31. jaanuar 2013 Küsimused ja vastused määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, kohaldamise kohta 1 Sissejuhatus Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. oktoobril 2011 vastu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (edaspidi toidualase teabe määrus ). Toidualase teabe määrusega muudetakse Euroopa Liidu kehtivaid toidu märgistamise eeskirju, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu ohutult tarbida, samal ajal kui on tagatud seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine. Määrus jõustus 12. detsembril 2011. aastal. Seda kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014, välja arvatud toitumisalast teavet käsitlevad sätted, mida kohaldatakse alates 13. detsembrist 2016. Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat moodustas pärast mitteametliku tööprotsessi lõppemist liikmesriikide ekspertidest koosneva töörühma, et vastata määruse kohaldamist hõlmavatele küsimustele. Käesoleva dokumendi eesmärk on aidata kõigil toiduahelas osalejatel ja riiklikel pädevatel asutustel toidualase teabe määrusest paremini aru saada ja seda õigesti kohaldada. Dokumendil puudub siiski ametlik õiguslik staatus ja vaidluse korral jääb lõplik vastutus õigusakti tõlgendamise osas Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. 1
2 Üldine märgistamine 2.1 Kohustusliku toidualase teabe kättesaadavus ja paigutus (toidualase teabe määruse artiklid 6, 8, 12, 13 ja 37) 2.1.1 Müügipakendis toidu puhul esitatakse kohustuslik toidualane teave pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel. Missugust märgistust võib selleks kasutada? Müügipakendis toidu puhul esitatakse kohustuslik toidualane teave vahetult pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel. Märgistus on silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud. Märgistus peab olema hästi nähtav, selgesti loetav ja vajaduse korral kulumiskindel. Kohustuslikku toidualast teavet ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada mis tahes muu segava materjali teksti- või kujundlike elementidega. Et mitte ohtu seada tarbijale mõeldud kohustusliku toidualase teabe kättesaadavust, ei tohi märgistus olla kergesti eemaldatav. Lisaks tuleks selle tagamiseks, et toidu märgistusel olevat pinda kasutavad toidukäitlejad tasakaalustatult, nõuda õigusaktidega, et vabatahtlikku toidualast teavet ei tohi esitada nii, et see vähendaks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda. Kasutada võib mis tahes liiki märgistust, mis on kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega. Pakendile kinnitatud lahtivõetava sildi või muu äratõmmatava märgistuse puhul tuleb iga juhtumi korral eraldi hinnata, kas täidetud on üldised nõuded seoses kohustusliku teabe kättesaadavuse ja paigutusega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kas niisugusel märgistusel esitatud toidualane teave on kergesti leitav. 2.1.2 Kas tootjate poolt hulgi- või jaemüüjatele müüdava rühmapakendi puhul, mis koosneb eraldi pakitud toodetest, tuleb toidualase teabe määruse artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed esitada igal eraldi pakitud tootel? See toiming hõlmab lõpptarbijale müümisele eelnevat etappi, kui müük või tarnimine toitlustusettevõtetele ei ole toimunud. Sellisel juhul tuleb toidualase teabe määruse artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed esitada ühes järgmistest kohtadest: müügipakendil [st rühmapakendil] või sellele kinnitatud märgistusel või toidu kohta esitatavates äridokumentides juhul, kui on võimalik tagada, et need dokumendid on kas asjaomase toiduga kaasa pandud või saadetud enne tarnimist või tarnimise ajal. Sellisel juhul tuleb esitada ka välispakendil, milles turustatakse müügipakendis toitu, järgmised andmed: toidu nimetus; 2
minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev; mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; vastutava toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress. Seetõttu ei tule igat eraldi pakitud toodet kui sellist märgistada. Kui hulgi- või jaemüüja siiski otsustab müüa lõpptarbijale eraldi pakitud tooted, peab ta tagama, et toidualase teabe määruse artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed on esitatud igal tootel selle teabe põhjal, mis on müügipakendil või sellele kinnitatud märgistusel või kaasasolevates äridokumentides. 2.1.3 Kus esitatakse toidualase teabe määruse artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed, kui toidualase teabe määruse artikli 8 lõike 7 kohane toitlustusettevõttele müüdav rühmapakend koosneb eraldi pakitud toodetest? Kui toitlustusettevõtetele müüdav rühmapakend koosneb eraldi pakitud toodetest, tuleb kohustuslikud andmed esitada vahetult rühmapakendil või selle külge kinnitatud märgistusel. Kui eraldi pakitud tooted (rühmapakendis) on siiski lõpptarbijale mõeldud müügiühikud, peab kohustuslik teave olema esitatud ka igal eraldi tootel. Kui suurima külje pindala igal sellisel eraldi toodetel on väiksem kui 10 cm 2, piirdub kohustuslik teave, mis tuleb pakendil või märgistusel esitada, järgmisega: toidu nimetus; toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine, mis on loetletud II lisas või on saadud II lisas loetletud ainest või tootest, mida valmistoode ka muudetud kujul sisaldab; toidu netokogus; minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev. Koostisosade loetelu tuleb esitada muude vahendite abil või teha kättesaadavaks tarbija nõudmisel. Arvestades erinevaid toidu lõpptarbijani toimetamise viise toitlustusasutustes, tuleb märkida, et portsjonipakendeid (nt moosi, mee või sinepi puhul), mis antakse koos einega toitlustusettevõtete klientidele, ei tohiks käsitleda müügiühikutena. Seetõttu on toidualase teabe esitamine rühmapakendil niisugustel juhtudel täiesti piisav. (NB! Kohustuslik teave allergeenide kohta tuleb igal juhul lõpptarbijale kättesaadavaks teha.) 3
2.2 Kohustuslike andmete loetelu (toidualase teabe määruse artikkel 9) 2.2.1 Kas toidukäitleja võib tarvitamisjuhise puhul kasutada panni või ahju sümbolit ilma sõnadeta pann või praeahi? Ei, see ei ole lubatud. Tarvitamisjuhises toodud kohustuslikud andmed tuleb esitada sõnade ja numbritega. Piktogrammide või sümbolite kasutamine on niisuguste andmete esitamisel ainult täiendav abivahend. Komisjon võib edaspidi siiski vastu võtta delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, mis võimaldavad kohustuslikke andmeid esitada sõnade või numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil. 2.3 Mõiste suurima külje pindala seotus kohustuslike andmete esitamiseks vajaliku minimaalse tähemärgi suurusega (artikli 13 lõige 3), teatavate kohustuslike andmete esitamata jätmine (artikli 16 lõige 2) ja erand toitumisalase teabe esitamise kohta (V lisa punkt 18) 2.3.1 Kuidas määratletakse suurima külje pindala, eelkõige seoses purkide või pudelitega? Ristküliku- või karbikujuliste pakendite puhul on suurima külje pindala määramine lihtne, st pakendi üks külg tervikuna (kõrgus x laius). Silindrikujuliste pakendite puhul (nt konservikarbid) või pudelikujuliste pakendite puhul (nt pudelid), mille kuju on tihti ebaühtlane, on suurima külje määramine palju keerulisem. Pragmaatilisest seisukohast võiks sageli ebaühtlase kujuga silindri- või pudelikujuliste pakendite suurima külje pindala mõiste selgitamiseks välja jätta näiteks kaaned, põhjad, konservikarpide ülemised ja alumised randid ning pudelite ja purkide kumerad osad ja kaelad. 2.4 Allergeenide märgistamine [müügipakendis toidu puhul] (artikli 21 lõike 1 punkt b ja II lisa) 2.4.1 Kas sellisel juhul, kui koostisosa nimetus sisaldab sõna osana allergiat või talumatust põhjustava aine/toote nimetust (nt piimapulbrit tähistav saksakeelne sõna milchpulver ), tuleb esile tõsta koostisosa nimetus tervikuna või ainult nimetuse see osa, mis viitab allergiat või talumatust põhjustavale ainele/tootele (milchpulver või milchpulver)? Toidukäitlejad peavad koostisosade loetelu koostamisel rõhutama selle aine/toote nimetust, mis on vastavuses toidualase teabe määruse II lisas toodud loetelus oleva nimetusega. Järelikult tuleks esile tõsta koostisosa nimetuse seda osa, mis vastab II lisa loetelus märgitud ainele/tootele (nt milchpulver ). Pragmaatilisest seisukohast võib siiski lugeda kogu kõnealuse koostisosa nimetuse esiletõstmist (nt milchpulver ) õiguslike nõuetega vastavuses olevaks. 4
Kui koostisosa nimetus koosneb mitmest eraldi sõnast, tuleks muidugi ainult allergiat või talumatust põhjustavat ainet/toodet rõhutada (nt poudre de lait, latte in polvere ). 2.4.2 Kuidas tuleks sellisel juhul, kui kõik toidu koostisosad kuuluvad toidualase teabe määruse II lisas loetletud allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete hulka, rõhutada nende olemasolu? Kui kõik toidu koostisosad on ained, mis põhjustavad allergiat või talumatust, tuleb need kõik koostisosade loetelus ära märkida ja vastavalt rõhutada. Rõhutatu eristamiseks saab kasutada teataval määral paindlikke vahendeid, näiteks kirjatüüpi, stiili või taustavärvi. Kui kõik koostisosad on II lisa loetelus nimetatud, tuleb need muu kohustusliku teabe suhtes esile tõsta, näiteks koostisosade loetelu alguses oleva sõna koostisosad abil. Allergiat või talumatust põhjustavate ainete rõhutamine koostisosade loetelus tagab tarbijate jätkuva tähelepanu koostisosade loetelu suhtes. Tarbijad, kellel on toiduallergia või -talumatus (eriti ainete suhtes, mis puuduvad toidualase teabe määruse loetelus, nt herned), saavad seega teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. 2.4.3 Kuidas tuleb märkida allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete olemasolu asjaomases toidus toidu pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 10 cm 2? Toidu pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 10 cm 2, võib koostisosade loetelu ära jätta. Siiski on koostisosade loetelu puudumisel kohustuslik viidata asjaomases toidus allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete olemasolule sõnaga sisaldab, millele järgneb allergiat või talumatust põhjustava aine või toote nimetus. Sellisel juhul kehtib ka üldine reegel, mille kohaselt allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete olemasolu ei ole vaja märkida, kui asjaomasele ainele või tootele viidatakse sõnaselgelt toidu nimetuses. Samuti ei ole sellisel juhul vaja allergiat või talumatust põhjustavaid aineid või tooteid esile tõsta või muul viisil rõhutada. 2.5 Allergeenide märgistamine [müügipakendisse pakendamata toidu puhul] (artikkel 44) 2.5.1 Kas toidukäitleja võib esitada teabe pakendamata toidu tootmisel ja valmistamisel kasutatavate allergiat ja talumatust põhjustavate ainete ja toodete kohta ainult tarbija nõudmise korral? Ei või. Teabe esitamine allergeenide/talumatuse kohta on kohustuslik, kui pakendamata toidu tootmisel on kasutatud II lisas nimetatud aineid. See teave peab olema esitatud ja kergesti kättesaadav, nii et tarbija oleks teadlik, et pakendamata toit võib tekitada allergeenide ja talumatusega seotud probleeme. Sellepärast ei ole võimalik ainult tarbija nõudmise korral esitada allergeene/talumatust hõlmavat teavet. 5
2.5.2 Kas toidukäitleja võib esitada teabe pakendamata toidu tootmisel ja valmistamisel kasutatavate allergiat ja talumatust põhjustavate ainete ja toodete kohta muu vahendi kui märgistuse abil, sealhulgas kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemise abil? Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke meetmeid allergeene hõlmava teabe kättesaadavaks tegemise viisi kohta. Põhimõtteliselt on toidualase teabe, sealhulgas allergeene/talumatust hõlmava teabe esitamiseks lubatud kõik teabeedastusvahendid, et võimaldada tarbijal teha teadlikke valikuid, nt märgistus, muu lisamaterjal või muud vahendid, sealhulgas kaasaegsed tehnoloogilised vahendid või verbaalne suhtlemine (st kontrollitav suuline teave). Siseriiklike meetmete puudumise korral kehtivad müügipakendis toidu suhtes kohaldatavad allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete märgistamist käsitlevad toidualase teabe määruse sätted ka pakendamata toidu suhtes. Seega peab see teave olema hästi nähtav, selgesti loetav ja vajaduse korral kulumiskindel. See tähendab, et seni kui liikmesriigid ei ole vastu võtnud konkreetseid siseriiklikke meetmeid, tuleb teave allergeenide/talumatuse kohta esitada kirjalikult. 2.5.3 Kas liikmesriigid saavad siseriiklikke meetmeid kasutades lubada ainult tarbija nõudmise korral teabe esitamist pakendamata toidu tootmisel ja valmistamisel kasutatavate allergiat ja talumatust põhjustavate ainete ja toodete kohta? Allergeene hõlmava teabe esitamist nõudmise korral ei saa pidada teabe andmise vahendiks. Pragmaatilisest seisukohast võib siseriiklike meetmete abil siiski sätestada, et tarbija nõudmise korral võib anda üksikasjalikku allergeene/talumatust põhjustavaid aineid hõlmavat teavet pakendamata toidu tootmise või valmistamise kohta, tingimusel et toidukäitleja märgib silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt, et niisugust teavet on nõudmise korral võimalik saada. Niisugune kombinatsioon annab tarbijale märku, et asjaomane pakendamata toit tekitab allergeenide/talumatusega seotud probleeme ning sellekohane teave on esitatud ja kergesti kättesaadav. 2.6 Kaugmüük (artiklid 8 ja 14) 2.6.1 Kes vastutab kaugmüügi teel müüdava toidu puhul a) tarbijatele teabe andmise eest ja b) toidualase teabe olemasolu ja täpsuse eest? Toidualase teabe esitamise eest vastutab toidukäitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse. Toidukäitleja peab tagama esitatava toidualase teabe olemasolu ja täpsuse. Kaugmüügi teel müüdava toidu puhul vastutab veebilehe omanik kohustusliku toidualase teabe esitamise eest enne ostu sooritamist. 6
2.6.2 Missugust teavet peaks vastutav toidukäitleja kaugmüügi teel turustatava toidu puhul esitama ja millisel etapil? Kaugmüügi teel müüdava toidu puhul tuleks eristada müügipakendis toitu 1 ja pakendamata toitu. Müügipakendis toidu puhul peab vastutav toidukäitleja tegema kogu kohustusliku toidualase teabe 2 kättesaadavaks enne ostu sooritamist, välja arvatud minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev. Mõiste kohustuslik toidualane teave hõlmab kogu teavet, mis tuleb esitada lõpptarbijale vastavalt ELi õigusaktidele üldiselt, mitte üksnes toidualase teabe määrusega piirdudes. Kohustuslik toidualane teave peab olema nähtav kaugmüüki toetavates materjalides või tuleb see esitada toidukäitleja poolt selgesõnaliselt kindlaksmääratud muude sobivate vahendite abil ilma mis tahes lisatasuta lõpptarbijale. Lisaks sellele peab vastutav toidukäitleja kõik kohustuslikud andmed (sealhulgas minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev) toidu kättetoimetamise ajal kättesaadavaks tegema. Pakendamata toidu puhul peab vastutav toidukäitleja esitama ainult allergeene hõlmava teabe, välja arvatud juhul, kui siseriiklikud meetmed näevad ette kõigi või mõningate toidualase teabe määruse artiklites 9 ja 10 osutatud andmete esitamist. Allergeene hõlmav teave või mis tahes muud siseriiklike õigusaktidega nõutavad andmed tuleb esitada a) enne ostu sooritamist kaugmüüki toetavates materjalides või toidukäitleja poolt selgesõnaliselt kindlaksmääratud muude sobivate vahendite abil ilma mis tahes lisatasuta lõpptarbijale ja b) toidu kättetoimetamise ajal. 1 Mõiste müügipakendis toit on määratletud toidualase teabe määruse artikli 2 lõike 2 punktis e. 2 Mõiste kohustuslik toidualane teave on määratletud toidualase teabe määruse artikli 2 lõike 2 punktis c. 7
2.6.3 Kas toidukäitleja peab vastavalt direktiivile 2011/91/EL esitama enne ostu sooritamist toidupartii numbri, kui müügipakendis toit turustatakse kaugmüügi teel? Kohustuslik toidualane teave hõlmab kõiki andmeid, mis tuleb lõpptarbijale Euroopa Liidu õigusnormide alusel esitada. Toidupartii number on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivis 2011/91/EL toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta. See teave ei ole siiski mõeldud lõpptarbijale. Peamiselt on see vahend jälgitavuse tagamiseks ja see ei mõjuta tarbija valikut. Sellisena ja pragmaatilisest seisukohast lähtudes ei peaks kõnealuse teabe esitamine olema enne ostu sooritamist kohustuslik. 2.7 Koostisosade loetelu (artiklid 18 ja 20) 2.7.1 Kas tehisnanomaterjalid tuleb koostisosade loetelus märgistada? Kas esineb erandeid? Kõik tehisnanomaterjali kujul esinevad koostisosad tuleb märkida selgesõnaliselt koostisosade loetelus. Selliste koostisosade nimetusele peab sulgudes järgnema sõna nano. Tehisnanomaterjalide lisamist koostisosade loetellu ei nõuta, kui need esinevad järgmiste koostisosade kujul: lisaained ja toiduensüümid, o mis esinevad asjaomases toidus ainult seetõttu, et sisalduvad vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülekandumise põhimõttele kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas ja neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või o mida kasutatakse abiainetena; kandjad ja ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui kandjaid ning kogustes, mis on vältimatult vajalikud; ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui abiaineid ning mis sisalduvad võib-olla muudetud kujul valmistootes. 2.8 Üleminekumeetmed (artikkel 54) 2.8.1 Kas toidukäitlejad võivad enne 13. detsembrit 2014 viia turule tooteid, mis on märgistatud vastavalt toidualase teabe määrusele? Jah, toidukäitlejad võivad vastavalt toidualase teabe määrusele märgistatud tooted enne 13. detsembrit 2014 turule viia, tingimusel et puudub vastuolu direktiivis 2000/13/EÜ sätestatud märgistusnõuetega, mida kohaldatakse kuni 12. detsembrini 2014. Direktiivi 2000/13/EÜ kohaselt peab näiteks parim enne tähtpäev olema samas vaateväljas toote nimetusega, mille all toitu müüakse, netokogusega (müügipakendis 8
toiduained) ja tegeliku etanoolisisaldusega mahuprotsentides (rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli sisaldavate jookide puhul). Vastavalt toidualase teabe määrusele ei pea parim enne tähtpäev enam samas vaateväljas olema. Kui toidukäitlejad toimiksid vastavalt toidualase teabe määrusele enne selle kohaldamist, st enne 13. detsembrit 2014, oleks nende tegevus vastuolus direktiiviga 2000/13/EÜ. 2.9 Koostisosade märkimine ja nimetamine (VII lisa) 2.9.1 Kas märgistusele võib panna teksti osaliselt hüdrogeenitud taimne rapsiõli või palmiõli, kui tootja muudab taimse õli saamise allikat? Ei, selline märgistus ei vasta toidualase teabe määrusele. Märgistusel ei tohi toidu iseloomulike tunnuste kohta esitada teavet, mis ei ole piisavalt täpne ja konkreetne, sest see võib tarbijat eksitada. 2.9.2 Kas viide konkreetsele taimsele päritolule ehk taimeliigile on kohustuslik iga toidu puhul, mis sisaldab taimset päritolu õlisid või rasvu, sõltumata õli või rasva kogusest toidus? Jah, see on kohustuslik ja ei sõltu õli või rasva kogusest asjaomases toidus. 9
2.10 Külmutamise tähtpäev või rohkem kui ühekordse külmutamise korral esmakordse külmutamise tähtpäev külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete märgistusel (III lisa) 2.10.1 Kas pakendamata külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete märgistusel on külmutamise tähtpäev või rohkem kui ühekordse külmutamise korral esmakordse külmutamise tähtpäev kohustuslik? Ei ole. Külmutamise tähtpäev on kohustuslik ainult müügipakendis külmutatud liha, külmutatud lihavalmististe ja külmutatud töötlemata kalatoodete märgistusel. Liikmesriigid võivad otsustada laiendada selle nõude kohaldamisala pakendamata toodetele. 2.10.2 Kuidas on toidualase teabe määruses määratletud töötlemata kalatooted? Mõiste kalatooted hõlmab kõiki looduslikke või tehistingimustes peetavaid mere- või mageveeloomi (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad kõhtjalgsed ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), sealhulgas selliste loomade kõiki söödavaid vorme, osi ja tooteid. Töötlemata kalatooted on kalatooted, mis ei ole läbinud töötlust, ja need hõlmavad tooteid, mis on lahti lõigatud, jaotatud, tükeldatud, millel on eemaldatud pea, mis on puhastatud luudest ja nahast, viilutatud, hakitud, peenestatud, kuivatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud. 2.10.3 Kuidas tuleb esitada külmutamise tähtpäev? Külmutamise või esmakordse külmutamise tähtpäev tuleb märkida järgmiselt: tähtpäevale eelneb sõna Külmutatud ; selle sõna järel esitatakse tähtpäev või viide tähtpäeva asukohale märgistusel; tähtpäev koosneb päevast, kuust ja aastast nimetatud järjekorras ning kodeerimata kujul, nt Külmutatud pp/kk/aaaa. 10
2.11 Lisatud vee sisalduse märkimine toidu nimetuses (VI lisa punkt 6) Selle nõude eesmärk on kaitsta tarbijat ebaausa ja eksitava tegevuse eest seoses liha ja kalatoodetega, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni, rümba, filee või tervikliku kalatoote kujul, kuid millele on tehnoloogiliselt põhjendamatult tootmisprotsessi käigus lisatud vett. Märkimisväärne kogus vett sellistes toitudes ei vasta tarbija ootustele. Vee lisamine võib suurendada liha- ja kalavalmististe kaalu. Sellepärast võimaldab kõnealuste toitude nimetuses märgitud lisatud vee sisaldus tarbijal selliseid toite kohe eristada. 2.11.1 Millistel juhtudel tuleb toidu nimetuses märkida lisatud vee sisaldus, kui see moodustab enam kui 5 % lõpptoote kaalust? Lisatud vee sisaldus, mis moodustab rohkem kui 5 % lõpptoote kaalust, tuleb märkida toidu nimetusse alljärgnevatel juhtudel: lihatooted ja lihavalmistised, mida müüakse jaotustüki, kondiga praetüki, lõigu, portsjoni või rümba kujul; kalatooted ja kalavalmistised, mida müüakse jaotustüki, praetüki, lõigu, portsjoni, filee või tervikliku kalatootena. Seda, kas toiduaine vastab nendele nõuetele, peavad iga üksikjuhtumi puhul eraldi kindlaks määrama kõigepealt toidukäitlejad ja seejärel järelevalvetegevuse käigus ka liikmesriigid. Sellega seoses tuleb arvesse võtta toidu välimust. Niisugused toidud nagu vorstid (nt mortadella, hot dog), verikäkk, pikkpoiss, liha- või kalapasteet ja liha- või kalapallid ei vaja sellist märgistamist. 2.12 Netokoguse märkimine (IX lisa punktid 4 ja 5) 2.12.1 Kas toidukäitleja peab märkima ka üksikute pakendite koguarvu, kui netokogus on esitatud müügipakendis toitudel, mis koosnevad mitmest erineva suurusega eraldi pakendatud ühikust? Kas võib esitada keskmise arvu? Müügipakendis toitudel, mis koosnevad kahest või enamast üksikpakendist, mida ei käsitleta müügiühikutena ja mis ei sisalda samas koguses samasugust toodet, märgitakse lisaks kogu pakendi netokogusele ka üksikute pakendite koguarv. Kui üksikute pakendite koguarvu täpne märkimine heade tootmistavade alusel ei ole tehniliste piirangute (tükiarvestuse puudumine) või muude tootmispiirangute tõttu võimalik, võib erandkorras märkida keskmise arvu. Samuti võib kasutada mõistet ligikaudu või sellega sarnast sõnastust/lühendit. 11
2.12.2 Kõnealuses määruses sätestatakse: Kui toit on glaseeritud, siis peab toidu netokaal olema märgitud ilma glaseeraineta. See tähendab, et niisugusel juhul võrdub toidu netokogus selle toidu tahke osa netokogusega. Kas märgistusel on vaja esitada mõlemad, nii netokogus kui ka tahke osa netokogus? Kui tahket toitu müüakse vedelas keskkonnas, tuleb lisaks netokaalule/-kogusele esitada märgistusel ka tahke osa netokogus. Selle punkti kohaldamisel loetakse külmutatud või sügavkülmutatud vett vedelaks keskkonnaks ja sellega kaasneb kohustus esitada märgistusel teave nii netokoguse kui ka tahke osa netokoguse kohta. Lisaks sellele on toidualase teabe määruses täpsustatud, et juhul kui külmutatud või sügavkülmutatud toit on glaseeritud, ei tohi netokogus sisaldada glaseeraine kaalu (netokogus ilma glaseeraineta). Seega on glaseeritud toidu netokogus võrdne selle toidu tahke osa netokogusega. Võttes arvesse seda asjaolu ning vajadust hoiduda tarbija eksitamisest, on võimalikud järgmised netomärgistused: topeltmärgistus: netokogus X g ja tahke toidu netokogus X g; võrdlev märgistus: netokogus = tahke toidu netokogus = X g; ainus märgistus: tahke toidu netokogus X g - netokogus (ilma glaseeraineta) X g. 12
3 Toitumisalane teave 3.1 Kas toidualase teabe määruses sätestatud eeskirju toitumisalase teabe kohta kohaldatakse igasuguse toidu suhtes? (artikkel 29) Eeskirju ei kohaldata järgmiste toitude suhtes, mille puhul kehtivad eraldi toitumisalase märgistuse eeskirjad: - toidulisandid; - looduslikud mineraalveed; - eritoidud, välja arvatud juhul, kui puuduvad konkreetsed eeskirjad toitumisalase märgistuse eriaspektide kohta (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/39/EÜ eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta ja konkreetseid direktiive, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1). 3.2 Mida peab toitumisalane teave hõlmama? (artiklid 13, 30, 32, 34 ja 44, IV ja XV lisa) Kohustuslik toitumisalane märgistus peab hõlmama kõiki järgmisi andmeid ning samuti mis tahes toitaine sisaldust, mille kohta on esitatud toitumisalane väide, või muu aine sisaldust, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide: energiasisaldus ja rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus. Energiasisaldus tuleb esitada nii kilodžaulides (kj) kui ka kilokalorites (kcal). Esimesele kohale tuleb märkida kilodžaulid, teisele kilokalorid. Kasutada võib lühendeid kj ja kcal. Teabe esitamise järjekord on järgmine: energiasisaldus rasvad, millest küllastunud rasvhapped, süsivesikud, millest suhkrud, 13
valgud, sool Kui ruum seda võimaldab, esitatakse toitumisalane teave tabelina, paigutades numbrid üksteise alla. Kui tabeli jaoks ruumi ei jätku, esitatakse andmed üksteise järel. Toitumisalase teabe suhtes kohaldatakse minimaalse tähemärgi suuruse eeskirju ja selle teabe trükkimisel tuleb kasutada tähemärgi suurust, mille x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm 2, peab x-kõrgus olema vähemalt 0,9 mm. X-kõrgus on määratletud toidualase teabe määruse IV lisas. NB! Toidu suhtes, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on väiksem kui 25 cm 2, kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase märgistamise nõudest (vt allpool punkt 3.5 alapunkt 18). Kui energiasisaldus või toitaine(te) kogus tootes on väheoluline, võib teabe nende ainete kohta asendada näiteks sõnadega Sisaldab väheolulisel määral, mis on esitatud toitumisalase teabe vahetus läheduses (mõiste väheolulisel määral kohta vt punkt 3.15). Pakendamata toidu puhul võib toitumisalase teabe sisu koosneda ainult andmetest energiasisalduse kohta või andmetest energiasisalduse kohta koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. 3.3 Mida tähendab toitumisalase teabe puhul võrdluskogus? (artiklid 32 ja 33, XV lisa) Vitamiinide ja mineraaltoitainete teabe kohta vt punkt 3.7. Toitainete kogust väljendatakse grammides (g) 100 g või 100 ml toidu kohta ja energiasisaldust kilodžaulides (kj) ning kilokalorites (kcal) 100 g või 100 ml toidu kohta. Samuti võib need esitada toidu portsjoni või tarbimisühiku kohta. Portsjon või tarbimisühik peavad olema tarbijate jaoks kergesti äratuntavad, nende suurus peab olema märgistusel toitumisalase teabe vahetus läheduses kindlaks määratud ja pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv peab olema märgistusel teatavaks tehtud. Lisaks võib energiasisaldust ja rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldust väljendada võrdluskoguste protsendina 100 g või 100 ml kohta, nagu on näidatud järgmises tabelis. Täiendavalt või selle asemel võib aga võrdluskoguste protsente väljendada ka portsjoni või tarbimisühiku kohta. 14
Energia või toitaine Võrdluskogus Energia 8 400 kj / 2 000 kcal Rasvad Küllastunud rasvhapped Süsivesikud Suhkrud Valgud Sool 70 g 20 g 260 g 90 g 50 g 6 g Kui võrdluskoguste protsente väljendatakse 100 g või 100 ml kohta, tuleb toitumisalasele teabele lisada järgmine märge: Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kj / 2 000 kcal). Pakendamata toidu puhul võib toitumisalast teavet väljendada üksnes portsjoni või tarbimisühiku põhjal. 3.4 Kas on lubatud kasutada muid väljendamisviise? (artikkel 35) Lisaks eespool toodud väljendamisviisidele (100 g ml kohta, portsjoni kohta, võrdluskoguse protsent) ja esitusviisidele (toitaine nimetus, arvuline väärtus) võib kasutada muid väljendamis- ja/või esitusviise graafiliste kujundite või sümbolite näol, tingimusel et - need põhinevad usaldusväärsetel ja teaduslikult kehtivatel tarbijauuringutel ja ei ole tarbijatele eksitavad; - nende väljatöötamine on paljude sidusrühmadega konsulteerimise tulemus; - nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet ja tähtsust söömisel energia ja toitainete sisalduse seisukohast; - muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas XIII lisas sätestatud ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete koguste kohta; - need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning 15
- need ei tekita takistusi kaupade vabale liikumisele. 3.5 Milliseid erandeid kohaldatakse? (artikli 16 lõige 4 ja artikli 44 lõike 1 punkt b, V lisa) Järgmiste toodete suhtes kohaldatakse erandit kohustusliku toitumisalase märgistamise nõudest, välja arvatud juhul, kui on esitatud toitumis- või tervisealane väide: 1. töötlemata tooted, mis koosnevad ainult ühest koostisosast või koostisosade grupist; 2. töödeldud tooted, mille ainuke töötlemisviis on olnud laagerdumine ja mis koosnevad ainult ühest koostisosast või koostisosade grupist; 3. joogivesi, sealhulgas vesi, mille ainuke lisatud koostisosa on süsihappegaas ja/või lõhna- ja maitseained; 4. maitsetaimed, vürtsid või nende segud; 5. sool ja soolaasendajad; 6. lauamagusained; 7. kohvi- ja siguriekstraktid, terved või jahvatatud kohvioad ning terved või jahvatatud kofeiinivabad kohvioad; 8. taime-, marja- ja puuviljatee, tee, kofeiinivaba tee, lahustuv tee või tee ekstrakt, kofeiinivaba lahustuv tee või tee ekstrakt, mis ei sisalda muid lisatud koostisosi kui lõhna- ja maitseained ja mis ei muuda tee toiteväärtust; 9. fermenditud äädikad ja äädikaasendajad, sealhulgas sellised, mille ainukeseks lisatud koostisosaks on lõhna- ja maitseained; 10. lõhna- ja maitseained; 11. lisaained; 12. abiained; 13. toiduensüümid; 14. želatiin; 15. moosipaksendajad; 16. pärm; 17. närimiskummid; 18. toit, mis on pakendatud pakendisse või mahutisse, mille suurima külje pindala on alla 25 cm 2 ; 16
19. toit, sealhulgas käsitööna valmistatud toit, millega tootja varustab väikestes kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes varustab vahetult lõpptarbijat; 20. alkohoolsed joogid, mis sisaldavad rohkem kui 1,2 % etanooli; 21. pakendamata toit (välja arvatud juhul, kui seda nõuavad siseriiklikud meetmed). Kui toitumisalane teave esitatakse vabatahtlikult, peab see vastama kohustuslikule toitumisalasele märgistusele. Seejuures - ei ole alkohoolsete jookide puhul toitumisalane teave kohustuslik ja võib piirduda energiasisalduse märkimisega. Konkreetne esitusviis ei ole nõutav; - võib pakendamata toidu puhul toitumisalane teave koosneda ainult andmetest energiasisalduse kohta või andmetest energiasisalduse kohta koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. Seda võib esitada üksnes portsjoni või tarbimisühiku põhjal, tingimusel et portsjoni/tarbimisühiku suurus on kindlaks määratud ja nende arv märgitud. 3.6 Missuguseid muid toitaineid võib märkida? (artikli 30 lõige 2, artiklid 32, 33 ja 34, XV lisa) Kohustuslikku toitumisalast teavet võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid hõlmava teabega: a) monoküllastumata rasvhapped; b) polüküllastumata rasvhapped; c) polüoolid; d) tärklis; e) kiudained; f) vitamiinid ja mineraaltoitained (vt ka allpool punkt 3.7). Teabe esitamise järjekord on vajaduse korral järgmine: energiasisaldus rasvad, millest küllastunud rasvhapped, 17
monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped, süsivesikud, millest suhkrud, polüoolid, tärklis, kiudained, valgud, sool, vitamiinid ja mineraaltoitained Kui ruum seda võimaldab, esitatakse teave tabelina, paigutades numbrid üksteise alla. Kui andmete esitamiseks tabeli kujul ruumi ei ole, võib andmed esitada üksteise järel. Andmed kõnealuste toitainete kohta esitatakse grammides (g) 3 100 g või 100 ml kohta ja neid võib täiendavalt esitada toote portsjoni või tarbimisühiku kohta. Pakendamata toidu puhul võib toitumisalase teabe esitada üksnes portsjoni või tarbimisühiku kohta. 3.7 Missugused vitamiinid ja mineraaltoitained võib märgistusele kanda? Millised tingimused kehtivad minimaalse koguse kohta tootes? Missugust ühikut tuleb teabe esitamiseks kasutada? (artikli 30 lõige 2, artikli 32 lõiked 2 ja 3 ning artikli 33 lõige 1, XIII lisa) Märgistusele võib kanda allpool toodud tabelis loetletud vitamiinid või mineraaltoitained, kui neid esineb märkimisväärsetes kogustes. Märkimisväärne kogus arvutatakse järgmiselt: 15 % järgmises tabelis esitatud võrdluskogusest 100 g või 100 ml kohta muude toodete kui jookide puhul; 7,5 % järgmises tabelis esitatud võrdluskogusest 100 ml kohta jookide puhul või 3 Vt ka spetsiaalseid mõõtühikuid vitamiinide ja mineraaltoitainete kohta tabelis 3.7. 18
15 % järgmises tabelis esitatud võrdluskogusest portsjoni kohta, kui pakend sisaldab ainult ühte portsjoni. Vitamiinid ja mineraaltoitained märgitakse järgmises tabelis esitatud ühikuid kasutades ja samas tabelis esitatud võrdluskoguse protsendina 100 g või 100 ml kohta. Kõnealuse teabe võib täiendavalt esitada ühe portsjoni või tarbimisühiku kohta. Vitamiinid mineraaltoitained, võib märkida ja mida Võrdluskogused (NRV) Vitamiin A (μg) 800 Vitamiin D (μg) 5 Vitamiin E (mg) 12 Vitamiin K (μg) 75 Vitamiin C (mg) 80 Tiamiin (mg) 1,1 Riboflaviin (mg) 1,4 Niatsiin (mg) 16 Vitamiin B6 (mg) 1,4 Foolhape (μg) 200 Vitamiin B12 (μg) 2,5 Biotiin (μg) 50 Pantoteenhape (mg) 6 Kaalium (mg) 2 000 Kloriid (mg) 800 Kaltsium (mg) 800 Fosfor (mg) 700 Magneesium (mg) 375 Raud (mg) 14 Tsink (mg) 10 19
Vitamiinid mineraaltoitained, võib märkida ja mida Võrdluskogused (NRV) Vask (mg) 1 Mangaan (mg) 2 Fluoriid (mg) 3,5 Seleen (μg) 55 Kroom (μg) 40 Molübdeen (μg) 50 Jood (μg) 150 3.8 Kuidas saab määrata toidu toitainekogust? (artikli 31 lõige 4) Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused, mille aluseks on toidu kohta läbiviidud analüüs; kasutatud koostisosade teadaolevate või tegelike keskmiste väärtuste järgi tehtud arvutus või üldiselt kehtivad ja heakskiidetud andmed. 3.9 Kuidas saab määrata toidu energiasisaldust? (artikli 31 lõige 1, XIV lisa) Energiasisaldust arvutatakse järgmiste ümberarvestuskoefitsientide alusel: Toitaine süsivesikud (välja arvatud polüoolid) Polüoolid Valgud Rasvad Salatrimid alkohol (etanool) Ümberarvestuskoefitsient 17 kj/g 4 kcal/g 10 kj/g 2,4 kcal/g 17 kj/g 4 kcal/g 37 kj/g 9 kcal/g 25 kj/g 6 kcal/g 29 kj/g 7 kcal/g 20
Toitaine orgaanilised happed kiudained erütriool Ümberarvestuskoefitsient 13 kj/g 3 kcal/g 8 kj/g 2 kcal/g 0 kj/g 0 kcal/g 3.10 Kas esitatud andmed peavad kajastama toitainesisaldust müüdava toidu või valmistoidu kohta? (artikli 31 lõige 3) Toitumisalane teave on nõutav müüdava toidu kohta, aga selle asemel ja vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on toodud piisavalt üksikasjalikud valmistamisjuhised. Sellepärast võib lisada niisugustele toitudele nagu kuivsupid ainult valmistoidule osutava toitumisalase teabe. 3.11 Millal võib kasutada märget, et soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi sisaldusest? (artikli 30 lõige 1) Märke, et soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi sisaldusest, võib lisada toitumisalase teabe vahetusse lähedusse toitude puhul, millele ei ole soola lisatud, näiteks piim, köögiviljad, liha ja kala. Kõnealust märget ei või kasutada, kui soola on lisatud töötlemise käigus või kui kasutatakse soola sisaldavaid koostisosi, nt sink, juust, oliivid, anšoovis jne. 3.12 Kas energiasisaldust võib esitada ainult kilokalorites, kui toitumisalast teavet märgistuse põhivaateväljal vabatahtlikult korratakse? (artikli 32 lõige 1, XV lisa) Ei või. Teave energiasisalduse kohta tuleb järjekindlalt märkida kilodžaulides (kj) ja kilokalorites (kcal), olenemata sellest, kus see on esitatud. 3.13 Kas vabatahtlike toitainete koostisosade, nt oomega-3 rasvhapete sisaldust võib märkida sarnaselt polüküllastumata rasvhapete koostisosade sisaldusele? (artikkel 30) Ei või. Toitumisalast teavet hõlmav energiasisalduse ja toitainete loetelu on lõplik ja seda ei või mis tahes muu toitumisalase lisateabega täiendada (vt ka allpool punkt 3.14). 3.14 Toitaine või muu aine kogus, mille kohta on esitatud toitumisvõi tervisealane väide, tuleb samuti märkida. Kas see võib olla toitumisalase teabe osa? (artiklid 30 ja 49) Kui toitaine, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, kuulub toitumisalase teabe hulka, ei ole täiendav märkimine nõutav. 21
Kui toitaine, mille kohta on esitatud toitumis- või tervisealane väide, ei kuulu toitumisalase teabe hulka, tuleb toitaine või muu aine kogus märkida toitumisalase teabe vahetusse lähedusse (vt ka eespool punkt 3.13). 3.15 Kas on vajalik lisada toitumisalasesse tabelisse toitained või energiasisaldus, kui kohustuslikku märkimist nõudva(te) toitaine(te) kogus tootes või energiasisaldus on väheoluline? (artikli 34 lõige 5) Ei ole. Kui energiasisaldus või toitaine kogus on väheoluline, võib toitaine toitumisalase teabe asendada näiteks sõnadega Sisaldab väheolulisel määral, mis on esitatud toitumisalase teabe vahetus läheduses. Lubatud väheolulise koguse suurust aitab määratleda lubatud hälvete juhend.. 3.16 Missugust toitumisalast teavet võib pakendil korrata? (artikli 30 lõige 3, artikli 32 lõige 2 ja artikkel 33) Pakendi põhivaateväljal, mida tavaliselt nimetatakse pakendi esiküljeks, võib kohustusliku toitumisalase teabe märgistuse andmeid osaliselt korrata, kasutades selleks üht järgmistest vormingutest: - energiasisaldus või - energiasisaldus ja rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldus. Kõnealuse korratava teabe suhtes kohaldatakse minimaalse tähemärgi suuruse eeskirju (artikli 13 lõige 2, IV lisa, vt ka punkt 3.2). Kordamise puhul jääb toitumisalane teave kindlaksmääratud ja piiratud sisuga loeteluks. Põhivaateväljale paigutatud toitumisalasele teabele ei ole lubatud lisada mingeid andmeid. Kordamise puhul võib teabe esitada ainult portsjoni/tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni/tarbimisühiku suurus on toitumisalase teabe vahetus läheduses kindlaks määratud ja portsjonite või tarbimisühikute arv on pakendile märgitud. Energiasisaldus tuleb siiski esitada lisaks ka 100 g või 100 ml kohta. 3.17 Kui korratav toitumisalane teave on võrdluskoguse protsendina väljendatud pakendi põhivaateväljal (pakendi esiküljel), kas siis tuleb sama teave esitada ka kohustuslikus toitumisalases teabes (pakendi tagaküljel)? (artikli 30 lõige 3, artikli 32 lõige 4, artikkel 33 ja XIII lisa) Vabatahtlik korratav toitumisalane teave pakendi põhivaateväljal (esiküljel) peab sisaldama teavet ainult energiasisalduse või energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisalduse kohta. See teave tuleb esitada ka kohustuslikus (tagakülje) toitumisalases teabes. Pakendi esiküljel olevat teavet on võimalik lisaks 22
absoluutväärtusele väljendada võrdluskoguse protsendina, isegi kui seda väljendamisviisi kohustuslikus toitumisalases teabes ei kasutata. 3.18 Kas võrdluskoguse lühendi RI kasutamine on lubatud? (artiklid 32 ja 33) Mis tahes lühendi, nt lühendi RI kasutamisel võrdluskoguse tähistamiseks tuleb see pakendil lahti seletada. Lauset Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kj / 2 000 kcal) ei tohi muuta. 3.19 Kas soovitatava päevase koguse lühendi GDA kasutamine on lubatud? (artiklid 32 ja 33) Toidualase teabe määruse eesmärk on ühtlustada tarbijatele esitatava toitumisalase teabe sisu, väljendamis- ja esitusviise ning see hõlmab ka vabatahtlikku teavet. Seda eesmärki arvesse võttes ei ole võimalik kõnealuse määruse artiklite 32 ja 33 kohaldamise raames kasutada mõistet soovitatav päevane kogus või selle lühendit GDA (vt ka punkt 3.18). Samuti tuleb märkida, et mõiste võrdluskogus ei ole mõistega soovitatav päevane kogus samatähenduslik, sest erinevalt päevanormist ei vihja võrdluskogus toitumisalasele soovitusele. Näiteks märge tarvitada 20 g küllastunud rasva päevas ei ole toitumisalane soovitus ja tarbijad ei tohiks jääda uskuma, et see on tervise säilitamiseks minimaalne vajalik kogus. 3.20 Kas lisateave Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kj / 2 000 kcal) tuleb esitada iga toitumisalase teabe vahetus läheduses? (artiklid 32 ja 33) Jah, kui teave on väljendatud võrdluskoguse protsendina 100 g või 100 ml kohta. Ei, kui see on väljendatud portsjoni põhjal. 3.21 Energiasisalduse ja toitainete võrdluskogused on ette nähtud täiskasvanute jaoks. Kas täiskasvanutele mõeldud võrdluskoguse protsendi asemel või sellele lisaks võib vabatahtlikult esitada laste jaoks ettenähtud energiasisalduse ja toitainete võrdluskoguse protsendina? (artikli 32 lõige 4, artikli 36 lõige 3, artikkel 43 ja XIII lisa) Ei või. Vabatahtlik võrdluskoguste märkimine elanike erirühmadele on lubatud ainult juhul, kui on vastu võetud Euroopa Liidu õigussätted või nende puudumise korral siseriiklikud eeskirjad. Energiasisaldust ja toitainete koguseid võib lisaks nende esitamisele absoluutväärtusena väljendada üksnes täiskasvanutele mõeldud võrdluskoguse protsendina. Kõnealuses määruses tehakse komisjonile ettepanek võtta vastu rakendusaktid lisaks täiskasvanutele sätestatud võrdluskoguste soovituslike koguste märkimise kohta elanike erirühmadele, millest lähtuvalt võivad võrdluskogused lastele tulevikus kättesaadavad olla. Kuni Euroopa Liidu õigussätete 23
vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikud eeskirjad, millega kehtestatakse kõnealustele elanikerühmadele teaduslikult põhjendatud võrdluskogused. Muudele elanike erirühmadele, näiteks lastele, mõeldud võrdluskoguste kasutamine on seega lubatud alles pärast üleminekuperioodi lõppu, st alates 13. detsembrist 2014, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või siseriiklike eeskirjadega kehtestatakse teaduslikult põhjendatud võrdluskogused. 3.22 Mis on tarbimisühik? Kas portsjoni märkimiseks võib kasutada piktogrammi? Kas pakendis olevate portsjonite arvu tähistamiseks võib tähenduses võrdub ligikaudu kasutada sümbolit või ~? (artikkel 33) Tarbimisühik on tarbija jaoks kergesti äratuntav ja tähendab individuaalselt tarbitavat ühikut. Üks tarbimisühik ei tarvitse olla üks portsjon. Šokolaaditahvli ruut võib näiteks olla tarbimisühik, aga portsjon võib olla suurem kui üks šokolaadiruut. Portsjoni või tarbimisühiku määratlemiseks võib kasutada sümboleid või piktogramme. Toidualase teabe määruses nõutakse vaid, et tarbimisühik või portsjon oleks kergesti äratuntav ja selle suurus oleks märgistuses kindlaks määratud. Sümbolite ja piktogrammide kasutamisel peab nende tähendus olema tarbijale arusaadav, mitte eksitav. Väikestele erinevustele toote tarbimisühikute või portsjonite arvus võib juhtida tähelepanu sümboliga või ~ portsjoni või tarbimisühiku arvu ees. 3.23 Kas toitainete ja/või energiasisalduse tähistamiseks võib sõnade asemel kasutada üksnes sümboleid? (artikkel 34, XV lisa) Ei või. Kohustusliku ja vabatahtliku toitumisalase teabe esitamine peab järgima kindlat vormingut, mis nõuab energiasisalduse ja toitainete puhul nende nimetuste märkimist. Üldist põhimõtet, et kohustuslik teave tuleb esitada sõnade ja numbritega, kohaldatakse ka vabatahtlikult esitatava toitumisalase teabe suhtes. Piktogramme ja sümboleid võib kasutada täiendavalt. 3.24 Kas võib esitada Ameerika Ühendriikides ja Kanadas nõutavas vormingus toitumisalase teabe lisaks sellele, mis vastab toidualase teabe määruse nõuetele, kui tooted on ette nähtud enam kui ühes riigis müümiseks? (artiklid 30 ja 34, XIV ja XV lisa) Ei või. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas nõutavas vormingus toitumisalane teave ei ole kooskõlas ELi nõuetega, kuna nii kohustuslik kui ka vabatahtlik teave peavad vastama toidualase teabe määruses sätestatud eeskirjadele. Selline märgistus võib tarbijat eksitada ka Ameerika Ühendriikides energiasisalduse ja toitainete koguse arvutamiseks kasutatavate erinevate ümberarvestuskoefitsientide tõttu. 24
3.25 Kohustuslikus toitumisalases märgistuses esitatav soola kogus arvutatakse järgmise valemi põhjal: sool = naatrium 2,5. Kas arvutamisel võetakse arvesse mis tahes ühendist pärinevat naatriumi, nt naatriumsahhariin, naatriumaskorbaat jne? Jah, soolasisalduse ekvivalent tuletatakse alati toiduaine üldisest naatriumisisaldusest valemiga sool = naatrium 2,5. 3.26 Millal kohaldatakse uusi eeskirju toitumisalase märgistuse kohta? (artiklid 49, 50, 54 ja 55) Uusi eeskirju toitumisalase märgistuse kohta kohaldatakse alates 13. detsembrist 2016. Toitu, mis on turule viidud või märgistatud enne seda tähtaega, võib müüa kuni varude lõppemiseni. Kui ettevõtted soovivad ajavahemikul 13. detsember 2014 kuni 12. detsember 2016 esitada vabatahtlikult toitumisalast teavet, peab see järgima toidualase teabe määruses sätestatud eeskirju teabe sisu ja selle esitamise vormi kohta. Kui toidu kohta on esitatud toitumis- ja/või tervisealane väide või sellele on lisatud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid, peab kohustuslik toitumisalane teave vastama toidualase teabe määrusele alates 13. detsembrist 2014. 3.27 Kas toidukäitlejad võivad märgistust uute toitumisalase märgistuse eeskirjadega kohandada enne 13. detsembrit 2014? Kas uute toitumisalase märgistuse eeskirjade puhul on võimalik valida nende täitmine vaid osaliselt või nõuab ühe sätte vastuvõtmine kõigi uute eeskirjade täitmist? (artiklid 54 ja 55) Jah, toidukäitlejad võivad pigem enne 13. detsembrit 2014 vastu võtta uued toitumisalase märgistamise reeglid kui järgida eeskirju, mis kehtestati 24. septembri 1990. aasta nõukogu direktiiviga 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistamise kohta. Toidukäitlejad, kes otsustavad järgida toitumisalase märgistuse uusi eeskirju, peavad täitma neid täies ulatuses. Näiteks kui uusi eeskirju kasutatakse märkimisväärse koguse vitamiinide ja mineraaltoitainete kindlaksmääramisel, kohaldatakse kõiki toitumisalase märgistusega seotud uusi eeskirju. 25