AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 8814 Tallinn 2018

Nimetus: AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr: 8814 Aeg: Versioon: Arendaja: 2018 aprill Avalikustamisele AS Tallinna Vesi Reg nr 10257326 Aadress: Ädala 10, 10614 Tallinn Kontaktisikud: Aleksandr Timofejev tvesi@tvesi.ee Margus Koor margus.koor@tvesi.ee KMH koostaja: KMH juhtekspert: Osalejad: Kasutustingimused: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: elle@environment.ee Toomas Pallo, MSc, litsents nr KMH0090 Pille Antons, MSc Anne Aan, PhD Silver Lind, MSc Indrek Tamberg, MSc Janek Reinik, PhD Katrin Väljataga, MSc Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende allikale. 2/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 5 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUSED... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk... 11 3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus... 13 3.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused... 14 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 21 4.1 Asukoht... 21 4.2 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond... 23 4.3 Maastik ja maakasutus... 23 4.4 Geoloogiline ehitus... 24 4.5 Pinnavesi... 25 4.6 Vee-elustik... 27 4.7 Looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid... 28 4.8 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid... 30 4.9 Välisõhu seisund... 30 4.10 Müratase ja transpordikoormus... 31 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS... 32 5.1 Planeeritav ehitustegevus... 32 5.1.1 Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2)... 32 5.1.2 Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2)... 32 5.1.3 Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2)... 32 5.2 Kavandatava tegevuse tehnoloogia... 33 5.2.1 Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2)... 34 5.2.2 Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2)... 35 5.2.3 Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2)... 36 5.3 Jäätmekäitlus... 36 5.4 Energia kasutamine... 37 6. ALTERNATIIVIDEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU... 38 6.1 Alternatiividega kaasnevad tagajärjed... 38 6.2 Alternatiividega kaasnevad mõjud... 39 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/82

6.2.1 Mõju pinnasele... 39 6.2.2 Mõju maastikule... 41 6.2.3 Mõju pinnavee veekvaliteedile... 42 6.2.4 Mõju veerežiimile... 55 6.2.5 Mõju vee-elustikule... 60 6.2.6 Mõju kaitsealustele objektidele... 61 6.2.7 Mõju välisõhu seisundile ja müratasemele... 62 6.2.8 Mõju inimese tervisele... 63 6.2.9 Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale... 63 6.2.10 Jäätmetekke mõju... 64 6.2.11 Mõju avariiolukordadest... 64 6.2.12 Kaudne mõju... 65 7. KAVANDATUD TEGEVUSE LÕPETAMINE NING SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG... 66 8. PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS... 67 9. ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS... 69 10. LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE... 72 11. PLANEERITAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA... 73 12. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST... 76 13. KOKKUVÕTE... 77 14. KASUTATUD MATERJALID... 80 15. LISAD... 82 4/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Harjumaal Tallinnas kesklinna linnaosas Ülemiste järve katastriüksusel (78401:121:0008) Ülemiste järve alternatiivveehaarde rajamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti 15.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/2346-5. KMH on algatatud seotuna AS-i Tallinna Vesi vee erikasutusloa taotlusega. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) 3 p 1, 6 lg 1 p 17 1, 8, 9, 11 lg 2, 3 ja 11, 12 lg 1, 18 lg 7 ning veeseaduse (edaspidi VeeS) 9 lg 5 ja 7. Käesoleva keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, s.h: hinnata ehitamiseks vajalikke tegevusi, aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; hinnata rajatud alternatiivveehaarde kasutusega ja tegevusjärgse likvideerimisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; välja tuua olulised keskkonnamõjud; välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida kavandatavast tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju; anda teavet vee erikasutusloa taotluse protsessiks. KMH viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) ja Keskkonnalahendused OÜ eksperdirühm, juhteksperdi Toomas Pallo (KMH litsents KMH0090) juhtimisel. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti Põhja regiooni otsusega, mis on teatavaks tehtud 11.08.2017 kirjaga nr 6-3/17/5181-13. Nõuetele vastavaks tunnistatud programmi koopia on lisatud käesolevale tööle (Lisa 1). Läbi avalikustamiste on KMH protsessi kaasatud arendusest huvitatud isikud ja asutused. Peamiste huvirühmadena saab välja tuua järgmised: Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid - avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas. Piirnevate kinnistute omanikud kinnistutele ulatuva mõju osas. Piirkonna elanikud seoses elukeskkonnale avalduva mõjuga. Tallinna Linnavalitsus elukeskkonnale avalduva mõju osas. Keskkonnainspektsioon - tegevuse keskkonnajärelevalve tõttu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/82

Kultuuriministeeriumi allasutused (Muinsuskaitseamet) - kultuuriväärtuste kaitse osas. Sotsiaalministeeriumi allasutused (Terviseamet) seoses rahvatervise kaitsega. Rae Vallavalitsus- Tallinnaga Ülemiste järvega vahetus läheduses piirnev vald. Laiem avalikkus - erinev võimalik huvi. 6/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtus ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 10.11.2016,5) ja selle rakendusaktidest ning järgis keskkonnamõju hindamise head tava 1. KMH läbiviimisel arvestati kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk alternatiivveehaarde rajamine, ehitusjärgne tegevus ehk rajatud alternatiivveehaarde käitamine ning tegevuse lõpetamine ehk mistahes põhjustest tulenev võimalik rajatud alternatiivveehaarde likvideerimine. Keskkonnamõju hindamisel hinnati kõiki kolme etappi. Käesoleva KMH aruande koostamise käigus hinnati kavandatava tegevuse mõju Ülemiste järvele ja järve lähiümbrusele sanitaarkaitsealas. Tegevuse mõjupiirkond on eeldatavalt suurim pinnavee osas. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiire ületavat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel kasutati kättesaadavusel ja võimalusel olemasolevaid mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel kasutati mõju hindamisel eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel lähtuti üldjuhul olukorra hindamisel halvimast võimalikust olukorrast ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis on keskkonna seisukohalt kõige halvemad. Ülevaatlikkuse mõttes esitame siinkohal kokkuvõtte erinevatest mõistetest, mida aruandes läbivalt kasutatakse. Avariiolukord Erandolukord Hädaolukord Tavaolukord Olukord, kus on toimunud mehhanismi(de) või taristu rike või purunemine. Järve toorvee kvaliteet* on halvem Tallinna pinnaveehaarde veest või järve vesi on muutunud kasutuskõlbmatuks avariilise reostuse või hädaolukorra tõttu. Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus (Hädaolukorra seadus). Tavapärane tegevus, toorvee veevõtt veepuhastusjaama toimub veevõtu sõlme kaudu Ülemiste järvest (Tallinna Vesi toimimisohje). * Üheks toorvee kvaliteedinäitajaks on ka veetemperatuur. Ebasobiva temperatuuriga vesi võib toorvee seisukohalt olla seetõttu veetöötlusprotsessiks ebasobiva kvaliteediga. 1 Juhtekspert Toomas Pallo tunnustab Keskkonnamõju Hindajate Ühingu Hea Tava. http://eaia.eu/kemu/heatava Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/82

Lisaks tuleb siinkohal tähelepanu juhtida ka termini vee kvaliteet kasutuse osas käesolevas aruandes. Vee kvaliteedi mõistet kasutatakse kahes kontekstis veepuhastustehnoloogia ja vee looduslik seisund. Vee kvaliteet veepuhastustehnoloogia mõistes on vee füüsikalis-keemilised näitajad, mida hinnatakse toorvee puhastamiseks Ülemiste veepuhastusjaamas kasutatavate tehnoloogiliste protsesside seisukohalt. Need näitajad on määratud AS Tallinna Vesi ja/või puhastustehnoloogia tarnijate poolt veepuhastusjaamas toorveest joogivee kvaliteediga vee tootmiseks. Samuti on toorvee kvaliteedi nõuded seatud sotsiaalministri määrusega 2. Veepuhastusjaama puhastussüsteemi sissevoolul kontrollitakse nõuetele vastavuse määramiseks üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid, üks kord nädalas lämmastiku ja fosforiühendeid ning üldist orgaanilist süsinikku. Kord kuus viiakse läbi toorvee süvaanalüüs. Toorvee kvaliteedist sõltub puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide ja energia hulk. Kogu veehaardes oleva toorvee kvaliteeti, tootmise seisukohalt, hinnatakse pidevalt väga mahukate mõõtmise ja analüüsidega. AS Tallinna Vesi teostatud analüüside tulemused joogiveehaarde veekogudes, on toodud käesoleva töö lisas (Lisa 5). Tavapärasest erineva koostisega toorvesi võib põhjustada erandolukorra, kus kemikaali- või energiakasutus kasvab hüppeliselt kuni sellise kvaliteediseisundini, kus näiteks hädaolukorras (nt Ülemiste järve maandunud lennukist lekib kütust) võib olemasoleva tehnoloogiaga vee puhastamine osutuda võimatuks. Toorvee kvaliteedi mõju tootmisprotsessile (sh erandolukorra kujunemine) on enamasti sõltuv mitme erineva toorvee parameetri koosmõjust ja/või kombinatsioonist, mitte üksikute parameetrite kõrgetest kontsentratsioonidest. Näiteks fütoplanktonite kõrge arvukus üksi ei pruugi olla suureks probleemiks, kuid seda võib olla nende liigiline koosseis, mis mõjutab vee selitamisprotsessi tootmises. Vee kvaliteedinäitajad loodusliku seisundi seisukohalt on füüsikalis-keemilised näitajad, mis peegeldavad veekogu (või selle osa ehk veekogumi) vee seisundit Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Vee seisundi näitajad selles raamistikus näitavad veekogu vees olevate ainete sisaldust võrrelduna ainete sisaldusega sarnast tüüpi looduslikus veekogus. Eelpooltoodud kvaliteedinäitajate grupist kattuvad omavahel vaid lämmastik ja fosfor. Peamiselt arutatakse käesolevas keskkonnamõju hindamise aruandes vee kvaliteedi üle joogiveeks puhastamise seisukohalt ehk siis veepuhastustehnoloogia seisukohast lähtudes. Ülemiste järve ja veehaarde veekogude vee seisundi näitajate üle loodusliku vee seisundiklassidest lähtuvalt, arutatakse kavandatud tegevustest lähtuva mõju hindamise analüüsiga. Võimaliku halvima olukorra objektiivne hindamine oli raskendatud tänu omavahelistele või nõrkadele seostele. Sellisteks olid näiteks erinevad vee seisundi näitajad välisõhu ja järve vee temperatuur, hapnikutarbe näitajad jne seisundi parameetrid, mis põhjustavad erandja hädaolukordi, lisaks setete sügavus ja koostis järves, jne. Nende valdkondade puhul on ekspert andnud aruandes soovitusi järgnevates arendusetappides objektiivse info kogumiseks 2 Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. 8/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ja/või keskkonnasaastet ennetavate ja/või vältivate ning vähendavate meetmete rakendamiseks. Mõju hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadati keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis, see tähendab, et kuidas tegevuste poolt tingitud muutused keskkonnas mõju omavad. Seejuures lähtuti keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: inimese tervis; elusloodus, sh kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad; sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh inimese vara ja heaolu. Käesolevas aruandes on hinnatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Aruandes on arvestatud alltoodud mõjuvaldkondadega: Mõju inimese tervisele. Mõju inimese tervisele hinnati eksperthinnanguna, arvestades erinevates keskkonnaelementides toimuvaid muutusi. Hindamisel lähtuti eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral. Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale, sh inimese heaolule ja varale. Mõju sotsiaalsele keskkonnale määrati eksperthinnanguna, lähtuvalt keskkonnaelementides toimuvatest muutustest. Mõju kaitsealustele objektidele. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju pinnasele ja pinnaveele, s.h mõju veerežiimile ja vee-elustikule. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju maastikule. Mõju maastikule hinnati eksperthinnanguna. Mõju müratasemele. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Lõhnade teke ja levimine nii ehitusaegsel tegevusel kui kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt puudub, mistõttu aruandes mõju lõhnale põhjalikumalt ei käsitleta. Jäätmetekke mõju. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju avariiolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Vastavalt nõuetele vastavaks tunnistatud programmile, tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest, ei käsitletud keskkonnamõju hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi: mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele, mõju vibratsiooni tasemele, mõju kliimale, mõju maavarale, mõju põhjaveele, mõju Natura 2000 aladele, koosmõju teiste tegevustega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/82

Kaartide ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati ArcGIS arvutitarkvara. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati Maa-ameti kaardiserveri rakendusi. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. 10/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUSED 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse all mõistetakse käesolevalt 2017. aastal vee erikasutusloaga taotletavat tegevust, millele algatati käesolev keskkonnamõjude hindamine. Arendaja, AS Tallinna Vesi, poolt planeeritud tegevuse eesmärgiks on Ülemiste järve alternatiivveehaarde rajamine. Alternatiivveehaardega eraldatakse Ülemiste järve kirdeosa Vaskjala-Ülemiste kanali väljavoolul pinnastammide ja regulaatoritega. See võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal erandolukordades võtta pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab kasutada joogivee tootmiseks veetöötlusprotsessiks kõige optimaalsema kvaliteediga toorvett. Alternatiivveehaarde kasutamine ei katkesta reeglina veevoolu Vaskjala-Ülemiste kanalist Ülemiste järve, sest ka olukorras, kus kogu toorvesi võetakse alternatiivveehaardest, on juurdevool Vaskjala- Ülemiste kanalist veevõtust vähemalt kolm korda suurem AS Tallinna Vesi veeerikasutusloaga lubatud veevõtust. Alternatiivveehaarde rajamine annab võimaluse hädaolukorras eraldada saastunud pinnaveehaarde osa, kuna Ülemiste pinnaveehaare jagatakse kahte ossa, mida on teineteisest regulaatorite sulgemisega võimalik eraldada. Tavaolukorras juhitakse Vaskjala-Ülemiste kanalist tulev vesi regulaatorite kaudu Ülemiste järve. Kõige kuluefektiivsem on kasutada joogivee tootmiseks toorveena Ülemiste järve vett kuna valdava osa ajast on Ülemiste järve toorvesi veetöötlusprotsessiks optimaalsema kvaliteediga. Alternatiivveehaardest võetakse vett vaid niipalju kui on veepuhastusprotsessi seisukohast kõige optimaalsem. Veevõtt alternatiivveehaardest on ajutine ja osaline. Ülemiste järvest ja alternatiivveehaardest võetava vee vahekord on võimalusel alati esimese kasuks. Alternatiivveehaarde kasutamise vajadus tekib ainult erandolukordades. Sõltuvalt erandolukorra iseloomust ja Ülemiste järve toorvee omadustest, võetakse puhastusjaama veetöötlusprotsessiks toorvesi kas ainult alternatiivveehaardest või samaaegselt ka Ülemiste järvest. Üheks näiteks, mis otstarbel oleks vajalik võtta samaaegselt vett Ülemiste järvest ning alternatiivveehaardest, on olukord, kui Ülemiste järvest võetava toorvee veetemperatuur on veetöötlusprotsessiks liiga külm (veepuhastusjaama veehaardekanali võrede jäätumine) ning on vajadus soojema toorvee järele. Alternatiivveehaardest võetav soojem vesi aitaks hoida lisaenergiat kulutamata veehaarde kanali jäävabana. Tavapäraselt toimub järves vee jäätumine temperatuuril 0,4 kraadi. Samas on tavapäraselt järve pinnakihist juba mõnikümmend sentimeetrit allpool temperatuur 0,2-0,4 kraadi soojem. Aegajalt on järve külmumisele eelnenud tugev tuul mis segab madala sügavusega Ülemiste järve vee sedavõrd ära, et veetöötlusjaama sisse võetava vee temperatuur langeb samuti 0,4 kraadini, mis põhjustab omakorda võrede jäätumist. Kui järve jäätumisele ei eelne tugevat tuult, siis sissevõetava vee temperatuur on mõnevõrra kõrgem ja probleeme ei teki. Samuti ei ole probleeme, kui järvele on juba jääkate tekkinud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/82

Sellisel juhul on samuti sissevõetava vee temperatuur piisav. Sellistel juhtudel kus järve vesi on enne jäätumist läbi segatud ja temperatuur langenud alla 1 kraadi, oleks lühiajaliselt vaja juurde võtta vett, mille temperatuur on 0,2-0,4 kraadi võrra kõrgem. Selleks sobib ideaalselt kanalist tulev vesi, mis on juba ka järve põhjas torustiku läbinud (ehk soojem). Selline alternatiivne toitetoru kasutamine võib kesta tavaliselt 3-4 tundi, mitte rohkem. Nii kui järvele on tekkinud jääkiht, tõuseb järve veetemp uuesti temperatuurini, mis ei põhjusta võrede külmumist. Seega tegemist ei ole pidevalt kasutuses oleva lahendusega talvisel perioodil. Olukord, kus kogu toorvesi võetakse alternatiivveehaardest, on selliste erandolukordade ajal, kus Ülemiste järve vesi on saastunud. Erandolukordade kõige sagedamini esinevaks olukorraks on näiteks suveperioodil Ülemiste järve vee õitsemine. AS Tallinna Vesi andmetel, on eelnevatel aastatel esinenud erandolukordi, kus oleks olnud vajalik alternatiivveehaaret kasutada. Paari nädala pikkuseid perioode, kui Ülemiste järve vesi on veetöötlusprotsessiks on olnud madala kvaliteediga, on esinenud 2010., 2013., 2014. ja 2017. aastatel. 2016. aastal esines 4-5 kuuline periood (mille põhjustas Ülemiste järves vetikate vohamine). Varasemalt pole nii pikka perioodi esinenud. Lähtudes nendest kogemustest võib eeldada, et keskmiselt vajatakse alternatiivveehaaret kuni mõne nädala pikkuseks perioodiks aastas. Vältimaks olukorda, kus alternatiivveehaarde vaheveehoidlate vesi hakkaks õitsema, hoitakse alternatiivveehaarde vaheveehoidlate vesi Vaskjala-Ülemiste kanalist peale voolava vee abil pidevas liikumises, mis pärsib vetikate arenemist ja õitsengut. Looduslikele protsessidele ja asendist tingitud (Ülemiste järve asukoht tiheasustusalal, lähedus Tallinna lennujaamale ning mitmetele suure koormusega transpordisõlmedele, millega kaasneb lennuõnnetustest ja muudest transpordivahenditega seotud õnnetustest võimalik risk veereostuseks) olukorrale lisaks, on üheks võimalikuks alternatiivveehaarde kasutamise vajaduseks hädaolukorrad. Vastavalt Tallinna riskianalüüsile 3 on Ülemiste järve saastumine üheks väga olulise riskiga hädaolukorraks. Hädaolukorra võib põhjustada näiteks ulatuslik keskkonnareostus sisemaal, mis võib halvimal juhul põhjustada praegu kogu pinnaveehaarde vee saastumise. Üks alternatiivveehaarde loomise eesmärke on tehniliselt jagada Tallinna pinnaveehaare Vaskjala veehoidlast allavoolu, et saada võimalus võtta puhtamat vett hädaolukorras, kus Ülemiste järve vesi hädaolukorra tõttu saastub ning saaste saab levida takistamatult kogu järve ulatuses. Alternatiivveehaarde rajamisega luuakse võimalus regulaatoritega eraldada kaks pinnaveehaarde osa Ülemiste järves teineteisest, võimaldades ühe osa saastumisel võtta vett mittesaastunud osast, sellega välditakse reostuse levimine teise ossa. Olemasolevas olukorras on veehaarde eraldamine võimalik vaid Vaskjala veehoidla väljavoolul. Vee kvaliteedi osas on Vaskjala-Ülemiste kanali eraldamisel ka positiivne mõju, sest regulaatorite (asendiplaanidel regulaatorid nr 1,2 ja 3) sulgemisega on võimalik vältida või vähendada saaste sattumist Ülemiste järve ja seeläbi negatiivset mõju Ülemiste järve vee 3 Tallinna töögrupp. 2016. Tallinna riskianalüüs. 2016. Tallinn 12/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

kvaliteedile veeseaduse mõistes vähendada või vältida ja nii vältida vee seisundi halvenemist. Näiteks olukorras, kus Vaskjala-Ülemiste kanalisse voolab veehaardest reostunud vett, võimaldavad suletud regulaatorid (asendiplaanidel regulaatorid nr 1,2 ja 3) vett enne järve juhtimist hoida alternatiivveehaarde vaheveehoidlates (nö puhveraeg). Vaskjala-Ülemiste kanali projekteeritud maksimaalse vooluhulga 5 m 3 /s juures on antud puhveraeg alternatiivi 1 korral minimaalselt 1,7 h ning alternatiivide 2 ja 3 korral minimaalselt 4,2 tundi. Näiteks õlireostuse korral, aitaks antud puhveraeg veepinnalt õlireostust efektiivsemalt likvideerida, kui tavaolukorras, mil reostus sattuks piiramatult otse Ülemiste järve. Täiendavalt võimaldab Vaskjala-Ülemiste kanali lähtes olev regulaator piirata reostunud vee voolamist vaheveehoidlatesse. Seetõttu on arendaja kavandatav tegevus ka Tallinna hädaolukorra riskianalüüsi kohaselt väga olulise tähtsusega. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab leevendada võimaliku hädaolukorra tagajärgi ning vähendada veevarustuse häirete riski Tallinnas ja selle lähiümbruses, piirkondades, kus veevärgis kasutatakse AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama vett. Alternatiivveehaare annab paindlikkuse ja valikuvõimaluse toorvee kasutamiseks erinevatest veehaarde osadest. Rõhutada tuleb asjaolu, et tavaolukorras toimub veevõtt veepuhastusjaama juures Ülemiste järvest. 3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus Olemasolevas olukorras võetakse pinnavett Ülemiste veepuhastusjaama otse Ülemiste järvest sissevoolu kaudu. Kavandatava tegevusena rajatakse alternatiivveehaare, mis võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal võtta erandolukorras pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. AS Tallinna Vesi reguleeritud maksimaalne vooluhulk Vaskjala veehoidla väljavoolul on 3,5 m 3 /s ehk 110 376 000 m 3 /a. Sealjuures tuleb arvestada, et enne suubumist Ülemiste järve, panustavad Vaskjala-Ülemiste kanalisse veel terve rida vooluveekogusid. Seega on ilmselt järve suubuva vee kogus suurem. AS Tallinna Vesi andmetel on Vaskjala-Ülemiste kanali maksimaalne projekteeritud vooluhulk 5 m 3 /s ehk 157 680 000 m 3 /a. AS Tallinna Vesi aasta keskmine Ülemiste järvest võetava vee kogus on 22 000 000 m 3 /a (AS Tallinna Vesi vee erikasutusloaga L.VV/322982 Ülemiste järvest lubatud võetava vee kogus on 47 600 000 m 3 /a). Veepuhastusjaama võetava toorvee summaarne kogus ei muutu. Kavandatava tegevusega ei kaasne vajadust ületada vee erikasutusloas seatud võetava vee koguseid. Arvestades eelpooltoodut, on Vaskjala-Ülemiste kanali maksimaalne vooluhulk kuni kolm korda suurem võrreldes vee erikasutusloas sätestatud võetava vee kogusega ja üle seitsme korra suurem pikaajalisest keskmisest reaalsest veepuhastusjaama veevõtust (Joonis 1). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/82

Lubatud ja reaalse veevõtu võrdlus veevooluga, milj m3/a 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Maksimaalne projekteeritud veevool järve Vaskjala-Ülemiste kanalist Maksimaalne reguleeritud veevool Vaskjala-Ülemiste kanalis Vee erikasutusloaga seatud lubatud veevõtt Reaalne pikajaline keskmine veevõtt Joonis 1. Vee erikasutusloaga lubatud ja reaalse pikaajalise veevõtu (15. aasta keskmine) võrdlus veevooluga Ülemiste järve Vaskjala-Ülemiste kanalist. Arendaja perspektiivseks (eelistatud) plaaniks on võimaluse korral kavandatava tegevuse elluviimiseks rajada Ülemiste järve kirdenurka vaheveehoidla kogupindalaga ca 17 ha ja sügavusega kuni 3 m läänenurgas. Selleks pikendatakse olemasoleva pikliku saare kirdeotsa järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Vaheveehoidlast suunatakse vesi Ülemiste järve vastaskaldale veepuhastusjaama veehaardekaevuni läbi isevoolse torustiku (ca 1 km järve põhjas), mille veehaardekaev asub suurema pinnastammi keskosas. Regulaator (Joonis 3 regulaator nr 3) vee suunamiseks vaheveehoidlast Ülemiste järve asub pinnastammis kirdekalda juures. Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Täpsem kasutatav tehnoloogia selgub siiski projekteerimise käigus, arvestades sellele eelnevate ehitus-tehniliste uuringute tulemusi ning keskkonnakaitselisi piiranguid (nt heljumi teke ja levik tammi rajamisel, jms). VeeS 8 lg 2 p 6 kohaselt peab tegevuseks olema vee erikasutusluba kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine. Vee erikasutusluba taotletakse, kuna kavandatava tegevusega paigutatakse Ülemiste järve põhja pinnast. 3.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivid saavad olla tehnoloogilised või asukoha alternatiivid. Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumitele, et nad oleksid reaalsed: olema vastavuses õigusaktidega; 14/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); olema majanduslikult teostatavad; olema tehniliselt teostatavad; arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Vaskjala-Ülemiste kanal suubub Ülemiste järve kirdenurka, kuhu planeeritakse moodustada järvest eraldatud vaheveehoidla. Vaheveehoidlast suunatakse vesi torustikuga Ülemiste veepuhastusjaama veevõtusõlme. Veetorustik hakkab kulgema kas otse järve põhja pidi või piki järve kirde- ja põhjakallast. Vaheveehoidla täpse paiknemise ja torustiku kulgemise osas on pakutud kolme tegevuse alternatiivi, milles omakorda alamvariantideks on kas veehaardega isevoolse torustiku või pumplaga survetorustiku kasutamine. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on järgmised (võimalikke tehnoloogilisi lahendusi on käsitletud peatükis 5.2, kuid täpsemad kasutatavad tehnoloogiad selguvad projekteerimise käigus): Alternatiivi 1 (Joonis 2) puhul moodustatakse väike vaheveehoidla järves olemasoleva pikliku saare ja järve idakalda vahel. Saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani ca 200 pinnastammiga m ja edelaots ühendatakse järve idakaldaga ca 100 m pinnastammiga. Vaheveehoidla pindala on ca 6 ha ja sügavus kuni 1,8 m. Isevoolse torustiku veehaardekaev (variant 1.1) või survetorustiku (variant 1.2) pumpla asub saare edelaotsas. Torustik rajatakse pumplast järve põhja pidi puhastusjaama ühenduskaevuni. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1,3 km, või põhja suunas kaarjalt järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,4 km. Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 2 regulaator nr 1). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/82

Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan alternatiiv 1 (sh 1.1 ja 1.2) 16/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Alternatiivi 2 (Joonis 3) puhul laiendatakse vaheveehoidlat võrreldes alternatiiv 1-ga ca 11 ha võrra. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Isevoolse torustiku veehaardekaev (variant 2.1) asub pinnastammi keskosas või survetorustiku (variant 2.2) pumpla asub tammil kirdekalda juures. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhja pikkusega 1 km (isevoolne), või 1,4 km (pumplaga variant). Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 3 regulaator nr 3). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Kavandatava tegevuse variant 2.1 on ka arendaja eelistatud alternatiiv, sest rajatav torustik on selle alternatiivi korral lühem ja toorvesi voolab isevoolselt, mitte seda ei pumbata. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/82

Alternatiiv 3 (Joonis 4) puhul on kavandatav lahendus sarnane alternatiiv 2 tegevusega. Vaheveehoidlat laiendatakse ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Peamine erisus selle alternatiivi puhul on see, et torustikku ei rajata järve põhja vaid veetakse mööda järve kallast. Torustik veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni rajatakse piki järve kirde- ja põhjakallast, võimalikult lähedale veepiirile stabiilsele pinnasele. Isevoolse torustiku veehaare (variant 3.1) või survetorustiku veehaare (variant 3.2) pumplaga asub tammil kirdekalda juures. Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 4 regulaator nr 3). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/82

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 4.1 Asukoht Kavandatavat tegevust planeeritakse Ülemiste järves ja sellega vahetult piirneval alal. Ülemiste järv (keskkonnaregistri kood VEE2005900) asub Harjumaal Tallinna linna lõunaosas kesklinna linnaosas Ülemiste järve katastriüksusel (78401:121:0008) (Joonis 5). 4 Kavandatavat tegevust planeeritakse järve katastriüksuse piires. Tegevused hõlmavad peamiselt järve kirdeosa. 4 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/82

Joonis 5. Asukohakaart 22/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.2 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Ülemiste järve veehaare on Tallinna ja Maardu linna elanike peamine veevarustusallikas, mistõttu saab kavandatavast tegevusest kaudselt mõjutatud elanikkonnaks lugeda valdavat osa linna elanikkonnast. Tallinna üldplaneeringu 5 kohaselt saab Tallinn ligi 85% oma tarbeveest pinnaveeallikate süsteemist, mis peaks suure tõenäosusega suutma tagada aastaringse tarbimise. AS Tallinna Vesi enda mõõtmistulemustele tuginedes võib pinnavee osakaal joogivees ulatuda koguni kuni 90%-ni 6. Põhjavett tarbivad peamiselt Nõmme ja Pirita linnaosad ning Kakumäe. Kogu ülejäänud linn on haaratud veevõrguga, mis baseerub AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama toitele. Peetri aleviku, Rae ja Lehmja külade ning Assaku aleviku ja Järveküla küla ning Soodevahe küla tarbijad saavad samuti vee AS Tallinna Vesi veevõrgust. 7 Tallinna elanike arv oli 2017. aasta 1. septembri seisuga 446 055 elanikku 8. Rae valla elanike arv on valla andmetel 17 607 elanikku. 9 Järve katastriüksusega piirneb järve põhjaosas asuv, arendaja, AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama kinnistu (katastritunnus 78401:121:0005). Järvest ca 150 meetri kaugusel ida suunas asub Tallinna lennujaam. Kirdes ca 200 m kaugusel asub Ülemiste kaubanduskeskus. 10 Joonisele (Joonis 5) on kantud kavandatava tegevuse alast lähimad elumajad, neist 1 paikneb järve põhjakaldast ca 30 meetri kaugusel. Järvest kagus asuvad kiiresti arenevad ja laienevad elamupiirkonnad Järveküla asula ja Peetri alevik. 4.3 Maastik ja maakasutus Ülemiste järv on edelaosas laienev, pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud järv 11. Kirde- ja põhjakaldal asuvad veepuhastusjaama hooned ning väike rühm elumaju 12. Soisemad alad ümbritsevad järve ida- ja lõunaosas, järvest kagus oleval kõrgendikul asetsevad Peetri alevik ja Järveküla asula. Läänes ja loodes külgnevad järvega kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - kirdes lubjakiviklibused, idas kamardunud, lõunas turbased, läänes ja loodes liivased (peeneteraline tuiskliiv). 13 5 Tallinna linnaplaneerimise koduleht: www.tallinn.ee/est/ehitus/tallinna-linna-uldplaneering 6 AS Tallinna Vesi keskkonnaaruanne 2016. 7 As Infragate Eesti. 2013. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024. Tallinn 8 Tallinna Linnavalitsus. www.tallinn.ee 9 Rae valla koduleht, http://www.rae.ee/ (03.10.2017) 10 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee 11 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. 12 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee 13 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/82

Vastavalt Tallinna rohealade teemaplaneeringule 14 on Ülemiste järve äärseid puistuid (põhja-loode-lääne- ja lõunakaldal) hinnatud ülelinnalise tähtsusega väga oluliseks metsaalaks ning need on välja toodud ka rohevõrgustiku toimimiseks oluliste piirkondadena. Alates 20. sajandi algusest on Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud männikuid kasutatud järve kaitsemetsana. Vastavalt teemaplaneeringule on kogu Ülemiste järve-äärne kaldaala (v.a veepuhastusjaama territoorium) tunnistatud rohealaks. Teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsiti rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke ja võimalikke ühendusi Harju maakonna rohevõrgustiku ja tuumaladega. Nende oluliste alade hulka kuulub ka Ülemiste järve äärse ala idasuunaline ühendus Mõigu poldri ja Vaskjala- Ülemiste kanali kaudu Rae rabaga. Ülemiste järve lähiümbrus on tunnistatud sanitaarkaitsealaks ja see on ümbritsetud aiaga. Väikejärvede riikliku seire (2012) aruandes 15 on toodud välja järgmised maakasutuse muutused: järve ida- ja kirdekallast on sirgendatud ja vette on rajatud paekivitamm ning alates 2002. aastast piirab järve kagukallast Kurna biolodu muldpiirdetamm. 4.4 Geoloogiline ehitus Ülemiste järv paikneb Põhja-Eesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal 16. Järvenõgu ümbritsevad luidetega kaetud fluvioglatsiaalsetest liivadest ja kruusadest koosnev künnis ja sellest ida suunas kõrgenev aluspõhi. Ülemiste järv asub valdavalt Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitsel savikal lubjakivil kukersiidi vahekihtidega 17. Järve lääne- ja edelaosa paikneb Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikal lubjakivil ja merglil ning Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivil, detriitsel lubjakivil, dolomiidil ( ehituslubjakivil ). Järve loodeosa, kus asub ka veepuhastusjaam, paikneb mitmetel eri kihistute vaheldumisi asetsevatel vöönditel, nt Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistul heledal väga peene ja peeneteralisel polümineraalsel liivakivil, rohekashallide savikate vahekihtidega ning Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitsel liivakivil, liivakivil, aleuroliidil, kus esinevad ka õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Järves asuva saare piirkonnas ja järve kirde-idakalda-alal esineb madalsooturvas ca 200 m laiusel alal kaldast 18. Järve kaldal ja kaldast kaugemal esinevad tehnogeensed setted. Järve põhja- ja loodeosas moodustavad pinnakatte enamasti liivad. 14 Tallinna Rohealade Teemaplaneering https://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s42710 15 Ott, I. Eesti väikejärvede seire 2012. a. Tartu 16 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse 17 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, http://www.maaamet.ee 18 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, http://www.maaamet.ee 24/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.5 Pinnavesi Veemajanduse mõistes asub Ülemiste järv Lääne-Eesti vesikonnas, Harju alamvesikonnas. 19 Järv on kalgiveeline eutroofne e. kalgiveeline rohketoiteline ja kuulub VRD klassifikatsiooni kohaselt seisuveekogude tüüp II hulka- veepeegli pindalaga alla 10 km 2, vee keskmise karedusega, kloriidivaesed, kihistumata veega järved 20. Ülemiste järv on oma tekkelt looduslik järv, mille veerežiimi ja veekvaliteeti on mitmete sajandite vältel oluliselt mõjutanud inimtegevus. Veekogu pole avalik ega avalikult kasutatav. 21 Järve veepeegli pindala on 944,4 ha, valgala pindala on 99,24 km 2. Järve suubuvad looduslik veekogu Kurna oja (keskkonnaregistri kood VEE1093100) ja tehisveekogu Vaskjala-Ülemiste kanal (keskkonnaregistri kood VEE1093000). Ülemiste järve keskmine sügavus on 2,5 m, maksimaalne sügavus on 4,2 m, kaldajoone pikkus on 16,4 km. Tegemist on madala, kihistumata, keskmiselt kareda veega eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Vesi sisaldab rohkelt orgaanilist ainet. Taimse hõljumi (fütoplankton) vohamine suvel ja sügisel põhjustab vee suure hägususe 22. Eutrofeerumisele viitavad ka suurtaimede vähenemine, planktontoiduliste ja/või põhjatoiduliste kalade domineerimine jm 23. Võrreldes vanemate andmetega, on näha, et järv oli juba sada aastat tagasi väga eutrofeerunud 24. Ülemiste järve põhi on suures osas mudane. Järves ulatub järvemuda lasundi paksus kuni 8,5 meetrini. 25 Kuna järve on kaua aega kasutatud veemahutina, on selle algselt looduslikult veerežiimist ja vee omadustest vähe säilinud 26. Ülemiste järv kuulub riiklikus keskkonnaseire programmis rotatsioonijärvede hulka. Seega ei seirata seda järve igal aastal ning viimast korda viidi riiklik seire läbi 2012. a. Seire tulemusena hinnati järve veetaseme ja vahetu kalda-ala seisund klassi hea 27. Täheldati, et veeseisund oli üldlämmastiku (0,98 mg/l) ja üldfosfori (0,038 mg/l) alusel hea, ph (8,63) näitaja järgi kesine ning vee läbipaistvus oli halb (0,96 m, mõõdetuna Secchi ketta abil). Pinnaveekogumite seisundi ülevaate 28 alusel on Ülemiste järv 2016. aastal hinnatud järve ökoloogilisest seisundist tulenevalt kesisesse seisundiklassi. Mittehead seisundit 19 Keskkonnaministeerium. 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Tallinn 20 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=vee2005900&mount=view 21 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 22 Pedusaar T., Järvet A. EL 2005/6: Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev. 2005 23 Pedusaar T. 2010 Management of Lake Ülemiste, a Drinking Water Reservoir. Thesis on civil engineering. 24 Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt. 2003 25 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 26 Pedusaar T., Järvet A. EL 2005/6: Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev. 2005 27 Ott, I. Eesti väikejärvede seire 2012. a. Tartu 28 Keskkonnaagentuur, 2017. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2016. a ajakohastatud vahehinnang. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/82

põhjustavate kvaliteedielementidena on seejuures välja toodud fütoplankton ja suurselgrootud. Veekogu seisundis probleeme tekitavana on nimetatud ka toitaineid. Vaskjala-Ülemiste kanal on 2016. aastal hinnatud heasse seisundiklassi. Kurna oja (keskkonnaregistri kood VEE1093100) on 51,2 km 2 suuruse valgalaga oja, millesse suubuvad Mõisaküla kraav, Lehmja peakraav ning Kärneri oja. Kurna ojale rajati 2003. aastal enne Ülemiste järve suubumist biolodu (tehismärgala), mille eesmärk on loodusliku isepuhastusprotsessi kaudu parandada Kurna ojast Ülemiste järve voolava vee kvaliteeti (vähendada lämmastiku, fosfori, raskmetallide, patogeenide ja BHT kontsentratsioone). 29 AS Tallinna Vesi on analüüsinud regulaarselt Kurna oja ja biolodu veekvaliteeti (Lisa 5). Antud tulemuste põhjal on näha, et biolodu enamjaolt vähendab toitainete sisaldust Kurna ojas suubumisel Ülemiste järve, kuid väga märgatavat toitainete kontsentratsioonide vähenemist näha ei ole. Seetõttu mõjutab Kurna oja poolt Ülemiste järve kantav saastekoormus Ülemiste järve vee kvaliteeti. Ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib Kurna oja vesi tingida erand- või hädaolukorra, mis omakorda õigustab alternatiivse veehaarde loomist. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lähivalgala veekaitsekavas on välja toodud, et probleemiks on asjaolu, et nii Ülemiste järv, Vaskjala-Ülemiste kanal kui Kurna oja on seadusandluse mõistes veekogud, kuhu tohib juhtida heitvett, samas tuleks see tegevus keelata, et parandada antud joogiveehaardega seotud veekogude veeseisundit. AS Tallinna Vesi seireandmed näitavad Vaskjala-Ülemiste kanali veekvaliteedi halvenemist pikki kanalit järve suunas. Seda põhjustab eeldatavalt asjaolu, et Vaskjala-Ülemiste kanal on eelvooluks vanale Vaskjala-Ülemiste kanalile ja Rae peakraavile, kuhu on suunatud mitmed sademe- ja kuivendusvee väljalasud, kuhu võidakse juhtida ka elamute reovett. 30 Reostuspotentsiaali suurendab asjaolu, et Rae vallas on Ülemiste järve valgalas, kaasa arvatud Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja valgala, toimunud viimastel kümnenditel aktiivne kinnisvaraarendus. Mitmed arenduspiirkonnad neist on kanaliseerimata ja peaks kasutama reovee kogumismahuteid 31. On tõenäoline, et leidub kinnistuid, millistelt sademeveega koos juhitakse kraavidesse ka reovett. Tuleb märkida, et veetöötlemise seisukohast ning AS Tallinna Vesi analüüside tulemustele tuginedes (Lisa 5) on nii Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja vee kvaliteet mitmete näitajate poolest (üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, E.Coli sisaldus) halvem, kui Ülemiste järve vee kvaliteet. See on ka peamine põhjus, miks veevõtt kavandatud eraldatud veehaardest on eeldatavalt ajutine. Veevõtt alternatiivveehaardest toimub seni, kuniks toorvee kvaliteet Ülemiste järves on paranenud ja toorvee näitajad lubavad kasutada Ülemiste järve vett. 29 Sweco projekt. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lahivalgala veekaitsekava. Tallinn 30 Sweco projekt. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lahivalgala veekaitsekava. Tallinn 31 Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-2028. http://www.rae.ee/documents/823250/15820815/rae_seletuskiri170511.pdf/42a4cccb-1030-479b-92fc- 6ad775b15610 26/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.6 Vee-elustik Ülemiste järve fütoplankton on olnud läbi aegade keskmise kuni kõrge liigirikkusega, biomassid on olnud keskmised kuni kõrged. Domineerivad sini- ja ränivetikad ning suviti esineb ka veeõitsenguid (niitjad sinivetikad) 32. EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetest (Eesti mõistes veemajanduse nõuetest) lähtuvalt oli 2012. aastal järve seisundi üldhinnang fütoplanktoni näitajate alusel kesine. Veekogu zooplankton oli suhteliselt mitmekesine, kuid suure arvukusega esines veekogu halvale seisundile viitavat liiki Keratella tecta. 33 Suurtaimed - Ülemiste järve seisund oli II järvetüübile iseloomulike taimestiku näitajate alusel 2009. aastal hea ning 2012. aastal pigem hea kui kesine. Kaldaveetaimestikus domineeris harilik pilliroog, järgnesid järvkaisel, rooghein, harilik metsvits, päideroog, ahtalehine hundinui ja tarnad. Järve edela- ja kaguosas levisid kaislatukad ka kaldaveetaimede vööndist kaugemal avavees. Ujulehtedega ja veesisene taimestik levis katkendliku vööndina kogu kaldajoone ulatuses, kohati moodustasid nad vööndi vaid kaldaveetaimestiku sees. Ujulehtedega taimestiku vööndis domineeris vesi-kirburohi. Veesiseses taimestikus domineeris läik-penikeel. Suurselgrootute seisund on kesine ühe rühma ülekaaluka domineerimise tõttu nimelt suurselgrootute üldarvukusest moodustasid suurema osa (85%) surusääsklased. 34 2002. aasta seirepüükide käigus leiti järvest järgmiseid kalaliike: koha, ahven, kiisk, latikas, särg, viidikas ja rääbis. Haugi nende katsepüükide käigus ei tabatud. Veekogu ökosüsteemis oli paigast ära röövlooma-saaklooma arvukuste seosed: röövkalu oli vaid 5% kalastikust 35. Järve kalastikus domineeris latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks, lisaks setetest vabaneb fosfor, mida vetikad kasutavad oma kasvuks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. 2004.-2006. a läbi viidud biomanipulatsiooni käigus eemaldati järvest 156 tonni lepiskala, millest latikas moodustas umbes 55% ja särg 26%. 2005.-2007. a vegetatsiooni perioodidel vähenesid oluliselt üldfosfor ja üldlämmastik, samuti klooriidide sisaldus ning fütoplanktoni biomass 36. Fütoplanktoni kooslusesse ilmusid lisaks niitjatele sinivetikatele ka mikro- ja pikoplankton ning kevadine fütoplanktoni kooslus muutus liigirikkamaks. Vee läbipaistvus paranes maikuudel. 2012. a läbiviidud seire tulemusel leiti, et biomanipulatsioon andis lühiajalise positiivse mõju. Seirajad leidsid, et kuna ökoloogilise koondhinnangu alusel kuulub Ülemiste järv klassi kesine, siis oleks vaja järvel läbi viia operatiivseiret. 32 Ott, I. Eesti väikejärvede seire 2012. a. Tartu 33 Ott, I. Eesti väikejärvede seire 2012. a. 34 Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt. 2003 35 Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt. 2003 36 Pedusaar T. 2010 Management of Lake Ülemiste, a Drinking Water Reservoir. Thesis on civil engineering. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/82

Vaskjala-Ülemiste kanali lähtes, Vaskjala veehoidlas on regulaator, mis takistab kalade pääsemist kanalisse, kanalis olev kalastik on sinna pääsenud ainult Ülemiste järvest. Kuna tegemist on tehisveekoguga, pole Vaskjala-Ülemiste kanali puhul tegemist veeelustikule loodusliku elupaigaga. 4.7 Looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid Kavandatava tegevuse piirkonnas asub üks kaitstav looduse üksikobjekt- Lindakivi kaitsealune rändrahn ja kivikülv (Joonis 6) 37. Lindakivi kaitsealune rändrahn ja kivikülv (registrikood KLO4000127) paikneb järve kirdeosas, kavandatava tegevuse piirkonnas. Tegemist on nelja kõrvuti asetseva rabakivirahnuga. Lindakivi rändrahnule ja kivikülvile on seatud 10 m laiune piiranguvöönd. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas ei asu looduskaitsealasid, sh. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid kaitsealasid. Lisaks asub eksperdile teadaolevalt kavandatava tegevuse ümbruskonnas ka II kaitsekategooria liikide leiukohti, kuid nende liikide kaitse tagamise eesmärgil täpsemaid asukohti aruandes ei avaldata. 37 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 28/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Joonis 6. Lähimad kaitsealused objektid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/82

4.8 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitstavad kultuurimälestised (Joonis 6) 38 on: Tallinna filterveevärk (kinnismälestis nr 8741), asub Tallinna Veepuhastusjaama territooriumil. Heas seisundis ehitismälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2606). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 500 m kaugusel. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2607). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 140 m kaugusel. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2608). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 1 km kaugusel, osaliselt vees. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Mõigu kalmistu (kinnismälestis nr 1184). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 150 m kaugusel. Rahuldavas seisundis ajaloomälestis. Lähim pärandkultuuriobjekt (Rae metsavahikoht, 653:VKK:001), asub kavandatava tegevuse asukohast ca 1,5 km kaugusel idas. 4.9 Välisõhu seisund Välisõhu saastekoormus lähtub Ülemiste järve kavandatava tegevuse alal liikuvatest ja punktsaasteallikatest. Nii mõjutab Ülemiste järve sõidukite liiklus põhja-, kirde-, ida-, lääne- ja loode suunas asuvatelt sõiduteedelt. Järvest mööduvad ühed Eesti ja Tallinna suurimad maanteed ja tänavad Järvevana tee järvest põhjas ning Tallinn-Tartu maantee idas. Järve kohal asuvat välisõhku mõjutavad heited ja sissekanne järvest eemal paiknevate tööstusobjektide heidetest. Omaette saastekoormuse annavad idas paiknevalt Tallinna lennujaamalt õhkutõusvad ja maanduvad lennukid ja lennujaama teenindavad mehhanismid. Kõigist nendest erinevatest saasteallikatest lähtuvad heited loovad saastetaseme fooni. Kuna eksperdile teadaolevalt puudub Ülemiste järve lähikonnas välisõhu seirejaam, siis pole võimalik esitada antud piirkonna välisõhu saasteainete sisaldust ja kontsentratsioone. Vastavalt AS Tallinna Lennujaama 39 ja AS Tallinna Vesi 40 aruannetele, jääb veeproovides analüüsitud lennukikütuse põlemisel eralduvate produktide tase sadu kordi ning ka muude saasteainete sisaldused jäävad tunduvalt allapoole lubatud piirmäärasid 41. 38 Kultuurimälestiste riiklik register, register.muinas.ee 39 Tallinna Lennujaam. Aastaaruanne 2016. https://www.tallinn-airport.ee/wordpress/wpcontent/uploads/2017/04/aastaraamat_2016_veeb-1.pdf 40 Tallinna Vesi. Keskkonnaaruanne 2016. https://www.tallinnavesi.ee/wpcontent/uploads/2016/10/keskkonnaaruanne-2016.pdf 41 Keskkonnaministri 27.12.2016 a.määrus nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 30/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Ülemiste järvele geograafiliselt lähimad käitised, millele on väljastatud välisõhu saasteload 42 on järgmised: AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama saasteallikatele - katlamaja korsten, osoneerimine, diiselgeneraator (luba nr L.ÕV/319438); Järvevana tee 3 korteriühistu gaasikatlamajad (luba nr L.ÕV/323458); Järvevana tee 11 AS Hõbevara gaasikatlamaja (luba nr L.ÕV/321231); Tallinna lennujaama gaasikatlamajad, Lennujaama tee 2 (luba nr L.ÕV/320981). 4.10 Müratase ja transpordikoormus Piirkonna mürataset kujundab peamiselt transpordimüra sh lennuliiklusest tulenev müra, kuna mitmed lennukoridorid kulgevad üle Ülemiste järve, ning teataval määral võib foonimürana arvesse võtta ka tööstus- ja olmemüra. Järvest kirdesse jääb Tallinna suurima liikluskoormusega mitmetasandiline Ülemiste liiklussõlm ja üks Baltimaade suurimaid kaubanduskeskusi. Järvest loode-põhja suunas kulgevad ühed suurima liiklussagedusega Tallinna sõiduteed (ööpäevane liiklussagedus > 50 000 sõidukit): Järvevana tee ja Peterburi tee. Kirdekaldast ca 100 m kaugusele jääb Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt (2016. aasta liiklussagedus 23 143 sõidukit ööpäevas) 43. Kavandatava tegevuse naabruses, Tallinna lennuväljal ja Ülemiste kaubanduskeskuses on lähiaastatel toimunud ja jätkub aruande koostamise ajal ulatuslik ümberehitus ja ehitustegevus, millise käigus kasutatavad vahendid on samuti müra allikad. Järvest põhjapoole jääb Tallinn-Narva suunaline laiarööpmeline raudtee ning järve edelaosast mööduvad Tallinn-Viljandi/Pärnu suuna rongid. 44 Kavandatava tegevuse piirkonna sõiduteedel ulatuvad päevase liiklusmüra tasemed üle 65 db, järve loodekaldal jäävad müratasemed vahemikku 55-60 db, järve põhja-, kirde- ja lääneosas vahemikku 60-65 db. Kavandatava tegevuse piirkonna sõiduteedel ulatuvad öise liiklusmüra tasemed üle 60 db, järve loodekaldal jäävad müratasemed vahemikku 45-50 db, järve põhja-, kirde- ja lääneosas vahemikku 50-55 db 45. 42 Keskkonnaameti Keskkonnalubade infosüsteem https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_list&desktop=1017&act=avalik_info&tid=1307 43 AS Teede Tehnokeskus. 2017. Liiklusloenduse tulemused 2016. aastal. Tallinn 44 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, http://www.maaamet.ee 45 ELLE OÜ. Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart 2015. Tallinn Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/82

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 5.1 Planeeritav ehitustegevus Peamiseks ehitusaegseks tegevuseks on ehitustegevus. Selleks tuleb eeldatavasti kasutada mitmesuguseid mehhanisme ekskavaatorid, kallurid, kopad jne. 5.1.1 Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2) Alternatiiv 1 (Joonis 2) puhul moodustatakse väike vaheveehoidla järves olemasoleva pikliku saare ja järve idakalda vahel. Saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani ca 200 m pinnastammiga ja edelaots ühendatakse järve idakaldaga ca 100 m pinnastammiga. Pinnastammi ehitamiseks kasutatakse 8000 m 3 täitepinnast. Eeldatavalt kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud vaheveehoidla pindala on ca 6 ha ja sügavus kuni 1,8 m. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1,3 km, või põhja suunas kaarjalt järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,4 km. Torustik on ankurdatud, et vältida toru tõusmist veepinnale. 5.1.2 Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2) Alternatiivi 2 (Joonis 3) puhul laiendatakse vaheveehoidlat ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Pinnastammide rajamiseks kasutatakse 40 000 m 3 täitepinnast. Eeldatavasti kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1 km, või rohkem põhja suunas järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,3 km. Torustik on ankurdatud, et vältida toru tõusmist veepinnale. 5.1.3 Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2) Alternatiiv 3 (Joonis 4) puhul laiendatakse vaheveehoidlat ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Pinnastammide rajamiseks kasutatakse 40 000 m 3 täitepinnast. Eeldatavasti kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Torustik rajatakse 32/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

veehaardekaevust/pumplast veepuhastusjaama ühenduskaevuni piki järve kirde- ja põhjakallast pikkusega ca 2 km. 5.2 Kavandatava tegevuse tehnoloogia Kavandatava tegevuse planeeritavate tehnoloogiliste sõlmede eskiisid on toodud käesoleva töö lisas (Lisa 2). Järgneval joonisel (Joonis 7) on toodud alternatiivveehaarde ja põhiveeahaarde skeem veepuhastusjaama juhitavate veehaardetorustike kohta. Joonis 7. Alternatiivveehaarde ja põhiveehaarde skeem. Sõltumata alternatiivist, on kavandatud tegevuse elluviimisel tavaolukorras tagatud vee liikumine Vaskjala-Ülemiste kanalist läbi vaheveehoidla ja regulaatori (Joonis 2 regulaator nr 1 ja Joonised 3 ja 4 regulaator nr 3) kaudu Ülemiste järve. Lisaks on vee-elustikule alternatiivveehaarde rajamisel tavaolukorras tagatud vabavoolne läbipääs Ülemiste järvest Vaskjala-Ülemiste kanalisse ja vastupidi. Kavandatava tegevuse elluviimisel võetakse regulaatorite rajamisel arvesse, et sealt pääseksid vees elavad loomad piiranguteta läbi. Väikeste kalade ja noorjärkude sattumist veehaarde või pumpla torusse pole võimalik vältida. Suuremate kalade torustikku sattumise vältimiseks rajatakse veetoru alternatiivveehaarde poolse suudme ette püstiste ümarvarrastega rest, mille varraste vahe on kuni 25 mm. Antud võrest pääsevad läbi eeskätt särg, kiisk, viidikas, väike latikas ja ahven, keda veekvaliteedi parandamise eesmärgil biomanipulatsiooni käigus varasemalt spetsiaalselt massiliselt välja on püütud. Võre varraste eeltoodud vahe tagab, et veehaardesse ei satu suured haugid >28 cm (Sl - pikkus soomuskatte lõpuni), latikas >25 cm ja ahven >15 cm ja angerjad. 46 Veevõtt vaheveehoidlast/alternatiivveehaardest toimub ainult olukorras, kus Ülemiste järve toorvee kvaliteet on mingil põhjusel (ilmastikust tingitud veekvaliteedi halvenemine, avarii-, hädaolukord vms) oluliselt halvenenud. Alternatiivveehaare võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal erandolukordades võtta pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab kasutada veetöötlusprotsessiks kõige optimaalsema kvaliteediga toorvett. Alternatiivveehaarde kasutamisel pole alati vajalik katkestada veevoolu Vaskjala-Ülemiste kanalist Ülemiste järve. Alternatiivveehaarde 46 Antud sobiva meetodi (sh võre mõõtmeid) valikut on konsulteeritud Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teaduri, Ain Järvaltiga. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/82