluliselt vähendanud. Õpiraskustega lapsed saavad individuaalnõustamist ja järeleaitamist. PGS-i -d 37 ja 47, samuti PGS-i muudatuste eelnõu Juhtumikorraldus alaealistele On välja töötatud ühtsed standardid 3.5. juhtumi vajaduste hindamise jaoks lastekaitsetöötajaile, õpetajatele, kooli tugipersonalile Täiskasvanutele Praegu on teenuste kättesaadavus regionaalselt Sõltuvusprobleemidega isikutele ja Norra FM, ESF 8
9 ambulatoorsete nõustamisteenuste, sh grupipõhiste nõustamisteenuste olemasolu piiratud. nende lähedastele on tagatud mitmekülgsete individuaalsete ja grupipõhiste ambulatoorsete nõustamisteenuste kättesaadavus. Kahjude vähendamise süsteem Kahjude vähendamise süsteemi eesmärk on vähendada süstimisega seonduvaid nakkushaigusi ja üledoose ning nendest tingitud suremust, samuti julgustada aktiivseid süstivaid narkomaane otsima abi sotsiaal- ja tervishoiuteenustest. Kahjude vähendamine on tõenduspõhine lähenemine, mis võtab arvesse sõltuvuse neuroloogilisi aluseid ning aitab perioodil, kui sõltlane ei ole võimeline või valmis süstimist lõpetama, vähendada süstimise kahjusid. Kahjude vähendamise personali tööalane juhendamine, motiveerimine ja koolitamine Kahjude vähendamise töötajatele ja spetsialistidele toimuvad koolitused. Teadmiste ja motiveerituse tase on ebaühtlane. Paljud kahjude vähendamise süsteemi töötajad on ilma erialase hariduseta või nad on läbinud ainult lühiajalise täienduskoolituse. Kahjude vähendamise teenuste töötajad on võimelised sihtgruppi nõustama ja vajalike teenusteni suunama. On koostatud kahjude vähendamise töötaja kutse kirjeldus. On loodud tööalase juhendamise ja täiendusõppe süsteem ning see süsteem toimib. Kompetentsid on kirjeldatud ning tagatud on vastavad koolitused, stažeerimisvõimalused, intervisioonid ja muu vastavasse süsteemi kuuluv Üledoosidest tingitud surmade ennetamise programm Praegu toimivat üledooside ennetamise programmi ei ole. Programmi käivitamine on planeeritud a teise poolaastasse. Üledooside ja narkootikumidega seotud mürgistussurmade ennetamise programm on rakendatud (inglise keeles take home Naloxone). Toimuvad regulaarsed turvalisema süstimise koolitused narkomaanidele. Kaaluda ohutu süstimise ruumide 9
10 4.3. Sihtgrupi vajadustele vastava süstlavahetuse ja nõustamisteenuse olemasolu Eestis on 37 erinevat süstlavahetuse ja nõustamise asukohta (statsionaarsed keskused ja välitöö meeskonnad). Teenuse kvaliteet on ebaühtlane. loomist, et muu hulgas tagada meditsiinilise abi olemasolu ning vähendada süstimist tänavatel. Kahjude vähendamise teenuste kvaliteet vastab riiklikele miinimumnõuetele. Kahjude vähendamise keskustes pakutavate teenuste valik on laienenud kõikides keskustes pakutakse nõustamist, sotsiaalset abi, suunatakse teenuste juurde Uute kahjude vähendamise teenuste arendamine Olemasolevate teenuste puhul on tegemist ainult süstalde ja nõelte vahetamisega, nõustamist pakutakse sealjuures vähe. Kahjude vähendamise teenus hõlmab ka nõustamist üledooside ennetamiseks. Lisaks süstaldele jagatakse muud süstimisvarustust: filter, vedelik, kuumutusanum, desinfitseerimisvahend Sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi süsteem Sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi süsteem koosneb erinevatest meditsiinilistest ja psühhosotsiaalsetest teenustest, mis aitavad uimastitarvitajatel võõrduda füsioloogilisest vajadusest psühhoaktiivse aine järele ning (taas)omandada vajalikud elu- ja tööoskused iseseisvaks toimetulekuks. Vajalike õiguslike aluste loomine ja õigusaktide täiendamine narkomaaniaravi ja sõltuvusvastase taastusabi valdkonnas Kõigil teenustel ei ole õiguslikku raamistikku. Narkomaanidele suunatud rehabilitatsioonile on loodud õigusraamistik, määrates eraldi kindlaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustele esitatavad nõuded Ambulatoorse asendus- ja säilitusravi olemasolu Opioidsõltuvuse asendusravi kättesaadavus on regiooniti erinev ja ei vasta vajadustele. Ravi Opioidsõltuvuse asendusravi võimalusi pakutakse regionaalselt vastavalt 10
11 opioidsõltlastele kvaliteet on vahel ebaühtlane 1. Antiretroviirusravi pakutakse opioidsõltuvuse asendusraviga integreeritult vaid Tallinnas. piirkonna vajadustele (eeldusel, et haiglavõrgu haiglatel tekib kohustus osutada rahva seisukohalt olulisi teenuseid). Kehtestatud on kvaliteedinõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Asendusravi pakutakse integreeritult antiretroviirusraviga ja/või tuberkuloosiraviga. Neile, kellele metadoon asendusravimina ei sobi, võimaldatakse asendusravi ka buprenorfiiniga Statsionaarse narkootikumide võõrutusravi olemasolu nii lastele kui täiskasvanutele Teenus pakkumise maht ei vasta vajadusele. Osa olulisi teenuseid puuduvad (nt amfetamiinisõltlaste ravi). 1, 2 Loodud on uusi ja kvaliteetseid statsionaarse narkomaaniaravi võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele (prioriteetne piirkond on Ida-Virumaa) Sõltuvusvastase taastusabi teenuste olemasolu nii lastele kui täiskasvanutele Teenuse maht ja kvaliteet ei ole piisavad. 1 Ambulatoorsed võõrutusravi kohad on loodud ka ergutisõltlastele. Kehtestatud on kvaliteedinõuded, teenuse kvaliteet vastab nõuetele. Alaealistele ja täiskasvanutele pakutavate teenuste maht on suurenenud. 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI Alaealiste uimastisõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI
12 Psühhiaatrite, teiste erialade arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate (täiendus)koolitamine ja motiveerimine tööks sõltuvusprobleemidega isikutega Erinevate ravi ja taastusabi teenuste liitmine üheks süsteemiks Praegu ei ole piisavalt personali. 1, 2 Praegu on ravi- ja taastusabi teenused eraldiseisvad ning ei moodusta ühtset süsteemi. 1 Uimastite kahjude vähendamise teenused vanglates Narkootikumide avastamine Toimuvad regulaarsed läbiotsimised ning ka ja tõkestamine vanglas suuremad operatsioonid keelatud ainete avastamiseks, toimib ulatuslik videojärelevalve, igas vanglas on väljaõpetatud narkokoerad koos koerajuhtidega, kasutatakse kehaskannereid. Kontrollitakse postipakke, tõhustatud on julgeolekutööd jne. Vanglas toimib regulaarne Kahjude vähendamise teenused vanglas ja põhjuslik narkotestimine. Praegu ei ole kondoomid, süstlad ja süstimisvarustus vanglates kättesaadavad. Kahjude vähendamise meetmetena on vanglates kasutusel info jagamine, metadoonasendusravi, HIVi, B- ja C-hepatiidi testimine ja nõustamine ning B-hepatiidi vastu riskigruppide vaktsineerimine. Kondoomid on kättesaadavad pikaajaliste kokkusaamiste On loodud motiveerimise ja täiendusõppe/-hariduse võimalusi õdedele, arstidele, sotsiaaltöötajatele ning psühholoogidele. Narkomaaniaravis on psühhiaatrite kõrval rakendatud selleks eriettevalmistuse saanud teiste erialade arste. Tagatud on narkosõltlase sujuv liikumine erinevate ravi- ja taastusabi teenuste vahel. Teenused moodustavad ühtse süsteemi. Narkootikumid ei jõua kinnipeetavate valdusesse (eeldusel, et vanad laagertüüpi vanglad on kõik suletud). Vanglasisest HIVi nakatumist ei ole aset leidnud. HIVi testimisest (sh kordustestimisest) keeldunute arv on alla ühe protsendi. JUMi JUMi JUM 12
13 ruumides. Viimane süstimise teel vanglasisene nakatumine toimus aastal Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnad sõltlaste taasühiskonnastamiseks Sõltuvusrehabilitatsiooni osakond kinnises vanglas on mõeldud vangidele, kes tunnistavad oma sõltuvusprobleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. See on isoleeritud vangistusüksus, kus kinnipeetavatele korraldatakse erinevaid sekkumisprogramme, mis enamasti põhinevad käitumisteoorial, rühmateraapial ja individuaalsel tööl. Praegu asub Tartus tulemusüksus, kus on 174 kohta, ning see on jaotatud nelja sektsiooni. Samuti on sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnad Viru Vanglas (16 noorte ja 20 täiskasvanute kohta) ning Harku ja Murru Vanglas (8 kohta). Praegu on probleem selles, et lühiajaliste karistusega vangidel ning vahistatutel on võimalused oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks piiratumad, sest neid sõltuvusrehabilitatsiooni osakondadesse ei paigutata. Tagada intensiivse rehabilitatsiooniprogrammiga hõivatus sõltuvusdiagnoosiga süüdimõistetutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Tagada sõltlaste rehabilitatsioon ka nendele lühiajaliste karistusega vangidele ja vahistatutele, kes on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. JUMi JUM Asendus- ja võõrutusravi võimalus Vanglates toimub uimastite kuritarvitamise esmane võõrutusseisundi ravi tavaliselt mitteopiaatsete ravimitega meditsiiniosakonnas, kuid on võimalik viia läbi ka metadoonvõõrutusravi. Metadooniga asendusravi alustamine toimub ainult Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ning seal või Kõikidele isikutele, kellele võõrutusvõi asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, on see jätkuvalt tagatud. JUMi JUM 13
14 vabaduses alustatud ravi jätkatakse vajaduse korral teiste vanglate meditsiiniosakondade juures. Praegu on kõikidele isikutele, kellele võõrutus- või asendusravi on meditsiiniliselt näidustatud, see tagatud Vanglatöötajate koolitus Igal aastal kaardistatakse vanglate personali koolitusvajadused ning planeeritakse ja viiakse läbi vastavad koolitused. Igal aastal kaardistatakse vanglate personali koolitusvajadused ning planeeritakse ja viiakse läbi vastavad koolitused. JUMi JUM 5.12 Narkomaaniaravi rakendamine alternatiivkaristusena aasta teisel poolel sai Justiitsministeeriumi algatusel alguse Eesti- Šveitsi koostööprogramm Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon, mille abil leiti rahalised vahendid narkomaaniaravi rakendamiseks alternatiivkaristusena. Alternatiivkaristuse võimaldamine ja soodustamine on oluline meede kinnipeetavate arvu vähendamise seisukohalt. Projekti neljal tegevusaastal ( ) rakendatakse ravi kuni 90 isikule a kohaldati ravi ühele isikule a on tagatud toimiv sõltuvusravija taastusabi süsteem süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga. Eesti-Šveitsi koostööprogra mm Eesti Šveitsi koostööprogramm 6. Jätkuteenuste ja tagasilanguse ennetuse eesmärk on aidata sõltuvusravi läbinutel ja vanglast vabanenutel ühiskonda tagasi tulla ning püsivalt iseseisvalt toime tulla Sõltuvusravi ja/või taastusabi läbinud sõltlastele on tagatud nõustamisteenused, vältimaks Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse TAI poolt teenust, kuid seda vaid a lõpuni (maht praegu kuni 900 isikut aastas) ning selle Sõltuvusravi ja/või taastusabi läbinud sõltlaste toetus toimib omavahel seotud teenuste süsteemina. 14
15 tagasilangust (grupipõhine ja individuaalne nõustamine) kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Lisaks on mõned MTÜ-d saanud erinevatest meetmetest selleks vahendeid. Loodud on sõltlaste grupipõhised ja individuaalsed nõustamisvõimalused Haridusvõimalused sõltlastele Majutusvõimalused sõltlastele Praegu spetsiaalset toetussüsteemi narkosõltlastele hariduse ja oskuste omandamiseks ei ole. 1 Küll aga on olemas võimalused nii töökohapõhiseks kui ka eelneva haridusnõudeta õppeks. Kutseõppeasutused pakuvad erialasid ilma põhihariduseta õpilastele. On loodud õpipoisi koolitusprogramm, kus on võimalik töökohapõhine õpe. Rehabilitatsioonikeskuses viibivatele alaealistele sõltlastele on võimalused üldhariduse omandamiseks, kinnipeetutele on vanglas nii üldhariduse - kui ka kutseõppe omandamise võimalused. Praegu spetsiaalset toetussüsteemi sõltlastele elamispinna võimaldamiseks ei ole. 1 Tagatud on üldised sotsiaalsed haridusprogrammid, kus olenemata haridustasemest on võimalik õppida lihtsaid tööoskusi. Ametiõpetamise puhul on tagatud ka praktikakoha olemasolu. Tagatud on sotsiaalse majutuse võimalused sõltlastele, kes soovivad oma elukeskkonda muuta Tööturule sisenemise võimalused On olemas mõned projektipõhised lähenemised. Pidevat spetsiaalset Tagatud on toetatud elamise teenus sõltlastele. Vaja oleks luua pidevalt funktsioneerivad, mitte projektipõhised 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI
16 toetussüsteemi narkosõltlastele tööturule sisenemiseks ei ole. 1 tööharjutuskeskused, kus säiliks sõltlase tööharjumus ja pakutaks võimalusi tööoskuste omandamiseks. Narkosõltlastele luuakse sotsiaalseid töökohti. Töökohas võimaldatakse narkosõltlasele tugiisik Tugiisiku teenused ja juhtumikorraldus Praegu on mõned projektipõhised algatused, süsteemne lähenemine puudub. Tugiteenuste juhendmaterjalid on olemas. Välja on koolitatud 20 tugiisikut. 7. Seire ja hindamine 7.1. Narkomaaniavaldkonna statistika ja informatsiooni kogumine Vastavalt väljatöötatud indikaatoritele (EMCDDA) kogutakse statistikat ja informatsiooni erinevatelt narkomaaniaga kokkupuutuvatelt asutustelt. Olemas on objektiivne ülevaade narkomaania olukorrast Eestis. EMCDDA grandileping, rahvastiku 7.2. Narkoolukorrast ülevaadet andvate regulaarsete uuringute tegemine Regulaarselt viiakse läbi süstivate narkomaanide riskikäitumise ja infektsioonhaiguste levimuse uuring Tallinnas ja Ida-Virumaa linnades. Iga nelja aasta tagant viiakse läbi aastaste kooliõpilaste seas küsitlus (ESPAD). Olemasolevad uuringud jätkuvad sama regulaarsusega. Olemas on ka täiskasvanud rahvastiku narkootikumide tarvitamise levimuse iga-aastased andmed., EMCDDA grandileping 1 Täiskasvanute narkosõltlaste tervishoiu- ja tugiteenuste kaardistamine, TAI
17 Narkomaaniavaldkonna teenuste ja sekkumiste hindamine Isikustatud narkomaaniaravi registri olemasolu Iga-aastaste narkomaania olukorrast ülevaadet andvate aruannete koostamine Puudub täiskasvanud rahvastiku sõltuvuskäitumise uuring. Sekkumisi hinnatakse vastavalt vajadusele ja jõudlusele. Narkomaaniaravi andmekogu ei ole isikustatud kujul. Olukord pärsib usaldusväärsete andmete kogumist narkomaaniaravil viibivate isikute kohta. Isikustamata andmetega ei saa andmekogu andmeid kasutada ka teadustöös ja narkomaaniaolukorrast laiema pildi saamiseks. Igal aastal koostatakse narkomaania olukorra kohta aruanded. Vajaduse põhiselt on hinnatud narkomaaniavaldkonna teenuste osutamise kvaliteeti a on hinnatud metadoonasendusravi osutamise vastavust teenusekirjeldusele. Loodud on isikustatud narkomaaniaravi andmekogu, mis annab meile usaldusväärse info narkomaaniaravile pöördunud inimeste profiilist ja ravi järgimisest. Igal aastal koostatakse narkomaaniavaldkonnast ülevaateid andvaid aruandeid. EMCDDA grandileping, Narkootikumide tarvitamise vähendamise programmi seire Süstlavahetuse infosüsteemi uuendamine (SVIS) Tegeletakse narkootikumide vähendamise programmi seireraamistiku väljatöötamisega. Süstlavahetuse infosüsteem on tehniliselt ja sisuliselt vananenud. Infosüsteem ei võimalda teha aruandluseks vajalikke väljavõtteid ja see ei ole süstlavahetuse töös praktilist kasu andev vahend. Igal aastal valmib RTA aruandluse raames programmi elluviimise aruanne. Aastaks 2017 koostatakse programmi elluviimise koondaruanne. SVIS on uuendatud. SVIS võimaldab teha mitmekülgseid aruandluseks ja töö paremaks planeerimiseks vajalikke andmepäringuid ja on süstlavahetuse punkti töös vajalik vahend (kasutatakse töös kliendiga) Seire vanglast Alates a kogutakse vanglates Tagada jätkuvalt kvartaalne uimastiseire JUMi JUM 17
18 (Justiitsministeerium) kvartaalselt uimastitega seotud infot ning valmivad regulaarsed aruanded. vanglates. Läbi viiakse perioodilisi kvalitatiivseid uuringuid ja välishindamist
TAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus registrikood: tä
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80085789 tänava/talu nimi, Kopli tn 32 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus registrikood: tä
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80085789 tänava/talu nimi, Kopli tn 32 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSISEMINISTEERIUM
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE
RohkemLisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx
Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemTET_seminar_Maripuu_
Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemLisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -
Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemPäevakorrapunkt 1
MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU Sotsiaalkomisjoni ja hariduskomisjoni ühise koosoleku protokoll Märjamaa 25. juuni 2018 Algus kell 10.00 lõpp kell 12.41. Koosolekut juhatas: sotsiaalkomisjoni liige Ruth Lippus
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
Rohkemkg708418coverET.indd
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) on üks Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutusi. Asutus on rajatud 1993. aastal ja asub
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
Rohkem8 Täiskasvanuhariduse programm docx
Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI
TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),
Rohkem