TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010
2
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur... 11 5.1.1. Teed ja sillad...11 5.1.2. Ühistransprt...12 5.1.3. Elektrienergia...12 5.1.4. Pstiside...12 5.1.5. Telefniside ja internet...13 5.1.6. Vesi ja kanalisatsin...13 5.1.7. Sjamajandus...14 5.1.8. Jäätmemajandus...14 5.1.9. Infrmatsin, stendid, viidad, kaardid...14 5.1.10. Stsiaalne infrastruktuur...15 5.2. Elanikud ja talundid... 15 5.3. Inimkapital ja majandus... 16 5.4. Küla ja turism... 17 5.4.1. Tipu klimaja ja külamaja...19 5.4.2. Pauna talu, eesti suurmees Villem Reiman ja Pauna matkarada...20 5.4.3. Läti luht, vaatetrn ja parkla...21 5.4.4. Läti sillad...21 5.4.5. Tammearu rippsild...21 5.4.6. Tipu rehielamud...21 5.4.7. Kaabakasaun...21 5.4.8. Rahvuspargi külastuskeskus ja sealsed matkarajad...22 5.4.9. Tees Lasketiir e. Linnu Tiir...22 5.4.10. Mardu stuudi...23 5.4.11. Heinamaad ja karjatamine...23 6. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ... 23 7. KÜLA ARENG... 25 7.1. Tipu Lduskl... 27 7.2. Tees Lasketiir e. Linnu Tiir... 28 7.3. Mardu stuudi... 29 8. TIPU KÜLA SWOT-ANALÜÜS... 29 9. KÜLA PUUDUTAVAD ÕIGUSAKTID... 31 9.1. Viljandi maaknd... 31 9.2. Smaa rahvuspargi kaitsekrralduskava... 31 9.3. Smaa rahvuspargi kaitse-eeskiri...31 9.4. Keskknnaamet ja RMK... 32 9.5. Kõpu vald... 32 9.6. Mittetulundusühing Tipu Lduskl... 32 10. KÜLA VAJADUSED... 33 10.1. Elulised vajadused... 34 3
10.1.1. Jgivesi...34 10.1.2. Bussiliiklus...34 10.1.3. Elektrienergia...34 10.1.4. Teed...34 10.1.5. Puurkaevude vesi...35 10.1.6. Prügimajandus...35 10.1.7. Sillad...35 10.1.8. Mbiiltelefni levi ja internet...36 10.1.9. Talukhad ja küla ilme...36 10.2. Arenguvajadused... 36 10.2.1. Tipu Lduskl...36 10.2.2. Tees Lasketiiru e. Linnu Tiiru kmpleks...38 10.2.3. Mardu stuudi...38 10.2.4. Puhkekhad...38 10.2.5. Matkarajad...39 10.2.6. Paadisadamad...39 10.2.7. Suurvesi ja truubid...40 10.2.8. Vaadete avamine...40 10.2.9. Parklad...41 10.2.10. Traditsinid...41 10.2.11. Kstöö...41 10.2.12. Infrmatsin, stendid, viidad...41 10.3. Külaelanike persnaalsed vajadused... 42 11. TULEVIKUPILT...43 ARENGUEELISTUSED JA EESMÄRGID... 47 12.1. Eesmärgid... 47 12.2. Arengueelistused... 47 12. TEGEVUSKAVA... 48 13. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE... 53 14. KASUTATUD KIRJANDUS... 53 Lisa 1. Tipu küla kaart Lisa 2. Tipu küla talundid aastatel 1939 ja 2010 Lisa 3. Smaa rahvuspargis paiknevate Tipu niitude skeem Lisa 4. Tipu küla vaatamisväärsused ja bjektid 2015 Lisa 5. Tipu keskme vaatamisväärsused ja bjektid 2015 4
1. SISSEJUHATUS Käeslev arengukava n kstatud Viljandi maaknnas Kõpu vallas asuva Tipu küla jaks. Küla arengukava kstamise algatas 2003. aastal tllane Smaa rahvuspargi direktr Meelis Suurkask kstöös Kõpu vallavanema Tõnu Kivilga. Kava kstati aastateks 2004-2013. Tllal ei nähtud mõtet kstada arengukava lühema peridi peale. Viimasel paaril aastal n aga lukrd muutunud, ldud n Mittetulundusühing Tipu Lduskl, kes n aktiivselt tegutsema hakanud. Tänu Smaa rahvuspargi töötajatele ja Smaa Sõprade Seltsi ettevõtlikkusele n ka küla ilme viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Seetõttu tsustati arengukava uuendada vastavalt arengutele ja muutustele külas. Küla arengukava valmimine ja uuendamine n väga lulised Tipu küla jaks. Küla n küll väikese elanikknna arvuga hajaküla, kuid suurem sa sellest paikneb Smaa rahvuspargi piires ning see makrda pakub külale nii eelistusi kui seab ka tingimusi elukrralduseks. Tänu rahvuspargi ja aktiivsete inimeste lemaslule n viimastel aastatel Tipu piirknnas läbi viidud väga hulgaliselt kõikvõimalikke erinevaid prjekte, lgu need siis suunatud küla arengule, teadmiste tõstmisele või piirknna ldusrikkuste uuringutele. Küla arengukava lemaslu n eelduseks tetuste tatlemisel ning tunnistuseks khalike elanike kaasarääkimisest ning kstööst. Tänaseni n arengukava leidnud väga sagedast ja laialdast kasutust. Kava kstamiseks vajalikud materjalid kgus, töötles ja seadis ritta Smaa sõber Tiina Krts. Materjalide ettevalmistamisel ning andmete kgumisel ja uuendamisel aitasid kaasa MTÜ Tipu Lduskli eestvedaja Dagmar Hder, Smaa rahvuspargi spetsialistid Meelis Suurkask ja Gunnar Sein, Kõpu vallavalitsuse arenguspetsialist Marje Green. Tipu küla ajalliste andmete kgumisel kasutati Hillar Seina 1999. aastal valminud aruannet Smaa külade asustuse teke ja kultuurilud. Kava vrmistamise aluseks li Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kdukant plt välja antud külavanema käsiraamatu neljas vihik Küla arengukava kstamine. Tipu küla arengukava kstamisel jälgiti Kõpu valla arengukavas tdud tegevusi ja eesmärke, mis puudutavad tseselt Tipu küla ning kgu valla arengut üldises plaanis. Samuti järgiti Smaa rahvuspargi kaitsekrralduskavas ära tdud Tipu piirknda puudutavaid rahvuspargi kaitsekrralduslikke eesmärke ning ülesandeid. Arengukava kstamiseks ja uuendamiseks timus aastatel 2003-2010 kkku kuus külakslekut, millest võttis sa kkku 107 inimest. Küla arengukava kstamise eesmärgiks li paika seada küla tuleviku visinid. Nende kstamisel n ühitatud nii khalike elanike kui piirknna ettevõtjate, Kõpu valla, Smaa rahvuspargi ning selle administreerijate, khalike klmanda sektri esindajate 5
aga ka teiste huvigruppide ja partnerite huvid. Kava alusel tekib ettekujutus Tipu küla võimalustest ja eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest. Käesleva arengukava kstamine põhineb Tipu küla sisemiste tugevate ja nõrkade külgede analüüsil ning väliskeskknna võimaluste ja htude tunnetamisel ja arvestamisel. Küla jaks n kõige lulisem ressursside kndamine pririteetsetesse valdkndadesse. Küla arengueesmärkide saavutamine timub strateegilise planeerimise teel, s.. samm-sammulise prtsessi teel. Küla arengukava valmimise tulemusena tekib selge visin küla lukrrast, võimalustest, nõrkustest ja tugevustest. Arengukava alusel n võimalik paika seada vajalikud tegevused, tsida nende testajaid ja rahastajaid, kirjutada prjekte ning leida teisi teid küla arendamiseks ning jätkusuutlikuks muutmiseks. Valminud arengukava peaks veelgi tõstma ka khalike elanike aktiivsust, huvitatust ning andma neile kindlustunnet edasiseks tegutsemiseks. Lähtudes Tipu küla spetsiifikast hõlmab uuendatud kava ajatelg aastaid 2010-2015, s.. kuut aastat. Sellist peridi peeti mõtekaks arvestades hetkelukrda: vananev ja pigem mittekasvav elanikknd, lagunev infrastruktuur, kmmunikatsinivahendite suhteliselt halb seis, teenuste puudulikkus, tööpuudus, rahaliste vahendite nappus jne. Kõige suuremat puudust külas tuntakse töö järele. Tänaseks n käivitunud Tipu lduskli kmpleksi väljaehitamine, mille eestvedajaks n MTÜ Tipu Lduskl. MTÜ asutati 2007. aastal ning n tänaseks krraldanud juba palju üritusi, läbi viinud kümmeknd prjekti ning käivitunud n ka Tipu külamaja ehitus. Lduskli käivitumisega muutub küla kiiresti atraktiivsemaks nii elanikele kui ka külalistele, see tb endaga kaasa töökhti, uut ja nrt tööjõudu, suuremaid võimalusi eraettevõtluse arendamiseks ja tetamiseks. Käivituv külamaja rahuldab elanike vajadusi, tekivad paremad võimalused ja samas kasvab vajadus küla infrastruktuuri krrastamiseks ning kmmunikatsinide parendamiseks. Teised ltustandvad bjektid n Tees lasketiir ja Mardu stuudi, mille tegevust ja majandamist krraldavad MTÜd Tees Laskurklubi ja Mardu stuudi. Lasketiiru ja stuudi timimisel ettenähtud mahus tekivad samuti täiendavad töökhad khalikele elanikele. Küla arengu tegevuskava ajagraafik n ära tdud peatükis 13. Arengukava täideviimine timub kstöös khalike elanike, Kõpu vallavalitsuse, MTÜ Tipu Lduskli, MTÜ Smaa Sõprade Seltsi, Smaa Rahvuspargi administreerijate (Keskknnaameti Pärnu-Viljandi regin, Riigimetsamajandamise Keskus) ning vabatahtlikega. Ühistöö tulemusena püütakse säilitada lemaslevat kultuurkihti ning võimaluste piires taastada Tipu küla kunagist imagt. Plaanis n säilitada ja taastada lemaslevaid lagunevaid bjekte (sillad, rippsild, klimaja, talu- ja ppsikmpleksid, laastukatused) ning taastada juba lagunenud ehitisi või rajada nende asemele uusi 6
(talundid, ripp- ja pukksillad, heinaküünid, külakiik, külamaja, Tipu klimaja endine laut-küün jm). Kavas n taastada ka küla kui terviku välisilme, mille juurde kuuluvad taastatud luhaheinamaad, võsast puhastatud jõekaldad ning kraaviperved kui sa lduslikust pärandmaastikust. Arengukava täideviimise jälgimisel tuleb arvestada muutuvate ludega, seetõttu tuleb paar krda peridi jksul kkku kutsuda küla kslek ning kava uuesti üle vaadata ning vajadusel täiendada ja uuendada. Head lugemist! Arengukava uuendamist aastatel 2009-2010 tetasid: Vabaühenduste Fnd mida rahastavad Nrra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fndi vahendusel Kõpu vallavalitsus TÄNAME TOETAJAID! 7
2. TIPU KÜLA AJALUGU Tipu küla n üks nremaid külasid Smaa rahvuspargis. Tipu küla eelkäijaks võib pidada Halliste küla samanimelise jõe ääres, kus 1840-ndatel aastatel li 5 talu ja kõrts. Tllane asustus asus kitsal alal jõe mõlemal kaldal. Halliste küla läbis Viljandi-Pärnu talitee. Tipu küla esimeseks taluks li Pauna talu, mis rajati 1811. aastal. Pauna talu eelkäijad tulid Must-Tõramaalt. Hiljem tekkisid Piiriküla (Kõduküla) ja Tipu. Tipu küla algusaastateks võib pidada 1860-ndaid aastaid, mil Kõpu mõisnik Alexander vn Stryk sinna saeveski rajas ning talupegadele ümbrusknda khad jagas. Hiljem asustus laienes ning talusid rajati ka ümberkaudsetesse metsadesse. Arvatavasti rajati ka Kõpu- Läti sihitee 1860-ndatel aastatel. 1895. aastal pühitseti endine kõrts klimajaks (vt ft). Kli asutajaks ja ülalpidajaks li mõisnik Stryk, temale läks ka tllane klimaks, 1-3 rubla aastas. Tipu küla n tekkinud hiljem kui teised sealkandi külad, meti arenes ta kiiresti ning kasvas peagi teiste küladega võrdseks. Tipu õitseaeg jäi 20. sajandi esimesse plde. Külas töötasid meierei, klimaja, masinaühistu, pstiagentuur, raamatukgu, timis aktiivne seltsielu. Klimaja tegutses esialgu tllases kõrtsihnes, hiljem (1932. aastal) ehitati endise saeveski kha peale eraldi klimaja hne. Küla kõrgajal elas külas umbes 240 elanikku ning klis käis 40-50 last. Tipust Iia ple talusid plnud, see-eest li küla laienenud Tõramaani. Talundid paiknesid peamiselt piki jõge, teid tllal veel plnud. Tegeleti peamiselt karjakasvatusega, kuna suurvesi võis seemnevilja põldudel hävitada. Tdeti mune, võid, piima, krt, liha. Tipu ja Tõramaa vahel asus ka krejaam. Teine maailmasõda ja sellele järgnenud klhside lmine lõhkus tugevad ja elujõulised talud. Maad natsinaliseeriti 1940. aastal. Paljud taluelanikud küüditati, need kes jäid, sunniti klhsi astuma. Külade elanikknd kahanes kiiresti. Nõukgude ajal kasutasid luhtasid majandid, kuid aastate jksul vähenes niidetavate luhtade pindala ning need hakkasid kiiresti võsastuma. Tipu klimaja suleti 1964. aastal laste vähesuse tõttu. Alates 1968. aastast kasutas Tartu Ülikl Tipu klimaja ma õppebaasina. Ligi kahekümne aasta jksul kasutas 1200 praktikanti Tipu klimaja ma praktikabaasina. 8
3. ASUKOHT Tipu küla paikneb Pärnu madalikul Halliste jõe vesiknnas (vt. Tipu küla kaart lisa 1). Küla asub Viljandi maaknnas, Kõpu vallas, Kõpu Jõesuu riigimaantee nr. 24151 ääres. Tipu n Kõpu valla kõige lääneplsem küla, Kõpu vald n makrda Viljandi maaknna edelaplseim vald. Kaugused keskustest (mõõdetuna küla keskmest, klimaja juurest): Viljandi (maaknnakeskus) 36 km, Kõpu (vallakeskus) ning Viljandi Pärnu maantee 16 km, Kõrtsi-Tõramaa (Smaa Rahvuspargi Külastuskeskus) 9 km, Jõesuu (Pärnumaa) 23 km, Tallinn 146 km, Pärnu 54 km, Tartu 114 km. Eelpltdust nähtub, et Tipu küla asub üsna kaugel asustatud punktidest ning lulistest maanteedest. Eeliseks n siiski asukht Kõpu-Jõesuu riigimaantee ääres, mida hldatakse reeglipäraselt ning mis võimaldab külakeskmele ja klimajale (Ldusklile) hea ligipääsetavuse. Kõpu vallas n kkku 9 küla, neist kõige suurem n Tipu kgupindalaga 8755 ha. Suurele sale Tipu külast n laienenud Smaa rahvuspark, täpsemalt 6672-le hektarile, mis mdustab 76,2 % küla kgupindalast. Tipu küla piirneb põhjast Pärnu maaknna Tri valla Riisa külaga, läänest Pärnu maaknna Paikuse valla Põlendmaa küla ja Surju valla Kikepera külaga, lõunast Pärnu maaknna Saarde valla Kanaküla külaga; kirdest Viljandi maaknna Suure-Jaani valla Sandra külaga ning idast Kõpu valla Iia külaga. Maamandite jagunemine, nende suurus ja satähtsus Tipu küla piires n ära tdud alljärgneval graafikul: Maamandite jagunemine Tipu küla piires 85,8% Eramaa (1189 ha) Vaba riigimaa (37 ha) Riigimaa (7508 ha RMK ja KKA) 0,4% 13,6% 0,2% Kõpu-Jõesuu maanteealune maa (21 ha) 9
4. LOODUSKESKKOND Tipu küla asub lduslikku mitmekesisust pakkuvas paigas. Küla keskpunktiks võiks pidada Tipu klimaja. Klimajast umbes ple kilmeetri kaugusele (läände) jääb Halliste jõgi, sama kaugele (itta) jääb Öördi raba serv. Tipust Tõramaa (lde) ple jäävad Tipu, Läti ja Räksi luhad, mis n tidulauaks rukkirääkudele, rhuneppidele, knnaktkastele, skurgedele, kitsedele, põtradele, metssigadele ning paljudele teistele linnu- ja lmaliikidele. Samas suunas järgneb Läti luhale Halliste jõe kaldal paikenev üks vähestest säilunud haruldastest öksüsteemidest Pääsma laas lammi- ja ldumetsad, kus leidub vanu ja võimsaid haabasid, (arvatavalt) lendravat ning salumetsale iselmulikke taimi. Peaaegu keset Tipu küla saab alguse Tõramaa ja, mis ääristab maanteed kuni Kõrtsi- Tõramaani. Kahjuks n tee-ehituse ajal ja mitmes khas kruusa ja pinnasega täidetud ning tee n ehitatud läbi ja, seega n ja lduslik vrm ja kulg rikutud. Tipust umbes 7 kilmeetri kaugusel (edelas) asuvad kaunid luited - Maassaare mäed. Küla keset palistavad peamiselt männi-kuuse-lehtpuu segametsad. Rabade servasid ääristavad männikud (siirdes-, raba- ja kõdusmännikud), mis kasvavad üle märgadeks siirdes- ja ldumetsadeks (valdavalt sanglepik). Esineb üksikuid vana lehtmetsa fragmente. Küla lõunasas (endisest Halliste külast kuni Maassaare mägedeni) n valdavaks metsaliigiks kõdusmännikud. Üheks lduslikuks eripäraks Smaal, seega ka Tipu külas n suurvesi. Suurvee tekkimisel n palju põhjusi ning ta võib tulla igal aastaajal. Tavalisemad n siiski kevadised ning sügisesed üleujutused. Kui Raudna jõgi Sakala kõrgustiku ldeserval hakkab üle kallaste tõusma, n tavaliselt kahe päeva pärast vett ka Tipus data. Suurvesi n turistide ja külaliste jaks suur külgetõmbenumber. Tipu külas n sel ajal kõige külastatavamad paigad Läti sild ja Läti vaatetrn. Küla läbiva Halliste jõe luhad n tüüpilised Eesti aladel esinevad lamminiidud, kuid nad n suhteliselt suurepindalalised. Kevadiste üleujutuste ajal n need lausaliselt vee all. Jõe vasakkalda luhad n suures sas võsastunud. Küla piiresse jääval Tõramaa puisniidul esineb klassikaline tammepuisniit. Tõramaa puisniit ja Läti luht kuuluvad Smaa rahvuspargi niitude 1A majandamisklassi, mis tähendab, et need n külastatavad ja atraktiivsed niidud, millel n kõige suurem ajalline ja rekreatsiniline väärtus. Enamik ülejäänud luhtadest kuuluvad majandamisklassidesse 1 kuni 3, mis n 10
kaitsealuste liikide (siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, ahtalehine ängelhein, käpalised) kasvukhad, millel n maastikuline väärtus ning kus esinevad haruldased suurtarnastikud. Tipu küla piiridesse jääb ka Halliste jõe ääres asuv Smaa rahvuspargi ainuke reservaat Tuhametsa. 5. OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. Infrastruktuur 5.1.1. Teed ja sillad Tipu küla läbib Kõpu-Jõesuu riigimaantee nr. 24151, mis n kruusakattega ning mille hlduse eest vastutab Lääne Reginaalse Maanteeameti Viljandi esindus.. Tänu külakeset piiravatele suurtele rabamassiividele ning Halliste jõele puuduvad küla piires teised lulised maanteed. Küla piires asuvad vaid mõningad khaliku tähtsusega juurdepääsuteed, mida haldab peamiselt Riigimetsamajandamise Keskus (edaspidi RMK). Tänu suurenenud liiklusele seses 1998. aastal valminud Smaa Rahvuspargi Külastuskeskusega Kõrtsi-Tõramaal n tekkinud küla khale kevadest sügiseni tlmupilv. Lisaks tlmule põhjustab suurenenud liiklus ka teelude halvenemist. Tipu küla keset läbiva teelõigu kõvakatte alla saamist ei le ette näha. Tänaseks n külakeskme piiridele paigaldatud vaid kiirust piiravad liiklusmärgid (70 km/h). Teeservade hldus ja niitmine timub tee valdaja plt riigimaanteed hldab Lääne Reginaalse Maanteeameti Viljandi esindus, valla teid hldab Kõpu vald ning metsknna teid hldab RMK. Suhteliselt kehvas seisus n külavahe- ja sissesõiduteed (Räksi tee, Hvi ja Venesauna sissesõiduteed). Nende teede ligipääsetavus sõltub ilmastikust ja lduslikest tingimustest (suurvee-aegu mitteläbitavad). Viimastel aastatel n parendatud Räksi ja Venesauna teid, need n läbitavad, kuid mitte iga ilmaga ning mitte iga sõiduvahendiga. Suuremad suurveed uhuvad Räksi tee alla pandud truupide lähedusest teekatte kuni ple meetri sügavuselt, tee n täidetud liiga jämeda kruusaga ning n väikesõidukitele raskesti läbitav. Venesauna tee viib ainult luhani, tee taluni (ca 750 m) puudub. Kalamehed ja džiibimanikud üritavad iga ilmaga ja eriti suurvee ajal kõikjale autga pääseda, rikkudes niimdi niigi halvas seisukrras levad teelõigud. Neid teid tuleb täita ja vajadusel (hajaliselt) külastaja jaks tõkkepuudega sulgeda (näiteks Hvi sissesõidutee pärast Hvi talu). Rahvuspargi plt n tavakülastajale sõidetavaks muudetud Tõramaa puisniidu juurdepääsutee ja suletud Vdi luha sissesõidutee. 11
Pärna sild n betnsild, kuid silla ehitamise käigus ei ehitatud/paigaldatud jäämurdjaid. Seetõttu lid sad silla betnpstid juba suurvete ja jää plt tugevalt kahjustatud. Täna n Pärna silla manikuks RMK ning juba 2009/2010 talvel remntis RMK Pärna silla. Pärna sild n üks väheseid siinkandis, mida mööda saab liikuda raskevetransprt Halliste jõe ühelt kaldalt teisele. Järgmised betnsillad asuvad Riisal (22,5 km) ning Pütsepal (5,7 km). Ka uus Läti sild talub raskevekeid, kuid samas lähedal, vahetult maantee ääres asuv Läti väike sild ei talu suuri krmusi ning seetõttu ei saa täna seda teelõiku (Läti-Räksi) raskevekitega kasutada. Sildade hea seisund n khalike elanike jaks eluliselt vajalik. Senine sildade manikuta staatus hakkab lahenema. Pärna silla n RMK võtnud ma hle alla ning see mdustab ks Iia-Räksi teelõiguga ühe terviku. Täna n küsimuse all Läti silla staatus, kuna see asub pärast ehitust Kõpu valla bilansis. Lgiline leks silla üleandmine RMK-le, et see kuuluks ks teelõiguga Räksi bussipeatus-räksi samuti RMK alla. Läti külas lagunes kevadise suurvee tulemusel märtsis-aprillis 2006 piirknna ainus puusild. Kõpu valla eestvedamisel ja Keskknnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) tetusel valmis 2007. a. uus sild, mis n puitlademega betnalusel sild (vt ft). 5.1.2. Ühistransprt Timib bussiliiklus maaknnakeskuse Viljandi ja Tipu küla vahel. Seses küla tühjenemisega n järjepidevalt muudetud liini nr. 55 graafikut ning praegu n võimalik käia ainult üks krd nädalas Viljandis, s. klmapäeval hmmikul, lõunaaeg ja õhtul. Sageli tekitab see külaelanikele prbleeme, kui n kindlal päeval vaja linna minna (näit. arsti või ntari juurde). 5.1.3. Elektrienergia Küla elektrivarustus n Eesti Energia plt üsna unarusse jäetud ning liinid n enam kui amrtiseerunud. Iga väiksemgi tuul viib traadid kkku ja jätab küla pimedusse. Halb elektrivarustus ning kõikuv vlutugevus rikub kdumasinaid ning tekitab muidki prbleeme (riknenud tit, tegemata tööd, tühjaläinud aeg). Krduvalt n Eesti Energia elektrikuid välja kutsutud ning ka mitmeid avaldusi tehtud, kuid seni lulisemate tulemusteta. 5.1.4. Pstiside Pstiside teenus timib külas hästi. Kui seni tdi pst Tippu ja jäeti klimaja juures asuvasse pstkasti, kust selle timetas edasi khalik pstiljn-külavanem, 12
siis tänaseks n pea igal majapidamisel suure tee ääres ma talu teetsas pstkast. Ainult Hvi, Uue-Hvi ja Venesauna pstkastid asuvad klimaja teetsas. Klimaja teetsas asub ka kirjade kgumise kast. 5.1.5. Telefniside ja internet Telefniside timub raaditelefnide kaudu. Telefniside prbleemiks n selle setus elektrivõrguga: kui kab vl, kab ka telefniühendus. Telefnilevi raaditelefnidel n rahuldav, harva tuleb ette levi kadumist ning kõne katkemist. Telefn ja/või mbiiltelefn n pea igas majapidamises. Mbiiltelefni levi n üsna puudulik ega ple luliselt ka viimaste aastate jksul paranenud (vaatamata teenusepakkujate suurtele lubadustele). Puudulik mbiililevi tekitab suurt pahameelt khalike elanike hulgas; samuti takistab see ettevõtjate ning Smaa rahvuspargi töötajate tegevust. Eriti suurt pahameelt näitavad üles Smaa rahvuspargi külastajad, kes ei saa sageli isegi ma teenusepakkujaga kmmunikeeruda. Aastate eest paigaldati Sandra külla mast, et võimaldada Smaa rahvuspargil ning tema külastajatel mbiililevi, kuid mast ei timi. Levi n ainult masti vahetus ümbruses, see ei ulatu ei Smaa külastuskeskuseni ega ka Tipu külani. Mõned aastad tagasi paigaldati külastuskeskuse juurde levivõimendaja, see timib aga praktiliselt ainult hnes sees ning juba keskuse õuealal n levi endiselt puudulik. Arvuti ja internet n lemas pea pltel khalikest elanikest. Püsiühendus n praegusel hetkel sisuliselt võimatu, internetiühendus läbi raaditelefni n äärmiselt aeglane ning seega ka ülikulukas. KÕU (Eesti Energia) statsinaarseid seadmeid kasutavad neli majapidamist, mbiilset seadet üks püsielanik ja üks sesnne majapidamine. Nende levi n khati prbleemne ja ebastabiilne ning täielikult sõltuv ilmastikust. Smaa Rahvuspargi Külastuskeskuse juurde n paigaldatud mbiilimast, mis annab keskusehnele rahuldava internetilevi ning masti vahetus ümbruses võimaldab ka WIFI kasutamist. Valla keskuses kaupluse juures n samuti lemas kõigile svijatele WIFI levi. 5.1.6. Vesi ja kanalisatsin Vee- ja kanalisatsinivõrgustik külas puudub. Taludel n kaevud, jgiveena kasutatakse ka klimaja juures asuva arteesia kaevu (puurkaevu) vett. Nimetatud puurkaevu vesi tekitab ümbruskaudsetele elanikele aga prbleeme, kuna puudub kraavide süsteem, mis pidevalt maapinnale vlava vee hnete, eriti klimaja ümbrusest ära juhiks. Vaja n rajada kraavid ja võimalusel kgumistiik-veevõtukht ning paigaldada truubid arteesia kaevu tekitatud üleujutuse ärajuhtimiseks. Enamikes hnetes kraanivesi puudub, see n kasutada vaid mõnes majapidamises. 13
Kanalisatsini rajamine n sagedaste suurvete tõttu vähemalt sades taludes mõeldamatu, kui mitte võimatu. 5.1.7. Sjamajandus Külas puudub tsentraliseeritud küttesüsteem. Hneid köetakse puuküttega, peamiselt ahjude ja pliitidega. Mitmes majapidamises kasutatakse lisasjusallikana elektrikütet, ühes ka kaminat. 5.1.8. Jäätmemajandus Jäätmekava puudub kgu Kõpu vallal, kaasa arvatud Tipu küla. Prügimajandusega tegeleb iga majapidamine eraldi. Kmpsti ja muude lduslike materjalide ning majapidamisjääkide utiliseerimine timub khapeal. Muu materjal, nagu plastik, metall, klaas timetatakse enamjalt mal käel vallakeskusesse või prügimäele. Osa plastikpudeleid, klaaspurke ja -pudeleid läheb krduvkasutusse, näiteks piima transprtimisel ning hidiste tegemisel. Valla keskuses ja sealse klimaja juures asub kkku 6 pakendiknteinerit ning 3 paberi ja papi knteinerit, mida reeglipäraselt tühjendatakse. Prügiveleping n Tipus vaid mõnel majapidamisel. Vaja leks krraldada kgu küla jaks ühine ja krrapärane prügi ning muude jäätmete äravedu. 5.1.9. Infrmatsin, stendid, viidad, kaardid Tipu klimaja teetsas asub üks infstend-teadetetahvel, klimaja juures asub küla talundeid ja ajalugu tutvustav stend ks küla kaardiga. Klimaja juurde paigaldatakse kevadel 2010 kaks uut stendi. Veestend paigaldatakse puurkaevu juurde ja ldusaia stend klimaja õuele. Läti parklas n 2 infstendi, mis annavad infrmatsini Smaa rahvuspargi khta (k.a. rahvuspargi kaart). Läti talu parklas n 2 ja Läti vaatetrni juures üks khalikku ldust ja piirknda tutvustavat stendi. Kaabakasauna juures n kaabakaid ja nende elu tutvustav stend. Pauna kultuurillise matkaraja ääres asuvad klm stendi raja plaan, Villem Reimanit ja Pauna talu tutvustav stend ning luhastend. Pauna talu juurde paigaldatakse kevadel 2010 sillastend. Küla vaatamisväärsused ja piirknna lulisemad bjektid n viidastatud. Küla talundid n nimedega tähistatud. Riigimaanteele nr. 24151 n paigaldatud liiklusmärgid viitega Läti luhale ja rahvuspargi külastuskeskusele ning alates kevadest 2010 ka Tipu klimajale. Valminud n mitmed eesti-, saksa- ja inglisekeelsed vldikud: Halliste jõe elanikud, Läti luha elanikud, Kaabakasaun, Tipu läbi aegade, Tipu Lduskl. 14
Smaa Rahvuspargi Külastuskeskuses Tipu küla põhjapiiril n saadaval infrmatsin ja kaardimaterjal kgu rahvuspargi, k. a. rahvuspargi piiresse jääva Tipu küla sa khta. 5.1.10. Stsiaalne infrastruktuur Rahva kskäimisteks ja ürituste läbiviimiseks n seni kasutatud tühjalt seisnud endise Tipu klimaja ruume. Need n aga tänaseks täielikult amrtiseerunud ning talvisel peridil n ruume pea võimatu kütta. Kskäimiste ja ürituste tarbeks käib alates 2009. aasta detsembrikuust külamaja ehitus klimaja krundile endise puukuuri vundamendi peale. Külamaja esimene etapp peaks valmima 2010. aasta jksul, seejärel saab ruume mh. külaelanike kkkusaamiseks kasutama hakata. Ühisüritusteks n küla talgud, jõulupidu, jaanipäev, kslekud, küla kkkutulekud Tere Tipu! jt. üritused, mida krraldatakse kstöös Kõpu vallavalitsusega. Külamaja ruumes hakkavad tulevikus timuma ka klitused, seminarid, ldusõhtud jm üritused nii külarahvale kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. 5.2. Elanikud ja talundid Tipu n hajaküla. Omaaegsest suurest külast n säilunud vaid üksikud talumajapidamised. 1939. aasta andmetel li külas 40 suitsu (ks klimajaga) ning neis elas 199 inimest, vt. tabel lisa 2. Küla piirid n laienenud ning praegune Tipu ulatub Tõramaa-Kõrtsist kuni Teesni. Kadunud n Piiriküla e. Kõduküla ja praktiliselt ka Tõramaa küla. Kkku n tänases Tipu külas püsielanikega kümme suitsu (2004 li kaheksa), neis elab püsivalt 21 inimest (2004 elas 20). Lisaks püsielanikele kuulub Tipu küla piiridesse ka Smaa Rahvuspargi Külastuskeskus ks elumaja ja muude hnetega, seal aga püsielanikke ple. Talundite hetkeseis n ära tdud allleval graafikul: Tipu küla talundite hetkeseis 28% 12% 20% 40% Püsielanikud Sesnsed elanikud Krras, kasutamata Lagunemas 15
Lisaks püsielanikele n külas veel 7 majapidamist, mis leiavad kasutust nädalalõppudel või sesnselt, 3 talumajapidamist heas või väga heas krras kuid kasutuseta ja 6 talundit või hnet (k.a. klimaja) n lagunemas. Küla elanikknd vananeb. Viimastel aastatel n tulnud mõned uued elanikud ja juurde tulnud ka järelkasvu. Siiski lulist rahvaarvu kasvu võrreldes 5-6 aasta taguse ajaga ei le. Ltuseks n käivituv Tipu Lduskl, mille kmpleks hakkab vajama lisatööjõudu. Hetkel n kahekümne ühest külaelanikust kuni 17-aastaseid klm (2004 li samuti 3), täiskasvanuid 18-60-aastaseid üksteist (2004 li 12) ning üle 60-aastaseid seitse inimest (2004 li 5). Sliselt jatuvad külaelanikud järgmiselt: naiss esindajaid n üksteist (2004 li 9) ja meess esindajaid n kümme (2004 li 11). Külaelanike struktuur n ära tdud järgneval graafikul: Tipu küla elanike struktuur 60 + 5 2 vanus 18-60 5 6 0-17 0 3 0 2 4 6 8 10 12 mehed naised 5.3. Inimkapital ja majandus Tipu küla elanike majanduslik lukrd n alla keskmise. Kuna külas ettevõtlus praktiliselt puudub, puuduvad khapeal praktiliselt ka reaalsed töökhad. Puuduvad teadmised, skused ja äri alustamiseks vajalik kapital, sageli ka riski võtmise julgus. Seni said khalikud FIEd ebaregulaarselt juhutööd peamiselt Smaa rahvuspargi, Riigimetsamajandamise Keskuse või mõne eraettevõtja juures (ehitustööd, heinaniitmine, metsatööd, võsakristus) või sutasid muid teenuseid (giiditeenus, kanuulaenutus, ratsutamine jm). Tänu struktuurilistele muutustele rahvuspargis vähenes nõudlus khaliku tööjõu ja tehnika järele ning n tänaseks nullilähedane. Lisaks sellele n muutunud seadused ja kasvanud maksukrmus ja seetõttu n mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad ma tegevuse peatanud või lõpetanud. Üks khalik elanik tegeleb hbusekasvatusega ning pakub ka ratsutamise võimalust. Üks khalik ettevõtja (FIE) pakub giiditeenust. Külas n kgemustega metsatöölisi ja ehitaja, kes aga erialal ei tööta. Mõni põhitöökhaga püsi- ja sesnne elanik pakub ka 16
FIEna ma teenuseid. Kindlate töökhtadega n lukrd paranenud seses struktuuriliste muutustega rahvuspargis ning selle liitmisega Pärnu-Viljandi reginiga (2006 Lduskaitsekeskusega ning pärast refrmimist 2009 Keskknnaametiga). Tekkis juurde mitmeid töökhti, kuhu kandideerisid ka khalikud elanikud. Kindlat töökhta mavad täna 6 khalikku elanikku, neist riiklikus süsteemis 4, erasfääris 1 ja mittetulundussfääris 1 külaelanik. Küla piires asuvad mitmed ltustandvad mittetulundusühingud, kellest tulevikus peaksid saama tööandjad. Tees lasketiiru (Linnu Tiiru) kmpleks (MTÜ Tees Laskurklubi) ja Tipu lduskl (MTÜ Tipu Lduskl) n alles välja arendamisel ning hetkel veel külaelanikele tseselt töökhti ei paku. Tänaseks n mõningate ürituste ja prjektide läbiviimiseks stetud ebaregulaarselt khalike ettevõtjate teenust. See peaks aga lähitulevikus muutuma ning mõlemalt ühingult datakse lähiaastatel märkimisväärset tööjõu ning khapealsete teenuste nõudluse kasvu. Ainus töökht mittetulundussfääris n MTÜ Tipu Lduskli prjektijuhil, seda töökhta finantseerib ühingu saksaplne partnerühing Mitwelt e.v. Teenuste lemaslu ja kättesaadavus khapeal n äärmiselt puudulik. Pstiside timib väga hästi, telefniteenus n rahuldav, internetilevi KÕU-seadmete abil n halb ning elektrienergia teenus äärmiselt halvas lukrras. Muud teenused (arst, apteek, raamatukgu, kl, lasteaed, huviringid, tidu- ja tööstustarvete kauplus, pstkntr, WIFI või interneti püsiühendus, prügivedu, tankla jne.) puuduvad. Prügivedu timub tellimise peale. Oluliste teenuste ja elamisvõimaluste puudulikkuse tõttu n lähiajal vähe ltust uute elanike ja värske tööjõu meelitamise suhtes Tipu külla. 5.4. Küla ja turism Tipu küla setus turismiga n suhteliselt tagasihidlik, kuid meti mitte lematu. Kuna küla asub suurel määral Smaa rahvuspargi territriumil (~76 %), n ka Tipu piirknd, kui ptentsiaalne Smaa rahvuspargi värav haaratud rahvuspargi turismiarendusse. Küla eeliseks n külakeset läbiv Kõpu-Jõesuu maantee, mis n üks kahest Smaa rahvusparki läbivatest teedest. Tuleb ainult leida võimalusi turistide meelitamiseks külla ning anda neile põhjust peatumiseks. Rahvuspargi kaitsekrralduskava (edaspidi KKK) alusel testatakse piirknnas vaadete avamiseks ning kaitsealuste liikide elu- ja titumispaikade säilitamiseks laiaulatuslikku luhahldust. KKK alusel n rajatud ja rajamisel mitmed bjektid, mis n mõeldud eelkõige rahvuspargi külastaja jaks (Läti vaatetrn, parkla ja puhkekht, Tõramaa puisniidu linnuvaatlustrn, heinaküünid Läti ja Räksi luhal, parkla Maassaare mägedes, Tipu klimaja remnt ja Lduskli rajamine, bjektide viidad, infstendid jne). 17
Smaa rahvuspargi lemaslu n suureks ptentsiaaliks. Smaa Sõprade Seltsi eestvedamisel n rajatud eesti maaegse suurmehe Villem Reimani elu ja kdukhta tutvustav Pauna kultuurilline matkarada, paigaldatud n paljud stendid ja bjektide viidad, tähistatud n talundite nimetused, valmistatud n vldikuid. Tipu Lduskl n samuti valmistanud vldikuid ja paigaldanud Tipu ajalugu tutvustava stendi ning krraldanud mitmeid üritusi. Kevadel 2010 paigaldatakse Kõpu-Jõesuu maantee äärde Tipu klimajale viitav liiklusmärk. Smaa Sõprade Seltsi ja Tipu Lduskli lähiaastate plaanides n veel mitme matkaraja ja bjekti rajamine Tipu piirknda, piirknda tutvustavate vldikute ja materjalide valmistamine ning traditsine tutvustavate ürituste krraldamine. Kuna tänase Tipu küla piirid ulatuvad kuni Kõrtsi-Tõramaani, siis jäävad küla piiridesse ka rahvuspargi keskuse vahetus läheduses asuvad Tõramaa puisniidu matkarada ning kprarada. Kuna need asuvad külakeskmest kaugel ning rahvuspargi külastuskeskuse külje all ja nende hldamine timub RMK plt, siis nimetatud bjekte küla arengukavas põhjalikumalt ei käsitleta. Kuna Kõpu vallal turismi arengukava puudub, siis turismialast arendustööd ja bjektide rajamist valla plt ei timu. Valla initsiatiivil alustati aastate eest Tipu lduskli planeerimist ning töötati välja esialgne lduskli rajamise visin. Valla eestvedamisel timus ka Läti vana lagunenud puusilla asendamine betnalusel puitlademega sillaga. Tänapäeva turist vajab mugavaid tingimusi: söögi- ja jgikhta, ööbimisvõimalusi, ka ettevalmistaud telkimisplatse. Need aga puuduvad praktiliselt nii Tipu külas kui ka lähiümbruses. Telkimisvõimalus leks ainult Linnu tiirus ja talude juures. Linnu tiirus timub hetkel (alates talvest 2009/2010) kämpingute valmistamine ja paigaldamine, kus n ldetavasti juba lähiajal võimalik piirknna külastajaid majutada. Söögi- ja ööbimisvõimalused puuduvad aga suuremas sas rahvuspargis. Samuti puudub ühtne kstöö turismiga tegelejate vahel, mavaheline suhtlemine n äärmiselt katiline. 2009. aastal ldud MTÜ Smaa Turism ühendab endas Smaa turismiettevõtjaid ja aitab ehk edasi viia ühtset turismiarengut ja -pliitikat Smaa piires. Mitmed turismiarendajad kasutavad Tipu piirknda, eriti Pärna ja Läti silda kanuumatkade alguspunktina. Ettevalmistatud supluskhad puuduvad. Khalikud elanikud kasutavad ma kindlakskujunenud supluskhti, mis asuvad tavaliselt kdude vahetus läheduses. Suureks prbleemiks n pikki aastaid lnud võsastumine. Turist, küla ja rahvuspargi külastaja vajab vaadet ja avarust. Sissesõit Tipu külla ning mujal rahvuspargis liikumine timub sageli nagu mööda rhelist kridri. Viimaste aastatega n lukrd tunduvalt paranenud ning maanteede ääres n avatud palju maaegseid heinamaid ja luhtasid ning kauneid vaateid Tõramaa jale ning Halliste jõele. Tipu küla n praktiliselt ainuke vallas, kes krraldab reeglipäraselt igal aastal ma küla kaunimaks muutmiseks talguid. 18
Nii n külarahvas ja küla sõbrad iga-aastaste talgute käigus krrastanud klimaja ning selle ümbrust ja puhastanud võsast teeservi ning kraavipervesid. Smaa Sõprade Selts ning Tipu Lduskl n krraldanud mitmed talgud Tipu klimajas (vt ft) ning külale ja selle vaatamisväärsustele vaadete avamiseks. Tipu küla n ainus Smaa rahvuspargi terviklikult säilunud külakmpleks, kus n veel näha sümbisi külakultuuri ja lduse vahel. Seda n vaja säilitada ja tugevdada ning ka külastajatele rhkem tutvustada ja presenteerida. Seega n väga luliseks vajaduseks küla avardamine vaadete avamise näl, et taastada maaegne kirjutama seadus: külas paistab suits suitsule ära. Suureks ltuseks küla tulevikule nii tööpakkujana kui ka turismibjektina n Tipu Lduskli kmpleksi rajamine endise Tipu klimaja krundile ning väljaarendamisel lev Tees Lasketiiru ehk Linnu Tiiru kmpleks. Oma sa kindla niššiga nö. lvturistide jaks hakkab ldetavasti mängima ka Mardu stuudi. Alljärgnevalt n ära tdud lulisemad Tipu küla bjektid ja vaatamisväärsused. 5.4.1. Tipu klimaja ja külamaja Tipu vana klimaja n tuntud väga laialdaselt nii endiste elanike kui ka maaegsete üliõpilaste seas. Klimaja ning sellega setud nstalgia n üks peapõhjus, mis siiakanti külastajaid tb. Klimaja n hetkel küll lagunemishus ja tavakülastajale suletud, avab ma uksed aga meti iga-aastastele khalike ettevõtmisel timuvatele üritustele, nagu jaanipäev, jõulupidu, talgud, küla kkkutulekud ja -kslekud. 2010. aastal avab klimaja ma uksed ka tavakülastajale, nimelt suveperidil igal nädalavahetusel. Hne taga asub arteesia kaev (vt ft), mis pakub igale svijale ma puhast ja karastavat vett aastaringi. Klimaja juurde n paigaldatud infstendid küla ajalugu tutvustavate materjalidega ning küla jksva infrmatsiniga (k.a. bussiajad). Tipu Lduskli hned (hetkel valmiv külamaja ja tulevikus ka klimaja hne) ning nende majandamine kujutavad endast pärast valmimist vaatamisväärsust ise, sest tegemist saab lema Eestis suhteliselt ainulaadse ökmajandamisega. Vastu võetakse nii üksikisikuid kui ka laste-, nrte-, 19
üliõpilas- ja täiskasvanute gruppe. Läbi viiakse praktikaid, klitusi, seminare, õuesõpet, täienduskursusi, ldusõhtuid, õpikdasid jpm. Seega saab Tipu Lduskli sihtgrupp lema nö seinast-seina ja tegevusi pakutakse nii khalikule elanikule kui ka kaugemalt tulijale. 2009. aasta lõpus algas Tipu külamaja ehitamine. Hne ehitamiseks tatleti tetust PRIA külameetmest 3.2. Tänaseks n maja katuse all ning valmimas n hne I krrus. Ldetavasti saab rahastuse ka jätkuprjekt PRIA külameetme 3.2 raames, siis valmib kgu maja ks II krruse ja sisseseadega juba 2010. aasta lõpuks. Täpsemalt n Tipu Lduskli temaatikat käsitletud peatükis nr. 7.1. Inf kdulehel: www.tipulduskl.ee. 5.4.2. Pauna talu, eesti suurmees Villem Reiman ja Pauna matkarada Klimaja juurest mööda teed Halliste jõeni jõudes näitab viit paremale, Pauna talu ple. Matkarada viib läbi karjavärava ning mööda kauni jõekalda ääres asuvat patareivalli eesti suurmehe Villem Reimani sünnikdu juurde. Patareid ehitati mal ajal põllumaade kaitseks suurvee eest. Pauna talu juurest viib matkarada edasi üle luha mööda vana külateed ja patareivalli maanteeni ning sealt uuesti klimaja juurde tagasi. Matkarada n varustatud viitade ja stendidega. Pauna talu asus mal ajal väga erandlikus paigas, suurte siste metsade vahel, Halliste jõe kaldal. Siit eraldatusest ja näilisest üksindusest alustas ma eluteed üks lulisem Eesti rahva suurmees, Villem Reiman, kelle töödest ja ettevõtlikkusest kiirgas vaimuvalgust kgu rahva edasisele edenemisele. Siin hakkas idanema iseseisva Eesti riigi tärkamise seeme. 2002. aasta juulis asutati Klga-Jaani kiriklas kümneknna aktiivse inimese eestvedamisel Villem Reimani Klleegium. Klleegium n aastate jksul kndanud Reimani kirjalikku ja vaimset pärandit, et see saaks talletatud mahukasse kgumikku. Klleegiumi eestvedamisel paigaldati ka 2004. aasta juulis Pauna talu juurde Villem Reimanni auks mälestustahvel. 2008. aastal krrastati Smaa Sõprade Seltsi eestvedamisel ja KIK tetusel Pauna talu ligipääsutee ning sinna rajati kultuurilline matkarada. 20
5.4.3. Läti luht, vaatetrn ja parkla Tipu keskmest, s klimaja juurest umbes 1 km Tõramaa ple asub Läti parkla ks vaatetrniga ja puhkekhaga. Trnist avaneb vaade ühele lulisemale luhale rahvuspargis Läti luhale. Nimetatud luht n luline kaitsealuste liikide titumis- ja pesitsuspaik ning seal võib khata selliseid haruldusi, nagu väike-knnaktkas, rhunepp, täpikhuik, samuti rukkirääk, skurg ja mitmed imetajaliigid. Parklas asuvad külastajate tarbeks DC, laud-pingid ning kaks infstendi. Nimetatud parkla ja vaatetrn leiavad sagedast kasutamist külastajate plt. Smaa Sõprade Seltsil n plaanis väike ja kitsas metallist vaatetrn asendada puidust vaateplatvrmiga. 5.4.4. Läti sillad Läti külas asub kaks silda, mõlemad n täna betnalusel ja puulademega sillad. Väike sild asub khe maantee ääres, Läti talu ple viiva tee peal. Suur sild viib üle Halliste jõe. Veel 2006. aasta kevadeni asus seal ainus piirknnas säilunud vana puusild, mis li külastajate jaks üks meelispeatuspaiku. Kahjuks lõhkus 2006. aasta kevadine suurvesi Läti vana puusilla lõplikult ning amrtiseerunud sild lammutati. Kõpu valla eestvedamisel ja KIK tetusel alustati 2006. aasta suvel ehitustöid ning vana puusild asendati betnalusel puulademega sillaga, mis valmis lõplikult 2007. aasta suvel. Läti sild leiab kõige sagedasemat kasutust just suurvete aegu, mil sillalt avaneb mapärane ja üsna ainulaadne vaatepilt täielikult üleujutatud luhtadele, keset vetevälja asuvatele taludele ning silla alla mühisevatele vetevgudele. 5.4.5. Tammearu rippsild Läti sillalt avanes veel mõningate aastate eest vaade ühele vähestest säilunud rippsildadest, Tammearu rippsillale. Nimetatud rippsild n juba aastaid väljavahetamisel, eemaldati lagunenud puidust lade, näha n vaid silla tsapstid ning rippsilda testavad trssid. Lta n, et rippsild, kui kena vaatamisväärsus ning khaliku kultuuripärandi sa, siiski lähiajal taastatakse. 5.4.6. Tipu rehielamud Keset Tipu küla n näha maaegseid tüüpilisi rehielamuid: Tipu ja Auru. Tipu rehielamu asub tse maantee ääres ühel pl ning Auru sadaknd meetrit maanteest eemal teisel pl teed. Mõlemad n hästi märgatavad ning piisavalt hästi säilunud ning suhteliselt heas krras. Ühes n püsielanik ja teine leiab kasutust sesnselt. 5.4.7. Kaabakasaun Klimaja tagant viib tee Halliste jõe äärde. Nimetatud tee n viitadega tähistatud ka kui matkarada (Pauna talu kultuurilline matkarada). Jõe äärde jõudes näitab üks 21
viit vasakule, kaabakasauna juurde. Umbes 150 meetri kaugusel asub jõekäärdu ehitatud kaabakasaun. Kaabakasauna juurde n paigaldatud ka stend, mis räägib kaabakate elust maaegsel Smaal. Jõe ääres asub ka supluskht (välja ehitamata). 5.4.8. Rahvuspargi külastuskeskus ja sealsed matkarajad Smaa Rahvuspargi Külastuskeskus asub Tipu küla piires, Tõramaal, endise Tõramaa-Kõrtsi talu maadel, mida tänapäeval kutsutakse Kõrtsi-Tõramaaks. Rahvuspargi keskusehnes asub täna RMK teabepunkt, kus n külastajal võimalik küsida asjatundlikku inft Smaa põnevate paikade, matkaradade ja laagriplatside khta, Smaa kaitsekrra ja üldiste lduskaitseliste eesmärkide khta, rahvuspargis matkateenuste pakkujate ja titlustus- ja ööbimisasutuste khta, saada rahvusparki tutvustavaid materjale, kaarte ja infvldikuid, vaadata filmi "Smaa viis aastaaega" eesti ja inglise keeles. Keskuse II krrusel (rõdul) n avatud ülevaatlik ekspsitsin rahvuspargist ja erinevad näitused. Kõik huvilised saavad alati saleda ka rahvuspargis krraldatavatel ldusõhtutel. Rahvuspargi külastuskeskuse juures asub kprarada ning selle vahetus läheduses saab alguse ka Tõramaa puisniidu matkarada. Täpsem inf külastuskeskuse ja külastuskrralduse khta: www.smaa.ee. 5.4.9. Tees Lasketiir e. Linnu Tiir Teess asuva lasketiiru väljaehitamine käib alates 2001. aastast. Otseseks külastajatesihtgrupiks n jahimehed ja jahindusega setud inimesed, aga laienevas ja arenevas tiirus n datud ka kõik teised piirknna külastajad ja puhkajad. Tiirus n timunud juba mitmeid suurüritusi (vabariiklikud ja maakndlikud laskevõistlused, Viljandi maaknna jahimeeste kkkutulek, asutuste suvepäevad jne.) ning mitmeid khalikke üritusi. Lasketiir n laskeharjutuste sritamise tarbeks vastavalt kkkuleppele avatud igale svijale. Alates 2009. aasta teisest plest paigaldatakse kmpleksis kämpinguid, et leks võimalik külastajaid mugavamalt majutada. Tiiru juurde kujundatakse välja ka ulatuslikku 22
puhkekeskust ks puhkemajakeste, paadisadama, palliplatside, laululava jm-ga. Täpsemalt n Tees Lasketiiru temaatikat käsitletud peatükis nr. 7.2. Vaata ka kdulehte www.teeslk.ee. 5.4.10. Mardu stuudi Mardu talu juures n rajamisel Mardu stuudi. Erinevalt ldusturismist, mis ümbrusknna elanikknna peamise täiendava elatusallikana timib sesnselt, ei kasuta stuudi piirknna lduslikku ressursi aktiivselt ja rekreatiivsetel eesmärkidel, vaid tarbib seda kaude kui sbilikku fni lmetööks ning n suunatud eelkõige lme-turistidele. Mardu stuudi timib aastaringselt, rikastades piirknda uuendusliku majandusüksuse ning vaatamisväärsusega. Täpsemalt n Mardu stuudi temaatikat käsitletud peatükis nr. 7.3. Vaata ka kdulehte www.mardu.ee. 5.4.11. Heinamaad ja karjatamine Viimastel aastatel, alates aastast 2004, n Smaa piirknnas aktiivselt tegeletud endiste heinamaade taastamise ning hiljem ka karjatamisega. Avatud n hulgaliselt kauneid vaateid Halliste ja Tõramaa jõgedele ning luhaheinamaadele. Taastatud heinamaade kinnikasvamise vältimiseks n erasektri plt piirknda tdud kümneid veiseid anguseid, herefrde ja Šti mägiveiseid. Tegu n piirknnale mittemaste liikidega, kuid nad n väga vastupidavad Smaa karmidele ja üliniisketele tingimustele ning samas ka külastaja jaks üsna põnev ja atraktiivne vaatepilt. Esimesed lmad, 25 tk, saabusid Tippu 2006. aastal, tänaseks n nende arv piirknnas kasvanud ca 70-ni. 6. KÜLAELANIKE KOOSTÖÖ Kõpu vallas n üheksa küla, neist ainult Tipul n lemas krralik küla arengukava ning n senini lnud ametlikult lemas külavanem. Teistel valla küladel puuduvad nii külavanemad, kui ka arengukavad (2004. aastal kstati valla plt küladele arengudkumendid, need n aga uuendamata). Ldetavasti seetõttu n Tipu külas vaatamata tema väiksusele säilunud mitmed head tavad ja traditsinid. Reeglipäraselt peetakse Tipus jõulupidu, jaanipäeva ja küla talguid. Iga nelja aasta järel timub Tipus külaelanike ja külaga setud inimestele kkkutulek Tere 23
Tipu! (vt ft). Viimane kkkutulek timus 2006. aasta 5. augustil ning see timus viiendat krda. Selle rganiseerisid Kõpu vald ja külavanem, tetas Smaa Sõprade Selts läbi KOP prjekti. Järgmine kkkutulek n plaanitud 7. augustiks 2010. aastal ning seekrd krraldab seda Tipu Lduskl. Peaaegu igal kevadel, viimastel aastatel ka suvisel peridil Tipu Lduskli ja Smaa Sõprade Seltsi eestvedamisel, timuvad talgud, mille käigus krrastatakse klimaja ümbrust, testatakse klimaja pisiremnti, puhastatakse küla luhtasid ja teeservi rämpsust, trmimurrust ning võsast, puhastatakse ja krrastatakse Pauna matkarada. Talgutele n sageli ma õla alla pannud nii Kõpu vald, Smaa rahvuspark, Smaa Sõprade Selts kui ka Tipu Lduskl (vt ftd). Küla väiksuse tõttu aastaid seltsitegevust ega muud elanike kskäimist ei timunud. Tänu Tipu Lduskli tegevuse käivitumisele n viimasel ajal (2009-2010) ühises kstöös ja fndide tel (Kdanikuühisknna Sihtkapital, Vabaühenduste Fnd, saksa sihtasutus Gesellschafter jt) krraldatud hulgaliselt külakslekuid ja mõttetalguid ning erinevaid üritusi, näiteks meepäev (vt ft), jüripäeva tähistamine, Smaa vabatahtlike 10-nes kkkutulek Tipu külas. Nimetatud talgud ja üritused n alati ka külaelanike plt hästi vastu võetud ning elanike aktiivne salemine neis annab tunnistust nende vajalikkusest. Kstööd teiste valla küladega ning väljaspl valda asuvate külade/asulatega ei timu. Ldetavasti külamaja valmimisega seses hakkab erinevate piirknna külade rahvas rhkem ks käima ja ks tegutsema. Sama kehtib ka planeeritud klimaja krundil asunud endise laut-talli taastamise suhtes, kuhu kavandatakse töökja- ja käsitööruumid. Kui n 24
lemas vajalikud infrastruktuurid, siis n data ka nende aktiivne kasutuselevõtt just eelkõige kguknna elanike plt. Ldusklil n plaanis, esialgu külamajas, hiljem ka klimajas ja käsitöökjas, hakata krraldama kõikvõimalikke seminare, klitusi, õpikdasid, ldusõhtuid jm üritusi, kuhu n datud kõik huvilised ka väljasplt piirknda. See hakkab erinevaid kgukndi ja inimesi mavahel siduma ning nende kstööd ja kstegemisi aktiveerima. 7. KÜLA ARENG Küla arengu tagasikäik sai alguse nõukgude krra kehtestamise ajal ning 21. sajandi esimestel aastatel li Tipu küla ilmselt ma kõigi aegade kõige madalamas seisus. Küla li jäänud tühjaks ja suhteliselt eakaks. Tänaseks n külas elama asunud (või n väga sagedased nädalalõpukülalised ) mitmed uued elanikud, nrema generatsini esindajad. Küla jätkusuutlikuse plt räägib ka fakt, et küla keskmes n lisaks püsielanikele - kuus suitsu 14 elanikuga (2004 li viis suitsu 12 elanikuga) - veel seitse majapidamist, mis n krrastamisel või krrastatud ning mida kasutatakse küll peridiliselt, ent kindla järjepidevusega. Küla psitiivseks tendentsiks n kindlasti tõsiasi, et tänaseks ple küla keskmes enam ühtegi talukmpleksi lagunemishus. Teised ümbruskaudsed külad n välja surnud ning vanad talukhad veel vaevalt äratuntavad. Seetõttu n tänaseks Tipu küla piirid veninud märksa suuremaks ning ka Smaa Rahvuspargi Külastuskeskust Tõramaal endise Tõramaa-Kõrtsi talu maadel letakse praeguse Tipu küla alla. Seega ka Tipu ja Tõramaa vahele jäävad endise Piiriküla khad (Mardu, Päästala ning Kupitsa) kuuluvad täna Tipu küla alla. Neist ühes n püsielanik, üks n krrastamisel, kuid hetkel praktilist kasutamist ei leia. Üks majapidamine hetkel sealkandis kasutust ei leia ning n lagunemas. Ülejäänud talukmpleksid Tipu ja Tõramaa vahel n lagunenud ning nende asemedki vaevu leitavad. Kahe endise talukmpleksi varemed, mis asuvad tse Kõpu-Jõesuu maantee ääres, n võsast välja raiutud ning tee pealt märgatavad Männiku ja Väime. Täna n ltust, et küla päris tühjaks ei jää. Kkkuvõtteks võib öelda, et suurem enamus püstiseisvatest elumajadest (ca 80%) leiavad rhkemal või vähemal määral kasutamist. Küla kahjuks räägib fakt, et küla n kaugel asustatud punktidest, seetõttu puuduvad eluks lulised ja vajalikud tingimused, nagu näiteks lasteaed, kl, arstiabi, kauplus jne. Varem käis külas krd nädalas autkauplus, kuid seda teenust enam ei eksisteeri. Seega asuvad lähimad kauplused Kõpus 17 km kaugusel ja Jõesuus 23 km kaugusel. Kuna bussiühendus Kõpu ja Viljandiga n tänaseks päevaks praktiliselt hääbunud, n külaelanike jaks äärmiselt raskesti kättesaadavad peaaegu kõik teenused ning vajalikud kaubad. 25
Ilmselt salt puudulike transprdivõimaluste tõttu n ka infrmatsinivahetus küla ja valla vahel enam kui puudulik. Isiklik transprdivahend n suuremal sal majapidamistest, ent kütust sta saab kõige lähemalt Kõpu alevist, aga aleviskäik ise n elanike jaks juba üsna kulukas. Uute, eriti nrte põlisasukate tulek Tipu külla n raskendatud mitmel põhjusel. Esiteks asub küla kaugel asustatud punktidest, seega laste viimine lasteaeda-kli n kulukas ja kmplitseeritud. Teiseks: khapeal valitseb hetkel tööpuudus, seega tuleks tööl käima hakata kuskil keskuses (Kõpus, Jõesuus, Viljandis vm), see leks väga kulukas. Klmandaks: kõik vähegi elamiseks kõlbulikud eluasemed n leidnud maniku ning enamik neist leiab ka kindlat kasutust. Uuel tulijal peab lema kgukas rahaktt, et suuta mõni kasutuseta majapidamine ära sta või uus ehitada. Psitiivne nähe n see, et viimaste aastate jksul n märgata tunduvat huvi suurenemist maaelu vastu. Kahjuks tänase seisuga ei suuda valdav enamus maaelanikknnast või maaelust huvitatud nred inimesed Eesti riigis uut maja ehitama hakata. Külas tänase seisuga ühtegi ettevõtet ega märkimisväärse sissetulekuga ettevõtjat ei le. Mõningane ltus n uusasukatel, kes ehk tulevikus mõne ttmis- ja/või teenindusettevõtte avavad, näiteks puidutöökja, turismi- ja majutusteenuse, mesindustalu (sellised plaanid n Räksi-Karulaane talu peremehel) vm. Ilmselt kõige suuremad ltused n täna Tipu klimaja taastamisel ja lduskli kmpleksi käivitumisel (lähemalt alapeatükis 7.1.). Lduskli tegevuse käivitumisest huvituvad väga erinevad ühisknnasektrid ning huvigrupid: MTÜ Tipu Lduskl, khalikud elanikud, Smaa Sõprade Selts, Kõpu vald, Smaa rahvuspark, Tartu Ülikl, vabatahtlikud, endised kliõpilased ning ülikli tudengid, kelle praktikabaasiks klimaja kunagi li. Klimaja hne taastamine ja seal tegevuse taaselustamine annaks külaelanikele tööd, tõstaks luliselt küla atraktiivsust, tks külla palju ldushuvilisi ja turiste, kellele makrda saab teenust pakkuda jne. Külast kujuneks esinduslik Smaa rahvuspargi värav ja ma kindla niššiga teadus- ja infkeskus. Seni puudus khapeal ptentsiaal ja aktiiv lduskli käivitamiseks, küla arengu eestvedamiseks, küla ja piirknna turistidele atraktiivsemaks muutmiseks. Küla elanikel n küll visine küla tulevikust ning ma majapidamise arendamisest, puuduvad aga teadmised ja vahendid, sageli ka tahe lukrra muutmiseks ning arengu jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tänaseks n püsivalt Tippu elama asunud mitmeid nri inimesi, kelle eestvedamisel n tegevust alustanud mitmed mittetulundusühingud (Tipu Lduskl, Mardu stuudi), tänu millele datakse juba lähitulevikus märgatavat külastatavuse kasvu (huvilised, erinevad üritused, klitused, seminarid, ldusõhtud, õpikjad jm). Küla arengu ja piirknna atraktiivsuse tõstmise seisukhalt luline bjekt n ka Tees 26
Lasketiiru väljaehitatav kmpleks, mis samamdi kindlustab tulevikus piirknna tuntuse ja külastatavuse kasvu ning pakub khalikku turgu nii tööjõule kui ka teenuste pakkujatele. Lähemalt n kmpleksi vaadeldud alapeatükis 7.2. Küla jätkusuutlikkuse tagamiseks n hädavajalik külaelanike klitamine, et suurendada nende teadmisi ja skusi, et tõsta nende enesetestustahet ja aktiivsust, et neil leks julgust ja tahtmist kaasa rääkida ning kaasa teha. Psitiivne n see, et aastatepikkuse külakslekute ja erinevate ürituste krraldamise tulemusena n märgatavalt kasvanud külaelanike aktiivsus ja kaasalöömine, julgemalt öeldakse välja ma arvamus ja väljendatakse ma tusi. Küla arengu, piirknna külastatavuse ja turisminduse seisukhalt n lulised suuremad ettevõtmised Tipu piirknnas klm käivitunud ja arenemisfaasis levat mittetulundusühingut: Tipu Lduskl, Tees Lasketiir ja Mardu stuudi. Seetõttu käsitletakse nende tegevusi alljärgnevalt eraldi alapeatükkides. 7.1. Tipu Lduskl Mittetulundusühing Tipu Lduskl asutati 2007. aastal. MTÜ Tipu Lduskli põhieesmärgid n vana Tipu klimaja ja selle kõrvalhnete taastamine ning krundile küla- ja lduskli kmpleksi lmine, seal keskknna- ja säästvat arengut tetavate haridusprgrammide krraldamine ja läbiviimine, ldus- ja keskknnakaitseliste seminaride, õppelaagrite ja teiste ürituste krraldamine (vt ft), regini kultuuripärandi kgumisele ja säilitamisele kaasaaitamine, regini territriumil elavate inimeste tetamine ja khalike tdete prpageerimine. Kõpu vallaga sõlmiti 19. jaanuaril 2009. aastal Hnestusõiguse seadmise leping, piiratud asjaõiguste järjekhtademuutmise kkkulepe ja asjaõigusleping. Alates jaanuarist 2009 n Dagmar Hder mittetulundusühingus ametlikult prjektijuhina tööle võetud saksa partneriühingu Mitwelt e.v. kaudu ühingu tetajateringi abil. Ühingu tegevusse n kaasatud partneriühingud MTÜ Smaa Sõprade Selts, Mitwelt e.v. (Saksa-Eesti keskknnaharidusselts) ja Saksa riigi vabatahtlikke kndav rganisatsin Jugendpfarramt der Nrdelbischen Kirche (Freiwilliges Öklgisches Jahr vabatahtlik ök-aasta). Alates 2009.a. augustist n MTÜ Tipu Lduskl eestiplne vastuvõttev rganisatsin kahele saksa vabatahtlikule, kes aitavad ühingu tegevustele kaasa. 27
2009. aastal kstas MTÜ ma arengukava, keskknnahariduskava ja äriplaani, krraldas kahed Tipu küla talgud, 2 külakslekut, Tipu Lduskli arengukava arutelu, Jüripäeva ja meepäeva üritused Tipus, sügissimmani Smaa Rahvuspargi Külastuskeskuses, ravimtaimeklituse piirknna elanikele Energia talus, khalikele ekskursini Eesti Põllumajandusmuuseumisse ja endiste Smaa vabatahtlike kkkutuleku. Trükitud n Tipu küla ja Tipu Lduskli vldikud ning Tipu küla stend, mis infrmeerib külalisi Tipu küla ajalst. 2009. aastal algas ka Tipu külamaja ehitamine endise klimaja puukuuri vundamendile. Esimene ehitusetapp esimese krruse valmimisega lõpeb mais 2010. aastal. Tatletud n tetust teisele ehitusetapile, mille käigus kavatsetakse teine krrus valmis ehitada ja maja sisustada. Maja kasutuselevõtmine n planeeritud 2010. aastale. 2010. aastal n kavas klimajja ja krundile stendide ja näituse kstamine, õppeprgrammide läbiviimine, eesti-saksa keskknnaharidusseminari krraldamine, Tipu küla kkkutuleku krraldamine, Smaa taluarhitektuuri säästva renveerimise klituste läbiviimine, külamajas ldusõhtute ja külaelanike klitamise krraldamine. Edasised plaanid näevad ette maakeldri krrastamise ning peahne renveerimise. Tulevikuplaanides n ka endise laut-küüni taastamine ja sinna käsitöö- ja õpikdade rajamine, maakeldri krrastamine, saun-pesumaja, külalistemaja ning vajalike kõrvalhnete ehitamine. Tipu Lduskli arenguplaanid n täpsemalt kirjeldatud Tipu Lduskli arengukavas ning keskknnahariduskavas, leitavad ka veebikeskknnas www.tipulduskl.ee. 7.2. Tees Lasketiir e. Linnu Tiir Mittetulundusühing Tees Laskurklubi asutati 1. aprillil 2002. aastal eesmärgiga pakkuda eelkõige Viljandimaa, aga ka kgu Eesti jahimeestele ja laskesprdihuvilistele võimalust laskesprdiga tegelemiseks. Samas n lemas ka kõik tingimused tavajahimehele ma laskeskuse parandamiseks ja relvade sisselaskmiseks ning alustavale jahimehele ma esimesteks käeharjutusteks. Lasketiiru kmpleks n mõeldud ka jahimeeste pereliikmetele ning teistele külalistele vaba aja veetmiseks ja ürituste krraldamiseks. Tiirus n krraldatud vabariiklikke ja maakndlikke laskevõistlusi, maaknna jahimeeste kkkutulek, firmade suvepäevi ning muid üritusi. Lisaks asub tiir imekaunis khas Halliste jõe kaldal, mis pakub makrda igale, eriti välismaisele külastajale krdumatuid lduselamusi. Võimalik n ujuda, kasutada lõkkeplatse ja palliväljakuid, tellida kanuumatk, ratsamatk jõe kaldal või giidiga matk Smaal Teess alustati 2001. aastal laskurklubi eestvedamisel lasketiiru kmpleksi 28
väljaehitamist. Alates 2002. aastast n valminud mitmed tingimustele vastavad laskerajad (VSS, jksev põder, jksev siga, kaarrada, sprting), hutust tagavad kaitsevallid ja kuulipüüdjad, köetav khtunikekda, DC-d, lipuväljak, lauad-pingid, mitmed teelõigud, parklad, abihned, sa tänavavalgustusest. Alates 2009. aasta sügisest timub kämpingute valmistamine ja paigaldamine tiiru maa-alale ning tetust n tatletud ka teede ja parklate parendamisele ning väljaehitamisele. Rajamist tavad veel mitmed bjektid ja puhkekha haldamiseks vajalikud kmmunikatsinid. Linnu tiiru lähiümbruses n läbi viidud mürataseme kntrll ning see vastab ettekirjutatud nõuetele. Tutvu ka klubi kdulehega www.teeslk.ee. 7.3. Mardu stuudi MTÜ Mardu stuudi mdustati 2009. aastal. Seni n välja töötatud arengukava 2009-2015 ja ldud ma kduleht www.mardu.ee. MTÜ Mardu stuudi eesmärgiks n rajada Mardu talu 19. sajandist pärinevasse lulist pärandväärtust mavasse aidakmpleksi avatud stuudina töötav, lemaslevat keskknda arvestav, ptimaalsete töövahenditega varustatud ja aastaringselt timivad töökjad kunsti ja disainieriala esindajatele ja huvilistele ma ideede realiseerimiseks. MTÜ Mardu stuudi eesmärk n nii Eestis kui maailmas läbi praktilise tegevuse tutvustada ja lõimida madala ressursikasutusega vähetuntud ja/või hääbuvaid käsitöönduslikke erialasid ja erinevatest materjalidest ja meediumitest tulenevaid uuenduslikke lahendusi. Stuudi keskendub tekstiili, metalli ja ftgraafiaga setud käsitöönduslike tehnikate arendamisele, tutvustamisele, õpetamisele ja ppulariseerimisele. Stuudi n avatud kõigile lmetöötajatele, sõltumata erialast, kui see sbib stuudi üldiste eesmärkidega. Eelisjärjekrras keskendutakse disaini ja rakenduskunsti erialade prfessinaalidele. Läbi ma tegevuse püütakse pakkuda õppebaasi ja tuge disaini, kunsti, rakenduskunsti ja rahvusliku käsitöö üliõpilastele. Stuudi n lme- ja praktikabaas, tetades residente võimaluste piires tehniliste skuste arendamisel. Stuudi tagab lmetöötajatele tööks vajalikud tehnilised tingimused ja materjali; vajadusel ka assistendi ja meistri. Stuudi kasutamine ei le materjali spetsiifikast lähtuvalt piiratud, kui see sbib lemasleva tehnilise baasi, keskknna ja stuudile seatud üldiste eesmärkidega. Stuudi teenusteks n käsitöötehnikate arendamine ja tetamine, pakkudes selleks vajalikke töö-, elu- ja ekspsitsiniruume erinevatele eriala spetsialistidele. 8. TIPU KÜLA SWOT-ANALÜÜS Tipu küla sisemiste tugevate ja nõrkade külgede ning väliskeskknna võimaluste ja htude analüüs n täpsemalt ära tdud alllevas SWOT-analüüsi tabelis. 29
Tabel 1. Tipu küla SWOT-analüüs Tugevused Nõrkused asukht Kõpu-Jõesuu riigimaantee ääres lduslikult kaunis ja puhas elukeskknd kdune mahepõllumajandus Smaa rahvuspargi lemaslu: bjektid, matkarajad, infstendid, turismindus Smaa rahvuspark kui tööandja eeldused turismipiirknnaks saamiseks: matkad, kanuutamine, kalapüük jne. lduslikud ressursid ja maastikuline väärtus: mets, rabad, luhad, jõgi jne lduslik eripära - suurvesi kultuuripärand, -väärtused: rippsild, rehielamud, puitsild, taastatud luhad heinaküünidega kuritegevuse puudumine talundite elumajad praktiliselt kõik kasutusel tugevad küla traditsinid: kkkutulekud, jaanipäev, jõulud, talgud Tees lasketiir & puhkekmpleks n välja arendamisel suurematst keskustest kaugel suurematest teedest kaugel hajaküla infrastruktuuri ja kmmunikatsinida halb seis ja lagunemine, bussiliiklus hõre vähene kstöö ja side teiste küladega, vallaga eestvedaja, liidri puudumine kli ja lasteaeda ple raamatukgu, avalikku internetipunkti ple pdi ple arstiabi ple vabade eluasemete puudus elanike vähene aktiivsus, riskialdisuse puudumine vaba aja kultuurse veetmise võimalused puudulikud elu setus lduslike ludega: suurvesi, sääsed-parmud eraettevõtluse aeglane arengukavas põllumajandus praktiliselt puudub elanike väljaränne, elanikknna vananemine algkapitali puudumine ettevõtluse alustamiseks ja arendamiseks vähe tööd ja tööjõudu sisserännet stimuleerivate töökhtade puudumine elanike väike tulubaas, rahaliste vahendite nappus Võimalused Ohud Fndid maapiirkndadele, prjektide kirjutamine seses EL tulekuga keskknna (ldus, mahepõllumajandus) väärtustamine kasvab, tetussüsteem paraneb Tipu lduskli tegevuse mahukas käivitumine: küla atraktiivsus, töökhad, välistudengid, kstöö kstöö arendamine vallaga, Smaa rahvuspargiga, Smaa Sõprade Seltsiga jt. Organisatsinidega, välistudengitega spnsrite, ka. välisrahastajate leidmine elanikknna suurendamine ja nrendamine eraettevõtluse arendamine turismiptensiaali parem kasutamine EL-i nõuded n liialt kõrged ettevõtluse jaks praeguste rahaliste vahendite võimaluste juures elanike huvi ja aktiivsuse langus ilma uue ettevõtluse tekkimiseta küla hääbub reginaalpliitika n linnakeskne, maapiirknnad huvirbiidist väljas turistide arvu suurenemisega kasvab ka surve ldusele, tuleht, restamine 30
9. KÜLA PUUDUTAVAD ÕIGUSAKTID Tipu küla asub Viljandi maaknnas ja Kõpu vallas ning suurem sa küla territriumist, nimelt 76,2 %, asub Smaa rahvuspargi territriumil, mille valitsejaks n täna Keskknnaameti Pärnu-Viljandi regin ning mille külastuskrraldust rganiseerib Riigimetsamajandamise Keskus. Arvestades eelpltdut ning seda, et küla keskmes asuva endise klimaja baasil, mille manikuks n Kõpu vald, n käivitunud Tipu Lduskli lmine, tuleb kava kstamisel ning tegevuste plaanimisel arvestada mitmete küla ja küla bjekte puudutavate materjalidega ning õigusaktidega. 9.1. Viljandi maaknd Tipu piirknna väljaarendamine turismipiirknnana n ette nähtud Viljandi maaknnaplaneeringus 2005-2010 (vt ka http://mv.viljandimaa.ee/?p=bdy&id=170). 9.2. Smaa rahvuspargi kaitsekrralduskava Seses sellega, et suur sa Tipu piirknnast asub Smaa rahvuspargi ksseisus n Tipu küla arendamine tseselt setud Smaa rahvuspargi kaitsekrralduslike tegemiste ja plaanidega. Smaa rahvuspargi kaitsekrralduskavas, mis ldi aastateks 2000-2010, n ära tdud hulgaliselt tegevusi, mis puudutavad tseselt või kaudselt Tipu küla, sealset lduskeskknda ning turismibjekte. Plaanitud tegevuste seas n tseselt puudutatud muuhulgas: Läti ja Tipu luhtade kui lulise elukeskknna hldamine (KKK 4.2.1.1., timub jksvalt), Läti luhale heinaküüni rajamine (KKK 4.2.1.1.2., valmis 2002.a.), hnete säilitamine (KKK4.2.2.2. - Tipu rehielamud, Pärna reheahi, Pauna ja Auru laastukatused, Tipu klimaja), Tammearu rippsilla remnt (KKK 4.2.2.3.), Tipu muutmine tlmuvabaks ja parklate rajamine(kkk 4.2.4.1.1.), Läti sildade remnt (KKK 4.2.4.1.3. uus suur Läti sild valmis 2007), matkaradade ja laagriplatside hldus (KKK 4.2.4.2.2. timub jksvalt), luhtade pealesõiduteede remntimine (KKK 4.2.1.1.4.) jne.jne. Eraldi n puudutatud Tipu lduskli rajamist (KKK 4.2.4.5.3.), kuid ära n mainitud, et Smaa rahvuspargil sellega seses mingeid khustusi ei lasu. Kaudses mõttes n Tipu piirknda Smaa rahvuspargi kaitsekrralduskavas puudutatud kui lulist seirepiirknda haruldaste flra- ja faunaliikide seisukhalt. 9.3. Smaa rahvuspargi kaitse-eeskiri Kuna suurem sa Tipu küla territriumist n Smaa rahvuspargi ksseisus, siis sellega seses kaasnevad ka mitmed piirangud. Vastavalt SRP kaitse-eeskirjale (ning kehtivatele Lduskaitse- jt seadustele) timivad rahvuspargi ksseisus levas Tipu küla sas mitmed keskknnakaitselised piirangud ja nõuded ehitustegevusele, vee- ja 31
mtrsõidukite liiklemisele, majandustegevusele (k.a. jäätmete ladustamine, väetiste kasutamine), telkimisele, lõkketegemisele, rahvaürituste krraldamisele, lemmiklmaga liikumisele jne. 9.4. Keskknnaamet ja RMK Pärast mitmeid keskknnaalaseid refrme n täna (alates 2009. aastast) Smaa rahvuspargi valitsejaks Keskknnaameti Pärnu-Viljandi regin ning külastuskrraldust testab rahvuspargi piires Riigimetsamajandamise Keskus (RMK). Sellega seses tuleb kõikvõimalike tetuste tatlemisel ja tegevuste plaanimisel ning läbiviimisel teavitada vastavaid ametkndi ning küsida nende arvamust/nõuslekut testatavate tegevuste khta järgides rahvuspargi kaitse-eeskirjas, kaitsekrralduskavas ning kehtivates seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid. 9.5. Kõpu vald Tipu küla kui Kõpu valla sa arengut n käsitletud Kõpu valla arengukavas 2003-2012 (vt ka: http://vv.matti.ee/kpuvv/?id=551). Otsesemalt puudutatakse seal Tipu lduskli lmist ja käsitöökeskuse rajamist Tipu külla PHARE jätkuprjektina. 2006. aastal võttis Kõpu vald Tipu klimaja ja selle krundi Tartu Üliklilt üle ning n sellest ajast alates krundi juriidiline manik. 2009. aasta jaanuaris sõlmiti MTÜ Tipu Lduskliga klimaja krundile 30-aastane hnestusõiguse leping. 9.6. Mittetulundusühing Tipu Lduskl Tipu Lduskl sõlmis 2009. aasta jaanuaris Kõpu vallaga 30-aastase hnestusõiguse lepingu Tipu klimaja krundile, mis sätestab hnestajale seatud khustused ja õigused. Hnetekmpleksi esmase hne esmane ehitusluba tuleb saada 2 aasta jksul ning kgu kmpleks (klimaja, külamaja ja pl-maaaluse keldri) kasutusleping tuleb saada 10 aasta jksul. Muud khustused ja õigused n täpsemalt ära tdud lepingus. Vastavalt Kõpu vallaga sõlmitud Hnestusõiguse seadmise leping, piiratud asjaõiguste järjekhtade muutmise kkkulepe ja asjaõiguslepingule n MTÜ jaks tasuta rentimise tingimused järgnevad: krundil luua keskknnahariduse kmpleks, mis ksneb vähemalt tänasel päeval lemaslevatest hntest (klimaja, puukuur, maakelder); kstada detailplaneering; kahe aasta jksul pärast lepingu sõlmimist saada esimene ehitusluba; 10 aasta jksul saada kmpleksi täielik kasutusluba; rajada vastav infrastruktuur ja parkla. 32
Lepingu lõpetamisel pikendatakse lepingut või vald peab MTÜ-le hüvitama selle lisandväärtuse. Alternatiivselt n MTÜ-l võimalus krunt vallalt välja sta. Tipu Lduskli arengukava 2009-2015 ja keskknnahariduskava n leitavad kdulehel: http://www.tipulduskl.ee/mtu-tipu-lduskl/meie-kavad/. 10. KÜLA VAJADUSED Kuna Tipu küla n nii ma elanike arvu ja vanuse kui ka majandusliku külje plest üsna kesises seisus, siis n tänaseks eelkõige väliste jõudude ja ressursside abil käima lükatud küla arengut kiirendavad tegevused. Allpltdud vajadused ja prbleemid kerkisid esile küla kslekutel 2003-2010 ning töökslekutel valla ja rahvuspargi esindajatega, külaelanikega, uusasukatega ning ümbruskaudsete ärimeestega. Küla elanikud ma vajadusi avalikult väljendanud ei le, seda tehti ühises kstöös khalike MTÜde eestvedamisel 2009. aastal, mil vallale edastati ühine pöördumine tähelepanu võitmiseks ning vallaga paremale kstööle ltes. Tipu piirknnast tuleb kujundada ldusharidus-, inf- ja turismikeskus, Smaa rahvuspargi värav. Sellest n huvitatud nii küla elanikknd, Smaa rahvuspark, Tartu Ülikl, Kõpu vald, ümberkaudsed ettevõtjad kui ka teised huvilised. Kõik see eeldab aga mitmesuguste küla elanike isiklike eluliste ning küla arenguks vajalike arenguvajaduste lahendamist; mitmete tegevuste läbiviimist; kslekute, ümarlaudade ja arutelude krraldamist (vt ft), prjektide kirjutamist ja läbiviimist. Tänaseks n leitud MTÜde näl ptentsiaal vajalike tegevuste rganiseerimiseks, arengu eestvedamiseks ja lduskli haldamiseks. Et küla muuta elujõuliseks ning ühtlasi ka atraktiivseks, tuleb võimaluste piires maksimaalselt ära kasutada khaliku elanikknna ptentsiaal, khalik traine, lduslikud ressursid ja võimalused; küla elanike jaks tuleb luua võimalused ma tulubaasi suurendamiseks ning neile luua võimaluse piires uusi töökhti. Hädavajalik n külaelanike klitamine nende ettevõtlikkuse suurendamiseks, samas n vaja klitada ka klmanda sektri esindajaid nende teadlikkuse ja skuste edasiseks arendamiseks. Tugeva ja jätkusuutliku küla eelduseks n kasvav kstöö erinevate sektrite vahel, eelkõige khalike elanike ja klmanda sektri esindajate ning valla töötajate vahel. Arendada tuleb ka kstööd erinevate rganisatsinide ja ettevõtjate vahel: üksteise prmmine, külastajate vahetamine, teiste teenuste pakkumine (turismiteenused, titlustamine, majutus), teiste tdete müük jne. 33