PR_COD_2am

EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (10597/2/2008 C6-0324/2008 2004/0209(COD)) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Raportöör: Alejandro Cercas PR\743989.doc PE413.930v01-00

PR_COD_2am Kasutatud tähised * nõuandemenetlus antud häälte enamus **I koostöömenetlus (esimene lugemine) antud häälte enamus **II koostöömenetlus (teine lugemine) antud häälte enamus ühise seisukoha heakskiitmiseks, parlamendi liikmete häälteenamus ühise seisukoha tagasilükkamiseks või muutmiseks *** nõusolekumenetlus parlamendi liikmete häälteenamus, v.a EÜ asutamislepingu artiklites 105, 107, 161 ja 300 ning ELi lepingu artiklis 7 toodud juhtudel ***I kaasotsustamismenetlus (esimene lugemine) antud häälte enamus ***II kaasotsustamismenetlus (teine lugemine) antud häälte enamus ühise seisukoha heakskiitmiseks, parlamendi liikmete häälteenamus ühise seisukoha tagasilükkamiseks või muutmiseks ***III kaasotsustamismenetlus (kolmas lugemine) antud häälte enamus ühise teksti heakskiitmiseks (Märgitud menetlus põhineb komisjoni esitatud õiguslikul alusel.) Õigusloomega seotud teksti muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutes märgistatakse muudetud tekst paksus kaldkirjas. Kui Euroopa Parlament soovib muutmisakti puhul muuta olemasolevat sätet, mida komisjoni ettepanekus ei muudeta, märgistatakse muutmata jäävad tekstiosad paksus kirjas. Välja jäetav tekstiosa tähistatakse sümboliga [...]. Tavalises kaldkirjas märgistus on mõeldud asjaomastele osakondadele abiks lõpliku teksti ettevalmistamisel ja tähistab neid õigusakti osi, mille kohta on tehtud parandusettepanek lõpliku teksti vormistamiseks (nt ilmselged vead või väljajätmised mõnes keeleversioonis). Selliste parandusettepanekute puhul on vaja vastavate osakondade nõusolekut. PE413.930v01-00 2/17 PR\743989.doc

SISUKORD lehekülg EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT..5 PR\743989.doc 3/17 PE413.930v01-00

PE413.930v01-00 4/17 PR\743989.doc

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (10597/2/2008 C6-0324/2008 2004/0209(COD)) (Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine) Euroopa Parlament, võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10597/2/2008 C6-0324/2008); võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta 1 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0607) suhtes; võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2005)0246); võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; võttes arvesse kodukorra artiklit 62; võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0000/2008), 1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; 2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. 1 Põhjendus 7 a (uus) (7 a) Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt on mõiste tööaeg iseloomulikud tunnused töötajale esitatud nõuded olla kohal tööandja määratud paigas ja tööandjale kättesaadav, et vajaduse korral viivitamatult teenuseid osutada. 1 ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 292. PR\743989.doc 5/17 PE413.930v01-00

(Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, põhjendus 8) 2 Põhjendus 8 (8) Töötajatele tuleks anda hüvituseks puhkeaega juhtudel, kui puhkeperioode ei anta. Sellise mõistliku ajavahemiku pikkuse määramine, mille jooksul tuleb töötajatele hüvituseks anda võrdväärse pikkusega puhkeaega, tuleks jätta liikmesriikide pädevusse, võttes arvesse kõnealuste töötajate ohutuse ja tervise tagamise vajadust ning proportsionaalsuse põhimõtet. (8) Olukordades, kus töötajatele ei ole võimaldatud puhkeaegu, tuleb neile hüvituseks anda võrdväärse pikkusega puhkeajad pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, kollektiivlepingule või teistele tööturu osapoolte vahelistele lepingutele. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõiked 6 ja 7) 3 Põhjendus 11 (11) Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 22 lõike 1 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et täiesti individuaalne otsus mitte käsitada direktiivi artiklit 6 siduvana võib tekitada probleeme seoses töötajate tervise ja ohutuse kaitsega ning töötaja valikuvabadusega. (11) Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 22 lõike 1 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et täiesti individuaalne lõplik otsus mitte käsitada direktiivi artiklit 6 siduvana tekitab probleeme seoses töötajate tervise ja ohutuse kaitsega ning töötaja valikuvabadusega. Seetõttu tuleks kõnealuses sättes sisalduva loobumisvõimaluse kohaldamine lõpetada. PE413.930v01-00 6/17 PR\743989.doc

(Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, põhjendus 10) 4 Põhjendus 12 (12) Artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimalus kujutab endast erandit arvestusperioodi keskmisena arvutatava 48-tunnise maksimaalse töönädala põhimõttest. Seda kohaldatakse töötajate tervise ja ohutuse tõhusa kaitse eesmärgil ning asjaomase töötaja selgesõnalisel, vabal ja teadlikul nõusolekul. Seda tuleb kasutada asjakohaseid kaitsemeetmeid järgides, et tagada nende tingimuste täitmine, ning hoolika järelevalve all. välja jäetud 5 Põhjendus 13 (13) Enne artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamist tuleks kaaluda, kas vajalikku paindlikkust ei tagaks sätted pikima arvestusperioodi kohta või teised direktiivis 2003/88/EÜ kehtestatud paindlikkust käsitlevad sätted. välja jäetud PR\743989.doc 7/17 PE413.930v01-00

6 Põhjendus 14 (14) Töötajate tervise- ja ohutusriskide vältimise eesmärgil ei ole liikmesriigis võimalik kumulatiivselt kohaldada nii artikli 19 esimese lõigu punktis b sätestatud paindlikku arvestusperioodi kui ka artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimalust. välja jäetud 7 Artikkel 1 lõige 2 Artikkel 2a Valvekord Valvekorra tegevusetut aega ei loeta tööajaks, kui siseriiklik seadus või siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega vastavuses olev tööturu osapoolte vaheline kollektiivleping või kokkulepe ei sätesta teisiti. Valvekorra tegevusetut aega võib arvutada valvekorra tundide keskmise arvu või valvekorra osakaalu põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori kogemusi, nähes arvutamise viisi ette kollektiivlepingus või tööturu osapoolte vahelises kokkuleppes või pärast tööturu osapooltega konsulteerimist kehtestatud siseriiklikes õigusaktides. Valvekorra tegevusetut aega ei võeta arvesse vastavalt artiklites 3 ja 5 ette nähtud igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvutamisel, välja arvatud Valvekord Kogu valvekorra aeg, sealhulgas tegevusetu aeg, loetakse tööajaks. Kollektiivlepingute, tööturu osapoolte vaheliste teiste lepingute või õigusnormide alusel võib valvekorra tegevusetut aega siiski arvestada eri viisil, et täita artiklis 6 sätestatud keskmise iganädalase maksimaalse tööaja nõuet tingimusel, et järgitakse töötajate ohutuse ja tervise kaitset käsitlevaid üldpõhimõtteid. PE413.930v01-00 8/17 PR\743989.doc

juhul, kui teisiti on sätestatud: (a) kollektiivlepingus või tööturu osapoolte vahelises kokkuleppes või (b) pärast tööturu osapooltega konsulteerimist kehtestatud siseriiklikes õigusaktides. Ajavahemik, mille jooksul töötaja valvekorra ajal reaalselt oma tööd teeb või ülesandeid täidab, loetakse alati tööajaks. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõige 2) Kaasseadusandjatena peavad nõukogu ja Euroopa Parlament järgima Euroopa Kohtu otsuseid ning austama valvetööd tegevate töötajate väärikust. 8 Artikkel 1 lõige 2 Artikkel 2b Liikmesriigid õhutavad tööturu osapooli sõlmima asjaomasel tasandil nende iseseisvust piiramata kokkuleppeid, mille eesmärk on paremini ühitada töö- ja perekonnaelu. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamist ja konsulteerides tööturu osapooltega, tagavad liikmesriigid, et tööandjad teavitavad töötajaid õigel ajal kõigist töökorralduse ja tööaja olulistest muudatustest. Liikmesriigid õhutavad tööturu osapooli sõlmima asjaomasel tasandil nende iseseisvust piiramata kokkuleppeid, mille eesmärk on paremini ühitada töö- ja perekonnaelu. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) kohaldamist ja konsulteerides tööturu osapooltega, tagavad liikmesriigid, et: PR\743989.doc 9/17 PE413.930v01-00

Võttes arvesse töötajate vajadusi tööaja ja töökorralduse paindlikkuse alal, kutsuvad liikmesriigid vastavalt siseriiklikele tavadele tööandjaid üles vaatama läbi taotlusi sellise tööaja ja töökorralduse muutmise kohta, järgides ettevõtte vajadusi ja nii tööandjate kui töötajate vajadusi töökorralduse paindlikkuse alal. tööandjad teavitavad töötajaid piisavalt varakult igasugustest tööaja korralduse muudatustest ja töötajatel on õigus taotleda töötundide ja -korralduse muutmist ning tööandjad on kohustatud selliseid taotlusi õiglaselt käsitlema, võttes arvesse tööandjate ja töötajate paindlikkuse vajadust. Tööandja võib sellise taotluse tagasi lükata ainult siis, kui töökorralduse muutusest tööandjale tulenev kahju on töötaja saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalne. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõige 4) Tagamaks, et viide töö- ja pereelu ühitamisele ei oleks tühi retoorika. 9 Artikkel 1 lõige 3 Artikkel 17 punkt b (b) lõikes 2 asendatakse sõnad tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad sõnadega tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad mõistliku ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktidega või kollektiivlepinguga või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega ; (b) lõikes 2 asendatakse sõnad tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad sõnadega tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, kollektiivlepingule või teistele tööturu osapoolte vahelistele lepingutele ; PE413.930v01-00 10/17 PR\743989.doc

(Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõige 6) Terve mõistuse kohaselt peab kohustuste täitmisel oldud ajale järgnema hüvituseks antav puhkeaeg, et tagada töötajate tervis ja ohutus. 10 Artikkel 1 lõige 4 Artikkel 18 Artikli 18 kolmandas lõigus asendatakse sõnad tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad sõnadega tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad mõistliku ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktidega või kollektiivlepinguga või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega. Artikli 18 kolmandas lõigus asendatakse sõnad tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad sõnadega tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, kollektiivlepingule või teistele tööturu osapoolte vahelistele lepingutele. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõige 7) Terve mõistuse kohaselt peab kohustuste täitmisel oldud ajale järgnema hüvituseks antav puhkeaeg, et tagada töötajate tervis ja ohutus. 11 Artikkel 1 lõige 5 Artikkel 19 punkt b PR\743989.doc 11/17 PE413.930v01-00

(b) õigus- või -haldusaktidega pärast tööturu osapooltega asjaomasel tasandil konsulteerimist. (b) õigus- või -haldusaktidega pärast tööturu osapooltega asjaomasel tasandil konsulteerimist, juhul kui töötajate suhtes ei kehti kollektiivlepingud või tööturu osapoolte vahelised teised lepingud, tingimusel et asjaomane liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et: tööandja teavitab töötajaid ja/või nende esindajaid kavandatavast tööaja mudeli kehtestamisest ja selle muudatustest ning konsulteerib nendega; tööandja võtab vajalikke meetmeid, et vältida ja/või kõrvaldada kõik tervise ja ohutusega seotud riskid, mis võivad olla seotud kavandatava tööaja mudeliga. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõige 8) Et saavutada tasakaal tööandjate ja töötajate paindlikkuse ja ohutusega seotud vajaduste vahel. 12 Artikkel 1 lõige 6 Artikkel 22 lõige 1 1. Kuigi üldise põhimõtte kohaselt on töönädala maksimaalne kestus Euroopa Liidus 48 tundi ning tegelikult on see erand, kui töötajad liidus kauem töötavad, võib liikmesriik otsustada mitte kohaldada artiklit 6, tingimusel et nad võtavad vajalikud meetmed töötajate tervise ja ohutuse tõhusa kaitse tagamiseks. Selle võimaluse kasutamine peab siiski olema 1. Kuigi üldise põhimõtte kohaselt on töönädala maksimaalne kestus Euroopa Liidus 48 tundi ning tegelikult on see erand, kui töötajad liidus kauem töötavad, võib liikmesriik otsustada mitte kohaldada artiklit 6 üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb 36 kuud pärast direktiivi 2005/.../... jõustumist, tingimusel et nad võtavad vajalikud meetmed töötajate tervise ja PE413.930v01-00 12/17 PR\743989.doc

selgesõnaliselt ette nähtud kollektiivlepingu või tööturu osapoolte vahel asjaomasel tasandil sõlmitud kokkuleppe või siseriiklike õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast tööturu osapooltega asjaomasel tasandil konsulteerimist. ohutuse tõhusa kaitse tagamiseks. Selle võimaluse kasutamine peab siiski olema selgesõnaliselt ette nähtud kollektiivlepingu või tööturu osapoolte vahel asjaomasel tasandil sõlmitud kokkuleppe või siseriiklike õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast tööturu osapooltega asjaomasel tasandil konsulteerimist. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõike 10 punkt c) Eemaldatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset kahjustav säte, tugevdatakse põhiõiguste võõrandamatust ning säilitatakse ILO lepingute, sotsiaalõigusnormide ja tööturu osapoolte vahel sõlmitud lepingute kehtivus. 13 Artikkel 1 lõige 6 Artikkel 22 lõige 2 punkt a (a) ükski tööandja ei nõua töötajalt, et ta töötaks rohkem kui 48 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul, mida arvutatakse artikli 16 punktis b kirjeldatud arvestusperioodi keskmisena, välja arvatud juhul, kui ta on saanud eelnevalt töötajalt nõusoleku sellist tööd teha. Selline nõusolek kehtib maksimaalselt üks aasta ja seda võib pikendada. (a) ükski tööandja ei nõua töötajalt, et ta töötaks rohkem kui 48 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul, mida arvutatakse artikli 16 punktis b kirjeldatud arvestusperioodi keskmisena, välja arvatud juhul, kui ta on saanud eelnevalt töötajalt nõusoleku sellist tööd teha. Selline nõusolek kehtib maksimaalselt kuus kuud ja seda võib pikendada. (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõike 10 punkt b) Et anda töötajatele üleminekuperioodil suurem sõnaõigus. PR\743989.doc 13/17 PE413.930v01-00

14 Artikkel 1 lõige 6 Artikkel 22 lõige 2 punkt c alapunkt i (i) individuaalse töölepingu allkirjastamise ajal või (i) individuaalse töölepingu allkirjastamise ajal või katseaja jooksul; või (Vt P6_TA(2005)0175, 11.5.2005, artikli 1 lõike 10 punkt b) Et anda töötajatele üleminekuperioodil suurem sõnaõigus. 15 Artikkel 1 lõige 6 Artikkel 22 lõige 2 punkt d (d) ükski töötaja, kes on andnud nõusoleku käesoleva artikli alusel, ei tohi seitsmepäevase perioodi jooksul töötada kauem kui: (i) 60 tundi, mis arvutatakse kolme kuu keskmisena, välja arvatud juhul, kui kollektiivlepingus või tööturu osapoolte vahelises kokkuleppes on sätestatud teisiti; või (ii) 65 tundi, mis arvutatakse kolme kuu keskmisena, kui puudub kollektiivleping ja kui valvekorra tegevusetut aega loetakse tööajaks vastavalt artiklile 2a; välja jäetud PE413.930v01-00 14/17 PR\743989.doc

60- või 65-tunnine töönädal on liiga pikk. Arvestades lisaks, et tegemist on kolme kuu keskmisega, võimaldaks see 79-tunniseid töönädalaid. 16 Artikkel 1 lõige 6 Artikkel 22 lõige 3 3. Töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldisi põhimõtteid järgides, kui töötaja on sama tööandja poolt tööle võetud ajavahemikuks või ajavahemikeks, mis ei ületa kokku kümmet nädalat kaheteistkümne kuu jooksul, ei kohaldata lõike 2 punkti c alapunkti ii ja punkti d sätteid. välja jäetud Et tagada nõuetekohane kaitse miljonitele Euroopa töötajatele, kes töötavad ajutise lepingu alusel ja kellele nõukogu sõnastus ei paku mitte mingisugust kaitset. 17 Artikkel 1 lõige 7 Artikkel 22a Erisätted Kui liikmesriik kasutab artiklis 22 sätestatud võimalust: (a) ei kohaldata artikli 19 esimese lõigu punktis b sätestatud võimalust; välja jäetud PR\743989.doc 15/17 PE413.930v01-00

(b) kõnealune liikmesriik võib erandina artikli 16 punktist b ning objektiivsetel, tehnilistel või töökorraldusega seotud põhjustel lubada oma õigus- ja haldusnormidega määrata arvestusperioodiks ajavahemiku, mille pikkus ei ületa kuut kuud. Selline arvestusperiood peab olema vastavuses töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldiste põhimõtetega ning ei mõjuta kolme kuu pikkust arvestusperioodi, mida kohaldatakse artikli 22 lõike 2 punkti d alusel töötajate suhtes, kes on juba sõlminud kehtiva lepingu artikli 22 lõike 2 punkti a kohaselt. See säte on täiesti mõttetu, kuna arvestusperiood on kohaldamisest loobujate jaoks ebaoluline, kuna puudub töönädala pikkuse piirang. 18 Artikkel 1 lõige 9 Artikkel 24a Hindamisaruanne 1. Hiljemalt *: (a) teatavad liikmesriigid, kes kasutavad artikli 22 lõikes 1 osutatud võimalust, komisjonile pärast riigi tasandi tööturu osapooltega konsulteerimist vastavate põhjuste, vastava(te) sektori(te), tegevuste ja töötajate arvu. Iga liikmesriigi aruandes tuuakse välja selle mõju töötajate tervisele ja ohutusele ning selles esitatakse asjaomase tasandi tööturu osapoolte seisukohad. Sama aruanne esitatakse ka riigi tasandi tööturu välja jäetud PE413.930v01-00 16/17 PR\743989.doc

osapooltele. (b) Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 19 esimese lõigu punktis b sätestatud võimalust, teatavad komisjonile, mil viisil nad on nimetatud sätet rakendanud ning milline on selle mõju töötajate tervisele ja ohutusele. 2. Hiljemalt * esitab komisjon pärast ühenduse tasandi tööturu osapooltega konsulteerimist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande: (a) artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimaluse kasutamise ning selle põhjuste kohta ja (b) muude tegurite kohta, mis võivad viia tööaja pika kestuseni, nagu artikli 19 esimese lõigu punkti b kasutamine. Aruandele võib lisada asjakohased ettepanekud ületundide vähendamiseks, sealhulgas artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimaluse kasutamise kohta, võttes arvesse selle võimalusega hõlmatud töötajate tervisele ja ohutusele avaldatavat mõju. 3. Nõukogu hindab lõikes 2 osutatud aruande põhjal käesolevas direktiivis ning eelkõige artikli 19 esimese lõigu punktis b ja artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamist. Seda hinnangut arvesse võttes võib komisjon hiljemalt ** esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta käesolevat direktiivi, sealhulgas artikli 22 lõikes 1 sätestatud võimalust. Hindamisaruande esitamisel pärast kohaldamisest loobumise perioodi lõppu ei ole mingit mõtet. PR\743989.doc 17/17 PE413.930v01-00