Kuidas toituda tasakaalukalt Loodus on loonud tervikliku toidu. Mercedes Merimaa Delfi Noorte hääl käis Tabasalu Ühisgümnaasiumis, mille koolisöökla pälvis toidumessi Tallinn FoodFest raames tiitli "Parim koolisöökla 2012". Rääkisime koolisöökla kokk Liidia Maikinaga, kooliõpilase Kaspariga ja maitsesime ka ise head rooga. Võib ennustada, et maitsvad road valmivad tänu sellele, et kokad on oma köögis kuningad ja neil on üsna palju vabadust luua ise retsepte ja eksperimenteerida erinevate maitsetega. Loomingulisus kokkamises säilitatakse kooskõlastatult ettekirjutatud normidega. Käisime ka koolisöökla köögipoolel, kus nägime värskeid juurviljavarusid, mis pärit meie oma Eestimaa talunike põldudelt. Meil õnnestus maitsta just seda praadi, mis koolile parima koolisöökla tiitli tõi. Selleks oli hakkliharull köögiviljatäidisega koos kartuli-kõrvitsapüreega ja see tahtis lausa keele alla viia! "Veerandi jooksul ei kordu peaaegu ükski praad ega magustoit," ütles Maikina, kuid lisas, et supid võivad korduda, sest nende valik on tagasihoidlikum. Seetõttu pole muret, et lapsed kodusest koolitoidust ära tüdineksid. "Suured lapsed, kes meie koolist juba ära on läinud, ütlevad ikka, et nad igatsevad koolisööklat," ütles Liidia, kelle sõnul on köögipersonal saanud lastevanematelt kuulda ka märkusi, kuid kõiki neid on ka arvesse võetud. Tabasalu Ühisgümnaasiumis pakutakse õpilastele ka hommikuputru ja enne kojuminekut peale päevaprae veel ka pikapäevasööki, et lapsed, kes huviringidesse edasi lähevad, tühja kõhuga ei jääks. Koolikokk tunnistab, et nemad köögipersonaliga ei olekski tihanud võistlusel kandideerida, kuid nendib tagasihoidlikult, et ilmselt saatis just koolidirektor väärt kollektiivi võistlustulle, kus 12 koolisööklaga mõõtu võeti. Rääkisime ka Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilase Kaspariga, kes ütles: "Toit maitses väga hästi, võtsime isegi lisa." Kui küsida, kas Kaspar eelistab väljas lõunatamist või koolis, siis ütles noormees: "Mõlemad on head mõtted, aga koolitoit on ka ikka väga hea." Toidust endast seestpoolt. Igas taimes on põhikomponent ja kõik kõrvalained, mineraalained ja vitamiinid. Nii saab maasikast maasikas, porgandist porgand, kapsast kapsas. Loodus pole pannud teatud komplekti ehk tervikut kokku niisama. Kui taimes ei ole kõiki komponente, siis ei sarnane maasikas enam maasikaga ega kapsas kapsaga.
Kui oleme toitu liialt töödelnud ja rafineerinud, hakkab see otsima puuduvaid osi inimesest ja viima välja organismile vajalikke komponente. Näiteks kui eemaldada soolast või suhkrust enamik 36 mineraalist, jääb selliselt töödeldud toiduaineid süües organismil varsti millestki puudu. Kui kõike on parasjagu, siis on kõik korras. Kui aga toidus on liiga palju suhkrut, haput, ühekülgset valgulist või aluselist koostisainet ükskõik, mida liiga palju tekivad pikapeale seedimise probleemid. Kui toidulaual on enamik asju tasakaalust väljas, siis pole imestada, miks inimese seedimine läheb tasakaalust välja, mikrofloora on rikutud ja aju ei saa toitu, mida vajab. Mõnel inimesel õnnestub tasakaalu säilitada, paljudel aga mitte. Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine on Eestis uudsed erialad. Annely Sootsi Koolituse Tervisekool koolitab nende erialade spetsialiste alates 2008. aastast (õppekava litsents nr. 4925 HTM). Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETTA) on kehtestanud toitumisnõustajatele ning toitumisterapeutidele ametinõuded (eeskuju on võetud Inglismaa toitumisterapeutidelt). Iga kooli lõpetanu peab sooritama pädevuseksami, et saada nõustaja või terapeudi registrisse. ETTA on loodud selleks, et kindlustada toitumisnõustajate ja -terapeutide õiguslik seisund ning tagada nende töö kvaliteet Eestis. ETTA-ga saab ühineda iga toitumisteraapiast huvituv isik, teretulnud on ka toetajaliikmed. Sageli ei teata, et niisuguste häirete tegelik põhjus peitub toiduainete talumatuses ja süvendatakse neid haigusi veelgi, üritades neid ravida näiteks antibiootikumidega, kortikosteroididega, immunosupressantidega või seedekulgla kirurgiliste operatsioonidega. Kui tasakaal on rikutud ja seedimata toit sattunud mürgina verre, võib närvisüsteemis välja areneda kaks äärmust: kas hüperaktiivsus või autism. Mõlemat esineb laste seas järjest rohkem. Tasakaalu ei õnnestu säilitada, kui vaadelda toitumist üksikosade tasandil. Ei tahetagi kuulda, mida teeb valge suhkur või sool. Maainimese tarkus ütleb, et peensoolaga ei saa liha ega kala soolata. Aga inimese organismi tasakaalust välja viia võib?
Uskumatuna võib tunduda see, et toitumine abistab prüühikahäirete puhul. Meie psüühiline seisund sõltub väga palju sooletrakti seisundist. Et näha inimese hädade ja probleemide põhjusi, tuleks vaadata toitumise seost aju ja närvisüsteemiga ning rakendada elementaarset talupojatarkust. Lisaks peab hindama asju erinevate kehatasandite( vaim, hing keha) seisukohast. Toidu harjumused, meeldivus(lõhn), maitse Seedimise tulemus jõuab kogu kehasse, sealhulgas närvisüsteemini. Närvisüsteem on nagu elektrisüsteem, kus jookseb informatsioon, mitteainelised käsud ja impulsid. Ego ehk mina tasand- äraõpetatud igaühe tões ja vaimus. Meeldivate toitude nimistu tipus on makaronid, kartul ja jogurt, nimekirja lõpus maks, verivorst, keefir ja tatar, selgub eile tutvustatud Tervise Arengu Instituudi tehtud koolitoiduuuringust. Rahule võib jääda, et enamikus koolides valmistatakse toit kohapeal ja koolitoidu süsteem toimib, sest suurem osa õpilastest sööb, ütleb Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Hea näitaja on seegi, et kolmandik õpilastest söövad igapäevaselt oma portsjonist ära vähemalt pool ja on ka kindlad toidud, mis maitsevad ja mis mitte. Üks põhjusi, miks gümnaasiumiosa õpilased eelistavad koolilõunale puhvetist või poest söögipoolise ostmist, on Pitsi arvates söögivahetundide aeg: "Enamikus koolides algab söögivahetund poole ühteistkümne ja kaheteistkümne vahel, kuid on ka koole, kus lõuna on juba hommikul enne kümmet või alles kella kahe ajal päeval. Lapsel on selleks ajaks kõht nii tühi, et ta läheb poodi ja pärast seda enam koolitoitu ei taha." Mina arvan koolitoidust hästi see on hea. Vähemalt minu kodukoha koolis. Tööl on ikkagi paberitega ja väärikad kokad, kes nagu ka meie vanemad hoolitsevad, et meie kui kasvavad organismid, saaksime kõik vajaliku toidust, mida meile pakutakse. Mina söön iga argipäev koolisööklas lõunat ning saan enamasti kõhu täis. Vahel jääb küll natuke väheks ja tahaks rohkem ent toitu tuleb ikkagi vennalikult jagada, tuleb mõelda ka teistele. On jõuluaeg, Talv, lumi, külm. TOIDU KVALITEET Kahest märgist tuntum on pääsukesemärk, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele. Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana
eeskätt eestlaste ning kõrgharidusega elanike seas. Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad (ja otsivad) rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed. NUTIKAS KOOLIKOKK sooja andvad maitseained kaneel, ingver, pipar, tšiilipipar, mädarõigas, sinep, Üks võimalus kasvatada maitsetaimi koolis aknalaudadel. Rosmariin aastaringne, petersell, seller, sibul, salatkress lapsed saaksid ise sellele kaasa aidata. Kuivatatud taimed võtavad vähe ruumi, vajavad hoidistamise kohta. Taimed teeks, talvel vaarikavars, mustsõstra oks, pohl- koostöö loodusõpetuse ja
bioloogia õpetaja ja lastega. Koolitoidu menüü- Kokad teavad paremin. Salatid: Porgandisalat - +õli+hapu+suhkur siis organism seedib paremine ja omastab toidkomponente Hapukapsasalat õli+ suhkur peedisalat kas õli või piimarasv(koor) peedimahl lisa rõõska koort ja sidruni mahla(muud haput) - ei ole enam mullamaitset Temaatilised lõunad, päevad: Itaalia köök, hiina köök, Inglise puding tutvustatakse lastele kas kooliraadios või kooli sööklas, tundides käsitletakse toidu temaatikaga seonduvat. Pidulik lõuna köögis, noad kahvlid, salfrätikud, laualinad, söögipalve toidu tutvustamine. Laps ja individuaalne suhe toitu. Allergiad maitse on koolitatav- allergia saab olla sageli ületatav. ROHKEM PUUVILJU- ostmine lastevanematelt võimalik. Karastavad karastusjoogid. - Kohalik õun + tsitruselised.
Toorpiima automaaadid kooli nii lastele kui lastevanematele. Magustoidud. Marjakrõpsud. Pähklid ja koolitoit salatites, kookides, magustoitudes. ÜKS võimalus toidu maitsvamaks tegemisel st. kauniks tegemisel on ka toit dekoratiivseks muuta.