Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I"

Väljavõte

1 Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Algõpetuse õppetool I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) 1. klass - 1 tund nädalas, 35 tundi aastas 2. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aastas 3. klass 1,5 tundi nädalas, 52,5 tundi aastas Kogu õpetus lähtub konstruktiivsest sidususest (õppija eeldused, õppekava, õppesisu, õppetegevused, õpitulemused, keskkond, hindamine moodustavad ühtse terviku). ÕPPE-KASVATUSEESMÄRGID I kooliastmes on esikohal lapse loomingulise algatusvõime areng, käeliste oskuste ja vilumuste treenimine. Kunstiõpetuse tundides tutvutakse kunsti baaselementidega (joon, värv, vorm, rütm). Õpilane tunneb mängulisest ja loovast tegutsemisest rõõmu ning julgeb ja oskab enda mõtteid erinevate tööde läbi esitada, õpib tundma ja kasutama kunstilist väljendusmeelt, arendab oma vaatlusoskust, kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet. Õpilane tutvub erinevate joonistus-ja maalimisvahenditega, tehnikatega, materjalidega. Kunstivestlustes tutvutakse kodukoha arhitektuuri ja kunstnikega, mida käsitletakse osana praktilise töö tunnist. Kunstiajaloo tutvustamise kaudu arendatakse teadlikkust kunsti vajalikkusest ja toetatakse seoste loomise oskusi teiste eluvaldkondadega. I kooliastmes tutvutakse ka keskkonnasäästlikke põhimõtteid kunstis. Õpilane oskab korrastada oma töökohta ning töövahendeid. ÕPPESISU 1. klass Kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (näit joonistamine, maalimine, trükkimine, vormimine jne). Pildiline jutustus: joonistus, maal, illustratsioon. Disain igapäevaelus; eseme vormi, otstarbe ja materjali vahelised seosed. Vestlused kunstist koolis ja võimalusel kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides. 2. klass Kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, ruum, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel. Pildiline jutustus: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, animatsioon. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (näit joonistamine, maalimine, kollaaž, trükkimine, vormimine jne). Disain igapäevaelus; eseme vormi, otstarbe ja materjali vahelised seosed. Vestlused kunstist koolis ja võimalusel kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides. Kohalik kultuuripärand ja näited õpetaja valikul. 3. klass Kompositsiooni baaselemendid (joon, värv, vorm, rütm). Inimeste, esemete ja looduse objektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel. Pildiline jutustus: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, animatsioon, fotoseeria. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (näit joonistamine, maalimine, skulptuur, pildistamine, trükkimine, vormimine jne). Disain igapäevaelus; eseme vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia vahelised seosed, nende arvestamine kujundamisel. Vestlused kunstist koolis ja võimalusel kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides. Kunstiteoste, visuaalse suhtlemise ja meedia roll ning mõju igapäevaelus. LÕIMING Igas õppetunnis ilmnevad kõik üldpädevused (väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, ettevõtlikkuspädevus) rohkemal või vähemal määral. Lisaks

2 on igas õppetunnis või õppetsüklis üks või mitu pädevust (aine-, valdkonna-, üldpädevus) fookuses. Suund on pädevuste osakaalu suurendamisele võrreldes varasema teemakeskse õpetusega. Algõpetuses kasutatakse kõiki viit lõimingu võimalust (ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ja ainetevaheline), et toetada õpilasel tervikliku maailmapildi tekkimist. Õpetus lähtub üldõppe põhimõtetest, mida toetab ainetevaheline lõiming. Suund on metateemade käsitlemisele, milleks võivad olla väärtused, pädevused, mõisted. Lood ja jutud pildilise kujutamise alusena; sõnamängud, luule ja riimid; Eesti keel ja kirjandus kunstialane keel Esimesest kolmanda klassini tutvutakse peamiste geomeetriliste kujunditega, nii Matemaatika tasapinnalised kui ka ruumilised. Kooli lähiümbruse ja igapäevaelu ( loodus, taimed, tänavakaardid, leppemärgid Loodusained jne) nähtuste vaatlemine ja uurimine. Tööõpetus Erinevad tehnoloogiad ja materjalid, nende õige kasutamine. Kattuvad teemad ja mõisted (karakter, lugu jne), samade teemade esitamine Muusikaõpetus visuaalselt ja muusikaliselt. Kehatunnetus, tähelepanu, motoorika ja koordinatsiooni areng; liikumisasendite Kehaline kasvatus kujutamine. ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri- ja väärtuspädevus Enesemääratluspädevus Õpipädevus Suhtluspädevus Sotsiaalne ja kodanikupädevus Ettevõtlikkuspädevus Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus Digipädevus Väärtuspädevuse arengut toetavad töö nõuetest kinnipidamine, ühiste kokkulepete austamine, enda tehtu eest vastutamine. Väärtustatakse kunstitegevust kui ainulaadset ja igaühele ainuomast.käsitletavate teemade kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Väärtustatakse inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Õpipädevust kujundatakse eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu (individuaalsed, rühma- ja uurimistööd). Ka saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Õpilasele antud tagasiside ja eneseanalüüs aitavad suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana. Oma tööde esitlemine, erinevate seisukohtade avaldamine, võrdlemine, toetavad väljendusoskuse kujundamist. Tutvutakse kunsti kui kommunikatsioonivahendiga, õppides tundma kunstile eriomast mitteverbaalset keelt, mõistma edasi antud mõtte või sõnumi tähendust. Sotsiaalsete pädevuste arengut toetavad ülesanded, kus õpilasetel tuleb kokku puutuda teiste õpilaste erinevate vaatenurkade, seisukohtade ja arusaamadega samadest asjadest. Areneb teadlikkus igaühe eripärast ja vajadus üksteise erinevusi aktsepteerida. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse eelkõige rühmatöödes kaasalöömise juures. Väärtustatakse uuenduslikke ja loovaid lahendusi. Praktiline tegevus annab võimaluse katsetada enda ideede väljendamist, valides selleks sobivaid meetodeid, rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima, lõpule viima.tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsetega (illustraator, kunstnik, skulptor). Õpilane saab kunstiõpetuse tunnis pidevalt rakendada erinevaid matemaatikatunnis omandatud oskusi, nt. mõõtmist ja teisendamist. Antud valdkonnapädevuste arengut toetavad ülesanded, kus on vaja rakendada mõõtmist, sõnastada probleeme, arutleda lahenduste üle, põhjendada oma valikuid. Loovülesannetes on võimalik kasutada digivahendeid piltide, koomiksite loomiseks. Õpitakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama selle asjakohasust ja usaldusväärsust.

3 LÄBIVAD TEEMAD Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus Õpilast suunatakse teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi. Arendatakse oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt. Õppetöö tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada. Õppetöös saadakse koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Õpilane osaleb aktiivselt klassi, kooli ja/või kogukondlikes ettevõtmistes ning võtab osa koolivälisest tegevusest. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda. Õpilasele pakutakse võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Arendatakse lastes arusaama kultuuride mitmekesisusest. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Tekitatakse harjumust oma kultuurikogemust kirjeldada. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas, õpilane mõistab, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas Internetis. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile. Õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Kasutatakse eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Vastavalt võimalustele kasutatakse õppetegevuses foto või video tegemist ning mudelite ja makettide meisterdamist. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused tervislikust ja ohutust käitumisviisist. Lapses kujundatakse tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjuseid oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Suunatakse õpilast iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. ÕPPETEGEVUS 1. klass loovad individuaal- ja rühmatööd; erinevate kunstitehnikate ja töövõtete õppimine ja katsetamine; materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav kasutamine; oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine; kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine; võimalusel muuseumide ja kunstinäituste külastamine, 2. klass loovad individuaal- ja rühmatööd; erinevate kunstitehnikate ja töövõtete õppimine ja katsetamine; materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav ja keskkonnasäästlik kasutamine; oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine; kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine; võimalusel muuseumide ja kunstinäituste külastamine,

4 Lähiümbruse kultuurilooliste nähtuste ja paikadedaga tutvumine. 3. klass loovad individuaal- ja rühmatööd; erinevate kunstitehnikate ja töövõtete õppimine ja katsetamine; ruumiliste toodete teostamine (makett); materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav ja keskkonnasäästlik kasutamine; kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine; võimalusel muuseumide ja kunstinäituste külastamine; visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine. Oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine. ÕPITULEMUSED 1. klassi õpilane: tunneb rõõmu mängulisest ja loovast tegutsemisest; tunneb erinevaid materjale ning oskab käsitseda lihtsamaid tööriistu; kasutab erinevaid joonistamise, maalimise töövõtteid ja tehnikaid; hoiab korras oma töökoha ja töövahendid; oskab töötada iseseisvalt; töötab koos rühmaga, arvestab kaaslastega; kirjeldab enda ja kaaslaste töid; arutleb kunsti üle; 2. klassi õpilane: tunneb rõõmu mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtteid ja ideid; tunneb erinevaid materjale; oskab käsitseda lihtsamaid tööriistu; kasutab erinevaid joonistamise, maalimise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; hoiab korras oma töökoha ja töövahendid; on töötamisel keskkonnasäästlik; oskab töötada iseseisvalt; töötab koos rühmaga, arvestab kaaslastega; kunstist rääkides oskab õigesti kasutada kunstialaseid mõisteid; 3. klassi õpilane: tunneb rõõmu mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtteid ja ideid; kasutab teadlikult ja õigesti erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid; hoiab korras oma töökoha ja töövahendid; on töötamisel keskkonnasäästlik; tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestab kaaslastega; kirjeldab enda ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi; teab lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjekte; teadvustab üldiselt kunsti laiemat rolli; teab mõningaid meedia võimalusi ja ohtusid. HINDAMINE JA TAGASISIDE Hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid, igale lapsele antakse tema töö kohta hinnang. Tundides analüüsitakse valikuliselt töid, antakse võimalus arvamust avaldada ka klassikaaslastel. Hindamise peaeesmärk kunstiõpetuses on anda tagasisidet töö tulemuslikkuse kohta ja motiveerida õpilast tema edasises tegevuses. Õpilast hinnatakse vastavalt vajadusele, lähtudes õppeprotsessist ja tuginedes tema arengule. Õpilast teavitatakse tunni eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest tunni alguses ja õppimist toetava hindamise põhimõttest lähtuvalt hinnatakse seda, milles ollakse eelnevalt õpilasega kokku lepitud. Lapsevanem saab tagasisidet õpilase arengu kohta õpilaspäevikust, arenguvestluste kaudu, Stuudiumist, trimestri tunnistuselt, vestlustest lapsega ja oma lapse töödelt (sh õpimapist). KASUTATUD KIRJANDUS Rehepapp, M Disainispikker. Tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Heidmets, R Animaõpik. Tallinn: Koolibri 2013 Kivistik, S Papitrükk. Tallinn: Oktoober. Laste kunstiraamat (F. Watt) Noormaa, A 2004 Lastega koos kunstis. Koolibri 2004 Noormaa, A Kunstis koos lastega. Koolibri 2006 Raudsepp, I 2006 Joonistan inimest. Ilo 2006 Animapuu. Õpetamine läbi animatsiooni Google Art Project Kunstimuuseumide virtuaaltuurid ja kvaliteetsed reproduktsioonid

5 Kunstikeskuse e-õppematerjalid Kumu Kunstimuuseumi digikogu (registreeru kasutajaks) Kumu Kunstimuuseumi virtuaaltuur Pütsepp, S. Op-kunst. Bridget Riley. E-õppematerjal.

6 Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS II kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Mare Kiisk, Raimond Lepiste, Kadri Kosk II kooliaste (4. klass, 5. klass, 6. klass) 4. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aastas 5. klass - 1 tundi nädalas, 35 tundi aastas 6. klass - 1 tundi nädalas, 35 tundi aastas ÕPPE-KASVATUSEESMÄRGID II kooliastmes arendatakse edasi ja täiendatakse I kooliastmes õpitut. Tutvutakse teadlikumalt kunsti aluste ja kunstilooga eesmärgiga luua seoseid ja puutepunkte mineviku ja tänapäeva vahel. Loomingulistes kunstitöödes on suurem tähelepanu ümbritseva maailma edasiandmisel. Õpilast kaasatakse rohkem õppeprotsessi kavandamisse (tehnikate, teemade valik, pildimaterjali otsimine jne). Kriitilise mõtlemise oskust ja ainealase keele arenemist toetavad erinevate mineviku ja kaasaja kunstiteoste vaatlemine ja analüüsimine tunnis, mis kinnistatakse samast tunnis ka praktilise tööga. Rõhutatakse läbitava ajastu kunsti olemuse tundmaõppimist ja rakendamist loovülesannetes. ÕPPESISU 4. klass Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks. Maali, joonistuse, kollaaži, skulptuuri, graafika ja animatsiooni tehnikad ning töövõtted. Kompositsioon. Sümmeetria ja asümmeetria. Liikumise kujutamine. Perspektiiv. Disaini- ja kirjaõpetus. Erinevad kunstiliigid ( skulptuur, maal, graafika ja tarbekunst). Koomiks. Eesti rahvakunst. Näiteid mineviku ja nüüdiskunsti teostest Eestis ja maailmas õpetaja valikul. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. 5. klass Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks. Pildi kompositsioon ja koloriit. Ruumilisuse kujutamine. Perspektiiv. Maali, joonistuse, graafika, kollaaži ja digitaalgraafika tehnikad ja töövõtted. Erinevate kunstitehnikate kombineerimine. Emotsioonide edastamise võtted. Kunstiteose vaatlus. Erinevad mineviku ja nüüdiskunstiteosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul. Kunstiterminid. Disain, Eesti rahvakunst ja ehituskultuur. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. 6. klass Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks. Kompositsiooni tasakaal, pinge ja dominant. Maali, joonistuse, graafika, kollaaži, skulptuuri ja digitaalgraafika tehnikad ja töövõtted. Erinevate kunstitehnikate kombineerimine. Kunstiteose vaatlus ja analüüs. Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid. Konkreetne ja abstraktne kunstis. Erinevad mineviku ja nüüdiskunstiteosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul. Kunstiterminid. Muuseumite ja galeriide funktsioonid. Disain, eseme vormi ja funktsiooni seos. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. Pildi, teksti, heli ja liikumise koosmõju, märgid ja sümbolid reklaamis ja meedias. LÕIMING Eesti keel Arvutiõpetus Füüsika Kunstist rääkides osalevad õpilased aruteludes arendades oma eneseväljendusoskusi ja õppides kasutama kunstikeelt. Erinevate teksti- ja pilditöötlusprogrammide kasutamine erinevate tööde teostamiseks ja esitlemiseks. Värvusõpetus. Materjalid (nt. paber, akvarellpaber, guaššvärv, akrüülvärv, sideaine jne)

7 Ajalugu Loodusained Matemaatika Tööõpetus Muusikaõpetus ÜLDPÄDEVUSED Õpipädevus Kultuuri- ja väärtuspädevus Enesemääratluspädevus Suhtluspädevus Sotsiaalne ja kodanikupädevus Ettevõtlikkuspädevus Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus Digipädevus LÄBIVAD TEEMAD Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Teoseid vaadeldakse kindlas ajaloolises kontekstis: sündmused ja eluolu käsitletaval perioodil; Näited ümbritsevast elusloodusest erinevate loovülesannete puhul: loodusfotograafia; sümmeetria ja asümmeetria looduses; keskonnasäästlikud materjalid kunstis. Eesti rahvakunst ja geomeetrilised kujundid; kolmvaade. Erinevate materjalide kasutamine; töökavandite ja jooniste tegemine. Kunstis on palju muusikaga kattuvad mõisted (kompositsioon, rütm, kontrastid); muusika järgi joonistamine. seostada omandatud teadmisi varemõpituga, planeerida õppimist, arvestada aega vastavalt enda oskustele. väärtustada enda ja teiste tehtud tööd. Tajuda ja väärtustada kunstitegevust kui ainulaadset ja igaühele ainuomast, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust. analüüsida enda nõrkusi ja tugevusi, osates neid erinevates olukordades rakendada. Arendada personaalset ja sotsiaalset identiteeti. korrektse keelekasutusega enda seisukohtade visuaalne, kirjalik või suuline esitlemine ja põhjendamine. arendada teadlikust igaühe eripärast ja arvestada seda suhtlemisel. osata ideid teostada, probleeme loovalt lahendada, kasutades varemõpitut ja iseseisvalt eesmärke seada ning plaane koostada. mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust, rakendada reaalainetes omandatud erinevaid oskusi. Digitaalsete vahendeid kasutatakse info otsimiseks, esitluste tegemisel ja fotode töötlemisel. Õpilases arendatakse oskust seada endale eesmärke ning neid ellu viia. Arendatakse oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi. Õpilast suunatakse mõistma inimese sõltuvust loodusressurssidest ja väärtustama bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust. Õpilast suunatakse aru saama ja arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil ja ühtlasi võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi. Õpilast suunatakse väärtustama koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist. Õpilasele tutvustatakse ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suunatakse suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Õpilast suunatakse mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana, käituma salliva ja lugupidavana teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist. Õpilases arendatakse kriitilise teabeanalüüsi oskust, mõistma vahetu ja vahendatud info sarnasusi ning erinevusi. Õpilast suunatakse ära tundma

8 Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus oma teabevajadusi ja leidma endale sobivaid teabeotsingumeetodeid. Õpilast suunatakse aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest. Pööratakse tähelepanu tehnoloogilise arengu positiivsetele kui ka negatiivsetele mõjudele ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes; Õpilast suunatakse kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat erinevate eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks Õpilast suunatakse teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega ning mõistma keskkonna mõju oma tervisele. Õpilasele tutvustatakse kuidas väärtustada liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust. Õpilast suunatakse tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid, juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel. ÕPPETEGEVUS 4. klass Loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel. Visandamine ja kavandamine. Kujutamine. Oma teoste esitlemine, valikute põhjendamine. Ruumiliste kompositsioonide valmistamine. Kunstitehnikate loov kasutamine. Kunstiteoste (maalid, filmid, koomiksid) võrdlemine, nende üle arutlemine. Muuseumide ja näituste külastamine. 5. klass Loovad rühma- ja individuaalsed tööd, koostöö ühise tulemuse nimel. Visandamine ja kavandamine. Oma tööde esitlemine ja valikute põhjendamine. Kunstitehnikate loov kasutamine. Digitaalsete tehnikatega tutvumine (võimalusel). Kunstiteoste (maalide, filmide, koomiksite) võrdlemine, nende üle arutlemine. Muuseumide ja näituste külastamine (võimalusel). Õpetaja võib mõne tegevuse asendada referaadiga. 6. klass Loovad ja uurimuslikud rühma- ja individuaalsed tööd Visandamine ja kavandamine. Kujutamine ja kujundamine. Katsetamine kujutamise reeglitega. Oma tööde esitlemine ja valikute põhjendamine. Ruumiliste kompositsioonide, mudelite või makettide valmistamine. Kunstitehnikate loov kasutamine. Kunstiteoste analüüsimine ja võrdlemine, nende üle arutlemine. Muuseumide ja näituste külastamine (võimalusel). Õpetaja võib mõne tegevuse asendada referaadiga. ÕPITULEMUSED 4. klassi lõpetaja: tunneb rõõmu loovast tegevusest; katsetab julgelt oma mõtete ja ideedega; rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, animatsioon); otsib infot kunstiraamatutest ja teistest teabeallikatest; kirjeldab kunstiteost kasutades selleks ainealaseid mõisteid; mõtleb keskkonda säästvalt ja arvestab kaasõpilastega. 5. klassi lõpetaja tunneb rõõmu loovast tegevusest;

9 katsetab julgelt oma mõtete ja ideedega; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab; rakendab oma töödes erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž) otsib infot erinevatest teabeallikatest; kirjeldab kunstiteost kasutades selleks ka ainealaseid mõisteid; mõtleb keskkonda säästvalt ja arvestab kaasõpilastega. 6. klassi lõpetaja tunneb rõõmu loovast tegevusest ja tunnetab oma kunstivõimeid ja huve; väljendab oma mõtteid ja ideid erinevate visuaalsete vahendite abil; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab; kujutab/ kujundab nii vaatluste kui oma ideede põhjal ja kasutab selleks kompositsiooni baasoskusi; rakendab oma töödes erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur jne); kirjeldab ja võrdleb kunstiteoseid ja otsib infot eri teabeallikatest; mõtleb keskkonda säästvalt ja arvestab kaasõpilastega. HINDAMINE JA TAGASISIDE Kasutatakse sõnalisi hinnanguid. Hindamise peaeesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Õpilane saab õppeaastas ühe kokkuvõtva hinde/kirjaliku tagasiside (hinnatakse üks kord poolaastas). Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks peab õpilane esitama kõik kohustuslikud tööd. Enne uue töö alustamist teavitatakse õpilasi tööle esitatavatest nõuetest ja tingimustest. Nõutava arvestusliku soorituse taseme seab õpetaja, konkreetse ülesande eripära arvestades, igale tööle eraldi. Nõuetele mittevastava töö puhul, tagastab õpetaja töö õpilasele koos parandusettepanekutega ja õpilasel on võimalik töö uuesti esitada. Trimestrihinnet mõjutavad ka mittekohustuslikud tunnitööd (sh tundides osalemine). Õpilastel on võimalus osaleda hindamise protsessis. See õpetab töid analüüsima ja väärtustama erinevaid lahendusi. Oluline on õpilase eneseanalüüsi toetamine mida õpilane tundis ja õppis, mida ta soovib järgmisel korral teha teisiti jne eesmärgiga toetada õpilase sisemist motivatsiooni. Praktiliste tööde juures hinnatakse õpilase loovust ülesannete lahendamisel, töö kulgu alates töö kavandamisest kuni lõpptulemuseni ja saavutatud õpitulemusi. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikust, töökultuuri ja arvestamist teiste õpilastega. Hindamise objektiks võib olla nii tööprotsess (sh kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid) kui valminud teos. Praktiliste tööde hindamise juures kasutatakse ka õpimapi või portfoolio formaati. Uurimusliku sisuga töödes hinnatakse töö vastavust teemale ja etteantud vormistamise nõuetele, töö sisukust, töö esitlust ja oma valikute selgitamise ja põhjendamise oskust. Negatiivselt ei hinnata kirjalikes töödes esineda võivaid õigekirjavigu kuid need parandatakse. KASUTATUD KIRJANDUS Gabral, Hans (2004) Kunst IV VI klassile. Tallinn: Koolibri. Laanemäe, K., Lüsi, A., Purre, A., Tšekulajeva; J. (2011) Tähelepanu! Valmis olla! KUNST! 16 kunstiprojekti. Õpilaseraamat. Tallinn: MTÜ Loovalt tulevikku. Laanemäe, K., Lüsi, A., Purre, A., Tšekulajeva; J. (2011) Tähelepanu! Valmis olla! KUNST! Õpetajaraamat. Tallinn: MTÜ Loovalt tulevikku (digiversioon) Rehepapp, M Disainispikker. Tööraamat õpetajale. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

10 Ainevaldkond: kunstiained KUNSTIÕPETUS III kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Koostaja(d) Klass Õppeaine maht Kunstiõpetus Mariana Jürimäe, Raimond Lepiste III kooliaste (7. klass, 8. klass) 7. klass - 1 tundi nädalas, 35 tundi aasta 8. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aasta ÕPPE-KASVATUSEESMÄRGID III astmes omandatakse teoreetilisemal tasemel teadmisi kunsti märgilistest (sümbol, allegooria, tsitaat jne) ja vormilistest (värv, valgus, vari, perspektiiv, kompositsioon jne) väljendusvahenditest. Loomingulistes töödes katsetatakse uusi meediume ning väljundeid; seatakse järjest rohkem endale ise ülesandeid; mängitakse vormielementide ja väljendusvahenditega teose isikupära ning sõnumi huvides. Teadlikumalt võetakse eeskujuks kunstiteoseid ja stiile, analüüsitakse teoseid ning otsitakse visuaalset ja sõnalist infot. Kunsti käsitletakse visuaalse ning sotsiaalse keskkonna osana. ÕPPESISU 7. klass Kavandamine kui protsess ideede arendamiseks. Kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid ja tehnika. Ruumilisuse kujutamine: perspektiiv. Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt. joonistamine, maal, graafika, skulptuur, installatsioon, foto jne, vastavalt kooli võimalustele). Erinevate kunstitehnikate kombineerimine. Kujutamise viisid: stiliseerimine. Erinevad kirjatüübid. Sümbol pildi sõnumi kandjana. Kunstiteose vaatlus, mineviku kunstiteos uue kunstiteose lähtepunktina. Erinevad mineviku ja nüüdiskunstiteosed Eestis ja maailmas, näited õpetaja valikul. Kunstiterminid. Pildi, teksti, heli ja liikumise koosmõju. Disain. Kunstnike praktiline töö. Kunst peegeldamas tehnoloogia arengut. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. 8. klass Kunstiteosed ja stiilid. Kunstiteose sõnum ja kontekst. Kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid ja tehnika. Väljendusvahendite vastavus ideele ja otsarvele. Inimese proportsioonid. Kujutamise viisid: abstraheerimine, stiliseerimine ja deformeerimine. Mitmesugused kunstimaterjalid ja tehnikad (nt. joonistamine, maal, kollaaž, skulptuur, installatsioon, foto jne. vastavalt kooli võimalustele) ja nende omavaheline kombineerimine. Kunstiteose vaatlus, lood ja sündmused uue kunstiteose lähtepunktina, näited õpetaja valikul. Kunstiterminid. Arhitektuur. Disain. Disainerite ja kunstnike praktiline töö. Inimese ja ruumilise keskkonna suhted. Kunst ühiskonna arengu peegeldajana. Loodust säästva tarbimise põhimõtted. Olulisemad teemad kaasaja kunstis. Näited Eesti ja maailma kunstiajaloost. LÕIMING Eesti keel Arvutiõpetus Füüsika Inimeseõpetus Ajalugu Loodusained Eesti keel lõimub kunstiga pidevalt: kunstist rääkides osalevad õpilased aruteludes arendades oma eneseväljendusoskusi ja õppides kasutama kunstikeelt ja - termineid. Erinevate teksti- ja pilditöötlusprogrammide kasutamine erinevate tööde teostamiseks ja esitlemiseks. Sh ka PowerPoint jmt programmid. Digitaalfotograafia. Optika (sh värvide optiline segunemine), optilised illusioonid. Värvusõpetus. Materjalid (nt. paber, akvarellpaber, guaššvärv, akrüülvärv, sideaine jne). Inimest joonistades räägime ka inimese anatoomiast. Kunstiajaloost rääkides vaatleme teoseid kindlas ajaloolises kontekstis: sündmused ja eluolu käsitletaval perioodil. Näited ümbritsevast elusloodusest erinevate loovülesannete puhul: loodusfotograafia; keskonnasäästlikud materjalid kunstis. Tajupsühholoogia (ehk optlilised illusioonid)

11 Matemaatika Tööõpetus Muusikaõpetus ÜLDPÄDEVUSED Õpipädevus Kultuuri- ja väärtuspädevus Enesemääratluspädevus Suhtluspädevus Sotsiaalne ja kodanikupädevus Ettevõtlikkuspädevus Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus Digipädevus LÄBIVAD TEEMAD Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Natuurist joonistamise juures kasutame teisendamisoskust, käsitleme proportsioonide ja kuldlõike mõisteid; käsitleme geomeetrilisi kujundeid kunsti lihtsustamise ja abstrahheerimise vahendina; perspektiiv Erinevate materjalide kasutamine; töökavandite ja jooniste tegemine. Kunstis on palju muusikaga kattuvaid mõisteid (kompositsioon, rütm, kontrastid); teema avamine muusikaajaloo kasutamise kaudu (nt popmuusika). Õpipädevuse arengut toetavad kunstiõppes rikkalik õppemetoodikate valik: individuaalselt ja iseseisvalt töötamine; rühma- ja projektitööd, lisaks võimalusel õuesõpe ja muuseumitunnid. Oluline osa kunstiõpetuses on väärtustada enda ja teiste tehtud tööd: väärtuspädevuse arengut toetavad töö nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamine, kokkulepete austamine, enda tehtu eest vastutamine. Väärtustatakse kunstitegevust kui ainulaadset ja igaühele ainuomast. Pidev enda töö tagasisidestamine ning analüüs toetab õpilase minapildi arengut teadlikumas ja positiivsemas suunas. Õpilane analüüsib enda nõrkusi ja tugevusi, oskab neid erinevates olukordades rakendada, arendades sedasi personaalset ja sotsiaalset identiteeti. Suhtluspädevuse arengut toetab paari- ja rühmatöös osalemine, aruteludes osalemine, enda seisukohtade visuaalne, kirjalik või suuline esitlemine klassile. Sotsiaalsete pädevuste arengut toetavad ülesanded, kus õpilastel tuleb kokku puutuda teiste õpilaste erinevate vaatenurkade, seisukohtade ja arusaamadega samadest asjadest. Areneb teadlikkus igaühe eripärast ja vajadus üksteise erinevusi aktsepteerida. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse rühmatöödes kaasalöömise juures, pikemate tööde puhul enda töö ajamahu planeerimisel, iseseisvate tööde planeerimisel ja teostamisel. Ülesanded nõuavad õpilaselt uute lahenduste ja võimaluste otsimist - probleemide märkamine ja nende loov lahendamine (disainiõpetus). Matemaatikapädevusi arendatakse jooksvalt ja pidevalt enda töö analüüsimise juures (põhjuse ja tulemuse omavahelised suhted). Õpilane saab kunstiõpetuse tunnis pidevalt rakendada erinevaid matemaatikatunnis omandatud oskusi, nt. mõõtmist ja teisendamist. Mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust, rakendada reaalainetes omandatud erinevaid oskusi. Õpilast suunatakse info leidmiseks ja säilitamiseks digivahendeid kasutama. Loovtööde tegemisel ja vormistamisel kasutatakse vajadusel digitaalseid lahendusi, kui see hõlbustab ja kiirendab tulemuseni jõudmist (probleem, lahendus) või kui digitaalselt on tulemus efektsem. Õpilast suunatakse: teadvustama oma huve ja võimeid, mis aitavad kaasa elukutse valikul; arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi; kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi; tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima kodukoha majanduskeskkonda. Õpilast suunatakse: aru saama loodusest kui terviksüsteemist; aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest; väärtustama bioloogilist ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti;

12 Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi. Õpilast suunatakse: väärtustama koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Õpilast suunatakse: mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist; tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära; teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust; omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta. Õpilast suunatakse: mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas ning kasutama meediat teabeallikana. hindama teabe usaldusväärsust mõistma Internetis leiduvaid võimalusi ning ohte; mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi; valima sobivat sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest; määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi. Õpilast suunatakse: omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades; mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest; mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes; kasutama IKT-t oma õppimise ja töö tõhustamiseks; arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides. Tervisevaldkonnas valdkonnas suunatakse õpilast: terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele; kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldiseid sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks; teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;

13 Väärtused ja kõlblus leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid; teadvustama keskkonna mõju oma tervisele. Ohutuse valdkonnas suunatakse õpilast: tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi; vältima ohuolukordadesse sattumist; kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist; omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda; kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid; tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust. Õpilast suunatakse: tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid; arutlema eetiliste printsiipide üle; juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel; osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima; reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi. ÕPPETEGEVUS 7. klass Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Visandamine ja kavandamine. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt loovtööde materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine; töö teostamine ja esitlemine; materjalide keskkonnasäästlik kasutamine; Looduslike ja tehisobjektide vaatlemine ja võrdlemine. Kunstiteoste analüüsimine ja võrdlemine, nende üle arutlemine. Filmide, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine ja võrdlemine. Muuseumide ja näituste külastamine ja arutelud (võimalusel). Õpetaja võib mõne tegevuse asendada referaadiga. 8. klass Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd. Visandamine ja kavandamine. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt materjalide, tehnikate ja väljendusvahendite valimine; töö teostamine ja esitlemine; materjalide keskkonnasäästlik kasutamine; Praktiline kavandamisprotsess probleemi püstitusest lahendi leidmiseni; Looduslike ja tehisobjektide/ keskkondade vaatlemine ja analüüsimine. Info otsimine erinevatest teabeallikatest. Tulemuste esitlemine klassikaaslastele; Võimalusel muuseumide, näituste ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud, ainealase keele kasutamine. ÕPITULEMUSED 7. klassi õpilane: teadvustab kunstitegemist kui protsessi ja tunnetab oma kunstivõimeid ja huve (selle rohelise võtaks ära); väljendab oma mõtteid ja ideid erinevate visuaalsete vahendite abil; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab; rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, digitaalgraafika, skulptuur jne) sihipäraselt ja ideest lähtuvalt; analüüsib kunstiteoseid ja leiab infot erinevatest teabeallikatest; võrdleb eri ajastute kunstitöid ja leiab seoseid tänapäeva eluga (võtaks ära); märkab meedias, reklaamis ja virtuaalses keskkonnas esinevaid sõnumeid ja arutleb nende üle; mõtleb keskkonda säästvalt ja arvestab kaasõpilastega;

14 mõistab kunsti laiemat rolli ühiskonnas 8. klassi õpilane: teadvustab kunstitegemist kui protsessi ja tunnetab ning arendab oma kunstialaseid võimeid; väljendab oma mõtteid ja ideid erinevate visuaalsete vahendite abil; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab; esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid; rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur jne) ideest lähtuvalt; teab mõningaid Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisemaid kunstiteoseid; analüüsib kunstiteost kasutades selleks ainealaseid mõisteid; mõistab keskkonna kaitse olulisust ja töötab keskkonda säästvalt; vaatleb disaini kui tegevust, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus; teadvustab kunsti laiemat rolli ja märkab seoseid kunsti ning ühiskonna vahel; mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias teemade ringis; HINDAMINE JA TAGASISIDE Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud, mittearvestatud). Hindamise peaeesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. 7.klass saab õppeaastas kokkuvõtva hinde (hinnatakse üks kord poolaastas). Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks peab õpilane esitama kõik kohustuslikud tööd. Enne uue töö alustamist teavitatakse õpilasi tööle esitatavatest nõuetest ja tingimustest. Nõutava arvestusliku soorituse taseme seab õpetaja, konkreetse ülesande eripära arvestades, igale tööle eraldi. Nõuetele mittevastava töö puhul, tagastab õpetaja töö õpilasele koos parandusettepanekutega ja õpilasel on võimalik töö uuesti esitada. Trimestrihinnet mõjutavad positiivselt ka mittekohustuslikud tunnitööd (sh tundides osalemine). 8.klassi aastahinne on positiivne kui kahe trimestri hinne on positiivne. Õpilastel on võimalus osaleda hindamise protsessis. See õpetab töid analüüsima ja väärtustama erinevaid lahendusi. Oluline on õpilase eneseanalüüsi toetamine mida õpilane tundis ja õppis, mida ta soovib järgmisel korral teha teisiti jne eesmärgiga toetada õpilase sisemist motivatsiooni. Praktiliste tööde juures hinnatakse õpilase loovust ülesannete lahendamisel, töö kulgu alates töö kavandamisest kuni lõpptulemuseni ja saavutatud õpitulemusi. Lisaks võetakse hindamisel arvesse õpilase arengut, püüdlikust, töökultuuri ja arvestamist teiste õpilastega. Hindamise objektiks võib olla nii tööprotsess (sh kavandid, harjutused, visandid, pikemaajalise praktilise töö vaheetapid) kui ka valminud teos. Praktiliste tööde hindamise juures võib kasutada ka õpimapi või portfoolio formaati. Uurimusliku sisuga töödes hinnatakse töö vastavust teemale ja etteantud vormistamise nõuetele, töö sisukust, töö esitlust ja oma valikute selgitamise ja põhjendamise oskust. Negatiivselt ei hinnata kirjalikes töödes esineda võivaid õigekirjavigu kuid need parandatakse. KASUTATUD KIRJANDUS Gabral, Hans (2004) Kunst IV VI klassile. Tallinn: Koolibri. Laanemäe, K., Lüsi, A., Purre, A., Tšekulajeva; J. (2011) Tähelepanu! Valmis olla! KUNST! 16 kunstiprojekti. Õpilaseraamat. Tallinn: MTÜ Loovalt tulevikku. Laanemäe, K., Lüsi, A., Purre, A., Tšekulajeva; J. (2011) Tähelepanu! Valmis olla! KUNST! Õpetajaraamat. Tallinn: MTÜ Loovalt tulevikku (digiversioon) Rehepapp, M Disainispikker. Tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Kunstiõpetaja ainepraktikum, õppematerjalid ja tunnikavad MTÜ Loovalt Tulevikku, õppematerjalide kogu Kunstiteadlikkuse keskus, e-õppematerjalide kogu ja 24h galerii

15 Ainevaldkond: kunstiained MUUSIKAÕPETUS I kooliaste AINEKAVA ÜLDOSA Õppeaine nimetus Muusikaõpetus Koostaja(d) Anu Tubli, Anne Voorand Klass I kooliaste (1. klass, 2. klass, 3. klass) Õppeaine maht 1. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aastas 2. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aastas 3. klass - 2 tundi nädalas, 70 tundi aastas ÕPPE-KASVATUSEESMÄRGID Muusikaga tegelemine toetab tundemaailma arengut, loovat mõtlemist ja aitab saavutada emotsionaalset tasakaalu. Muusikaõpetuses avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegelda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket. Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele. Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest: teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli; rõhutada musitseerimise osatähtsust; julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust; teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga; rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel; lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi. ÕPPESISU Muusika õppeaine koostisosad on: laulmine; pillimäng; muusikaline liikumine; omalooming; muusika kuulamine ja muusikalugu; muusikaline kirjaoskus; õppekäigud. LÕIMING Muusikaõpetus on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondadega. Muusikaõpetus aitab kaasa väärtushoiakute kujundamisele ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamisele. Paljudes ainetes tutvutakse erinevate kultuuridega ning toetatakse kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi kujunemist. Muusika kaudu saab hästi teadvustada kultuuridevahelist dialoogi. Muusikaõpetus lõimub kõigi teiste koolis õpetavate ainetega: Arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset Eesti keel lugemisoskust, vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis; Arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset Võõrkeeled lugemisoskust; Teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, Loodusõpetus valguse ja värvide omadusi; Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (struktuur, sümbolid ja Matemaatika meetodid);

16 Inimeseõpetus Tööõpetus Kehaline kasvatus ÜLDPÄDEVUSED Kultuuri-ja väärtuspädevus Sotsiaalne ja kodanikupädevus Enesemääratluspädevus Õpipädevus Suhtluspädevus Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus Ettevõtlikkuspädevus Digipädevus LÄBIVAD TEEMAD Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Keskkond ja jätkusuutlik areng Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega; Arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad); Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Väärtustada oma ja teiste maade muusikat, teadvustada nüüdisaegset muusikakultuuri ja sündmusi. Kasvatada teadlikku ja kriitilist suhtumist kõikidesse infokanalitesse. Suuta ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades erinevaid olukordi, oma seisukohti esitada ja põhjendada. Osaleda kultuurisündmustel, mis aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Suudab mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; analüüsida omavahelistes suhetes tekkivaid probleeme Leida õppimiseks vajaminevat teavet; kavandada õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates õpiülesannetes Kuulamis- ja suhtlemisoskus, koostöövalmidus ja koostööoskus. Teha koostööd erinevates olukordades (laulmine, pillimäng, improvisatsioon jne.) klassikollektiivis; arvestada inimeste erinevusi suhtlemisel. Analüüsioskus, oma oskuste kasutamine muusikaliste tegevuste kaudu. Suudab kasutada arvutusoskust erinevate rütmiülesannete lahendamisel Suudab luua ideid, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi muusikaõpetuses; seada eesmärke ja neid ellu viia; osaleda ühistegevustes, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest Oskab otsida laulu tekste googlest, kasutab You Tube i, leiab informatsiooni pillide ja heliloojate kohta. Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Õpilast suunatakse: teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; tutvuma kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäeva elus ning kunstidega seotud elukutsetega; õppima süvendatult muusikakooli või laulustuudiosse. Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Õpilast suunatakse: aru saama loodusest kui terviksüsteemist ja inimese sõltuvusest loodusressurssidest; arutlema keskkonna probleemide üle kodukohas; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi. Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonnaja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengu suundadele. Õpilast suunatakse: kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist; suunatakse teadvustama kunstitegevuse emotsionaalset tasakaalustavat mõju;

17 Kultuuriline identiteet Kultuuriline identiteet Tehnoloogia ja innovatsioon Tervis ja ohutus Väärtused ja kõlblus ÕPPETEGEVUS I kooliastme õppetegevused on: ühehäälne laulmine ja osalemine koolikooris; Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutmist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilast suunatakse: osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid, etendused); osalema/esinema laulupidudel, muusikaüritustel; olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse. Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutmist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilast suunatakse: osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid, kontserdid, etendused); osalema/esinema laulupidudel, muusikaüritustel; olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse. Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Õpilast suunatakse: mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; kasutama IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ning töö tõhustamiseks. Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. kasutamisele Õpilast suunatakse: järgima ohutuse ja otstarbekuse printsiipe; jälgima tervise ja ohutuse nõudeid töö protsessis, pöörama tähelepanu erinevatele keskkondadele ja nende teadlikule; leidma ja kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid; vältima ohuolukordadesse sattumist. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluse piires.õpilast suunatakse: teadvustama kultuuri rolli igapäeva elus; lugupidavalt suhtuma erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui kaasaja kultuurinähtustesse; väärtustama uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist; suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kunstisündmustel (näitused, muuseumid. kontserdid, etendused); tähtsustama noorte endi osalemist laulupidudel, muusikaüritustel; tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid.

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Eu KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTMES 1. KUNSTIÕPETUSE ÜLDPÄDEVUSED Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk

Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.

Rohkem

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu

Värska Gümnaasiumi ainekava PÕHIKOOL II KOOLIASTE Kunst Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tu Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: 6. klass Tunde nädalas ja õppeaastas: 1tund nädalas, kokku 35 tundi Rakendumine: 1.sept. 2011, täiendatud 1.sept. 2015 Koostamise alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 6;

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed

A.Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideed Kunsti ainekava põhikoolis Õppesisu ja õpitulemused I kooliastmes Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) esitab oma ideede erinevaid lahendusi; 2) rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab

Rohkem

Kunst_3 klass_2013

Kunst_3 klass_2013 Kunsti töökava näidis 3. klassile Koostajad Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud nädalate kaupa. Õpetajal on võimalus seetõttu oma tööd

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Kunst_1 klass_2013

Kunst_1 klass_2013 KUNST I KOOLIASTE Õpetaja töökava näidis 1. klassile Töökava koostaja - Edna Vahter; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler. Tundide arv: 70 tundi õppeaastas Tööplaan on esitatud ate kaupa. Õpetajal on võimalus

Rohkem

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT

KUNSTIAINE KURSUSED õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUT KUNSTIAINE KURSUSED 2015.-2016. õ.a. KUNSTI AJALUGU 10. klassile 2015.-2016. õ.-a. TÖÖKAVA KOOSTAMISE ALUS: RÕK AINEKAVA KOOSTAS: õp. M. Ristmäe KASUTATUD ÕPPEKIRJANDUS: 1. Kangilaski, J. Kunstikultuuri

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

7_Ainekavad_kunstiained

7_Ainekavad_kunstiained KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua

Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua Kunstiõpetuse ainekava I klass ainekava Õppe eesmärgid Lõpetatud omaloominguliste tööde esitamine väljapanekuks kooliruumi. Õpilase julgustamine luua ja väärtustada loomingut. Enda ja teiste tööde juures

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

EESTI KEEL JA KIRJANDUS KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA ÜLDALUSED Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid

Rohkem

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7.

KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.klass Tundide arv klassiti Nädalatunde klassiti Õppeaine I.ka II.ka 7. KUNSTI AINEKAVA PÕHIKOOLILE Tallinna Mahtra Põhikool Kunst 4.ass Tundide arv assiti Nädalatunde assiti Õppeaine 1. 2. 3. I.ka 4. 5. 6. II.ka 7. 8. 9. III.ka Kokku Kunst 2 1 1,5 4, 5 1 1 1 3 1 1 1 3 10,5

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja

1. Ainevaldkond Tehnoloogia 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja 1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid KUNST I KURSUS KUNST JA KUNSTIAJALUGU ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNEMINE Kunstipädevus seostub kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise mitmekesisuse

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi.

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Õppeaine: Kunstiõpetus Klass: IVklass Tundide arv nädalas: 1 Õppesisu: Erinevate objektide kujutamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine. Ruumilisuse edastamise võtted Liikumise kujutamine Maali, joonistuse,

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip

Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstip Kunsti ainekava I I kooliaste 1.Õpetamise eesmärgid Põhikoolis on kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda

Rohkem

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste

Rohkem

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx

Microsoft Word - Loodusainete-ainevaldkonna-kava.docx Ainevaldkond Loodusained 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis-

Rohkem

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus

LISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Kunst_8_klass_2013

Kunst_8_klass_2013 Õpetaja töökava näidis KUNST 8. klass Töökava koostaja Anu Purre; lõiming, läbivad teemad Eve Kiiler. Kasutatud kirjandus: Purre, A. (2005). Kunstiõpik 7.-9. klassile 1. osa. Kunstitehnikad. Kompositsioon.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k

KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti teemadel; väärtustada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

LOODUSÕPETUS põhikoolis

LOODUSÕPETUS põhikoolis LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm

1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlm 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015

TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

Loodusõpetuse ainekava 5

Loodusõpetuse ainekava 5 Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem