MJAD

Olulised momendid Töö iseloom Töötingimused Kutsenõuded ja -eeldused Haridus ja väljaõpe Tööväljavaated Lähedased ametid Palk ja muud soodustused Täiendav info OLULISED MOMENDID Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Rahadega arveldamine omakorda eeldab täpsust ja matemaatilist võimekust. Hea kontakti saamiseks klientidega on vajalik teenindus- ja koostöövalmidus. Töö nõuab korrektset välimust. Valdavalt seisev töö. Kaubanduses töötab kokku ca 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist tööga hõivatud inimestest. Tööväljavaated on head, kuna kaubandussektorit iseloomustab süvenev tööjõupuudus, eriti kassapidajate nappus. TÖÖ ISELOOM Müüjad on klienditeenindajad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes. Nende põhitööks on kliendi vajaduste kindlaks tegemine, nende rahuldamise - võimaluste hindamine ja sobivaima lahenduse pakkumine. Seega peab müüja oma töös lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning käituma vastavalt sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta peab oskama oma tööd iseseisvalt organiseerida ning olema võimeline meeskonnatööks. Kutsealal võib eristada selliseid ameteid nagu müüja, kassapidaja, müüja-operaator, müüjakonsultant, klienditeenindaja, kioskimüüja, tänavamüüja, demonstraator, hulgimüüja. Müüja põhilisteks tööülesanneteks on kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks, kauba soovitamine, nõustamine ja müümine klientidele, müügiriiulite korrashoid, uute kaupade väljapanek ja korrektsete hinnasiltidega varustamine. Väiksemates kauplustes tegeleb müüja ka tellimuste vormistamisega järgmiseks päevaks. Kauba vastuvõtmisel kontrollib müüja kauba kogust, hinda ja kvaliteeti. Ta jälgib, et kaubakogused vastaksid tellimusele ja et kaup oleks heas korras ning värske. Müüja peab tundma müügil olevat kaupa ning oskama klienti nõustada kaubaartiklite otstarbe, kvaliteedi, kasutamise ja hooldamise küsimustes. Klienditeenindamine on müüja töökohustustest kõige olulisem, sest kliendi rahulolust sõltub, milliseks kujuneb kaupluse läbimüük. Müügil oleva kauba tundmine on müüja esmaseks kohustuseks. Müüja informeerib klienti kauba garantiitingimustest ja pretensioonide esitamise õigusest. Kauba eest tasumisel võtab müüja kliendilt vastu sularaha ja kui kaupluses on olemas makseterminaal, siis ka maksekaarte. Müüja töö kvaliteedi näitajateks on püsiklientuuri kujunemine ja läbimüügi kasv. Kassapidaja ülesandeks on koostada kliendile arve, võtta vastu tasuks kujunenud summa sularahas või pangakaardimaksena ja väljastada ostutšekk. Olenevalt kaubandusettevõtte eripärast võib kassiiri ülesandeks olla ka kauba arve väljastamine, mille alusel klient vastavalt

2 kokkuleppele summa pangaülekandega üle kannab. Vahetustega töö korral tuleb kassapidajal fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ning selle lõppedes. Hoolt tuleb kanda ka selle eest, et kassas oleks piisaval hulgal käibel olevaid rahatähti. Demonstraatorid tegelevad uudistoodete või -kaupade tutvustamisega. Nad jagavad kliendile informatsiooni tootega seonduva kohta ja vastavad kliendi küsimustele. Nende eesmärgiks on aidata kliendil saavutada läbimõeldud ja kaalutletud otsus pakutavate kaupade seast sobiva väljavalimisel. Nad peavad suutma äratada kliendis huvi uue toote vastu, tuues seejuures argipäevaseid näitesituatsioone. Demonstraatori ametile on iseloomulik pidev tööpaiga vahetus, kuna toodete tutvustamist viiakse läbi erinevates kaubandusettevõtetes. Kioski- ja välimüüjad müüvad tänaval ja muudel hoonestamata aladel asuvates kioskites ja müügilaudadel kohaliku omavalitsuse loal mitmesuguseid kaupu nahk- ja tekstiilkäsitööesemeid, tikandeid, kudumeid, ajalehti, ajakirju, postkaarte, sigarette, maiustusi, karastusjooke või turgudel puu- ja köögivilja ning muid toiduaineid. Nende tööülesanneteks on müügikioski või laua ülesseadmine, kaupade väljapanemine ning müümine, varude ostmine või sellekohaste lepingute sõlmimine, müüdavate kaupade maha- ja pealelaadimine, tasu vastuvõtmine ning arvestuse pidamine. TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid/materjalid tööaeg Kuna müüja suhtleb pidevalt klientidega, peab töökeskkond olema väga puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma ka kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Müüja põhilisteks töövahenditeks on kassaaparaat, kaarditerminal, vöötkoodilugeja, rahakontrollimisseade, rahalugemisseade, külmseadmed ja muu kauba käitlemiseks vajalik tehnika (nt grillahi, mikrolaineahi, lihasaag, juustulõikur, viilutaja, kilepakendaja, hinnapüstol, tekstipüstol, kaubakärud ja tõstukid, nõudepesumasinad jm). Järjest suuremat rolli on müüja töös mängib infotehnoloogia, mille abil on võimalik jälgida ja optimeerida kaupade müüki ja logistikat. Valdav enamus kaupadest on varustatud triipkoodiga ja kaupluse laod ning kassad triipkoodi-lugejatega. Kasutusel on elektrooniliselt juhitavad külmutusseadmed, elektronkaalud, külm- ja kuumtöötlustehnika, vaakumpakendamine ja muu kaasaegne aparatuur. Suurematel kauplustel on ka oma internetiportaal, mille kaudu vahendatakse operatiivset infot kaupluse ja kaupade kohta. Müüja tööaeg sõltub kaupluse lahtioleku ajast. Suuremates kaubandusettevõtetes toimub töö enamasti graafiku alusel vahetustega, mis eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning üksikutes kauplustes ka öisel ajal. KUTSENÕUDED JA -EELDUSED Müüja peab tundma majanduse aluseid, kutsetegevust reguleerivad õigusakte ja töökeskkonna ohutust. Olulised on suhtlemisoskus, arvutioskus ja keelteoskus. Kasuks tulevad teadmised asjaajamisest ning juhendamisoskus. Müüja põhioskusteks ja teadmisteks on: Klienditeeninduse-alased teadmised Toote tundmine (toidu ja tööstuskaubad) Müügitöö korraldus (kaupade müügiks ettevalmistamine ja müük)

3 Turunduse alased teadmised (s.h. hinna kujunemine, reklaam jne) Müügitehnikad (erinevad müügivormid) Kassatöö-alased teadmised Töövahendite, seadmete ja masinate oskuslik kasutamine ning esmane hooldus Kauba turvaelemendid ning ebaausate klientide tuvastamine Müüja-konsultant peab tundma põhjalikumalt ühte alljärgevast tootegrupist: Elektroonika Ehituskaubad Garderoobikaubad Parfümeeria ja kosmeetika Tarbekeemia Majatarbed Kantseleikaubad Toidukaubad Masinad ja seadmed Mööbel ja sisustustekstiil. Müüja töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust, võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele ning tähelepanu jagamise võimet. Vajalikeks eeldusteks on iseseisvus ning kehtestavus. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, sallivus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Müüja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Rahadega arveldamine omakorda eeldab täpsust ja matemaatilist võimekust. Hea kontakti saamiseks klientidega on vajalik teenindus- ja koostöövalmidus. Töö nõuab korrektset välimust. Ettevõtjate hinnangul on müüja töös kõige vajalikumad suhtlemis-, keelteoskus ning tööohutuse ja töötervishoiualased teadmised. Müüja peab oskama suhelda erineva haridustaseme, huvide ja nõudlusega klientidega. Põhioskustest on olulisemad müügitöö- ja klienditeenindusalased oskused ning toodete tundmine. Isikuomadustest hinnatakse enam keelelist võimekust, füüsilisi omadusi ning kohusetunnet. Müüja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Müüja I, II, III. Müüja-konsultant III Müüja I kutse taotlemisel on nõutav vähemalt põhiharidus ning kutsealased oskused ja teadmised. II kutsetaseme taotlemisel on lisaks eelnevale vajalik 2-aastane järjepidev töötamine müüjana. III kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealased oskused ja teadmised, kutsealane täiendkoolitus, juhtimisalane koolitus, 3-aastane järjepidev töötamine müüjana ning kogemusteta töötajate (praktikandid, müüja-õpilased) juhendamise kogemus viimase aasta jooksul. Müüja-konsultant III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, müüja II kutsealastele oskustele ja teadmistele lisaks ühe tootegrupi tundmine kõrgtasemel ning 3- aastane järjepidev töötamine müüjana. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Müüjaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Erialast väljaõpet saab omandada järgmistes kutseõppeasutustes: Tallinna Teeninduskool Tartu Kutsehariduskeskus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus - eriala müügikonsultant

4 Narva Kutseõppekeskus Põltsamaa Ametikool Valgamaa Kutseõppekeskus Väike-Maarja Õppekeskus Paide Kutsekeskkool Pärnu Ametikool Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Õppida on võimalik nii põhi- ja keskhariduse baasil. Õpitakse klienditeenindust, toidu- ja tööstuskaupade tundmist, müügiõpetust ja kaubandusalaseid eeskirju, hügieeni- ja puhastusõpetust, kaubanduslikke seadmeid ja sisustust, kaupade arvestust ja aruandlust, asjaajamist, erialaseid võõrkeeli, kassaõpetust ja raha käsitsemist, majanduse ja ettevõtluse aluseid, pakkimisõpetust, laomajandust ja logistika aluseid. Õppekavas on tähtis osa suhtlemis- ja teeninduspsühholoogial, meeskonnatöö teoorial ning terviseõpetusel. Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle müüjana, tuleks üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eest keelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja terviseõpetusele. TÖÖVÄLJAVAATED Müüjad töötavad kaubamajades, kauplustes, eripoodides ja teistes kaubandusega tegelevates ettevõtetes, samuti turul ja kioskites. Kassapidaja amet võimaldab oma selgepiiriliste tööülesannete tõttu saada tööle ka noortel, kellel on vähem töökogemust. Seda põhjusel, et vilumus tekib just pideva töö käigus. Hooajatööna on noortel võimalik töötada müüjana ka turul ja välikioskites. Töövahendused müüjatele on sagedased, kuna tööjõu voolavus on valdkonnas suur. Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist müügijuhiks. Kaubandussektori alla kuuluvad jae-ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ning nende varuosade ja mootorikütuse müügi ettevõtted ehk sõidukikaubandusettevõtted. Viimase viie aasta jooksul on jaekaubandus hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma, Rimi Eesti Food AS, kuhu kuulub ka Säästumarketi kett. Arenevad jätkuvalt kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. 2007.a. töötas kaubanduses kokku ca 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest. Töötajate arv kaubandussektoris suurenes 2007.a I poolaastal 4,7%. Töötajate arv kasvas rohkem suurtes, üle 50 töötajaga ettevõtetes ja vähenes 10 19 töötajaga ettevõtetes. Jaekaubanduses tegutses 2007. aasta I poolaastal keskmiselt 3715 ettevõtet, mis oli 2% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti andmetel töötas 2006. aastal jaekaubanduses ca 43 700 inimest, hulgikaubanduses ligi 40 000 ning mootorsõidukite müügi, hoolduse, remondi ja mootorkütuste jaemüügi ettevõtetes üle 12000 inimese. Lähiperioodiks võib prognoosida kaubandussektori arengut veidi aeglasemas tempos, sest majandus jahtub ja inimeste sissetulekud ei tõuse enam nii kiiresti. Kui jaemüügis võib töötajate arv kokkuvõttes kasvada, siis hulgikaubanduses ettevõtete ja töötajate arv pikemas perspektiivis langeb. Tööväljavaated on head, kuna kaubandussektorit iseloomustab süvenev tööjõupuudus, eriti kassapidajate nappus.

5 Vaata lisaks >> Kutseala hõive LÄHEDASED AMETID Lähedased ametid on klienditeenindaja, kelner, ettekandja, administraator, kindlustusagent, kinnisvaramaakler, reisibürootöötaja. PALK JA MUUD SOODUSTUSED Suurem osa kaubandusettevõtetest kasutab kombineeritud palgasüsteemi, mis koosneb kindlast kuupalgast ja tulemustasust. Vähem on kasutusel ainult põhipalga või ainult tulemuspalga maksmine. 2006.aastal oli keskmine brutokuupalk jaekaebanduses 7864, hulgikaubanduses 13 384, mootorsõidukite müügi, remondi ja hoolduse ning mootokütuse jaemüügi ettevõtetes 14 436 krooni. 2007.aasta III kvartalis oli kuupalk jaekaebanduses 9578, hulgi- ja vahenduskaubanduses 15 218, mootorsõidukite müügi, hoolduse, remondi ning mootokütuse jaemüügi ettevõtetes 16 312 krooni. Müüja palgatase varieerub suuresti, sõltudes kaubandusettevõttest, läbimüügist, aga ka piirkonnast. Lisateenistuseks on ületundide eest saadav tasu. Kuna müüjatest on suur puudus, on kaupmehed sunnitud tõstma ka müüjate palka. Reaalpalk tõusis kaubanduses 2007.a. I poolaastal ~15 % (2006. aasta I poolaastal üle 16 %), mis oli Eesti keskmisest reaalpalga kasvust kõrgem. Vaata lisaks >> Palgastatistika TÄIENDAV INFO Müüja kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Kaupmeeste Liit. Postiaadress: Kiriku 6, Tallinn Tel: 620 19 14 Faks: 641 84 74 E-post: info@kaupmeesteliit.ee www.kaupmeesteliit.ee

6 Kutseala hõive 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed) Müüjad ja demonstraatorid (ISCO 5220)* 29570 Kioski- ja välimüüjad (ISCO 5230) 1246 Välimüüjad (ISCO 911) 315 KOKKU 31131 *ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi Kaubandusettevõtted 2007 (Eesti Kaupmeeste Liidu andmed) Kaubandusettevõte Kauplusi keskmine Töötajaid keskmine Toidukaupade spetsialiseerumata kauplused 728 18177 Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite jaekaplused 410 4257 Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade, ehitusmaterjalide jaekauplused 553 6348 Tööstuskapuade spetsialiseerumata jaekauplused 202 2588 Muud spetsialiseerumata jaekauplused 906 7331

7 Aasta Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes* Tööotsijad Tööotsijad Tööpakkumised Ametinimetus töösoovi omandatud järgi eriala järgi Müüjad ja demonstraatorid (ISCO 5220) 1755 11015 10071 2004 Kioski- ja välimüüjad (ISCO 5230) 86 238 296 Toidukaupade müüjad (ISCO 9111) 2 13 27 Mittetoidukaupade kandemüüjad (ISCO 9112) 3 96 42 Müüjad ja demonstraatorid (ISCO 5220) 2515 10147 8538 2005 Kioski- ja välimüüjad (ISCO 5230) 103 177 234 Toidukaupade müüjad (ISCO 9111) 1 14 19 Mittetoidukaupade kandemüüjad (ISCO 9112) 9 124 49 Müüjad ja demonstraatorid (ISCO 5220) 3193 7275 6224 2006 Kioski- ja välimüüjad (ISCO 5230) 77 126 175 Toidukaupade müüjad (ISCO 9111) 5 12 18 Mittetoidukaupade kandemüüjad (ISCO 9112) 4 181 42 Müüjad ja demonstraatorid (ISCO 5220) 2739 6189 5233 2007 Kioski- ja välimüüjad (ISCO 5230) 15 80 126 Toidukaupade müüjad (ISCO 9111) 1 6 17 Mittetoidukaupade kandemüüjad (ISCO 9112) 3 152 29 * väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

8 15 74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004 2006 (tuhat) Statistikaamet 2004 2005 2006 Tegevusalad kokku 595,5 607,4 646,3 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 31,4 29,4 29,9 Kalandus 3,6 2,8 2,2 Mäetööstus 8 5,9 5,2 Töötlev tööstus 140,9 139,5 136,4 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 12 12,5 12,4 Ehitus 46,8 48,7 62,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 80 80,6 88,7 Hotellid ja restoranid 16,2 22,1 22,3 Veondus, laondus ja side 51,5 54,6 61,5 Finantsvahendus 7,9 6,9 7,3 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 39,4 46,4 48,1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 36,9 37,2 39 Haridus 54,5 54,9 58,5 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 37,5 35 37,5 Muud tegevusalad 28,8 31,1 34,3

9 Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004 2006, arv Statistikaamet 2004 2005 2006 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 9 012 9 418 9178 Kalandus 1 142 1 096 1125 Mäetööstus 75 81 90 Töötlev tööstus 5 991 6 232 6552 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 282 277 278 Ehitus 3 622 4 502 5867 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 17 928 18 298 19126 Hotellid ja restoranid 1 990 2 156 2262 Veondus, laondus ja side 6 006 6 338 6605 Finantsvahendus 564 666 809 Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus 11 201 13 074 15 553 Haridus 464 508 563 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 1 007 1 058 1 131 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 1 599 1 658 1 873 Tegevusalad kokku 60 882 65 362 71 012 Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

10 PALGASTATISTIKA Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud. EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 II kvartal 2007 (krooni) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2004 7 287 6 748 7 417 7 021 7 704 2005 8 073 7 427 8 291 7 786 8 690 2006 9 467 8 591 9 531 9 068 10 212 2007 10 322 11 549 10 899 Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) Tegevusala 2004 2005 2006 Jaekaubandus 5 949 6 554 7 864 Hulgi- ja vahenduskaubandus 10 270 11 208 13 384 Mootorsõidukite müük, hooldus ja remont; mootorkütuse jaemüük 10 957 12 652 14 436 2007.aasta III kvartalis oli töötajate keskmine brutokuupalk jaekabanduses 9578, hulgi- ja vahenduskauabanduses 15 218, mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondiga ning mootokütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes 16 312 krooni. * Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

11 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006 Finantsvahendus 16915 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Veondus, laondus ja side Mäetööstus Ehitus Tegevusalade keskmine Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlev tööstus Haridus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid 11482 11433 10385 10126 10070 10075 9407 9111 9105 9026 8844 7949 7862 7107 6808 6148 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000

12 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006 30 40 50 60 70 80 90 100 Finantsvahendus 88,01 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 65,96 Mäetööstus 64,17 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 63,59 Ehitus 60,29 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 60,25 Veondus, laondus ja side 58,08 Tegevusalade keskmine 55,54 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 54,15 54,13 53,81 52,87 Haridus 48,32 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 46,02 Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid 41,76 40,32 37,49

13 Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004 2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga Statistikaameti andmed 2004 2005 kasv %- des 2006 kasv %- des Tegevusalade keskmine 7 287 8 073 10,8 9 407 16,5 Põllumajandus ja jahindus 4 799 5 626 17,2 6 808 21,0 Metsamajandus 7 267 8 365 15,1 9 105 8,8 Kalandus 4 430 4 575 3,3 7 107 55,3 Mäetööstus 8 687 8 734 0,5 10 070 15,3 Töötlev tööstus 6 696 7 526 12,4 8 844 17,5 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 8 482 9 630 13,5 10 385 7,8 Ehitus 7 468 8 480 13,6 10 075 18,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 6 915 7 401 7,0 9 111 23,1 Hotellid ja restoranid 4 535 5 421 19,5 6 148 13,4 Veondus, laondus ja side 8 048 8 859 10,1 10 126 14,3 Finantsvahendus 14 998 16 384 9,2 16 915 3,2 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 9 332 9 724 4,2 11 433 17,6 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 9 224 10 101 9,5 11 482 13,7 Haridus 6 475 7 219 11,5 7 949 10,1 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 6 524 7 900 21,1 9 026 14,3 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 6 244 6 970 11,6 7 862 12,8 Keskmine brutopalk tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

14 Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni) Statistikaameti andmed Maakond 2004 2005 2006 Harju 8 615 9 307 10 837 Tallinn 8 850 9 462 10 997 Hiiu 5 957 6 721 7 434 Ida-Viru 5 461 6 057 6 842 Jõgeva 5 488 6 758 7 507 Järva 5 951 6 877 7 993 Lääne 5 816 6 468 7 201 Lääne-Viru 5 653 6 301 7 318 Põlva 5 324 6 210 7 250 Pärnu 6 002 6 902 7 948 Rapla 5 828 6 660 7 583 Saare 6 010 6 938 7 916 Tartu 6 679 7 624 9 088 Valga 5 337 6 081 6 908 Viljandi 5 740 6 368 7 492 Võru 5 405 6 284 7 177 EESTI 7 287 8 073 9 407