Sotsiaalkindlustusõigused Leedu

Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega. Lisateave MISSOC-võrgustiku kohta on aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langid=et&catid=815 Käesolev ülevaade on liikmesriigi sotsiaalkindlustuskorralduse üldine kirjeldus. Lisateave on muudes MISSOCi väljaannetes, mis kõik on olemas eespool esitatud veebiaadressil. Teavet annavad ka käesoleva ülevaate I lisas loetletud pädevad asutused ja ametid. Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta selle eest, kuidas käesolevas väljaandes sisalduvat teavet kasutatakse. Euroopa Liit, 2012 Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel. Juuli 2012 2

Sisukord I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine... 4 Sissejuhatus... 4 Sotsiaalkaitse korraldus... 4 Rahastamine... 5 II peatükk. Tervishoid... 6 Teie õigused tervishoiuteenustele... 6 Mida hüvitised hõlmavad?... 6 Tervishoiuteenuste osutamine... 7 III peatükk. Rahalised haigushüvitised... 8 Teie õigused rahalistele haigushüvitistele... 8 Mida hüvitised hõlmavad?... 8 Rahaliste haigushüvitiste taotlemine... 9 IV peatükk. Vanemahüvitised...10 Teie õigused vanemahüvitistele...10 Mida hüvitised hõlmavad?...10 Vanemahüvitiste taotlemine...11 V peatükk. Invaliidsushüvitised...12 Teie õigused invaliidsushüvitistele...12 Mida hüvitised hõlmavad?...13 Invaliidsushüvitiste taotlemine...14 VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised...15 Teie õigused vanadushüvitistele...15 Mida hüvitised hõlmavad?...15 Vanadushüvitiste taotlemine...15 VII peatükk. Toitjakaotushüvitised...16 Teie õigused toitjakaotushüvitistele...16 Mida hüvitised hõlmavad?...17 Toitjakaotushüvitiste taotlemine...17 VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised...18 Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele...18 Mida hüvitised hõlmavad?...19 Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine...20 IX peatükk. Perehüvitised...21 Teie õigused peretoetustele...21 Mida hüvitised hõlmavad?...21 Peretoetuste taotlemine...22 X peatükk. Töötus...23 Teie õigused töötushüvitistele...23 Mida hüvitised hõlmavad?...24 Töötushüvitiste taotlemine...24 XI peatükk. Toimetulekutoetused...25 Teie õigused toimetulekutoetustele...25 Mida hüvitised hõlmavad?...26 Toimetulekutoetuste taotlemine...27 XII peatükk. Pikaajaline hooldus...28 Teie õigused pikaajalisele hooldusele...28 Mida hüvitised hõlmavad?...28 Pikaajalise hoolduse taotlemine...29 Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed...30 Juuli 2012 3

I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine Sissejuhatus Leedu sotsiaalkindlustushüvitised hõlmavad järgmisi valdkondi: tervishoid, haigushüvitised, vanemahüvitised; tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised; matusetoetus; invaliidsuspension; vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, toitjakaotuspension; töötushüvitised; peretoetused. Sotsiaalkindlustusskeemis osalemise peamine tingimus on olla palgatöötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ja tasuda kindlustusmakseid. Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumile alluv riiklik sotsiaalkindlustusfond ja selle kohalikud bürood kannavad need isikud sotsiaalkindlustusregistrisse. Palgatöötajatele on kohustuslikud kõik Leedu sotsiaalkindlustuse harud, ent füüsilisest isikust ettevõtjatele on kohustuslikud ainult osa (pension, tervishoid ja vanemahüvitised). Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad teiste harudega liituda vabatahtlikult. Füüsilisest isikust ettevõtjad ei ole automaatselt hõlmatud ravikindlustusega (kuid nad võivad end kindlustada vabatahtlikult). Neil ei ole automaatselt tööõnnetus-, kutsehaigus- ja töötuskindlustust, aga neil on automaatne kindlustuskaitse baaspensioni ja täiendava pensioni osas, välja arvatud individuaalsete äritegevuslubade füüsilisest isikust omanikud, kellel on kindlustuskaitse ainult baaspensioni osas. Ravikindlustus (st eelkõige mitterahalised ravikindlustushüvitised, mitte rahalised ravikindlustus- või sünnitushüvitised) on kohustuslik kõigile elanikele. Pensioni- ja ravikindlustusskeemid on töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele erinevad (hüvitiste skeem on kõigile sama, kuid kindlustusmaksed on erinevad). Sotsiaalkaitse korraldus Leedus haldavad sotsiaalkindlustust peamiselt järgmised asutused: Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeerium (Socialinės apsaugos ir darbo ministerija), mille põhiülesanne on arendada ja ellu rakendada tõhusat sotsiaalabi-, sotsiaalkindlustusja tööhõivesüsteemi kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega, et parandada Leedu elanike sotsiaalkindlustuskaitset. Ministeerium töötab välja strateegiaid ja õigusaktide eelnõusid kõigi sotsiaalkindlustuse valdkondade jaoks (v.a tervishoid). Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumile alluv riiklik sotsiaalkindlustusfond (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) ja selle kohalikud bürood vastutavad kindlustusskeemide, st pensionide, haigus-, rasedusja sünnitushüvitiste (rahalised hüvitised) ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste eest. Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumile alluv riiklik sotsiaalkindlustusfond vastutab ka kõigi skeemide kindlustusmaksete kogumise ning nende riiklikule haigekassale (Valstybinė ligonių kasa), Leedu tööhõiveametile (Lietuvos darbo birža) ja eraõiguslikele pensionifondidele ülekandmise eest. Juuli 2012 4

Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumilealluval Leedu tööhõiveametil (Lietuvos darbo birža prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos) ja selle kohalikel büroodel on kohustus võtta meetmeid töötuse vastu. Linna- ja vallavalitsuste sotsiaalabiosakonnad vastutavad enamiku kindlustusväliste hüvitiste eest (perehüvitised, matusetoetused ja sotsiaalteenused). Tervishoiusüsteemi haldavad tervishoiuministeerium (Sveikatos apsaugos ministerija) ja selle alluvuses riiklik haigekassa (Valstybinė ligonių kasa prie Sveikatos apsaugos ministerijos). Tervishoiuministeerium täidab riigi haldusülesandeid tervishoiu valdkonnas ja viib ellu riiklikku poliitikat. Tervishoiuministeeriumile alluv riiklik haigekassa täidab kohustusliku ravikindlustusfondi eelarvet, maksab piirkondlike haigekassade (teritorinės ligonių kasos) kaudu ravikindlustusasutustele kindlustatutele osutatud teenuste eest (mitterahalised haigus- ning rasedusja sünnitushüvitised) ning kontrollib raviteenuste kvaliteeti. Rahastamine Leedu sotsiaalkindlustusskeeme rahastatakse peamiselt (kindlustatud isikute ja tööandjate) kindlustusmaksetest ning üldistest maksudest. Tööandja makstav kindlustuse põhimakse on 30,8% kogu brutosissetulekust kõikide riskide korral (v.a tööõnnetused ja kutsehaigused) ja töötaja makstav kindlustuse põhimakse on 9,0%. Seega on kogu kindlustusmakse kõigi riskide puhul (välja arvatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul) 39,8%. Riik tasub kindlustusmakseid teatud isikukategooriate eest (osaline rahastamine), näiteks laste eest. Leedu seaduse järgi olenevad tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kindlustusmaksed valdkonna riskitasemest ning neid maksab üksnes tööandja. Maksemäär on 0,18 0,9% ja seda arvutatakse brutopalga alusel. Surmatoetused ja perehüvitised ei põhine kindlustusmaksetel, vaid kuuluvad kõigile Leedu elanikele kohaldatavasse üldsüsteemi. Juuli 2012 5

II peatükk. Tervishoid Teie õigused tervishoiuteenustele Vältimatu arstiabi on tagatud kõigile elanikele. Kindlustatutel on õigus ka teistele tervishoiuteenustele ja enamiku nende ravikuludest kannab kindlustus. Kohustuslikke kindlustusmakseid mittetasuvad isikud ja riigi kindlustuseta isikud peavad kandma oma ravikulud ise. Peale kohustusliku kindlustuse on võimalik liituda vabatahtliku ravikindlustusega. Mida hüvitised hõlmavad? Järgmiste teenuste kulud kaetakse kohustusliku ravikindlustuse eelarvest: raviteenused taastusravi meditsiinihooldus individuaalse arstiabiga seotud sotsiaalteenused individuaalne tervisekontroll Raviteenuseid osutatakse üldiselt tasuta. Koostatud on tervishoiuteenuste raames osutatavate nende teenuste hinnakiri, mille kulud peab kindlustatud isik kandma täies ulatuses ise. Need on näiteks muu kui meditsiinilisel näidustusel tehtav abort, manuaalteraapia ja kosmeetiline kirurgia. Täiskasvanute hambaravi on osaliselt kaetud (maksma peab omaosalustasu), alla 18- aastaste laste hambaravi on tasuta. Hambaproteeside kulud kaetakse puudega isikutele ja pensionäridele. Täielikult hüvitatakse ametlikus loetelus olevad ravimid järgmiste rühmade ambulatoorse ravi korral: alla 18-aastased lapsed; töövõimetud või pensioniikka jõudnud isikud, kellel on teatud olulised erivajadused. Teatud haigustega (olemas on eriloetelu) isikute korral hüvitatakse ravimid 100%, 90%, 80% või 50% ulatuses. Pensionäridele, II invaliidsusgrupi või 60 70% töövõimetusega isikutele või sotsiaalabipensioni (šalpos pensija) saavatele isikutele makstakse hüvitist 50% ulatuses. Haiglaravil olevate kindlustatute korral arvestatakse ravimite hind haiglaravi võrdlushinna sisse. Riikliku haigekassa (Valstybinė ligonių kasa) ostetud proteesid, prillid ja kuuldeaparaadid on kindlustatutele tasuta. Samas peab isik, kes soovib pakutud mudelist teistsugust, maksma kogu hinna ise. Riiklik haigekassa hüvitab osaliselt sisekõrvaimplantaatide, kuuldeaparaatide ja endoproteeside kulud (isik peab maksma haigekassa poolt samaväärse vahendi eest tasutud hinna ja vahendi kaubandusliku hinna vahe). Juuli 2012 6

Sanatooriumikulud kannavad patsiendid ise vastavalt ametlikele põhihindadele. Alla 7- aastaste laste või alla 18-aastaste puudega laste sanatooriumiravi hinnast hüvitatakse 90%. Taastusravi kulud hüvitatakse täielikult alla 18-aastastele lastele, 60 100% töövõimetusega puudega isikutele ja raskest haigusest paranejatele (vastavalt ametlikule loetelule), kui neil on arsti saatekiri. Tervishoiuteenuste osutamine Igal kindlustatul on õigus valida vabalt arst ja tervishoiuasutus tervishoiuteenuste mis tahes tasandil. Ta peab endale valima perearstide registris oleva perearsti. Perearstid on ainsana volitatud suunama kindlustatut eriarsti vastuvõtule. Eriarsti abi on üldarsti saatekirjaga patsiendile tasuta. Saatekirjata saab pöörduda üksnes naha- ja suguhaiguste arsti poole. Perearstid ja eriarstid saavad soovitada ka haiglaravi. Suunamissüsteemi ei kohaldata vältimatu abi juhtudel. Juuli 2012 7

III peatükk. Rahalised haigushüvitised Teie õigused rahalistele haigushüvitistele Rahaliste haigushüvitiste kindlustus on kohustuslik kõigile palgatöötajatele ja nendega võrdsustatud isikutele. Minimaalne kindlustusperiood on 3 kuud viimase 12 kuu jooksul või vähemalt 6 kuud viimase 24 kuu jooksul. Haigushüvitisi makstakse kindlustatutele, kes haigestuvad; jäävad koju hooldama haiget pereliiget; vajavad ravi proteesimis- ja ortopeediahaiglas; ei tohi töötada karantiini tõttu või jäävad koju, et hoolitseda laste eest, kes ei tohi samal põhjusel minna lasteasutusse; on lapsevanemad, kes hoolitsevad lapse eest ajal, mil teine lapsevanem on rasedusja sünnituspuhkusel või isapuhkusel, kuid ei saa haiguse tõttu lapse eest hoolitseda. Hüvitisi ei maksta isikutele, kes vigastavad end kuriteo sooritamisel; kes on oma tervist kahjustanud ise; kelle haigus on tingitud alkoholismist või narkomaaniast (v.a kui nad on tulnud haiglasse sõltuvusravile vabatahtlikult). Mida hüvitised hõlmavad? Hüvitiste suurus Kindlustatud võivad ravikindlustuse saada alates 1. päevast. Kaks esimest päeva maksab tööandja vähemalt 80% (ja mitte rohkem kui 100%) töötajale hüvitatavast töötasust (kompensuojamasis uždarbis). Pärast kaht esimest päeva maksab 40% ja pärast 7. päeva 80% keskmisest hüvitatavast igakuisest töötasust sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluv riikliku sotsiaalkindlustusfondi piirkondlik büroo. Igakuine hüvitatav töötasu hõlmab keskmist palka sõltuvalt kindlustatud isiku kolme järjestikuse kuu sissetulekule enne viimast kuud, mis eelnes ajutise töövõime esinemise kuule. See töötasu ei saa ületada käesoleva aasta riiklikku tagatud töötasu rohkem kui 3,2 korda (ehkki kindlustusmakseid makstakse kogu töötasult). Hüvitis ei tohi olla väiksem kui 25% jooksva aasta riiklikust keskmisest tagatud töötasust (einamųjų metų draudžiamosios pajamos). Hüvitiste kestus Haiguslehte võib pikendada kindlaksmääratud perioodi jooksul (vähemalt 4 kuud ehk 122 kalendripäeva jätkuva töövõimtuse korral). Mõnel juhul võib perioodi pikendada 244 kalendripäevani, kui töövõimetus on perioodiline, nt kui isik põeb tuberkuloosi viimased 12 kuud. Kui isik ei ole selle perioodi lõppedes tervenenud, peab ta kohustuslikus korras pöörduma invaliidsuse ja töövõime hindamise ameti poole (Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba), kes määrab tema invaliidsuse astme. Invaliidideks tunnistatud ja töövõimetuse eest riiklikku töövõimetuspensioni (neteko darbingumo pensija) saavad palgatöötajad võivad saada haigushüvitisi kuni 90 päeva aastas. Seda piirangut ei kohaldata tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral. Juuli 2012 8

Kui isik läheb vabatahtlikult haiglasse alkoholismi või narkomaania ravi eesmärgil, võib ta saada haigustoetust kuni 14 päeva jooksul. Pereliikme hooldajatele on hüvitiste maksmise maksimaalne kestus järgmine: täiskasvanud: 7 päeva korraga ühe haiguse eest; alla 14-aastased lapsed: 14 päeva korraga ühe haiguse eest; alla 7-aastased haiglaravil olevad lapsed: kogu ravi vältel, ent mitte üle 120 päeva aastas; alla 18-aastased lapsed, kellel on onkohematoloogiline haigus, kellel on olnud raske operatsioon või trauma või kes on saanud põletushaavu: kogu ravi vältel, ent mitte üle 120 päeva aastas; lapsevanemad, kes hoolitsevad lapse eest ajal, mil teine lapsevanem on rasedusja sünnituspuhkusel või isapuhkusel, kuid ei saa haiguse tõttu lapse eest hoolitseda: 14 päeva. Rahaliste haigushüvitiste taotlemine Ravikindlustushüvitisi maksavad kindlustajad (ettevõtjad, riiklikud ja munitsipaalettevõtted, asutused, organisatsioonid) või sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi piirkondlikud üksused. Hüvitisi makstakse haiguslehe ja teiste asjakohaste dokumentide esitamisel. Juuli 2012 9

IV peatükk. Vanemahüvitised Teie õigused vanemahüvitistele Rasedus- ja sünnitushüvitisi, isahüvitisi ning rasedus-sünnitus-/isahüvitisi makstakse kõigile kindlustatutele, kes on viimase 24 kuu jooksul tasunud kindlustusmakseid vähemalt 12 kuud. Minimaalset kindlustusperioodi ei nõuta kuni 26 aastaste korral, kui ajavahemik isiku koolilõpetamise ja kindlustusperioodi alguse vahel on alla 3 kuu. Esialgu makstakse hüvitist nii emale (rasedusja sünnitushüvitis, motinystės pašalpa) kui ka isale (isahüvitis, tėvystės pašalpa). Hiljem makstakse täiendavat hüvitist ühele vanemale, kes jääb koju lapse eest hoolitsema (rasedus-sünnitus-/isahüvitis, motinystės/tėvystės pašalpa). Mitterahalisi rasedusja sünnitushüvitisi rahastatakse kohustusliku rasedusja sünnituskindlustuse skeemi raames. Mida hüvitised hõlmavad? Rahalised hüvitised Rasedus- ja sünnitushüvitist makstakse rasedusja sünnituspuhkuse ajal, mis algab 70 päeva enne ja lõpeb 56 päeva pärast sünnitust. Tüsistustega sünnituse või mitmike sünni korral makstakse hüvitist kuni 70 päeva jooksul pärast sünnitust. Hüvitis vastab kogu hüvitatavale töötasule (kompensuojamasis uždarbis) (100%) ja ei saa olla väiksem kui 1/3 jooksva aasta riiklikust kindlustatud sissetulekust. Isahüvitist makstakse isale lapse sündimisele järgneva kuu lõpuni ja hüvitis on 100% isa hüvitatavast töötasust. Rasedus-sünnitus-/isahüvitist makstakse vanemale, kes jääb lapse eest hoolitsemiseks töölt koju. Summa sõltub vanema valitud maksmise kestusest: kui kindlustatud isik valib hüvitise saamise lapse 1-aastaseks saamiseni, on hüvitise suurus 100% hüvitise saaja hüvitatavast töötasust. Kui isik valib hüvitise saamise lapse 2-aastaseks saamiseni, makstakse hüvitist 70% ja 40% hüvitise saaja hüvitatavast töötasust, vastavalt lapse 1-aastaseks ja 2-aastaseks saamiseni. Mitmike sünni korral makstakse hüvitist 100% ulatuses hüvitatavast töötasust. Hüvitis ei või olla väiksem kui 1/3 jooksva aasta riiklikust kindlustatud sissetulekust. Hüvitatav töötasu ei saa olla suurem kui 3,2-kordne jooksva aasta riiklik tagatud töötasu (kuigi kindlustusmakseid tasuti kogu töötasult). Rasedatele, kellel ei ole rasedusja sünnitushüvitise õigust, makstakse 70 päeva enne sünnitust rasedustoetust (vienkartinė išmoka nėščiai moteriai) 2-kordse sotsiaalkindlustuse baashüvitise (bazinė socialinė išmoka, BSB) summas, st 260 litti (75 eurot). Mitterahalised hüvitised Mitterahalised rasedusja sünnitushüvitised on meditsiiniabi, hooldus haiglas või sünnitusmajas, lastearsti või perearsti teenused, ravimid ja meditsiinivahendid jne. Juuli 2012 10

Vanemahüvitiste taotlemine Rasedus- ja sünnitushüvitisi, isahüvitisi ning rasedus-sünnitus-/isahüvitisi maksavad sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi piirkondlikud üksused taotlejalt nõutavate dokumentide esitamisel. Nimetatud dokumente on võimalik ka interneti kaudu esitada. Juuli 2012 11

V peatükk. Invaliidsushüvitised Teie õigused invaliidsushüvitistele Invaliidsuse sotsiaalkindlustusskeem on kohustuslik palgatöötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui nad deklareerivad oma sissetuleku töötasuna. Seda rahastatakse kindlustusmaksetest, see hõlmab töötavat elanikkonda (palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ning seda makstakse kindlasummalisest baasosast ja sissetulekupõhisest täiendavast osast koosneva pensionina. Kindlustatud isikud Kõik puudega isikud ja isikud, kelle töövõime on alla 55%, saavad töövõimetuspensioni (neteko darbingumo pensija) või sotsiaalabipensioni (šalpos pensija). Alla 18-aastastele lastele kehtib 3 invaliidsusastet (v.a lapsed, kes on või olid kindlustatud riikliku sotsiaalkindlustuse kaudu): raske, keskmine ja kerge invaliidsus. Täiskasvanute ja alla 18-aastaste laste korral, kes on (või olid) kindlustatud riikliku sotsiaalkindlustuse raames, määratletakse töövõimetus sõltuvalt meditsiinilistest, funktsionaalsetest, professionaalsetest ja teistest kriteeriumidest, ning hinnatakse isiku töövõimet ja töötamisvõimalusi. Töövõime kaotust väljendatakse protsendina 100% töövõimest: töövõime kaotus on täielik, kui see on 75 100%; töövõime kaotus on osaline, kui see on 60 70%; töövõime kaotus on osaline, kui see on 45 55%. Pensioniikka jõudnud isikute jaoks on olemas erivajaduste arvutamise astmestik. Kindlustuskaitse algab alates taotluse esitamise päevast ja kestab kuni pensionieani. Hüvitiste saamise tingimused Osalise pensioni (dalinė pensija) korral sõltub varasema kindlustuse nõutav minimaalne kestus isiku vanusest invaliidsuse tekkimise hetkel: alla 22 a: 2 kuud; alla 23 a: 4 kuud; alla 24 a: 6 kuud. Kindlustuse minimaalne nõutav kestus suureneb 2 kuu võrra iga lisanduva aasta kohta, kuni isiku 38-aastaseks saamiseni (kindlustuse minimaalne nõutav kestus on siis 3 aastat) ja 6 kuu võrra iga lisanduva aasta kohta kuni 62-aastaseks saamiseni (kindlustuse minimaalne nõutav kestus on siis 15 aastat). Täispensioni (visa pensija) saamiseks sõltub kohustusliku kindlustuse vajalik kestus samuti isiku vanusest: alla 24 a: 1 aasta; 24 38 a: nõutav kestus suureneb iga lisanduva aasta kohta 4 kuu võrra; Juuli 2012 12

üle 38 a: nõutav kestus suureneb iga lisanduva aasta kohta 1 aasta võrra, ent ei või ületada vanaduspensioni (senatvės pensija) jaoks nõutavat kohustusliku kindlustuse kestust. Arvesse võetakse järgmisi mitteosamakselisi perioode: ravikindlustus-, sünnitus-, kutserehabilitatsiooni, töövõime kaotuse ja töötuskindlustushüvitiste maksmise perioodid. Samuti kindlustab teatud isikukategooriaid riik. Pensioniõiguse arvutamisel võetakse arvesse järgmisi perioode: alla 3-aastase lapse eest hoolitsemine; täieliku invaliidi eest hoolitsemine; kaitseväeteenistus; diplomaadi abikaasana välisriigis viibimine; kõigi traditsiooniliste ja teiste riigi tunnustatud usuühingute vaimulike ja teiste usujuhtide ametiaeg; nunnade ja munkade kloostrites töötamise aeg. Mida hüvitised hõlmavad? Invaliidsushüvitiste summa Hüvitiste summat mõjutavad järgmised tegurid: töölepingu alusel töötamisel omandatud sotsiaalkindlustuse kestus; invaliidsuse tekkimise ja pensioniea vaheline aeg; töötasu, mille alusel maksti pensionikindlustuse makseid. Töövõimetuspension (netekto darbingumo pensija) koosneb kahest osast: baaspension ja lisapension. Baaspension Baaspensioni summa oleneb sotsiaalkindlustuse baaspensionist. Nõutava kohustusliku kindlustuse perioodi täitnud invaliidide korral kohaldatakse järgmisi protsendimääri: töövõime kaotus 75 100%: 150% sotsiaalkindlustuse baaspensionist; töövõime kaotus 60 70%: 110% sotsiaalkindlustuse baaspensionist; töövõime kaotus 45 55%: 55% sotsiaalkindlustuse baaspensionist. Lisapension Lisapensioni makstakse üksnes isikutele, kes täidavad riiklikku sotsiaalkindlustuse perioodi töölepingu alusel töötades. Seda perioodi arvutatakse kuni invaliidsuse ilmnemise kuupäevani ja see lisandub kindlustatud isiku pensioniikka jõudmiseni jäävate aastate arvule. Kui isik ei tõenda, et tal on olemas töövõimetuspensioni saamiseks kohustuslik riiklik sotsiaalkindlustusperiood, vähendatakse allesjäävate aastate arvu proportsionaalselt. Kui see periood on välja arvutatud, kohaldatakse vanaduspensioni (senatvės pensija) arvutamise valemit. Erivajadustega puudega isikud võivad saada hooldus- ja abistajakulude hüvitamise lisatoetust. Tööellu tagasipöördumine Juuli 2012 13

Invaliidide rehabilitatsiooniks on meditsiinilisi, kutselisi ja sotsiaalseid vahendeid, näiteks kutserehabilitatsioon, milles suurendatakse isiku töövõimet, kutsepädevuse ja tööturul osalemise võimet haridus-, sotsiaalsete, psühholoogiliste, rehabilitatsiooni ja muudele vahenditega. Invaliidsushüvitiste taotlemine Puude või töövõime astme määrab sotsiaalkindlustuse ja tööhõiveministeeriumi puuete ja töövõime hindamise büroo (Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos). Pensioni maksab sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) kohalik büroo. Juuli 2012 14

VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised Teie õigused vanadushüvitistele Vanaduspensioni sotsiaalkindlustusskeem on kohustuslik palgatöötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui nad deklareerivad oma sissetuleku töötasuna. Seda rahastatakse kindlustusmaksetest, see hõlmab töötavat elanikkonda (palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ning seda makstakse kindlasummalisest baasosast ja sissetulekupõhisest täiendavast osast koosneva pensionina. Hüvitiste saamise tingimused Nõutav minimaalne kindlustusperiood on 15 aastat. Täispensioni taotlemiseks on minimaalne kestus 30 aastat. Arvesse võetakse perioode, mille ajal soodustatud isik saab ravikindlustus-, rasedusja sünnitus-, kutserehabilitatsiooni ja töötuskindlustushüvitisi. Samuti kindlustab teatud isikukategooriaid riik. Tavalise pensioni korral on pensioniiga meestel 62 aastat ja 8 kuud ja naistel 60 aastat ja 4 kuud. Pensioniiga tõstetakse igal aastal 4 kuu võrra naiste puhul ning kahe kuu võrra meeste puhul, kuni 2026. aastaks on mõlema pensioniiga 65 aastat. Pensioni taotlemist on võimalik kuni 5 aastat edasi lükata. Pensioni suurendatakse 8% võrra taotluse esitamise hetkel arvutatud summast iga pärast ametlikku pensioniiga töötatud täisaasta kohta. Seda protsendimäära võib muuta sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) otsusega. Mida hüvitised hõlmavad? Vanaduspension koosneb kahest elemendist: baaspensionist ja lisapensionist. Baasvanaduspension võrdub 110% baaspensionist ja on sama kõigil kindlustatutel, kelle riikliku sotsiaalkindlustuse kohustuslike kindlustusmaksete tasumise kestusest piisab vanaduspensioni jaoks (nendel, kes ei ole olnud kindlustatud nõutavat aega, vähendatakse baaspensioni proportsionaalselt). Vanaduspensioni lisapensioni arvutatakse palgatöötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes olid selle suhtes kindlustatud. Täieliku vanaduspensioni summa arvutamisel kasutatakse erivalemit, mis võtab arvesse seda, kuidas taotleja tasus kindlustusmakseid ja milline on olnud tema sissetulek. Kogumispensioniga (II sammas) liitunud Isikute korral vähendatakse sotsiaalkindlustuse vanaduspensioni lisapensioni osa vastavalt kogutud pensioni summale ja sotsiaalkindlustuse vanaduspensioni lisapensioni maksete määradele. Baaspensioni võib suurendada valitsuse otsusega. Lisapensioni korrigeeritakse jooksva aasta riikliku tagatud töötasu järgi. Vanadushüvitiste taotlemine Taotlused tuleb saata sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) kohalikule büroole. Juuli 2012 15

VII peatükk. Toitjakaotushüvitised Teie õigused toitjakaotushüvitistele Toitjakaotuspensionide (našlių pensija) kindlustussüsteem näeb ette surnud isiku pensioniga seotud hüvitisi palgatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ülalpeetavatele. Enne ja pärast 1. jaanuari 2007 makstavate pensionide jaoks kohaldatakse eri eeskirju. Käesolevas ülevaates käsitletakse peamiselt pärast 1. jaanuari 2007 makstavate pensionide eeskirju. Varasemate pensionide kohta lisateabe saamiseks pöörduge sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi poole. Toitjakaotushüvitiste saajad Lesed Lapsed, sh hooldusperre võetud lapsed ja kasulapsed, kui nad juba ei saa toitjakaotuspensioni oma bioloogilise vanema eest. Tingimused Kindlustatud isikutel peab surma hetkel olema õigus töövõimetuspensionile või riikliku sotsiaalkindlustuse vanaduspensionile ja neil peab olema minimaalne riikliku pensionikindlustuse staaž või võrdväärne vajalik staaž sobivat tüüpi pensioni jaoks töötamisest Leedu, Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ettevõtetes, asutustes või ühingutes (v.a rehabiliteeritud poliitvangid ja küüditatud, kelle illegaalse vangistuse või küüditamise aastad on liidetud sotsiaalkindlustusstaažile). Lese kohta kehtivad järgmised tingimused: lesk on jõudnud pensioniikka, olenemata vanusest abikaasa surma hetkel; lesk on tunnistatud täielikult või osaliselt töövõimetuks ja täidab üht järgmistest tingimustest: ta tunnistati töövõimetuks enne abikaasa surma või surmale järgnenud 5 aasta jooksul; ta tunnistati töövõimetuks, kui ta hoolitses surnud isiku laste eest; lesel, kellel ei olnud surnud abikaasaga lapsi, on õigus pensionile üksnes siis, kui abielu registreerimise kuupäevast on vastavalt abikaasa surma hetkel kehtinud korrale möödunud vähemalt 1 aasta. Taasabiellumisel kaotab lesk õiguse toitjakaotuspensionile. Lastele on seatud vanusetingimused: kuni 18-aastased või teatud õppeasutustes täisajaga õppes õppivatele üliõpilastele kuni diplomi saamiseni või kuni 24 aasta vanuseni; enne 18 aasta vanust invaliidiks tunnistatud isikute korral vanusepiirangut ei ole. Juuli 2012 16

Matusetoetus Matusetoetus (laidojimo pašalpa) on universaalne (mitteosamakseline) toetus, mida makstakse nende alaliste elanike ning kolmandate riikide kodanike surma korral, kellel on Leedu elamisluba kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil või kellel on pagulasseisund Leedus, või surnult sündinud lapse korral (pärast vähemalt 22 rasedusnädalat). Selle toetuse kohta vt ka peatükki Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised. Mida hüvitised hõlmavad? Toitjakaotuspension (našlaičio pensija) on kindlasummaline hüvitis, mis võrdub Leedu Vabariigi valitsuse poolt heakskiidetud toitjakaotuspensioni baassummaga (praegu 70 Leedu litti ehk 20 eurot)). Orvupension (našlaičio pensija) arvutatakse töövõimetuspensioni (netekto darbingumo pensija) või vanaduspensioni (senatvės pensija) alusel. See on 50% riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionist, mida surnud isik oleks saanud töövõime 60 70% vähenemise korral, kui ta ei olnud jõudnud pensioniikka, või riikliku sotsiaalkindlustuse vanaduspensioni summast, millele surnud isikul oleks olnud õigus, kui ta oleks jõudnud pensioniikka. Kui pensionile on õigus mitmel lapsel (lapsendatud või mitte), jaotatakse see nende vahel võrdsetesse osadesse, mis kokku ei ületa 100% surnud isiku pensionist. Mõlema vanema surma korral määratakse orvupension kummagi surnud vanema eest. Neile lastele, kellel ei ole õigust suuremale või samaväärsele sotsiaalkindlustus- (või muule) pensionile, makstakse sotsiaalabina orvupensioni, igale lapsele 0,5 põhipensioni ulatuses. Kui sellisele pensionile on õigus surnud isiku vähemalt 4 lapsel (sh lapsendatud lapsel), makstakse kõigile lastele (sh lapsendatud lastele) võrdsetes osades sotsiaalabipensionina summa, mis võrdub 1,5 põhipensioniga. Matusetoetus Matusetoetus (laidojimo pašalpa) on 8-kordne valitsuse kehtestatud sotsiaalkindlustuse baashüvitis (bazinė socialinė išmoka). Sotsiaalkindlustuse baashüvitis on 130 litti (38 eurot) ja matusetoetus seega 1040 litti (301 eurot). Toitjakaotushüvitiste taotlemine Taotlused tuleb saata sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) kohalikule büroole. Juuli 2012 17

VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele Seda sotsiaalkindlustusskeemi rahastatakse peamiselt töötajate kindlustusmaksetest. See tagab kõigile palgatöötajatele töötasust sõltuvate hüvitiste maksmise. Hüvitise saajateks on palgatöötajad ja nendega võrdsustatud isikud. Baasskeemi osas ei ole võimalik liituda vabatahtliku kindlustusega. Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad end vabatahtlikult kindlustada tööõnnetuste vastu eraõiguslike kindlustusseltside kaudu. Kaetud on järgmised riskid: Tööõnnetused ehk õnnetused, mis toimuvad töökeskkonnas ja mille tagajärjeks on töötaja töövõime täielik või osaline kaotus või surm. Kvalifikatsiooniperiood puudub. Õnnetused teel kodust tööle ja töölt koju. Kutsehaigused kutsehaiguste loetelu sätestati valitsuse 30. novembri 1994. aasta määrusega. Kvalifikatsiooniperiood puudub. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised on muu hulgas järgmised: Ajutise töövõimetuse mitterahalised ja rahalised hüvitised Püsiva töövõimetuse hüvitised Hüvitised surma korral Kellel on õigus erihüvitistele surma korral? Lesk võib taotleda kindlustushüvitist, kui ta oli surnud isiku surma hetkel tema ülalpeetav ja ta ei tööta ja hoolitseb surnud isiku alla 8-aastaste laste (sh lapsendatud laste), lastelaste, vendade või õdede eest; ta on jõudnud pensioniikka; või ta on puudega (õigus hüvitisele püsib ainult puude olemasolu ajal). Iga soodustatud isik saab hüvitise, mis võrdub perioodilise töövõimetushüvitisega, mida surnud isik oleks saanud, jagatud soodustatud isikute arvuga pluss üks. Seega kui soodustatud isikuid on näiteks 4, saab igaüks 1/5 surnud isiku töövõimetuspensionist. Seda summat makstakse lisaks teistele hüvitistele. Surnud isiku orvud võivad saada toetust, kui nad olid surma hetkel tema ülalpidamisel ja jäävad järgmistesse vanusepiiridesse: on alla 18 aasta vanad või õpivad päevases õppevormis ja on alla 24 aasta vanad. Orvud võivad saada toetust üksnes 1 vanema eest ja neil on õigus valida, kumma vanema eest nad seda saavad. Invaliididel on õigus invaliidsuspensionile üksnes nii kaua, kui nende invaliidsus kestab. Juuli 2012 18

Ülalpeetavad vanemad ja teised pereliikmed võivad taotleda toetust, kui nad olid isiku surma hetkel tema ülalpidamisel (eelkõige vanemad, isiku lapsendanud vanemad, vennad ja õed), ning nad ei tööta ja hoolitsevad surnud isiku alla 8-aastaste laste (sh lapsendatud laste), lastelaste, vendade või õdede eest; nad on jõudnud pensioniikka; või nad on puudega (õigus hüvitisele püsib ainult puude olemasolu ajal). Mida hüvitised hõlmavad? Ajutise töövõimetuse hüvitised Mitterahalised hüvitised Mitterahalised hüvitised on järgmised: võimalus vabalt valida arsti või haiglat; kulude täielik hüvitamine pädeva asutuse poolt. Mitterahaliste hüvitiste kestus on piiramatu. Rahalised hüvitised Ajutise töövõimetuse korral ei ole rahaliste hüvitiste saamiseks ooteaega. Hüvitisi makstakse kuni tervenemiseni või invaliidsuse määramiseni. Hüvitiste summa on 100% keskmisest igakuisest hüvitatavast töötasust, st keskmisest palgast sõltuvalt kindlustatud isiku kolme järjestikuse kuu sissetulekule enne viimast kuud, mis eelnes ajutise töövõime esinemise kuule. Kindlasummalist hüvitist töövõime kaotamise eest makstakse järgmises summas: 10% viimase 24 kuu keskmisest igakuisest hüvitatavast töötasust, kui töövõime kaotus on alla 20%. Püsiva töövõimetuse korral on see summa 3 korda suurem. 20% viimase 24 kuu keskmisest igakuisest hüvitatavast töötasust, kui töövõime kaotus on 20 30%. Püsiva töövõimetuse korral on see summa 3 korda suurem. Püsiva töövõimetuse hüvitised Hüvitise saamiseks annab õiguse vähemalt 30% töövõimetus. Töövõimetuse astme määrab invaliidsuse ja töövõime hindamise amet (Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba). Seda saab alati uuesti läbi vaadata, aga seaduses ei ole perioodilist läbivaatamist ette nähtud. Perioodilist hüvitist töövõime kaotuse eest makstakse kord kuus. Seda arvutatakse erivalemi järgi. Hüvitised surma korral Kõigile soodustatud isikutele makstav maksimumsumma oleneb soodustatud isikute arvust. Kõik soodustatud isikud saavad sama summa. Igale soodustatud isikule määratav hüvitis võrdub perioodilise töövõimetushüvitisega, mida oleks saanud surnud isik, jagatud soodustatud isikute arvuga pluss üks (näiteks kui on 4 soodustatud isikut, saab igaüks 1/5 pensionist). Kindlasummaline hüvitis võrdub hüvitise maksmise kuul kehtiva jooksva aasta 100- kordse riikliku tagatud töötasuga. Juuli 2012 19

See jagatakse võrdseteks osadeks surnud isiku järgmiste pereliikmete vahel: lesk; alla 18-aastased lapsed (alla 24-aastased, kui nad õpivad päevases õppevormis); surnud isiku pärast surma sündinud lapsed; vanemad, kui nad ei tööta ja kui nad olid surnud isiku surma hetkel tema ülalpidamisel. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumile alluv riiklik sotsiaalkindlustusfond (Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) ja selle kohalikud bürood vastutavad kindlustusskeemide eest, sh tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise skeemide eest. Taotlused tuleb esitada neile. Juuli 2012 20

IX peatükk. Perehüvitised Teie õigused peretoetustele Peretoetusi rahastatakse üldistest maksudest, mis tagab kindlasummalise hüvitise kõigile alalistele elanikele, Leedus elavatele välismaalastele, kes on määratud Leedu kodakondsusega lapse eestkostjaks, ning kolmandate riikide kodanikele, kellel on Leedu elamisluba kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. Lapse vähemalt üks vanem peab kuuluma eespool nimetatud kategooriatesse. Laps peab alaliselt elama selle vanema juures või tal peab olema Leedu ajutine elamisluba. Ta peab elama Euroopa Liidus, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis. Välisriigi kodakondsusega lapsed peavad elama Leedus või olema eestkoste all (või hooldusperes) Leedus või need, kelle eestkoste (või hoolduspere) tagab Leedu pädev asutus. Mida hüvitised hõlmavad? Hüvitissummad on seotud sotsiaalkindlustuse baashüvitisega (bazinė socialinė išmoka, BSB), mida varem nimetati elatusmiinimumiks. Sotsiaalkindlustuse baashüvitise suuruse sätestab valitsus. Praegune summa on 130 litti (38 eurot) kuus. Lapsetoetus Lapsetoetus on 0,75-kordse sotsiaalkindlustuse baashüvitisega võrdne summa igale kuni 2- aastasele lapsele, kes elab perekonnas või on eestkoste all peres, kui igakuine sissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 1,5-kordne riiklik asendussissetulek (525 litti (152 eurot)); 0,40-kordse sotsiaalkindlustuse baashüvitisega võrdne summa igale 2 7-aastasele lapsele, kes elab perekonnas või on eestkoste all hooldusperes, ning igale 2 18- aastasele lapsele peredes, kus on vähemalt 3 last (sh eestkoste all olevad lapsed), kui kuusissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 1,5-kordne riiklik asendussissetulek (525 litti (152 eurot)). Lapsekasvatustoetus Lapsekasvatustoetust (vienkartinė išmoka vaikui) makstakse last kasvatavale ühele vanemale (või eestkostjale) või üksikvanemale (või üksikeestkostjale) sündinud või lapsendatud lapse kohta. Toetus lapse kohta on 11-kordne sotsiaalkindlustuse baashüvitis (bazinė socialinė išmoka). Üksikvanemate toetus Koolieelses lasteasutuses käivate laste hüvitist võib vähendada 50%.. Juuli 2012 21

Ajateenija lapse hüvitis Ajateenija lapse hüvitist (išmoka privalomosios tarnybos kario vaikui) makstakse kohustusliku kaitseväeteenistuse ajal ajateenija igale lapsele. Summa on 1,5-kordne sotsiaalkindlustuse baashüvitis. Eestkostja hüvitis Eestkostja hüvitist (globos (rūpybos) išmoka) makstakse lapse eestkostjale (isik, pere, hsotsiaalpere, valitsusväline, riigi või kohaliku omavalitsuse lastehoiuasutus), kelle hoolde on laps antud seadusjärgse menetluse alusel. Eestkoste all peres, sotsiaalperes, või lastehoiuasutuses elava lapse eestkostja hüvitis on 4-kordne sotsiaalkindlustuse baassumma iga kuni 18-aastase orvu või hooldusperes oleva lapse eest. Sotsiaalpere eestkoste all oleva iga lapse eest makstakse sotsiaalpere tegevuste tagamiseks igakuist täiendavat eestkostja hüvitist, mis on 4-kordne sotsiaalkindlustuse baassumma. Kui lapsel on õigus orvupensionile ja/või elatisrahale, on hüvitise summa 4-kordse sotsiaalkindlustuse baassumma ja nende toetuste vahe. Kui eestkoste lõppemisel jätkab laps saab laps hüvitist kuni õpingute lõpuni, ent mitte hiljem kui 24-aastaseks saamiseni. Hüvitist ei maksta isikutele, kes astusid rohkem kui 2 korda õppeasutusse, mis kuulub õppeasutuste samasse rühma. Eluasemetoetus (vienkartinė išmoka įsikurti) Eestkostealused isikud saavad eestkoste lõppedes 75-kordse sotsiaalkindlustuse baassumma suurust eluasemetoetust. Rasedus- ja sünnitushüvitiste, isahüvitiste ning rasedus ja sünnitus-/isahüvitiste jaoks vt peatükk Vanemahüvitised. Peretoetuste taotlemine Enamiku peretoetuste eest vastutavad linna- ja vallavalitsuste sotsiaalabiosakonnad ning taotlused tuleb esitada neile. Juuli 2012 22

X peatükk. Töötus Teie õigused töötushüvitistele Töötuskindlustus (nedarbo draudimo išmoka) on palgatöötajatele kohustuslik sotsiaalkindlustusskeem. Selle hüvitised on seotud töötasuga. Hüvitiste saamise õigus on järgmistel isikutel: kõik palgatöötajad, sh need, kes on valitavatel ametikohtadel, riigiametnikud, riikliku tasandi poliitikud, sõjaväelased, riikliku teabetalituse ja julgeolekuteenistuse töötajad; sõjaväelased, kui nad on läbinud kohustusliku kaitseväeteenistuse või alternatiivteenistuse või kui nad vabastati nendest pärast vähemalt poole ettenähtud aja teenimist; töötud, kes võtsid vanemapuhkust 1 3-aastaste laste eest hoolitsemiseks. Hüvitiste saamise tingimused Õigus töötushüvitisele tekib järgmistel tingimustel: isik on töötu; isik on tööealine; isik ei õpi päevases õppevormis; isik saab tõendada kindlustuse nõutava miinimumperioodi olemasolu; isik on end registreerinud tööhõiveametis; isik otsib aktiivselt tööd ja on valmis võtma vastu pakutavaid töökohti või osalema aktiivsetes tööhõivemeetmetes; isik ei saa ei ravikindlustushüvitist ega rasedusja sünnitushüvitist (isahüvitist) ega sotsiaalkindlustuspensioni. Kindlustuse miinimumperiood on tööhõiveametis registreerimisele eelnenud 3 aasta jooksul 18 kuud. Teatud töötute kategooriate korral, kes on tasunud kindlustusmakseid, aga ei ole täitnud vajalikku sotsiaalkindlustusperioodi, on olemas erandid (nt kui nad on vallandatud tööandja algatusel, ent mitte töötaja eksimuse tõttu). Samuti on olemas erandeid töötute jaoks, kes ei ole kindlustusmakseid tasunud. Ooteperiood on 7 kalendripäeva või periood, mil endisele töötajale maksti lahkumishüvitist. Kui isik ei ole töötuks jäänud enda tegevuse tõttu, on ooteperiood 3 kuud. Töötushüvitist ei maksta, kui isik on keeldunud talle pakutud tööst, mis vastas tema kutsepädevusele ja terviseseisundile ning kui töökoht oli tema elukohast mõistlikus kauguses; keeldus ilma mõjuva põhjuseta osalemast aktiivsetes tööhõivemeetmetes, mis olid ette nähtud individuaalses tegevuskavas; ei pöördunud ilma mõjuva põhjuseta ettenähtud tähtaja jooksul tööhõiveametisse, et kandideerida pakutud töökohale või aktiivsetes tööhõivemeetmetes osalemiseks; keeldus läbimast töövõime määramise arstliku läbivaatust. Juuli 2012 23

Sanktsioone ei rakendata, kui töötu esitab seadusega sätestatud mõjuvad põhjused (nt looduskatastroof, õnnetus, vanema, lapse või abikaasa surm jne). Mida hüvitised hõlmavad? Töötuskindlustushüvitis sisaldab kindlasummalist osa ja muutuvat osa. Kindlasummaline osa on riiklik asendussissetulek (valstybės remiamos pajamos), mis on 350 Leedu litti (101 eurot). Muutuv osa on seotud töötu endise tagatud töötasuga. Töötuskindlustushüvitise maksimumsumma on kuni 31. detsembrini 2012 kuni 650 litti (188 eurot). Hüvitise täissummat makstakse töötuse 3 esimese kuu jooksul. Hüvitise maksmise perioodi ülejäänud kuude jooksul makstakse muutuvast osast 50%. Töötuskindlustushüvitisele võib lisanduda koolitustoetus, mida töötu saab koolitusel osaledes. See ei või olla väiksem kui riiklik asendussissetulek, ent samas ei või see ületada 70% valitsuse poolt jooksvaks aastaks kehtestatud tagatud töötasust (einamųjų metų draudžiamosios pajamos). Töötuskindlustushüvitise (nedarbo draudimo išmoka) maksmise kestus sõltub tööstaažist: alla 25 tööaasta: 6 kuud; 25 30 tööaastat: 7 kuud; 30 35 tööaastat: 8 kuud; vähemalt 35 tööaastat: 9 kuud. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpeb, kui selle saaja leiab palgatöö või hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks. Eakate töötute hüvitised ja ennetähtaegne vanaduspension Töötuskindlustushüvitise maksmise kestust pikendatakse 2 kuu võrra, kui hüvitise saajal on pensionieani jäänud vähem kui 5 aastat. Töötud, kes on olnud kindlustatud 30 aastat ja kellel tekib täieliku vanaduspensioni õigus 5 aasta jooksul, saavad taotleda ennetähtaegset vanaduspensioni vastavalt riikliku sotsiaalkindlustuse vanaduspensionide ennetähtaegse maksmise seadusele (valstybinių socialinio draudimo senatvės pensijų išankstinio mokėjimo įstatymas). Töötushüvitiste taotlemine Taotlused tuleb esitada Leedu tööhõiveameti (Lietuvos darbo birža) kohalikule büroole. Juuli 2012 24

XI peatükk. Toimetulekutoetused Teie õigused toimetulekutoetustele Toimetuleku tagamiseks on kasutusel kaks peamist mitteosamakselist skeemi: rahaline sotsiaalabi ja sotsiaalabipension. Peale nende on olemas ka muid toimetulekuhüvitisi. Rahalise sotsiaalabi määramisel võetakse arvesse sissetulekuid, st hüvitis määratakse alles pärast isiku sissetulekute ja kinnisvara hindamist. Sotsiaalabipensioni määramisel võetakse arvesse üksnes pensioni. Rahaline sotsiaalabi Rahalist sotsiaalabi (piniginė socialinė parama) antakse Leedus elavatele toimetulekuraskustes peredele ja üksi elavatele isikutele. Rahalise sotsiaalabi taotlejad peavad eelkõige püüdma teenida ise võimalikult suurt sissetulekut. Rahaline sotsiaalabi koosneb sotsiaalhüvitisest (socialinė pašalpa) ning eluaseme kütte ning sooja vee ja joogivee kulude hüvitisest (būsto šildymo išlaidų, karšto ir geriamojo vandens išlaidų kompensacijos). Neid hüvitisi võidakse maksta, kui üksi elav isik või vähemalt üks abikaasadest/elukaaslastest töötab, või kui nad ei tööta, sest nad on päevases õppes õppivad üliõpilased (kuni 24-aastaseks saamiseni); on pensionärid, pensioniealised isikud või puudega isikud; hooldavad puudega või haiget perekonnaliiget; on registreeritud Leedu tööhõiveameti (Lietuvos darbo birža) kohalikus büroos või muu liikmesriigi tööhõiveametis töötuna ja saavad töötuskindlustushüvitist (nedarbo darudimo išmoka); hoolitsevad alla 3-aastase lapse eest või alla 8-aastase lapse eest, kui laps ei õpi õppeasutused vastavalt arsti soovitusele või kui lapsel ei ole võimalust käia eelkoolis või koolieelses lasteasutuses jne. Sotsiaalabipension Sotsiaalabipensioni (šalpos pensija) eesmärk on tagada toimetulek sotsiaalselt erilises ohus olevatele elanikele, st puudega isikutele, pensioniealistele, mitmelapselistele puudega või pensionäridest emadele ning puudega või pensionäridest isikutele, kes hooldavad oma puudega sugulasi. Sotsiaalabipensioni makstakse neile, kellel puudub õigus saada hüvitisi sotsiaalkindlustusja tööhõiveministeeriumile alluva riikliku sotsiaalkindlustusfondi (Valstybinis socialinio draudimo fondo valdyba prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos, SoDra) eelarvest või kui need hüvitised on väga väikesed. Muud hüvitised Sotsiaalpensione ei ole määratud alates 1995. aastast, kuid neid makstakse veel isikutele, kellel oli neile õigus enne 1. jaanuari 1995. 2004. aastal sotsiaalpensionid indekseeriti ja suurendati pärast uue sotsiaalkindlustuse baaspensioni heakskiitmist. Enne seda 2004. aasta muudatust maksti neid pensione 1994. aasta detsembri määrade järgi. Juuli 2012 25

Liikumispuudega isikute transpordihüvitis Liikumispuudega isikutel on õigus saada transpordikulude hüvitist kuus 0,25-kordse sotsiaalkaitse baashüvitise summas; üks kord 6 aasta jooksul saada hüvitist erisõiduki ostmiseks ja tehniliseks kohandamiseks kuni 32-kordse sotsiaalkaitse baashüvitise summas. Mida hüvitised hõlmavad? Rahaline sotsiaalabi Sotsiaalhüvitis Igakuine hüvitis on 100% pere või üksi elava isiku tegeliku sissetuleku ja inimese kohta arvestatud igakuise riikliku asendussissetuleku (valstybės remiamos pajamos) (350 litti, 101 eurot) vahest esimese pereliikme puhul, kaasa arvatud juhul, kui sotsiaalhüvitist makstakse ainult lapsele (lastele), 80% teise pereliikme puhul ning 70% kolmanda ja mis tahes muu pereliikme kohta. Kui sotsiaalhüvitise taotluse esitamise ajal on üksi elaval isikul või perekonnal selle toetuse saamise õigus, makstakse sotsiaaltoetust 3 kuu jooksul, alates taotluse esitamise kuu 1. päevast. Sotsiaalhüvitist võidakse pikendada (piiramatu arv kordi), kui isiku olukord ei muutu. Eluaseme kütte ning sooja vee ja joogivee kulude hüvitamine Pere ei pea küttekuludeks maksma ühe pereliikme kohta rohkem kui 20% pere sissetuleku ja riikliku asendussissetuleku (valstybės remiamos pajamos) (350 litti ehk 101 eurot) vahest, standardsuurusega eluaseme puhul; 5% pere sissetulekust sooja vee põhistandardi puhul; 2% pere sissetulekust joogivee põhistandardi puhul. Hüvitis määratakse õiguse algamise kuupäevast alates 3 kuuks. Korterelamus elukohta (korterit) omaval perekonnal või üksi elaval isikul, kelle küttekulud kompenseeritakse, on õigus koos teiste omanikega maja renoveerimiseks (nüüdisajastamiseks) võetud laenu kulude hüvitamisele. Sotsiaalabipension Sotsiaalabipensioni summa sõltub valitsuse kehtestatud sotsiaalkindlustuse baaspensionist ja tegurist, mis on eri soodustatud isikurühmade korral erinev (0,75 2,0). Kokku on pension 270,00 720,00 litti (78 209 eurot). Toetusesumma määramisel võetakse arvesse järgmisi tegureid: sündinud ja üles kasvatatud laste arv ema kohta (5 või vähem), puudega isiku hooldamise aeg (15 aastat või vähem), puudega isiku vanus puudega isikuks tunnistamise kuupäeval ja puude raskusaste. Sotsiaalabipensione hakatakse maksma õiguse tekkimise kuupäevast. Neid võib siiski maksta tagasiulatuvalt kuni 12 kuu eest, mis eelnesid kõigi dokumentide esitamisele kohalikule omavalitsusele seoses sotsiaalabipensioni maksmisega. Seda makstakse kuni isik on invaliidistunud, töövõimetu või osaliselt töövõimetu ning pärast pensioniikka jõudmist kuni isiku surmani. Juuli 2012 26

Toimetulekutoetuste taotlemine Rahalist sotsiaalabi ja sotsiaalabipensione maksavad kohalikud omavalitsused, kellele tuleb esitada ka vastavad taotlused. Rahaline sotsiaalabi Taotleja peab rahalise sotsiaalabi saamiseks täitma taotlusvormi ja lisama vajalikud dokumendid pere sissetuleku ja kinnisvara kohta. Otsus sotsiaaltoetuse (socialinė pašalpa) määramise ja/või kulude arvutamise ja hüvitamise kohta tuleb teha 1 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotlus ja kõik kohaliku omavalitsuse korra kohaselt nõutavad dokumendid on kätte saadud. Sotsiaalabipension Taotlus ja taotleja esitatud dokumendid vaadatakse läbi. Sotsiaalset olukorda ei uurita. Sotsiaalabipensioni määramise otsus tuleb teha 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Juuli 2012 27

XII peatükk. Pikaajaline hooldus Teie õigused pikaajalisele hooldusele Pikaajaline hooldus on seaduses määratletud kui kõik hooldus- ja sotsiaalteenused, mida osutatakse hooldusvajadusega isiku vajaduste katmiseks. Pikaajaline hooldus sisaldab ka palliatiivraviteenuseid. Sotsiaalteenuseid osutatakse vanusest sõltumata, kuid arvesse võetakse hooldusvajadust ja teenuste vajadust. Peamised sotsiaalteenuste saajad on eakad ja puudega inimesed (nii lapsed kui ka täiskasvanud). Sotsiaalteenuste vajaduse kindlaksmääramisel lähtutakse koostöö, osaluse, komplekssuse, kättesaadavuse, sotsiaalse õigluse, asjakohasuse, tõhususe ja terviklikkuse põhimõtetest. Vajadus määratakse kindlaks individuaalselt, võttes arvesse isiku hooldusvajadust ja võimalust suurendada tema iseseisvust või korvata selle puudumist isiku huvidele ja vajadustele vastavate sotsiaalteenustega. Pikaajalist ravi koos individuaalsete tervishoiuteenuste raames osutatavate hooldusteenustega osutatakse vanusest sõltumata, kuid arvesse võetakse isiku terviseseisundit, haiguse kulgu ja võimalikke tüsistusi. Erivajadustega puudega isikud võivad saada püsiva abistaja või püsiva hooldusteenuse. Puudega isikute erivajaduste määramisel on aluseks terviseseisundite kinnitatud loetelu. Pakutakse 2 liiki rahalisi hüvitisi: hoolduskulude erihüvitis, mida makstakse raske puudega laste eest, puudega isikutele, kelle töövõime on vähenenud 75 100%, ja pensioniealistele, kellel on püsiv hooldusvajadus; abistamiskulude erihüvitis, mida makstakse raske ja mõõduka puudega laste eest olenemata sellest, kas on tuvastatud alaline hooldusvajadus, puudega isikutele, kelle töövõime on vähenenud vähemalt 60%, ja pensioniealistele, kellel on tuvastatud püsiv abistamisvajadus. Kui pikaajaline hooldus toimub hoolekandeasutuses, ei võeta rahaliste hüvitiste määramisel arvesse isiku sissetulekuid. Erihüvitise saamise õigus sõltub isiku suutlikkusest maksta pikaajalise sotsiaalhoolekande eest. Kui isik tasub vähemalt 1/3 pikaajalise sotsiaalhoolekande tasust, makstakse teatud osa hüvitisest hoolekandeasutusele. Mida hüvitised hõlmavad? Mitterahalised hüvitised Koduhoolduse vajajaid külastavad korrapäraselt kohaliku sotsiaalabiasutuse sotsiaaltöötajad, kes tuvastavad sotsiaalhoolekande vajaduse. Koduhooldusteenuste korraldamise ja osutamise eest vastutavad esmatasandi tervishoiuasutused. Eakad ja puudega inimesed võivad sõltuvalt oma olukorrast saada hooldusteenuseid päevakeskustes, kus nad võivad viibida alates 3 tunnist päevas kuni 5 päevani nädalas, või ajutisi lühiajalisi hooldusteenuseid statsionaarsetes sotsiaalhoolekandeasutustes. Juuli 2012 28