Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Austatud proua vallavanem Teavitasite 08.11.2016 kirjaga nr 7-1/1032-42 Maa-ametit Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ajavahemikul 22. novembrist kuni 22. detsembrini 2016. Detailplaneering on algatatud Pajusi Vallavalituse 17.03.2016 otsusega 97. Planeeringuala paikneb Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Mõisaküla kirdeosas Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistutel. Planeeringuala pindala on 19,55 ha. Planeeringuga kavandatakse mäetööstusmaa otstarbe määramist, et võimaldada karjääri ala laiendamist olemasoleva Otisaare lubjakivikarjääri juurde, mis tegutseb planeeringualast põhja ja kirde pool. Maa-amet, tutvunud seisuga 23.11.2016 Pajusi valla kodulehel: http://pajusi.kovtp.ee/detailplaneeringud kättesaadaval olnud planeeringu materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse 127 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) 63 lõike 4 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse detailplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga. Keskkonnaminister on oma 1.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/522 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid, detailplaneeringuid ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid planeerimisseaduses sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud seaduse 62 lõike 3 järgi võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / maaamet@maaamet.ee / www.maaamet.ee Registrikood 70003098
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Järgnevalt anname oma seisukoha Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule lähtuvalt asjaolust, et detailplaneeringu ala kattub täielikult keskkonnaregistris arvel oleva Pajusi lubjakivimaardla (registrikaart nr 49) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga nr 4 ning AS Kaltsiit poolt taotletava mäeeraldisega. Planeeringu seletuskirjas ei ole nimetatud planeeringuala asumist keskkonnaregistris arvel oleval maardlal. Palume kirjeldada planeeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus, et planeeringuala kattub Pajusi lubjakivimaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 49) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruga. Planeeritav ala asub valdavalt metsamaal ja selle vahetus lähiümbruses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi, samuti puuduvad läheduses ohtlikud ettevõtted. Planeeringuala on hoonestamata ja seal puuduvad tehnovõrgud. Lähim hoone asub planeeringuala piirist 250 meetrit ida pool. Põhilise lähipiirkonna asustuse moodustab Kalana küla, ülejäänud lähialal on tegemist väga hõreda asustusega. Planeeringuala katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa, mis jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Detailplaneeringuga määratakse Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistutele maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa sihtotstarve, mistõttu on tegu Pajusi valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks ei halvenda maavaravarule juurdepääsu või kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda. Maa-amet nõustub Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga tingimusel, et planeeringudokumente täiendatakse vastavalt eelpool toodud märkustele. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega, sh edastada Maa-ametile detailplaneeringu kehtestamise otsus digitaalsel kujul ning kehtestatud detailplaneeringu seletuskiri ja joonised.pdf,.jpg või cad vormingus järgnevale e-kirja aadressile: maaamet@maaamet.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Mare Laan 665 0639 mare.laan@maaamet.ee 2
P A J U S I V ALLAVALITSUS Maa-amet maaamet@maaamet.ee 09.01.2017 nr 7-1/1032-69 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult esitatud arvamuste põhjendatud seisukohad Pajusi Vallavalitsus korraldas Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsusega nr 97 algatatud Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku 22. novembrist kuni 22. detsembrini 2016. Vastavalt planeerimisseaduse 82 lõikele 8 teatab detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise korraldaja DP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Esitasite 28.11.2016 kirjaga nr 6-3/16/12593-4 oma seisukoha, kus palusite kirjeldada planeeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus, et planeeringuala kattub Pajusi lubjakivimaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 49) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruga. Teavitame, et ettepanekuga on arvestatud. DP seletuskirja peatükk 2 Olemasolev olukord ning KSH aruande peatükk 1 Sissejuhatus ja peatükk 3.11 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele on vastavalt täiendatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Alev vallavanem Mark Liivamägi 53081082 mark.liivamagi@pajusi.ee Pajusi Vallavalitsus Tel 776 4195 Arvelduskonto EE961010152000030002 Vallamaja E-post: info@pajusi.ee SEB Pank 401 Kalana küla Pajusi valla kood 75012529 48205 Jõgeva maakond www.pajusi.ee
TERVISEAMET HEALTH BOARD Pajusi Vallavalitsus Teie: 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Kalana küla, 48205 Jõgeva mk info@pajusi.ee Meie: 13.12.2016 nr 9.3-4/7583 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu Teavitasite Terviseametit Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja selle juurde kuuluva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust 22.11.2016-22.12.2016. Planeeringuala paikneb Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Mõisaküla kirdeosas Pae (57301:003:0040), Soo (57301:003:0023) ja Aunaaugu (57301:002:0334) kinnistutel. Planeeringuga kavandatakse mäetööstusmaa otstarbe määramist, et võimaldada karjääri ala laiendamist olemasoleva Otisaare lubjakivikarjääri juurde, mis tegutseb planeeringualast põhja ja kirde pool. Detailplaneeringuga muudetakse Pajusi valla üldplaneeringut, kuna määratakse kinnistutele maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa sihtotstarve. Terviseamet on tutvunud esitatud dokumentidega, ning juhib tähelepanu, et planeeringuala lähiümbruse elamualal tuleb tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normidele. Samuti tuleb arvestada võimaliku mõjuga põhjaveele. Juhul, kui karjääri laiendamisega seoses kaasneb oht ümberkaudsete kaevude veekvaliteedile (veealandus), tuleks tagada vajadusel alternatiivne veevarustus asjaomastele tarbijatele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Muzõtšin peadirektori asetäitja Kristel Kallaste 44 31 135 kristel.kallaste@terviseamet.ee Tartu mnt 85 Tel + 372 694 3500 Tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite 10115 Tallinn Faks + 372 694 3501 osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 650 9847 Kemikaaliohutuse osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 626 9388 Esmatasandi tervishoiu osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 650 9861 Erakorralise meditsiini osakond: Gonsiori 29, Tallinn tel 626 9860 Järelevalve osakond: Hiiu 42, Tallinn tel 694 3724 Meditsiiniseadmete osakond: Põllu 1a, Tartu tel 744 7499 www.terviseamet.ee e-post: kesk@terviseamet.ee Kesklabor: Kotka 2, Tallinn tel 694 3673 Registrikood 70008799 Tartu labor: Põllu 1a, Tartu tel 744 7422 Kohtla-Järve labor: Kalevi 10, Kohtla-Järve tel 337 5225
P A J U S I V ALLAVALITSUS Terviseamet Lõuna Talitus Jõgevamaa esindus louna@terviseamet.ee 09.01.2017 nr 7-1/1032-70 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult esitatud arvamuste põhjendatud seisukohad Pajusi Vallavalitsus korraldas Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsusega nr 97 algatatud Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku 22. novembrist kuni 22. detsembrini 2016. Vastavalt planeerimisseaduse 82 lõikele 8 teatab detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise korraldaja DP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Esitasite 13.12.2016 kirjaga nr 9.3-4/7583 oma seisukoha, et planeeringuala lähiümbruse elamualal tuleb tagada müratase, mis vastab sotsiaalministri 4.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normidele ja kui karjääri laiendamisega seoses kaasneb oht ümberkaudsete kaevude veekvaliteedile (veealandus), tuleks tagada vajadusel alternatiivne veevarustus asjaomastele tarbijatele. Teatame, et DP seletuskirja peatükis 3.3 Keskkonnakaitse abinõud täiendatakse nõudega tagada normikohane müratase planeeringuala lähiümbruse elamualal. Kvaliteetse joogivee tagamise vajadus seoses karjääri tegevusega sätestatakse kaevandamisloas. KSH läbiviimisel on nimetatud asjaoludega arvestatud. Müra kohta vaadata peatükke 3.7.1 ja 5.5, veevarustuse kohta vaadata peatükke 3.7.3 ja 5.3. Leiame, et puudub vajadus KSH aruande täiendamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Alev vallavanem Mark Liivamägi 53081082 mark.liivamagi@pajusi.ee Pajusi Vallavalitsus Tel 776 4195 Arvelduskonto EE961010152000030002 Vallamaja E-post: info@pajusi.ee SEB Pank 401 Kalana küla Pajusi valla kood 75012529 48205 Jõgeva maakond www.pajusi.ee
Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 15.12.2016 nr 6-5/16/70-7 Seisukoht Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute detailplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Esitasite Keskkonnaametile läbivaatamiseks ja seisukoha andmiseks Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu kinnistute keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu koos vastava detailplaneeringu eelnõuga (mõlema koostaja Skepast&Puhkim OÜ). Planeeringu eesmärgiks on kinnistute maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks ning vajadusel ehitusõiguse määramine. Esitame detailplaneeringule ja selle KSH aruandele järgmised seisukohad: 1. Planeerimisseaduse 126 lg 1 määrab ülesanded, mida detailplaneeringuga lahendatakse. Mitmed neist pole käesolevas planeeringus asjakohased, kuid planeeringus pole neid isegi nimetatud, mis siiski võiksid olla käsitletud (nt liikluskorraldus vmt). 2. Planeeringus tuleks arvestada olulisemate KSH leevendavate meetmetega, kuna kehtestamisele läheb ja planeeringu elluviimise määrab eelkõige planeering, mitte selle KSH (nt tööaeg, veevarustuse tagamine jne). 3. Teeme ettepaneku lisada KSH aruande peatükki 3.3 ka kaart, et oleks lihtsam mõista maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel tehtavaid töid. Kaardi võib küll leida lisadest, kuid aruanne oleks terviklikum ja lihtsamini loetav, kui see oleks toodud ka vastavas peatükis. 4. KSH aruande tabelis 4 on ilmsed vead, mis töö hoolikamal koostamisel oleksid pidanud eksperdil küsimusi tekitama. Puurkaevude andmed on võetud keskkonnaregistrist, kuid ilmselt on sinna ajalooliselt vead sattunud. Suurfarmi kinnistu puurkaevu maapinna abs kõrgus on aruande kohaselt 65 m ja maksimaalse alandusega veetaseme kõrgus on 66,2 m. Seega oleks ka maksimaalse alanduse juures tegemist suure survega arteesiakaevuga (veesammas 1,2 m üle maapinna, rääkimata praegusest olukorrast alanduseta). Seda aga ei kinnita hiljuti lõppenud Pajusi ABF-i Kalana farmi KMH, mis kiideti heaks 2015 septembris. Kui vaadata Maa-ameti LIDARi kõrgusandmeid, siis on Suurfarmi kinnistu abs kõrgus ca 73 m ümp, mis annaks olukorrale selgituse. 5. Samuti on küsitavad ekspertide poolt probleemseks peetud Iirise kinnistu kaevu andmed. LIDARi andmetel on maapinna kõrgus ca 70,5 m ümp, mitte 80 m, seega mudeli kohaselt seal probleemi tõenäoliselt ei teki. Palume ekspertidel teema üle vaadata ja aruannet korrigeerida. 6. Peatükis 3.8 Vibratsiooni mõju alalõigus kirjeldatakse detailselt Aru-Lõuna lubjakivikarjääri KMH käigus läbiviidud lõhkamise mõjusid. Käesolevas KSH-s võiks olla võrdluse saamiseks ka Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääris tehtavate lõhketööde kirjeldus: kui palju keskmiselt lõhkeainet, millise tihedusega võrgustik, millise sagedusega jne. See aitaks mõista, kas Lõuna-Aru karjääris tehtud lõhkamised on Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: info@keskkonnaamet.ee / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
käesoleva KSH objektiga võrreldavad ja analoogia kohaldatav. Eeldatavalt toimub samasugune lõhkamine ka detailplaneeringu alal, kuna maavara näitajad on samad. 7. Peatükis 3.2. Mõju põhjaveele ja üldse terves aruandes jääb selgusetuks, kas arvestatakse ainult selle põhjavee juurdevooluga, mis tuleb planeeringu alalt, või on sinna hulka arvestatud ka juba avatud karjääridest tulev põhjavesi. Seda võib arvata, kuid aruandes tuleks see selgelt välja tuua. Kuna kogu ala moodustab ühtse terviku, siis igal juhul peab arvestama kogu ala põhjavee juurdevooluga. 8. Võiks kaaluda põhjavee juurdevoolu vähendamise leevendava meetmena olemasoleva karjääri nõlvade osalist täitmist esimesel võimalusel ja ka tulevikus, kui on saavutatud mäeeraldise lamam. Materjali olemasolul saaks nõlvad kohe täita, kui see ala ei ole ette nähtud geoloogidele uuringute ja vaatluste tegemiseks. Seda lahendust on kohati varasemates KMH-des soovitatud. 9. Peatükis 3.7.2. Õhusaaste kirjeldatakse põhjalikult tolmu levikut, kuid see võiks olla esitatud ka kaardina, diagrammina vms vormis, et paremini visualiseerida. Näiteks tolmu (peenosakeste) hajuvuskaart. Sama on soovinud ka Mihkli kinnistu omanikud ning väljatöötamiskavatsuses lubati nende sooviga arvestada. 10. Aruandes käsitletakse põgusalt lõhketööde käigus eralduvate saasteainete ja vibratsiooni mõju. Aruandes pole aga käsitletud üldse lõhkamisel väljapaiskuvate lõhkeproduktide (kivimitükkide) mõju. Näiteks Pikknurme dolokivikarjääri KMH-s (Eesti Geoloogiakeskus 2012) nähakse ette 200 m ohuala, mis tugevama tuule (üle 5 m/s) korral veelgi suureneb. Mihkli talu hooned on aga sellest väiksemas kauguses, mille tõttu seda mõju ei saa hindamata jätta. Näitena Rõstla III KMH (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2013) soovitab leevendava meetmena kasutada teatud piirkondades vastavaid matte leevendamaks mõjusid. Samas on kokkuvõtvas peatükis 5.4 nimetatud, et tuule suunaga lähedalolevate (<500 m) elumajade poole tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kui tuule kiirus ületab 5 m/s. Aruanne seda aga eelnevalt ei käsitle ning millel põhineb leevendavate meetmete 500 m? 11. Peatükis 3.8 esitatakse väide, et 2012 on karjäärist 2 km kaugusel tehtud vibratsiooni kontrollmõõtmised, kuid normide ületamist ei tuvastatud. Kas saaks aruannet täiendada, tuues ära, kes teostas kontrollmõõtmised ning millised olid tulemused. 12. Aruande leevendavate meetmete peatükis 5.3 soovitatakse teha salvkaevude inventuur ja veetasemete fikseerimine (jääb selgusetuks, miks seda käesoleva KSH raames ei tehtud). Kas võiks olla asjakohane fikseerida ka ümberkaudsete hoonete seisund enne karjääri laienemist, et vältida vaidlusi lõhkamiste vibratsioonist tekitatud mõjude teemal. 13. Teeme ettepaneku teha detailplaneeringule mürakaart juba KSH käigus. See aitaks arendajal oma tegevusi planeerida, kui on vaja paigutada ümber tehnoloogilisi seadmeid, et oleks välditud normide rikkumine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Teadmiseks: Skepast&Puhkim OÜ, e-post: info@skpk.ee 2 (3)
Marju Kuldmaa 776 2419 marju.kuldmaa@keskkonnaamet.ee Ivo Ojamäe 730 2252 ivo.ojamae@keskkonnaamet.ee 3 (3)
P A J U S I V ALLAVALITSUS Keskkonnaamet Lõuna Regioon Jõgeva kontor louna@keskkonnaamet.ee 09.01.2017 nr 7-1/1032-71 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult esitatud arvamuste põhjendatud seisukohad Pajusi Vallavalitsus korraldas Pajusi Vallavolikogu 17.03.2016 otsusega nr 97 algatatud Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku 22. novembrist kuni 22. detsembrini 2016. Vastavalt planeerimisseaduse 82 lõikele 8 teatab detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise korraldaja DP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Esitasite 15.12.2016 kirjaga nr 6-5/16/70-7 oma arvamused ning ettepanekud. Anname iga ettepaneku ja arvamuse kohta oma seisukoha tabelina, kus esimeses veerus on Teie esitatud arvamus või ettepanek ning teises veerus meie põhjendatud seisukoht: 1. Planeerimisseaduse 126 lg 1 määrab ülesanded, mida DP-ga lahendatakse. Mitmed neist pole käesolevas planeeringus asjakohased, kuid planeeringus pole neid isegi nimetatud, mis siiski võiksid olla käsitletud (nt liikluskorraldus vmt). DP seletuskirja ptk 3 (Planeeringulahendus) on kõiki vajalikke teemasid detailplaneeringu täpsusastmes käsitletud, sh liikluskorraldust. 2. Planeeringus tuleks arvestada olulisemate KSH leevendavate meetmetega, kuna kehtestamisele läheb ja planeeringu elluviimise määrab eelkõige planeering, mitte selle KSH (nt tööaeg, veevarustuse tagamine jne). Antud juhul on tegemist mäeeraldise maa-ala kasutuselevõtmisega ning selle alusdokumendiks ei ole niivõrd detailplaneering kuivõrd keskkonnaload. DP ülesanne antud juhul on määrata õige maakasutuse sihtotstarve ning põhjendada ja võimaldada üldplaneeringu muutmist. Muud tingimused (sh karjääri tööaeg, joogiveevarustuse tagamine jms), mis tuleb võtta edaspidiste tegevuste aluseks, tulenevad keskkonnalubadest, mille üheks sisendiks on KSH aruanne. Pajusi Vallavalitsus Tel 776 4195 Arvelduskonto EE961010152000030002 Vallamaja E-post: info@pajusi.ee SEB Pank 401 Kalana küla Pajusi valla kood 75012529 48205 Jõgeva maakond www.pajusi.ee
4. KSH aruande tabelis 4 on ilmsed vead, mis töö hoolikamal koostamisel oleksid pidanud eksperdil küsimusi tekitama. Puurkaevude andmed on võetud keskkonnaregistrist, kuid ilmselt on sinna ajalooliselt vead sattunud. Suurfarmi kinnistu puurkaevu maapinna abs kõrgus on aruande kohaselt 65 m ja maksimaalse alandusega veetaseme kõrgus on 66,2 m. Seega oleks ka maksimaalse alanduse juures tegemist suure survega arteesiakaevuga (veesammas 1,2 m üle maapinna, rääkimata praegusest olukorrast alanduseta). Seda aga ei kinnita hiljuti lõppenud Pajusi ABF-i Kalana farmi KMH, mis kiideti heaks 2015 septembris. Kui vaadata Maa-ameti LIDARi kõrgusandmeid, siis on Suurfarmi kinnistu abs kõrgus ca 73 m ümp, mis annaks olukorrale selgituse. 5. Samuti on küsitavad ekspertide poolt probleemseks peetud Iirise kinnistu kaevu andmed. LIDARi andmetel on maapinna kõrgus ca 70,5 m ümp, mitte 80 m, seega mudeli kohaselt seal probleemi tõenäoliselt ei teki. Palume ekspertidel teema üle vaadata ja aruannet korrigeerida. 6. Peatükis 3.8 Vibratsiooni mõju alalõigus võiks olla ka Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääris tehtavate lõhketööde kirjeldus. See aitaks mõista, kas Lõuna-Aru karjääris tehtud lõhkamised on käesoleva KSH objektiga võrreldavad ja analoogia kohaldatav. 7. Peatükis 3.2. Mõju põhjaveele ja üldse terves aruandes jääb selgusetuks, kas arvestatakse ainult selle põhjavee juurdevooluga, mis tuleb planeeringu alalt, või on sinna hulka arvestatud ka juba avatud karjääridest tulev põhjavesi. Seda võib arvata, kuid aruandes tuleks see selgelt välja tuua. Kuna kogu ala moodustab ühtse terviku, siis igal juhul peab arvestama kogu ala põhjavee juurdevooluga. Ettepanekuga on arvestatud. Ptk 3.7.3 on korrigeeritud kasutades Maa-ameti kõrgusandmeid. Muudatused tehtud ka tabelis 4. Ekspert juhib tähelepanu, et riiklikus keskkonnaregistris on puurkaevude andmetes ebamõistlikult palju vigu, mis raskendab planeerijate ja ekspertide tööd ning õigete järelduste tegemist (see ei puuduta ainult konkreetset DP-d ja KSH-d). Riigi ülesanne on tagada registris olevate lähteandmete korrektsus ja eemaldada vastuolud erinevate andmebaaside vahel. Keskkonnaregistri vigade parandamine juhtumipõhiselt ja arendajate kulul ei ole põhjendatud. Ekspert teeb ettepaneku, et Keskkonnaamet esitab käesolevas KSH-s ilmnenud probleemi lahendamiseks keskkonnaregistri pidajale (Keskkonnaagentuurile) ja jälgiks, et viga saaks registris ka parandatud, et edaspidi jälle sama teemaga ei peaks tegelema hakkama. Ettepanekuga on arvestatud. Kasutatud on Maa-ameti kõrgusandmeid. Muudatused tehtud tabelis 4. Iirise kinnistu kuivaksjäämise ohu lõik on ptk 3.7.3 tekstist kustutatud. Vt ka eksperdi kommentaar eelmisele punktile. Ettepanekuga on arvestatud. Ptk 3.8 on vastavalt täiendatud. Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhkematerjaliseadusele, tööde üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. Ettepanekuga on arvestatud. Vastav selgitus on lisatud peatüki 3.2 algusesse. 8. Võiks kaaluda põhjavee juurdevoolu Ettepanekuga on arvestatud. Soovitus on
vähendamise leevendava meetmena olemasoleva karjääri nõlvade osalist täitmist esimesel võimalusel ja ka tulevikus, kui on saavutatud mäeeraldise lamam. Materjali olemasolul saaks nõlvad kohe täita, kui see ala ei ole ette nähtud geoloogidele uuringute ja vaatluste tegemiseks. Seda lahendust on kohati varasemates KMH-des soovitatud. 9. Peatükis 3.7.2. Õhusaaste kirjeldatakse põhjalikult tolmu levikut, kuid see võiks olla esitatud ka kaardina, diagrammina vms vormis, et paremini visualiseerida. Näiteks tolmu (peenosakeste) hajuvuskaart. Sama on soovinud ka Mihkli kinnistu omanikud ning väljatöötamiskavatsuses lubati nende sooviga arvestada. 10. Aruandes pole käsitletud lõhkamisel väljapaiskuvate lõhkeproduktide (kivimitükkide) mõju. Näiteks Pikknurme dolokivikarjääri KMH-s (Eesti Geoloogiakeskus 2012) nähakse ette 200 m ohuala, mis tugevama tuule (üle 5 m/s) korral veelgi suureneb. Mihkli talu hooned on aga sellest väiksemas kauguses, mille tõttu seda mõju ei saa hindamata jätta. Samas on kokkuvõtvas peatükis 5.4 nimetatud, et tuule suunaga lähedalolevate (<500 m) elumajade poole tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kui tuule kiirus ületab 5 m/s. Aruanne seda aga eelnevalt ei käsitle ning millel põhineb leevendavate meetmete 500 m? lisatud peatükki 5.3. Vastava selgitava lõiguga on täiendatud ka peatükki 3.2. KSH käigus jõuti ekspertarvamuse abil järeldusele, et ümbritsevale keskkonnale ja lähematele elamualadele, sh inimese tervisele, väljaspool karjääri õhusaaste olulist mõju ei avalda (vt ptk 3.7.2). Seetõttu ei peetud vajalikuks teostada täiendavalt veel ka õhusaaste leviku modelleerimist ja illustratiivsete materjalide koostamist. Esitatud andmetest lähtuvalt peab ekspert piisavaks KSH aruandes ptk 5.4 toodud leevendusmeetmete rakendamist. Põhjendatud kaebuste laekumisel tuleb hinnata olukorda juhtumipõhiselt ning vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid. Ettepanekuga ei arvestata. Aruande koostamisel lähtuti KSH väljatöötamise kavatsusest. KSH ülesanne ei ole lõhketööde läbiviimise ohutusmeetmete hindamine. Ohuala suurus kildude laialipaiskumise järgi määratakse lõhketöö projektiga, mitte KSH aruandega. Vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded 1 lg 1 punkt 7. Lõhketöö projekt peab muuhulgas sisaldama ka abinõusid kildude laialipaiskumise vähendamiseks, ohualas asuvate ehitiste omanike või valdajate esitatud tingimusi ning vajaduse korral ülevaatuse akti ohualas olevate ehitiste tehnilise seisukorra kohta (vt eelnimetatud määruse 1 lg 2). Lõhketöö projektis tuleb arvestada nii Mihkli talu hoonetega kui ka sellega, et ohualasse ei satuks kõrvalisi isikuid, samuti lõhketöö teostamise kohale oluliselt lähemal asuvate ehitistega (nt karjääri rajatised) ja karjääris töötavate inimestega. Lõhketöö üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. KSH aruande ptk 5.4 käsitleb ettepanekuid õhusaaste leviku
11. Peatükis 3.8 esitatakse väide, et 2012 on karjäärist 2 km kaugusel tehtud vibratsiooni kontrollmõõtmised, kuid normide ületamist ei tuvastatud. Kas saaks aruannet täiendada, tuues ära, kes teostas kontrollmõõtmised ning millised olid tulemused. 12. Aruande leevendavate meetmete peatükis 5.3 soovitatakse teha salvkaevude inventuur ja veetasemete fikseerimine (jääb selgusetuks, miks seda käesoleva KSH raames ei tehtud). Kas võiks olla asjakohane fikseerida ka ümberkaudsete hoonete seisund enne karjääri laienemist, et vältida vaidlusi lõhkamiste vibratsioonist tekitatud mõjude teemal. 13. Teeme ettepaneku teha DP-le mürakaart juba KSH käigus. See aitaks arendajal oma tegevusi planeerida, kui on vaja paigutada ümber tehnoloogilisi seadmeid, et oleks välditud normide rikkumine. vähendamiseks, mitte kildude laialipaiskumise teemat. Ettepanekuga on arvestatud. Ptk 3.8 on vastavalt täiendatud. Salvkaevude inventuuri tegemine on eraldi töö ja seda ei olnud käesoleva KSH mahus ette nähtud. Salvkaevude inventuur on otstarbekas teha pärast detailplaneeringu kehtestamist kaevandamisloa taotlemise protsessis. Lõhketöö projekt peab muuhulgas vajaduse korral sisaldama ülevaatuse akti ohualas olevate ehitiste tehnilise seisukorra kohta. Ümberkaudsete hoonete seisundi fikseerimise vajaduse osas annab seisukoha Tehnilise Järelevalve Amet, kes teostab järelevalvet lõhketöö üle. See ei ole KSH ülesanne. KSH käigus jõuti ekspertarvamuse abil järeldusele, et ümbritsevale keskkonnale ja lähematele elamualadele, sh inimese tervisele, väljaspool karjääri müra olulist mõju ei avalda (vt ptk 3.7.1). Seetõttu ei peetud vajalikuks teostada täiendavalt veel ka müra modelleerimist ja mürakaardi koostamist. Esitatud andmetest lähtuvalt peab ekspert piisavaks KSH aruandes ptk 5.5 toodud leevendusmeetmete rakendamist. Põhjendatud kaebuste laekumisel tuleb hinnata olukorda juhtumipõhiselt ning vajadusel rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Alev vallavanem Mark Liivamägi 53081082 mark.liivamagi@pajusi.ee