Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel

Seotud dokumendid
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int

Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K

Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta

7_Ainekavad_kunstiained

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Projekt Kõik võib olla muusika

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun

akordion_uldope

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

6

kitarr_uldope

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

6

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

klaver_pohiope

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Microsoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu

rendilepingu näidis

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk

KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Õnn ja haridus

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

KLAVER

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

Õppekava arendus

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

AG informaatika ainekava PK

PPEKAVA AKORDION A

Microsoft Word - VG loodus

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

PowerPoint Presentation

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

PPEKAVA

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

sander.indd

Microsoft Word - G uurimistoo alused

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG

Väärtusõpetus

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

PPEKAVA

Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I

Kuidas kehtestada N&M

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

klarnet_pohiope

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

No Slide Title

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx

Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat

2.1. Kehaline kasvatus (kõnepuuetega klassid) Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdk

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

01_loomade tundmaõppimine

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Slide 1

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI

Tööplaan 9. kl õpik

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc

5_Aune_Past

Autorid Nicolas Thiou ja Xavier Duthillieux, illustratsioonide autor Olivier Fagnere mängijale, alates 8. eluaastast. Mäng sisaldab 8 Taktikaart

HEA PRAKTIKA NÄIDE

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

LOODUSÕPETUS põhikoolis

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

NÄIDIS

Loodusõetuse ainekava 3

Väljavõte:

Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib muusika erinevaid avaldusvorme; 2) laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast; 3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes; mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaalpoliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust; 4) oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides; suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse; 5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule; 6) kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 7) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid; 8) väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult; 9) leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused; 10) väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes; 11) teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; huvitub muusikaalasest tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus; 12) valdab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida; 13) kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes. 2.1.8. Muusikaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes Õpitulemused Õpilane: 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili, järgib häälehoidu häälemurdeperioodil; 2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid laulu õppimisel; 3) kasutab muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes; 4) osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti; 5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; 6) laulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn (F. Pacius), Mu isamaa on minu arm (G. Ernesaks), Jää vabaks, Eesti meri (V. Oksvort), Eestlane olen ja eestlaseks jään (A. Mattiisen), Laul Põhjamaast (Ü. Vinter), Saaremaa valss (R. Valgre), Kalevite kants (P. Veebel), Oma laulu ei leia ma üles (V. Ojakäär).

Pillimäng Õpilane: 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või kuuekeelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinatodes; 2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus; 3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi. Muusikaline liikumine Õpilane: 1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid; 2) väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid. Õpilane: 1) loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel; 2) loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinatosid keha-, rütmi- ja plaatpillidel; 3) loob tekste (regivärsse, laulusõnu jne); 4) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu. Õpilane: 1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust; 2) eristab pop-, rokk-, džäss-, filmi- ja lavamuusikat; 3) eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ning elektrofone ja pillikoosseise; 4) teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi (sh paikkondlikke); 5) tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi; 6) on tutvunud Eesti ning valikuliselt Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Põhja- jaladina-ameerika, Aafrika või Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt; 7) arutleb muusika üle muusika sõnavara kasutades, võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult; 8) tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis). Muusikaline kirjaoskus Õpilane: 1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes; 2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandiktaktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides; 3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed); 4) mõistab helistike C a, G e, F d (repertuaarist tulenevalt D h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides;

5) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt; 6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas. elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused; ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel; rondo, variatsioon; pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika. Õppekäigud Õpilane: 1) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil; 2) kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusika oskussõnavara. 2.2. Õppesisu (teemad), õpitulemused, õppetegevus, hindamine, lõiming, õpikeskonna vajaldus. Kuu Õppesisu Õpetulemused Hindamine Lõiming Läbivad teemad Üldpädevused September *osaleb meeleldi laulmises *oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi * Laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades; *Laulab laule ja kaanoneid a cappella ja saatega; *laulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn (F. Pacius), Laul Põhjamaast (Ü. Vinter), *laulab õige kehahoiu ning fraseerimisega, emotsionaalselt ja laulu iseloomu arvestades * laulab väljendusrikkalt oma hääle iseloomu ja stiili arvestades *kinnistab laulus esinevaid helivältusi, *seostab laulu õppimisel relatiivsed ja absoluutsed helikõrgused * erinevad laulud koolist, sügist ja loodusest Laul peast Eesti hümn (F. Pacius) Eesti lipp (E. Võrk), * Temaatilised laulud (india muusika seotud) hindamisel arvestatakse: * loomulikku kehahoidu, selget diktsiooni, väljendusrikkust; * individuaalset ja/või rühmas laulmist lähtudes õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust; * aktiivset osavõttu ühislaulmisest; * helikõrguste tabamist lähtudes õpilase võimetest. Lõiming: võõrkeeled (india keele kõla tajumine), geograafia (maailma atlas - India) ajalugu (India ajaloost). Eesti ja vene keel (teksti mõtestamine,väljendusoskuse arendamine); kirjandus (laulu sõnumi mõtestamine), matemaatika (helikõrguste suhted, helikõrguste mõõtmine) Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (erinevad rahvuskultuurid kui vaimne rikkus, erinevad religioonid),

Pillimäng *Kasutab keha-, rütmipille mängudes * Loob rütmi-ostinato õpitud laulule *Leiab esitluseks sobivat materjali internetist ning koostab power-pointesitluse * Kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust *on tutvunud Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt; *on tuvunud india kultuuritra ditsioonide ja muusikaga *Suudab kuulata vaikust, analüüsib erinevaid kõlamaastikke, *teab ja kasutab india muusikat iseloomustades mõisteid hinduism, budism, veedad, raga, tala, veerandtoonid, burdoon *leiab ja analüüsib kuulatud muusikanäidete põhjal india muusikale iseloomulikke tunnuseid, *iseloomustab india rahvapillide (sitar, tablad, vina, tanpura, pungi) ja rahvalaulude kõla Pillimäng * India rahvamuusika (keha ja rütmipillid) * *Muusikalise teksti töötlused: viisistamine, orkestriseade, transkriptsioon, arranžeering. *Muusikalise teksti töötlused: viisistamine, orkestriseade, transkriptsioon, arranžeering. * Idamaade muusika: India, Hiina ja Jaapani kultuur * India rahvamuusika kultuuriline identiteet (kultuuriliste identiteetide erinevused ja sarnasused), teabekeskkond (andmebaaside kasutamine info leidmiseks) elukestev õpe ja karjääri planeerimine (õppimine kui väärtus). Pädevus Väärtuspädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus. Suhtluspädevus. Matemaatikapädevus Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara Muusikaline kirjaoskus

* Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi * Mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: * noodivältused, rütmifiguurid ja pausid: * noodivältused, rütmifiguurid ja pausid *Kromatism, pooltoonid, bemoll, diees, duur-ja moll helilaad, *Relatiivsed ja absoluutsed helikõrgused *teab mõistete kromatism, pooltoonid, bemoll, diees tähendust ja kasutab neid musitseerimisel * tunneb duur-ja moll helilaadi, Oktoober *osaleb meeleldi laulmises *Vastavalt vokaalsetele võimetele intonatsioonipuhtalt * laulab laule saatega ning saateta *Laulab selge diktsiooni, loomuliku hingamisega ning päritolumaad arvestades astmenimedega. *laulab hiina laule meloodiat relativistik ja absoluutse helikõrgusi * Julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes *erinevad laulud koolist, õpetajatest, sügist. * Temaatilised laulud (hiina ja japaani laulude seotud) * Indiia ja hiina muusikatraditsioonid * Pentatoonika Lõiming: Eesti keel Teksti tähenduse mõistmine arutelu ja analüüs, diktsioon, väljendusrikkus. Arvutiõpetus Muusikanäidete leidmine ja kasutamine internetis, esitlused Veene keel (kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamine), võõrkeeled (hieroglüüfid, hiina keele kõla tajumine), geograafia (maailma atlas -

eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades; *Arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul viisil; *Leiab esitluseks sobivat materjali internetist ning koostab power-pointesitluse *Loob lihtsa 4- taktilise pentatoonilise meloodia C-duuris *esitab meloodiat klaveril või plaatpillil. *on tutvunud Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt; *on tutvunud hiina kultuuritraditsioonide ja muusikaga. *leiab ja analüüsib kuulatud muusikanäidete põhjal hiina muusikale omaseid tunnuseid, *teab ja kasutab hiina muusikat kuulamist iseloomustades mõisteid: taoism, konfutsianism, kammertoon, pentatoonika, Pekingi ooper. *iseloomustab hiina rahvapillide (sheng, erhu, pipa) ja hiina rahvalaulude kõla * Idamaade kultuur: Hiina muusikatraditsioonid * Pekingi ooper. * Pentatoonika Loovtöö viktoriini vormis ja test India ja Hiina muusika Töövihiku ülesanded Hiina, Taivan) ajalugu (Hiina ajaloost) Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (erinevad rahvuskultuurid kui vaimne rikkus, erinevad religioonid), kultuuriline identiteet (kultuuriliste identiteetide erinevused ja sarnasused), teabekeskkond (andmebaaside kasutamine info leidmiseks) Pädevus Väärtuspädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus. Matemaatikapädevus Õppekäigud * kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara india ja hiina muusika eest Õppekäigud (virtuaalne etendus) * Idamaade kultuur: India ja Hiina muusika Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara * Kasutab üksinda ning koos musitseerides Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara

muusikalisi oskusi ja teadmisi (muusikalises kirjaoskuses). *teab ja kasutab hiina muusikat iseloomustades mõisteid: taoism, konfutsianism, kammertoon, pentatoonika, Pekingi ooper, rahvapillid (sheng, erhu, pipa, king) * seostab musitseerides relatiivseid ja absoluutseid helikõrgusi *Mõistab 4/4 taktimõõtude tähenduse mõistmine, rütmifiguurid. * Hiina rahvalaulud: 4/4 taktimõõt, rütmifiguurid, C-Dur ja a-moll helilaad (relatiivsed ja absoluutsed helikõrgusid) * Pentatoonika November *Laulab ühehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades; * oskab laulda jaapani rahvalaulu (vene keeles) ja jaapani sündinud karaoke *laulab ilmekalt, õige hingamise ja fraseerimisega laulu stiili arvestades astmenimedega. *laulab eakohaseid ühehäälseid laule eesti ja teiste laule saatega; mõistab rahvakalendri traditsiooni ja tähendust; * oskab laulda eesti rahvalaulu:mardi ja Kadrilaulud * Leiab iseloomulikke jooni japaani ja indoneesia rahvamuusikas *on tutvunud Japaani ja Indoneesia kultuuritraditsioonide ja muusikaga ning suhtub sellesse lugupidavalt;. *Teab ja kasutab jaapani muusikat kuulamist iseloomustades mõisteid: gagaku, *Mardi ja Kadripärv *Jaapani rahvalaulus (vene keeles) * Karaoke esitlus * Idamaade kultuur: Jaapani ja Indoneesia (Bali ja Jaava saar) muusikatraditsioonid * Gagaku-orkester. * Kabuki ja No-teater * Varjuteater Loovtöö viktoriini vormis ja test Jaapani ja Indoneesia muusika Ülesanded töövihikus Lõiming: vene ja eesti keel võõrkeeled (jaapani keele kõla tajumine, hieroglüüfid), geograafia (maailma atlas - Jaapan) ajalugu (Jaapani ajaloost). Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (erinevad rahvuskultuurid kui vaimne rikkus, erinevad religioonid), kultuuriline identiteet (kultuuriliste identiteetide erinevused ja sarnasused), teabekeskkond (andmebaaside kasutamine info leidmiseks) matemaatika (tm, helivältused, helipikkused ja

kabukiteater, No-teater, Bunraku, jaapani rahvapillid (koto, shamisen, shakuhachi, taiko-trummid) ja jaapani rahvalaulud *leiab ja analüüsib kuulatud muusikanäidete põhjal jaapani ja indoneesia muusikale omaseid tunnuseid, *võrdleb hiina ja jaapani muusikat Õppekäigud * kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara jaapani muusika eest Õppekäigud (virtuaalne etendus) * Gagaku-orkester. * Kabuki ja No-teater Jaapanis * Varjuteater Indoneesias kõrgused, taktimõõt) kultuuriline identiteet (eesti rahvakultuuripärand), Pädevus Väärtuspädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus. Matemaatikapädevus Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara * mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes; Muusikaline kirjaoskus * Noodilugemine ja nooditundmine lauludes (praktilised ülesanned: kirjatustöö) * Jaapani rahvamuusika *Teab ja kasutab jaapani muusikat iseloomustades mõisteid: šintoism, zenbudism, gagaku, kabukiteater, No-teater, Bunraku, geiša, shomyo, nukuteater, koto, shamisen, shakuhachi, taiko-trummid. Muusikaline liikumine ja pillimäng *esitab liikumist rühmiti või paarilisega. *Mängib plaatpilllil laulu meloodiat Muusika liikumine ja pillimäng * Jaapani rahvalaul Detsember *osaleb meeleldi laulmises *oskab laulda eesti ja teiste rahvalaulu ning * Advendiaeg. JÕULUD MUUSIKAS hindamine Lõiming kirjandus (laulu sõnumi mõtestamine),

peast oma kooliastme ühislaule: "Püha öö" (F. Gruber) (inglise-vene ja eesti keeles) * laulab koolikooris õpetaja valikul, tunnis ning tunnivälises tegevuses; * laulab eakohaseid ühehäälseid laule eesti ja teiste laule saatega; *laulab voolavalt, vastavalt märgitud tempole ja dünaamikale, selge diktsiooniga võimalikult intonatsioonipuhtalt. *kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega *annab hinnangu esitustele kokkulepitud hindamis-skaalasid arvestades *kasutab talve ja jõululaulu esitades vastavalt oma oskustele muusikainstrumente eel-, vahe- või järelmängus ja /või rütmiostinatona * Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi *oskab nimetada eesti ja teise rahvamuusika suursündmusi (Jõulupüha, Christmas); * kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust; * eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ja pillikoosseise; *Temaatilised laulud eesti, inglise ja vene keel saatega või saateta (talvelaul, jõululaul, regilaul); * "Püha öö" (F. Gruber) - inglisevene ja eesti keeles (peast) * Talve ja jõululaulud * Advendiaeg. * JÕULUD MUUSIKAS * Talvemuusika Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara Muusikaline kirjaoskus inimeseõpetus (koostöö rühmas). ajalugu (jõulude tähistamine- Kristuse sünd, Päikese püha); inglise keel (teksti mõistmine, väljendusoskuse arendamine). Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (traditsioonid ja ühine lauluvara kui väärtus eesti kultuuris), elukestev õpe ja karjääri planeerimine (oma võimete ja huvide teadvustamine, õpioskuste arendamine ja kujundamine) keskkond ja jätkusuutlik areng (loodus kui väärtus), kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (koostöö rühmasa) kultuuriline identiteet (esivanemate kultuuripärandi väärtustamine tavad ja kombed erinevates kultuurides); tehnoloogia ja innovatsioon (IKT õpikeskkond õpitu kinnistamiseks).

* Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (muusikalises kirjaoskuses). Õppekäigud *Omandab kontserti kuulates teadmisi esitletud pillide, muusikastiili ja/teema kohta. *Kuulab ja analüüsib argumenteeritult esitusi * Noodigramma korraldamine ja kinnistamine (taktimõõt, helistik, laad ja tonalsus, rütm, dinaamika ja tempo märgid) Õppekäigud (virtuaalne) * Jõulud ja talve muusika Pädevus Väärtuspädevus. Sotsiaalne pädevus. Enesemääratluspädevus. Ettevõtlikkuspädevus Januaar *osaleb meeleldi laulmises *Laulab ühehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades loomuliku keha-hoiu ja fraseerimisega selge diktsiooniga võimalikult intonatsioonipuhtalt *laulab emotsionaalselt laulu stiili arvestades vene ja inglise keeles *Laulab hoogsalt, vastavalt võimetele kahehäälselt. *seostab laulu õppimisel relatiivsed ja absoluutsed helikõrgused. Pillimäng ja omalooming * kujundab sobiva ettekande vormi koos liikumise ning kaasmänguga *on tutvunud Ladina Ameerika muusikapärandi, kultuuritraditsioonide ja muusikaga. ning suhtub sellesse *Temaatilised laulud (talvest, koolist) eesti ja vene keel saatega või saateta, kanoon * Ladina Ameerika laulud ( vene ja inglise keeles). Pillimäng ja omalooming * Ladina-Ameerika tantsurütmid * Ladina-Ameerika muusikatraditsioonid. *Brasiilia, Kuba, Argentiina, Jamaika Lõiming: geograafia (maailma atlas: Ladina Ameerika riigid), võõrkeeled (laulutekstide mõistmine), kehaline kasvatus (kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine: ladina ameerika tantsud) Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (lugupidav suhtumine erinevatesse kultuu - ritraditsioonidesse), kultuuriline identiteet (rahvuslik kultuuripärand), teabekeskkond (informatsiooni leidmine, visuaalsete kommunikatsioonivahendite

lugupidavalt; *tunneb ja eristab Brasiilia, Kuba, Argentiina, Jamaika ja Meeksika rahva- ja professionaalse muusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; heliloojad. *tunneb peamisi Ladina-Ameerikast pärit võistlustantse (tango, samba, rumba, tša-tšatša, paso-doble, salsa) *leiab ning analüüsib kuulatude esitluste põhjal Ladina-Ameerika tantsudele ja muusikale omaseid jooni Õppekäigud *Omandab kontserti kuulates ja vaatades teadmisi esitletud muusika kohta. *Kuulab ja analüüsib argumenteeritult muusika esitusi Muusikaline liikumine ja pillimäng *Oskab tantsida Ladina-Ameerika tantsude põhisamme (samba, rumba, tša-tša-tša, salsa) * kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, kaasmängudes ja/või ostinatodes; Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara *Tunneb Ladina-Ameerika tantsude rütmi, väljendab seda plaksutades vm viisil, *kinnistab mõisteid taktimõõt, sünkoop, triool, punkteeritud rütmid, helistiku helirea tähtnimed klaviatuurile *on tutvunud Ladina-Ameerika muusikale iseloomulike mõistetega: ja Meeksika rahva- ja professionaalse muusika: rahvalaulud, pillid, tantsud; heliloojad. Õppekäigud (virtuaalne) * Ladina-Ameerika muusika (tantsud, pillid, laulud) Muusika liikumine ja pillimäng * Ladina-Ameerika tantsud (samba, rumba, tša-tša-tša, salsa) Muusikaline kirjaoskus *Ladina-Ameerika tantsude rütmifiguurid, sünkopeeritud rütm, triool, punkteeritud rütm *Helistiku helirea tähtnimed klaviatuurile kasutamine power-point ettekannetes). Pädevus Väärtuspädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus.

antifoonia, samba, bossanova, lambada, macarena, tango, son, mambo, rumba, tšatša-tša,salsa, paso doble, habaneera, kalüpso, reggae *tunneb Ladina- Ameerika levinumate võistlustantsude iseloomulikke rütmifiguure Vebruaar *oskab llaulab peast kooliastme ühislaule: Eesti hümn (F. Pacius), Mu isamaa on minu arm (G. Ernesaks), Laul Põhjamaast (Ü. Vinter), Eestlane olen ja eestlaseks jään (A. Mattiisen) * laulab koolikooris õpetaja valikul, tunnis ning tunnivälises tegevuses; *laulab oma hääle iseärasusi arvestades vabalt, väljendusrikkalt, hoogsalt, puhta intonatsiooniga. *kasutab muusikalisi teadmisi ja oskusi noodist lauldes, *väljendab emotsiooni laulu sõnumi kaudu *laulab peast selge diktsiooniga, väljendusrikkalt, *tunnetab ühislaulu mõju ja selle ajaloost seost tänapäevaga (sõnavara) *on tutvunud Põhja Ameerika, Euro ja Afro Ameerika muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt; *on tutvunud Põhja Ameerika, Euro- ja Afro- Ameerika kultuuritraditsioonide ja *Tematilised laulud (Vastlapäev, Iseseisvuspäev, Sõbrapäev, ameerikalaulud) eesti, inglise ja vene keel saatega või saateta * Laul Põhjamaast (Ü. Vinter), Eestlane olen ja eestlaseks jään (A. Mattiisen) - peast *Duur ja moll helilaad Alteratsiooni märgid. Tähtnimed * Põhja-Ameerika, Euroameerika ja Afroameerika muusikatraditsioonid. * Indiaani ja eskimo traditsiooniline muusika *Valib esitamiseks ühe isamaalise laulu, kujundab selle esinemisplaani ning esitab üksi või rühmas lauldes peast. Loovtöö viktoriini vormis (kuulamine) ja test Ladina ja Põhja Ameerika muusika. Ülesanded töövihikus Lõiming: geograafia (maailma atlas: riigid), kirjandus (laulu teksti analüüs), inglise keel (laulu teksti mõtestamine ja hääldamine). ajalugu (Eesti riik: iseseisvumine ja taasiseseisvumine), ühiskonnaõpetus (ühislaul ja Laulev revolutsioon ), eesti kirjandus (laulu tekstide mõistmine) kehaline kasvatus (kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine). Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (maailma kultuuripärand kui väärtus), teabekeskkond (informatsiooni leidmine andmebaasidest, autorikaitse küsimused)

muusikaga. *Iseloomustab indiaani ja eskimo traditsioonilist muusikat, *oskab võrrelda ja leida seoseid loodusrahvaste muusikas ja traditsioonides *teab ja kasutab kuulamisest afro-ja euroameerika muusikat iseloomustades mõisteid: blues-helilaad, a cappella, spirituaal, gospel, blues: laululiike: kauboilaul, hillbilly ja cajun-muusikat, töölaulud, spirituaalid, gospel ja blues. *tunneb kõla järgi anglo-ameerika levinumaid pille (bandžo, akordion, suupill, viiul, kitarr) ja kantrimuusika pillikoosseise Muusikaline kirjaoskus * Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi *teab helistikku F-duur, d-moll, e-moll, on tutvunud D-duur helistikuga * teab ja kasutab musitseerimisel alteratsioonimärke (bemoll, diees, bekarr) *Teab ja kasutab musitseerimisel mõisteid: eeltakt, pidekaar, taktimõõt C, alla breve *tunneb variatsioonivormi muusikas Muusikaline liikumine * Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (liikumises). Muusikaline kirjaoskus * helistik F-duur, D-duur, d-moll, e- moll, paralleelhelistikud. * alteratsioonimärgid (bemoll, diees, bekarr) * mõisted: eeltakt, pidekaar, taktimõõt C, alla breve * variatsioonivorm Muusika liikumine *Esitab laulu tekstile vastavate liigutustega kultuuriline identiteet (eestlased ja ühislaulu traditsioon), kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (ühislaul ja kodanikualgatus poliitilise korra muutumise võimalusena). Pädevus Väärtuspädevus. Sotsiaalne pädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus. Ettevõtlikkuspädevus Matemaatikapädevus

Õppekäigud *Arutleb kontserdil kuuldud muusika üle ning analüüsib seda teadmisi ning muusikalist oskussõnavara kasutades *põhjendab oma arvamust kirjalikult vastavalt retsensiooni kirjutamise juhendile. Õppekäigud * teatris,- kontserdikäik Kirjalik töö Kontserdi või teatri külastuse pärast mulje Märts *Osaleb meeleldi laulmises *Laulab laulu stiili arvestades emotsionaalselt. *Laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu ning hingamisega klaveri /fonogrammi saatel Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara *On tutvunud pop-ja rockmuusika tunnustega (instrumendid, akordika, harmoonia, meloodia, rütmika, taktimõõdud, esituslaad, rock n roll, mercy beat) *Tunneb ja kasutab musitseerimisel mõisteid: blues-helilaad, triool, sünkoop, alteratsioonimärke (diees, bemoll, bekarr) * Tunneb ja kasutab muusikat kuulamistades mõisteid country, western, bluegrass, hillbilly, rhytm n blues, mainstream. *POP-JA ROCKMUUSIKA (populaarsed laulud) Muusikaline kirjaoskus Pop-ja rockmuusika: instrumendid, akordika, harmoonia, meloodia, rütmika, taktimõõdud, esituslaad, blues-helilaad, triool, sünkoop, alteratsioonimärke (diees, bemoll, bekarr) Lõiming: kirjandus (laulu sõnumi mõtestamine), ajalugu (muusika ärkamisajal: 19. sajandil ja 25 aastat tagasi) inglise keel (laulu teksti mõtestamine ja hääldus), Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus (muusika ja muusikute roll tänapäeva ärimaalimas; looming ja muusikaäri), tehnoloogia ja innovatsioon (muusikatehnika areng fonograafist ipod ini), teabekeskkond (autorikaitse meediakeskkonnas), kultuuriline identiteet (ühislaul kui rahvusliku identiteedi kujundaja) *on tutvunud autoriõiguste teemaga ja Eesti Autorite Ühingu tegevuse ning * Muusikatööstus ja äri * POP-JA ROCKMUUSIKA Pädevus Väärtuspädevus. Sotsiaalne pädevus.

eesmärkidega * tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis). * teab ja kasutab muusikatööstuse arengut iseloomustades mõisteid produtsent, mänedžer, levimuusika, fonogrammitootjad, piraatlus, fonograaf. * eristab pop-, rokk-muusikat; teab nimetada tuntud pop ja rokk ansamblid * eristab kõla ja kuju järgi elektrofone ja pillikoosseise; *leiab ja kirjeldab erinevaid muusikanäiteid kuulates pop- ja rockmuusika erinevusi *on tutvunud rock n rolli ning briti 60. aastate pop- ja rockmuusika stiilidega ning kuulsate esindajatega *leiab ning analüüsib kuulatud ettekannete ning muusikanäidete põhjal rock n rollile ja briti 60. aastate rock-ning popmuusikale omaseid tunnuseid *on tutvunud rhytm n bluesi ning countyimuusikaga, ja kasutab muusikat iseloomustades mõisteid country, western, bluegrass, hillbilly, rhytm n blues, mainstream. 1.Muusikatööstus ja äri, muusikatehnika areng 20. sajandil 2. Rhytm and Blues, country ja country rock 3. Rock n roll, briti biit Õpipädevus. Suhtluspädevus. Ettevõtlikkuspädevus *Oskab koostada ettekannet visuaalsete kommunikatsioonivahendite abil (powerpoint ) * pop- ja rockmuusika Iga õpilane valib ühe pop- või rockmuusika stiili koostab power-point ettekande ning esitleb muusikastiili

klassikaaslastele koos muusikanäitega. Aprill *Osaleb meeleldi laulmises *Laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära *Laulab laulu stiili arvestades emotsionaalselt. *Laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu ning hingamisega klaveri /fonogrammi saatel *Laulab ilmekalt rokkmuusika stiili arvestades. * eristab pop-, rokk-muusikat; * teab nimetada tuntud ansambleid * tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis). *kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi *on tutvunud folk-rocki ning reggae, soul, funk ja diskomuusika, hard-, punk-, progressiivse ja jazzrocki stiilidega ning kuulsate esindajatega *leiab ning analüüsib kuulatud ettekannete ning muusikanäidete põhjal fok-rockile, folk-metal ile ja reggae, soul, funk ja diskomuusika, hard-, punk-, progressiivse ja jazzrocki muusikale omaseid tunnuseid * Temaatiliised laulud (kevad, loodus, Ülestõusmis püha, English day) eesti, vene ja inglisekeel saatega või saateta *POP-JA ROCKMUUSIKA (populaarsed laulud) POP- JA ROCKMUUSIKA 1. Folk-rock, reggae 2. Soul, funk, disko 3. Hard rock, punk rock, progressiivne rock, jazzrock Lõiming: ajalugu, ühiskonnaõpetus (muusikastiili tekkimise aeg ja ühiskondlik-poliitiline taust), geograafia (muusikastiilide teke: riigid), vene keel (verbaalse väljendusoskuse arendamine ettekannete esitamisel), inglise keel (teksti mõistmine, hääldamine). Läbivad teemad: kultuuriline identiteet (kultuuride mitmekesisus), teabekeskkond (info leidmine internetist, esitluse koostamine), väärtused ja kõlblus (muusika kui kultuuridevahelise dialoogi keel Pädevus Väärtuspädevus. Sotsiaalne pädevus. Enesemääratluspädevus.

Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara *Teab ja kasutab folk-rocki ja reggae muusikat iseloomustades mõisteid: folkmuusika, folkrock, etno-folk, folkmetal, reggae *Teab ja kasutab soul, funk ja diskomuusika iseloomustades mõisteid: afroameerika, gospel, blues, rhytm n blues, hook-lines, jazz-funk, europop, mainstream. *Teab ja kasutab hard-, punk-, progressiivse ja jazzrocki iseloomustades mõisteid gospel, blues, rhytm n blues, heavy rock, psühhedeeliline rock, soul, fusion. *teab ja kasutab musitseerimisel duuri ja mooli astme- ja tähtnimedega, kuueteistkümnendik-noodid, segno *teab ja kasutab musitseerimisel mõisteid bassivõti, pidekaar, sünkoop, duuri ja mooli astme- ja tähtnimedega, kuueteistkümnendik-noodid, segno Muusikaline kirjaoskus *Folk-rock, reggae, soul, funk, disko *Hard rock, punk rock, progressiivne rock, jazzrock *duuri ja mooli astme- ja tähtnimed, kuueteistkümnendik-noodid, segno * bassivõtt, pidekaar, sünkoop Õpipädevus. Ettevõtlikkuspädevus *Oskab koostada ettekannet visuaalsete kommunikatsioonivahendite abil (powerpoint ) *loob laulule rokiliku rütmiostinato *analüüsib ja hindab vastavalt hindamisskaalale enda ning kaaslaste ettekande esitusi. * Pop- ja rockmuusika Iga õpilane esitleb ühe pop- või rockmuusika stiili koostab powerpoint ettekande klassikaaslastele koos muusikanäitega.

Pillimäng *Saadab õpitud laule erinevate pillidega. *mängib rütmilist kaasmängu laulule guirot, agoogot, kõlapulki, marakaad ja bongosid kasutades Pillimäng * Pop ja rock muusika Mai * laulab peast kooliastme ühislaule: Oma laulu ei leia ma üles (V. Ojakäär). *Oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi * laulab kooris tunnis ning tunnivälises tegevuses; * tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma võimeid; *Laulab oma hääle omapära arvestades, selge diktsiooniga muusikapala stiili arvestades loomuliku hingamisega, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt *Analüüsib ja hindab vastavalt hindamisskaalale enda ning kaaslaste laulu esitusi. *analüüsib enda saavutusi ja tulemusi muusikas õppeaasta jooksul * eristab pop-, rock-muusikat; * teab nimetada tuntud ansambleid * tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis). *Temaatilised laulud (Kevadepüha, Emadepäev, Euroopapäev) eesti, vene ja inglise keel saatega või saateta * Oma laulu ei leia ma üles (V. Ojakäär) - peast *POP-JA ROCKMUUSIKA (populaarsed laulud) * POP- JA ROCKMUUSIKA 1. Hip-hop, elektroonilise tantsumuusika stiilid 2. Eesti ja vene rock ja pop muusika Kokkuvõtte laulmise hindamine Lõiming: Kirjandus ja vene keel (teksti tähenduse mõistmine) eesti keel (eestikeelne laul maailmas), ajalugu, ühiskonnaõpetus (muusikastiili tekkimise aeg ja ühiskondlik-poliitiline taust), geograafia (muusikastiilide teke: riigid), Läbivad teemad: kultuuriline identiteet (eesti murded kultuuriväärtusena; poplaul ja eestlase identiteet rahvusvahelisel tasandil), teabekeskkond (info leidmine internetist esitluse koostamiseks), väärtused ja kõlblus (muusika kui kultuuridevahelise dialoogi keel) Pädevus Väärtuspädevus.

*oskab nimetada eesti ja vene laululoojaid, sõnade autoreid, muusikuid (lauljad, instrumentalistid, ansamblid) *on tutvunud hip-hop i ning elektroonilise tantsumuusikaga ning tuntud esindajatega *leiab ning analüüsib kuulatud ettekannete ning muusikanäidete põhjal hip-hop ile ning elektroonilisele tantsumuusikale omaseid tunnuseid. *eristab kuulmise järgi pop-, rock-, ja džässmuusikat Sotsiaalne pädevus. Enesemääratluspädevus. Õpipädevus. Suhtluspädevus. Ettevõtlikkuspädevus Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara *Teab ja kasutab hip-hopi ja elektroonilise muusika stiile iseloomustades mõisteid beat-box, räppimine, breiktants, scratching, cut&paste tehnika, DJ, house, techno, ambient, drum n bass, dubstep. * vastab kirjalikult 7. klassi ainekava olulisematele küsimustele Pillimäng *Saadab õpitud laule erinevate pillidega. *mängib rütmilist kaasmängu laulule guirot, agoogot, kõlapulki, marakaad ja bongosid kasutades Õppekäigud *Omandab kontserti kuulates ja vaatades teadmisi esitletud muusika kohta. *Kuulab ja analüüsib argumenteeritult muusika esitusi Muusikaline kirjaoskus * Hip-hop, elektroonilise tantsumuusika stiilid * Eesti ja vene rock ja pop muusika * Õpitud muusikaliste teadmisi ja oskusi kordamine ja kinnistamine: muusikaline kirjaoskese test ja praktilised ülesanned noodivihikus Pillimäng * Pop ja rock muusika Õppekäigud * Pop ja rock muusika, Tuntumad ansamblid ja lauljad