TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja arvestuse instituut Majandusarvestuse õppetool MAJANDUSARVESTUS Koostanud professor Toomas Haldma LOENGUKONSPEKT SOTSIAALTEADUSKONNALE 2003
Programm 1. Majandusarvestuse olemus ja ülesanded 1.1. Arvestus ettevõtte juhtimissüsteemis Ettevõtte juhtimissüsteem. Juhtimise objekt ja subjekt. Juhtimise informatsioonisüsteem: otsesidemeinfo, tagasisidemeinfo. Arvestus tagasisideme osana. 1.2. Majandusarvestuse mõiste ja liigid Majandusarvestuse olemus ja funktsioonid. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus. Õige ja õiglane majandusseisundi ja -tulemuse kajastamine. 1.3. Arvestusinfo tarbijad Ettevõttevälised infotarbijad ja nende informatsioonivajadus. Ettevõttesisesed infotarbijad ja nende informatsioonivajadus. 1.4. Arvestuse õiguslikud alused ja korraldus Rahvusvahelised arvestusstandardid. Euroopa Ühenduse raamatupidamise direktiivid. Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadus. Eesti Vabariigi Äriseadustik. 1.5. Majandusarvestuse reguleerimine avalikus sektoris 2. Kahekordse raamatupidamise süsteem 2.1. Bilanss kui kahekordse raamatupidamise lähtealus Raamatupidamisbilansi mõiste ja struktuur. Ettevõtte varad. Ettevõtte varade soetamise allikas kapital. Ettevõtte majandusoperatsioonid ja varade kasutamine. Kahekordse raamatupidamise olemus. 2.2. Kahekordne raamatupidamine bilansi alusel Muudatused bilansis majandusoperatsioonide mõjul. Arvestuse organiseerimine ja tehnika. Kontod ja kahekordne kirjendamine. Arvestustsükkel. 2.3. Tulemi selgitamine Tulud ettevõtte majandustegevusest. Majandustegevusega kaasnevad kulud. Tulemi määratlemine. Kasumi kujunemine. 3. Majandusarvestuse raamtingimused rahvusvahelised arvestusprintsiibid 4. Ettevõtte finantsaruanded 4.1. Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss. Kasumiaruanne. Aastaaruannete lisad. Rahavoogude aruanne. Aruannete vahelised seosed. 4.2. Ettevõtte majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande struktuur ja eesmärgid. Tegevusaruanne. Audiitori järeldusotsus. Majandusaasta kasumijaotuse aruanne. 5. Raamatupidamisaruannete analüüs 5.1. Analüüsi eesmärgid ja meetodid Ettevõtte finantsanalüüsi eesmärgid ja infotarbijad. Analüüsi meetodid. Aruannete dünaamika analüüs. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs. Näitajate vaheliste seoste analüüs. Suhtarvuanalüüs. 5.2. Maksevõime analüüs (Liquidity Analysis)
3 Maksevõimelisuse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Likviidsuse mõiste. Maksevõimelisuse näitajad ja nende analüüs. 5.3. Jõudlus- e käibivusanalüüs (Activity Analysis) Jõudlusanalüüsi eesmärk ja infokasutajad. Käibekordajad. Ettevõtte tegevustulemuste näitajad ja nende analüüs. 5.4. Kapitali struktuuri analüüs (Leverage Analysis) Kapitali struktuuri analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Kapitali struktuuri näitajad ja nende analüüs. 5.5. Rentaabluse analüüs (Profitability Analysis) Rentaabluse mõiste. Rentaabluse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Rentaabluse näitajad ja nende analüüs. 5.6. Turuväärtuse analüüs (Market Value Analysis) Ettevõtte turuväärtuse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Turuväärtuse näitajad ja nende analüüs. 5.7. Rahaliste vahendite liikumise e rahavoogude analüüs (Cash-Flow Analysis) Rahavoogude mõiste. Rahavoogude analüüsi eesmärk ja infotarbijad. Rahavood põhitegevusest. Rahavood investeerimistegevusest. Rahavood finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamise meetodid: otsene meetod ja kaudne meetod. Rahavoogude analüüsil kasutatavad näitajad. 6. Ettevõttesisene arvestussüsteem 6.1. Kuluarvestussüsteem. Kulude tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. 6.2. Ettevõttesisene planeerimissüsteem. 6.3. Ettevõttesisene aruandlussüsteem.
4 KASUTATAV KIRJANDUS Kohustuslikud loengumaterjalid 1. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 2. Finantsanalüüs ja selle meetodid / S. Tshistjakov. Vana-Vōidu, 1996. 3. Rebane, M., Visberg, A-E. Sissejuhatus raamatupidamisse. Raamatupidamise alused. Tallinn: Külim, 1996. 4. Raamatupidamise seadus. Riigi Teataja 1 2002, nr 102, 600. 5. Hea raamatupidamistava. Tallinn, 2000. 6. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn: Deebet, 2002. Soovituslikud loengumaterjalid 1. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 1, RTJ 2 (www.easb.ee) 2. Rünkla, J. Ettevōtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 3. alused. Tallinn: Külim, 1996. 4. Haldma, T. Finantsanalüüs pankrotimenetluses. Juridica, 1994, nr 1, Tartu, 1994, lk 25 27. 5. Horngren, C. T., Harrison, W. T. Accounting, 2-nd Ed. Englewood Cliffs: Prentice Hall, 1992. 6. Hermanson, R., Edwards, J. D. a.o. Accounting principles. Vol. 1., 4.ed. Homewood: Irwin, 1989. 7. Anthony, R. N., Reece, J. S. Accounting principles. 6. ed. Homewood: Irwin, 1989. 8. Järve, V. Finantsarvestus I. Tartu: Ülikooli Kirjastus, 1998. 9. Järve, V. Finantsarvestus II. Tartu: Ülikooli Kirjastus, 1999.
5 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS JA ÜLESANDED... 6 1.1. Arvestus ettevõtte juhtimissüsteemis... 6 1.2. Majandusarvestuse mõiste ja liigid... 6 1.3. Arvestusinfo tarbijad... 9 1.4. Arvestuse õiguslikud alused ja korraldus... 10 1.5. Majandusarvestuse reguleerimine avalikus sektoris... 13 2. KAHEKORDSE RAAMATUPIDAMISE SÜSTEEM... 15 2.1. Bilanss... 15 2.2. Kahekordne raamatupidamine bilansi alusel... 18 2.3. Tulemi selgitamine... 23 3. RAJVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE PÕHIMÕTTED... 25 4. ETTEVÕTTE FINANTSARUANDED... 27 5. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE ANALÜÜS... 29 5.1. Analüüsi eesmärgid ja meetodid... 29 5.2. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs... 32 5.3. Tegevustulemuse analüüs... 35 5.4. Kapitali struktuuri suhtarvud... 38 5.5. Rentaabluse suhtarvud... 40 5.6. Aktsiakapitali analüüs... 41 5.7. Rahavoogude aruande koostamine... 42 6. ETTEVÕTTESISENE ARVESTUSSÜSTEEM... 49 6.1. Kuluarvestussüsteem... 49 6.2. Firmasisene planeerimine... 62 6.3. Ettevõttesisene aruandlussüsteem... 69 Lisad... 71 Lisa 1. Bilansiskeem... 71 Lisa 2. Kasumiaruande skeemid... 74 Lisa 3. Aastaaruande lisad... 76
6 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS JA ÜLESANDED 1.1. ARVESTUS ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMIS ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEM - juhtimiskeskus e juhtimise subjekt - juhitav objekt - juhtimisinfo * otsesidemeinfo + * tagasisideme info OTSESIDE: plaanid korraldused jne. TAGASISIDE: ARVESTUS - registreerimine - kontroll - analüüs J U H T I M I S E S U B J E K T J U H T I M I S E O B J E K T 1.2. MAJANDUSARVESTUSE MÕISTE JA LIIGID ARVESTUS (ingl k ACCOUNTING; sks k RECHNUNGSWESEN) Majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. HÕLMAB: majandusnähtuste alase informatsiooni kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist; registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist; majandustegevuse kohta aruandluse koostamist finantsaruanded ja spetsiifilised aruanded; aruannete interpreteerimist sisemiste ja väliste otsustuste tarvis = analüüs.
7 FINANTSARVESTUSE JA JUHTIMISARVESTUSE ERIJOONED TUNNUS INFO KASUTAJAD AJALINE SUUNITLUS PÕHINÕUE INFOLE OBJEKTID REGLEMEN- TEERITUS KOHUSTUS- LIKKUS EESMÄRK FINANTS- ARVESTUS VÄLISTARBIJAD. SUUR RÜHM, MILLE LIIKMED ON PÕHILISELT TUNDMATUD MINEVIK. ARUANDLUS SELLE KOHTA, MIS ON TOIMUNUD RANGELT MÄÄRATLETAV JA KONTROLLITAV ETTEVÕTE KUI TERVILIK MAJANDUSÜKSUS ON REGULEERITUD RIIKLIKE NORMATIIV- AKTIDEGA (ARVESTUSE ÜLDTUNUSTATUD PÕHINÕUETEGA) ON KOHUSTUSLIK SEADUSANDLUSEGA ETTE NÄHTUD KÄSITLUS VÄLJASPOOLE TRUE & FAIR VIEW ETTEVÕTTE KUI TERVIKU KOHTA JUHTIMIS- ARVESTUS SISETARBIJAD. SUHTELISELT VÄIKE RÜHM, MILLE LIIKMED ON TEADA TULEVIK. PLANEERIMINE JA OTSUSTAMINE OLULISUS (OBJEKTIIVSUS JA KONTROLLITAVUS ON SELLEGA VÕRRELDES TEISEJÄRGULINE) ETTEVÕTE VÕI SELLE TEGEVUSE LÜLID (STRUKTUURNE ALLÜKSUS, VOOLULIIN, TERRITOORIUM, TOODE JNE) ON REGLEMENTEERITUD ORGANISATSIOONI SISEEESKIRJADEGA. KÕIK, MIS ON VAJALIK JUHTIMISEKS EI OLE KOHUSTUSLIK, ADMINISTRATSIOONI OTSUS JÄRELDUSTE TEGEMINE SISEOTSTARBEL OBJEKTIIVNE PILT ETTEVÕTTESISESEST MAJANDUSTULEMUSE KUJUNEMISEST
8 ARVESTUS FINANTSARVESTUS (väline arvestus) JUHTIMISARVESTUS (sisemine arvestus) Kajastamisfunktsioon Vara Kapital Kulu Tulu Kululiikide arvestus (missugused kulud?) Selgitamis- (kindlakstegemis-) funktsioon Seisundiarvestus (bilanss) Tulemiarvestus (kasumiaruanne) Kulukohtade arvestus (kus kulud erinevad?) Kulukandjate arvestus (milleks on kulud tehtud?) Hindamisfunktsioon Finantsaruandlus Dokumentatsioon Ettevõttetulemus Vara-, tulu- ja finantsolukord Bilansipoliitika Plaanianalüüs Kulude ja tulude võrdlus Kuluarvestus ja kontroll Ettevõtte tulemus Hinnang Plaanianalüüs Planeerimis funktsioon Plaaniline bilanss ning kasumiaruanne Plaaniline kulu- ja tuluarvestus Informatsioon firmavälistele infotarbijatele Informatsioon firmasisestele infotarbijatele
9 KELLELE ON SEDA VAJA? KASUTAJAD 1.3. ARVESTUSINFO TARBIJAD SISESED - JUHTKOND - TÖÖTAJAD + (AMETIÜHINGUD) VÄLISED - OMANIKUD - AKTSIONÄRID - KREEDITORID & HANKIJAD - ANALÜÜTIKUD - MAKSUAMET - PANGAD - KOHTUD - MUUD VALITSUSINSTITUTSIOONID JA TARBIJAD - ÜLDSUS FINANTSARVESTUSE KESKKOND Firma Kapitali pakkuja EEK Kroon Ressursi kasutaja Ressursiga varustaja Firma Kapitali omanik Infoga varustaja Info kasutaja Finantsinfo (arvestuse)
10 1.4. ARVESTUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED JA KORRALDUS Finantsarvestus kajastab finantsdokumentides informatsiooni firma kõigi ärisündmuste kohta selle rajamisest kuni likvideerimiseni. Ta hõlmab kogu majandustähtsa informatsiooni kogumise, töötlemise ja seadusandlusega reguleeritud finantsaruandluseks kujundamise protsessi Finantsarvestuse olemusest ja tema toimimise keskkonnas avalduvatest finantsmajanduslikest suhetest tulenevad: - finantsarvestuse ülesanded ning, - finantsarvestuses ja aruandluses sisalduvast informatsioonist huvitatute ring. Finantsarvestuse puhul on seega tegemist eelkõige firmast väljapoole suunatud väärtustatud suhete raamatupidamisarvestuses kajastamisega. Peamiseks finantsarvestuse korraldamist ja finantsaruandluse koostamist reguleerivateks õigusaktideks on EV Raamatupidamise seadus ja EV Raamatupidamise Toimkonna protokolliliste otsustena vormistatud juhendid või metoodilised soovitused konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küsimuste lahendamiseks. Raamatupidamise seaduses kui arvestuse ja aruandluse korraldamist reglementeerivas baasdokumendis on fikseeritud: - peamised arvestuses kasutatavad põhimõisted ja aruandluse koostamise põhimõtted, - majandustehingute dokumenteerimise ja arvestusregistritesse kirjendamise kord, - aastaaruande koostamise kord ning - varade ja arvelduste arvestamise kord. Nimetatud arvestust reglementeerivate õigusaktide nõuete järgimine peab tagama raamatupidamiskohuslaste (firmade) käibe ja põhivara, nõudmiste, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tulemi (kasum, kahjum) õigesti ja õiglaselt kajastamise raamatupidamise aasta-aruannetes. Maksuseadustes, eelkõige tulumaksuseaduses sätestatu järgimine peab aga kindlustama riigi maksu (fiskaal-) poliitika eesmärkide realiseerimise (Raamatupidamise seadus Tulumaksuseadus) Tulumaksuseadusega (ja selle rakendamise juhendiga) kehtestatakse maksudeeelse kasumi tulumaksuga maksustatavaks tuluks kujundamise kord. Tulumaksuseaduse rakendamise juhendis selgitatakse põhivara parendamise, parandamise ja täiendamise kulude mõistet. Selles juhendis on fikseeritud ka ostjatelt laekumata arvete ebatõenäoliselt laekuvateks klassifitseerimise tingimused. Tulumaksuseadusega kehtestatakse oma töötajatele osutatud erisoodustuste maksustamise kord ning investeeringutelt (v.a portfellinvesteeringud) laekuva dividendi arvestamise kord (dividendiarve).
11 Raamatupidamise seadus Maksuseadused Raamatupidamise seadus Äriseadustik ARVESTUSE PÕHIMÕTTED TULUMAKS, (PRINTSIIBID) TULUD JA KULUD RAAMATUPIDAMIS- ARUANDED TULUDEKLA- RATSIOON INFOTARBIJAD MAKSUAMET RIIK - JUHTKOND - OMANIKUD - KREEDITORID - PANGAD - TÖÖVÕTJAD - HANKIJAD jne. õiglane ja õige kajastamine Riigi Maksupoliitika 1.5. MAJANDUSARVESTUSE REGULEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS Raamatupidamise seaduse kaudu ( 1-2, 35-40) 1. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Raamatupidamiskohustuslane (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis
12 registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur, notar ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste lõikes. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning ja põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. (5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED 35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse 2 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium. 36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri (1) Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja, mis lähtub ja on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditega ning mille kohane raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine on riigiraamatupidamiskohustuslase ülesanne. (3) Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste suhtes ning on riigi kui terviku raamatupidamise siseeeskirjaks käesoleva seaduse 11 mõistes. Üldeeskirja olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest oma siseeeskiri kehtestada. (4) Üldeeskirjaga kehtestatakse Rahandusministeeriumi poolseks riigi raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks vajalik jooksva aruandluse kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, avalikõiguslikele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kes ei ole riigiraamatupidamiskohustuslased ega äriühingud, kuid kelle üle riigil on valitsev mõju. 37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne (1) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande vastavalt käesoleva seaduse ja üldeeskirja nõuetele. Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande talle esitatud riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete alusel. (3) Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase (v.a Riigikontroll) majandusaasta aruannete audiitorkontrolli viib käesoleva seaduse 14 lõikes 3 sätestatud juhul läbi Riigikontroll. Riik või riigiraamatupidamiskohustuslane võib tellida täiendava auditi teiselt audiitorilt.
13 38 Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne (1) Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet Riigikogu poolt aruandeaastaks kehtestatud riigieelarve liigenduses. (2) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet vastava valitsemis- või haldusala ulatuses. 39 Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusaruanne (1) Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusaruanne sisaldab täiendavalt: 1) ülevaadet Riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskavades fikseeritud riigiasutuste tegevuse tulemuslikkusest möödunud eelarveaastal. Sealhulgas ülevaadet koos selgitustega kavandatud väljundite ja tulemuste saavutamisest eelarveaastal ning loetelu ja hinnangut väljundite kvaliteedi parandamisele ja organisatsiooni arendamisele suunatud peamistest tegevustest; 2) hinnangut, kas ja kuivõrd võimaldab sisekontrollisüsteem tagada riigiraamatupidamiskohustuslase ette seatud eesmärkide täitmise majanduslikult kõige otstarbekamal moel; 3) ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel; 4) ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemis- või haldusalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest. 7. peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED 41 Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet. 42 Riigieelarvest saadud vahendite kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning samuti muu raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole riigiraamatupidamiskohustuslane, kes ei ole riigiraamatupidamiskohustuslane, kuid kellele on aruandeaastal tehtud eraldisi riigieelarvest, esitab ülevaate riigieelarvest saadud vahendite ja nende kasutamise kohta raamatupidamise aastaaruande lisas.
14 FINANTSARVESTUSE ÜLESANDED DOKUMENTEERIMIS- ÜLESANNE INFORMATSIOONI- ÜLESANNE SISE- JA VÄLISTARBIJATELE - ÄRISÜNDMUSTE KRONOLOOGILINE REGISTREERIMINE PÄEVA- JA PEARAAMATUS - VARA, KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI MOMENTSEISU VÄLJASELGITAMINE (BILANSS) - KASUMI (KAHJUMI) PERIOODILINE VÄLJASELGITAMINE (KASUMIARUANNE)
15 2. KAHEKORDSE RAAMATUPIDAMISE SÜSTEEM 2.1. BILANSS Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Traditsiooniliselt on ajamomendiks aruandeperioodi viimane päev. Skemaatiliselt kahepoolne risttabel vasakpoolne AKTIVA varad parempoolne PASSIVA varade allikad = omakapital + kohustused V A R A D = K O H U S T U S E D + O M A K A P I T A L ASSETS = LIABILITIES + OWNERS' EQUITY ÜLDKOKKUVÕTTES: AKTIVA = PASSIVA Majanduslikult sisult üheliigilised bilansikirjed ühendatakse osadeks ja osad omakorda rühmadeks. Osad: - Käibevara - Pōhivara - Kohustused - Omakapital AKTIVA BILANSS 31.01. PASSIVA Kassa 100 Arveldused hankijatega 25 000 Arvelduskonto 50 000 Palgakohustus 15 000 Tooraine ja materjal Lühiajal. pangalaen 12 100 (varud) 30 000 Aktsiakapital 120 000 Pōhivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 100 182 100
16 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA KOHUSTUSED VARA OMAKAPITAL TULUD KULUD KASUM VÕI KAHJUM
17 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA - RAHA - VÄÄRTPABERID - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE VÕÕRKAPITAL - LÜHIAJALINE - PIKAAJALINE OMAKAPITAL VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) AKTIVA Bilanss 31.12.1996 PASSIVA (tuh kr) Raha ja pangakontod, Võlakohustused 21 686 väärtpaberid 522 Nõuded 25 454 Võlad hankijatele 19 061 Ettemakstud tulevaste Maksuvõlad 7 900 perioodide kulud 5 320 Varu 40 754 Viitvõlad 5 847 KÄIBEVARA KOKKU 72 050 Muud 2 Pikaajalised finantsinvesteeringud 6 342 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 54 496 Materiaalne põhivara 73 508 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 16 359 PÕHIVARA KOKKU 79 850 Osakapital nimiväärtuses 9 000 Kohustuslik reserv 12 184 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 54 501 Aruandeaasta kasum 5 637 Oma osad -277 OMAKAPITAL KOKKU 81 045 AKTIVA KOKKU 151 900 PASSIVA KOKKU 151 900
18 2.2. KAHEKORDNE RAAMATUPIDAMINE BILANSI ALUSEL Veebruaris toimusid järgmised operatsioonid. Määratleda operatsioonide osapoolte suurenemised ja vähenemised. I 1) Pangast toodi raha 15 000 kr. 2) Tootmisse anti toorainet ja materjale 2000 kr. II 3) Tasuti hankija arveid pangalaenuga 10 000 kr. 4) Kasumi arvelt suurendati aktsiakapitali 5000 kr. III 5) Firma sai pangast laenu 5000 kr. 6) Firma osanikuks astus isik seadmega, mille maksumust hinnati 3000 kr. IV 7) Firmas maksti töötajatele palka 15 000 kr. 8) Firma tagastas pangale laenu 20 000 kr.
19 Ettevōtte majanduslike vahendite ja vahendite allikate seisud muutuvad majandusoperatsioonide tulemusena pidevalt. IGA MAJANDUSOPERATSIOON MUUDAB ALATI KAHT BILANSIKIRJET. Majandusoperatsioonide tulemusena esineb bilansis nelja liiki muudatusi. I VARAD LÄHEVAD ÜHEST ASUKOHAST VÕI LIIGIST TEISE. MUUTUS KAJASTUB AINULT AKTIVA POOLEL. VARADE ÜLDSUMMA EI MUUTU. II MUUTUB AINULT ETTEVÕTTE VARADE ALLIKATE KOOSSEIS. MUUTUSED KAJASTUVAD BILANSI PASSIVA POOLEL. BILANSI ÜLDSUMMA EI MUUTU. III ETTEVÕTTE SAI VÄLJASTPOOLT JUURDE UUSI VARASID. MUUTUS NII BILANSI AKTIVAS KUI KA PASSIVAS. MÕLEMAD SUURENESID. IV ETTEVÕTTE KATTIS OMA KOHUSTUSI. MUUTUSED NII AKTIVA KUI KA PASSIVA POOLEL. BILANSI ÜLDSUMMA VÄHENEB. KONTOD majanduslikult üheliigiliste majanduslike vahendite (varade), nende allikate ja majandusprotsesside rühmitamise ja jooksva arvestuse pidamise register. Tihedalt seotud bilansiga. AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD Skemaatiliselt konto on kahepoolne tabel: * deebetpool * kreeditpool AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo suurenemine lōppsaldo kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lōppsaldo KONTO KÄIVE majanduslike operatsioonide kokkuvōte: * deebetkäive * kreeditkäive KAHEKORDNE KIRJENDAMINE kōik majandusoperatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. RAAMATUPIDAMISLAUSEND debiteeritava ja krediteeritava konto nimetuse ja summa kindlaksmääramist majandusoperatsiooni sisu alusel. * lihtlausend * liitlausend
20 ARVESTUSTSÜKKEL: ALGDOKUMENT LAUSEND PÄEVARAAMAT (kronoloogiline žurnaal) PEARAAMAT KÄIBEANDMIK BILANSS PÄEVARAAMAT (KRONOLOOGILINE ŽURNAAL) Korrespondeerivad kontod Summa Nr Kuupäev Deebet Kreedit K-o šifr Konto nimetus K-o šifr Konto nimetus osaline täielik PEARAAMAT D K D K D K D K
21 D K D K D K D K D K D K D K D K KÄIBEANDMIK - KONTROLL KOLME PAARI VÕRDSUSE KAUDU: deebetalgsaldo = kreeditalgsaldo deebetkäive = kreeditkäive deebetlōppsaldo = kreeditlōppsaldo
22 KÄIBEANDMIK Konto nimetus Saldo Käibed Saldo Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit AKTIVA Kassa Arvelduskonto Tooraine ja materjal (varud) Pōhivara Lõpetamata toodang BILANSS PASSIVA 28.02. Arveldused hankijatega Palgakohustus Lühiajal. pangalaen Aktsiakapital Jaotamata kasum
23 2.3. TULEMI SELGITAMINE TULUD - KULUD = KASUM TULUD Rp seadus 3 olemus: aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulude koostis: Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2 KULUD Rp seadus 3 olemus: aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude koostis: Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2 Kasumiaruande kaks skeemi: - ressursipõhine kulude liigitus - funktsioonipõhine kulude liigitus TULEM VEEBRUARIS KASUMIARUANNE Tulud teenindusest 15 500 Kulud materjal 1 800 palk 2 200 rent 1 100 muud 500 5 600 ---------------------------------------------------------- Kasum 9 900 Omakapitali arvestus 28.02 Firma omakapital 01.02 Investeeringud firmasse veebruaris KASUM ------------------------------------- KOKKU Mahaarvamised (dividendid) Aruandeperioodi jaotamata kasum Omakapital 28.02
24 BILANSS Kassa Arveldused hankijatega Arvelduskonto Palgakohustus Tooraine ja materjal Lühiajalised kohustused Lōpetamata toodang Aktsiakapital Pōhivara Jaotamata kasum ----------------------------------------------------------------------------- VARA KAPITAL
25 3. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE PÕHIMÕTTED Raamatupidamise seadus 5, 16 I ARVESTUSE PÕHIMÕTTED KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUS 1) kassapõhine e laekumisjärgne arvestus (cash-basis accounting) majandustehingud kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või tegelikult tasutud; 2) tekkepõhine e tehingujärgne arvestus (accrual-basis accounting) majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. II ALUSPRINTSIIBID (UNDERLYING CONCEPTS) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1) raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest (majandusüksuse printsiip); 2) raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip (jätkuvuse printsiip); 3) raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised (arusaadavuse printsiip); 4) raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil (olulisuse printsiip); 5) raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, aruandlusviise ja aruandeskeeme (järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip); 6) aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud (tulude ja kulude vastavuse printsiip); 7) raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne (objektiivsuse printsiip);
26 8) raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine aruandes (konservatiivsuse printsiip); 9) raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate (avalikustamise printsiip); 10) majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga (sisu ülimuslikkuse printsiip).
27 4. ETTEVÕTTE FINANTSARUANDED Lähtudes Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadusest tuleks ettevōtetes eristada aruandluse kolme tasandit: I Raamatupidamise aastaaruanne (Rp seadus, 15, 18-21) II Majandusaasta aruanne (Rp seadus, 14, 24, 25) III Ettevōttesisene aruandlus (juhtimisarvestuse valdkond) I RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Uus Raamatupidamise seadus 15. (1) Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ja lisadest. Järgnevad -d täpsustavad raamatupidamisaruannete sisulisi aspekte: 18. Bilanss ja kasumiaruanne 19. Rahavoogude aruanne 20. Omakapitali muutuste aruanne 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad Üks bilansiskeem seaduse lisa 1 Kaks kasumiaruande skeemi seaduse lisa 2 Arvestusmeetodid kajastatakse aastaaruande lisades (lisa 1). II MAJANDUSAASTA ARUANNE Raamatupidamise seadus 14. (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. (3) Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul netokäive ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni, töötajate arv 5 töötajat. Tegevusaruande sisulisi aspekte täpsustakse -s 24.
28 24. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel. Tegevusaruandes avalikustatakse tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik raamatupidamiskohustuslaselt aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Juhul, kui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. 25. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla: 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning olemasolu korral ka kõrgema juhtorgani liikmed; 3) mõlema käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud organi puudumisel seadusest tulenevalt juriidilist isikut juhtima õigustatud isik(ud).
29 5. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE ANALÜÜS 5.1. ANALÜÜSI EESMÄRGID JA MEETODID ANALÜÜSITAKSE: RAAMATUPIDAMISARUANDEID - BILANSS (BALANCE SHEET) - KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) - RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT) KUIDAS? ÜLDINE PÕHIMÕTE: SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. Aruandluse analüüsi võib tinglikult jaotada nelja peamisse valdkonda: A B C D HÄLBEANALÜÜS - HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) - VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS - UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE - SUHTARVUDE ANALÜÜS SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS B SUHTARVUDE ANALÜÜS ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE: MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUUSE ANALÜÜS LIQUIDITY ANALYSIS TEGEVUSTULEMUSE e ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS ACTIVITY ANALYSIS KAPITALI STRUKTUURI e PIKAAJALISE MAKSEVÕIME ANALÜÜS LEVERAGE ANALYSIS RENTAABLUSE ANALÜÜS e KOONDEFEKTIIVSUSE PROFITABILITY ANALYSIS AKTSIAKAPITALI e TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS MARKET VALUE ANALYSIS
T a b e l 1 A/S PT VÕRDLEV BILANSS 31.12.XXX2, 31.12.XXX1 VARAD Assets Kroon MUUT XXX2 XXX1 Absoluut Protsent KÄIBEVARAD RAHA LAEKUMATA ARVED VARUD ETTEMAKSED KÄIBEVARAD KOKKU PIKAAJALISED INVESTEERINGUD MATERIAALNE PÕHIVARA (soetusmaksumus) AKUMULEERITUD KULUM (miinus) KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA VARAD KOKKU Current assets: Cash Accounts receivable, net Inventoriesries Prepaid Expenses Total current assets Long-term investments Gross cost of fixed assets Accumulated cupreciation Total fixed assets, net Total assets 290 000 1 140 000 1 130 000 60 000 2 620 000 180 000 5 571 000 501 000 5 070 000 7 870 000 320 000 850 000 1 110 000 80 000 2 360 000 90 000 4 384 000 394 000 3 990 000 6 440 000 (30 000) 290 000 20 000 (20 000) 260 000 90 000 1 187 000 107 000 1 080 000 1 430 000 (9,4)% 34,1% 1,8% (25,0)% 11,0% 100,0% 27,1% 27,1% 27,1% 22,2% KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHTUSED: VESKSLIVÕLAD MAKSMATA ARVED VIITVÕLAD KOKKU LÜHIAJALISI KOHUSTUSI PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL AKTSIAKAPITAL MÖÖDUNUD PERIOODI JAOTAMATA KASUM ARUANDEAASTA KASUM KOKKU OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Liabilities Current liabilities: Notes payable Accounts payable Accrued liabilities Total current liabilities Long term debt Total liabilities Stockholders Equity Common stock, no-par Retained earnings Net profit Total stockholders equity Total liabilities and stockholders 420 000 730 000 270 000 1 420 000 2 890 000 4 310 000 1 860 000 1 220 000 480 000 3 560 000 7 870 000 270 000 680 000 310 000 1 260 000 1 980 000 3 240 000 1 860 000 1 080 000 260 000 3 200 000 6 440 000 150 000 50 000 (40 000) 160 000 910 000 1 070 000-140 000 220 000 360 000 1 430 000 55,6% 7,4% (12,9)% 12,7% 46,0% 33,0% 0% 13,0% 84,6% 11,3% 22,2%
31 equity
32 A/S PT VÕRDLEV KASUMIARUANNE XXX2, XXX1 T a b e l 2 NETOKÄIVE REALISEERITUD KAUPADE KULU BRUTOKASUM TEGEVUSKULUD: MÜÜGIKULUD ÜLDHALDUSKULUD KOKKU TEGEVUSKULUD ÄRIKASUM FINANTSTULU FINANTSKULU MAKSUDEEELNE KASUM MAKSUD PUHASKASUM Net sales Cost of goods sold Gross profit Operating expenses: Selling expenses General expenses Total operating expenses Income from oprations Interest revenue Interest expense Income before income taxes Income tax expense Net income Kroon MUUT XXX2 XXX1 Absoluut Protsent 8 580 000 8 030 000 550 000 6,8% 5 130 000 3 450 000 1 260 000 1 180 000 2 440 000 1 010 000 40 000 240 000 810 000 330 000 480 000 5 090 000 2 940 000 1 140 000 1 230 000 2 370 000 570 000-140 000 430 000 170 000 260 000 40 000 510 000 120 000 (50 000) 70 000 440 000 40 000 100 000 380 000 160 000 220 000 0,8% 17,3% 10,5% (4,1)% 3,0% 77,2% - 71,4% 88,4% 94,1% 84,6%
33 5.2. ETTEVŌTTE MAKSEVŌIMELISUSE ANALÜÜS Ettevōtte maksevōimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mōistega. VARA LIKVIIDSUS ettevōtte varade vōime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ettevõtte võime ETTEVÕTTE ETTEVÕTTE = tasuda tähtaegselt LIKVIIDSUS MAKSEVÕIMELISUS ettenähtud kohustusi Ettevōtte likviidsus sōltub ettevōtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vōimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevōtte maksevōimelisuse probleem ettevōtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE MAJANDUS- TEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS. Maksevōimetus on aluseks ettevōtte pankrotile. EV Pankrotiseadus seab pankrotihalduri tegevuses olulisele kohale ettevõtte majandustegevuse analüüsi ja planeerimise. EV Pankrotiseaduse 1. (1) Pankrot on... vōlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejōuetus. (2) Vōlgnik on maksejōuetu, kui ta ei suuda rahuldada vōlausaldaja nōudeid ja see suutmatus ei ole vōlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Millal on ettevōte maksejōuetu? Millal ei ole maksejōuetus ajutine? 14 (4) Kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab, et vōlgniku majanduslik olukord vōimaldab nōudeid rahuldada või võlgniku maksejõuetus on ajutine. 31 (3) Kui vōlgnik on juriidiline isik, korraldab haldur tema majandustegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise. 55 (1) Pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Pankrotivara valitsemine seisneb juriidilise isiku tegevuse juhtimises 57 (1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. 59 (1) Haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse 1) maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg.
34 LIKVIIDSUS ALANEB RAHA VÄÄRT- PABERID DEBITOORNE VÕLGNEVUS KAUBA- JM VARUD ETTE- MAKSED LIKVIIDSED VARAD LIQUID ASSETS KIIRELT KÄIBIVAD VARAD QUICK ASSETS KÄIBEVARA CURRENT ASSETS MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD (LIQUIDITY RATIOS) XXX2 NIMETUS XXX1 VALEM Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapit al = käibevarad - lühiajalised kohutused Net Working Capital = Current Assets - Current Liabilitis 2 620 000-1 420 000 = 1 200 000 2 360 000-1 260 000 = 1 100 000
35 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. 2620000 1420000 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = = 185. (Current Ratio) käibevarad (Current Assets) lühiajalised kohustused (Current Liabilities) 2360000 1260000 = 187. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Tootmisvarudega kaetuse kordaja = (Inventories to Current Liabilities in time) tootmis - ja kaubavarud (Inventories) lühiajalised kohustused (Current Liabilities) 1130000 = 080. 1420000 1110000 = 088. 1260000 Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevõime kordaja = (Quick Ratio) käibevarad - tootmisvarud - ettemaksed (Current Assets - Inventories) lühiajalised kohustused (Current Liabilities) raha + väärtpaberid + debitoone võlgnevus (Cash + Marketable Securities + Accounts Receivable) = lühiajalised kohustused (Current Liabilities) = 290000 + 0 + 1140000 = 101. 1420000 320 000 + 0 + 850 000 1 260 000 = 093.
36 Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. raha + väärtpaberid Maksevalmi duse kordaja (Cash + Marketable Securities) = (Cash Ratio) lühiajalised kohustused (Current Liabilities) 290 000 1 420 000 = 020. 320 000 1 260 000 = 025. 5.3. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS (ACTIVITY RATIOS) Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevōte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevōtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. XXX2 Nimetus Valem Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. realiseerimise netokäive Debitoorse vôlgnevuse käibesagedus (Net Sales) = (Accounts Receivable Turnover) keskmine debitoorne vôlgnevus (Average Accounts Receivable) 8 580 000 (1140 000 + 850 000):2 = 8.62 995 000 Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). Debitoorse võlgnevuse käibevälde 360 = (Average Collection Period) debitoorse vôlgnevuse käibesagedus
37 360 = 42 päeva 8.62 Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. realiseeritud kaupade kulu Varude käibekordaja (Cost of Goods Sold) = (Inventory Turnover) keskmised varud (Average Inventory) 5 130 000 (1 130 000 + 1 110 000) : 2 = 458. 1 120 000 Varude käibevälde 360 = (Average Age of Inventory) Varude käibekordaja (Inventory Turnover) 360 = 79 päeva 4.58 Ettevōtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajalis te kohustuste käibekordaja = 5130000 ( 730000 + 680000 + 270000 + 310000) realiseeritud kaupade kulu keskmine kreditoorne võlgnevus = 5,16 : 2 Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). 360 = 70 päeva 5,16
38 Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. realiseerimise netokäive Koguvarade käibekordaja (Net Sales) = (Total Assets Turnover) keskmine koguvara (Average Total Assets) 8 580 000 (7 870 000 + 6 440 000) : 2 = 120. 7 155 000 Kuigi tulemus ei ole sisuliselt korrektne, vōime selleks, et analüüsida näitajate muutumise tendentsi (ja ainult seda!) kōrvutada perioodi tulemusi (käive) momentnäitajatega (varade maht, debitoorne vōlgnevus jt). Koguvahendite käibekordaja dünaamika: XXX2 XXX1 8 580 000 7 870 000 = 109. 8 030 000 6 440 000 = 125. Käibevälte dünaamika: * XXX1 ÜHE PÄEVA LÄBIMÜÜK KÄIBEVÄLDE 8 030 000 360 850 000 = 22 305kr = 38päeva 22305 * XXX2 ÜHE PÄEVA LÄBIMÜÜK KÄIBEVÄLDE 8 580 000 360 1140 000 = 23 833kr = 48päeva 23833
39 5.4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS) Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja (Debt Ratio) koguvõlgnevus (Total Debt) = koguvara (Total Assets) XXX2 XXX1 4 310 000 7 870 000 = 055. 3 240 000 6 440 000 = 050. Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust pikaajalistest finantseerimisallikatest. pikaajaline võlgnevus Kapitaliseerituse tase (Long - term Debts) = (Capitalization Ratio) pikaajaline võlgnevus + omakapital (Long - term Debts + Owners Equity) 2 890 000 2 890 000 + 3 560 000 = 045. 1 980 000 1 980 000 + 3 200 000 = 038. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. ärikasum + finantstulu Intresside kattekordaja (Operating Income + Interest Earned) = (Times Interest Revenue) Finantskulu (Interest Expense) 1 010 000 + 40 000 240 000 = 421. 570 000 140 000 = 407.
Võlakordaja Eestis ja mõnedes arenenud tööstusriikides 1990. aastal T a b e l 3 RIIK VÕLAKORDAJA Eesti (1996. a) 55% Saksamaa 65% USA 47% Jaapan 80% Suurbritannia 57% Prantsusmaa 62% Belgia 62% Holland 56% Eesti ettevõtete kapitali struktuur T a b e l 4 Kohustused sh lühiajalised pikaajalised 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 38% 43% 52% 55% 58% 50% 49% 50% 53% 29% 32% 36% 38% 40% 32% 29% 31% 33% 9% 11% 16% 17% 18% 18% 20% 19% 20% Omakapital 62% 57% 48% 45% 42% 50% 51% 50% 47%
41 5.5. RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Käiberentaablus = (Profit Margin) puhaskasum (Net Income) netokäive (Net Sales) XXX2 XXX1 480 000 8 580 000 = 0. 056 260 000 8 030 000 = 0. 032 Brutokasumi alusel (Gross Profit Margin) Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. rentaablus (Return on total assets) Varade + = puhaskasum + maksud finantskulu koguvara (Total Assets) (EBIT) XXX2 480 000 + 240 000 + 330 000 7 150 000 = 0147. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum - eelisaktsiate dividendid Omakapitali rentaablus (Net Income - Preferred Dividends) = (Return on Owners Equity) keskmine omakapital (Stockholders Equits) 480 000 (3 560 000 + 3 200 000) : 2 = 0142.
42 Omakapitali rentaabluse dünaamika: XXX2 lōpp XXX1 lōpp 480 000 3 560 000 = 0135. 260 000 3 200 000 = 0. 0813 5.6. AKTSIAKAPITALI ANALÜÜS (MARKET VALUE RATIOS) Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Kasum ühe aktsia kohta = (Earnings per Share) puhaskasum - eelisaktsiate dividendid (Net Income - Preferred Dividends) lihtaktsiate arv (Common Stock Outstanding) XXX2 XXX1 480 000 100 000 = 480kr. 260 000 100 000 = 260kr. IAS 33 Earnings Per Share Aktsiate hinna ja tulu suhe = (Price/Earnings Ratio) ühe aktsia turuväärtus (Market Price per Share) kasum ühe aktsia kohta (Earnings per Share) 50 36 = 10.4 = 13. 5 4.80 2.60 dividend ühe aktsia kohta Dividendi ja aktsia hina suhe (Dividend per Share) = (Dividend Yield) aktsia turuväärtus (Market Price per Share) 1.20 50.00 = 0. 024 1.00 36.00 = 0. 028
43 Omakapital ühe aktsia kohta (Book Value per Share) = omakapital - eelisaktsiad (Stockholders Equity - Preferred Stock) lihtaktsiate arv (Common Stock Outstanding) 3 560 000 100 000 = 3560. kr 3 200 000 100 000 = 32. 00 kr 5.7. RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE Ettevõtte rahaliste vahendite suurus muutub rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete kaudu. Rahalised vahendid liiguvad ettevõttes järelikult kahes suunas ettevõttesse sisse ja sealt välja. Rahavoona mõistetakse eelkõige nn neto rahavoogu, st rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahet. Rahavoog on positiivne, kui laekumised ületavad väljamakseid. Rahavoog on negatiivne, kui väljamaksed ületavad laekumisi. Ettevõtte rahaliste vahendite jääk, mis kajastub bilansis iseloomustab rahaliste vahendite hetkeseisu. Rahaliste vahendite laekumised ja väljamaksed aga rahaliste vahendite liikumist perioodi jooksul. Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutumist aruandeperioodi jooksul. Muutumise teguritena vaadeldakse rahaliste vahendite liikumist kolme erineva tegevusvaldkonna põhitegevuse, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse lõikes. EESMÄRGID 1) ANALÜÜSIDA JA PROGNOSEERIDA RAHA VOOGE; 2) HINNATA JUHTIMISOTSUSEID; 3) DIVIDENDIDE, INTRESSIDE, VÕLGADE, MAKSETE ANALÜÜS 4) SIDUDA KASUMIARUANNE JA BILANSS RAHA LIIKUMISEGA. KASUTAJAD I JUHTKOND? LAEKUMINE - KAPITAL - laen - aktsiad PUUDUJÄÄK - pōhjus? - väljapääs? * dividend
44 II INVESTEERIJAD & KREEDITORID - TULEVIKU POSITIIVNE RV - VÕIME KATTA KOHUSTUSI - MAKSTA DIVIDENDE - VAJADUS VÄLJAST FINANTSEERIDA - KASUMIARUANNE RAHAVOOD - erinevused? - pōhjused? - MUUTUS FINANTSSEISUNDIS LIIGID - PÕHITEGEVUS JAOTAMINE - INVESTEERINGUD SISSETULEK - FINANTSEERIMINE VÄLJAMINEK INFOALLIKAD PÕHITEGEVUS - KASUMIARUANNE - BILANSS - käibevara - lühiajalised kohustused INVESTEERIMINE - BILANSS - pōhivarad (- pikaajalised kohustused) FINANTSEERIMINE - BILANSS - lühiajalised kohustused - pikaajalised kohustused - omakapital PÕHITEGEVUS LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) TARBIJATELT - TOODETE MÜÜK 1) HANKIJATELE - TOORAINE & MATERJAL 2) INTRESSIDE LAEKUMINE 2) TÖÖTAJATELE - TÖÖTASU 3) DIVIDENDIDE LAEKUMINE 3) MAKSUD 4) MUUD 4) INTRESSIDE TASUMINE 5) MUUD INVESTEERIMINE LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) LAENUDE KOGUMINE 1) LAENU ANDMINE 2) FINANTSINVESTEERINGUTE 2) OSAKUTE OST MÜÜK (OSALUS) 3) MATERIAALSE PÕHIVARA 3) TOOTLIKU VARA OST MÜÜK
45 FINANTSEERIMINE LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) AKTSIATE VÄLJAANDMINE 1) DIVIDENDID 2) VÕLAKIRJADE MÜÜK 2) AKTSIATE OST - OMAAKTSIAD 3) OMAAKTSIATE MÜÜK 3) LAENUDE TAGASIMAKS 4) LAENUDE VÕTMINE RV ARUANDE KOOSTAMISE ETAPID: I RAHASUMMA MUUTUS II PÕHITEGEVUSE VOOG III FINANTSEERIMISE VOOG IV INVESTEERIMISE VOOG RV ARUANDE KOOSTAMISE MEETODID: - OTSENE MEETOD - KAUDNE MEETOD PÕHITEGEVUSE RAHAVOOG (KAUDNE MEETOD) KASUMIARUANNE BILANSSI RAHAVOOG KONTOD NETOKÄIVE LAEKUMATA ARVED RAHA LAEKUMINE TARBIJATELT KAUPADE SM VARUD MAKSED MAKSMATA ARVED HANKIJALE TEGEVUSKULU VIITVÕLAD MAKSED (PALK) JOOKSVAKS ETTEMAKSED TEGEVUSEKS TEKKEPÕHINE KASSAPÕHINE KÄIVE LAEKUMATA ARVED RAHA LAEKUMINE TARBIJATELT + VÄHENDAB RV - SUURENDAB RV KAUPADE VARUD SOETUS- + VÄHENDAB RV MAKSED HANKIJATELE MAKSUMUS - SUURENDAB RV
46 MAKSMATA ARVED + SUURENDAB RV - VÄHENDAB RV TEGEVUS KULUD VIITVÕLAD + SUURENDAB RV - VÄHENDAB RV ETTEMAKS + VÄHENDAB RV - SUURENDAB RV JOOKSVAD MAKSED BILANSI KONTOD SUURENEMINE KONTODEL VÄHENEMINE KONTODEL RV MUUTUS RV MUUTUS LAEKUMATA ARVED VÄHENDAB RV SUURENDAB RV VARUD VÄHENDAB RV SUURENDAB RV MAKSMATA ARVED SUURENDAB RV VÄHENDAB RV KOGUVAD KONTOD SUURENDAB RV VÄHENDAB RV ETTEMAKS VÄHENDAB RV SUURENDAB RV
47 RTJ 2, LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil) Rahavood äritegevusest Ärikasum Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks Kokku rahavood äritegevusest 2003 2004 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Tütarettevõtete soetus Tütarettevõtete müük Sidusettevõtete soetus Sidusettevõtete müük Muude finantsinvesteeringute soetus Muude finantsinvesteeringute müük Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Saadud intressid Saadud dividendid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Aktsiate emiteerimine Omaaktsiate tagasiostmine Makstud dividendid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
48 RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT) A/S PT RAHA XXX1 XXX2 * PÕHITEGEVUS PUHASKASUM AMORTISATSIOON LAEKUMATA ARVED VARUD MAKSMATA ARVED VIITVÕLAD ETTEMAKSED * INVESTEERINGUD PIKAAJALINE INVESTEERING SEADMED * FINANTSEERIMINE PIKAAJALISED LAENUD VEKSLIVÕLAD VÄLJAMAKSED KASUMIST
49 RAHAVOOGUDE ARUANDE ANALÜÜS Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Aruande analüüsi teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtebaasina vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. Analüüsitakse järgmiste näitajate dünaamikat: 1. Puhaskasumi rahasiduvus = rahavoog põhitegevusest puhaskasum, 2. Raha reinvesteerimisnäitaja = rahalised väljaminekud rahalised sissetulekud, kus rahalised väljaminekud = põhivara suurenemine + käibekapitali kasv, rahalised sissetulekud = puhaskasum + kulum (amortisatsioon), 3. Rahavoo - kohustuste suhe = rahavoog põhitegevusest koguvõlgnevus Näitaja määratleb ettevõtte võimet katta oma kohustusi. 4. Pikaajaliste kohustuste rahasiduvus = rahavoog põhitegevusest pikaajaline võlgnevus mis näitab firma vahendite piisavust katmaks pikaajalisi kohustusi.., 5. Põhivara rahasiduvus = ( rahavoog põhitegevusest - dividendid) põhivara soetamismaksumus, mis kajastab firma võimet soetada põhivara teenitud vahendite arvel ja mitte kasutades laenukapitali või aktsiate täiendavat emissiooni. viie aasta rahavoog põhitegevusest 6. Rahavoo piisavusnäitaja = viie aasta jooksul soetatud põhivara + + varude kasv + rahalised dividendid, mis kajastab sama aspekti, mis p 5, kuid pikemaajalises e enam strateegilises kontekstis. Näitaja peaks lähenema 1-le.