PowerPointi esitlus

Väljavõte

1 Suunanäitaja nõuded jaekauplejatele 3. mai, Tallinn

2 Päevakava Temaatika: Üldised nõuded jaekaubanduses, uus tarbijakaitseseadus Kaupleja/teenusepakkuja kohustused (Kristel Huvila, tarbijakaitseameti kaubandustalituse jurist-valdkonnajuht) Küsimuste esitamise võimalus Temaatika: Toidu jälgitavus. Toidualane teave Toiduvaldkonna regulatsioonid Katrin Argus ja Tiiu Rand, veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialistid) Küsimuste esitamise võimalus Kohvipaus Temaatika: Nõuded jaekauplejatele tööstuskaupade valdkonnas Nõuded märgistusele tootegruppide lõikes, üldised põhitõed ja eriseadused, CE märgisest. (Angela Priks, tarbijakaitseameti kaubandustalituse ekspert-valdkonnajuht ) Küsimuste esitamise võimalus Lõuna

3 Päevakava Temaatika: Avalduste käsitlemine tarbijavaidluste komisjonis Avalduste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis (Kai Amos, Tarbijavaidluste komisjoni esimees) Küsimuste esitamise võimalus Temaatika: Tooteohutus Ohuteated sh. mis on RAPEX, toodete testimise protseduuridest, ohtlike toodete turult tagasi kutsumine (Angela Priks, tarbijakaitseameti kaubandustalituse ekspert-valdkonnajuht) Küsimuste esitamise võimalus Kohvipaus Temaatika: Ebaausad kauplemisvõtted, piiriülesed ostud Ebaausad kauplemisvõtted (Kristel Huvila, tarbijakaitseameti kaubandustalituse jurist-valdkonnajuht) Küsimuste esitamise võimalus Piiriülesed ostud, tarbija õigused teistest riikidest ostmisel. (Kristina Vaksmaa, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja) Küsimuste esitamise võimalus Päeva kokkuvõte

4 Üldised nõuded jaekauplejatele Kristel Huvila kaubandustalituse jurist-valdkonnajuht Tarbijakaitseamet

5 Kaupleja- teenusepakkuja üldised kohustused Peamisteks tarbija õigusi ja kaupleja kohustusi reguleerivateks õigusaktideks on tarbijakaitseseadus (TKS) ja kaubandustegevuse seadus (KaubTS) E-kaubanduse puhul loetakse tegevuskohaks veebilehe aadressi ning kaupa või teenust müügiks pakkudes tuleb kauplejal arvestada konkreetsele tootele kehtestatud nõuetega, eelnimetatud seadustega ning erilist tähelepanu pöörata võlaõigusseaduse 4.jaos sätestatud regulatsioonile (sidevahendi abil sõlmitavad lepingud) Majandustegevuse seaduse üldosa seadus (MsüS) reguleerib majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust.

6 Tarbija teavitamine Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet järgneva kohta : a) kauba või teenuse omadused ja kasutamistingimused b) garantii (Vt ka VÕS 230, 231, TKS 10) c) hind ja tasumise tingimused d) lepingu täitmine ja sellest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus e) kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimalus Tarbijale antav teave peab olema esitatud eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud teabe esitamisega mõnes muus keeles. Puudusega või kasutatud kaup tuleb eraldada uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta.

7 Täiendav teavituskohustus (al. 01.märts 2016) Paragrahvis 26 on kehtestatud kaupleja kohustus teavitada tarbijaid vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalusest. St kaupleja teeb asjakohasel viisil tarbijale kättesaadavaks kontaktandmed, mille kaudu tarbija saab kauplejaga kaebuse lahendamise eesmärgil suhelda. (veebilehel, tarbijale väljastataval arvel või muul asjakohasel viisil)

8 Kauba märgistuse üldnõuded Loetav Arusaadav Üheselt mõistetav Järgima konkreetse kaubagrupi märgistusele kehtestatud nõudeid ( kehtestatud eriseaduse või määrusega) Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Sellisel puhul võib kauba nimetuseks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend, mida vajaduse korral täiendatakse viitega ettenähtud kasutamisele või valmistamisel kasutatud materjalidele, või kauba identifitseerimiseks vajalik muu nimetus. Kauba nimetust ei või asendada kaubamärgiga ega väljamõeldud nimega.

9 Kauba märgistuse üldnõuded Teabe võib esitada kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis. Esitatud teave peab võimaldama kaupa sihipäraselt ja ohutult kasutada Kirjalik ja eesti keeles. Lubatud on kasutada ka juhendavaid või hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave on tarbijale arusaadav. Eelviidatud üldnõuded märgistusele ( TKS 5) ei kohaldu kasutatud kaubale. Välja arvatud juhul, kui tarbija ohutuse tagamiseks ning tema tervise ja vara kaitseks on vajalikud hoiatused ja ettevaatusabinõud seoses kauba kasutamise või hävitamisega

10 Eksitav märgistus Originaal Eestikeelne

11 Kasutusjuhend Nõutav tehniliselt keeruka, ohtlikke aineid sisaldava või kasutamisel erioskust nõudva toote puhul (TKS 6) Kauba müügil annab kaupleja tarbijale kasutusjuhendi ja selle eestikeelse tõlke paberil või muul püsival andmekandjal või tarbija nõusolekul teeb kasutusjuhendi kättesaadavaks muul viisil. Informatsiooni järgneva kohta: kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks hooldamiseks või säilitamiseks Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt eelnevalt loetletud teabe ulatuses ja olema üheselt arusaadav.

12 Kasutusjuhend = kiirjuhend? Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks ulatuses ja olema üheselt arusaadav

13 Kasutusjuhend = kiirjuhend?

14 Hinna avaldamine ja soodustingimustel müük Kaupa müügiks pakkudes tuleb tarbijale teatavaks teha kauba müügihind ja ühikuhind, väljaarvatud TKS 7 lg 10 alusel kehtestatud määruses nimetatud toodete puhul (määrus nr 56 ; 7 -välistused) Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne osutamist peab kaupleja teavitama tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, tuleb tarbijat teavitada hinna komponentidest, müügihinna arvutamise aluseks olevatest tariifidest või hinna arvutamise muudest alustest selliselt, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada.

15 Kauba hinna avaldamine lihtsal ja ühetähenduslikul viisil tarbijale üheselt mõistetav kergesti märgatav selgelt loetav Lahtiselt müüdava eelpakendamata kauba puhul avaldatakse tarbijale ühikuhind enne kauba mõõtmist või kaalumist. Müügihind avaldatakse pärast mõõtmist.

16 Järelteenindus Tarbijalemüük Pretensiooni esitamise õigus Garantii Kaebuse käsitlemine kaupleja poolt

17 Tarbijalemüük? Mart ostis enne uue õppeaasta algust tehnikapoest sülearvuti maksumusega 499 eurot. Nädala pärast ilmnes, et arvutit ei ole võimalik käivitada. Kas tarbijale seadusega ette nähtud regulatsioon kohaldub? Mis aja jooksul on võimalik nõuet esitada?

18 Tarbijalemüük? Raamatupidamisteenust osutav firma ostis oma kohvinurka uue kohvimasina hinnaga 320 eurot. 3 kuu pärast hakkas kohvimasin lekkima ning ei valmistanud enam kohvi. Kas tegemist on tarbijalemüügiga?

19 Toode või teenus ei vasta tarbija ootustele Kuidas käituda? 1. Kui kauba suhtes on ilmnenud pretensioon, tuleb tarbijal puuduse avaldumisel pöörduda müüja poole ning sellest teatada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast selle avaldumist. 2. Seaduse kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. ( ST tõendamiskoormise ja kulude jaotumist) 3. Kauplejal tuleks asi ise üle vaadata või üle vaadata lasta ning maksimaalselt 15 päeva jooksul anda oma seisukoht tarbija pöördumisele. Juhul kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning määrama uue mõistliku tähtaja. NB! VÕS 223 lg 2 Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist

20 Toode või teenus ei vasta tarbija ootustele Kuidas käituda? 4) Kui kaupleja leiab, et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade 15 p jooksul. Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama. 5) Kui kaupleja on a) keeldunud tarbija kaebust lahendamast b) või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega Võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijavaidluste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.

21 Mis on pildil valesti?

22

23 Garantii Müügigarantiiks VÕS tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Garantii pakkumine tootele on vabatahtlik. Seadus eeldab tarbijale soodsamat seisundit oma kaebuse lahendamise protsessis võrreldes pretensiooni esitamise perioodiga (2 aastane vastutus) Lisandväärtuse pakkumine Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Võimalus tingimustega tutvuda Tingimuste sisu VÕS 231

24 Nõude tõendamise kulud eksperthinnang 0-6 kuud: Tõendab kaupleja Kaupleja valib tõendaja/asutuse Kulud kannab kaupleja 7-24 kuud: Kaupleja tõendamiskoormist ei eeldata Soovituslik on kokku leppida, kus tõendatakse. Kulud kannab süüdiolev pool

25 Tarbija võimalikud nõuded õiguskaitsevahendid

26 Täitmise nõue Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. (VÕS 222 lg 1) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

27 Taganemine tarbija soovib raha tagasi VÕS 116, 217, 223, 189 Kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist loetakse seda lepingutingimuse oluliseks rikkumiseks asja parandamise või asendamisega kaasneb ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine

28 Tänan kuulamast! Kristel Huvila

29 Toidu jälgitavus Katrin Argus Jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist

30 Milleks toidu jälgitavus? Ettevõtja suudab vajadusel kiiresti välja selgitada toodete iga tarnija ja saaja. Toidu jälgitavus võimaldab ohtliku toote kiiret kõrvaldamist turult. Võimaldab anda kiiret ja täpset teavet tarbijatele Veterinaar- ja Toiduamet

31 Jälgitavus ÜLDISED JÄLGITAVUSE ANDMED LOOMSET PÄRITOLU TOIT MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKULT MÄRGISTATUD TOIT EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 178/2002 art 18 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 931/2011 art 3 ja EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 178/2002 art 18 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) 889/2008 artiklid 31 ja 33 Andmed toote kohta: Toote nimetus Toidu maht või kogus Kellelt toit tarnitud Kellele toit tarnitud Lähetuskuupäev Andmed toote kohta: Toidu täpne kirjeldus Toidu maht või kogus Toidu lähetanud toidukäitlemisettevõtja nimi ja aadress Saatja (omaniku) nimi ja aadress, kui see erineb toidu lähetanud toidukäitlemisettevõtte nimest ja aadressist Selle toidukäitlemisettevõtja nimi ja aadress, kellele toit tarnitakse Saaja (omaniku) nimi ja aadress, kui see erineb toidu vastuvõtva toidukäitlemisettevõtja nimest ja aadressist Partii või saadetise number Lähetuskuupäev Andmed toote kohta: Toote nimetus, millele on lisatud viide mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile Toote pakendanud ettevõtjat kontrolliva kontrollasutuse nimi ja /või koodnumber Vajaduse korral partii tähis, mis võimaldab toodet seostada lao- ja finantsarvestuse dokumentidega Neid andmeid ei tule esitada toodete suhtes, mis sisaldavad nii taimset kui ka loomset päritolu töödeldud tooteid Veterinaar- ja Toiduamet

32 Kalandustoodete jälgitavus Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 58 Kõik kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini. Kõikide kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide puhul tuleb esitada vähemalt järgmine märgistus ja teave: 1. iga partii identifitseerimisnumber; 2. kalalaeva pardatähis ja nimi või vesiviljelustootmisüksuse nimi; 3. iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood; 4. saagi saamise või tootmise kuupäev; 5. iga liigi kogus kilogrammides, väljendatuna netokaalus või vajaduse korral isendite arv; 6. tarnijate nimi ja aadress; 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 35 ette nähtud teave tarbijatele Veterinaar- ja Toiduamet

33 Kohustuslik teave tarbijatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013 artikkel 35 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistusel või etiketil tuleb esitada: Liigi tootenimetus ja selle teaduslik nimi Tootmismeetod Püügi- või tootmispiirkond ja püügivahendi liik Teave külmutamise ning sulatamise kohta Minimaalne säilimisaeg Pakendamata toodete korral võib kohustusliku teabe esitada muu kaubandusteabe abil, näiteks stendid või plakatid Veterinaar- ja Toiduamet

34 Toidu tagasikutsumine Jaemüügiga tegelev ettevõte: aitab tagada toiduohutusnõuetele mittevastava toidu kõrvaldamist turult, kui selline toit on jõudnud jaemüügi ettevõttesse aitab tagada toidu ohutust, edastades toidu jälgimiseks vajalikku asjakohast teavet osaleb tootjate, töötlejate, valmistajate ja/või pädevate asutuste võetavates meetmetes Veterinaar- ja Toiduamet 34

35 Toidu tagasikutsumine Kui on vaja kõrvaldada toode, mis võib juba olla jõudnud tarbijani, peab toidukäitleja teatama tarbijatele täpselt ja tõhusalt, miks toode kõrvaldatakse ja kui vaja, võtma tarbijatelt tagasi neile juba müüdud tooted (paluda tarbijatel tooted ostukoha tagasi tuua või hävitada) st tuleb kasutada kõiki meetmeid, et saavutada toidukäitleja poolt juba tarnitud või tarbijatele kättesaadavaks tehtud ohtliku toote tagasitoomine Veterinaar- ja Toiduamet

36 Toidu tagasikutsumine Selleks, et saaks kiirelt ja tõhusalt reageerida ohtliku toidu teate korral, on toidukäitlemisettevõttes vaja välja töötada ja dokumenteerida tagasikutsumise protseduur, kus on sõnastatud: tagasikutsumise eest vastutavad isikud meetodid toodete identifitseerimiseks pädevate asutuste ja tarbijate teavitamise kord Tagasikutsumise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 art Veterinaar- ja Toiduamet

37 Tänan kuulamast! Veterinaar- ja Toiduamet

38 Toidualase teabe esitamise nõuded jaekauplejale Tiiu Rand Jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist

39 Toidualane teave (to-teave) Tarbijale edastatav teave toidu kohta Et tarbija saaks teha teadliku valiku müügipakendi märgistusel teave müügikohas, teave e-poes, tootja kodulehel (internetis) lisamaterjaliga, nt infolehel Veterinaar- ja Toiduamet

40 Õigusaktid Toiduseadus Põllumajandusministri määrus nr 24 Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded ( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1169/2011 toidualase teabe esitamisest tarbijale ( ) Teatava toidu märgistamist reguleerivad teised EL õigusaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta IV ptk ( ) Veterinaar- ja Toiduamet

41 Teave eesti keeles Eestis tarbijale müüdava või muul viisil üleantava toidu toidualane teave esitatakse eesti keeles, v.a juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav (ToiduS 38 lg3) Veterinaar- ja Toiduamet

42 Kohustus ja vastutus To-teabe esitamise eest vastutab käitleja, kelle nime (ärinime) all toitu turustatakse (EL toidukäitleja tootja, valmistaja, pakendaja, turustaja ) importimisel on selleks EL-i importija käitlejad, kes teavet ei mõjuta, ei tarni toitu, mille kohta nad teavad/eeldavad, et selle to-teave ei ole kooskõlas nõuetega käitleja ei muuda oma kontrolli all olevas ettevõttes toidule lisatavat teavet, kui see muudatus eksitaks tarbijat või vähendaks tarbijakaitse taset käitleja vastutab mistahes muudatuste eest, mida ta toidule lisatavasse teabesse teeb kõik toidukäitlejad tagavad to-teabe nõuetekohasuse ulatuses, mis on seotud tema tegevusega Veterinaar- ja Toiduamet

43 Müügipakendis toit tarbijale või toitlustusettevõttele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ja pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist nii, et pakendi sisu ei saa muuta ilma pakendit avamata või pakendit muutmata määratlus ei hõlma toitu, mida pakitakse tarbija soovil müügikohas või pakitakse müügipakendisse vahetult müügiks Veterinaar- ja Toiduamet

44 Müügipakendisse pakendamata toit lahtine toit kaupluse iseteeninduses; lahtiselt üleantav toit/roog toitlustusettevõttes tarbija soovil müügikohas pakitav toit tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakitav toit Veterinaar- ja Toiduamet

45 Müügipakendis toidul kohustuslik toidualane teave vahetult müügipakendil või sellele kinnitatud märgistusel kohustuslik teave peab olema: hästi nähtav, selgesti loetav ja vajaduse korral kulumiskindel; kohustuslik teave ei tohi olla varjatud minimaalne kirjasuurus (kohustuslikule to-teabele) väike x-täht: kõrgus min 1,2 mm erandiks pakend, mille suurim külg/pind alla 80 cm² : x-> min 0,9 mm lisandub kohustus esitada toitumisalane teave (100 g toodet sisaldab ) Veterinaar- ja Toiduamet

46 Minimaalne kirjasuurus (kohustuslik to-teave) Väikese tähe kõrgus ehk x-kõrgus on määratletud sõnas Appendix joonega 6 Trükitähtedes teksti ja numbrite kõrgus peab vastama esimese suure A tähe kõrgusele Veterinaar- ja Toiduamet

47 Kohustuslik toitumisalane teave 100 g/100 ml kohta (müügipakendis toidul) Toitumisalane teave Energiasisaldus Rasvad millest küllastunud rasvhapped Süsivesikud millest suhkrud Valgud Sool 100 g/100 ml kohta kj/kcal g g g g g g Veterinaar- ja Toiduamet

48 Mahe Müügipakendis toidul kohustuslik Euroopa Liidu mahelogo EE-ÖKO-02 Eesti põllumajandus Kohustuslik müügipakendis mahetoodetel Koos logoga esitatakse pakendil ELi logoga samal vaateväljal järelevalveasutuse kood Vahetult koodnumbri all esitatakse märge koostisosadeks olevate põllumajanduslike toorainete tootmiskoha kohta: EL liikmesriigi (nimetada) põllumajandus ELi põllumajandus ELi väline põllumajandus ELi- sisene/-väline põllumajandus Veterinaar- ja Toiduamet

49 Müügipakendisse pakendamata toit kaupluses- üldnõuded Toidu juures või toidu müügikohas esitatakse kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt (sh infotahvlid, kaustad): toidu nimetus ja sellega kaasnevad kohustuslikud üksikasjad allergeenid viitega allergeeni nimetusele v.a juhul kui toidu nimetus viitab allergeenile (kitsepiimajuust) käitleja nimi, kelle nime all toitu turustatakse (valmistaja/tootja nimi) päritoluriik või lähtekoht kui see on toidugrupil nõutud (nt puu- ja köögivili, teatud liikidest värske liha jne) juhul, kui päritolu/lähtekoha esitamata jätmine eksitab tarbijat parim enne või kõlblik kuni tähtpäev (arvestades lubatud erandeid) (vahetult müügiks pakitud toidul ka netokogus) Tarbija soovil annab teenindav isik müügikohas suulist teavet koostisosade ja koostisosa(de) koguse kohta Veterinaar- ja Toiduamet

50 Müügipakendisse pakendamata toit kaupluses - üldnõuded (2) Toidu nimetus ja sellega kaasnevad kohustuslikud üksikasjad: sulatatud, kiiritatud, lisatud veega, liidetud liha/kala, vorsti kest ei ole söödav analoogtoote korral märge koostisosa kohta, mida on asendamiseks kasutatud (nt taimse rasvaga) Veterinaar- ja Toiduamet

51 Müügipakendisse pakendamata toit kaupluses üldnõuded (3) Allergeenid allergiat või talumatust tekitavad ained või tooted to-teabe tähenduses (1169/2011 II lisa): teraviljad, mis sisaldavad gluteeni (nisu, rukis, oder, kaer), koorikloomad, kala, molluskid, muna, piim ja piimatooted (sh laktoos), pähklid ja mandlid, maapähklid, soja, seller, sinep, seesam, lupiin, vääveldioksiid ja sulfitid (üle 10 mg/kg või 10 mg/l) Veterinaar- ja Toiduamet

52 Müügipakendisse pakendamata toit kaupluses üldnõuded (4) parim enne ei ole nõutud: liht- ja valikpagaritooted eeldatavalt 24 tunni jooksul tarbimiseks peaaegu ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrutest koosnevad kondiitritooted koorimata, tükeldamata puu- ja köögivili, kartul, seened, marjad Veterinaar- ja Toiduamet

53 Müügipakendisse pakendamata toit kaupluses - lisaks Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha ning nendest valmistatud hakkliha - kohustuslik päritolu/lähtekoha esitamine Veiseliha, vasikaliha ja nendest valmistatud hakkliha - kohustuslik päritolumärgistus Teatud kalapüügi- ja vesiviljelustooted - kohustuslik teave kala teadusliku nime ning püügipiirkonna, tootmismeetodi ja püügivahendi liigi kohta Värske puu- ja köögivili kohustuslik päritolu ja teatud juhtudel sordinimi ning kvaliteediklass Mahepõllumajanduslik toit kontrollasutuse koodnumber Veterinaar- ja Toiduamet

54 Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha Värske, jahutatud (või külmutatud): määrus (EL) nr 1337/2013 märkida looma kasvatamise ja tapmise riik Kasvatatud: (riigi nimi)/ mitmes EL liikmesriigis /... Tapetud: (riigi nimi) VÕI kui liha on saadud loomalt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis Päritolu: (riigi nimi) (Lisaks kohustus esitada lihapartii identifitseerimise kood -> järelevalvele, mitte tarbijale) Veterinaar- ja Toiduamet

55 Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihast hakkliha Värske, jahutatud (või külmutatud): määrus (EL) nr 1337/2013 kui hakkliha on toodetud lihast, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis /loomadelt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud eri liikmesriikides Päritolu: (riigi nimi) / EL VÕI Kasvatatud ja tapetud: EL / mitte-el / EL ja mitte-el (Lisaks kohustus esitada lihapartii identifitseerimise kood -> järelevalvele, mitte tarbijale) Veterinaar- ja Toiduamet

56 Veiseliha, vasikaliha, -hakkliha Veiseliha ja vasikaliha - värske, jahutatud (või külmutatud): määrused (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 1825/2000 märkida, millistes riikides on loom sündinud, peetud, tapetud ning liha lõigatud/tükeldatud Veisehakkliha - värske, jahutatud (või külmutatud): märkida riik või riigid, kus loom on tapetud ja kus hakkliha on valmistatud; päritoluriikide (sündinud, peetud, tapetud) nimed esitatakse, kui need ei ole samad nagu valmistajariik Veterinaar- ja Toiduamet

57 Kalapüügi- ja vesiviljelustooted Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määrus 1379/2013 IV ptk Tarbijate teavitamine liigi tootenimetus ja teaduslik nimi tootmismeetod piirkond (püügi-, kasvatamise-) püügivahendi liik sulatatud min säilimisaja tähtpäev (kui asjakohane) kohaldub lahtise ja müügipakendis toote turustamisel tarbijale Eluskala värske või jahutatud kala külmutatud kala kalafilee ja muu kalaliha (kalahakkliha) kuivavatud, soolatud või soolvees kala külm- või kuumsuitsukala koorikloomad puhastatud või molluskid (limused) karbis või karbita jahu, -pulber- ja graanulid inimtoiduks kalast, koorikloomadest, molluskitest Veterinaar- ja Toiduamet

58 Värske puu- ja köögivili kohustuslik päritolu (üldine standard) teatud juhtudel lisaks sordinimi ja kvaliteediklass (konkreetne standard) vt Põllumajandusameti veebileht Abimaterjal värske puu- ja köögivilja jaemüüjatele Veterinaar- ja Toiduamet

59 Mahe Kui toote müügil viidatakse toote mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile, siis: etiketile märgitakse selle kontrollasutuse koodnumber, mis teostab kontrolli kõige viimase tootmis- või ettevalmistustoimingu teinud ettevõtja üle granaatõun on kasvatatud Hispaanias, pakendatud hulgimüügiks Hispaanias, etiketil esitatakse Hispaania kontrollasutuse kood: ES- ECO-020-CV mahedale viitavad tähised paigutatakse selgesti nähtavale kohale, nii et need oleksid kergesti märgatavad ja selgesti loetavad ning neid ei oleks võimalik kustutada Veterinaar- ja Toiduamet

60 Mille põhjal kohustuslikku to-teavet esitada? Pakendamata toidu tarnija annab tarnega kaasa toteabe vajalikus mahus Vastuvõtja jaekaupleja esitab to-teabe tarbijale Veterinaar- ja Toiduamet

61 Toidu e-müük müügipakendis toidu kohustuslik teave müügipakendilt (v.a kõlblik kuni, parim enne, külmutamise tähtpäev) müügipakendisse pakendamata toidu kohta tuleb anda teavet samas mahus, mis nõutud kaupluses -> nõutav kohustuslik teave tuleb teha kättesaadavaks ostjale enne tellimuse esitamist kaugmüüki toetavas materjalis Veterinaar- ja Toiduamet

62 Lisateave Maaeluministeeriumi veebilehelt Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt Veterinaar- ja Toiduamet

63 Tänan! Veterinaar- ja Toiduamet

64 Kohvipaus

65 Nõuded jaekauplejatele tööstuskaupade valdkonnas Tööstuskaupade märgistus Angela Priks kaubandustalituse ekspert-valdkonnajuht Tarbijakaitseamet

66 Kauba märgistamise üldnõuded Sõltuvalt toote grupist võivad nõuded erineda (nt. mänguasjad, isikukaitsevahendid, rõivad, jalanõud jne). Juhul kui toote suhtes puuduvad märgistuse erinõuded tuleb lähtuda tarbijakaitseseaduses sätestatud üldnõuetest.

67 Kauba märgistamise üldnõuded Märgistus peab asuma kaubal, selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil. Märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele.

68 Näide nõuetele mittevastavast märgistusest

69 Näide nõuetele mittevastavast märgistusest

70 Kauba märgistamise üldnõuded Üldnõuete kohaselt esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab lisaks kauba nimetusele märgistusel olema järgmine teave: Kauba kogus ja mõõtmed; Kauba koostis ja koostisosade kogused; Juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; Hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks; Kauba säilimisaeg või Põhilised tehnilised andmed kauba kohta.

71 Kauba märgistamise üldnõuded Märgistusteave esitatakse kirjalikult ja eesti keeles. Esitatud teave peab võimaldama kaupa sihipäraselt ja ohutult kasutada. Lubatud on kasutada juhendavaid/hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid, tingimusel et nende kaudu edastatud teave on tarbijale arusaadav. Eestikeelne tõlge ei tohi katta tootja algupärast teavet. Näide: Kaupleja pöördus TKA poole küsimusega, et kuna toote pakend on väga väike, siis on raskusi eestikeelse märgistuse osas, mis peavad andma kliendile infot toote kohta. Kas tohib pakendile panna minimaalselt eestikeelset infot? Täiendav info hooldus- ja kasutusjuhiste kohta on tarbijale olemas nii vene kui inglise keeles pakendi sees.

72 Näide nõuetele mittevastavast märgistusest

73 Näide nõuetele mittevastavast märgistusest

74 Näide nõuetele mittevastavast märgistusest

75 Nõuded märgistusele-rõivad MKM määrus nr 68 Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2011 Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta (kohaldatakse kiukoostise märgistamisel).

76 Nõuded märgistusele-rõivad Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusel peavad olema: Toote nimetus (kui selle puudumine võib tarbijat eksitada); Rõiva suurustähistus; Toote kiukoostis (v.a karusnahast ja nahast rõivastel); Juhised toote hooldamiseks (hooldustähistus).

77 Nõuded märgistusele-rõivad Karusnahatoodetel peab eelnevale lisaks olema materjali liik (naturaalne nahk või karusnahk, tehisnahk või tehiskarusnahk). Naturaalse karusnaha puhul peab märgistusel olema ka looma liik. Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistus peab olema nähtav, selgelt loetav, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav ning andma tõest teavet toote omaduste kohta.

78 Nõuded märgistusele-rõivad Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist või kirjalikku teavet müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete omaduste, kasutatavate tingmärkide tähenduse, suurustähistuse, kiukoostise tähistuse, hooldustähistuse jms kohta. Võõrkeelse märgistusega rõivaste ja tekstiiltoodete puhul tuleb originaaltekstist lähtuv kirjalik teave vähemalt määruses nõutavas ulatuses esitada tarbijale kauba müügil.

79 Nõuded märgistusele-rõivad Kiukoostise märgistamine Kiukoostise kirjeldamiseks tekstiiltoodete märgisel ja tähistusel tuleb kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1007/2011 Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta esimeses lisas loetletud tekstiilkiudude nimetusi.

80 Nõuded märgistusele-rõivad Hooldustähistus Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistuses peavad sisalduma tekstiiltoodete hooldamiseks vajalikud sõnalised juhised või graafilised tingmärgid. Tekstiiltoote hooldustähistus märgitakse vahetult tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile. Lisaks võib toote hooldustähistuse märkida toote külge kinnitatud etiketile või toote müügipakendile. Kui hooldustähistuse märkimine tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile ei ole võimalik, võib hooldustähistus olla esitatud ainult toote külge kinnitatud etiketil või toote müügipakendil.

81 Näiteid nõuetele mittevastavast rõivaste märgistusest

82 Näiteid nõuetele mittevastavast rõivaste märgistusest

83 Nõuded märgistusele-rõivad Rõivaste suurustähistused Suurustähistus (kehasuuruse tähistus) märgitakse kas vahetult tootele või rõivaeseme külge püsikinnitatud tekstiillindile või toote külge kinnitatud etiketile. Suurustähistus esitatakse suurustunnuste (keha mõõtmed sentimeetrites, mida kasutatakse rõivasuuruse tähistamiseks) ja nende arvväärtuste abil või muu tähelise, numbrilise või tähelisnumbrilise tähistusena. Kui rõivaeseme suuruse tähistamiseks on kasutatud tähelist, numbrilist või tähelis-numbrilist tähistust, tuleb tarbijat teavitada tähistusele vastavatest suurustunnuste arvväärtustest.

84 Nõuded märgistusele-jalatsid (MKM määrus nr 69) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta, mis on: Pealne Vooder ja sisetald Välistald

85 Näide jalatsi märgistusest Pealne valmistatud nahast Välistald sünteetilisest materjalist Vooder valmistatud nahast

86 Nõuded märgistusele-jalatsid Teave jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud igal jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete kirjalike märgetena. Teave võib olla trükitud, kleebitud või pressitud jalatsile või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil. Jalatsi märgistus peab olema nähtav ja loetav, ei tohi tarbijat eksitada. Piktogrammide mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et neis sisalduv teave oleks kergesti mõistetav.

87 Nõuded märgistusele-jalatsid Võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustada ka eestikeelse teabega ulatuses, mis võimaldab tarbijal kasutada kaupa sihipäraselt ning ohutult. Jaemüüja on kohustatud andma tarbijale täiendavat teavet pakutavate või müüdavate jalatsite omaduste, nende hoolduse, märgistuses kasutatavate piktogrammide tähenduse, suurustähistuse jms kohta.

88 Vastavusmärgisest üldiselt CE märgise nõue on kehtestatud näiteks mänguasjadele, isikukaitsevahenditele, mõõtevahenditele, ehitustoodetele, meditsiiniseadmetele, liftidele jne. CE märgis koosneb tähtedest CE, mis esitatakse järgneval kujul: CE-vastavusmärgis peab olema vähemalt 5 mm kõrgune. Nõuded CE-märgistuse kujule ja suurusele on toodud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 765/2008 II lisas.

89 Vastavusmärgisest üldiselt CE märgis on põhiline indikaator, mis näitab, et toode vastab EL-i õigusaktides sätestatud nõuetele, ning teeb võimalikuks toodete vaba liikumise Euroopa turul. CE märgise kandmisega tootele võtab tootja vastutuse ning kinnitab, et toode vastab kõigile selle toote suhtes kehtestatud nõuetele. Kõigil toodetel ei pea olema CE- märgist. CE märgist lubatakse kasutada ainult nende toodete puhul, millele CE- märgis on vastavate direktiividega ette nähtud (uue lähenemisviisi direktiivid).

90 Näiteid vastavusmärgise väärkasutusest

91 Näiteid vastavusmärgise väärkasutusest

92 Vastavusmärgisest üldiselt Uue lähenemisviis direktiive on üle 20. Direktiivides on esitatud põhilised nõuded millele tooted vastama peavad ning need nõuded on kõikides liikmesriikides samad. Direktiivid, mille alusel on ette nähtud toodetele CE märgise nõue leiate Euroopa Komisjoni leheküljelt. (

93 Vastavusmärgisest üldiselt CE märgise tootele kinnitamine ning kogu eelnev vastavushindamise protsessi läbiviimine ning dokumentatsiooni koostamine kuuluvad tootja kohustuste hulka. Toodete edasimüüjad peavad kontrollima nii CE- märgise kui ka vajaliku lisadokumentatsiooni olemasolu. Kui toode imporditakse kolmandatest riikidest, peab importija kontrollima, et tootel on CE vastavusmärgis ning sellega kaasnev vajalik dokumentatsioon. NB! Kõiki dokumente peab olema võimalik kokku viia konkreetse tootega.

94 Nõuded märgistusele- mänguasjad Mänguasjade märgistamise nõuded tulenevad Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 57 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/48. Mänguasjade märgistus koosneb: Vastavusmärgis Tootja/importija andmed Vajadusel hoiatused Kasutusjuhised

95 Nõuded märgistusele- mänguasjad Vastavusmärgis ehk CE märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Näited: Õige Vale

96 Nõuded märgistusele- mänguasjad Tootja või importija andmed Tootja märgib oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Tavaliselt koosneb aadress tänavanimest ja majanumbrist või postkastinumbrist ning postiindeksist ja linnast. Veebisait on lisateave ning sellest aadressiks ei piisa.

97 Nõuded märgistusele- mänguasjad Tootja või importija andmed VALE ÕIGE

98 Nõuded märgistusele- mänguasjad Hoiatused Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, kellele mänguasi on mõeldud, lisatakse mänguasjale hoiatus Hoiatuses märgitakse vähemalt kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus ning kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal. Hoiatused märgitakse selgesti nähtavana, kergesti loetava ja arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Hoiatuse ette märgitakse vastavalt olukorrale kas sõna hoiatus või hoiatused.

99 Näide nõuetele mittevastavast mänguasja märgistusest

100 Nõuded märgistusele- mänguasjad Hoiatused mänguasjadel ei tohi olla eksitavad ega valed. Mänguasjal ei tohi olla hoiatust, mis on vastuolus mänguasja ettenähtud kasutusega, mis määratakse kindlaks tema funktsioonide, mõõtude ja tunnuste olemustega. Nt: Kõristi, mis on selgelt mõeldud väikelastele (alla 3-a) ei tohi kanda hoiatust, et toode ei ole sobiv alla 3 aastastele lastele, sisaldab pisidetaile.

101 Näide eksitavast mänguasja märgistusest

102 Nõuded märgistusele- mänguasjad Mänguasja võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses.

103 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Isikukaitsevahendite (s.h päikeseprillide) märgistamise põhinõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr 64 Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. Standard EVS-EN ISO 12312

104 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Päikeseprillidega peab kaasas olema järgmine teave: Mudeli tunnus - nt numbrikombinatsioon, nimetus Tootja nimi ja aadress Viide standardile -ISO Filtritüüp - kas fotokroomne või polariseeriv Filtri kategoorianumber Esitatakse vahemikus 0-4 (0 selge või kerge värvitoon (valguse juhtimine 80%-100%), 1 hele värvitoon (valguse juhtimine 43%-80%), 2 keskmine värvitoon (valguse juhtimine 18%-43%), 3 tume värvitoon (valguse juhtimine 8%- 18%), 4 väga tume värvitoon (valguse juhtimine 3%-18%)) Filtri kategooria kirjeldus kas sümbolina ja/või sõnalise kirjeldusena. Sümbol peab olema vähemalt 5mm kõrge.

105 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Filtri kategooria Sõnaline kirjeldus Sümbol 0 Kerge tooniga päikeseprillid 1 2 Üldise otstarbega päikeseprillid 3 4 Väga tumedad, erilise otstarbega päikeseprillid

106 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Piirangud kasutamisel Ei ole mõeldud otsese päikese vaatluseks; Ei kaitse kunstlike valgusallikate eest (nt solaarium); Mitte kasutada kui kaitseprille mehaanilise löögi kaitseks; Mõni muu piirang, mida tootja on pidanud vajalikuks teavitada.

107 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Hoiatused Kui filter ei vasta vajalikele nõuetele autojuhtimises ja 4 kategooria filtri puhul peab olema lisatud hoiatus: Ei ole sobilik autojuhtimiseks ja teel kasutamiseks Hoiatus märgitakse kas sümbolina ja/või sõnalise kirjeldusena või

108 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Juhised hooldamiseks ja puhastamiseks (kui on asjakohane) nt kui vale puhastusvahendite kasutamine võib kahjustada päikeseprille (s.h nimekiri kahjustavatest toodetest, mis ei ole sobilikud puhastamiseks). CE vastavusmärgis- peab olema nähtav loetav isikukaitsevahendi eeldatava kasutusaja lõpuni.

109 Nõuded märgistusele-isikukaitsevahendid (päikeseprillid) Näited Vale Õige

110 Kokkuvõtteks Tootja kohustus on konkreetne toode nõuetekohaselt märgistada. Levitaja/edasimüüja kohustus on veenduda õige märgistusteabe olemasolus. Kehtivate nõuete täitmise eest vastutab tarbija ees jaemüüja. Olenevalt toote funktsionaalsusest on märgistusel oluline roll, mis võimaldab asja sihipäraselt kasutada ja vastavalt hooldada.

111 Tänan kuulamast! Angela Priks

112 Lõuna

113 Tarbijavaidluste komisjon Kai Amos Tarbijavaidluste komisjoni esimees

114 Vaidluste lahendamise etapid I Kaebus kauplejale II Avaldus tarbijavaidluste komisjonile III hagiavaldus maakohtule Tarbija võib II etapi jätta vahele ja pöörduda kohe maakohtusse

115 Sekretariaat: 1. Avaldus ei vasta nõuetele, siis sekretariaat: ei võta menetlusse (ei ole kaupleja poole pöördunud) annab tarbijale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. küsib pooltelt täiendavaid tõendeid, kogub ise tõendeid Kui puudusi ei kõrvalda, keeldub menetlusse võtmisest. Kui tarbija kõrvaldab, siis võetakse menetlusse.

116 2. Nõuetele vastav avaldus võetakse menetlusse. Sekretariaat edastab kauplejale, kes vastab määratud tähtajal: Kui tarbija on pakutud lahendusega nõus, lõpetab sekretariaat menetluse Kui ei ole nõus või kaupleja ei vasta, lahendab asja komisjon

117 Komisjon kontrollib vaidluse põhjendatust. Komisjon keeldub menetlusse võtmisest, kui: 1) tarbija ei taotle oma õiguse ega huvi kaitset; 2) avaldus on perspektiivitu; 3) lahendamine eeldab põhjalikku uurimist ja tunnistajate ärakuulamist; 4) nõude suurus on alla 30 euro: ei ole oluline praktika kujundamisel ei ole lepingu täitmise või tühisuse nõue

118 Tarbija nõue 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

119 Komisjonis vaidluse lahendamine Poolte kirjalikud materjalid, sekretariaadi kogutud tõendid Menetlustähtaeg 90 päeva. Võib sama kaupleja vastu mitu avaldust liita üheks. Kirjalik menetlus. Tarbija või komisjoni soovil suuline arutamine. Ekspertarvamuse tellimine. Istung protokollitakse.

120 Komisjoni otsus Otsus on seisukoht tarbija nõude rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsuse järgmine so täitmine 30 päeva alates selle TKA veebilehel avaldamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Must nimekiri: Kohustuslik neile kauplejatele, kes ei ole teatanud TKA-le 30 päeva jooksul otsuse järgmisest

121 Tänan kuulamast! Kai Amos

122 Toodete ohutus Angela Priks Ekspert-valdkonnajuht Tarbijakaitseamet

123 Toodete ohutus Õigusaktid: toote nõuetele vastavuse seadus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95 toote ohutuse kohta ja standardid. Toodet mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta. Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet tarbijale mõeldud toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle.

124 Toodete ohutus Toodete ohutuse hindamisel ja kindlaksmääramisel võetakse aluseks: Toote omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus- ja hooldusjuhendid; Mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist; Toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave; Võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele. Toote ohutuse väljaselgitamiseks on võimalus ka toodet testida.

125 Toodete testimine, ohtlike toodete turult tagasi kutsumine Turujärelevalve asutusel on õigus võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalve asutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud. Mille alusel me võtame toote testimisele? Kuidas toote testimisele võtmine käib?

126 Ohtlik või ohutu toode? Nõuded toote suhtest kehtestab vastav regulatsioon (õigusaktid/standardid), nõuetele mittevastavus ei tähenda alati automaatselt ohtu. Järelevalve asutusel on kohustus nõuetele mittevastavusest tulenevaid ohte hinnata- riskihindamine.

127 Ohtlik või ohutu toode? Riskihindamine

128 Edasised tegevused Turujärelevalveasutusel on õigus: 1. Juhul kui toode võib teatud tingimustel põhjustada ohtu, nõuda selle märgistamist eestikeelse sõnalise hoiatusega; 2. Juhul, kui toode võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda nende isikute hoiatamist ohust sobival viisil ja ajal, s.h eraldi hoiatuste avaldamise abil; 3. Juhul, kui toode võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja tagamiseks; 4. Keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise; 5. Nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine; 6. Nõuda koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmist tarbijatelt ja vajadusel korraldada selle hävitamist.

129 RAPEX Rapex on Euroopa Liidu ohtlikest tarbijatoodetest kiire teabevahetuse süsteem ( main/?event=main.listnotifications )- Selle süsteemi abil saavad järelevalveasutused ohtlike kaupade kohta infot vahetada, et need võimalikult kiiresti liikmesriikides turult kõrvaldada. Kõige rohkem teateid rapex süsteemi kaudu tuleb ohtlike mänguasjade, rõivaste, elektriseadmete kohta. Kauplejatel/importijatel on võimalus läbi RAPEX süsteemi tutvuda, millised ohtlikud tooted on EL-i turult eemaldatud. Ka meie turult avastatud ohtlikest toodetest teavitatakse läbi RAPEX süsteemi.

130 RAPEX statistika aastal on RAPEX süsteemi kaudu vahetatud teavet 2123 toote kohta Enamteavitatud toodete kategooriad Teavitatud toodetest tulenevad peamised ohud Mänguasjad Keemiline oht 31% 27% Rõivad/tekstiiltooted/jal atsid Mootorsõidukid 8% 16% 25% Vigastuste oht Lämbumisoht 6% 9% 10% 17% Elektrikaubad Moeehted Teised tootekategooriad 12% 17% 22% Elektrilöögi oht Tuleoht Teised riskid 62% ohtlikest toodetest, mille kohta teateid edastati, pärinesid Hiinast, mis on kiires teabevahetuse süsteemis jätkuvalt peamine päritoluriik. Sealt on pärit kõige suurem osa ELi impordist.

131 RAPEX statistika Teiste liikmesriikide poolt läbi RAPEX süsteemi teavitatud kaupadest leiti Eesti turult 30 toodet. 15 neist olid mänguasjad, 9 mootorsõidukit, ülejäänud lapsehooldustooted, ehted, tekstiiltooted ning laser. Eesti edastas RAPEXi kaudu meie turult avastatud toodete kohta 23 teadet, millest 16 puudutasid ohtlikke mänguasju, 4 teadet tekstiiltooteid ja jalatseid, 3 korral oli tegu moeehetega.

132 Testimised 2015 Tarbijakaitseamet võttis 2015 aastal testimiseks kokku 58 toodet, neist 22 osutusid ohtlikuks ning 7 puudusega kaubaks (märgistus ei vastanud nõuetele). Testimiseks võeti : Mänguasjad -ftalaatide sisaldus, väikeste osade eraldumine; Nahktooted (jalatsid, kindad, rihmad) kroom VI sisaldus; Väärismetalltooted märgistuse vastavus väärismetalltoodete seadusele ning nikli sisaldus; Probleemtooted (patareidega töötavaid mänguasju) keskkonnale ohtlike raskemetallide sisaldus.

133 Testimised aastal avastati turult peamisel ohtlike mänguasju, millede ftalaatide sisaldus on lubatust kõrgem (hormoontalituse häired) ning väikelastele ohtlike mänguasju, milledest on eraldunud väikesed osad (lämbumisoht). Kroom VI sisaldust tarbijatoodetest (jalanõud, kindad jne) testiti 8 toote puhul ning ohtlikuks osutus 1 toode.

134 Näited

135 Näited

136 Turujärelevalve asutuse teavitamine Kui ettevõtja teab või peab teadma tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste põhjal, et tema poolt turule lastud või levitavat toodet ei saa pidada ohutuks, teavitab ta viivitamata turujärelevalve asutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb. Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalve asutusele: Teabe mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria; Tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse; Toote varasemate ja hilisemate vedajate ja pakkujate tuvastamist võimaldava teabe; Teabe ohtude vältimiseks rakendatud abinõude kohta; Muu turujärelevalve asutuse poolt nõutava teabe.

137 Turujärelevalve asutuse teavitamine Ettevõtja teeb turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte. Ettevõtja teavitab turujärelevalve asutust viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud.

138 Alati ei ole vaja toodet testida, et hinnata toote ohtu: Ohutusnõuded on kehtestatud nt laste rõivastele-ei tohi müüa lasterõivaid, millede kapuutsi või kaela piirkonnas on paelad (kuni 7a lapsed kasvuga kuni 134cm). Tulemasinatele- ei tohi müüa uuenduslike tulemasinaid (mänguasjadega sarnanevad, vilkuvad, häält tegevad jne). CE märgi olemasolu toodetel, millele CE märgi nõue kehtestatud on. Nt. Kui mänguasjal CE märgist ei ole, siis seda müüa ei või. Eestikeelsete juhiste/hoiatuste olemasolu tootel.

139 Uuenduslikud tulemasinad Näiteks Paelad laste rõivastel

140 Mõned küsimused: Kui toode, millele kehtib CE märgise nõue nimetada ümber mõneks teiseks tooteks, kas siis peab tootele CE märgise kandma? Nt. mänguasjal puudub CE märgis aga tahaks ikka toote müüki panna ja nimetan mänguasja dekoratsiooniks. Kas tasuta jagataval tootel peab olema eestikeelne märgistus ja CE märgis? Nt. Helkurid, mida tahan tarbijatele ostul tasuta kingituseks kaasa anda või tasuta mõnel üritusel jagada.

141 Kokkuvõtteks Tarbijal on õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud. Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade või teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta.

142 Tänan kuulamast! Angela Priks

143 Kohvipaus

144 Ebaausad kauplemisvõtted Kristel Huvila kaubandustalituse jurist-valdkonnajuht Tarbijakaitseamet

145 Kauba või teenuse pakkumine ja müük peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt

146 Mis on kauplemisvõte? Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega.

147 Mis on ebaaus kauplemisvõte? Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandusvõi kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud.

148 Ebaausad kauplemisvõtted Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus Esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tehinguotsus on tarbija otsus, kas tehing teha või sellest loobuda. Teave on ebaõige, kui sisaldab valeandmeid (näiteks): kauba või teenuse olemasolu, olemuse, peamiste omaduste kohta; kaupleja kohustuste ulatuse ja tarbija õiguste kohta, sh õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele; hinna või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta; hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajaduse kohta.

149 Näiteid praktikast

150 Ebaaus kauplemisvõte

151 Ebaaus kauplemisvõte Tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud tingimustel saadaval väga piiratud aja jooksul, et mõjutada tarbijat kohe otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast, mis on vajalik teadliku valiku tegemiseks.

152 Tiksuv pakkumine

153 Tiksuv pakkumine

154 Ebaaus kauplemisvõte TKS 123 lg 8 p 10 - tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana

155 Ebaaus kauplemisvõte Kauba või teenuse kirjeldamine sõnadega «prii», «tasuta» või muu samalaadse väljendiga, kui tarbija peab tasuma muude kulude eest, kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud;

156 Tasuta

157 Tasuta sõidutunnid Väärteomenetlus eksitava hinnateabe esitamise osas Teooriakursus -60 protsenti, sõidutunnid piiramatult tasuta Sihtgrupi tundlikkus Avalik massiline pakkumine

158 Tänan kuulamast! Kristel Huvila

159 Piiriülesed ostud Kristina Vaksmaa EL tarbija nõustamiskeskus Tarbijakaitseamet

160 Tänased teemad: 1. Tarbija põhiõigused Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel 2. Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine

161 Euroopa Liidu siseturg Tarbijate ebakindlus EL-i siseturu võimaluste kasutamisel Kauplejate tõrksus piiriüleselt oma tooteid müüa Siseturu poolt pakutavate eeliste kasutamise piiramine

162 Kaupade ja teenuste ostmine teisest riigist

163 Kas kõik tarbijad on Euroopas võrdsed? Liikmesriigid tagavad, et teenuse kasutajatele ei kohaldata diskrimineerivaid nõudeid nende kodakondsuse või elukoha tõttu Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutaja poolt avalikkusele üldiselt kättesaadavaks tehtud teenusele juurdepääsu üldtingimused ei sisalda diskrimineerivaid sätteid, mis on seotud teenuse kasutaja kodakondsuse või elukohaga, kuid ilma et see välistaks võimaluse näha juurdepääsutingimuste puhul ette erisused, kui need on otseselt õigustatud objektiivsete kriteeriumidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, Artikkel 20

164 Tarbijate diskrimineerimine Diskrimineerimine esineb enamasti: Hinnaerinevustes Teenustele-kaupadele ligipääsu piiramises

165 Teenuste direktiiv Direktiiv hõlmab endas teenuseid, mida osutatakse majanduslikel eesmärkidel. Näiteks: kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük, ehitusteenused, käsitööteenused, enamik ametitoiminguid nt finantskonsultantide teenused, arhitektid, veterinaarid, äritegevused seotud teenused, nagu värbamisteenused, patendivolinikud, turism, majutus ja toitlustusteenused (hotellid, restoranid), koolitus- ja haridusteenused (eraülikoolid ja keeltekoolid, kinnisvarateenused) majapidamises osutatavad tugiteenused nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike osutatavad teenused. NB! Direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud: finantsteenused, transporditeenused, tervishoiuteenused, hasartmänguteenused, sotsiaalteenused.

166 Näiteid Kaks Itaallast broneerisid endale majutuse Itaalias asuvasse hotelli, kasutades selleks Austria reisimüüjat. Hotelli saabudes paluti tarbijatel maksta täiendavalt 400 eurot. Nii hotell kui ka reisimüüja selgitasid tarbijatele, et vastavalt teenuse kasutamise tingimustele tuleb itaallastel maksta lisatasu, et neile laieneks hotelli poolt pakutavad mugavusteenused. Eestimaa tarbija broneeris endale Interneti vahendusel rendiauto, mille pidi kätte saama Suurbritannias. Auto kättesaamisel selgus, et tarbija peab tasuma lisaks rendimaksumusele ka deposiiti 500 ulatuses, kuivõrd tema juhiluba ei ole välja antud Inglismaal. Iiri tarbija soovib osta rõivaid Suurbritannia e-kaupleja kodulehelt. Sisestades peale kauba valimist enda andmeid, suunatakse tarbija automaatselt kodulehele.ie lõpuga, kus on palju kõrgem hinnatase. Suurbritannia elanik soovis osta paari saapaid e-kaubamajast ning avastas ettevõtte kodulehelt, et sama ettevõtte Suurbritannia filiaal müüb saapaid 40 kallimalt, kui Saksamaa asuv pood. Tarbija otsustas seejärel sooritada ostu Saksa veebilehelt, kuid kaupleja keeldus tarbijale saapaid müümast, põhjendades seda ebaausa hinnaeelisena tarbija kasuks. Eestis tarbija soovis tellida Prantsusmaa veebipoest kohvipatju. Vastavalt ettevõtte tellimustingimustes sätestatud piirangule toimetas kaupleja kaupu kohale vaid Prantsusmaa piires. Seetõttu tellis tarbija kauba Prantsusmaa postiaadressile. Tellimuse eest tasumisel tekkis tõrge ning tarbijat teavitati kaupleja keeldumisest makse vastu võtmisel, põhjusel, et tarbija IP-aadress ja krediitkaart on registreeritud Eestis. Kaupleja väidete kohaselt aktsepteeritakse vaid Prantsusmaa IP-aadressi ja krediitkaardi vahendusel teostatud makseid

167 Veel näiteid Disneyland teemapark Pariisi lähedal pakub 5-päevast majutuspaketti oma kodulehel samasse hotelli järgmiselt: eurot Austria ja Saksa tarbijatele eurot Itaalia tarbijatele eurot Belgia ja Prantsusmaa tarbijatele

168 Kes on tarbija? 1999/44/EÜ: tarbija füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavates lepingutes toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega; 2011/83/EL: tarbija füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega; Siseriiklik õigus

169 Näited: Tarbija tellis 10 mobiiltelefoni Tarbija tellis tonni proteiinipulbrit Talunik tellis traktori, makstes ettevõtjana, väites aga et see on eraaias kasutamiseks Tarbija tellis juuksuritoole, mida kasutatakse ilusalongides

170 Kes on kaupleja? 1999/44/EÜ: Müüja on isik, kes oma majandusvõi kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. 2011/83/EL kaupleja füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames tegutseb kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega. Siseriiklik õigus

171 Näited: Mündioksjon Suurbritannia veebilehel Noolemängu ostmine Saksamaa veebikeskkonnast Facebookis kaupade müügiga tegelevad isikud

172 Kohalduv õigus EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) Artikkel 6 Tarbijalepingud 1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil ( tarbija ) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal ( kutseala esindaja ), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja: a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse. 2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt valida lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatava õiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.

173 Tarbekaupade müük (1999/44/EÜ): tarbijate põhilised raskused ning müüjatega ettetulevate vaidluste peamised põhjused tulenevad sellest, et kaup ei vasta lepingule.

174 Kui pika aja jooksul võib EL riikidest ostetud kauba osas kaebust esitada? Riided, telefonid, mööbel, arvutid, jalgrattad...? Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/44: müüja vastutab juhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul alates kauba üleandmisest. Kõnealune ajavahemik siseriiklike õigusaktide alusel ei või olla vähem kui kaks aastat üleandmisest alates. Erandid: Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Suurbritannia, jm. Lepingule mittevastavus, mis tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates kauba üleandmisest, loetakse esinenuks üleandmise hetkel, välja arvatud juhul, kui tõestatakse muud. NB! Erinev praktika liikmesriikides!

175 (1999/44/EÜ): Kui kaup ei vasta lepingule, peaks tarbijatel olema õigus lasta kauba lepingule vastavus tasuta taastada kas parandamise või ümbervahetamise teel, või kui see ei õnnestu, siis lasta alandada hinda või tühistada leping. NB! Erinev praktika liikmesriikides! Mõiste "tasuta" viitab kauba lepinguga vastavusse viimisel tekkivatele kuludele, eelkõige posti, tööjõu- ja materjalikuludele. NB! Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-65/09 ja C-87/09 Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma märkimisväärsete ebamugavusteta tarbijale, kusjuures võetakse arvesse kauba laad ja eesmärk, milleks tarbija kaupa vajas. Teatud riikides vastav tähtaeg tuleneb seadusest! Tarbija võib nõuda hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist, kui: - müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet mõistliku aja jooksul või - müüja ei ole kohaldanud parandusmeedet tarbijale märkimisväärseid ebamugavusi põhjustamata. Tarbijal ei ole õigust lepingut tühistada juhul, kui lepingule mittevastavus on väike.

176 Liikmesriigid võivad sätestada, et tarbija peab oma õiguste kasutamiseks teavitama müüjat lepingule mittevastavusest kahe kuu jooksul alates lepingule mittevastavuse avastamise kuupäevast.

177 Näide: Soome tarbija ostis Tallinna elektroonikapoest espressomasina, väärtusega ligikaudu 1500 eurot. Soome jõudes ja masinat kasutusele võttes märkas tarbija, et masin oli puudusega ning ei töötanud korralikult. Esialgu proovis tarbija probleemi lahendada Soomes, hakates otsima sama kaubamärgi esindajat Soomes. Paraku Soomes antud mudelit ei müüdud, seega ei olnud asendamine võimalik. Seejärel pöördus tarbija Eestis talle masina müünud kaupleja poole, proovides probleemi lahendada telefonitsi. Kahjuks kaupleja ja tarbija kokkulepet ei saavutanud, mistõttu saatis tarbija oma kaebuse kauplusele E-kirja teel, küsides võimalusi probleemi lahendamiseks. Kaupleja ei vastanud tarbija kaebusele kahe kuu vältel.

178 Näide: Rootsi tarbija ostis Eestist talvemantli. Mantel osutus ebakvaliteetseks, vooder rebenes ning erinevad õmblused hakkasid lagunema. Rootsi tarbija sai kauplusest vastuse, et kuna toode on Eestis välja viidud, puudub kauplusel kohustus kaebusega tegelda.

179 Näide: Eesti tarbija ostis Soomest reisikohvri. Kohver läks aasta pärast ostu sooritamist katki. Parandamine ei olnud võimalik ning asendustooteks pakkus kaupleja tarbijale teistsugust toodet, sest samasugust mudelit enam ei olnud. Tarbija sellega ei nõustunud. Seejärel pakkus kaupleja enda kaupluse kinkekaarti. Raha tagastamise korral soovis kaupleja kinni pidada pool kohvri maksumusest, sest tarbija oli toodet korduvalt kasutanud. Millised on tarbija õigused?

180 Õigus kvaliteetsest kaubast loobuda tarbija ja müüja vaheline kokkulepe soovitav täpsustada enne kauba ostmist! Mõnes riigis erandid - nt Leedus.

181 Piiriülene E-kaubandus Peamised probleemid: Ettemakstud kaupade mittekättesaamine Tellitule mittevastavad kaubad Kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi. Pettused

182 Sidevahendi abil sõlmitavad piiriülesed lepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL Liikmesriikide siseriiklik õigus

183 Sidevahendi abil sõlmitavad lepingud Suurenes ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. Ühtlustus taganemisõigus 14 päeva (varem varieerus liikmesriigiti 7-15 päevani) Tarbijale tuleb tema makstud tasud tagastada hiljemalt 14 päeva möödumisel alates ettevõtjapoolsest taganemisavalduse kättesaamisest (varem kehtinud õigus 30 päeva). Taganemisõigus lõpeb pärast 12 kuu möödumisest (varasema kolme kuu asemel). Kes kannab kauba tagasisaatmisega seotud kulud? Ainus tasu, mida võib tarbijalt kauba tagastamise korral nõuda, on tagastamiskulud. NB! Ei piira muid seaduses sätestatud tarbijaõigusi.

184 Näide: Eesti tarbija tellis Belgias registreeritud Interneti-poest kitarri ning teostas kauba eest ettemaksu. Kättetoimetamise ajaks oli kaupleja poolt vastavalt tellimistingimustele lubatud 3-6 nädalat. Selle aja möödudes tarbija oma tellitud kaupa kätte ei saanud ning pöördus kaupleja poole sooviga makstud raha tagastada. Selle peale tõi kaupleja tarbijale erinevaid vabandusi ja põhjendusi, miks tellimuse täitmine viibib, kuid raha ei soostunud tagastama. Pärast 8-kuulist ootamist ei olnud tarbija ikka kitarri kätte saanud.. Kaua peab tarbija ootama?

185 Näited: Prantsusmaa tarbija tellis Eesti e-kauplejalt maksikleidi. Kohaletoimetamise ajaks oli kokku lepitud 5-6 tööpäeva. Nädal hiljem teavitas kaupleja tarbijat, et nimetatud toode on otsa lõppenud ning tegi tarbijale pakkumise teistele toodetele. Tarbija valis kaupleja valikust teise toote. Kaupleja teavitas tarbijat, et kui viimane soovib toote kohale toimetamist teatud kuupäevaks, siis tuleb tarbijal täiendavalt juurde tasuda kullertasu. Tarbija leidis, et tegemist on kaupleja poolse viivitusega ning kaupleja peaks seega ise hüvitama täiendava kullerteenuse tasu. Kaupleja ei olnud sellega nõus ning tarbija taganes lepingust paludes talle tagasi kanda tasutud summa. Kaupleja ei tagastanud tarbijale tasu mitme kuu jooksul ning tarbija pöördus ECC poole. Kaupleja teavitas pärast ECC poolt vahedatud kaebust, et kannab tarbijale koheselt raha tagasi. Tarbija tellis Saksamaa kaupleja tehasest aku päikeseelektrisüsteemi aku väärtusega 4309 eurot. Kaup pidi olema valmis saatmiseks kokkulepitud kuupäeval, seda ei juhtunud ning tarbija pöördus päringutega kaupleja poole, kes aga ei vastanud. Tarbija pöördus seepeale kaebusega ECC poole, kuid vahetult pärast seda andis kaupleja endast märku ning lubas toote siiski teele panna. Tarbija palus menetluse lõpetada. Septembri lõpus pöördus tarbija uuesti abipalvega meie poole. Menetlus lõpetati kui tarbija kinnitas puuduoleva kauba kohale jõudmist. Eesti tarbija tellis Soome ettevõttelt kalastuspüksid. Kaupleja saatis tarbijale tooted kahel korral, kuid mõlemal korral oli tegemist lepingule mittevastava kaubaga (õmbluskohad ja kinnituskohtade asukohad olid puudusega ja sobimatud, järgmisel korral olid püksid liiga lühikesed). Tarbija soovis lepingust taganeda, kuid kaupleja ei rahuldanud tema kaebust. Koostöös Soome ECC-keskusega õnnestus tarbija kaebus lahendada ning kaupleja tagastas tarbijale defektsete toodete eest 279 eurot.

186 Näide: Tarbija tellis Eesti e-kaupleja lätikeelselt lehelt pardli. Pardel lakkas töötamast, kuid tarbija teavitas kauplejat puudusest alles 3 kuud peale vea avastamist. Kaupleja jättis tarbija kaebuse rahuldamata, viidates tarbija kohustusele teavitada 2- kuu jooksul.

187 Piiriüleste kaebuste lahendamine

188 Kaebuste lahendamine kui müüja ja tarbija ei asu samas liikmesriigis Mida teha, kui tekivad probleemid ja kuidas esitada piiriülest kaebust? - Hoolimata sellest, millisest EL liikmesriigist ost sooritada, probleemide ilmnemisel on esimeseks sammuks müüjaga ühendust võtta. - Kui suuline pöördumine ei anna tulemusi, tuleb teha kirjalik kaebus, milles märkida tarbijapoolne täpne nõue.

189 Euroopa tarbijakaitsekeskused Spetsiaalsed keskused kõikides EL riikides. Eestis on ECC-keskus loodud Tarbijakaitseameti osakonnana ECC-keskused moodustavad ühtse Euroopa tarbijakaitsekeskuste võrgustiku ECC-Network. Võrgustiku tegevust koordineerib Euroopa Komisjon.

190 Kaebuste lahendamine ECC-võrgustikus

191 Ülepiiriliste kaebuste statistika 2015 laekus: ECC keskustele ligi tarbija pöördumist EL tarbija nõustamiskeskusele ~1000 tarbija pöördumist

192 Kohtuväline tarbijakaebuste lahendamine (ADR-süsteem) Kohtuväline kaebuste lahendamise süsteem (ADR süsteem) on süsteem, mis on loodud tarbijate abistamiseks väljaspool kohtusüsteemi. Kohtuvälise kaebuste lahendamise süsteemi ülesandeks on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Eestis tarbija kaebusi lahendav ADR Tarbijavaidluste komisjon.

193 ODR platvorm (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 524/2013 )

194 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 861/2007) Eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid. Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust saab kasutada piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades, kui nõude väärtus ei ületa 2000 Eurot. Väiksemate kohtuvaidluste menetlus on heaks võimaluseks tarbijale, kellel ei ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga.

195 Vormipõhine menetlus Vormid on leitavad Euroopa Tsiviilasjade Justiitsatlases ( ning neid on kokku neli: Vorm A Nõudevorm Vorm B Kohtu taotlus nõudevormi parandamiseks ja/või täiendamiseks Vorm C Vastusvorm Vorm D Kinnitus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta

196 Piiriülestele ostudele spetsialiseeruv kodulehekülg

197 Tänan kuulamast! Kristina Vaksmaa

198 Infopäeva materjalid pannakse üles aadressile: /suunanaitaja