Oktoober 2007, nr.9 INFOLEHT Meie tegemised Kiievi toidumessil Eestil parima kujundusega stend Ave Kingu, EPKK kvaliteedijuht Kiievis toimus 30. oktoobrist 2. novembrini 10. rahvusvaheline toiduainetetööstuse mess World Food Ukraine 2007. Messil olid esindatud kõik toiduainetööstuse valdkonnad, ka jookide tootmine. Lisaks näidati - pakuti toiduainetööstustele mõeldud seadmeid ja pakendeid, esindatud olid ka logistikateenuseid pakkuvad ning kaupluse sisustust müüvad firmad. Aastate lõikes on WFU-st osa võtnud väga palju erinevaid riike kogu maailmast. Sel aastal oli riigi tasemel esindatud Saksamaa, India, Sri Lanka, Tai, Läti, Eesti, Holland jt. Ukraina turgu peetakse arenevaks ja kasvavaks turuks. Majandus areneb seal jõudsalt, näiteks peetakse sealset müügiturgu suuremaks kui Prantsusmaad. Ukraina elanikkond 2005. aasta andmetel oli natuke üle 47 miljoni inimese, see on suurem kui näiteks Hispaanias. Seni WFU-l osalenud ettevõtete kogemus kinnitab, et tegemist on väga soodsa, suurte võimalustega toiduturuga, esile on tõstetud potentsiaalsete koostööpartnerite väga kiiret reageerimist pakkumistele. Eelmise aasta messil oli 197 eksponenti 14 maalt. Külastajaid käis 7500, neist 5000 jae- ja hulgikaubanduse ostuspetsialisti. Ukraina toidusektor areneb väga kiiresti. Pidevalt tuleb juurde uusi super- ja hüpermarketeid, tarbijad otsivad üha sagedamini kõrge kvaliteediga tervislikku toidutoodet. Saime messil ka kõrge tunnustuse osaliseks. Messi korraldajad Premier Expo ja International Trade Exhibitions Group (ITE) autasustasid Eesti stendi kui kauneima kujundusega stendi messil, märkides ära maitsekat disaini ja kvaliteetset teostust. Messist osavõtu korraldas Eesti toiduainete tootjatele Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda koostöös põllumajandusministeeriumiga. Eesti stendil esitlesid oma toodangut Balbiino, Uvic, Valio, Sireli Mesindustalu, Raismiku Talu, Werol ja VGA Kaubandus. Eesti 56-ruutmeetrine stend oli kujundatud eesti toidu värvides, kaunite loodusfotode ja rahvusvärvidega. Kujunduse autor on EPKK kauaaegne koostööpartner disainer Marju Liigand. Stendi ehitas üles Taveco Disain. 1
ANUGA suurim rahvusvaheline toiduainetööstuse mess Annika Raun, EPKK projektijuht 13. 17. oktoobrini 2007 toimus Saksamaal Kölnis rahvusvaheline toidumess ANUGA. Tegemist on üle aasta toimuva maailma suurima toiduainetööstust hõlmava ja tutvustava messiga, kus 304000 ruutmeetril oli oma esindusega väljas 6607 eksponenti 95 erinevast riigist. Neist 83 protsenti olid väljastpoolt Saksamaad. Kokku käis nende päevade jooksul messilt läbi ca 163 000 külastajat 175 riigist, kellest alla poole olid kohalikud. Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoda koostöös põllumajandusministeeriumiga korraldas Eesti ettevõtetele ühisstendi. ANUGA toidumess oli rahvusvahelisem kui kunagi varem, lisaks Euroopa riikidele olid esindatud nii USA, Kanada, Lõuna-Ameerika kui ka Aasia maad. Kohal olid Tai, India, Jaapani ja Hiina eksponendid ning külastajad. ANUGA toidumessi moto oli sel aastal Taste the Future (Tuleviku maitse). Mess ise jagunes kümneks temaatiliseks alamessiks: fine food (delikatesstooted); frozen food (külmutatud toit ja jäätisetooted); meat (liha ja lihatooted); chilled food (kalatooted, värsked puu- ja juurviljad, salatid); dairy (piim ja piimatooted); bread and bakery (pagaritooted); hot beverages (kuumad joogid); drinks (joogid); cateringtec (toitlustusettevõtete tehnoloogia ja tehnika); retailtec (kaubanduse tehnoloogia ja tehnika); organic (mahetooted). ANUGA raamprogramm sisaldas kokku üle 50 erineva ürituse, sealhulgas rohkesti esitlusi, toodete degusteerimisi, workshoppe ja seminare. Iga messi päev oli pühendatud ühele regioonile või tootegrupile. 13. ja 14. oktoobril oli peatähelepanu suunatud Aasia regioonile. 15. oktoober oli aga nn. Chilled Food Day, kus tutvustati kalatooteid, värskeid puu- ja juurvilju ning salatiteid. 16.oktoober oli Ida- 2 Euroopa riikide päev, erilise tähelepanuga Venemaale ja viimane messipäev, 17. oktoober oli täis erinevaid seminare ja foorumeid. Eesti esines ANUGAl ühisstendiga kolmandat korda, üldse aga osalesid Eesti ettevõtted sel suurmessil juba kaheksandat korda. Meie 125- ruutmeetrine stend oli neljas erinevas hallis ja seal esitles oma toodangut 10 ettevõtet. Piima- ja piimatoodete hallis olid oma toodetega väljas PÜ E-Piim, kes tutvustas juustusid ja piimapulbreid, ning AS Rakvere Piim, kelle sortimenti kuulusid erinevad piimatooted jogurtid, juustud, kodujuustud. AS Onistar eksponeeris oma tooteid jookide hallis, kus lisaks toodete tutvustamisele kohtuti erinevate äripartnerite ja uute huvilistega. Y2K, Old Thomas de Luxe, Y2K Mix Drinkide tootesari ja lauavesi Coral on kaubamärgid, mida ANUGAl esitleti mitmendat aastat. Uueks tooteks oli tänavu liköörisari, mida Eestis veel poest osta ei saagi, hoopis Lätist ja Leedust. UVIC, Balbiino ja Saarek mahtusid ühisele stendile külmutatud toidu ja jäätisetoodete hallis. Külmutatud metsamarjade ja seentega kauplev Saarek on ANUGA messil osalenud juba 1995. aastast alates. Tänavune mess oli neile partneritega kohtumise paigaks ning oma toodangu meeldetuletamiseks. UVIC oli väljas pelmeenide, frikadellide, kotlettide ning hakk-
lihaga, AS Balbiino oli esindatud jäätistega. Lisaks uutele kontaktidele värskendati juba olemasolevaid sidemeid. Delikatesstoodete osakonnas olid eestimaist toodangut tutvustamas astelpajukasvatajad OÜ Berry Farming moosi, mahla, müsli, seemneõli, kibuvitsasiirupi, astelpaju likööriga, ja OÜ Tervix - marmelaadi, siirupi, tinktuuri, pulbri, salvi ja eeterlike aromaatõlidega. Lisaks neile olid tooteid tutvustamas V.G.A. Kaubandus ja Polar Sun Products. Esimene oli väljas vinnutatud veiseliha snackidega ja teine sojatoodetega. Eesti stendi kujunduse tegi disainer Marju Liigand, ühendades nelja erineva halli boksid ühise, eesti toitu tutvustava läbiva joonega. Messistendid ehitas valmis Bruster OÜ. Kõik messil osalejad said palju kontakte ja tõdemuse, et oma toodangut tuleb tutvustada messilt messile ja aastast aastasse, alles siis hakkavad partnerid tootjat tõsiselt võtma. Arvestades Eesti väliskaubandusbilansi jätkuvat negatiivset seisu, on messidel käimine ülioluline, et Eesti tootjatele anda võimalus oma toodete tutvustamiseks ja seeläbi ka ekspordiks. Eesti teraviljakasvatajad jälle kehvemas seisus Olav Kreen, EPKK juhatuse liige EPKK teraviljatoimkond tõdes, et lisaks lõunanaabritest väiksemale hektaritoetusele ja kehvemale kliimale, on Eesti põllumehe jaoks sellel sügisel teravilja kokkuostuhinnad olnud madalamad kui Lätis, Leedus või Poolas. Eesti teraviljakasvatajaid ja kokkuostjaidtöötlejaid ühe laua äärde koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna istung peeti 1. novembril Tartus. Ehkki saaginumbrid on sellel aastal varasematest aastatest kõrgemad, tekkis ühiselt statistikat uurides ja olukorda vaagides mõningaid küsimusi, mida omavahel üritati selgitada. Tervikuna on Euroopa Liidus teravilja kogutoodang võrreldes eelmise aastaga pisut langenud, aga kõigile teada oleva teraviljade hüppelise hindade tõusu põhjus on siiski pigem maailmaturul toimuv. Seal on mõjutajatena Aasia riikide ja varasemate arengumaade poolt tulenev suurenenud teraviljanõudlus, ebasoodsad ilmastikuolud paljudes teraviljatootmispiirkondades ning teraviljade kasutamise suurenemine biokütuste tootmiseks. Huvitav oli võrrelda rapsi ja nisu tulevikuturge, kus uue aasta saagikoristuse järgselt planeeritakse teraviljale olulist hinnalangust, aga rapsi hinna arvestatavat langust futuuridega kauplemine ette ei näita. Samuti on üllatav, et vastupidiselt levinud seisukohale nagu poleks Eesti tingimused sobivad teraviljatoomiseks, on Eesti muutunud teravilja eksportivaks riigiks. Ja ka toiduvilja kvaliteediga on kokkuostjad üldjuhul rahul. Teraviljakasvatajad polnud loomulikult rahul nähes, et vilja kokkuostuhinnad on Eestis olnud väiksemad kui Lätis, Leedus või Poolas. Ehkki meie siin saame vähem toetusi ja ka kliima on raskem, tõusis kokkuostuhind põhja suunast lõunasse. Lätis ja Leedus oli küll hinnatase sarnane, aga Poolas oli hind ka neist riikidest oluliselt kõrgem. Et ühisturg ei ole hindu stabiliseerinud, peab kusagil olema tegu turutõrkega. 3 Põhjuseid tuli välja mitu. Ühelt poolt Eesti väiksus, mis ei võimalda saada suuri koguseid konkurentsi-võimeliseks kauplemiseks välisturgudel. Osa põllumehi fikseeris hinna kevadel, kui keegi ei suutnud sellist hüppelist hinnatõusu prognoosida, teatud kogusele müüdavale viljale. Eestist müüdi see vili sama hinna-tasemega Euroopas edasi, kuna põllumeeste kasvanud oskuste ja paranenud tehnoloogiate tõttu oli juba siis ette näha saagikuse tõusu. Aastast aastasse on Eesti põllumeeste jaoks probleem rahanappus sügisel, mis sunnib toodangut müüma madalate hindadega kohe koristuse järgselt. Teine, sama valus küsimus on laopindade nappus. Selle lahendamiseks oodatakse pikisilmi tuge avanevatest maaelu arengukava toetusmeetmetest. Jätkuvalt oli üleval teema, et kas teravilja hind ka Eestis ei võiks olla otseselt seotud börsil noteeritud hindadega, nagu see toimub rapsi puhul? Selles osas tuleb siiski veel selgitada börsil kaubeldavate koguste hindu ja tegelikult ostetava vilja hindu ning jälgida arenguid teistes riikides. Teravilja sekkumisvarudesse kokkuostmise lakkamisel peaks siiski leidma ühisturul kõigile mõistetava hindade võrdlemise mehhanismi. Turu iseregulatsiooni juures on oluline ka turu läbipaistvus. Nii peame ka EPKK poolt tunnistama, et ehkki uuendame hindu puudutavat infot pidevalt kodulehel www.pikk.ee valdkonna turuinfo all, ei ole seal kajastatu jõudnud põllumeesteni. Mõned ajakirjan-duses avaldatud artiklid pole tekitanud veel arusaamist operatiivse hinnainfo omamise vajadusest müüki pla-neerides. Seetõttu püüame edaspidi kaasata ka konsulente rohkem sellelaadilise info levitamisse ja püüame senisest enam suunata inimesi avaldatud infot kasutama. See aitab teha tarku müügiotsuseid ja nii teenida raha ka põllumeestele.
24.oktoobril kogunesid piirkondlike nõuande- ja teabekeskuste töötajad, keskustega seotud konsulendid ning koostööpartnerid Võrumaal asuva Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi seminarisaali. Kahepäevase kokkusaamise eesmärk oli vahetada kogemusi ning anda panus nõuandesüsteemi arengukava koostamisele. Võru, Põlva, Valga, Tartu ja Viljandi maakonna nõuandekeskuste esindajad andsid ülevaate nõuandealasest tegevusest. Tutvustati keskusega seotud inimesi, pakutavaid teenuseid, klientide profiili, toodi välja lähituleviku väljakutsed ja lahendamist vajavad probleemid. Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskusest tegi ettekande teemal Maaeluvõrgustik: eesmärgid ja võimalused. Lõunapausil võtsid teabepäeval osalejad oma-vahel mõõtu luuaviskes. Esimese päeva lõpetas nõuandeteenistuse arengukava seminar. Rühmatööde tulemusena jagati tegevused, mille täitmise eest vastutab vastavalt kas koordineeriv keskus, piirkondlik nõuandekeskus ja/või põllumajandusministeerium. Pärast ajurünnakut tehti üheskoos ringkäik nõiariigi territooriumil ning autasustati luuaviske esikolmikut nii meeste kui naiste arvestuses. Parimaks luuaviskajaks tunnistati meestest Arvo Aller Viru Nõuandekeskusest ning naistest Jekaterina Näälik EPKK koordineerivast keskusest. Teabepäevad nõiariigis Mariann Maasi, EPKK teabeleviteenistuse juht 25. oktoobril alustati päeva EKÜ-EPKK-MAI nõuandetoodete arendamise koostööprojekti tutvustamisega. Ülar Loolaid Maaelu Arengu Instituudist ja Merry Aart-Jüriado EPKK nõuandeteenistusest rääkisid teemal Nõuandetoode - milleks on see vajalik ning juhendasid rühmatööde läbiviimist nõuandetöös kasutatavate abivahendite ja programmide väljaselgitamiseks. Järgnevalt tegid nõuandeteenistuse juht Lemmi Maasik, finantsmajanduse valdkonna koordinaator Ly Lobjakas ning taimekasvatuse valdkonna koordinaator Jekaterina Näälik kokkuvõte nõuandeteenistuse III kvartali tööst ning tutvustati IV kvartali tegevusi. Samuti tutvustati uuest aastast rakenduvat PIKK portaali sündmuste kalendri laiendust planeerimiskalendrit, mille abil on võimalik üleriigiliste- ja maakondlike infopäevade, koolituste, põllumajandusja maaelu valdkonna sündmuste toimumise kuupäeva valida ning broneerida, et vältida sarnase teema, toimumiskoha ja sihtrühmaga ürituste korraldamist samal päeval või nädalal. Kahepäevase ürituse lõpetas Anne Luik Eesti Maaülikoolist, kes selgitas geneetiliselt muundatud kultuuride olemust ja nendega seotud riske. Enne lahkumist tantsiti koos nõid Uhtiga nõiariigi traditsioonilist nõiatantsu ning märgiti järgmise kahepäevase kohtumise ajaks 13.-14.detsember. Nõuandeteenistuse Nõukoda sai kokku Lemmi Maasik, EPKK nõuandeteenistuse juht Nõuandeteenistuse nõukoda on nõuandeteenistust koordineeriva organisatsiooni nõuandev organ, kus on esindatud Eesti Konsulentide Ühing, Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant, Eesti Maaturism MTÜ, Eesti Maaviljeluse Instituut, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, EV Põllumajandusministeerium, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Nõuandekeskused, põllumajanduseriala õpetav kutseõppeasutus. Nõukoja ülesanne on nõuandetegevuse arengu suunamine läbi nõuandeteenistuse jälgimise, analüüsimise ja hinnangute andmise, ettepanekute tegemise nõuandeteenistuse edasiseks arendamiseks. Nõukoja liikmete ülesandeks on objektiivselt informeerida esindatavaid organisatsioone ja avalikkust nõuandeteenistuse arengutest. 4 Oma esimesele koosolekule koguneti Tartusse EPKK Koordineeriva Keskuse ruumidesse. Koosoleku juhataja Olav Kreen selgitas Nõukoja eesmärki nõuandeteenistuse arendamisel partnerite kaasamise ja tegevustest teavitamise meetodina ning avaldas soovi, et nõukoda jätkaks oma tööd ka juhul, kui nõuandeteenistuse koordineerimine peaks poliitilise otsustuse tulemusena viidama EPKK juurest ära. EPKK nõuandeteenistuse juht Lemmi Maasik tegi ülevaate koordineeriva keskuse poolt tehtud tööst nõuandesüsteemi arendamisel ning IV kvartali plaanitavatest tegevustest. Nõukoja liikmed soovitasid jätkata arendustööd ja EPKK kaudu riigieelarvest finantseeritavaid skeeme: lihtsustatud nõustamine, praktikatoetus ja konsulentide alustasu. EPKK teabelevi juht Mariann Maasi tutvustas teabelevi süsteemi olemust ja selle aasta tegevuste ja
tulemuste statistikat ning IV kvartali tööülesandeid. Nõukoda soovis, et jätkuks nõuandesüsteemi ja teabelevisüsteemi ühine arendamine ning senisest enam kaasata sellesse töösse erialaorganisatsioone. EPKK maaelu arengu valdkonna koordinaator Merry Aart-Jüriado andis ülevaate nõuandesüsteemi arengukava koostamise ajaloost, teostatud tegevustest ja hetkeseisust. Arengukava on süsteemis osalejate omavaheliseks kokkuleppeks nõuandesüsteemi tegutsemise eesmärkides ja sinna jõudmise teedes ning määrab kogu süsteemi jätkusuutliku arengu. Novembris on plaan saata Arengukava tööversioon kõikidele oma partneritele ettepanekute tegemiseks. Aasta lõpuks esitatakse Arengukava põllumajandusministeeriumile. Ühise arutelu tulemusena otsustati, et EPKK ja PRIA korraldavad eraldi kohtumise nõuande-süsteemi ja PRIA tulemuslikuma koostöö planee-rimiseks ning EPKK otsib võimalusi koostööks informatsiooni ja teadmiste saamiseks sisendite müügifirmadest, säilitades 100% neutraalsuse nende kõigi suhtes. Järgmine Nõuandeteenistuse Nõukoja koosolek toimub 2008. aasta jaanuaris. Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamisest Ene Kärner, EPKK Brüsseli esinduse juht Euroopa Komisjon seadis 2005. a ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise eesmärgiks välja selgitada ja lahti saada tarbetust bürokraatiast. ÜPP lihtsustamist käsitletakse kahes osas: tehniline ja poliitiline lihtsustamine. 16. oktoobril 2007 korraldas DG Agri seminari, kus anti ülevaade senise tegevuse tulemustest ning eesseisvatest ülesannetest. Senise töö tulemusena tehnilise lihtsustamise osas on komisjonil valminud ühtne turukorraldus (Single CMO), mis asendab seniseid 41 põllumajandussektoreid reguleerivat õigusakti. "ÜPP lihtsustamise tegevuskavas" esitatud 37 eesmärgist on tänaseks täidetud 17. Ettevalmistamisel on komisjoni teatis, nn "Acquis Communitaire'i puhastamisest", s.o loetelu koostamine ELi vananenud seadusaktidest. ÜPP poliitiline lihtsustamine hõlmab puu- ja köögiviljasektori reformi, samuti komisjoni raportit ristvastavusnõuete kohta. Nõukogule kinnitamiseks on esitatud otsetoetuskavasid käsitleva regulatsiooni 1782/2003 muudatusettepanek. Jätkub veinireformi arutelu. Lihtsustamist toetavate tegevustena on kokku kutsutud liikmesriikide ekspertgrupid. Komisjon on vastu võtnud programmi vähendada administra-tiivkoormust 25%, mis DG Agri jaoks hõlmab vald-kondi nagu otsetoetuste süsteem (regulatsioon 1782/2003), ekspordiload (reg 1291/2000) ja veiseliha märgis-tamine (1760/2000). 2006. a alustati uuringut otsetoetuste süsteemi poolt tekitatava administratiiv-koormuse kohta liikmesriikides. 5 ÜPP lihtsustamine on keeruline ülesanne - arvestada tuleb erinevaid tingimusi liikmesriikides, turu nõudeid ning poliitilisi kompromisse. Edasiseks lihtsus-tamiseks kaalutakse DG Agris järgmisi võimalusi: horisontaalsete reeglite kehtestamine - kõik põllumajandussektorid tuua n-ö ühe mütsi alla, mis muudaks reeglid lihtsamaks, selgemaks ja ligipääsetavamaks; "rohkem subsidiaarsust" - liikmesriikidele anda rohkem võimu reeglite kehtestamisel, kuid sealjuures võib tekkida oht ELi ja liikmesriikide reeglite dublee-rimisele; isereguleerimine ja kaasreguleerimine - turul tegutsejad otsustavad ise reeglite üle, kuid on küsimus, millisel määral; reeglite muutmine administratiivkoormuse vähendamiseks - on küsitav, kas sealjuures suudetakse täita poliitilised eesmärgid ning kas see tuleks odavam. Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal ja Itaalias läbiviidud otsetoetuste süsteemi puudutava administratiivkoormuse uuringu esialgsel analüüsil selgus, et Euroopa Liidu roll administratiivkoormuse suurendamisel on suhteliselt väike, põhiosa koormusest tuleneb liikmesriigi enda kehtestatud reeglitest. Farmeritele palju peavalu valmistavad ristvastavusnõuded otsest koormust ei põhjusta, kuna reaalset kontrollimist toimub harva. Siiski on süsteemi võimalik paljuski parandada ning 25% administratiivkoormuse vähendamine on realistlik eesmärk. ÜPP lihtsustamise edasisele tõhustamisele aitab kaasa aktiivne dialoog liikmesriikidega. Häid mõtteid ja ettepanekuid ei tasu enda teada jätta.
Kokkade maailmameistrivõistluse Global Chef Challenge Põhja-Euroopa regiooni finaalvõistlus Ene Ojaveski, Eesti Peakokkade Ühenduse tegevjuht Tallinnas 12. toidumessi raames esimest korda peetud kokkade maailmameistrivõistluse Global Chef Challenge Põhja-Euroopa regiooni finaalvõistluse võitis norralane Tom Victor Gausdal. Regiooni kuulub kokku 16 riiki, millest võistlustel osales 13. Eriti hästi läks Põhjamaade kokkadel, kes kõik jõudsid kuue parema hulka. Gausdalile järgnesid paremusjärjestuses Carina Brydling Rootsist, Pamela Fowlis Shotimaalt, Olli Kolu Soomest, Thorsten Schmidt Taanist ning Aegir Fridrikson Islandilt. Ka Dansukkeri parima magustoidu valmistajatele mõeldud eriauhinnad läksid esikolmikusse jõudnud kokkadele. Kuigi parim toidu ja veini kokkusobitaja oli Kaspars Jansons Lätist, siis üldises paremusjärjestuses Balti riikide kokkadel seekord etteotsa pääseda veel ei õnnestunud. Eestit esindanud Beer House i kokk Dimitri Rooz oli pärast võistlust rahulolev, kuigi ise esimeste hulka ei pääsenud. "Väga väärtuslik kogemus. Kokanduse stiil Balti riikides ja Põhjamaades on veel väga erinev. Märkasin seda juba siis, kui võistlusteks valmistudes harjutasin Soome parimas restoranis Chez Dominique ja Põhjamaade parimas, Kopenhaageni restoranis Noma, kommenteeris Dimitri Rooz. Global Chef Challenge'i maailmafinaal toimub 2008. aasta mais Dubais. Tallinnas Põhja-Euroopa regioonist esikohale tulnud norralane Tom Victor Gausdal võistleb seal USA, Jaapani, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Küprose ja Hollandi kokkadega. Võistluste korraldajaks oli Eesti Peakokkade Ühendus ning suurtoetajateks Electrolux, DanSukker, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, EAS, Eesti Päevaleht, Figgjo, Rakvere Lihakombinaat, Santa Maria, HoReCa Service, Kaupmees & Ko, Farmos Baltics, Profexpo, VinUnic Estonia ja Tridens. Noorkokk 2007 Indrek Kivisalu, Vabariigi presidendi kantselei peakokk Selle aasta sügise alguses kuulutas Eesti Peakokkade Ühendus koostöös Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojaga välja järjekordse võistluse Noorkokk 2007. Võrreldes eelmiste võistlustega muudeti võistlusjuhendit rangemaks. Eelnevate aastate kaheliikmeliste võistkondade asemel võistlesid sel sügisel tulevased kokad individuaalselt ning kahe roa asemel valmistati kolm rooga. Seda põhjusel, et võimalusel saaks Noorkokk võistluse võitjaid üles astuda ka rahvusvahelistel võistlustel. Ka roogade eestipärasust hinnati sel aastal märksa rangemalt. Eelvoorus pidi iga võistleja mõtlema välja road lähtudes eesti köögi temaatikast, kirjutama toorainete kalku-latsioonid ning tehnoloogia ja samuti lisama roogade pildid, et zhürii saaks hinnata toidu väljapanekut. Tähtajaks laekus 12 tööd Tallinna, Tartu, Kuressaare, Haapsalu, Jõhvi, Kehtna ja Narva erialakoolides õppivatelt õpilastelt. Eelvooru zhürii koosseisus Sirje Rekkor (EHTE), Kristi Tüvi (Tallinna Teeninduskool), Eero Kippa (Wunderbar), Rudolf Visnapuu (restoran Dominic ) 6 ja Indrek Kivisalu (Vabariigi Presidendi Kantselei) otsustas pimehindamise käigus 8 parimat finaali pääsemiseks: Maria Stulova, Tatjana Dolgopostova, Paap Pihelgas, Tamara Zhamgarjan, Malle Saarmaa, Triin Soots, Ailen Ojamaa ja Ahti Haandi. Töödes olid põhilised vead menüü vähene seotus eesti köögiga või selle põhjendamine, aga samuti ka eksimused või ebatäiuslikkus tehnoloogias, mõistetes ning väljapaneku vead. Finaal toimus Tallinna Toidumessil 31. oktoobril. Võistlejatel tuli valmistada kogu eelvoorus kirjeldatud menüü praktikas. Finaliste oli hindama saabunud zhürii koosseisus Jarmo Huuhtanen (Soome, Electrolux), Janis Ðiliniks (Läti Kokkade Klubi), Gissur Gudmundsson (WACS-i Põhja-Euroopa regiooni president), Christen Agu (Aasta Kokk 2006), Siret Dreyersdorff (EPKK) ning boksi-kohtunikuna Vello Kiviberg (restoran C est la vie ). Võistlus oli väga tasavägine. Esikoha võitis Ailen Ojamaa Kehtna Majan-dusja Tehnoloogiakoolist, teise koha Malle Saarmaa ning kolmanda Tatjana Dolgopostova, mõlemad Tallinna Teeninduskoolist.
EPKK Tallinna Toidumessil Annika Raun, EPKK koolitoidu projektijuht 31. oktoobrist 2. novembrini toimus 12. Tallinna Toidumess, mis on Eesti suurim ja pikima traditsiooniga toitlustuse ja toiduainetööstuse mess. Baltimaade ühele suurimale toiduala professionaalidele mõeldud ja üle aasta toimuvale messile lisas kaalu programm, mille raames toimus mitmeid eri tootevõistlusi ja kutsealakonkursse, seminare ja esitlusi. Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda korraldas erinevatele ettevõtetele ühisstendi, mille läbivaks ja ühendavaks jooneks oli Eesti Toidu sümboolika. Ühisstendil osalesid sel korral 10 ettevõtet. Astelpajukasvatajad Berry Farming OÜ ja Tervix OÜ pakkusid erinevaid astelpajust valmistatud tooteid. Berry Farming üllatas sel korral alkoholivaba astelpajuglögiga, mida pakuti tavapäraste toodete - moosi, müsli ja likööri - kõrvale. Tervix on spetsialiseerunud erinevate astelpajust valmistatud pulbrite, salvide, marmelaadide valmistamisele, mida ka edukalt tutvustati. Kommide ja vahvlitega oli väljas Vahvlivabrik OÜ, kelle toode Piparkoogivahvel glasuuriga pälvis Jõulutoode 2007 võistlusel pagaritoodete kategoorias Parima piparkoogi nimetuse. Piimatooteid pakkus Saidafarm AS, kellele ühel päeval oli abiks ka Piimapreili Mirjam Pikkmets. Liha ja lihatooteid tutvustasid Rey AS, OÜ Saaremaa Lihatööstus ning Vastse Kuuste Lihatööstus. Norman Ravimtaimed OÜ oli väljas suurepärase taimetee valikuga ning AS Salvest erinevate suppide, kastmete ja salatitega. Türi Tehnika- ja Maamajanduskool tutvustas õppimisvõimalusi erinevatel erialadel. Lisaks ühisstendi organiseerimisele aitas EPKK kaasa erinevate, messi raames toimuvate konkursside korraldusele Noorkokk 2007, Parim koolisöökla 2007 lõppvoor ja Global Chef Challenge Põhja Euroopa finaal. Samuti aidati koos Tervise Arengu Instituudiga korraldada seminari Koolitoit lihtne ja tervislik. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ühisstendi kujundas Marju Liigand, stendi ehitas üles Bruster OÜ. Parima koolisöökla konkursi võitis Kivi-Vigala Põhikool Annika Raun, EPKK koolitoidu projektijuht Tallinna Toidumessil selgus konkursi Parim koolisöökla 2007 võitja, kelleks osutus Rapla maa-konnas asuv Kivi-Vigala Põhikool. Võitjate naiskonda kuulusid Katrin Klimenko ja Rutt Rasva. Zhürii esimehe Vello Kivibergi sõnul sai võitjate puhul määravaks nende töö tulemuse stabiilsus: võrdselt head olid nii kõik nende poolt valmistatud road kui ka kokkade töö köögis. Eraldi äramärkimise osaliseks said Kivi-Vigala Põhikooli kokad ka pearoa kõrvale valmistatud kõrvitsa-puuvilja salati eest. Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja konkursi Parim koolisöökla 2007 peaeesmärk on propageerida tervislikku koolitoitu. Konkursi parimate näidete varal innustatakse koolitoitlustajaid oma tööd (retsepte, kvalifikatsiooni jm) mitmekesistama ning täiendama ja parandama kooli-toidu kvaliteeti. Konkursiga tõmmatakse koolitoidu temaatikale positiivset ühiskondlikku tähelepanu ning tunnustatakse 7 koolisööklaid ja -personali. Konkursil võisid osaleda kõik Eestis asuvate koolide sööklad. Parima koolisöökla selgitas välja professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev zhürii. Hinda-misel võeti arvesse kokkade professionaalsust, eine uudsust, välimust, toidu sobilikkust, maitset ning eine võimalikku valmistamist reaalselt koolitingimustes. Professionaalse zhürii esimees oli restorani C ést La Vie peakokk Vello Kiviberg ja võistlust modereeris Martti Koppel, restorani Fahle peakokk. Teised zhürii liikmed olid TTÜ Toiduainete Instituudi assistent Sirje Jaansoo, Tallinna Ülikooli dotsent Kaie Pappel, Eesti Põllumajandus-Kauban-duskoja projektijuht Annika Raun ja Andrea Kalluste Eesti Õpilasesinduse Liidust. Konkursi finaali pääsesid kuus kooli, nende hulgas olid lisaks võitjale veel Jüri Gümnaasium, Kosejõe Kool, Mammaste Lasteaed-Algkool, Pai-kuse Põhikool ja Saku Gümnaasium. Parim kooli-söökla kuulutati välja teist aastat järjest.
EPKK SÜGISESED FOORUMID LIHAFOORUM 20. novembril kell 11 Roosna-Alliku mõisas MAAELUFOORUM 29. novembril kell 11 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis PIIMAFOORUM 6. detsembril kell 11 Paide Kultuurikeskuses Lisainfo: www.epkk.ee Aasta Põllumeheks valiti seakasvataja Ermo Sepp Maalehe ja EPKK korraldusel toimunud konkursi Aasta Põllumees 2007 võitis Ermo Sepp, kes peab talu Patika külas Lääne-Virumaal. Sepa talu kasvatab aastas 2200 siga, igal aastal on talu investeerinud tootmise laiendamisse ja kaasajastamisse. 16. oktoobril Olümpia hotellis toimunud Aasta Põllumees 2007 väljakuulutamisel pidasid kõne nii Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kui ka põllumajandusminister Helir - Valdor Seeder. Toimus ka konverents Väikeriigi võimalused Euroopa põllumajanduses, kus esinesid teiste seas Norra Põllumajandusühistute Liidu Brüsseli esinduse direktriss Hildegunn Gjengedal, Hollandi põllumajandusministri nõunik Gerrit Meester. Maalehe poolt korraldatud internetihääletuse tulemusena valiti rahva lemmikuks vutikasvataja Ülo Pullisaar. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, J. Vilmsi 53g, 10147 Tallinn Telefon: 6009349, Faks: 6009350, E-post: info@epkk.ee http://www.epkk.ee http://www.pikk.ee http://www.eestitoit.ee Tehniline teostus: Malle Lind 8