KINNITAN Valvo Paat EHTE rektor EHTE ÕPPEKORRALDUSEESKIRI SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED... 3 1.1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala... 3 1.2 Õpetatavad kutse- ja erialad, haridustasemed... 3 2 ÕPPEKORRALDUSE ALUSED... 3 2.1 Õppeaeg... 3 2.2 Õppetöö vormid, õppesüsteem... 4 2.3 Moodulid, õppeained, mooduli- ja ainekavad... 5 2.4 Õppekohad... 7 2.5 Uute õppijate vastuvõtu tingimused... 7 2.6 (Üli)õpilaspiletite väljastamine... 8 2.7 Õppija varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)... 8 2.8 Õpingute pikendamine ja lühendamine... 9 2.9 Õppetöö katkestused, akadeemiline puhkus... 9 2.10 Akadeemiline liikumine... 10 2.11 Individuaalse õppeplaani koostamise alused... 10 2.12 Õppevõlgnevuste likvideerimine... 11 3 PRAKTIKATE KORRALDUSE ALUSED... 11 4 ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED... 12 5 ÕPISOORITUSED... 12 5.1 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid tuuakse mooduli/ainekavas... 12 5.2 Õpitulemuste hindamise vormid... 12 5.3 Kirjalikud tööd... 12 5.4 Õpitulemuste hindamine ja hindamise skaala kutsehariduse õppekavadel... 13 5.5 Õpiväljundite hindamise skaala... 13 5.6 Eksamile pääsemise eelduseks... 14 5.7 Eksamikorraldus... 15 5.8 Kaitsmised... 16 6 ÕPPIJA STAATUS... 16 6.1 EHTE õppurid on üliõpilased, õpilased ja eksternid... 16 6.2 Õppijate jaotus osaluse järgi õppetöös... 17 6.3 (Üli)õpilase õigused... 17 6.4 (Üli)õpilase kohustused... 17 6.5 Eksterni õigused ja kohustused... 17 6.6 Õppetoetused... 18 6.7 (Üli)õpilasesindus... 18
7 ÕPPEJÕU STAATUS... 18 8 (ÜLI)ÕPILASE EETIKA... 19 9 ÕPINGUTE LÕPETAMINE... 19 9.1 (Üli)õpilase väljaarvamine (eksmatrikuleerimine)... 19 9.2 Kooli lõpetamisel väljastatavad dokumendid... 20 9.3 Duplikaadid... 20 10 ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMISE KORD... 21 11 ÕPPEKORRALDUSEESKIRJA RAKENDAMINE... 21 LISAD Lisa 1. EHTE eksternõppe juhend Lisa 2. Õppekohtade arvestamise, vabanemise ja täitmise kord Lisa 3. EHTE (üli)õpilaste vastuvõtu eeskiri Lisa 4. Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 2011/2012. õppeaastal Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis Lisa 5. EHTE üliõpilasesinduse põhikiri Lisa 6. Õppija varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Lisa 7. Täiskasvanute tööalase koolituse kursustele vastuvõtu kord ja töökorraldus 2
1 ÜLDSÄTTED 1.1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1.1 Õppekorralduseeskiri on Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli (edaspidi EHTE) õppetegevust ja õppetegevusealaseid suhteid reguleeriv sisedokument, millest lähtuvad nii kutse- kui rakenduskõrghariduse õppekavadel õppijad kui ka õppetööd läbi viivad isikud sõltumata töösuhte vormist ning õppetöö korraldajad. 1.1.2 Õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajalikud korrad ja juhendid esitatakse õppekorralduseeskirja lisadena. 1.2 Õpetatavad kutse- ja erialad, haridustasemed 1.2.1 Õppetöö alusdokument on kutseõppe keskhariduse baasil või rakenduskõrghariduse õppekava, mis määratleb vastava eriala õpingute eesmärgid, õpingute struktuuri, moodulite/õppeainete loetelu koos mahtudega õppenädalates (ÕN) või Euroopa ainepunktides (EAP), õpingute valikuvõimalused ja -tingimused, alustamise ja lõpetamise nõuded, nominaalse õppeaja. Õppekava peab vastama valdkonna kutsestandarditele, kutseõppekavad kutseharidusstandardile, valdkonna riiklikule õppekavale ning kutseharidusstandardile ja rakenduskõrghariduse õppekava kõrgharidusstandardile, õppekava registreeritakse Teadus- ja Haridusministeeriumis. 1.2.2 Õppekava kinnitab kooli pidaja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu. Õppekava säilitatakse õppeosakonna juhataja juures. 1.2.3 Rakenduskõrghariduse õppekava võib kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses kattuda kutseõppe keskhariduse baasil õppekavaga. 1.2.4 EHTE-s toimub: kutseõpe keskhariduse baasil kutse-, eri- ja ametiala valdkonna kutsestandarditele ja kutseharidusstandardile vastavate kutseõppe õppekavade Hotelliteenindus ja Toitlustusteenindus ja Majutusteenuste korraldus ning turismierialade riiklikule õppekavale vastavate õppekavade Maaturismi ettevõtlus ja Reisikorraldus (spetsialiseerumisega giiditööle või äriturismile ) alusel; rakenduskõrgharidusõpe valdkonna kutsestandarditele ja kõrgharidusstandardile vastavate rakenduskõrghariduse õppekavade Hotellimajandus, Reisikorraldus ja Toitlustusteenuste korraldus alusel. 1.2.5 EHTE-s toimub täiskasvanute tööalane koolitus, täiend- ja ümberõpe reisimise, turismi ja vabaajaveetmise ning majutamise ja toitlustamise valdkonnas. 1.2.6 EHTE õppeteenuseid on võimalik kasutada eksternina. 1.2.7 Tööalases koolituses, täiend-, ümber- ja eksternõppes osalejad ei kuulu (üli)õpilaskonda. Nende õigusliku seisundi määrab Täiskasvanute koolituse seadus. 2 ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 2.1 Õppeaeg 2.1.1 Nominaalaeg on õppekava täitmiseks ette nähtud arvestuslik aeg. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 40 ÕN/ 60 EAP. 3
2.1.2 Nominaalne õppeaeg EHTE-s õpetatavatel õppekavadel on: Kutseõppe keskhariduse baasil õppekavadel Hotelliteenindus, Toitlustusteenindus, Maaturismi ettevõtlus ja Reisikorraldus (spetsialiseerumisega giiditööle või äriturismile ) kaks õppeaastat (80 õppenädalat). Rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel Hotellimajandus, Reisikorraldus ja Toitlustusteenuste korraldus kolm õppeaastat (180 EAP) 2.1.3 Õppekaval õppimise nominaalse õppeaja hulka ei arvestata rakenduskõrghariduse õppekaval õppija akadeemilist puhkust. Kutsehariduse õppekaval õppija akadeemiline puhkus arvatakse nominaalse õppeaja hulka. 2.1.4 Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast ja õppevaheajast. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. 2.1.5 Õppeaasta jaguneb kõikidel kursustel kaheks semestriks sügissemester ja kevadsemester. 2.2 Õppetöö vormid, õppesüsteem 2.2.1 Õpe EHTE-s toimub koolipõhise ja töökohapõhise õppe vormis. 2.2.2 Õppetöö toimub vastavalt õppekavale eesti või inglise keeles. Välislektorite korral võivad loengud toimuda ka muus keeles. 2.2.3 Õppetöö toimub kursusesüsteemis. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus (üli)õpilane läbib mooduleid/õppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise kursuse moodulite/õppeainete omandamist. 2.2.4 Õppeplaan (õppetöö graafik) on õppekava läbimise ajaline ja vormiline iseloomustus, milles õppekavas ettenähtud õpingud jaotatakse õppeaastatele. Õppeplaani järgimine on (üli)õpilasele üldreeglina kohustuseks. 2.2.5 EHTE-s toimub täis- ja osakoormusega õpe ning rakenduskõrghariduse õppekavadel eksternõpe. 2.2.6 Osakoormusega õppe ja eksternõppe õppekohad on riigieelarvevälised (tasulised). 2.2.7 (Üli)õpilane määrab kooli astudes oma täis- ja osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval saab toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab kool (üli)õpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on õppija iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. 2.2.8 Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada koolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris. 2.2.9 Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh, sooritada eksameid ja arvestusi alla 30 EAP õppeaastas ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. Eksternõppesse vastuvõtu tingimused ja õpingute korraldus on sätestatud EHTE Eksternõppe juhendis (vt lisa 1). Kui ekstern soovib läbida õppeaineid ning sooritada eksameid ja arvestusi õppeaastas suuremas mahus kui 30 EAP, peab ta taotlema immatrikuleerimist vastuvõtu või vabade õppekohtade täitmise kaudu. 2.2.10 Osakoormusega õppivale õppijale ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolitust reguleerivad sätted. 2.2.11 Õppeaasta päevases õppes algab üldjuhul septembris ja lõpeb juunis. Ettevõttepraktikad toimuvad vastavalt akadeemilisele kalendrile, üldjuhul märtsist juunini. Kuupäevaliselt fikseeritakse semestrite algus ja lõpp, eksamite ja 4
ettevõttepraktikate aeg igal õppeaastal akadeemilises kalendris, mille kinnitab õppeosakonna juhataja. 2.2.12 Loenguplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse kõikide erialade iga õpperühma jaoks lähtuvalt õppekavadest. 2.2.13 Loenguplaan on järgimiseks nii (üli)õpilastele kui õppejõududele, muudatusi selles tohib teha vaid kooskõlastatult õppeosakonnaga. 2.2.14 Loenguplaan sisaldab järgmisi andmeid: Õppeaine/mooduli nimetus ja õpetaja nimi; Õppeaine/mooduli toimumise aeg ja koht. 2.2.15 (Üli)õpilased muretsevad ise õppetööks vajalikud õppematerjalid, õpperaamatud ja töövahendid. Tasuta õppematerjale jagavad õppejõud. 2.3 Moodulid, õppeained, mooduli- ja ainekavad 2.3.1 Moodul õppekavade tähenduses on kokkuleppeline, sisult terviklik, eesmärgile orienteeritud, hinnatav ja kutseoskusnõuetel põhinev õppeühik. Õppekavades kasutatakse oskusmooduleid, mis on vastavalt vajadusele jaotatud teemadeks/õppeaineteks. 2.3.2 Mooduli ja õppeaine mahtu määratakse kutseõppe õppekavades õppenädalates, rakenduskõrghariduse õppekavades ainepunktides. Õppenädal (ÕN) on õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi õpilase mistahes vormis tehtud tööd. Ainepunkt (EAP) on õppetöö mahu ühik, millele vastab 26 tundi (üli)õpilase mistahes vormis tehtud tööd. 2.3.3 Õppetöö toimub auditoorse töö, praktiliste töö ja iseseisva töö vormis. Auditoorne töö on õppe-eesmärkide saavutamine loengu, seminari, harjutustunni või praktilise tunni vormis. Auditoorse töö maht rakenduskõrghariduse õppekavades moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50%. Praktiline töö on õppe-eesmärkide saavutamine teadmiste ja oskuste rakendamise kaudu. Praktiline töö võib toimuda praktikumi, harjutus- või laboratoorse töö vormis või reaalses töökeskkonnas valdkonna ettevõttes mentori juhendamisel. Praktiline töö moodustab rakenduskõrghariduse õppekavades õppekava kogumahust vähemalt 30%. Reaalses töökeskkonnas toimuva õppepraktika osakaal on vähemalt 50% praktilise õppe mahust. Kutseõppe õppekavades moodustab praktiline töö vastavalt kutseharidusstandardile vähemalt 25% ja praktika vähemalt 25% kutseõppe õppekavade mahust. Iseseisev töö on (üli)õpilase iseseisev töö õppeülesannetega õppe-eesmärkide saavutamiseks, mis on planeeritud, juhendatud ja hinnatud õppejõu poolt. 2.3.4 Õppekavas ettenähtud mooduli/õppeaine ainepunktid omistatakse üliõpilasele peale vastava mooduli või õppeaine õpiväljundite positiivsele hindele sooritamist. Õpilastel loetakse moodul/õppeaine sooritatuks peale peale vastava mooduli/aine õpiväljundite positiivsele hindele sooritamist. 2.3.5 Moodulid/õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikmooduliteks/õppeaineteks. Kohustuslik moodul/õppeaine on moodul/õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata läbida. Valik moodul/õppeaine on (üli)õpilase poolt õppekava täitmiseks kas iseseisvalt, kooli poolt või tööandja volitatud esindaja poolt valitud moodul/õppeaine. 2.3.6 Valik moodulile/õppeainele registreerumine toimub õppeosakonnas õppeosakonna juhataja määratud ajal. Valik moodulile/õppeainele registreerumine tähendab, et (üli)õpilane võtab endale kohustuse sooritada selles moodulis/õppeaines eksam või arvestus. Selle nõude eiramisel loetakse moodul/õppeaine (üli)õpilase õppevõlgnevuseks. 5
2.3.7 Valik moodul/õppeaine käivitub, kui sellele registreerub vähemalt 15 (üli)õpilast. (Üli)õpilasel on võimalik loobuda valikmoodulist/õppeainest mitte hiljem kui peale esimest auditoorset tundi. Loobumise fikseerib (üli)õpilane õppeosakonnas esitades sellekohase põhjendatud kirjaliku avalduse. 2.3.8 Õppeteenustasus sisalduvad valikkursused õppekavas ette nähtud mahus. Mahu ületamisel tasub (üli)õpilane kursuste eest vastavalt õppeteenuste tasumääradele. 2.3.9 Iga mooduli/õppeaine kohta koostab seda õpetav õppejõud mooduli-/ainekava vastavalt EHTE-s kehtivale mooduli-/ainekava koostamise ja vormistamise juhendile ja kinnitatud vormidele. Õppejõu allkirjastatud ja dateeritud mooduli/ainekava kinnitab valdkonna osakonna juhataja. 2.3.10 Mooduli-/ainekava on mooduli/õppeaine kirjeldus, mis sisaldab mooduli/õppeaine ametliku nimetuse, mahu, eeldusmoodulid/-ained (st moodulid/ained, mille eelnev läbimine on vaadeldava mooduli/aine õppimise eelduseks), õpiväljundid, auditoorse töö ajaline jaotuse ja teemade loetelu, iseseisva töö ajakava ja kirjelduse, kasutatavad õpi- ja õpetamismeetodid, teadmiste kontrolli vormid, hindamisprogrammi ja kriteeriumid, põhilise õppekirjanduse loetelu. 2.3.11 Enne 31. augustit 2009.a kehtinud ainepunktisüsteemi rakendamine. Enne 31. augustit 2009.a kasutusel olnud ainepunktile (AP) vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase mistahes vormis tööd. Enne 31. augustit 2009.a saadud õppetulemused arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi punktideks alates 01.09.2009.a, arvestusega 1 AP võrdub 1,5 EAP-ga. Kutsehariduse õppekavadel läbitud õpingute mahtu õppenädalates arvestatakse VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) rakendamisel rakenduskõrghariduse õppekaval õpingute jätkamisel arvestusega, et üks õppenädal võrdub 1,5 EAP-ga. 6
2.4 Õppekohad 2.4.1 Õppekoht on õppetegevuse planeerimise ühik - teatava õppekava realiseerimiseks EHTE poolt osutatavate õppeteenuste kogum. 2.4.2 Õppekohad jagunevad vastavalt õppeteenuste osutamiseks vajalike EHTE-poolsete kulutuste katmise allikatele: riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohad (riigieelarvelised - RE); tasulised õppekohad (riigieelarvevälised REV). 2.4.3 Õppimine Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis on üldjuhul tasuline (va RE õppekohad). Õppeteenustasu suurus on fikseeritud (üli)õpilase ja kooli vahelises õppelepingus. Õppeteenustasu sisaldab: loenguid, praktilise töö materjale ja loenguteks õppejõudude poolt ettenähtud paljundusmaterjale. Kirjastatud õppematerjalid ei kuulu õppeteenustasu sisse. Õppeteenustasu suuruse kehtestab OÜ EHTE juhatus ja seda ei muudeta õppeaasta jooksul. 2.4.4 Sõltuvalt kehtestatud õppeteenustasu määradest eristatakse täistasulisi REV, vähendatud tasumääraga REV (edaspidi TREV) ja võõrkeelseks õppeks moodustatud REV õppekohti. 2.4.5 Riigieelarvelised õppekohad moodustatakse õppekavadele riikliku koolitustellimuse alusel. 2.4.6 Õppekohad täidetakse konkursi korras, algselt vastuvõtukonkursiga. 2.4.7 Riigieelarveline õppekoht säilib üldjuhul õppekavajärgse nominaalse õppeaja jooksul. See aeg pikeneb üliõpilase akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra ja RE õppekohal õppimise aja pikendamise võrra. Kutsehariduse õppekavadel riigieelarvelisel kohal õppimise nominaalne aeg ei pikene akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra. 2.4.8 Õppekohtade arvestamise, vabanemise ja täitmise kord sätestatakse rektori käskkirjaga kinnitatud juhendiga (Lisa 2). 2.5 Uute õppijate vastuvõtu tingimused 2.5.1 Uute õppijate vastuvõtu tingimused on esitatud käesoleva eeskirja lisas 3. 2.5.2 (Üli)õpilaseks immatrikuleeritakse või kantakse kooli nimekirja vastuvõtukomisjoni otsuse alusel peale EHTE-ga lepingu sõlmimist ja REV õppekohtadele õppima asunud sisseastujatelt osalise õppeteenustasu laekumist EHTE rektori käskkirjaga. 2.5.3 Teistest samalaadsetest koolidest üle tulnud (üli)õpilased immatrikuleeritakse või kantakse kooli nimekirja isikliku avalduse alusel, millele on lisatud akadeemiline õiend või hinneteleht ning peale EHTE-ga lepingu sõlmimist ja osalise õppeteenustasu tasumist. Samalaadsetes koolides sooritatud arvestusi ja eksameid tunnustatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.7 Õppija varasemate õpingute ja töökogemuse. 2.5.4 Üleminekul teisele õppekavale peab (üli)õpilane sooritama õpingud, mida eelmine õppekava ei sisaldanud. 2.5.5 Kui immatrikuleeritud üliõpilane või kooli nimekirja kantud õpilane ei asu õppetööle ilma mõjuva põhjuseta kahe nädala jooksul peale õppetöö algust, siis ta eksmatrikuleeritakse või kustutatakse nimekirjast ja vabanenud kohale immatrikuleeritakse või kantakse nimekirja sisseastumise pingereas järgmine (üli)õpilaskandidaat. 2.5.6 Õppekohtade arvestust (sh RE õppekohtade kohta) peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppehaldusjuht. 7
2.5.7 Vabanenud RE õppekohad täidetakse vastavalt Õppekohtade arvestamise, vabanemise ja täitmise korrale (lisa 2). 2.5.8 Reimmatrikuleerimine või ennistamine toimub isikliku avalduse alusel õppeosakonna juhataja esildise põhjal rektori käskkirjaga. Reimmatrikuleerimist või ennistamist on õigus taotleda ühe kuni viie aasta möödudes peale õpingute katkemist EHTE-s. Reimmatrikuleerimine või ennistamine toimub enne õppeaasta algust. Erandjuhuks on nende isikute reimmatrikuleerimine lõputöö kaitsmiseks või ennistamine lõpueksami sooritamiseks, kes on täitnud kogu eelneva õppekava. Niisugune reimmatrikuleerimine/ ennistamine võib toimuda mistahes ajal, kuid vähemalt üks kuu enne lõputöö kaitsmist. Edasijõudmatuse või vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud või kooli nimekirjast kustutatud õppija võib reimmatrikuleerimist/ennistamist taotleda aasta peale eksmatrikuleerimist/nimekirjast kustutamist. 2.5.9 (Üli)õpilane, kes on eksmatrikuleeritud õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, ei saa reimmatrikuleerimist või ennistamist taotleda enne õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist. 2.6 (Üli)õpilaspiletite väljastamine 2.6.1 Õppija saab (üli)õpilaspileti rektori käskkirja alusel peale tema arvamist EHTE (üli)õpilaste nimekirja. 2.6.2 (Üli)õpilaspiletid valmistab ette väljaandmiseks ja kehtivuse pikendab õppesekretär. 2.6.3 (Üli)õpilaspileti ja (üli)õpilaspileti duplikaadi väljaandmise ning tagastatud õpilaspiletite hävitamise korraldab õppesekretär. 2.6.4 Kooli lõpetamisel ja koolist lahkumise korral tagastab (üli)õpilane koolile (üli)õpilaspileti. 2.6.5 Õpilaspileti kadumise korral esitab (üli)õpilane avalduse rektori nimele ja esitab õpilasteeninduse keskusesse, kus väljastatakse õpilaspileti duplikaat. Duplikaat registreeritakse samas korras kui algdokument, uue järjekorranumbriga. 2.6.6 Korduv üliõpilaspilet väljastatakse üliõpilase kirjaliku taotluse alusel, kui üliõpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud; üliõpilase nimi või isikukood on muutunud. 2.6.7 Korduva üliõpilaspileti väljaandmine on taotlejale tasuline ja tasumine toimub vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud tasumääradele. 2.7 Õppija varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) 2.7.1 (Üli)õpilane võib taotleda varasemate ja mujal sooritatud õpingute ning töökogemuse arvestamist mooduli/õppeaine läbimisena või õppekava täitmise osana. 2.7.2 Varasemaid EHTE-s ning mujal läbitud õpinguid ja töökogemusi tunnustab kool individuaalse hindamise korras vastavalt rektori poolt kinnitatud VÕTA tingimustele ja korrale (Lisa 6). 2.7.3 Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel lähtutakse sellest, kas varasemates õpingutes saavutatud õpiväljundid või omandatud töökogemus vastavad mooduli(te)/õppeaine(te) ja/või õppekava eesmärkidele ning õpiväljundeile. 2.7.4 Taotluse läbivaatamine ja hindamine on tasuline. Tasu makstakse enne hindamist. Nimetatud õppeteenuste eest tasumine toimub vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud teenuste tasumääradele. 2.7.5 Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise otsuse vaidlustamine toimub punktis 10 sätestatud korras. 8
2.8 Õpingute pikendamine ja lühendamine 2.8.1 Õpingute nominaalkestuse pikendamine (õppe lõppkuupäeva edasilükkamine) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks ei ole lubatud. 2.8.2 Õpingute pikendamine on võimalik akadeemilise puhkuse tõttu tulenevalt Kutseõppeasutuse seaduses sätestatust. 2.8.3 Õpingud on võimalik lõpetada nominaalkestusest lühema aja jooksul, kui eelnevaid õpitulemusi ja töökogemust õppekavale vastaval õppesuunal on tunnustatud vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 2.7 ja õppija on sellest tulenevalt täitnud õppekava täies mahus nominaalkestusest lühema aja jooksul. 2.9 Õppetöö katkestused, akadeemiline puhkus 2.9.1 Akadeemiline puhkus on (üli)õpilase vabastamine õppetööst üheks akadeemiliseks aastaks. (Üli)õpilasel on õigus saada nominaalse õppeaja jooksul akadeemilist puhkust omal soovil üks kord üheks õppeaastaks. Akadeemilist puhkust taotlemiseks esitatakse rektori nimele avaldus ning akadeemilisel puhkusel olek vormistatakse rektori käskkirjaga. 2.9.2 Akadeemilist puhkust antakse ainult väga mõjuvatel põhjustel. Kui akadeemilisel puhkusel viibiv (üli)õpilane pole puhkuse lõppedes taotlenud õpingute jätkamist, kuulub ta eksmatrikuleerimisele või nimekirjast kustutamisele. 2.9.3 Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust kuni 2 aastaks õpingute ajal ja selle taotlemiseks tuleb esitada meditsiiniasutuse tõend. 2.9.4 Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on võimalik taotleda üks aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks Kaitseressursside ameti kutse). 2.9.5 (Üli)õpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Selleks tuleb esitada koos vastavasisulise avaldusega lapse sünnitunnistuse koopia. Akadeemiline puhkus vormistatakse avalduse esitamise kuupäevast kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. 2.9.6 Esimesel semestril võimaldatakse (üli)õpilasele akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, seoses alla 3-aastase lapse hooldamisega või teenima asumisel kaitsejõududesse. 2.9.7 Akadeemilisel puhkusel olevad (üli)õpilased kuuluvad EHTE (üli)õpilaskonda. 2.9.8 Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna (üli)õpilasele vajalikul ajahetkel, akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub ainult enne õppeaasta või semestri algust. Tervislikel põhjustel saadud akadeemilist puhkust saab katkestada ainult arstitõendi alusel. 2.9.9 Akadeemilisele puhkusele siirduvale (üli)õpilasele arvestatakse eelnevalt tasutud õppeteenustasu ettemaksuks. Vastava taotluse lisab (üli)õpilane akadeemilise puhkuse avaldusele. 2.9.10 Akadeemilisele puhkusele ei lubata üldjuhul õppe- või õppeteenustasu võlglasi. 2.9.11 Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel tasub (üli)õpilane õppeteenustasu kehtivas suuruses. 2.9.12 Kui omal soovil akadeemilisel puhkusel viibiv (üli)õpilane siirdub akadeemilisele puhkusele seoses kaitseväeteenistusega, alla kolmeaastase lapse hooldamisega või tervislikel põhjustel, siis tema seni kestnud akadeemiline puhkus katkestatakse ning jätkatakse (üli)õpilase taotluse alusel peale eelnevalt nimetatud põhjustel saadud akadeemilise puhkuse lõppemist. 2.9.13 Akadeemilise puhkuse ajal ei viida (üli)õpilast järgmise aasta (üli)õpilaseks. 9
2.9.14 Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada eksameid ja arvestusi, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus oli taotletud tervislikel põhjustel. Riigieelarvevälistel kohtadel õppijad tasuvad akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemis ning eksamite ja arvestuste sooritamise eest vastavalt kehtivale rektori käskkirjaga kinnitatud teenustasude määrale. 2.10 Akadeemiline liikumine 2.10.1 Kui (üli)õpilane soovib vahetada eriala või õppevormi, tuleb tal esitada valdkonna osakonnajuhataja poolt viseeritud avaldus õppeosakonda. Õppeosakonna juhataja positiivse otsuse korral vormistatakse üleviimine rektori käskkirjaga. (Üli)õpilasega sõlmitakse vastav õppelepingu lisa. 2.10.2 Õpilase üleviimine kutseõppe tasemest rakenduskõrghariduse tasemele toimub peale 1. kursust õpilase avalduse ja rektori käskkirja alusel. Kandidaadiga sõlmitakse vastav õppelepingu lisa, mille alusel õpilane tasub koolile õppeteenustasude vahe. 2.10.3 Peale kutsehariduse keskhariduse baasil õppekava lõpetamist reisimise, turismi ja vaba aja ning majutamise ja toitlustamise valdkonnas on võimalik jätkata õpinguid vastava valdkonna rakenduskõrghariduse taseme õppekaval. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tulemuste alusel kas alates 2. kursusest või EHTE-s kutsehariduse omandamise korral ka 3.kursusest. 2.11 Individuaalse õppeplaani koostamise alused 2.11.1 (Üli)õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis: individuaalvestlused õppijaga ja alla 18-aastase õppija vanemaga; ainealased konsultatsioonid vastavalt õppejõudude konsultatsiooniaegadele ja muud õppetegevused; individuaalse õppeplaani (õppetöö graafiku) rakendamine. 2.11.2 Individuaalvestlusi õppijaga ja alla 18-aastase õppija vanemaga viib üldjuhul läbi õppehaldusjuht. Koolis nõustavad õppijaid vastavalt oma pädevusele ka õppesekretär, õppejõud, valdkondade osakonnajuhatajad ja õppeosakonna juhataja. 2.11.3 Vajadusel koostatakse õppijatele individuaalne õppeplaan. 2.11.4 Individuaalne õppeplaan sisaldab õppija koostatud ja õppehaldusjuhiga kooskõlastatud ajakava ning selle kinnitab õppeosakonna juhataja. 2.11.5 (Üli)õpilase õpitulemused fikseeritakse elektroonilises õppetööpäevikus. 2.11.6 Individuaalse õppeplaani alusel õpib: osakoormusega (üli)õpilane; täiskoormusega (üli)õpilane, kes on üle tulnud teisest samalaadsest koolist või on õppima asunud koolidevahelise lepingu alusel; täiskoormusega (üli)õpilane, kellel on õppeplaanist kõrvalekaldumiseks mõjuvad põhjused (kelle on eriline andekus, õpiraskused, terviserikked jms). (Üli)õpilase sellekohase avalduse vaatab läbi õppeosakonna juhataja; 2.11.7 Individuaalse õppeplaani koostab (üli)õpilane õppekava, õpingute jaotusplaani ja loengukavade alusel. Individuaalses õppeplaanis on kirjas õppeained, mida ta kohustub algaval õppeaastal õppima. Individuaalse õppeplaani kinnitab õppeosakonna juhataja. Peale kinnitamist on valitud õppeained (üli)õpilasele kohustuslikud. 10
2.11.8 Vastavalt õppeaastaks deklareeritud õppeainetele määratakse individuaalse õppeplaani järgi õppivatele (üli)õpilasele õppeteenustasu suurus, mille tasumine toimub vastavalt kehtestatud korrale. 2.11.9 Individuaalne õppeplaan esitatakse üldjuhul õppeosakonda hiljemalt õppetegevuste kalendris ettenähtud kuupäevaks. Individuaalse õppeplaani tähtajaks esitamata jätmisel on EHTE-l õigus (üli)õpilaselt nõuda terve õppeaasta õppeteenustasu (60 ainepunkti või 40 õppenädala eest) tasumist vastavalt õppeteenustasu tasumise tähtaegadele. 2.12 Õppevõlgnevuste likvideerimine 2.12.1 (Üli)õpilane kohustub täitma õppekava akadeemilises kalendris kehtestatud ajaks. 2.12.2 Kui (üli)õpilasel on õppevõlgnevused, on ta kohustatud need likvideerima õppeprotsessi käigus kokkuleppel õppejõuga kuid mitte hiljem akadeemilises kalendris kehtestatust. 2.12.3 Kõik järelsooritused on nii REV kui ka RE õppekohtadel kutse- ja rakenduskõrghariduse taseme õppekavadel on õppijatele tasulised. Nimetatud õppeteenuste eest tasumine toimub vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud teenuste tasumääradele. 2.12.4 (Üli)õpilane viiakse järgmisele kursusele, kui tal ei ole õppevõlgu ning on täitnud õppelepingust tulenevad rahalised kohustused kooli ees. 2.12.5 Õppeaasta õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg on 24. august. Üleviimine järgmisele kursusele vormistatakse hiljemalt 25. augustiks. 2.12.6 (Üli)õpilane, kellel on õppevõlgnevus, kuid see ei ületa 15 EAP või 10 ÕN, viiakse järgmisele kursusele tingimisi (õppija on kriitilises olekus). 2.12.7 Tingimisi järgmisele kursusele üleviidud (üli)õpilane on kohustatud kriitilise oleku likvideerima hiljemalt 01.oktoobriks. 2.12.8 Juhul, kui (üli)õpilase õpisoorituste kumulatiivne keskmine jääb täiskoormusõppes alla 75% ( 45EAP/30 ÕN ), viiakse (üli)õpilane üle osakoormusõppesse (üli)õpilast koolist välja arvamata. 2.12.9 Juhul, kui täis- ja osakoormusõppes (üli)õpilase õpisoorituste maht õppeaastas jääb kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest (30EAP/ 20 ÕN), (üli)õpilane eksmatrikuleeritakse või arvatakse õpilaste nimekirjast välja. 2.12.10 EHTE-l on õigus nõuda riigieelarvelisel kohal õppivalt (üli)õpilaselt, kelle õpisoorituste kumulatiivne keskmine jääb alla 75% ning kes on viidud üle osakoormusõppesse, õpingute eest tasumist rektori käskkirjaga määratud ulatuses ja korras. Riigieelarvelisel kohal ei ole võimalik õppida osakoormusega. 3 PRAKTIKATE KORRALDUSE ALUSED 3.1.1 Praktika eesmärk on kutsealaste oskuste ja vilumuste omandamine ja arendamine. 3.1.2 Praktika võib toimuda praktikana õppekeskkonnas (praktiline töö) või väljaspool kooli (ettevõttepraktika). Praktika vormid ja mahud määratakse õppekavas. 3.1.3 Konkreetne praktika sisu ja korraldus on kirjeldatud vastavas praktikajuhendis. Enne praktikat korraldab kool ka (üli)õpilase instrueerimise. Praktika ajal laienevad (üli)õpilastele töökaitsealased õigusaktid 3.1.4 Ettevõttepraktikale suunatakse (üli)õpilased, kes on läbinud eeldusained kogu mahus. Praktikadokumentideks on kolmepoolne leping (kool, (üli)õpilane, ettevõte), individuaalne praktikaülesanne ja praktikapäevik. 3.1.5 Lõputöö eelsele praktikale ei suunata õppevõlgnevustega (üli)õpilast. 11
3.1.6 (Üli)õpilase soovi korral aitab kool leida erialase praktikakoha, juhul kui (üli)õpilasel ei ole õppetöös võlgnevusi. 3.1.7 Praktikakoha võib valida (üli)õpilane ise lähtudes konkreetse praktika eesmärkidest. 3.1.8 Praktikaõppe maht on vähemalt 30% õppekava kogumahust rakenduskõrghariduse õppekavadel ja 50% kutseõppe õppekavadel. 3.1.9 Praktika lõppedes esitab (üli)õpilane kooli ettevõttepoolse juhendaja poolt kinnitatud praktikapäeviku, ettevõtte juhendaja täidetud tagasisideankeedi praktikandi kohta ja praktikajuhendile vastava aruande. 3.1.10 Ettevõttepraktika loetakse sooritatuks peale praktika kaitsmist. 4 ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED 4.1.1 Arvestust (üli)õpilaste õppedistsipliini nõuete järgimise üle peavad õppejõud elektroonilises õppetööpäevikus. 4.1.2 (Üli)õpilastel on kohustus osaleda õppetöös vastavalt õppeplaanile ja loenguplaanile. 4.1.3 Õppetööst puudumise fikseerib õppejõud õpperühma elektroonilises õppetöö päevikus, praktikajuhendaja praktikapäevikus. 4.1.4 (Üli)õpilane on kohustatud kirjalikus vormis teatama õppesekretärile puudumise põhjustest esimesel puudumise päeval ja esitama puudumist tõendavad dokumendid õppetööle naasmisel. 5 ÕPISOORITUSED 5.1 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid tuuakse mooduli/ainekavas. 5.2 Õpitulemuste hindamise vormid 5.2.1 Moodul/õppeaine loetakse läbituks peale õpitulemuste/-väljundite hindamisel positiivse tulemuse saavutamist. 5.2.2 Õppijate teadmiste tõendamise vormid on määratud õppekavas ja mooduli- või ainekavas. 5.2.3 Õppe-eesmärkide ning väljundite saavutamist tõendab õppija eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel. Arvestuslik hindamine toimub vastavalt mooduli- /ainekavas toodud hindamisprogrammile. Arvestuslikud hinded on aluseks kokkuvõtva hinde kujunemisel. Tulemused fikseeritakse elektroonilises õppetööpäevikus 5.2.4 Mooduli-/õppeaine kokkuvõttev hinne moodustub hinnatavate õpiülesannete eest saadud punktide summa (maksimaalselt 100) alusel. Üksikute teemade/tööde osakaalu määrab õppejõud ja fikseerib selle mooduli-/ainekavas (hindamisprogramm). Tavaliselt moodustab arvestuse või eksami tulemus koondhindest 40-60%, kui õppejõu poolt koostatud aine- või mooduli hindamisjuhises on märgitud, et arvestatakse õppija osalemise aktiivsust õppetöös, siis see võib olla kuni 10% ulatuses koondhindest. Arvestust vahetulemuste üle peab ainet õpetav õppejõud. 5.3 Kirjalikud tööd 5.3.1 Olenevalt mooduli-/õppeaine iseloomust ja õppejõu kehtestatud tingimustest tuleb (üli)õpilasel koostada arvestusliku või kokkuvõtva hinde saamiseks kirjalikke töid. Vastavad tingimused, juhised ja soovitatava kirjanduse loetelu peavad olema fikseeritud ainekavas. 12
5.3.2 Kirjalikud tööd peavad olema vormistatud vastavalt kinnitatud EHTE kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendile (vt EHTE kodulehekülg) - arvutitrükis, sõltuvalt õppejõu nõudmisest köidetult või kokkuklammerdatult (mitte lahtistel lehtedel), varustatud õppeaine nimetuse, autori nime ja grupitähisega ning õppejõu nimega. 5.3.3 Õppejõu poolt kehtestatud tähtajaks mittesaabunud kodutöödelt on õppejõul õigus eelnevalt kindlaksmääratud graafiku alusel maha arvestada punkte, jätta töö tulemuse väljapanemisel üldse arvestamata või anda (üli)õpilasele uus ülesanne. 5.4 Õpitulemuste hindamine ja hindamise skaala kutsehariduse õppekavadel 5.4.1 EHTE-s kehtib kutseõppe keskhariduse baasil õppekavades viiepalliline hindamissüsteem: Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90 100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45 69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20 44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 5.4.2. Kutsehariduse õppekavades hinnetele 2 ja 1 sooritatud eksam, arvestus, kontrolltöö loetakse mittesooritatuks ning see tuleb uuesti sooritada. 5.4.3. Õpitulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine, mooduli või nende osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on arvestatud ning negatiivne tulemus mittearvestatud. 5.5 Õpiväljundite hindamise skaala 5.5.1 EHTE-s kehtib rakenduskõrghariduse õppekava üliõpilase õpiväljundite diferentseeritud hindamine mooduli, õppeaine või selle osade lõikes kuuepalliline hindamissüsteem (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt: A (5 ehk "suurepärane") - silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpiväljundite rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. 13
B (4 ehk "väga hea") - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine ainekava ja õpikute mahus, väga hea õpiväljundite rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. C (3 ehk "hea") - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpiväljundite rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. D (2 ehk "rahuldav") - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. E (1 ehk "kasin") - üliõpilane on omandanud õpiväljundite baastaseme, kuid nende rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. F (0 ehk "puudulik") - üliõpilasel puudub õpiväljundite hindamiskriteeriumite määra baastase. 5.5.2 Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks kui see on hinnatud hindele F. 5.5.3 Üliõpilaste poolt demonstreeritavate õpiväljundite omandamise taseme mitteeristaval hindamisel võib mooduli/õppeaine/aine osa lugeda läbituks, kui on täidetud kõik ainekavas vastava mooduli/õppeaine/aineosa läbimiseks seatud tingimused. Mitteeristava hindamise puhul on positiivne tulemus "arvestatud" ning negatiivne tulemus "mittearvestatud". 5.6 Eksamile pääsemise eelduseks 5.6.1 Eksamile pääsemise eelduseks on õppeaine programmis määratud iseseisvate- ja kontrolltööde sooritamine ja REV õppekohtadel õppijatel õppeteenustasu tasumine. 5.6.2 (Üli)õpilased sooritavad arvestust, eksamit, lõpueksamit ja kaitsevad kursuse- või lõputööd õppejõu või rektori poolt kinnitatud ettenähtud kuupäeval ja kellaajal. Mõjuva põhjuseta eksamile (arvestusele, kaitsmisele) mitteilmumine märgitakse elektroonilisse õppetööpäevikusse MI- mitteilmunud ja sel juhul tuleb sooritada järeleksam, -arvestus, -kaitsmine. Haiguse tõttu eksamile (arvestusele, kaitsmisele) mitteilmumisest tuleb teavitada õppesekretäri hiljemalt eksamile, arvestusele või kaitsmisele eelneval tööpäeval ja sel juhul ei loeta seda õppevõlgnevuseks. Tervenedes esitab (üli)õpilane haigustõendi õppesekretärile. Eksami, arvestuse aeg tuleb sel juhul kokku leppida õppejõuga ja teavitada sellest õppesekretäri hiljemalt 1 päev enne järeleksami (-arvestuse) toimumist. Õppeteenustasu tasumata jätnud (üli)õpilase kohta kannab õppeosakonna töötaja elektroonilisse õppetööpäevikusse märkuste lahtrisse ML - eksamile, arvestusele mitte lubatud. 5.6.3 Eksamit ja arvestust on võimalik sooritada kokku kolmel korral: põhi- ja kahel järeleksamil. Kolmandal korral ehk teisel järeleksamil tuleb sooritada komisjonieksam (-arvestus). Komisjoni koosseisu kinnitab õppeosakonna juhataja. Kolmandal korral eksami (arvestuse) mittesooritanul tuleb vastavat õppeainet korrata ja vastavalt ainepunkti hinnale selle eest eraldi tasuda. 5.6.4 Järeleksami peavad sooritama põhieksamil negatiivse hinde saanud (üli)õpilased. Puudulikuks hindeks loetakse: Rakenduskõrghariduse õppekavades hinne F ja mittearvestatud. Kutsehariduse õppekavades hinded 1 ja 2 ja mittearvestatud 5.6.5 Mistahes mooduli/õppeaine positiivse hinde parandamine eesmärgiga saada kõrgem positiivne hinne ei ole lubatud. 14
5.6.6 Kõik järeleksamid, -arvestused, praktika-, kursuse- ja lõputöö järelkaitsmised on REV ja RE õppekohtadel õppijatele tasulised. Nimetatud õppeteenuse eest tasumine toimub vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud teenuste tasumääradele. 5.6.7 Järelsoorituste eest tasub nii REV kui ka RE õppekohal õppiv (üli)õpilane EHTE õppeosakonda või ülekandega EHTE arveldusarvele ja vastava kviitungi või maksekorralduse esitamisel väljastatakse talle protokoll. 5.6.8 Täidetud protokoll tagastatakse õpilasteeninduse keskusesse ja tulemus lisatakse elektroonilisse õppetöö päevikusse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul peale järelsoorituse protokolli esitamist. 5.7 Eksamikorraldus 5.7.1 Üldjuhul võtab eksami (järeleksami) vastu ainet õpetanud õppejõud. Vajaduse korral on eksaminaatoriks EHTE töötaja. Eksamineerivat õppejõudu assisteerib vajaduse korral EHTE töötaja. 5.7.2 Eksamiruumi pääsevad eksamiprotokolli kantud (üli)õpilased. (Üli)õpilasel peab olema kaasas (üli)õpilaspilet või muu isikut tõendav dokument (mida eksamineeritava identifitseerimiseks vajaduse korral kontrollitakse). 5.7.3 Kirjaliku eksami läbiviimisel istuvad (üli)õpilased pinkides üldreeglina ühekaupa, võttes kaasa vaid eksamitöö vormistamiseks vajaliku. Muud isiklikud asjad paigutatakse eksamiruumis selleks eraldi määratud kohta. 5.7.4 Kirjaliku eksami ülesanded koostab õppejõud üldreeglina vähemalt kahes erinevas variandis, suulise eksami korral peab eksamipileteid olema vähemalt (üli)õpilaste arv+1. 5.7.5 Variantide arvu vähendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada õppeosakonna juhatajaga. 5.7.6 Eksamitöö kirjutamise ajal eksamiruumist väljaskäimine ei ole (üli)õpilastel lubatud. Kui eksamineeriv õppejõud peab eksamiruumist lahkuma, siis asendab teda eksamil selleks volitatud EHTE töötaja. 5.7.7 Eksamil on abivahendite kasutamine üldjuhul keelatud. Õppejõud võib siin kehtestada erandeid. 5.7.8 Keelatud abivahendite või eksamikaaslaste abi kasutamisel, samuti õppejõu või kaas(üli)õpilaste suhtes solvava või halvustava käitumise puhul eemaldatakse (üli)õpilane eksamilt. Vastava korralduse teinud õppejõud kannab sellekohase märkuse ka märkuste lahtrisse elektroonilise õppepäevikus. Eemaldatud (üli)õpilase eksamihinne on negatiivne ja tuleb sooritada järeleksam. 5.7.9 Ainekursuse lõppedes arvestuse sooritamise kord ühtib eksami sooritamise korraga. 5.7.10 Eksami tulemused kannab õppejõud elektroonilisse õppepäevikusse hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale eksami läbiviimist. (Üli)õpilased saavad teavet õpitulemustest elektroonilisest õppepäevikust. 5.7.11 Lõpueksami piletid koostab vastavat õppekava haldava osakonna juhataja ja kinnitab õppeosakonna juhataja vähemalt 2 nädalat enne eksami toimumist. Lõpueksami piletid asuvad pitseeritult õppeosakonna juhataja käes ja avalikustatakse vahetult enne eksami algust. 5.7.12 Lõpueksami vastuvõtmiseks moodustatakse rektori käskkirjaga vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Lõpueksami tulemused protokollitakse ja alla kirjutavad kõik komisjoni liikmed. 15
5.8 Kaitsmised 5.8.1 Kursuse- ja lõputööd ning praktikaaruanded kaitstakse. Vastavalt õppekavale võivad kaitsmisele kuuluda ka (üli)õpilaste iseseisvad tööd (uurimused, referaadid, seminaritööd jne). Rakenduskõrghariduse õppekava lõputööd kuuluvad ka eelkaitsmisele. Eelkaitsmise läbi viimiseks moodustatakse vähemalt 3-liikmeline komisjon. Diplomand esitab eelkaitsmiskomisjonile vormikohase lõputöö kavandi õppetöö graafikus ettenähtud ajal. Eelkaitsmiskomisjon kinnitab lõputöö kavandi ja teema. Kui kavandis toodu ei ole piisav töö teema, eesmärgi, uurimisküsimuste, valimi, kasutatavate allikate jms osas ning ei vasta Kõrgharidusstandardis Lisa 1 Kõrghariduse taseme astmete õpiväljundid ning nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga p. 2.1 ja p. 2.2 toodud nõuetele rakenduskõrgharidusõppe diplomi saamise kohta ning kooli rakenduskõrgharidusõppe õppekavas toodud lõputöö juhendile, on eelkaitsmiskomisjonil kohustus anda vastav hinnang ja kommentaarid. Kui lõputöö teema või teema käsitlus ei ole sobivad valdkonnaga, millesse kuulub diplomandi poolt läbitav õppekava, siis eelkaitsmisomisjon teemat ei kinnita ja diplomandil tuleb leida uus, sobiv teema ning koostada uus kavand. 5.8.2 Kursusetööde kaitsmised on avalikud, toimuvad vähemalt 2-liikmelise komisjoni ees. 5.8.3 Lõputööde kaitsmised on avalikud, kaitsmise vastuvõtmiseks moodustatakse rektori käskkirjaga vähemalt kolmeliikmeline komisjon. 5.8.4 Lõputöö kaitsmisele või lõpueksamile lubamise eelduseks on lõputöö eelkaitsmise komisjoni vastav otsus ja eelkaitsmise positiivne tulemus, õppekava täitmine kogu mahus ning RE kohtadel õppijal ei tohi olla õppemaksu võlga. Õppekavaga kehtestatud lõpetamistingimuste täitmist kontrollivad õppehaldusjuht ja valdkondade osakonnajuhatajad. 5.8.5 Lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite sooritamise ajakava kehtestatakse lõpetamise ajagraafikuga, mis kinnitatakse akadeemilises kalendris. 5.8.6 Lõputööde teemad, juhendajad ja kaitsmiskomisjonide koosseisud kinnitatakse rektori käskkirjaga. Kui (üli)õpilane soovib peale käskkirja väljaandmist muuta teemat või pealkirja, peab ta esitama vastava taotluse koos juhendaja kirjaliku nõusolekuga õppeosakonda. 5.8.7 Köidetud lõputöö esitab autor määratud tähtajaks enne eeldatavat kaitsmist. Töö kohta peab olema kaitsmisel vähemalt üks retsensioon ja juhendaja arvamus. Retsensendiks võib olla isik, kellel on valdkonnas kõrgharidus või kõrge kvalifikatsioon. 5.8.8 Komisjonil on õigus ise määrata oma töökorraldus. Üldjuhul kuulatakse ära lõpetaja isikuandmed, lühike kaitsekõne, retsensioonid ja vastused komisjoni liikmete ning retsensentide küsimustele. Töö hindamisel arvestab komisjon ka juhendaja arvamust. 5.8.9 Kaitsmise tulemused protokollitakse ja alla kirjutavad kõik komisjoni liikmed. Kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult peale protokolli vormistamist. 6 ÕPPIJA STAATUS 6.1 EHTE õppurid on üliõpilased, õpilased ja eksternid 6.1.1 (Üli)õpilase staatuse määravad õppevorm ja õppekava täitmine. Üliõpilase ja õpilase staatust arvestatakse õppijate akadeemilisel liikumisel, õppetoetuste-, 16
stipendiumitaotluste rahuldamisel, eksmatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise otsustamisel, nimekirja ja nimekirjast välja arvamisel. 6.1.2 Üliõpilaseks on rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. 6.1.3 Õpilaseks on keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe õppekava järgi õppija. 6.1.4 EHTE üliõpilased ja õpilased on kantud õppuriregistrisse EHTE liikmetena ja õpivad ühe kindla õppekava alusel kas täis- või osakoormusõppes. 6.1.5 EHTE ekstern on kantud õppuriregistrisse (registreeritud), kuid ei ole EHTE liige. Talle ei laiene õpilasele või üliõpilasele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. 6.2 Õppijate jaotus osaluse järgi õppetöös 6.2.1 täiskoormusega õppiv (üli)õpilane - õppeplaanile vastavalt õppiv (üli)õpilane; 6.2.2 osakoormusega õppiv (üli)õpilane - nominaalsest erineva õppekoormusega õppiv (üli)õpilane, õpingute kirjeldamiseks koostatakse õpilasele individuaalne õppeplaan (vt 5.2.) 6.2.3 ekstern - õppimine on õppija iseseisev tegevus, mis toimub vastavalt kooliga sõlmitud lepingule. Ekstern valib ise omale õppekoormuse. 6.3 (Üli)õpilase õigused (Üli)õpilasel on õigus: 6.3.1 tutvuda enne kooli õppima asumist ning koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning õppekorralduseeskirjadega; 6.3.2 valida õppeaineid valikainete piires; 6.3.3 osaleda (üli)õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 6.3.4 kasutada õppetegevuseks kooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt kooli kehtestatud korrale; 6.3.5 kasutada õppevälises tegevuses oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras; 6.3.6 saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 6.3.7 saada (üli)õpilaspilet; 6.3.8 saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 6.3.9 saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 6.3.10 kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi. 6.4 (Üli)õpilase kohustused 6.4.1 (Üli)õpilane peab osalema õppetöös, järgima seaduste, kooli põhimääruse, ettevõtte töökorralduse reeglite, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral. 6.5 Eksterni õigused ja kohustused 6.5.1 Eksterni õigused ja kohustused on sätestatud eksternõppe juhendis (lisa 1) ning kooli ja eksterni vahel sõlmitud lepingus. 17
6.5.2 Eksternina õppival (üli)õpilasel on õigus kasutada kooli õppeteenuseid lepingus ette nähtud mahus ta õpib enda poolt valitud õppeaineid ja ta võib sooritada vastavates ainetes arvestusi ning eksameid samaväärselt üliõpilastega. 6.5.3 Eksternil on õigus kaitsta lõputööd ning talle väljastatakse õppekava täitmisel EHTE poolt kehtestatud korras diplom koos akadeemilise õiendiga. 6.5.4 Eksternõppur võib taotleda enda immatrikuleerimist (üli)õpilaseks. 6.6 Õppetoetused ja eritoetus 6.6.1 Õppetoetuste ja eritoetuse määramise tingimused ja kord on esitatud lisas 4 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 2011/2012. õppeaastal Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis 6.6.2 Õppetoetuse liigid on: Põhitoetus õpilasele ja üliõpilasele sätestatud tingimustel antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks; Täiendav toetus põhitoetuse saamise nõuetele vastavale (üli)õpilasele antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks, kui elukoht asub väljaspool Tallinna linna ja väljaspool sellega piirnevaid omavalitsusi. 6.6.3 Õpilasel ja üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust, kui ta: on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; omandab kutseharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti, või kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti; omandab kutseharidust või kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaalkestust; ei ole akademilisel puhkusel. 6.6.4 Õpilasel ja üliõpilasel on õigus taotleda täiendavat toetust, kui ta: vastab põhitoetuse saamise nõuetele; elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus; ei ole akadeemilisel puhkusel. 6.6.5. Eritoetuse taotlemine, määramine ja maksmine on reguleeritud Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 2011/2012. õppeaastal Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis 6.7 (Üli)õpilasesindus 6.7.1 EHTE (üli)õpilaste tegemisi koordineerib üliõpilasesindus. 6.7.2 EHTE üliõpilasesinduse põhikiri on esitatud lisas 5, mis on üliõpilasesinduse tegevuse aluseks 7 ÕPPEJÕU STAATUS 7.1.1 Pedagoogide ja õppejõudude (õpetajad, assistendid, lektorid) ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametikirjelduses, töövõtulepingus või käsunduslepingus, õppekorralduseeskirjas ja õppeasutuse töökorralduse reeglites, asjaajamise korras.. 7.1.2 Õppejõudude ja pedagoogide ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbi viimine. 18
7.1.3 Õppejõu ja pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. 7.1.4 Õppejõududel on õigus teha rektorile ettepanekuid (üli)õpilastele tänu ja kiituse avaldamiseks osaluse eest koolivälises tegevuses, väga heade õppetulemuste eest või hea esinemise eest erialastel kutsevõistlustel. 7.1.5 Õppejõududel on õigus teha rektorile ettepanekuid (üli)õpilaste karistamiseks akadeemilise petturluse või õppetöös mitteosalemise eest. 8 (ÜLI)ÕPILASE EETIKA 8.1.1 EHTE (üli)õpilane on kohustatud järgima akadeemilise eetika nõudeid. (Üli)õpilane on õppetöös osalemisel kohustatud kandma korrektset, tulevasele teenindajale, keskastme juhile kohast riietust. 8.1.2 Akadeemilise eetika vastu eksimiseks loetakse keelatud abivahendite kasutamist eksami- ja kontrolltööde ajal, õppeülesannete (kodutööd, projektid, kursusetööd, lõputöö) plagieerimist, õppejõu, kaasõpilase või personali solvamist, osalemist õppetöös alkoholi- või narkojoobes, ettevõttepraktikal toimepandud distsiplinaarseid rikkumisi jms. 9 ÕPINGUTE LÕPETAMINE 9.1 (Üli)õpilase väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) 9.1.1 (Üli)õpilase väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) on tema kustutamine kooli (üli)õpilaste nimekirjast. (Üli)õpilase väljaarvamine vormistatakse rektori käskkirjaga. 9.1.2 (Üli)õpilane eksmatrikuleeritakse õppija algatusel vastava avalduse esitamise teel: a) õppija omal soovil; b) seoses teise kooli siirdumisega. 9.1.3 (Üli)õpilase väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) kooli algatusel võib toimuda järgmistel põhjustel: a) seoses õppekava täitmisega täies mahus ja diplomi või kooli lõputunnistuse väljaandmisega; b) edasijõudmatuse tõttu õppetöös sh, kui (üli)õpilane aine teistkordsel õppimisel ei ole saanud positiivset tulemust; sooritas komisjonieksami negatiivsele tulemusele; ei saanud lõputöö kaitsmisel positiivset hinnet. (üli)õpilase õpisoorituste maht õppeaastas jääb kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest (30 EAP või 20 õppenädala); c) õppetöös mitteosalemise tõttu; d) õppeteenustasu tähtajaks mittetasumise tõttu; Õppeteenustasu tasumise ühekordne tähtaja pikendamine toimub (üli)õpilase põhjendatud avalduse alusel (esitada rektorile). Vastavad avaldused peavad laekuma õppeosakonda enne maksetähtaja saabumist. e) vääritu käitumise, õppedistsipliini ja akadeemilise eetika ränga rikkumise tõttu EHTE juhtkonna otsuse alusel; f) õppe lõppkuupäeva möödumisel; g) esimese kursuse (üli)õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese õppenädala jooksul õppetööle asunud; h) enesekohaste valeandmete teadliku esitamise korral; 9.1.4 (Üli)õpilase väljaarvamine muudel juhtudel: 19