Kõrveküla raamatukogu 2012. aasta aruanne Maakond Tartumaa Elanike arv 50903, seisuga 1.jaanuar 2012 Üldkasutatavate raamatukogude arv kokku: 49, neist 8 haruraamatukogu 1 Aastaaruanne on koostatud 38 Tartumaa raamatukogu poolt esitatud aruande põhjal: http://tmk.tartuvv.ee/files/tartumaa_aruanded_2012.zip Ühise aruande esitasid Luunja, Rannu, Rõngu ja Võnnu valla raamatukogud, Alatskivi raamatukogu aruandes sisaldus ka Kokora raamatukogu töö. 1.Põhilised tegevussuunad Teenindatavate arv 50903 + 196 Raamatukogude arv kokku 49 neist 8 haruraamatukogu, 10 väliteeninduspunkti Raamatukogude kasutajate arv 16538 + 242 Hõlve 32,5% + 0,5 Külastusi ühe Tartumaa elaniku kohta 5,2 Laenamissagedus 31,1 + 0,1 Teavikuid ühe elaniku kohta 15,3 + 0,2 Aruandeaasta alguseks oli suurenenud Tartumaa elanike arv ja aasta lõpuks oli ka raamatukogude kasutajate arv suurenenud 242 võrra. Ühendatuna alustasid tööd Luunja valla raamatukogud, alates septembrikuust alustas Lähte Ühisraamatukogu ühendatuna kooliraamatukoguga uutes ruumides. Konguta, Roiu ja Ilmatsalu raamatukogud hakkasid osutama ka postiteenust. Seoses riigipoolse toetuse suunamisega 50% ulatuses eesti kirjanduse ja kultuuriväljaannete ostmisele ja e-raamatute teema esilekerkimisele, leidsid nii mitmedki ajakirjanikud tee raamatukogudesse. Ka raamatukogude kasutajad on sellel aastal rohkem huvi ja muret tundnud meie töö ja raamatukogude eksisteerimise tuleviku vastu. Tartumaa raamatukogude töötajad osalesid koostöös Tartu Maavalitsusega programmis Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011, toimus terviseseminar Pühajärve SPA Konverentsikeskuses. Kõrveküla raamatukogu töötajad said tänu Kultuuriministeeriumi projektitoetusele sisestada Tartumaa kodulooportaali kaartkataloogist 1201 kirjet, millega sai pandud tugev aluspõhi portaali täiendamisse. 2. Juhtimine ja arendustegevus 2.1 Üldistav hinnang kogu linna/maakonna rahvaraamatukogude sisulisele arendustegevusele aastal 2012 Alates 2012. a. jaanuarist töötavad Luunja valla raamatukogud ühendatud asutusena, mille keskus paikneb Lohkva raamatukogus (Luunja vallavolikogu otsus 24. november 2011 nr 34 Luunja valla raamatukogude reorganiseerimine). Reorganiseerimise tulemusena töötavad Kavastu ja Luunja raamatukogud haruraamatukogudena, Lohkva raamatukogu Luunja Valla Keskraamatukoguna.
2 Muutused koosseisudes (-1): seis 2011. aasta alguses (5,0 ametikohta) seis 2012. aasta alguses (4,0 ametikohta) Kavastu raamatukogu (1,0) raamatukoguhoidja Luunja raamatukogu (1,0) raamatukoguhoidja Lohkva raamatukogu (2,0) raamatukoguhoidja ja keskraamatukogu juhataja (Kairit Alver), Luunja raamatukogust lahkus töölt Ele Kiisk. Tartu vald ühendas Lähte Ühisgümnaasiumi raamatukogu Lähte raamatukoguga. Lugejatele avati 1.septembril uutes ruumides ja uue nimega Lähte Ühisraamatukogu, direktorina töötab Heili Tali, raamatukoguhoidjana Eve Toots, koosseis 1,7 ametikohta. Kõrveküla raamatukogus toimus töötajate vahetus Härma haruraamatukogus. Töölt lahkus Ene Leht, tema asemele asus tööle Heili Tali, kes osales Lähte Ühisraamatukogu direktori konkursil, osutus valituks ja lahkus töölt juunis, uus töötaja Mari-Anne Liblik alustas tööd augustis. Kallaste linnavalitsus lõpetas töölepingu Kallaste raamatukogu juhataja Siiri Ušakovaga, kes vaidlustas töölepingu lõpetamise põhjenduse Tartu Töövaidluskomisjonis, kus töötajale õigus anti. Kallaste raamatukogu juhataja kohusetäitjaks 0,3 koormusega kinnitas linnavalitsus Liidia Opikova. Haaslava, Konguta ja Tähtvere vald on sõlminud Eesti Postiga lepingud, et nende valdade Roiu, Konguta ja Ilmatsalu raamatukogude juhatajad osutavad ka postiteenust raamatukogude lugejatele avatud ajal. Selline töökorraldus mõjub raamatukogutöötajate sõnul lugejate teenindamisele negatiivselt, kaks erinevat teenust tuleb järjekorda seada ja paraku jääb kannatajapooleks lugeja. Tabel raamatukogude tööaegade, töötajate nimede ja koosseisudega 31.12.2012 Avatud Avatud Rk.hoidj tunde päevi ate nädalas aastas koossei Raamatukogu Avatud Juhataja s Kõrveküla: T 8.30-18, KN 12-16, R 8.30-16 25 196 4,3 Härma ETKN 9-16.30, R 9-14.30 Hele Ellermaa 35 210 Alatskivi E-R 10-17, L 10-15, (06.-09. L suletud) Anne Toome 45 287 2 Elva Linnark. E-R 11-19, L 11-16 (06.-08.laup.suletud) Imbi Härson 45 301 7,5 Ilmatsalu EKR 11-17, T 9-17, N 11-18 Maret Lukken 33 221 1 Järvselja TKN 10-16 Ene Runtel 18 116 0,75 Kallaste T-R 11-20, L 10-14 Liidia Opikova 32 254 1,3 Toivo Ärtis/ Mare 35 243 1,5 Kambja EKR 10-17, TN 12-19 Helstein Kokora TN 10-14 Riina Salu 8 77 0,5 Kolkja E-R 8-14.30 Kiriakija Ratmanova 32 233 0,8 Konguta E 12-18,TNR 13-19 L 9-15 Õilme Kasetalu 30 230 1 Koosa ET 9-17, N 9-18, R 9-16 Sirje Leini 32 180 1 Kuuste 35 E 11 18.30 TK 11 17 R 11 16 Heli Nemvalts 193 1 Külitse KL 8-17, ETNR 12-15 lug.tuba ja internet Toivo Ärtis 25 245 0,4 Laeva T-R 9-18, lõuna 13.30-14, L 9-13 Virve Tamm 40 235 1 Luke E-R 10-17 Margit Paap 35 217 1 Luunja vallak T 11-19,K-R 11-18, L 10-15 Kairit Alver 34 252 2 Kavastu EKR 11-17, TN 10-18 Ille Edenberg 34 475 1 Luunja TN 10-18,KR 10-17, L10-14 Aulike Lõõndre 34 1 Lähte E-R 10-19 Heili Tali 45 170 1,7 Lääniste K 11-15 Renna Rebane 5 49 0,5
3 Meeksi E 9-17, T 10-16, KR 10-17, N 11-18 Tiiu Rôzova Meerapalu ET 9-16, L 9-13 Tatjana Zovo Melliste T 12-19, K 12-18, NR 10-17, L 10-13 Aasa Sulg Nina KN 12-16 Maarika Helaja Nõgiaru E-R 11-17 Sigrid Piiri Nõo E-R 10-19, L 10-14 Helle Voore Piirissaare T N 9-13 Zinovia Ventšikova Puhja ER 10-18, TKN 10-19, L 10-16 Leini Laars Rannu: ENR 10-16, T 12-16, K 12-18 Viive Vink Kureküla E N 10.30-15.30, T 9.30-11.30 Marika Soots Sangla TKR 8.30-15.30 Roiu E 10-18, TN 10-17, K 14-18, R 10-16 Elle Kruus Rõngu: ETK 9-17, NR 11-17, L 10-13 Laine Meos Koruste, L 9-16 Maie Loot Teedla, ER 10-17 Piret Terve Valguta T N 10-17 Maie Loot Tammistu E-R 11.30-18 Heli Jürgenson Tõrvandi ENR 10-17, T 12-17, K 10-18 Liivi Paumets Ulila T-R 10-18, L 10-13 Sirje Dementjev Uula TKNR 10 19 L 10-14 Elga Alberi Vara ET 9-17, N 9-18, R 9-16 Olga Haljaste Tatjana Varnja ETNR 11-17 Sosnovskaja Vedu E 15-18, TNR 11-18, K 13-19 Karin Evik Võnnu E-R 9.30-17.30 Riina Gordejeva Võõpste T 10-19, K 15-19, NR 10-17, L 10-13 Tiina Arike Välgi E 11-16, TNR 9-14 Liidia Afanasjeva Äksi EKNR 11-18, T 11-21 Anita Priks Ülenurme ETK 11-17, N 12-18.30, R 9-15 Kersti Ernits Keskmine 2011 Keskmine 2012 30 223 1 18 140 0,5 30 202 1 8 94 0,25 30 218 1 41 237 1,5 8 94 0,5 49 279 1,5 28 34 209 274 2 32 229 1 40 33 292 234 30 232 1 2,25 34 229 1,5 35 220 1 40 220 1 32 183 1 28 154 0,8 32 170 1 40 245 1 30 235 1 20 188 0,75 38 228 1 32 220 1 30,6 208,7 +31,2 +214,1 Raamatukogutöötajate arv 64 - nendest töötab osalise tööajaga 20 - kõrgema haridusega 34 - keskharidusega 30 - raamatukogundusliku haridusega 30 - kutsekoolituse läbinuid 20 Raamatukogutöötajate vanuse diagramm 50 40 30 20 10 Eas t West North 0 18-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-.
4 Haruraamatukogude arv 8: Luunja vallas Luunja ja Kavastu, Rannu vallas Kureküla ja Sangla, Rõngu vallas Koruste, Teedla, Valguta, Tartu vallas Härma. Väliteeninduspunkte on 10, Kambja raamatukogul 7, Läänistel 1, Mellistel 1 ja Võõpstel 1. Ühinenud rahva- ja kooliraamatukogudena töötavad Kõrveküla, Alatskivi, Elva, Ilmatsalu, Kambja, Kuuste, Lähte, Rannu, Tõrvandi. 2.2 Kataloogid. Kõrveküla raamatukogus kataloogitakse tellitud ja saabunud teavikud kõik de visu e. teavikupõhiselt elektronkataloogi Urram: bibliografeeritakse, liigitatakse ja märksõnastatakse. Kataloogime peamiselt venekeelseid, aga ka eestikeelseid, millele kirjet Esteri baasis ei ole või on eelkirje. Püüame töödelda raamatud kiiresti ja toimetada lugejani, me ei saa lasta raamatutel ja raamatukogudel oodata Rahvusraamatukogu täiskirje tekkimist. Maakonna raamatukogude töötajad täiendavad oma eksemplarikirjet, kui teavikud on keskkogus kataloogitud ja eksemplarikirje loodud. Perioodika eksemplarikirjed ja numbrid tehakse ise, aga töös on erinevusi ja andmebaasis vigu, eriti perioodika osas. Kui teavik soetatakse mujalt kui keskkogu kaudu ja on vajalik kirje koostamine või täiendamine-parandamine, siis pöördutakse keskkogu poole. Töötame selle nimel, et kasutajail oleksid paremad võimalused otsida ja leida endale vajalikku. Parandame andmebaasi, redigeerime ja täiendame kirjeid, jätkuvalt kustutame dublettkirjeid. 2011. a lõpus kingiti Kõrveküla raamatukogule E-luger, see on kataloogitud koos sisuga, Krisostomusest alla laaditud 17 vabavaralise tasuta e-raamatuga. E-luger on mõeldud tutvustamiseks teistele raamatukogudele ja kohapeal kasutamiseks. 2012. a tegid 2 töötajat 742 uut bibliokirjet + täiendasime-parandasime 800 kirjet. (2011. a tegime kahekesi 850 uut bibliokirjet + täiendasime-parandasime 699 kirjet). Uusi kirjeid 108 vähem, redigeerisime e. parandamise-täiendasime 101 kirjet rohkem kui 2011. a. 2013. a ootavad kataloogimist Lähte Ühisraamatukogu võõrkeelsed raamatud. Uus Urram e.u3 Testisime palju töötunde, ka kodus, sest tööl ei olnud aega. Programm ei ole valmis, kuna sisaldab vigu, sellega ei ole võimalik tööd teha. Kodulugu Bibliografeerisime retrospektiivselt koduloolisi kirjeid koduloo kartoteegist kataloogikaartidelt. Kokku 1201 kirjet: www.kodulugu.ee Tegime seda Kultuuriministeeriumist saadud projektipõhise toetuse abil töövälisel ajal. Meil on oskused, õpetame külakogudele, koolitame. MARC-formaat on maaraamatukogude töötajatele tundmatu. Koduloo töötaja keskkond ebamugav, kohmakas ja aeglane, ei abista töötajat sisestamisel. Normikirjeid ei ole. Urrami andmebaasis on ikka palju vigu, vaatamata pidevale parandamisele ei jää vigu ega topeltkirjeid vähemaks, sest jälle konverteeritakse mõni kirjete kogum Urrami keskserveri andmebaasi puudulike, vigaste ja dublettidena, sest Urramiga liituvad uued raamatukogud, kellel on erinevad arusaamad raamatukogundusest ja statistikast, töötajate tase ja oskused ning soovid-nõudmised on väga erinevad. Suures ühises andmebaasis peaksid toimima kõikidele ühtsed reeglid ja kokkulepped ning järelevalve. Loodetavasti olukord paraneb, selleks on loodud Urrami töörühm ja Urrami kasutajate foorum.
2.3 Arendustegevus infotehnoloogia valdkonnas Riigivara tasuta võõrandamine käigus said 16 Tartumaa raamatukogutöötajat sülearvutid, neist 2 keskraamatukogutöötajat. Tartu Linnaraamatukogu poolt annetatud kasutatud arvutikomplekti said Järvselja, Vara, Kallaste, Ulila, Äksi ja Kõrveküla. Kultuuriministeeriumist sai Kõrveküla raamatukogu AIP-i arvutitele 3 kasutatud kuvarit. Kasutajate käsutuses on 88 arvutit, kokku 156 arvutitöökohta. E-lugerid on Alatskivi, Kõrveküla ja Rannu raamatukogudel. Kambja raamatukogus osteti AIP-i administraatorile uus tööarvuti. Rannu raamatukogus uuendati juhataja tööarvuti, lugemissaalis on võimalik vaadata televiisorit ja eesti filmivaramut DVD- mängija abil. Rõngu raamatukogu sai 5 uut kuvarit ja ühe arvutikomplekti. Kontorikombainid osteti Laevas, Lohkvas ja Ülenurmes. Wifi levikuala 2012.aastal ei laienenud. 5 2.4 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud Elva linna volikogu poolt kinnitati uus raamatukogu põhimäärus - Elva Linnavolikogu määrus nr. 8/30.04.2012 ja raamatukogu kasutamise eeskiri - Elva Linnavolikogu määrus nr. 9 /30.04.2012, moodustati 3- liikmeline raamatukogu nõukogu - Elva linnavalitsuse korraldus 29.05.2012 nr 438 ja muudeti linnaraamatukogu poolt pakutavate teenuste hindu - Elva Linnavalitsuse korraldus 20.11.2012 nr 438 Kallaste linna volikogu moodustas raamatukogule 3- liikmelise nõukogu. Haaslava vallavalitsus uuendas ja kinnitas 20.02.2012 Roiu Raamatukogu avaliku internetipunkti kasutamise eeskirja. Rõngu valla volikogu kinnitas Rõngu raamatukogu põhimääruse ja kasutamise eeskirjad 19.04 2012. Uutes valdade arengukavades on nimetatud raamatukogude eksisteerimist valla tugevaks küljeks, näiteks Kambja valla arengukava aastateks 2007-2016 näeb ette olemasolevate vallaasutuste (sh raamatukogude) säilitamist, mitmekülgse kultuuriliste vaba aja veetmise võimaluste loomist, kultuurialase suhtluse arendamist ja toetamist, loomeinimeste tutvustamist, väärtustamist ja tunnustamist jm. Kõigisse Kambja valla arengukava täitmise tegevuskavadesse, sh viimati kinnitatusse (2013-2016) ja valla eelarvestrateegiasse aastateks 2013-2016 on sisse kirjutatud Kuuste kooli (sh raamatukogu) remont, hoone osaline soojustamine ja akende vahetus. Laeva valla arengukavas 2012-2025 on öeldud, et arvestades raamatukogu kasvavate vajadustega on perspektiivne avaramate ruumide leidmine. Nõo vald kaasas ka raamatukogud 2013 2016 aasta arengukava arutellu. Raamatukogude juhatajad said mõtteid avaldada vaba aja ja kogukonna töögrupi koosseisus. 2012.a. võeti vastu Nõo valla arengukava - 2037. Lähtutakse sellest, et raamatukogudest kujuneksid kaasaegsed õpi- ja vaba aja keskused. Meeksi valla tegevuskavas 2013-2017 on Meeksi raamatukogu renoveerimine ja kolimine Mehikoorma Põhikooli ruumidesse, samuti kirjanik Vaino Vahingu mälestusnurga sisseseadmine raamatukogus. Meerapalu külal on arengukava aastateks 2010-2015, milles raamatukogu on ära märgitud kui ainus küla asutus ja avaliku internetipunkti olemasolu. Ülenurme valla arengukavas 2012-2017 on ülevaade Tõrvandi raamatukogust ja planeeritud tegevusena on kirjas tööarvutite välja vahetamine. Puhja valla arengueesmärkideks aastaks 2021 on - kaasaegsed ja inforikkad raamatukogud on kujunenud vabaaja- ja infokeskusteks. Ulila raamatukogu tulevik lahendada koos Ulila Keskuse arenguga.
6 -Ulila Keskuse (Ulila vana koolihoone) baasil arendada välja kogukonna keskus. Võnnu valla arengukavas aastateks 2012-2022 kajastab raamatukogude hetkeolukorda, samuti Võnnu raamatukogu vajadust ruumide laiendamiseks. Raamatukogu arendamine on ära toodud ka Mäksa valla arengukavas aastateks 2010-2026 arengueesmärk 10: Melliste ja Võõpste raamatukogud on kaasaegsete ruumide ja võimalustega raamatukogu- ja infoteenuste pakkujad. Võõpste kandi (Võõpste, Aruaia, Mäksa, Kastre, Kaarlimõisa külade) arengukavas aastateks 2012-2025 on ühe arengueesmärgina kirjas: kogukonnatunde süvendamiseks vajame raamatukogu, ning jätkame traditsioonilist ühistegevust, korraldades erinevaid üritusi ja koolitusi. Vara valla arengukavas planeeritakse Välgi raamatukogule uute ruumide ehitamist külamaja juurde. 2013.aastal on kavas Vara raamatukogu uute ruumide avamine Vara Põhikoolis. 2.5 Töö koordineerimine ja koostöösuhted Melliste raamatukogu võõrustas sõprusvalla Kannonkoski külalisi. Head koostöösuhted on Kultuuriministeeriumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Põhjamaade Nõukogu, Tartu Maavalitsuse ja Tartumaa omavalitsustega. Aruandeaastal kohtusid Tartu- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjad ühisel koolituspäeval, mille teemaks oli tartu murre ja kodulootöö. Kõrveküla raamatukogu direktor koordineerib kooliraamatukogude sektsiooni tööd ja alati on meie raamatukogu koolituspäevadele oodatud ka koolide raamatukogude töötajad. Traditsioonilistel kevadistel koolitusreisidel tutvutakse külastatava maakonna raamatukogudega, sellel aastal külastasime Jõgevamaa Mustvee linna ja gümnaasiumi raamatukogu ja Saare külaraamatukogu. Raamatukogud teevad koostööd kohalike seltside, koolide, lasteaedade, kultuurimajade, koguduste ja muude asutustega. Hea koostöö on raamatukogudel ka Soome Instituudiga, vahetatakse rändnäitusi. Keskraamatukogu vahendab kohapeal koostatud näitusi ja rändnäitusi erinevatesse maakonna raamatukogudesse. 3. Eelarve kasutamine 3.1. Eelarve alljärgneva tabeli alusel. Põhieelarve Seisuga 31.12.11. Seisuga 31.12.12 Muutus % % eelarvest Eelarve kokku 982,838 929,66-5,42% XXX sh keskraamatukogus 61,659 57,607-6,09 XXX Personalikulu 521,563 524,939 + 0,65 56,47 sh keskraamatukogus 41,037 41,259 + 0,54 71,62 Komplekteerimiskulu 218,509 213,982-2,07 23,02 sh OV-lt 120,813 123,608 +2,27 XXX sh riigilt 79,457 80,308 +1,06 XXX sh keskraamatukogu 12,157 7,345-39,59 12,75 sh OV-lt 2,442 2,883 +15,3 XXX sh riigilt 3,600 3,785 + 4,89 XXX Infotehnoloogiakulud 21,119 18,836-10,81 2,03 sh keskraamatukogu 0,402 0,798 + 49,64 1,39 Tulu projektidest, 93,509 15,413-83,52 1,66 annetustest sh keskraamatukogu 7,117 0,977-86,27 1,7
Eelarve tulud kokku 929,66 tuhat, - 53,92 eelmise aastaga võrreldes Tööjõukulud kokku 524,94, +3,38 tuhat Komplekteerimiskulud 213,98, - 4,53 tuhat Keskmine komplekteerimiskulu elaniku kohta 4,2 Investeeringud 30,52 tuhat, - 47,61 tuhat Tulu projektidest, annetustest 15,41, 78,1 7 Kululiikide võrdlus 1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 Jooksevkulud Investeeringud Tööjõukulud Komplekteerimi skulud Koolituskulud 2010 860,29 13,04 507,59 205,16 1,14 2011 904,71 78,13 521,56 218,51 1,6 2012 898,39 30,516 524,939 213,982 0,9 Eelarve tulud 2010-2012 900 800 700 600 500 400 Riik Omavalitsus Muud allikad 300 200 100 0 2010 2011 2012 Eelarve tulude kokku ja muudest allikatest suur vähenemine seoses sellega, et eelmisel aastal toimus Meerapalu ja Võõpste Raamatukogu katuste ja Laeva raamatukogu kodulootoa ehitus, sellel aastal suuremahulisi projekte ei olnud. 4. Raamatukogu haldusjuhtimine 4.1 Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht Uued ruumid Lähte Ühisgümnaasiumi tööõpetuse majas sai Tartu valla Lähte Ühisraamatukogu. Rannu raamatukogu lugemissaalis vahetati aknad rahvamaja renoveerimise käigus, järgnevalt on vajadus värskendusremondiks ja valgustuse parandamiseks. Meeksi vald remontis projektitoetustest Meeksi raamatukogu ruumid, kuigi valla arengukavas on raamatukogu üleviimine korterelamust Mehikoorma Põhikooli ruumidesse.
8 Tõrvandi raamatukogul uuendati välisfassaadi. Vedu raamatukogul vahetati välja gaasikatel, sellega seoses vajadus sanitaarruumide remondiks. Võnnu raamatukogus toimus sanitaarruumide remont, järgnevalt vajadus vahetada välja raamatukogu välisuks. Vajadus remondiks Meerapalu, Nõgiaru, Piirissaare, Varnja, Tammistu, Ulila ja Välgi raamatukogudel. Suurem enamus raamatukoguruume Tartumaal on kenad ja vastavad lugejate teenindamise nõuetele. 5. Personali juhtimine ja areng 5.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2012 Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Raamatukoguhoidjate arv, kes osalesid täienduskoolitusel Alatskivi 12 75 4 0 Elva 2 20 5 96 Ilmatsalu 1 8 1 0 Järvselja 1 8 1 0 Kallaste 1 12 2 0 Kambja 3 38 2 16 Kolkja 1 8 1 0 Konguta 1 8 1 0 Koosa 6 36 1 0 Kuuste 3 36 1 0 Külitse 1 8 1 26 Laeva 1 8 1 10 Luunja vallark. 2 16 3 0 Lähte 2 10 2 128 Meeksi 1 8 1 20 Meerapalu 7 8 1 20 Melliste 1 12 1 25 Nina 1 8 1 0 Nõgiaru 1 8 1 0 Nõo 1 8 1 0 Piirissaare 0 0 0 0 Puhja 4 98 2 64 Rannu (Sangla) 3 41 2 65 Roiu 1 8 1 0 Teedla 3 20 1 0 Rõngu 2 20 1 0 Koruste 0 0 0 0 Tammistu 0 0 0 0 Tõrvandi 1 8 1 0 Ulila 3 39 1 118 Uula 2 14 1 0 Vara 1 8 1 0 Varnja 0 0 0 0 Vedu 3 24 1 64 Võnnu 1 8 2 0 Võõpste 1 12 1 100 Välgi 1 8 1 0 Äksi 1 8 1 0 Ülenurme 2 15 1 47 Kõrveküla 9 96 4 173 KOKKU 87 770 54 972 Eelarve koolituseks
Mitmel raamatukogul oli koolituste eelarve suurem kui kasutati, näiteks Kambjal oli eelarve 35, kasutati 16, Külitsel 100, kasutati 26 eurot, Roiu jättis kasutamata kogu summa 128 eurot, Luunja valla kolm raamatukogu jätsid samuti kogu summa 290 eurot kasutamata kuna osalesid tasuta koolitustel. 9 Koolituse teema Korraldaja Osavõtjat e arv Elva Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal: Eesti kirjandus: nullindate luule ja proosa (Maire Liivamets) Raamatukoguhoidja kui koolitaja (Margit Jõgi) Oskuskeel. Keelenõuanne (Siiri Lauk) Raamatukogud ja autoriõigus (Karmen Linask) Eesti Rahvusraamatukogu 2 Algupärase lastekirjanduse päev/ 12.04.2012 Tartu Linnaraamatukogu 4 Loovad meetodid töötajate motiveerimisel/18.10.12 Elva LV /Elva Kk 1 Ilmatsalu Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal 1 Järvselja Kambja/ Külitse Alatskivi ja Peipsimaa looduse ja kultuuri pärl B. G. Forseliuse Selts 1 Väärtuskasvatuse ABC TÜ eetikakeskus 1 Tööturuinfo ja muutused tööturul SA Innove 1 Konguta Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal RR 1 Terviseseminar Tartu Maavalitsus 1 Koosa Kuuste Uusi metoodilisi võtteid 2. ja 3. kooliastme eesti keele ja Tartu Ülikooli eesti ja 1 kirjanduse tundides üldkeeleteaduse instituut Sinu laps vajab sind (lastepsühholoogia) OÜ Kariito Koolitus- 1 psühholoog Toivo Niiberg keskus Laeva Lohkva GIMP koolitus Tartu Kutsehariduskeskus 1 Lähte ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sügisseminar ERÜ 1 Meeksi Meerapalu Lastekirjanduse päev Tartus O.Lutsu nim. Linnark. 1 Melliste Vaimuvalgus (3 päeva) Õpiringide Selts Semud 1 Nina Nõgiaru Nõo Puhja Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal Eesti Rahvusraamatukogu 2 Esmaabiandja täiendõpe SA Tartu kiirabi 1 Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia. TÜ Viljandi Kul.akadeemia 1 Rannu
Informatsioon digitaliseerumine ja muutused raamatukogus Eesti Rahvusraamatukogu 1 Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal Eesti Rahvusraamatukogu 2 Vabavaraline kujundusprogramm GIMP Tartu Kutsehariduskeskus 1 Roiu Rõngu Eesti Rahvusraamatukogu koolitus Eesti Rahvusraamatukogu 2 Vabavaraline kujundusprogramm GIMP Tartu Kutsehariduskeskus 1 Esmaabi koolitus (2 päevane) Mediserv 1 Tõrvandi Ulila Esmaabi andja täiendõpe SA Tartu Kiirabi 1 Informatsiooni digitaliseerimine ja muutused raamatukogus Eesti Rahvusraamatukogu 1 Uula Esmaabi täiendõpe Kaasik Koolitus OÜ 1 Vara Vedu Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal Eesti Rahvusraamatukogu Maaraamatukoguhoidjate laager ERÜ 1 Võnnu-Lääniste Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal Eesti Rahvusraamatukogu 2 Algupärase lastekirjanduse päev Tartu O.Lutsu nim.linnark. 1 Võõpste Autokooli lõppastme koolitus OÜ SELGE 1 Välgi Äksi Ülenurme Mis on väärtkirjandus? Kirjandusaasta 2011, Friedebert Eesti Rahvusraamatukogu 1 Tuglase aeg ja loomingulugu Kõrveküla Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartumaal Eesti Rahvusraamatukogu 4 Täiskasvanud õpetaja meistrikursus Eesti Rahvusraamatukogu 1 Kuidas koguda annetusi? Poliitikauuringute keskus 1 10 Praxis Raamatukoguhoidja põhiväärtused eetikakoodeksis Tartu Ülikool 1 Informatsiooni digitaliseerumine ja muutused raamatukogus Eesti Rahvusraamatukogu 1 Komplekteerijate õppepäevad 2 x ERÜ 1 Peamiseks põhjuseks koolitustel mitteosalemiseks on summade vähesus ja asendustöötajate palkamise võimaluse puudumine. Koolitusteemadena, mida soovitakse, toovad raamatukogutöötajad oma aruannetes välja kirjandusloengud, kohtumised autoritega, uuendatud seadusandlusega tutvumise vajaduse, kiirlugemise õpetuse. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised (ettekanded, loengud, koolitused) 1. Ettekanne ERÜ kooliraamatukogude suveseminaril uut tüüpi raamatukogust Heili Tali 2. Ettekanded Urrami töörühma koosolekutel ja maakondlikel koolituspäevadel- Merle Aas
11 3. Ettekanne Tartumaa raamatukogutöötajate koolitusüritustest 2011-2012 Tartu Maavalitsuse sektsioonijuhtide õppepäeval ja maakondlikel koolituspäevadel Hele Ellermaa 5.2 Maakonnaraamatukogu osa koolituse korraldamisel. Maakonnaraamatukogu poolt korraldati 7 koolituspäeva, lisaks oldi abiks 2 seminari korraldamisel. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni ja Alatskivi raamatukoguga koostöös korraldas meie raamatukogu XII maaraamatkoguhoidja päeva Alatskivi lossis, kus osales kokku 132 raamatukoguhoidjat üle Eesti, Tartumaalt osalejaid 16. Koolituspäevade teemad ja toimumisajad: 8.02.12 Ekskurss minevikku vaatega tulevikku Elle Tarik, arutelu teavikute komplekteerimisest ja kohtumine Asta Trummeli ja Meeli Veskusega Kultuuriministeeriumist. Osalejaid 36 7.03.12 Eesti Rahvusraamatukogu koolituspäev Tartu linna ja maakonna raamatukogutöötajatele. Osalejaid 47 -nullindate proosa ja luule eesti kirjanduses - Maire Liivamets -raamatukoguhoidja kui koolitaja - Margit Jõgi -oskuskeel, keelenõuanne - Siiri Lauk -raamatukogud ja autoriõigus - Karmen Linask 18.04.12 Terviseseminar koostöös Tartu Maavalitsusega programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011. Osalejaid 25 16.05.12 Koolitussõit Jõgevamaale Oskar Lutsu ja Kalevipoja radadele, osalejaid 43. 12.09.12 Tartu murde ajalugu ja tänapäev Tartu laulupeomuuseumis, ettekanded prof. Karl Pajusalult ja Sulev Ivalt Tartu Ülikoolist, kodulooliste artiklite bibliografeerimisest rääkis Külli Ots. Osalejaid Tartumaa raamatukogudest 38, Põlvamaa raamatukogudest 8. 19.-21.09.12. Kolm piirkondlikku koolituspäeva (Elvas, Ülenurmes, Kõrvekülas) URRAM 3 tundmaõppimiseks, kokku osalejaid 52. 12.11.12 koostöös Põhjamaade Nõukogu, Tartu linnaraamatukogu ja Kõrveküla raamatukoguga osales 13 raamatukogutöötajat Põhjamaade raamatukogunädala Mitmekesine Põhjala avaüritusel Tartus, lektorid Eha Vain, Kärt Hellermaa 12.12.12 aastalõpu koolituspäev koostöös Konguta raamatukogu ja vallaga, tutvuti Konguta valla kultuuri ja ajalooga, raamatukogu ja kooliga. Osalejaid 52. 5.3 Erialahariduse omandamine Kambja Raamatukogu direktor õpib magistriõppe tasemel sotsiaaltööd Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis. Kutseeksami kursuse TÜ Viljandi kultuuriakadeemias läbis Ludmilla Jääger Puhja raamatukogust. Raamatukoguhoidja III astme kutsetunnistuse said Ludmilla Jääger, Margit Paap, Helle Voore ja Eva Viira. 5.4 Töötajate tunnustamine ERÜ: Tartumaa parima maaraamatukoguhoidja nominent Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannu raamatukogust. Kultuuriministri tänukirjad: Ene Runtel- Järvselja raamatukogu, Kiriakija Ratmanova- Kolkja raamatukogu, Aasa Sulg- Melliste raamatukogu, Laine Meos- Rõngu raamatukogu, Viive Vink- Rannu raamatukogu. Tartu maavanema tänuavaldused: Anita Priks, Karin Evik, Urve Soovere, Viive Vink Kultuurkapitali tänukiri ja preemia Heli Nemvalts, Virve Tamm, Eve Toots, Helle Voore Kohalike omavalitsuste tänukirjad: Maret Lukken Tähtvere vallalt seoses Ilmatsalu
12 raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisega; Ene Runtel Meeksi vallalt; Anna Krivoglazova - Kallaste linnapea tänukiri; Tiina Arike- Mäksa vallalt tiitel Aasta Tegija; Liidia Afanasjeva- Vara vallalt õpiringi tegevuse korraldamise eest; Anita Priks Tartu vallalt seoses koristustalgute Teeme ära! korraldamisega Teiste asutuste tänukirjad Ene Runtel SA Järvselja õppe- ja katsemetskonnalt; Aasa Sulg- Melliste Algkool-Lasteaialt; Helle Voore - Nõo Põhikoolilt. Eesti Lastekirjanduse Keskus tänas oma tänukirjaga kõiki raamatukogusid, kes andsid oma panuse XI Nukitsa konkursi õnnestumisse. Statistikaamet saatis tänukirja kõigile raamatukogudele nende suure panuse eest 2011.a. rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel. 6. Kogud Kõrveküla raamatukogu kaudu komplekteeritakse raamatuid 47 raamatukogule, raamatukogus töötab 2 komplekteerijat. Elva linnaraamatukogu komplekteerib teavikuid riigi ja omavalitsuse eraldatud toetuse ulatuses ise. Ostetud teavikute osas peeti rahalist arvestust ning esitati aruandeid kasutatud raha kohta kehtestatud korra kohaselt. Kõik tellitud teavikud said jaotatud, töödeldud ja dokumenteeritud saatelehed vormistatud, arved esitatud ja makstud. Seoses Lähte Ühisgümnaasiumi raamatukogu ühendamisega Lähte raamatukoguga liideti raamatufondid. Teavikute ostmiseks riigilt 80 308.- (48,6%) Kohalikelt omavalitsustelt 85 067.- (51,4%) Kokku 165 375.- Riigi 50% toetuse kasutamine: maakonna keskmine 61%, sellest raamatutele 87,5% ja kultuuriperioodikale 11,5%. Parimad näitajad on kõige väiksematel ja vaesematel, neil kulus kogu riigiraha 100% või rohkemgi (Meeksi vald), venekeelsetel raamatukogudel % kehvem, sest lihtsalt ei ole neile midagi pakkuda. Teavikute komplekteerimiseks eraldatud summad: Aasta Riigilt % KOV-lt % Kokku 2009 1222900 EEK 78 158 42,9 % 1626100 EEK 103 927 57,1 % 2849000 EEK 182 085 2010 1237400 EEK 79 085 50,1% 1233300 EEK 78 822 49,9% 2470700 EEK 157 907 2011 79 457 49,0% 82 812 51,0% 162 269 2012 80 308 48,6% 85 067 51,4% 165 375 Võrdlus 2011/2012 + 851 + 1% + 2 255 + 2,7 % + 3 106 120000 100000 80000 60000 40000 Riik OV 20000 0 2009 2010 2011 2012 Riigi poolt teavikute ostmiseks eraldatud rahale lisasid omavalitsused ligikaudu sama summa - maakonna peale keskmiselt, ent omavalitsuste lõikes oli suuri erinevusi. On
13 põhjust muretseda, et kui riigi osa teavikute toetuse osas peaks vähenema, siis raamatukogude olukord muutub väga raskeks. Mõned vallad leidsid aasta lõpus võimaluse eraldada lisaraha teavikute soetamiseks. Samas on olnud aastaid, kui kohalik omavalitsus taganeb aasta alguses sõlmitud lepingust ja hoopis kärbitakse raamaturaha. 2012. aastal oli pisut parem kui 2011.a. Vähemalt sama palju, kui riik eraldas, toetasid teavikute ostu oma raamatukogudesse Alatskivi, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Piirissaare, Vara vald ja Elva linn. Drastiliselt palju vähem eraldasid raha teavikute ostuks Konguta, Tartu, Tähtvere vald ja Kallaste linn suutsid igale riigi eraldatud 1 eurole lisada pool või isegi vähem. Siit järeldub, et raamatukogud on raskes olukorras, ei saa täita oma peamist ülesannet ei saa rahuldada oma lugejate ehk riigi kodanike soove ja vajadusi kirjanduse ja kultuuri kättesaadavaks tegemisel. 14000 12000 10000 8000 Teavikute ostuks raha OV lõikes 6000 4000 2000 Riik OV 0 Alatskivi Haaslava Kambja Konguta Laeva Luunja Meeksi Mäksa Nõo Peipsiääre Piirissaare Puhja Rannu Rõngu Tartu Tähtvere Vara Võnnu Ülenurme Elva linn Kallaste linn Teavikuid lisandus raamatukogude fondidesse 20024 eksemplari raamatuid ja auviseid ning elektroonilisi teavikud ja ka muid, nt. lauamänge, millest oli annetusi 2231 ja oste 17793. Perioodikat ei ole siinkohal arvesse võetud. Annetuste osakaal kogu juurdetulekus oli 11%. 11% Ostud Annetused 89% Teavikuid saime osta 1378 eksemplari vähem kui eelmisel, 2011. aastal, ka annetusi oli pisut vähem -312. Kogu juurdetulek oli väiksem 1690 eksemplari võrra nii ostud kui annetused. Kõige rohkem annetusi saime Hoiuraamatukogust, aga ka eraisikutelt. Eraisikute annetused on enamasti ilukirjandus, omaostetud tarbekirjandust ei annetata. Teavikute juurdetulek (eksemplarid) Aasta Maakonnaraamatukogu Linnaraamatukogud (Elva+Kallaste) Külaraamatukogud Kokku 2011 775 3 460 17 479 21 714 2012 705 3 243 16 076 20 024 Võrdlus 2011/2012-70 - 217-1 403-1 690
14 Ostude vähenemisel on 2 põhjust: esiteks see, et ostsime riigi toetuse teavikute raha eest kultuuriperioodikat 4448.-, aga perioodika eksemplare e. aastakäike statistiliselt juurdetuleku alla ei loetud ja teiseks on muidugi raamatute hinnad tõusnud. Kui 2011. aastal oli meie ostetud raamatu keskmine hind 8,46, siis 2012. aastal 9,04. Hinnatõus 7 %, kuigi endiselt ostsime väga palju raamatuid soodushinnaga. Eksemplaride juurdetulek Tartumaal 25000 20000 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 Perioodikast, eriti kultuuriperioodikast. Perioodikat tellitud ehk ostetud 1005 eksemplari-aastakäiku + 71 eksemplari või osa aastakäigust annetusena = kokku 1076. Kogu perioodikast 27% ehk 292 eksemplari oli kultuuriperioodika, summas 4448.-. 2012. a oli Tartumaal raamatukogudes kultuuriperioodikat (eksemplare): Akadeemia 20 Keel ja Kirjandus 16 Looming 27 Loomingu Raamatukogu 25 Õpetajate Leht 10 Sirp 27 Täheke 29 Teater. Muusika. Kino 16 Vikerkaar 20 Hea Laps 24 KesKus 4 Kunst.ee 10 Muusika 10 Tuna 10 Värske Rõhk 23 Raamatukogu 21 Вышгород 1 Mõned raamatukogud ei kasutanud kultuuriperioodika tellimiseks riigi poolt eraldatud raha ja tellisid ka kultuuriväljaanded OV eraldatud perioodika rahast. Perioodika tellimine keskkogu kaudu lisab töömahtu ja pinget, et suhteliselt lühikese tellimisperioodi jooksul 2 korda aastas saaksid kõik väljaanded tellitud ja arved makstud nii, et numbreid vahelt puudu ei jääks ega ka topelt ei saaks. Auvised: Lisaks raamatutele ostsime ja annetati kokku 351 eksemplari auviseid 2114 euro väärtuses, Elva linnaraamatukogus neist 137 eksemplari (rohkem kui 1/3), teistes maakonna raamatukogudes 214, kusjuures varasematel aastatel (2008-2011) komplekteerisime auviseid igal aastal pisut üle 100 eksemplari maakonna peale. Auviste hulga suurenemine peaaegu kolmekordseks võrreldes eelmise aastaga tulenes Eesti film 100 aastapäeva puhul ilmunud Eesti filmiklassika sarja filmide ostmisest, mida raamatukogud soetasid hea meelega, sest neil oli ka laenutusluba. Eesti
15 filmiklassika filmid DVD-del olid hinnalt soodsad, nende soetamine ei käinud üle jõu ka väikestele raamatukogudele. 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Auviste juurdetulek raamatukogudes 351 211 144 116 102 108 76 2008 2009 2010 2011 2012 Juurdetulek Ostetud Ka annetatud auviseid oli koguni 7 korda rohkem kui näiteks 2011.a. Elektroonilisi teavikuid lisandus 2 eksemplari annetusena. Uusi nimetusi lisandus 2305 ehk 522 nimetust vähem Uued nimetused: Aasta Koguarv Raamatud Eesti keeles Vene keeles Muu võõrk Ilu- ja lastekirj. 2009 3094 3029 (98%) 2144 (71%) 863 (27%) 49 (2%) 1673 (55%) 2010 3242 3181 (98%) 2008 (62%) 1100 (34%) 75 (2%) 2574 (79%) 2011 2827 2698 (95%) 1893 (67%) 913 (32%) 9 (0%) 2030 (72%) 2012 2305 2772 (96%) 1799 (62%) 944 (33%) 29 (1%) 1628 (56%) = 2772 raamatuid + auviseid 92 (3%) + elektroonilisi teavikuid 2 Tartumaa raamatukogudele koostasime ise nimekirju ja pakkusime uuemaid eesti kirjanduse tõlkeid, ostsime 34 nimetust 2011-2012. aastal ilmunud tõlketeoseid. Muid võõrkeelseid, peamiselt ingliskeelseid raamatuid ostsime Allecto ja Krisostomuse sooduspakkumistelt. Eestikeelsete raamatute komplekteerimisel on suurimad partnerid: Rahva Raamat, Varrak, Bestkaup, Apollo, TEA Kirjastus, Petrone Print. Kõik tarnijad toovad teavikud Kõrvekülla kohale, kõik teevad ka raamatukogudele lisaallahindlust 2-5%. Peame oluliseks toetada tellimistega Tartumaa kohalikke kirjastusi ja väikeettevõtjaid nagu Ilmamaa, Petrone Print, Atlex, Elmatar ja väikekirjastajad nagu E. Vaino, V. Osila jt. nende väljaanded tellime otse. Üldiselt valime soodsaima hinnaga pakkumised, aga et meil oma transport puudub, siis eelistame neid tarnijaid, kes ise kauba kohale toovad või saatmiskulud enda kanda võtavad. Ostud tarnijatelt: Rahva Raamat Varrak Bestkaup Apollo Petrone Print TEA Kirjastus Venekeelsed Ilmamaa Perioodika Muud
16 Aina rohkem raamatuid oleme sunnitud ostma odavmüükidelt, soodsa hinnaga. Tööd on rohkem, kui raha vähem ja peab valima, sest kiirem ja mugavam on tellida uusi raamatuid hulgi, kui otsida-tellida üksikuid eksemplare sooduspakkumistelt, kus laojäägid võivad ka läbi müüdud olla. Infot sooduspakkumiste kohta otsime kirjastuste pakkumistelt, kodulehtedelt, reklaamidest, meediast. Koostame ise sooduspakkumiste nimekirju. Rahva Raamatu e-tellimise keskkond on meie raamatukogude poolt hästi vastu võetud: 41 raamatukogul on hulgiveebis oma konto ja raamatukogutöötajad otsustavad-valivad-tellivad oma raamatud ise, näevad oma tellimuse maksumust ja saavad raha paremini planeerida. Üks kord nädalas edastame koondtellimuse ja Rahva Raamat toob oma transpordiga selle kohale ka üks kord nädalas - neljapäeviti. Raamatukoguhoidjad tunnevad oma lugejaid ja teavad nende soove ja vajadusi. Tellitakse seda, mida hädasti vaja ja milleks jätkub raha. Eelistatud on eesti autorite teosed nii lastele kui täiskasvanutele, noorsookirjandus, siis teabe- ja tarbekirjandus, võimalusel arvestatakse õppijate vajadusi. Kurb, kui rahapuudusel tuleb valida mitte parim teatmeteose väljaanne, vaid odavaim, ja samas seisavad riiulitel elitaarne kultuuriperioodika spetsialistidele ja ekspertide hinnatud, ent lugejatele vähest või leiget huvi pakkuvad täishinnaga ostetud kallid raamatud. Kõrveküla raamatukogus toimub raamatukogunduslik töötlemine. Raamatutesse kirjutame hinna ja soovitusliku kohaviida ning jaotame ja arveldame. Ka 2012.a tehti fondides puhastust, kustutati aegunud ja lagunenud raamatud. Inventuuri tegid Puhja, Rannu, Kureküla ja Sangla raamatukogud, seal kustutatud rohkem raamatuid. Teavikute kustutamine Aasta Maakonnaraamatukogu Linnaraamatukogud Maaraamatukogud Kokku 2009 338 19401 15568 35307 2010 780 813 11914 13507 2011 547 1068 12070 13685 2012 413 460 11529 12402 Võrdlus -134-608 -541-1283 Inventuuride tegemine on lihtsam, raamatukogude vahel jagatakse kogemusi ja arvutiabi. Paljudes suuremates raamatukogudes on inventuurid läbi viidud, suuri kustutamisi enam ei tule. Raamatupakid valmivad 3-4 nädala tagant, sest sagedamini ei suuda omavalitsused kindlustada raamatupakkide transporti. Et keskraamatukogul ei ole oma transporti, siis raamatupakkide transport toimub omavalitsuste vahenditega. 2500 2000 1500 1000 500 0 Uusi nimetusi keelte järgi 2009 2010 2011 2012 Eesti keeles Vene keeles Võõrkeeles
17 Vene keeles lugejate hulk väheneb, seetõttu ka venekeelseid raamatuid ostetakse vähem. Palju venekeelseid raamatuid ringleb RVL-ina. 2012.a ostsime venekeelseid raamatuid lisaks Lomelius ele, Sinonim ile ja A. Golyakov ile ka Rahva Raamatust, aga sealne tellimiskeskkond ei toeta kirillitsat, tellimine keeruline. Venekeelsete raamatute tellimine käib meil ikka nimekirjade alusel, raamatuid nägemata, aga paremat lahendust ei oska leida. Rahva Raamatu tellimisnimekirjades on hinnad küll oluliselt soodsamad, aga kõik tellitud raamatud ei jõua meile kohale. Venemaalt toodud raamatud on oluliselt odavamad, kuid hinnavahe väheneb. Hea on, et 2012.a ilmus uuemat eesti kirjandust vene keelde tõlgituna rohkem, märgata on Kultuurkapitali toetatud ja KPD Kirjastuse ilmunud tõlkeid. 7. Raamatukoguteenused Kasutajate küsitlused Laeva raamatukogu küsitles lugejaid e-raamatu kasutuselevõtu teemal ja ei leidnud ühtegi lugejat, kes oleks sellest vaimustuses olnud. Küsitleti 193 täiskasvanud lugejat, nendest 98 % ütlesid, et ei hakka neid kasutama, 2% vastasid, et ei tea, see on näha siis, kui see aeg kätte jõuab. Lugejad avaldasid arvamust, et otsustajad peaksid end asetama lihtkasutaja rolli ja siis tegema kogu süsteemi muutvaid otsuseid. Luunja raamatukogu viis läbi uuringu lugejate perioodika laenutamise ootuste osas, mille tulemusena muudeti päevalehtede kohalkasutuse korda. 7.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Kõigis maakonna raamatukogudes tegutseb AIP, kuid nagu kirjutatakse aruannetes, selle tähendus ja vajalikkus väheneb järjepidevalt, erilisena sellel aastal leidis AIP kasutamist rahvaloendusel osalemiseks ja huvituti ka avanenud elektrituru võimalustest. Avaliku teabe otsimist toimub harva. Paljude raamatukogude kasutajaarvutite nii riist- kui tarkvara on vananenud, see on ka põhjus, miks noored neid kasutada ei taha. Raamatukogudes on paberkandjatel kohalike omavalitsuste ja volikogude otsused, määrused, arengukavad, üldplaneeringud, kohalikud valdade ja linnade infolehed. 7.2 Raamatukogu kasutamine Raamatukogu Lug-d 2011 Lug-d 2012 Muutu s (+- ) Linna/m aakonna rmtk Külast-d 2011 Külast-d 2012 Muut us (+-) Laenutd 2011 Laenut-d 2012 Muutu s (+-) 16296 16538 +242 271782 264394-7388 504673 514705 +10032 Sh keskk 660 672 +12 18410 18383-27 22955 21033-1922
18 Tartumaa raamatukogude kasutajad 2003-2012 16800 16600 16400 16200 16000 15800 15600 15400 2003 2005 2007 2009 2011 Kasutajad Suurimate laenutuste arvuga raamatukogud: Elva Linnaraamatukogu 73339 Lohkva raamatukogu 29182 Luunja raamatukogu 24184 Tõrvandi raamatukogu 19766 Kambja raamatukogu 18624 Koju laenutati Urrami programmi vahendusel 468309 teavikut, lisaks lugejakaartidelt 19291 teavikut. Elektroonilist raamatulaenutusteenust ei osuta Nina, Kokora, Tammistu, Lääniste, Kolkja, Varnja, Piirissaare. Kolkja ja Varnja raamatukogudel on Urram ostetud, kui kuna on tegemist venekeelse fondiga, siis tekitab töötajatele suuri raskusi raamatufondi vanema osa lisamine. Nina, Kokora, Lääniste ja Piirissaare raamatukogud töötavad osalise tööajaga, vaid kaks päeva nädalas ja omavalitsused ei pea vajalikuks programmi osta. Laenutuste TOP 10 1..Kersna, V. 7x7-569 2.Tohvri, E. E- armastus - 397 3. Kull, A. Kaubamaja - 355 4. Kordemets, G. Sulev Nõmmik: Kui näeme, siis teretame! - 313 5. Paris, M. Minu Moskva : kõigi vimkade kiuste - 310 6. Tohvri, E. Naabrid - 310 7. Hvostov, A. Sillamäe passioon - 304 8. Kull, A. Haigla - 302 9. Petrone, J. Minu Eesti 2. osa, Mida sa tahad? - 288 10. Remsu, O. Supilinna poisid : mälestusromaan 280 Väga aktiivselt kasutatakse RVL, raamatute vahetamine võimaldab raamatukogudel oma lugejaile rohkem raamatuid pakkuda, kõike ei pea ise ostma. Peamiselt vahetatakse raamatuid lähimate raamatukogudega oma vallas eelkõige, aga ka maakonnas, sest paljud lugejad ei soovi maksta raamatute saatmise postikulusid. RVL raamatud keskkogust toimetatakse lugejani koos uute raamatute pakkidega.valdades toimub RVL erinevaid mooduseid kasutades, näiteks vallasiseste bussiringidega, raamatukoguhoidjate endi, pereliikmete, sotsiaaltöötajate, postiljonide või heade sõprade transpordiga. Saadud RVL tellimusi kokku 11418, neist täidetud 11388, tellitud teistelt 3145, neist saadud 3120. Koduteenindust osutavad 22 raamatukogu vastavalt võimalustele arvestades lugejate
19 erivajadusi. Väliteenindust osutav Kambja raamatukogutöötaja viib iga kuu esimesel esmaspäeval koos sotsiaaltöötaja-autojuhiga raamatuid kaugemal asuvatesse küladesse ja Aarike ja Kodijärve hooldekeskuse klientidele, kokku külastatakse seitset väliteeninduspunkti. Melliste, Võõpste ja Võnnu raamatukogudel on üks väliteeninduspunkt. 7.3 Lasteteenindus Raamatukogud arvestavad komplekteerimisel erinevas vanuses ja erinevate huvidega laste vajadustega. Tähtsaks peetakse laste raamatuhuvi tekitamisel aktuaalseid teemasid, mis on seotud uute filmide, teatrietenduste ja muude meedias tähelepanu leidnud teemadega. Koolides asuvad või piirkonnas koole omavad raamatukogud korraldavad kooliaasta alguses esimeste klasside lastele raamatukogu tutvustavaid üritusi, mis aitab kaasa laste raamatukogude kasutajaks hakkamisel, näiteks Melliste raamatukogu kingib esimesse klassi astujatele raamatu. Koostööd tehakse ka lasteaedadega, kutsutakse rühmi raamatukogudega tutvuma, loetakse raamatuid ette ja korraldatakse joonistusvõistlusi. Kõige noorematele lugejatele on mitmed raamatukogud (Tõrvandi, Lähte, Luunja, Kallaste, Melliste, Võõpste jt.) loonud eakohase sisustusega eraldi nurga, kus on võimalik mängida, joonistada, raamatuid vaadata. Tähtsamatest maakondlikest üritustest lastele korraldati Tartumaa XI lasteraamatupäev Eesti muinasjutud ja lood Alatskivi lossis ja Juhan Sütiste luulepäev Ilmatsalu Põhikoolis. Elva Linnaraamatukogu lasteosakonna koordineerimisel osalesid raamatukogude lugejad XI Nukitsa konkursil. Paljud raamatukogud osalesid Lastekirjanduse keskuse üleskutses lugeda ette Aino Perviku raamatuid. Lohkva raamatukogu tähistas Karl Eduard Söödi sünniaastapäeva, Alatskivi raamatukogu korraldas kultuuriloolise matka Peipsi nõid Laana, Kambja raamatukogu kohtumise Siiri Laidlaga ja etlusvõistluse, Kuuste raamatukogu Kalju Kanguri kirjandushommiku ja Leelo Tungla luule etlusvõistluse, Melliste raamatukogu koostas Oskar Lutsu loomingule pühendatud bingomängu, Tõrvandi raamatukogu Astrid Lindgreni 105. sünniaastapäevale pühendatud lastekarnevali Imeline maailm 2012. Raama-tukogu Lug-d 2011 Lug-d 2012 Muutus (+- ) Külastd 2011 Külast-d 2012 Muutu s (+-) Laenut-d 2011 Laenut-d 2012 Muutus (+-) Linna/maak 4741 4860 +119 95221 97298 +2077 73887 69866-4021 onna rmtk Sh keskk 283 298 +15 12571 12979 +408 7194 4765-2429 Graafikud lastest lugejate, laenutuste ja külastuste arvudega 5500 5000 4500 Lastest lugejad 4000 2003 2005 2007 2009 2011
20 120000 100000 80000 60000 40000 20000 0 Aastad 2003-2012 Laenutused Külastused Laenutuste TOP 10 1. Kass, K. Nõianeiu Nöbinina - 208 2. Väljal, S. Jussikese seitse sõpra - 177 3. Raud, E. Peep ja sõnad - 150 4. Egner, T. Sööbik ja Pisik - 149 5. Kivirähk, A. Limpa ja mereröövlid - 147 6. Pervik, A. Kunksmoor - 136 7. Keränen, M. Vana roosa maja - 125 8. Kirkegaard, O. L. Kummi-Tarzan ja teised - 125 9. Lindgren, A. Pipi Pikksukk - 123 10. Keränen, M. Varastatud oranž jalgratas - 117 7.4 Raamatukogu kultuurikeskusena Tartumaa raamatukogud korraldasid 928 raamatunäitust ja - väljapanekut +11 444 erinevat üritust -83, kus oli 12038 osalejat + 991 Üritustel Näituste Väljapanekute Ürituste osalenute Raamatukogu arv arv arv arv Alatskivi 12 25 15 412 Elva 30 27 17 464 Ilmatsalu 9 14 15 2471 Järvselja 2 4 8 242 Kallaste 9 11 8 105 Kambja 3 15 11 480 Kokora 3 1 6 132 Kolkja 3 5 14 175 Konguta 0 18 1 57 Koosa 6 10 16 800 Kõrveküla + Härma 34 47 25 803 Kuuste 2 23 7 378 Külitse 0 5 0 0 Laeva 7 6 6 132 Luke 7 11 5 0 Luunja valla rk-d 28 36 27 398 Lähte 0 20 6 99 Lääniste 0 5 2 8 Meeksi 2 27 40 92 Meerapalu 2 26 10 63 Melliste 33 6 46 1620 Nina 5 2 4 31
Nõgiaru 1 28 5 40 Nõo 16 21 8 163 Piirissaare 0 0 0 0 Puhja 15 9 7 87 Rannu valla rk-d 0 55 14 159 Roiu 10 8 5 111 Rõngu valla rk-d 4 8 13 259 Tammistu 6 10 2 105 Tõrvandi 3 7 18 324 Ulila 2 8 2 12 Uula 2 8 5 89 Vara 6 16 14 262 Varnja 3 7 8 400 Vedu 7 8 3 60 Võnnu 10 16 12 177 Võõpste 8 27 11 164 Välgi 8 28 9 256 Ülenurme 0 5 6 230 Äksi 7 10 13 178 Maakond kokku 2012 305 623 444 12038 21 Suuremad korraldatud üritused XI Tartumaa lasteraamatupäev Alatskivil XII Maaraamatukoguhoidja päev Alatskivil Juhan Sütiste luulepäev Ilmatsalus Alatskivi raamatukogu 130. aastapäeva üritused PrimaVista Elva päev Rahvusvahelise raamatukogutöötajate jalgrattamatka kohtumised Elvas ja Ülenurmes Piirkondliku raamatuklubi Pähik üritused Ülenurmes Eesti kirjanike tuuri kohtumised Ilmatsalus ja Puhjas Tõrvandi ja Ilmatsalu raamatukogude kohvikklubide kohtumised Võõpste raamatukogu 65. aastapäeva üritus Rannu raamatukogu tervisliku eluviisi üritused Lohkva raamatukogu K. E. Söödile pühendatud üritused Taime Põllu loeng-vestlusõhtud Alatskivi, Elva, Kõrveküla, Laeva, Nõgiaru ja Nõo raamatukogudes Raamatukogud korraldasid kohtumisi kirjanike Jürgen Rooste, Kaur Riisma, Kalju Kruusa, Sven Kivisildniku, Peeter Ernitsa, Enn Vaino, Jaan Toominga, Lehte Hainsalu, Contra, Veronika Kivisilla, Heiki Vilepi, Kadri Pettai, Kadri Kõusaare, Mart Kivastiku, Piret Bristoli, Kaur Kenderi, Olavi Ruitlase, Peeter Volkonski, Juhani Püttsepa, Siiri Laidla, Mikä Keräneni, Roy Strideri, Irje Karjuse, Eda Ahi, Anti Saare, Mae Metsa, Arne Merilai ja Mercaga. Foto-, kunsti- ja käsitöönäitusi korraldavad Kõrveküla, Elva, Vara, Koosa, Välgi, Kallaste, Alatskivi, Luunja, Lohkva, Laeva, Nõo, Rannu, Tõrvandi ja Äksi raamatukogud. Raamatukogude ruumides on toimunud volikogude istungeid, üldkoosolekuid, erinevaid infopäevi, planeeringute arutelusid, koolide õppenõukogu koosolekuid, seltside koosolekuid, õpitubasid.
7.5 Raamatukogu koolituskeskusena 22 Kasutajakoolituste arvud Raamatukogu Rühmakoolit.arv Osalejate arv Individuaalkoolit. arv Osalejate arv 2011 2012 2011 2012 2011 2012 2011 2012 Alatskivi 4 68 0 0 Elva 18 321 0 0 Ilmatsalu 3 38 4 12 Järvselja 0 0 1 1 Kallaste 4 99 40 40 Kambja 11 170 5 2 Kokora 0 0 0 0 Kolkja 0 0 0 0 Konguta 0 0 3 2 Koosa 6 67 4 4 Kõrveküla 11 169 1 1 Kuuste 28 204 3 3 Külitse 0 0 4 2 Laeva 1 8 6 6 Luke 1 22 3 3 Luunja valla 12 113 17 18 Lähte 19 371 6 4 Lääniste 0 0 2 2 Meeksi 5 29 0 0 Meerapalu 0 0 1 1 Melliste 24 180 0 0 Nina 0 0 0 0 Nõgiaru 0 0 2 2 Nõo 3 62 5 26 Piirissaare 0 0 0 0 Puhja 0 0 12 8 Rannu 5 42 7 9 Roiu 0 0 7 7 Rõngu 0 0 25 10 Tammistu 0 0 0 0 Tõrvandi 10 260 6 6 Ulila 0 0 5 5 Uula 0 0 2 2 Vara 6 110 8 8 Varnja 0 0 0 0 Vedu 0 0 5 3 Võnnu 5 70 5 5 Võõpste 0 0 6 4 Välgi 4 26 10 5 Ülenurme 4 70 2 2 Äksi 0 0 2 2 Kokku 136 184 1916 2499 252 209 317 205
23 Rühmakoolitusi 2012.a. + 48, osalejaid +583, individuaalkoolitusi -43 ja osalejaid - 112. Õpilastele korraldatakse raamatukogutunde raamatukogu kasutamise, fondi paigutuse, teatmeteoste ja elektronkataloogi kasutamisega tutvumiseks. Täiskasvanutele peamiselt ID- kaardi, internetipanga ja üldise arvuti kasutamise koolitusi, õpetati ja abistati ka rahvaloenduse, tuludeklaratsiooni täitmise, raamatukogude elektrooniliste kataloogide kasutamise ja sugupuu uurimise osas. 7.6 Raamatukoguteenuse turundus Raamatukogusid tutvustatakse kõige rohkem kohalikes omavalitsuste infolehtedes ja ka omavalitsuste ja raamatukogude kodulehtedel, blogides, facebookis, twitteris. Tartumaa raamatukogude lühiandmed ja korraldatavad koolitusüritused on kajastatud Kõrveküla raamatukogu kodulehel http://tmk.tartuvv.ee Kodulehed on kokku 7 raamatukogul: Alatskivi raamatukogu http://www.hot.ee/alatskivirmtk/ Elva Linnaraamatukogu http://raamatukogu.elva.ee/ Laeva raamatukogu http://raamatukogu.onepagefree.com/ Lohkva raamatukogu http://www.luunja.ee/lohkvark/ Tõrvandi raamatukogu koduleht www.tõrvandiraamatukogu.ee Ülenurme raamatukogu www.ylenurme.lib.ee Blogid Tartu valla raamatukogudel http://raamat.tartuvv.ee/ ja Roiu raamatukogul http://roiuraamatukogu.blogspot.com Facebooki kontod 4 raamatukogul Rannu raamatukogul facebook http://www.facebook.com/pages/rannu-raamatukogu/175465545873209?sk=info Kambja raamatukogul, Lähte Ühisraamatukogul http://www.facebook.com/lahte.uhisraamatukogu ja Ülenurme raamatukogul http://www.facebook.com/pages/%c3%9ulenurme-raamatukogu/205115416182711, Twitteri konto Alatskivi raamatukogul https://twitter.com/alatskiviraamat Vabariiklikes väljaannetes on aruandeaastal ilmunud järgnevad artiklid raamatukogude kohta: Alanud aasta soosib kultuuriajakirjandust (Tartu Postimees 5.01.2012, autor Raimu Hanson), küsitleti Kairit Alverit Lohkva raamatukogust ja Hele Ellermaad Kõrveküla raamatukogust. Lugejaeelistusi peaks uurima (Sirp 13.01.2102, autor Toivo Ärtis Kambja raamatukogust). Riiulile või lugemiseks (Eesti Naine, nr.2 2012) autor Aita Kivi), küsitleti Eve Tootsi Lähte raamatukogust ja Karin Evikut Vedu raamatukogust. Kas riik tõesti lahkub maalt (Tartu Postimees 24.03.2012, autor Vilja Kohler), kajastab Võõpste raamatukogu juhataja Tiina Arikese öeldut. Soome raamatukoguhoidja kohustuslikust kirjandusest: kas see on nõukogude ajast? (Maaleht, 4.08.2012, autor Peeter Ernits), kajastas ka Elva ja Ülenurme raamatukogude juhatajate tööd rahvusvahelise raamatukogutöötajate jalgrattasõidust osavõtjate vastuvõtmisel. Võta 50 eurot ja ava postkontor (Maaleht, 4.10.2012, autor Peeter Ernits), kajastas Roiu raamatukogu juhataja Elle Kruusi lisatööd postiteenuse osutamisel raamatukogus.
8. Bibliograafia- ja infotöö 24 8.1 Andmebaaside loomine Urrami kodulooandmebaasi http://www.kodulugu.ee täiendati Kõrveküla raamatukogu töötajate poolt aastatest 1960-2012 pärit 1201 kirjega, Elva linnaraamatukogu 43 ja Laeva raamatukogu 173 kirjet, kokku 1416 kirjet. 8.2 Infopäringud Esitati kokku 6389 infopäringut, 96 vähem kui eelmisel aastal. Õpilased küsivad materjale referaatide ja uurimustööde tegemiseks, näiteks tsunamid, päikesepursked, kultuuri ajalugu jne. Palju on küsimusi raamatute leidumuse kohta raamatukogudes, busside väljumisaegade, asutuste tööaegade kohta. 8.3 Trükised ja veebiväljaanded 2012. aastal ilmus Laeva raamatukogu juhataja Virve Tamme kogutud koduloolise materjali põhjal raamat Aegade kaja: Laeva valla ajalugu, lisaks toimetas ta ka valla infolehte. Järvselja raamatukogutöötaja Ene Runtel osales raamatu Pärandkultuur Järvseljal koostamisel. Luunja valla keskraamatukogu töötajad osalesid trükise Luunja mõis 510 koostamisel. Kambja/ Külitse raamatukogu juhataja toimetab Kambja valla ajalehte. Melliste raamatukogu juhataja koondas materjale projekti Külapass tarbeks, projekti Koduküla teeviit raames korrastas materjale ja valmistas ette taskukalendri Melliste - Tartumaa Aasta küla 2012 trükkimise. Varnja raamatukogu juhataja kogus külainimestelt seoses Varnja küla 430. aastapäevaga vanu fotosid ja koostas neist albumi. Kokkuvõte Kõik eelmisel aastal kavandatud koolitused ja suuremad üritused toimusid. Testiti raamatukoguprogrammi URRAM uut versiooni ja toimusid ka koolitused, kuid programmil on veel mitmeid vajakajäämisi ja uue versiooni kasutuselevõtt eeldab parandusettepanekute rakendamist. Toimus kodulooandmebaasi suuremahuline täiendamine Tartumaa artiklitega. Ühendati üks kooli ja rahvaraamatukogu, moodustati üks valla keskraamatukogu ja lisandus kaks haruraamatukogu. Negatiivsena tuleb märkida kahe omavalitsuse ümberkorraldusi raamatukogudes, mille tulemusel pidid töölt lahkuma erialase hariduse ja oma tööd hästi tundvad raamatukogutöötajad. 2013.aastal ootab ees URRAM-i uuele versioonile üleminek, e-lugerite ja e-raamatute laenutusvõimaluste loomine, koduloolise andmebaasi täiendajate arvukuse tõstmine, kultuuripärandi aasta ürituste korraldamine, Vara raamatukogu uute ruumide avamine. Koostajad: Merle Aas, Hele Ellermaa Direktor Allkiri /Hele Ellermaa/ 26.02.2013