Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010
Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp, Gerli Nimmerfeldt, Marti Taru, Riina Tõugu. Eelnevad monitooringud on tehtud aastatel 2000, 2002, 2005, 2008. Veebruar-aprill 2010 - uuringu ettevalmistamine koostöös kultuuriministeeriumiga. 11-24. mai 2010 firma Saar Poll küsitles proportsionaalse juhuvalimi meetodil 1010 inimest (neist pooled venekeelsed) vanuses 15-74 eluaastat.
Üldpilt Positiivsed trendid: Eri rahvusest inimeste kontaktid on mõnevõrra tihenenud. Eri rahvusest inimeste vastastikune tunnustamine on suurenenud. Vastastikune keeleoskuse vajaduse tunnetamine on suurenenud. Negatiivsed trendid: Kodakondsuseta isikute seas on Eesti kodakondsuse saamise soov oluliselt vähenenud. Eesti riigi ja institutsioonide usaldamine venekeelsete inimeste seas on eestlastega võrreldes väga madal. Rahvustevahelise sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tajumine on suurenenud.
Kodakondsusetuse vähenemine Eesmärk: Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud. Indikaatorid: määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanikkonnas.
Mittekodanike osakaal elanikkonnas on praegusel hetkel 7,5%. Kodakondsusstaatuse seos vanusega a. Eesti kodanike seas enim 15 kuni 29 aastaseid vastajaid (34%), b. Venemaa kodanikke on selles eagrupis vaid 4% ning umbes pooled neist on üle 60 aastased. c. Ilma kodakondsuseta vastajate seas on enam-vähem võrdselt esindatud kõik vanusegrupid. Seos haridusega - kodakondsusetute seas on teistega võrreldes enam põhiharidusega vastajaid (30%) ning kõige vähem kõrgharidusega vastajaid (5%).
Kodakondsusetuse põhjused a.keel ja eksam, b. pragmaatilised c. emotsionaalsed kaalutlused Miks paljudel mitte-eestlastel ei ole veel Eesti kodakondsust?
Eesti kodakondsuse soov on mittekodanike seas oluliselt vähenenud seosed olemas vanuse ja sissetulekutega. 2000. a 2002. a 2005. a 2008. a 2010 Eesti kodakondsust Venemaa kodakondsust 60 65 74 51 5 6 11 19 33 15 Mõne teise riigi kodakondsust Ei soovi üldse kodakondsust 7 9 5 14 8 16 14 7 16 40 N 170 109 102 105 110
Mis iseloomustab kodakondsust mittesoovijaid? Umbes 40% on alla 45-aastased, 46% valdab eesti keelt (indeksi alusel), 40% tunneb kas tugevat või väga tugevat seost Eestiga, 58% tunnevad end osana Eesti ühiskonnast, 76% armastab Eestimaad, 57% tunneb end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal, 92% arvab, et kodakondsuspoliitika on mitte-eestlaste suhtes liiga karm ja ebaõiglane.
Kodakondsust mittesoovijate võrdlus EV kodakondsust soovijatega: 70% ütlevad, et on raske hakkama saada ja ei tule toime, Eesti kodakondsust soovijate seas ütleb nii 50%, pensionäre 27%, Eesti kodakondsuse soovijate seas on pensionäre 13%, töötuid 21%, Eesti kodakondsust soovijate seas on töötuid 11%, alatiseks Eestist lahkuda soovijaid kui selleks võimalus oleks 24%, Eesti kodakondsust soovijate seas lahkuks 16%
Kas kodakondsusetuse vähenemisel on ette tulnud teatud loomulik piir, st. see ei saagi enam kiiresti langeda, kuna kõik need, kes on tahtnud, on Eesti kodakondsuse juba saanud? See väide ei leia kinnitust: 2008 oli 116 tuhat mittekodanikku, uuringu kohaselt soovis neist Eesti kodakondsust üle poole. Reaalselt on viimase kahe aastaga Eesti kodakondsuse saanud umbes 2,5 tuhat inimest. 2010 on mittekodanike 102 tuhat ning neist vaid kolmandik soovib Eesti kodakondsust.
Poliitiline ja sotsiaalne usaldus Eesmärk: Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki. Indikaatorid: Eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisesse ühiskonnaelus. Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas.
Eestlaste ja eestivenelaste usaldus institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt Jooni 4.1. Usaldus erinevate institutsioonide suhtes (vastusvariandi 4 või 5 valinute osakaal)
Miks on riigi institutsioonide usaldamine eestivenelste seas nii madal? Usaldus on vastastikune suhe kui inimene tunneb, et riik teda ei usalda, siis on vähetõenäone, et see inimene usaldab riiki. Kas see on seotud päevapoliitikaga 80% venekeelsetest inimestest valib Keskerakonda, riigi tasemel on KE opositsioonis, seega on loogiline, et KE valijad ei usalda riigikogu ja valitsust. Miks on Ilvese usaldamine nii madal?
Usaldus on seotud sissetulekutega (mis näitab majanduslikke põhjusi) ning sooga (naised on kriitilisemad). Haridus ja vanus ei mõjuta usaldust
Sotsiaalne usaldus - eestlaste hoiakud eestivenelaste ning koostöö võimaluste suhtes on muutunud positiivsemaks N õ u s t u m in e v ä id e t e g a S iin s e d m itte - e e s tla s e d o n u s ta va d E e s ti r iig ile ja to e ta va d te m a a r e n g u t 3 1, 5 4 3, 7 8 0, 4 7 9, 4 ve n e k e e ls e d 2 0 0 8 ve n e k e e ls e d 2 0 1 0 e e s tla s e d 2 0 0 8 E e s tla s te l ja m itte - e e s tla s te l p u u d u b k o o s tö ö ta h e 5 0, 2 4 5, 8 4 7, 8 3 8 e e s tla s e d 2 0 1 0 0 2 0 4 0 6 0 8 0 1 0 0 " T ä ie s t i" + " p ig e m " n õ u s
Suurenenud eestlaste hulk, kes leiavad, et eestivenelastega tuleks senisest rohkem arvestada Nõusolek väitega Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ning nendega senisest rohkem arvestad, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast.
Mõlema grupi enamus on integratsiooniga seos ka enesekriitiline, mis näitab teise poolt tunnustamist Integratsioon nõuab senisest rohkem eestlaste/mitte-eestlaste valmisolekut ja pingutusi
Tööhõive ja sissetulek Eesmärk Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud. Indikaatorid: Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdlus oma pere materiaalse toimetulekuga. Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erirahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks.
Eestlased hindavad oma majanduslikke võimalusi oluliselt kõrgemalt, rahvustevahelised erinevused pigem suurenevad 2010 2008 2010-2008 eesti vene eesti vene eesti vene Elan/ elame hästi praeguse sissetuleku juures 21% 6% 15% 8% 6% -2% Saan/ saame praeguse sissetuleku juures hakkama, 51% 44% 58% 53% -7% -9% Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada 21% 38% 21% 27% 0% 11% Praeguse sissetuleku juures ei tule toime 6% 12% 7% 13% -1% -1%
Valdav enamus eestivenelasi peab eestlaste olukorda ja võimalusi paremaks Eestlastel parem Võrdne Mitteeestlastel parem E ME E ME E ME Sissetulek, materiaalne heaolu 35% 91% 61% 9% 5% 0% Haridusvõimalused lastele 36% 80% 63% 20% 1% 0% Poliitilise tegevuse võimalused 51% 93% 48% 7% 0% 0% Võimalus saada juhtivale ametikohale riigi-ja omavalitsusasutustes 63% 95% 37% 4% 0% 1%
Kuidas edasi? Kas tuleks edendada põhiseaduspatriotismi? Kas rahvusküsimuse depolitiseerimine on võimalik? Kuidas suurendada vastastikust teise poole jaoks sensitiivsete asjaolude arvestamist? Kas rahvastikuministri ametikoht on vajalik?