KEHALISE KASVATUSE ÜMBERKUJUNDAMINE LIIKUMISÕPETUSEKS
Kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks Õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmine aktiivse koolipäeva kaudu Ujumisoskuse tagamine haridussüsteemi kaudu
2030 Eesti Spordipoliitika põhialused 2/3 elanikkonnast liigub https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 2016 Olukorra kirjeldus ja eesmärgid
MIKS? Õpilaste ja täiskasvanud rahvastiku madal kehaline aktiivsus Kehalise kasvatuse roll liikumisharjumuste kujundamisel Ainekava üldised arendussuunad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt Üldoskuste olulisus
AKTIIVNE KOOLIPÄEV LIIKUMA KUTSUV KOOL MOTIVEERIV LIIKUMISÕPETUS
KEHALISE KASVATUSE ÜMBERKUJUNDAMINE LIIKUMISÕPETUSEKS hõlmab: 1. põhikooli ja gümnaasiumi ainekavade väljatöötamine; 2. ainekava toetava õppemetoodilise materjali arendamine; 3. õpilase digitaalse kehaliste võimete arengukaardi väljaarendamine; Tagasiside: KUM, SM, Kaitsem, Rahandusm, EOK, Spordialaliidud, Õpilasomavalitsuste Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda 4. õpetajakoolituse õppekavade muutmist; 5. õpetajate täienduskoolitust.
Riiklik ainekava Kehaliste võimete arengukaart TERVE JA LIIKUV INIMENE - õppeaine on väärtustatud - õppeaine tase on ühtlane - õpilased on motiveeritud liikuma
AJALINE KAVA 2016-2018 ainekava välja töötamine 2018 jaanuar rakendub ujumise uus õpitulemuse kehalise kasvatuse ainekavas 2018-2019 õppeaasta liikumisõpetuse ainekava rakendumine Üleminekuaeg - kokkuleppel
MILLINE ON MUUTUS? ÕPILANE ÕPETAJA LAPSEVANEM KOOL Ühtsed õpiväljundid - eesmärgid nähtavad Avatus uutele liikumisviisidele, spordialadele Paindlikkus Koolikeskkonna ja vaba aja keskkonna seostamine Rõhuasetus oskustel, mõistmisel ja eneseanalüüsil nendest ei saa vabastada
AINEKAVA Õpiväljundite ja -sisu välja töötamine õppeprotsess ühtedel alustel Õppeprotsessi juhtimine õppija aktiivsus nii vaimselt kui ka kehaliselt Tagasiside andmine
AINEKAVA 5 VALDKONDA LIIKUMIS- OSKUSED Kehalised võimed ja vormisolek VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL LIIKUMINE JA KULTUUR KEHALINE AKTIIVSUS
ÜLD- JA ÕPPEAINE SPETSIIFILISED OSKUSED 1. Enesejuhtimine Liikumispäevik Vabatahtlik tegevus Vaimne ja kehaline tasakaal, sh. pingega toimetulek 2. Eneseanalüüs Oskused ja kehalised võimed Koostöö Aus mäng
ÜLDISED OOTUSED TÖÖEALISELE ELANIKKONNALE - Enese- ja ajajuhtimise oskused; - Kohanemisoskus; - Sotsiaalne intelligentsus; - Tolerantsus ja meeskonnatöö; - Muutustega toimetulemise ja aktsepteerimise oskus
Muutuv õpikäsitus elukestva õppe strateegia 2020 Joonis 1. Õpikäsitus, selle muutumise põhjused, muutumist toetavad tegurid koolikultuuris ning muutuste eesmärgid ja laiemad sihid. Muutuv õpikäsitus (2017). TÜ, TLÜ ja HTM uurimisrühmad
Igas valdkonnas läbivad õpiväljundid igas kooliastmes
1. EESMÄRK - LIIKUMISOSKUSED
OBJECT LOCOMOTOR MOVEMENT SKILLS Skiing Cycling Skating Rollerskaiting Dudley, D.A (2015). Conceptual model of observed physical literacy. The physical educator, 72, 236-260
Oskuse kasutamine erinevates liikumisviisides ja spordialades Liikumisoskus harjutused, liikumismängud
Alavaldkond I kooliaste II kooliaste III kooliaste Vahendi käsitsemisoskused Rakendab vahendi käsitsemisoskust harjutustes ja liikumismängudes Rakendab vahendikäsitsemisoskuseid liikumismängudes, spordialades ja lihtsustatud sportmängudes; kirjeldab kaaslastega arvestamist liikumis- ja lihtsustatud sportmängudes. Rakendab teadlikult vahendikäsitsemisoskust, spordialades ja lihtsustatud sportmängudes; teab ja mängib sportmänge lihtsustatud reeglitega; annab hinnangu enda tegevusele võistkonnamängijana.
Kui sa oskad reketiga lüüa Sulgpall Tennis Squash Rannatennis Tänavareket Lauatennis jne https://www.youtube.com/watch?v=jpenv QDS4lU
KESKENDUMINE LIIKUMISOSKUSTELE - PLUSSID Paindlikkus Mitmekesisus Eesmärk selge miks on see oluline? Seotus vaba aja keskkonnaga ja populaarsete spordialadega
A new emphasis: Fundamental Movement Skills Image: canadiansportforlife.ca
Ujumisoskus Veega kohanemine UJUMISOSKUS Hõljumine Libisemine Edasiliikumine vees Ujumisoskust kinnitav kompleksharjutus*
KEHALISED VÕIMED JA VORMISOLEK
Valdkond: Õpiväljund: Õpisisu näited*: Eesmärgi seadmine Harjutusvara KEHALISED VÕIMED JA VORMISOLEK OSKUS ARENDADA KEHALISI VÕIMEID OSKUS MÕÕTA KEHALISI VÕIMEID Liikumismängud Mõõtmine TERVISEGA SEOTUD KEHALISED VÕIMED OSKUSTEGA SEOTUD KEHALISED VÕIMED Vastupidavus Painduvus Jõud Kehamassiindeks Kiirus Koordinatsioon Tasakaal Võimsus Tulemuste analüüsimine *Õpisisu näited- valiku koht koolidele
Digitaalne arengukaart Tulemused õpilasele nähtavad läbi kooliaja Tagasiside (keskmine, soovitused tervise seisukohalt) Juhendid testide sooritamiseks Viited kirjandusele Õpilase vaade Õpetaja vaade Anonüümsed andmed riiklikuks statistikaks
Hetkeseis: Digitaalne arengukaart Kurtna Kool https://
Õpilase vaade: Minu tulemus ja riiklik keskmine tulemus
Toetav juhendmaterjal õpetajale õpilaste kehaliste võimete mõõtmiseks ja tagasiside andmiseks 2016, Tartu Ülikool
Kooli vaade: üldise vastupidavuse testi tulemused õpilastel läbi aastate. Ainekavaga seotud kehaliste võimete testid Kooli ja/või õpetaja poolt valitud testid
Ainekavas ettenähtud kehaliste võimete mõõtmine: 1x kooliastme jooksul Sügis-talvel ehk I poolaasta jooksul Testide arv minimaalne (+/- 5 testi) Vastupidavus TERVISEGA SEOTUD KEHALISED VÕIMED Painduvus Jõud Kehamassiindeks
Ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine: üldine vastupidavus 20m lõikude vastupidavusjooks ehk Piiksujooks Joonis. 20 m vastupidavusjooksu läbiviimise joonis
Ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine: Painduvus Selga säästev istest ettepainutus:
Ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine: jalgade plahvatuslik jõud Paigalt kaugushüpe:
Ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine: lihasvastupidavus Ülakeha tõsted:
Ainekavaga seotud kehaliste võimete mõõtmine: ülakeha jõud Käedünamomeetri pigista- Kõverdatud kätega ripe kangil mine (Ülakeha maksimaalne (Ülakeha staatiline lihasjõud ja - isomeetriline jõud) vastupidavus ) Ja/Või
Kehaliste võimete mõõtmiste tulemused: Annavad õpilasele TAGASISIDET enda tervise kohta Tõstavad TEADLIKKUST Ei ole hinnatavad! On aluseks õppeprotsessile On tagasisideks õppeprotsessist
3. EESMÄRK LIIKUMINE JA KULTUUR
4. EESMÄRK KEHALINE AKTIIVSUS
5. EESMÄRK VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL
Õpiväljundid 2017 Õppeprotsessi kirjeldus 2017 Avatud dokument 2018 Toetav õppematerjal 2018
ÜLDISED SUUNAD HINDAMISALUSTES KÕIKIDES ÕPPEAINETES Muudatus - 2019. aasta lõpuks Uuendatud hindamiskorraldus rakendub Eesti koolis täielikult alates 2020/2021 õppeaastast.
HINDAMISEL ON OLULINE, ET see tugineb 1. Õpieesmärkidele, mis on nähtavad õppeperioodi alguses. EESMÄRK (periood) TEGEVUSED ÕPIÜLESANDED Sa viskad, püüad, põrgatad. Kasutad seda oskust individuaal- ja paarisharjutustes ning mängulistes tegevustes. Viske-, püüdmis- ja põrgatamisharjutused. Liikumismängud viskamine ja püüdmisega. http://www.shapeamerica. org/publications/products/ videodemo.cfm?demo=g 2 Oluline on, et õppeperiood oleks piisava pikkusega, et õpilane jõuaks planeeritud tulemuseni paindlikul ja mitmekesisel viisil.
tagasiside andmist toetavad õpitulemuste kohta lahti kirjutatud hindamistasemed üheks osaks kokkuvõtvast hindamisest on õpilase eneseanalüüs
VÄLJUNDIPÕHINE ÕPE Eesmärgid on nähtavad õpilasele (lapsevanemale) Tegevused eesmärkideni jõudmiseks valib kool (õpetaja, õpilane) autonoomsus Vastus küsimusele MIKS?
TERAVAD KÜSIMUSED Vabastused Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega 35. Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine (1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
Vabastused Liikumisfoorum - video: http://www.uttv.ee/naita?id=21517# Ruth Kalda kommentaar vabastuse kohta: 2:35.0
Vabastustega tegelemisel aitab: Kooli kodukord Perioodi eesmärkides välja toodud, millega tegelevad need õpilased, kes ei saa intensiivselt tegutseda nende õpiülesanne seotud üldise eemärgiga Vanem teavitab õpetajat, et õpilane on olnud haige vm.
Ainekava arendussuundade kajastamine https://www.facebook.com/liikumislabor/?fref=ts http://liikumislabor.ut.ee/avaleht
Tänan tähelepanu eest!
9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (5) Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues: 1) 1. 6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC; 2) 7. 12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC; 3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.
KEHALISELT AKTIIVNE KOOLIPÄEV Kooli õppekava ja - korraldus Aktiivsed vahetunnid Aktiivsed tunnid Koostöö kogukonnaga Kooli personali kaasamine Tervist edendav liikumisõpetus Liikumise valikained Aktiivne (õue)vahetund Liikumist soodustav keskkond Liikumispausid Aktiivsed õppemeetodid LIIKUMISPROGRAMM Vanemaharidus Aktiivne transport Liikumistreener Sotsiaalministeerium; Haridus- ja teadusministeerium
Dudely (2015). A Conceptual Model of Observed Physical Literacy.
Graham, et al (2007). Children Moving.