Kehaline kasvatus 2015.rtf
|
|
- Aleksander Sarapuu
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 8. KEHALINE KASVATUS Pädevused Lõiming Läbivad teemad Õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliaste Kooliastme õpitulemused Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid I kooliastmes Hindamine klass klass klass II kooliaste Õpitulemused II kooliastme lõpus Pädevused II kooliastme lõpus Õppe- ja kasvatusetöö eesmärgid II kooliastmes Hindamine klass klass klass III kooliaste Õpitulemused III kooliastmes Pädevused III kooliastme lõpus Õppe- ja kasvatusetöö eesmärgid III kooliastmes Hindamine klass klass klass...27
2 8. Kehaline kasvatus Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ja võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumiseharrastuse. Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taste jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Keskkonda hoidev, kaaslasi arvestav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut Pädevused Kehalises kasvatuses toetatakse väärtuspädevuse kujunemist tervist ning jätkusuutlikku eluviisi tähtsustava õppega. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete tähtsustamine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist. Õpipädevuse arengut soodustab õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset ning kavandada meetmeid nende täiustamiseks. Koolis tekkinud huvi liikumise/sportimise vastu loob aluse õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Sotsiaalne pädevus tähendab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse. Koostöö liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama. Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada,samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi. Ettevõtlikkuspädevust kujundab õpilase oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid nende teostamiseks. Kehalises kasvatuses õpib õpilane analüüsima oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste taset, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt tervise tugevdamise ja töövõime parandamise nimel. Koostöö kaaslastega sportimisel/liikumisel kujundab toimetulekuoskust ja riskeerimisjulgust. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Suhtluspädevus on seotud spordi ja tantsu oskussõnavara kasutamisega, eneseväljendusoskuse arendamisega ning teabe- ja tarbetekstide lugemisega/mõistmisega.
3 8.2. Lõiming Kehalise kasvatuse lõimimisel teiste valdkondadega on palju võimalusi. Emakeelepädevust kujundatakse kehalises kasvatuses teksti mõistmise, suulise ja kirjaliku teksti loomise ning eneseväljendusoskuse kaudu. Õpilaste võõrkeeltepädevuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine. Eri spordialades/liikumisviisides kasutatakse võõrsõnu, mille tähendust on vaja selgitada. Kunstipädevuse kujunemist toetab spordialade/liikumisviiside isikupärane ja loominguline käsitlus, valmisolek leida erinevatele ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning oskus märgata ümbritsevas ilu. Sotsiaalne pädevus. Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilase silmaringi. Tervist väärtustava eluviisi omaksvõtmine ja teadlikkus soodustavad õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kodanikuks. Tehnoloogiline pädevus võimaldab rakendada teaduse ja tehnika saavutusi erinevates spordialades/liikumisviisides (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning järgida tervisliku toitumise põhitõdesid. Loodusteaduslikku pädevust toetab keskkonna väärtustamine liikumisel/sportimisel. Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas ja geograafias Läbivad teemad Läbiva teema Tervis ja ohutus puhul on kehalisel kasvatusel kanda oluline osa. Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise kaudu. Läbivat teemat Elukestev õpe ja karjääri planeerimine toetatakse kehalises kasvatuses õpilaste innustamisega olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordi- ja/või liikumisharrastuse vastu juhitakse õpilast selle alaga süvendatult tegelema. Läbivat teemat Keskkond ja jätkusuutlik areng aitab kehalises kasvatuses ellu viia väljas (looduses) harrastatavate spordialadega tegelemine, mis väärtustab ümbritsevat ning soodustab õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks. Läbivat teemat Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus toetatakse õpilaste organiseeritud tunnivälise liikumisharrastuse kaudu (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendamisel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad jms). Läbiv teema Kultuuriline identiteet kajastub kehalise kasvatuse tundides õpitavates spordialades/liikumisviisides, mis tutvustavad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks (omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavaks) ühiskonnaliikmeks. Läbiv teema Teabekeskkond toetab õpilast vajaliku info leidmisel. Läbiva teema Tehnoloogia ja innovatsioon rakendamine kehalises kasvatuses seostub antud ülesande jaoks õpilasepoolse sobiva lahenduse leidmisega. Läbiv teema Väärtused ja kõlblus seostub spordi ülima aate ausa mängu põhimõtete järgimisega kehalises kasvatuses ning tunnivälises sportlikus tegevuses.
4 Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja nende järgimine toetab õpilase kujunemist kõlbeliseks isiksuseks Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane: 1) soovib olla terve ja rühikas; 2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; 3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama; 4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika; 5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid; 6) jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga; 7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma; 8) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.
5 8.5. I kooliaste Kooliastme õpitulemused 3. klassi õpilane: 1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele; nimetab põhjusi, miks ta peab olema kehaliselt aktiivne; 2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside/kehaliste harjutuste tehnika; sooritab põhiliikumisviisi liigutusoskuste tasemel; 3) kirjeldab, kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid; loetleb ohuallikaid liikumis- ja/või sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise/sportimise/liiklemise võimalusi; 4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi; annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske); 5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades, on viisakas, sõbralik ja abivalmis; täidab kokkulepitud (mängu)reegleid; kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja inventari; 6) loetleb spordialasid ja nimetab Eesti tuntud sportlasi; nimetab Eestis toimuvaid spordivõistlusi ja tantsuüritusi; 7) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; oskab iseseisvalt ja koos kaaslasega ohutult mängida liikumismänge; tahab õppida uusi kehalise harjutusi ja liikumisviise Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid I kooliastmes 1. ergutada realiseerima oma liikumistarvet, suurendama liikumisaktiivsust, olema palju väljas värskes õhus; 2. õpetada käituma ja tegutsema tunnis erinevates paikades ja erinevates situatsioonides (õige rüht, tööseisund, liigutused, ohutus- ja hügieeninõuetest kinnipidamine); 3. arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, painduvust, üldist vastupidavust ja osavust (tasakaalu- ja rütmitunne, kehataju, ruumis orienteerumise oskus, kohanemisvõime, liigutus-koordinatsioon); 4. arendada loovust, tahteomadusi, toetada nende esteetilist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut ning heade käitumistavade kujunemist Hindamine I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.
6 klass Õppeaine: Kejaline kasvatus Koostaja: Maarika Raja Maht: 105 tundi 1. Eesmärgid ergutada lapsi realiseerima oma liikumistarvet, suurendama liikumisaktiivsust, olema palju väljas värskes õhus. käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis hügieenireeglid kehalise harjutuste sooritamisel ohutusnõud arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, painduvust ja osavust arendada laste loovust, tahteomadusi, toetada nende esteetilist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut ning heade käitumistavade kujunemist 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kultuuriline indentiteet Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Matemaatika Loodusõpetus Inimeseõpetus 3. Teemad, alateemad JOOKS, HÜPPED, VISKED Jooks: jooksuasend, jooksu alustamine ja lõpetamine. Jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused. Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõitslustes. Hüpped: Takistustest ülehüpped. Hüpped paigalt j ahoojooksult vetruva maandumisega. Visked: Palli hoie, Täpsusvisked ülalt palliga, Pallivise paigalt VÕIMLEMINE Rivi- ja korraharjutused: tervitamine, rivistumine viirgu ja kolonni. Kujundliikumised. Pööre paigal hüppega Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: päkkkõnd, kõnd kandadel, liikumine juurdevõtusammuga kõrvale. Üldkoormavad hüplemisharjutused. Harki- j a käärhüplemine Üldarendavad võimlemisharjutused: vahenditeta ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Rakendusvõimlemine: ronimine varbseinal, kaldpingil, üle tekistuse ja takistuse alt
7 Akrobaatilised harjutused: veered kägarasse ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette ja veere taha turiseisu. Tasakaaluharjutused: liikumine joonel kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, tasakaalu arendavad liikumismängud TANTSULINE LIIKUMINE Rütmi plaksutamine ja jalgade rõhklöögid. Liikumised mõttekujundeid ja kujutlusvõimet kasutades. Spontaansust ja liikumisrõõmu arendavad mängud. Liikumine sõõris ja paarilisega kõrvuti ringjoonel. Kõnni-, külg-, hüpak-, galopp ja lõppsamm. Eesti traditsioonilised laulumängud paarilise valimisega. Lihtsad 2- osalised tantsud. LIIKUMISMÄNGUD Jooksu- ja hüppemängud. Liikumismängud ja teatevõistlused erinevate vahenditega. Liikumine pallita: jooksud, pidurdused, suunamuutused. Põrgatamisharjutused erinevate pallidega. Liikumismängud väljas/maastikul SUUSATAMINE Suuskade kinnitamine, kandmine, allapanek. Suuskade transport. Õige kepihoie, suusarivi. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes, tasakaaluharjutused suuskadel. Lehvikpööre eest. Astesamm, libisamm. Trepptõus. Laskumine laugelt nõlvalt püsiasendis. UISUTAMINE Uiskude sidumine. Kõnd ja libisemine uiskudel. Tasakaaluharjutused Hindamine Vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
8 klass Kehaline kasvatus Maht 105 tundi Koostaja: Maarika Raja 1. Eesmärgid terve ja hea rüht motivatsiooni, huvi ja teadmiste kujundamine iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks hügieeniharjumuste kujundamine suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse kujundamine kehaliste võimete (eeskätt painduvuse, osavuse, kiiruse) arendamine 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kultuuriline indentiteet Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Matemaatika Kodulugu 3. Teemad/alateemad JOOKS, HÜPPED, VISKED Jooks: jooksuasend, jooksuliigutused, jooks erinevas tempos. Võimetekohase jooksutempo valimine. Pendelteatejooks pulgaga. Hüpped: paigalt kaugushüpe, maanudmine kaugushüppes. Hüpped hoojookult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus. Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga. Visked: visked ülalt täpsusele ja kaugusele. Pallivise paigalt VÕIMLEMINE Rivi- ja korraharjutused: loendamine, harvenemine, koondumine. Hüppega pöörded paigal. Kujundliikumised. Kõnniharjutused: rivisamm (P) ja võimlemissamm (T) Põhiõimlemine ja üldarendavad harjutused: Üldarendavad harjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahenditeta ja vahenditega. Alühike põhivõimlemise kombinatsioon Hüplemisharjutused: hüplemine hpitsa tiirutamisega ette. Koordinatsiooniharjutused. Rakendusvõimlemine: rippseis, ripped; ronimine varbseinal, üle takistuste ja takistuste alt Tasakaaluharjutused: päkk-kõnd joonel; pöörded päkkadel. Tasakaalu arendavad mängud.
9 Akrobaatika: veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette, veere taha turiseisu, turiseis, toengkägarast sirutushüpe maasnumisasendi fikseerimisega LIIKUMISMÄNGUD Jooksu-, hüppe- ja viskemängud.. Pallikäsitsemisharjutused, viskamine ja püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega. Rahvastepall. Maastikumängud TANTSULINE LIIKUMINE Liikumine ja koordinatsioon sõna, rütmi, kehapilli või muusikaga. Tantsukujundid rühmas ja liikumine nendes. Erinevad liikumised rütmi või muusika iseloomu vaheldumisel.süld- ja valsivõte; käärhüpped, galopp- ja vahetussamm. Laulumängud erinevates joonistes. 2-3 kombinatsioonilised lihtsamad paaristantsud. SUUSATAMINE Lehvikpääre tagant. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Kukkumine ja tõusmine paigal ning liikudes. Libisamm. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis laugel nõlval. UISUTAMINE Käte ja jalgade tõuge libisemisel. Libisemine paralleelsetel uiskudel. Sõidu alustamine ja lõpetamine (pidurdused). Sahkpidurdus. 4. Hindamine Vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
10 klass Kehaline kasvatus Maht 75 tundi Koostaja: Maarika Raja Tantsuline liikumine Maht 35 tundi Koostaja: Kaja Oja 1. Eesmärgid hea ja terve rühi kujundamine motivatsiooni, huvi ja teadmiste kujundamine iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste mitmekülgne arendamine suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse kujundamine tahteomaduste arendamine 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kultuuriline indentiteet Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Matemaatika Loodusõpetus Inimeseõpetus 3. Teemad/alateemad JOOKS, HÜPPED, VISKED Jooks: jooksuasendeid ja liigutusikorrigeerivad harjutused. Kiirendusjooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine. Püstilähe. Kiirjooks. Kestvusjooks. Pendelteatejooks. Hüpped: kaugushüpe hoojooksuga paku tabamiseta. Madalatest takistustest ülehüpped. Kõrgushüpe otsehoolt Visked: viskepalli hoie, viskeliigutus. Pallivise kahesammuliselt hoolt Liikumismängud: jooksu- ja hüppemängud. Mängud vahendite viskamise, heitmise ja püüdmisega. Palli käsitsemisharjutused, põrgatamine, vedamine, heitmine, viuskamine, söötmine, püüdmine. Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud, teatevõistlused pallidega. Rahvastepall reeglite järgi. Maastikumängud VÕIMLEMINE Rivi- ja korraharjutused: pöörded paigal., kujundliikumised Kõnni- ja jooksuharjutused: rivisamm (P), võimlejasamm (T) Üldkoormavad ja koordinatsiooni arendavad hüplemisharjutused: hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette jalalt jalale, koordinatsiooniharjutused Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused: üldarendavad harjutused käte, kere ja jalgade põhiasenditega, harjutused vahendite ja vahenditeta.
11 Rakendusvõimlemine:ronimine varbseinal, kaldpingil, üle takistuste ja takistuste alt, rippseis, ripped, toengud Akrobaatilised harjutused: veered kägaras ja sirutatult, juurdeviivad harjutused turiseisuks ja tireliks, tirel ette, kaldpinnalt tirel taha, veere taha turiseisu, kaarsild, toengkägarast ülesirutushüpe maandumisasendi fikseerimisega. Tasakaaluharjutused: liikumine joonel, kasutades erinevaid kõnni- ja jooksusamme, päkkkõnd ja pöörded päkkadel, kõnd kiiruse muutmisega, takistuste ületamise ja peatumisega, tasakaalu arendavad mängud. TANTSULINE LIIKUMINE 1. Lõiming Eesti keel: rahvapärimuslikud lood; liisusalmid, häälimine, koha- ja ajamäärsõnad, tähelepanu kõne ja tegevuse jälgimisel, tähestiku õppimine, peenmotoorika (kirjatehnika) arendamine. Muusika: oskus kuulata, liikuda vastavalt helile ja rütmile; oskus heli tekitada (laulmine, keha- ja rütmipill). Inimeseõpetus: mina ja minu keha; pere ja kodu; meie tunne ja sõpruskond; uudishimu ja maailma avastamine ; liikumise tähtsus; Loodusõpetus: nähtuste jõud ja tugevus, pehmus ja liikuvus; matkimine; rütmid elus ja looduses Kunsti- ja tööõpetus: loov eneseväljendus; erinevate ametite kujutamine; rekvisiidid, lavakujundus ja kostüüm Matemaatika: paaris ja paaritu, liikumine kujundites, korduvtegevused 2, 4 või 8 korda, numbrite õppimine. Kehaline kasvatus Liikumismängud ja reeglistik; kehahoid ja -asendid; koordinatsioon. 2.Teemad/alateemad 1. Tantsimine ja tantsu loomine 2. Tantsu jälgimine ja tantsust rääkimine Loovtants Ernst Idla võimlemisharjutused Tantsu-ja laulumängud Eesti rahvatantsud ja teiste rahvaste tantsud Klassikaline tants Standarsdtantsud 3.Õpitulemused Õpilane: 1) võtab osa liikumisharjutustest ja loovmängudest, oskab arvestada reeglitega; 2) eristab tantsuelemente (keha ja kehaosade liikumisvõimalused: nt. painutus, sirutus, jooks, hüpe, jne.; liikumine ruumis: suunad ja tasandid); 3) õpib tunnetama liikumise sisu ja meeleolu (jõuline, sujuv, terav, voolav jt.) seostab liikumist rütmi ja helidega; 4) sooritab lihtsamaid tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutusi; 5) tantsib lihtsamaid pärimustantse;
12 6) teab klassikalise tantsus jalgade ja käte positsioone, sooritab lihtsamaid harjutusi; 7) teab rumba, rocki, valsi tantsuhoidu, rütmi ja põhisamme. Oskab partnerit tantsule kutsuda ja viisakalt tantsu lõpetada; 8) oskab kasutada erinevaid vahendeid tantsuetüüdide loomisel; 9) huvitub tantsust nii koolis kui ka väljaspool kooli; 7) jälgib tantsu ning kirjeldab nähtut suunavate küsimuste järgi; 8) õpib mõistma tunnis kasutatavat oskussõnavara; 9) osaleb meeleldi tantsulistes tegevustes; 10) esitab mitmest osast koosnevaid sammu- ja rütmikombinatsioon; 11)märkab ja katsetab uusi liikumisvõimalusi; 12) teab tunni alustamis-ja lõpetamisrituaale. 4.Hindamine Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Tantsuõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist tantsulistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamisel arvestatakse kõiki tantsuõpetuse komponente: tantsimist, tantsu loomist, osavõttu loovmängulisest liikumistegevusest. Lisaks võetakse arvesse õpilase isiksuseomadusi ja osavõttu erinevatest tegevustest. Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega. Tantsuõppes on soovituslik kasutada pigem protsessipõhist suulist ja kirjalikku sõnalist hindamist või tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. SUUSATAMINE Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis. Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Mängud suuskadel UISUTAMINE Sõidutehnika: käte ja jalgade töö uisutamisel. Sõidu alustamine, pidurdamine. Mängud jääl. UJUMINE I KOOLIASTMES Ohutusnüuded ja kord basseinis. Hügieeninõuded. Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine 4. Hindamine Vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
13 8.6. II kooliaste Õpitulemused II kooliastme lõpus 6. klassi õpilane: 1. selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust; 2. omandab kooliastme ainekavva kehaliste harjutuste tehnika, teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada; sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel 3. selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust; järgib ohtuts- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistel spordiüritustel 4. sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, vürdleb saavutatud tulemusi oma varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel oma rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid 5. mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust: täidab reegelid ja vüistlusmäärusi, on valmis tegema koostööd kõigi kaaslastega, kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes 6. kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ning oma muljeid sellest; nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ja võistkondi; valdab teadmisi maailmas toimuvatest suurvõistlustest ja antiikolümpiamängudest 7. harjutab hoolsalt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab sportida/liikuda kaaslastega, oskab jagada ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ning liikumisviise ja omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks; osaleb tervisespordi üritustel Pädevused II kooliastme lõpus Väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustatavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest; On leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast Õppe- ja kasvatusetöö eesmärgid II kooliastmes ergutada õpilasi regulaarselt harjutama ning suunata vaba aja sisustamiseks sobiva spordiala valikul; õpetada kehaliste harjutuste tehnikat, kuna eeskätt tüdrukud saavutavad 12. eluaastaks oma liigutusoskuste maksimumi; kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas; arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, üldist vastupidavust, jõudu, painduvust ja osavust, tekitada huvi tulemuste hindamise ning arengu jälgimise vastu; aidata kaasa õige rühi kujunemisel, tugevdades korrektset kehahoidu tagavaid lihaseid; toetada positiivsete iseloomuomaduste ja käitumismallide kujunemist
14 Hindamine II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnata tuleb ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
15 klass Kehaline kasvatus Koostaja: Maarika Raja Maht 105 tundi 1. Eesmärgid Ergutada õpilasi regulaarselt harjutama ning suunata vaba aja sisustamiseks sobiva spordiala valikul Õpetada kehaliste harjutuste tehnikat, kuna eeskätt tüdrukud saavutavad 12. eluaastaks oma liigutusoskuste maksimumi. Kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas Arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, üldist vastupidavust, jõudu, painduvust ja osavust Tekitada huvi tulemuste hindamise ning arengu jälgimise vastu Hügieenireeglid, ohutusnõuded Positiivsete iseloomuomaduste ja käitumismallide kujunemist 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Matemaatika Loodusõpetus inimeseõpetus 1. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: erinevad jooksuharjutused: põlve- ja sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks Hüpped: mitmesugused hüpped- ja hüplemisharjutused. Kaugushüpe paku tabamisega. Kõrgushüpe üleastumistehnikaga Visked: viskeharjutused- täpsusvisked vertikaalse märklaua pihta. Pallivise paigalt ja neljasammu hooga VÕIMLEMINE Rivi- ja korraharjutused: ümberrivistumised viirus ja kolonnis Rühiharjutused: kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused Põhivõimlemine: harjutuste kombinatsioonid Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette paigal ja liikumisel. Rakendusvüimlemine: käte erinevad haarded ja hoided; upp- tiri- ja kinnerripe
16 Akrobaatika: tirel ette ja taha, kaarsild (T), juurdeviivad harjutused kätelseisuks TANTSULINE LIIKUMINE Ruumitaju arendavad liikumised. Rütmitunnet ja koordinatsiooni arendavad tantsukombinatsioonid. Sise- ja välissõõr. Ahelsõõr. Polkasamm. Ruutrumba põhisamm. Liikumise alustamine ja lõpetamine, hoog ja pidurdamine. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud, ka paarilise vahetusega. Poiste ja tüdrukute vahelduvtegevused. Loovtantsu põhielement keha. Tantsupidude traditsioon. Riietus, rahvarõivad. Rühma koostöö tantsimisel. LIIKUMIS- ja SPORTMÄNGUD Palli hoie, palli põrgatamine ja söötmine liikumisel. Korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad liikumismängud; teatevõistlused pallidega. Rahvastepalli erinevad variandid SUUSATAMINE Pöörded paigal (hüppepööre). Õpitud tõusu-, laskumis- ja sõiduviiside kordamine. Vahelduvtõukeline kahesammuline astesamm-tõusuviis. Põikilaskumine. Laskumine põhi- ja puhkeasendis. Astepööre laskumisel. Ebatasasuste ületamine. Mängud suuskadel. UISUTAMINE Käte ja jalgade töö täiustamine uisutamisel. Sahkpidurdus. Mängud suuskadel ORIENTEERUMINE Orienteerumine ruumis ja vabas looduses tuttava objekti plaani järgi. Orienteerumine silmapaistvate loodus- ja tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas. Orienteerumismängud. 4. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
17 klass Kehaline kasvatus Koostaja: Maarika Raja Maht: 105 tundi 1. Eesmärgid ergutada õpilasi regulaarselt harjutama ning suunata vaba aja sisustamiseks sobiva spordiala valikul õpetada kehaliste harjutuste tehnikat, kuna tüdrukud saavutavad 12. eluaastaks oma liigutusoskuste maksimumi kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas arendada kehalisi võimeid aidata kaasa õige rühi kujunemisel, tugevdades korrektset kehahoidu tagavaid lihaseid käitumisreeglid, ohutusnõuded, hügieenireeglid 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Inimeseõpetus Loodusõpetus Matemaatika 3. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: jooksuasendi- ja liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine. Kiirendusjooks. Kestvusjooks. Hüpped: sammhüpped. Kaugushüpe paku tabamisega. Kaugushüppe tulemuse mõõtmine. Kõrgushüpe- üleastumishüpe Visked: täpsusvisked horisontaalse märklaua pihta. Pallivise nelja sammu hooga. Kaugushüpe: sammhüpe, täishoolt õige maandumisasendiga laiema äratõukekoha tabamisega. Kõrgushüpe üleastumishüpe Visked Paigalt palliviske tehnika omandamine. Visked märki, tsoonidesse ja kaugusele. Ohutusnõuded VÕIMLEMINE
18 Rivi- ja korraharjutused: Kujundliikumised., pöörded liikumiselt Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: liikumiskombinatsioonid; hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes. Rühiharjutused: kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused Põhivõimlemine ja üldarendavad harjutrused: harjutrused vahendite ja vahenditeta, jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused Akrobaatika: pikk tirel ette, ratas kõrvale, kätelseis abistamisega, tiritamm (P) Rakendus- ja riistvõimlemine: hooglemine rippes; ees- ja tagatoengust mahahüpped; hooglemine rööbaspuudel toengus ja küünarvarstoengus (P); tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega; lihtsamad harj. Kombinatsioonid õpitud elementidest akrobaatikas, kangil, rööbaspuudel TANTSULINE LIIKUMINE Keha telg ja kehahoid. Tugijalg ja töötav jalg. Valsivõttes liikumine ja juhtimine. Põimumine ja kätlemine. Polka pööreldes. Rock i põhisamm. Eesti rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud sammude täpsustamine. Teiste rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm. Loovtantsu põhielement ruum. Tantsukultuur. Tants ja eetika. LIIKUMIS- ja SPORTMÄNGUD Liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Valitud sportmänge ettevalmistavad liikumismängud. Korvpall: palli hoie söötmisel, püüdmine ja pealevise. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile Võrkpall: ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale ja vastu seina. Pioneeripall Jalgpall: söödu peatamine jalapöia sisekülej ja löögitehnika õppimine. ORIENTEERUMINE. Leppemärgid, maastikuobjektid. Maastiku ja kaardi võrdlemine ja seostamine. Lihtsa objekti plaani koostamine. Liikumine joonorientiiride järgi. Kompassi tutvustamine SUUSATAMINE Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta. Pooluisusamm laugel laskumisel. Sahkpöörde tutvustamine. Poolsahkpidurdus. Pidurdamine laskumisel ennetava kukkumisega. Laskumine väljaseadeasendis. Mängud suuskade, teatevõistlused.. UISUTAMINE Sõidutehnika täiustamine. Uisutamine erinevate käteasenditega. Õlejalasõit kurvis. Karusell. Sobiva tempo valimine kestvusuisutamisel. 4. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
19 klass Kehaline kasvatus Maht: 70 tundi Koostaja: Maarika Raja 1. Eesmärgid Õpilaste tervise ja hea rühi tagamine Mitmekülgne kehaliste võimete arendamine Tahteomaduste ja eetiliste tõekspidamiste arendamine Huvi äratamine iseseisvaks spordiga tegelemisek Hügieeniharjumuste kujundamine 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus loodusõpetus matemaatika informaatika 3. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: kiirusjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooks. Võistlusmäärused. Ajamõõtmine. Kestvusjooks Hüpped: kaugushüpe täishoolt paku tabamisega. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) Visked: pallivise täishoolt VÕIMLEMINE Rivi- ja korraharjutused: kujundliikumised, paraded liikumisel Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutusete kombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes Põhivõimlemina ja üldarendavad harjutused: vahendite ja vahenditega. Jõu-, venitusja sirutusharjutused Rühiharjutused: kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused Rakendus- ja riistvõimlemine: lihtsamad harjutuskombinatsioonid õpitud elementidestakrobaatikas, kangil (P), ja rööbaspuudel Iluvõimlemine: harjutused hüpitsaga: hood, ringid, kaheksad, tiirutamised, hüpped, visked ja püüdmine
20 TANTSULINE LIIKUMINE Ruumitaju ja koordinatsiooniharjutused. Pöörlemistehnika. Valsi põhisamm. Cha-cha põhisamm. Loovtantsu põhielement aeg ja jõud: dünaamika liikumisel (energilisus, jõulisus, pehmus jt). Jooniste, asendite, võtete ja sammude täpsustamine. Eesti rahvaja seltskonnatantsud. Teiste rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm. Tantsustiilide erinevus. LIIKUMISMÄNGUD ja SPORTMÄNGUD Korvpall: palli põrgatamine, söötmine ja sammudelt vise korvile.mängija kaitseasend (mees-mehe kaitse). Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. Võrkpall: ülalt- ja altsööt vastu seina ja paarides. Alt-eest palling. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall. Mäng lihtsustatud reeglitega Jalgpall: söödu peatamine rinnaga (P) ja löögitehnika arendamine ja täiustamine. Mäng 4:4 ja 5:5. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. SUUSATAMINE Stardivariandid paaristõukelise sammuta ja paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga. Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Laskumine madalasendis Poolsahkpööre. Uisusammpööre laskumise järel muutes libisemissuunda. Mänge suuskadel. Teatesuusatamine UISUTAMINE Uisuatamine paarides, kolmikutes ja rühmas. Ülejalasõit kurvis. Start, sõit kurvis, finišeerimine. Kestvusuisutamine. Mängud ja teatevõistlused uiskudel. ORIENTEERUMINE Kaardi mõõtkava, reljeefivormid, kauguse määramine. Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikumisel. Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades. Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine vastavalt pinnasetüübile, reljeefivormidele, takistustele. 5. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
21 8.7. III kooliaste Õpitulemused III kooliastmes 9. klassi õpilane: 1. kirjeldab kehalise kasvatuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; analüüsib oma igapäevast kehalist aktiivsust., s.h liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu 2. omandav põhipooli ainekavva kuuluvate apordialade/liikumisviiside tehnika, suudab õpitud spordialasid/liikumisviise iseseisvalt sooritada 3. järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetusjuhtumite korral 4. sooritab kontrollharjutusi ja kehaliste võimete testiharjutusi (s.h lihtsamiad enesekontrolli teste) ning annab hinnangu oma tulemustele; teab, mis harjutused ja meetodid sobivad kehalise võimekuse parandamiseks, ning oskab neid iseseisvalt kasutada 5. järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi; liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes; selgitab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja elus 6. kirjeldab oskussõnu kasutades nähtud võistlusi erinevatel spordialadel ning oma muljeid nendest; kirjeldab oma lemmikspordiala, loetleb sel alal toimuvaid võistlusi ning ala tuntumaid esindajaid Eestis ja maailmas; valdab teadmisi antiik- ja nüüdisaegsetest olümpiamängudest ning Eesti sportlaste saavutustest olümpiamängudel 7. Harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis ja väljaspool toimuvate spordiürituste vastu, võtab neis osa võistleja, pealtvaataja või kohtuniku abilisena; harrastab sporti iseseisvalt või koos kaaslastega; soovib õppida (s. H iseseisvalt) uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada iseseisvaks liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi Pädevused III kooliastme lõpus Suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist; Väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne; Mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele Õppe- ja kasvatusetöö eesmärgid III kooliastmes Toetadakehaliste harjutustega regulaarse tegelemise abil organismi kasvu ja arengut, aidata noortel üle saada murdeeale iseloomulikest kriisidest; Kujundada motivatsiooni ja huvi, andes teadmisi ja oskusi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks ning oma kehalise võimekuse, eelkõige üldise vastupidavuse ja jõu tõstmiseks;
22 Soodustada normaalse rühi, korrektsuse kehahoiu kujunemist Tekitada õpilastes hivi ja laiendada silmaringi, tutvustada võimalikult paljusid spordialasid ja nende võistlusmäärusi, kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi ning tippsportlasi; Propageerida ja süvendada tervele eluviisile iseloomulikke harjumusi; Mõjutada kehakultuurivahendite abil õpilaste iseloomu kujunemist, nende eetilist ja sotsiaalset kujunemist (tahtejõu, enesevalitsemise, iseenda objektiivse hindamise, eneseväärikuse tolerantsuse jm. Arengut) Hindamine III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes tuleks eelkõige arvestada õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enese
23 klass Kehaline kasvatus Maht: 70 tundi Koostaja: Maarika Raja 1. Eesmärgid Toetada kehaliste harjutustega regulaarse tegelemise abil organismi kasvu ja arengut Anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks Soodustada normaalse rühi ja korrektse kehahoiu kujunemist Tutvustada võimalikult paljusid spordialasid ja nende võistlusmäärusi Suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse kujundamine 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Loodusõpetus Informaatika Geograafia matemaatiaka 3. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks Hüpped: kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) Visked: palliviske eelsoojendusharjutused. Pallivise hoojooksult VÕIMLEMINE Riviharjutused ja kujundliikumised; jagunemised ja liitumised; lahknemised ja ühinemised; ristlemine Kõnni- jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused Põhivõimlemine: harjutused vahenditega,. Üldarendavad võimlemisharjutused erinevatele lihasrühmadele (harjutuste valik ja toime) Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks Rakendusharjutused: ronimine
24 Akrobaatika: ratas kõrvale Harjutused kangil: tireltõus jõuga (P) Harjutused rööbaspuudel: tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (T), küünarvarstoengust hoogtõus taha (P) TANTSULINE LIIKUMINE Tantsuoskuse arendamine õpitud tantsude baasil. Tantsualase oskussõnavara täiustumine. Labajalavalss. Jive`i põhisamm. Poiste ja tüdrukute rollid tantsus. Rahvaste ja seltskonnatantsud sh kontratantsud, line-tants vm. Loovtantsu elementide kasutamine. Tants kui kunst, sport ja kultuur. SPORTMÄNGUD Korvpall: palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglitega. Võrkpall: sööduharjutused paarides ja kolmikutes lisaülesannetega.; sööduharjutused juhtmängijaga. Ülalt palling. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng lihtsustaud reeglitega. Jalgpall: jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste abil. Jalgpalluri erinevate positsioonide kaitsja, poolkaitsja ja ründaja ja nende ülesannete mõistmine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi. SUUSATAMINE Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis. Vahelduvtõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis (lausikuvariant, tõusuvariant). Poolsahkpöörde kasutamine slaalomirajal. Laskumine üle ebatasasuste (kühm, lohk, vastasnõlv) UISUATMINE Paralleelpidurdus. Tagurpidisõit. Kestvusuisutamine ORIENTEERUMINE Asimuudi määramine. Orienteerumisharjutused kaardi ja kompassiga, kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine 4. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile.
25 klass Kehaline kasvatus Maht: 70 tundi Koostaja: Maarika Raja 1. Eesmärgid Toetada kehaliste harjutustega regulaarse tegelemise abil organismi kasvu ja arengut Anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks. soodustada normaalse rühi ja korrektse kehahoiu kujunemist. propageerida tervele eluviisile iseloomulikke harjumusi 2. Läbivad teemad/lõiming Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Inimeseõpetus Geograafia Matemaatika Füüsika informaatika 3. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: kiirjooksu tehnika. Ringteatejooks. Kestvusjooks Hüpped: Kaugushüpe. Kõrgushüppe eelsoojendusharjutused. Flopphüppe tutvustamine Heited, tõuked: kuulitõuke juurdeviivad harjutused. Kuulitõuge paigalt ja hooga VÕIMLEMINE Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: koordinatsiooniharjutused Põhivõimlemise harjutused: üldarendavate võimlemisharjutuste komplekside koostamine (harjutuste valik ja järjekord) Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks Akrobaatika: harjutuste kombinatsioonid; püramiidid Harjutused rööbaspuudel: harkistes tirel ette (P) Harjutused kangil: tireltõus jõuga, käärhöör (P)
26 Iluvõimlemine: harjutused palliga; hood, ringid, kaheksad, visked püüded (T) Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine TANTSULINE LIIKUMINE Tantsu karakteersus ja väljenduslikkus sh arvestades soolisi erinevusi. Aeglane valss. Samba põhisamm. Valsisammu täiustamine. Rahva- ja seltskonnatantsud. Loovtantsu elementide kasutamine. Tantsu traditsioonilisus ja kaasaegsus. SPORTMÄNGUD Korvpall: palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Vise söödule vastuliikumiselt. Katted: mäng 3:3 ja 5:5 Võrkpall: ülalt palling,. Pallingu vastuvõtt. Ründelöök hüppeta ja kaitsemäng paarides. Mängutaktika: kolme puute õpetamine Jalgpall: harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Tehnika täiustamine mängus. SUUSATAMINE Paaristõukeline ühesammuline uisusamm-sõiduviis. Üleminek sõiduviisilt tõusuviisile nii klassikalises kui uisusamm tehnikas. Poolsahk-paralleelpööre. Lihtsa slaalomiraja läbimine. Teatesuusatamine (võistlusmäärused). Mängud suuskadel. Teatesuusatamine ORIENTEERUMINE Kaardi peenlugemine: väikeste objektide lugemine ja meeldejätmine. Sobivama teevariandi valik. Orienteerumisraja läbimine 4. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
27 klass Kehaline kasvatus Maarika Raja Maht: 70 tundi Koostaja: 1. Eesmärgid Toetada kehaliste harjutustega regulaarse tegelemise abil organismi kasvu ja arengut Anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks Soodustada normaalse rühi ja korrektse kehahoiu kujunemist tervele eluviisile Tutvustada võimalikult paljusid spordialasid ja nende võistlusmäärusi. Propageerida tervele eluviisile iseloomulikke harjumusi 2. Läbivad teemad/lõiming Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus matemaatika Võõrkeel informaatika füüsika geograafia 3. Teemad/alateemad KERGEJÕUSTIK Jooks: Kiirjooks. Kestvusjooks Hüpped: Kaugushüpe. Kõrgushüpe, flopptehnika täishoolt Heited, tõuked: kuulitõuke eelsoojendusharjutused: kuulitõuge hooga VÕIMLEMINE Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused: kombinatsioonid. Koordinatsiooniharjutused Rühi arengut toetavd harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks Põhivõimlemise ja üldarendavad võimlemisharjutused: vahenditeta ja vahenditega harjutused erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja
28 harjutuskomplekside kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade eelsoojendusharjutustena Aeroobika tervisespordialana. Aeroobika põhisammud Riistvõimlemine: harjutuskombinatsioonid akrobaatikas, rööbaspuudel, kangil TANTSULINE LIIKUMINE Õpitud tantsurütmide ja stiilide eristamine. Eesti ja teiste rahvaste tantsude võrdlemine. Eesti tantsupidude traditsiooni mõtestamine. Riietumine - rahvarõivad jm. Tants kui sotsiaalse, kunstilise, kultuurilise ja tervisliku liikumisala väljendus. Rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud tantsude täiustamine. SPORTMÄNGUD Korvpall harjutused põrgatamise, söötmise, püüdmise ja pealeviske tehnika täiustamiseks. Algteadmised kaitsemängust. Mäng reeglite järgi Võrkpall harjutused söödutehnika, ründeläägi ja pallingu vastuvõtu tehnika tõiustamiseks. Ülalt palling. Ründelöök hüppega (P). Pallingu vastuvõtt. Mäng reeglite järgi Jalgpall harjutused söödu- ja läägitehnika täiustamiseks. Jalgpallis mäng erinevatel positsioonidel ning nende ülesannete mõistmine. Mäng reeglite järgi SUUSATAMINE Õpitud suusatehnika kinnistamine. Uisusamm-sõiduviisi täiustamine. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele olenevalt raja reljeefist.. Lihtsa slaalomiraja läbimine. Teatesuustamine UISUTAMINE Uisutamistehnika tõiustamine. Tagurpidi ülejalasõit. Kestvusuisutamine. Jaapall ORIENTEERUMINE Kaardi ja maastiku lugemine. Suuna määramine, kompassi kasutamine, õige liikumisviisi, temp ja tee valik. Orienteerumisraja läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine. Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: suund- ja valikorienteerumine, rogain 4. Hindamine Hinnatakse vastavalt Toila Gümnaasiumi hindamisjuhendile
AINE
AINE Kehaline kasvatus TUNDIDE ARV AASTAS 1. klass kehaline kasvatus 105 tundi (sh ujumine 17 tundi) 2. klass kehaline kasvatus 105 tundi (sh ujumine 35 tundi rütmika 35 tundi) 3. klass kehaline kasvatus
RohkemHeakskiidetud õppeaasta 2015/2016 õppenõukogu nr 4 e-koosoleku ( ) ja Tartu Luterliku Peetri Kooli nõukogu üldkoosoleku poolt. Kin
Heakskiidetud õppeaasta 2015/2016 õppenõukogu nr 4 e-koosoleku (29.03.2016) ja Tartu Luterliku Peetri Kooli nõukogu 29.03.2016 üldkoosoleku poolt. Kinnitatud MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool 30.03.2016 üldkoosoleku
RohkemMicrosoft Word - Ainevaldkond Kehaline kasvatus
Ainevaldkond Kehaline kasvatus Ainevaldkond Kehaline kasvatus...1 Kehaline kasvatus põhikoolis...2 1. klass...2 2. klass...4 3. klass...6 4. klass...9 5. klass... 11 6. klass... 13 7. klass... 16 8. klass...
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kehaline kasvatus 2014/2015. õppeaasta 1
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kehaline kasvatus 2014/2015. õppeaasta 1 Sisukord I klass kehaline kasvatus... 3 II klass kehaline kasvatus... 9 III klass kehaline kasvatus...
RohkemKehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ
Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-
RohkemMicrosoft Word - Kehaline kasvatus II kl.docx
Õppeaine: kehaline kasvatus II klass Õpetaja: Pille Plakk Õppeaasta: 2016/2017 Õppekava: Põhikooli õppekava Tundide arv: 3 tundi nädalas Milleks kehaline kasvatus? Kehalise kasvatuse tundides omandatud
Rohkem2.1. Kehaline kasvatus (kõnepuuetega klassid) Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdk
2.1. Kehaline kasvatus (kõnepuuetega klassid) 2.1.1. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdkonnapädevuste kujundamiseks lähtuvad ainevaldkonna
RohkemLISA 7 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Saue Gümnaasiumi õppekava Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus Keha
Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS Sisukord 1 Ainevaldkond Kehaline kasvatus... 2 1.1 Kehakultuuripädevus... 2 1.2 Ainevaldkonna õppeaine... 2 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 2 1.4 Üldpädevuste kujundamine
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKids Athletics[1]
IAAFi programmi LASTE KERGEJÕUSTIK rakendamise võimalustest üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundides ja laste kergejõustikutreeningul Kristi Kiirats, IAAFi I taseme lektor, SK Fortis treener Heiko Väät,
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kass
Pärimustantsud ja laulumängud esimeses kooliastmes Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2018 Jõulumäel 19. 06. 2018 Rita Veeremets Pärimustantsud: 1. Kassariik Jõelähtme Osavõtjaid: vaba arv paare Lähteasend:
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemIAAFi programmi LASTE KERGEJÕUSTIK rakendamise võimalustest üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundides ja laste kergejõustikutreeningul Materjali koo
IAAFi programmi LASTE KERGEJÕUSTIK rakendamise võimalustest üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundides ja laste kergejõustikutreeningul Materjali koostanud: Kristi Kiirats, IAAFi I taseme lektor, SK Fortis
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemSlide 1
KEHALISE KASVATUSE ÜMBERKUJUNDAMINE LIIKUMISÕPETUSEKS Kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks Õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmine aktiivse koolipäeva kaudu Ujumisoskuse tagamine haridussüsteemi
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemMicrosoft Word - 2. Tokio kriteerium
EESTI OLÜMPIAKOMITEE ESINDAJATE KOGU KOOSOLEK Tallinn 11. detsember 2018.a. Päevakorrapunkt EOK kvalifikatsioonikriteeriumide kinnitamine 2020.a. olümpiamängudeks Tokios Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK)
RohkemHEA PRAKTIKA NÄIDE
Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime
RohkemBIOLOOGIA GÜMNAASIUM
Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemSisukord Eesti keel...2 Matemaatika...6 Loodusõpetus...9 Kunsti- ja tööõpetus...12 Muusikaõpetus...15 Kehaline kasvatus...18 Usundiõpetus...22
Sisukord Eesti keel...2 Matemaatika...6 Loodusõpetus...9 Kunsti- ja tööõpetus...12 Muusikaõpetus...15 Kehaline kasvatus...18 Usundiõpetus...22 Eesti keel Klass: 1. klass Tundide arv nädalas: 7 ÕPPESISU
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
Rohkem2
Sisukord Eesti keel...2 Matemaatika...7 Loodusõpetus...10 Inimeseõpetus...14 Inglise keel...17 Kunsti- ja tööõpetus...19 Muusikaõpetus...23 Kehaline kasvatus...26 Draamaõpetus...30 Eesti keel Tundide arv
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemTARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Janeli Lilleallik Noorkorvpallurite eelistused tehniliste ja taktikaliste olukordade osas Pref
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Janeli Lilleallik Noorkorvpallurite eelistused tehniliste ja taktikaliste olukordade osas Preferences among youth basketball players in technical
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemIAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa
IAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa 27.08.-01.09.2017 Eksam I osa 1. Home study pack. Kodune ülesanne enne k u r s u s e a l g u s t e n e s e a n
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx
Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemLOODUSÕPETUS põhikoolis
LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemTAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015
TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemKinnitatud Tallinna Ülemiste Lasteaia Direktor A.Saveljeva käskkirjaga nr. TALLINNA ÜLEMISTE LASTEAIA ÕPPEKAVA 2018/2019
Kinnitatud Tallinna Ülemiste Lasteaia Direktor A.Saveljeva käskkirjaga nr. TALLINNA ÜLEMISTE LASTEAIA ÕPPEKAVA 2018/2019 Sisukord 1. Tallinna Ülemiste Lasteaia üldiseloomustus... 3 2. Lasteaia õppe- ja
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D
ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemLisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia
Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemKUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu
KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
Rohkemuntitled
ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE TREENINGPROTSESSIS JAAN LOKO Pedagoogiline, sh ka sporditreeneri tegevus, eeldab oma ala sügavat tundmist. Enne pedagoogilise töö (õpetamine) planeerimist tuleb täpselt ette kujutada,
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
Rohkem