Seletuskiri

1. SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA...4 1.1. Seletuskirja ülesehitus...4 1.2. Üldandmed...4 1.2.1. Ehitise asukoht...4 1.2.2. Ehitise lühikirjeldus...4 1.2.3. Projekteerija...4 1.3. Alusdokumendid...7 1.3.1. Lähteandmed...7 1.3.2. Ehitusuuringud...7 1.3.3. Normdokumendid...7 2. ASENDIPLAAN...10 2.1. Üldandmed...10 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus...10 2.1.2. Alusdokumendid...10 2.2. Olemasolev olukord...10 2.2.1. Paiknemine...10 2.2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised...11 2.2.3. Olemasolev reljeef...11 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus...11 2.2.5. Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed...11 2.2.6. Kaitsealused objektid ja kinnismälestised...11 2.2.7. Krundi pinnase omadused...11 2.3. Asendiplaani lahendus...12 2.3.1. Hoonete ja rajatiste paigutus...12 2.3.2. Ehitusetapid...12 2.4. Vertikaalplaneering...12 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lähteandmed...12 2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus...12 2.4.3. Sademevee käitlemine...12 2.5. Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine...12 2.5.1. Liikluskorraldus ja parkimine krundil...12 2.5.2. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused...12 2.5.3. Liikluskorraldusvahendid...12 2.5.4. Parkimine...13 2.6. Teed ja plastid...13 2.6.1. Juurdesõidutee...13 2.6.2. Krundisisesed teed ja plastid...13 2.6.3. Katendid...13 2.6.4. Äärekivid...13 2.7. Haljastus ja heakorrastus...13 2.7.1. Olemasolev, säilitatav haljastus...13 2.7.2. Projekteeritud haljastus...14 2.7.3. Väikeehitised ja vormid...14 2.7.4. Piirded ja väravad...14 2.7.5. Jäätmekäitlus...14 1/51

2.7.6. Välisvalgustuse kontseptsioon...14 2.8. Maa-ala tehnilised andmed...15 2.9. Lisad...15 3. ARHITEKTUUR...16 3.1. Üldandmed...15 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus...15 3.1.2. Alusdokumendid...15 3.1.3. Normdokumendid...15 3.2. Olemasolev...16 3.3. Arhitektuurne üldlahendus...16 3.3.1. Hoone paiknemine, planeeringu piirangud...16 3.3.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon...17 Värvikaart...18 3.3.3. Energiatõhuses ja sisekliima...21 3.3.4. Hoone ruumid...21 3.3.5. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused...21 3.4. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted...21 3.4.1. Vundament...21 3.4.2. Põrand pinnasel...21 3.4.3. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid...22 3.4.4. Trepid...22 3.4.5. Vahelaed...22 3.4.6. Katus, katuslagi...22 3.4.7. Välisseinad...22 3.4.8. Siseseinad...23 3.4.9. Avatäited...23 3.4.10. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid...23 3.5. Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed...23 3.6. Fassaadipesusüsteem...23 3.7. Hoone tehnilised andmed...24 4. SISEARHITEKTUUR...25 4.1. Üldandmed...25 4.1.1. Projekteerimistöö piiritlus...25 4.2. Olemasolev...26 4.3. Sisearhitektuurne kontseptsioon...26 4.4. Ruumide funktsionaalsed seosed...27 4.5. Valgustuse kontseptsioon...27 4.6. Viimistlusmaterjalid...27 4.7. Erinõuded...27 4.8. Lisad...27 5. MAASTIKUARHITEKTUUR...29 5.1. Üldandmed...29 5.1.1. Projekteerimistöö piiritlus...29 5.1.2. Alusdokumendid...29 5.2. Olemasolev...29 5.2.1. Olev puistu...29 5.2.2. Olev rohustu...29 5.2.3. Olevad ehitised, rajatised, olulised objektid...29 5.2.4. Kaitsealused objektid...30 5.2.5. Kinnismälestised...30 2/51

5.3. Projekteeritud lahendus...30 5.3.1. Maastikuarhitektuuriline lahendus...31 5.3.2. Haljastus...30 5.3.3. Teedevõrk...30 5.3.4. Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine...30 5.4. Taimmaterjal...31 5.5. Arhitektuurilised väikevormid ja ehitised...31 5.6. Väikevormide ja ehitiste konstruktsioon...31 5.7. Asendusistutus...31 5.8. Nõuded istikutele, kasvukohtadele ja istutustöödele...31 5.8.1. Nõuded istikutele...31 Nõuded murualadele...31 5.8.2. Töö etapid ja tööde järjestus...32 5.8.3. Projekteeritud haljastuse kaitse kasvueas...33 5.8.4. Haljastuse hooldusnõuded...33 5.9. Keskkonnakaitse...33 5.9.1. Ehitusaegne haljastuse kaitsmine...33 5.9.2. Muude säilitatavate looduslike maastikuelementide kaitsmine...33 5.10. Lisad...33 6. AKUSTIKA...34 6.1. Üldandmed...34 6.1.1. Projekteerimistöö piiritlus...34 6.1.2. Alusdokumendid...34 6.2. Olemasolev...34 6.3. Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed...34 6.4. Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded...34 6.4.1. Välispiirete heliisolatsiooninõuded...34 6.4.2. Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded...35 6.5. Ehitusakustikalahenduste põhimõtted...36 6.6. Ruumiakustikalahenduste põhimõtted...36 6.7. Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil...36 7. TULEOHUTUS...38 7.1. Üldandmed...38 7.2. Olemasolev...39 7.3. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve...39 7.4 Tuleohutuse tagamise põhmõtted...40 7.5. Eripärased tuleohtuspõhimõtted...41 7.6. Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus...41 7.7. Suitsutsoonid...42 7.8. Tuletundlikkus...42 7.9. Evakuatsioonilahendus...43 7.10. Tuleohtuspaigaldied ja ohutust tagavad süsteemid...47 7.11. Tehnosüsteemide tuleohutus...48 7.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele...49 7.13. Väline tulekustutusvesi...49 Lisa 1...50 Evakuatsiooniaja arvutus...51 3/51

1. ÜLDOSA 1.1. Seletuskirja ülesehitus Käesolev eelprojekti seletuskiri käsitleb kõiki projektis rakendatud eriosi milleks on: asendiplaan, arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur, akustika, tuleohutus. 1.2. Üldandmed Tellija: SA Tartu Peetri Kool Registreering MTR: 80335482 Kontaktisik, volitatud: Ants Tooming Kontaktandmed: Narva mnt 104, Tartu, Tel. 53 945 771 e-post: antstooming@gmail.com, luterlik@luterlik.edu.ee Kinnistu omanik: EELK Tartu Peetri kogudus Kontaktisik, volitatud: Ants Tooming Kontaktandmed: Narva mnt 104, Tartu, Tel. 53 945 771 e-post: tartu.peetri@eelk.ee 1.2.1. Ehitise asukoht Kinnistu: Narva mnt 104 Tartu, Tartu maakond Katastritunnus: 79512:032:0002 Krundi sihtotstarve: 45% põhikooli õppehoone maa, 35% sakraal- ja tavandihoone maa, 20% ühiselamu maa 1.2.1. Ehitise lühikirjeldus Käesolev eelprojekt on koostatud Tartus kinnistul aadressiga Narva mnt 104 projekteeritava Tartu Luterliku Peetri kooli ja õpilaskodu kohta. Projekteerimise aluseks on Kobras AS poolt koostatud Narva mnt 104 krundi detailplaneering ning Tellija lähteülesanne. 1.2.3. Projekteerimise peatöövõtja Projekteerija: Registreering MTR: EP 10466685, volitatud arhitekt VII Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee 1.2.3.1. Projetkeerimise projektijuht Projektijuht: Moonika Liias Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: moonika@ansambel.ee 4/51

1.2.3.2. Asendiplaan Asendiplaani osa: Registreering MTR: EP 10466685 Koostaja: Toivo Tammik, Moonika Liias Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee Vertikaali osa: EXTech Design OÜ Registreering MTR: 11967596 Vastutav spetsialist: Indrek Kustavus; Tel. +372 53 474 036 1.2.3.3. Arhitektuur Arhitektuurne osa: Registreering MTR: EP 10466685 Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee 1.2.3.4. Sisearhitektuur Sisearhitektuurne osa: Registreering MTR: EP 10466685 Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee 1.2.3.5. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuurne osa: Registreering MTR: EP 10466685 Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee 1.2.3.6. Kultuuriväärtuslike avatäidete mõõdistusjoonised Väliuuringute aruanne: Registreering MTR: EP 10466685 Koostaja FIE: Ruth Pärnoja Kontaktandmed: Koidu 122/Planeedi 4-47, 10131 Tallinn, Tel. 6 443 404; e-post: ansambel@ansambel.ee 1.2.3.7. Ehituskonstruktsioonid Konstruktiivne osa: Karotammed OÜ Registreering MTR: EEH002168 Vastutav spetsialist: Indrek Karotamm Kontaktandmed: Ärni 1, Sõtke küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 78318 Tel. +372 52 43 228, e-post: projekteerimine@karotamm.ee 5/51

1.2.3.8. Tuleohutus Tuleohutuse osa: Rovalis OÜ Registreering MTR: 11128134 Vastutav spetsialist: Kajar Laus Kontaktandmed: Tel. 5 055 677; e-post: rovalis@rovalis.ee 1.2.3.9. Soojusvarustuse välisvõrk. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Välisvõrgu osa: EnergiaProjekt OÜ Registreering MTR: 11902027 Vastutav spetsialist: Elvis Andersoo Kontaktandmed: Tel. 5 650 050; e-post: elvis@energiaprojekt.ee 1.2.3.10. Küte, ventilatsioon, jahutus. Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Vesi, kanal, küte, ventilatsioon: EnergiaProjekt OÜ Registreering MTR: 11902027 Vastutav spetsialist: Elvis Andersoo Kontaktandmed: Tel. 5 650 050; e-post: elvis@energiaprojekt.ee 1.2.3.11. Gaasivarustuse välisvõrk Ei käsitleta käesolevas projektis. 1.2.3.12. Hoone gaasipaigaldis Ei käsitleta käesolevas projektis 1.2.3.13. Tugevvoolu välisvõrk. Nõrkvoolu välisvõrk Tugevvoolu välisvõrgu osa: Arpe OÜ Registreering MTR: 11902027 Vastutav spetsialist: Andres Reisberg Kontaktandmed: Tel.5 013 083; e-post: andres@arpe.ee 1.2.3.14. Hoone tugevvoolupaigaldis, võrkvoolupaigaldis, automaatikapaigaldis Elektirpaigaldiste osa: Arpe OÜ Registreering MTR: 11902027 Vastutav spetsialist: Andres Reisberg Kontaktandmed: Tel.5 013 083; e-post:andres@arpe.ee 1.2.3.15. Muud tehnosüsteemid Ei käsitleta käesolevas projektis. 1.2.3.16. Ehitusgeodeesia A-Projekt OÜ EG 10104500-001; Endla tn 4; 10142 Tallinn; Tel. 6467024; e-post: aprojekt@infonet.ee 6/51

1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Lähteandmed 1.3.1.1. Tellija lähteülesanne Tellija kirjalik lähteülesanne. 1.3.1.2. Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid - Eesti Ajalooarhiivis on olemas Peetri koguduse koolimaja projekt, arh. G. Hellat. 1919. - Tartu Linnavalitsuse arhiivis on Elumaja taastamise projekt, arh. A. Mattheus 1945. - Tartu Linnavalitsuse arhiivis on Tartu Metallitööstuse Kombinaadi portselani tsehhi tehniline projekt, arh. H.Välba 1949. 1.3.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused Kobras AS poolt koostatud Narva mnt 104 krundi detailplaneeringu, töö nr. 2014-019. 1.3.1.4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused - AS Eesti Telekom Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused Nr. 23267390, 24.09.2014. - Elektrilevi OÜ Tartu Regiooni tehnilised tingimused detailplaneeringuks Nr.224269, 01.10.2014. 1.3.1.5. Tehnoloogia lähteülesanne Ei käsitleta käesolevas projektis. 1.3.1.6. Muud eritingimused Kobras AS poolt koostatud Peetri 33, Tartu muinsuskaitse-eritingimused, töö nr. 2014-102, 06.2014.a. 1.3.2. Ehitusuuringud Ehitusgeoloogia uuring puudub. 1.3.3. Normdokumendid - Eesti Vabariigi Ehitusseadustik 01.07.2015 - Vabariigi valitsuse 28.11.2002.a. määrus nr 14 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes - Vabariigi valitsuse 14.06.2007.a. määrus nr 176 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded¹ - Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid - Sotsiaalministri 12.05.2003.a. määrus nr 78 Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele - Majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015. a. määrus nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ; - Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile - Sotsiaalministri määrus 30.05.2013 nr 84,, Tervisekaitsenõuded koolile - Sotsiaalministri määrus 15.01.2008 nr 8,, Tervisekaitsenõuded toitlustamisele 7/51

koolieelses lasteasutuses ja koolis - Tartu linna 28.09.2006 määrus nr 40 Tartu linna ehitusmäärus. - EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt - EVS-865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri - EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri - EVS-EN 1176 Mänguväljaku seadmed ja aluspind - EVS-EN 1177 Lööke summutav mänguväljaku kate - EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine - Siseministri 30.08. 2010.a määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule - Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele ; - Majandus- ja taristuministri 03.juuni 2015. a määrus nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ; - EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010. Aknad ja välisuksed. Tootestandard, toimimisomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivusja/või suitsutõkestusnõudeid - EVS-EN 12209:2006 Akna ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 1906:2012 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 13501-1:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel - EVS-EN 13501-2:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, v.a. ventilatsioonisüsteemid - MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid - TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid - ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid - MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid - BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised - RT 91-10665 Koristusruumid - RT 91-10788 Sissepääsud, avalikud ehitised - RT 98-10607 Jalgratta- ja jalakäijate teed - RT 82-10825 Vaheseinatarindid - RT 82-10890 Välisseinatarindid - RT 83-10782 Vahelaetarindid - RT 83-10796 Katusetarindid - RT 83-10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus - RT 84-10759 Märja ruumi tarindid - RT 88-10777 Trepid ja kaldteed - RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid 8/51

- RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid - MaaRYL 2010 töödeosa 352 Murualade rajamine ; 354 Istutamine ; töödeosa 2213 Kaitstav taimestik ja loodusalad ; - juhendteatmik RT-89-10620-ET Haljasalade mullatööd ; - juhendteatmik RT 89 10639-ET Õuealade haljastustööd ; - EV standard Ilupuude ja põõsaste istikud EVS 778:2001; 9/51

2. ASENDIPLAAN 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Peetri tn 33 hoone rekonstrueerimiseks kooli ja õpilaskoduks EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt eelprojekti asendiplaani osa kohta nõutud mahus. 2.1.2. Alusdokumendid - Tellija lähteülesanne - Kobras AS poolt koostatud Narva mnt 104 krundi detailplaneering, töö nr. 2014-019. - A-Projekt OÜ poolt koostatud maa-ala plaan koos tehnovõrkudega, töö nr T-49-13, 14.10.2013. - Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused 2.2. Olemasolev olukord 2.2.1. Paiknemine (M1:2000) 10/51

Kinnistu: Narva mnt 104 Tartu, Tartu maakond Katastritunnus: 79512:032:0002 Krundi sihtotstarve: 45% põhikooli õppehoone maa, 35% sakraal- ja tavandihoone maa, 20% ühiselamu maa 2.2.2. Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistule jääb ehitismälestis reg nr 7080 - Tartu Peetri kirik, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Peetri 33 keraamikatootmishoone, kunagine leerimaja-koolihoone (1910. a) paikneb ehitismälestise Tartu Peetri kirik kaitsevööndis, mis ulatub 50m kaugusele kiriku väliskontuurist. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Peetri 33 hoone miljööväärtuslik üksikobjekt. Sõja ajal koolihoone osaliselt hävis ja peale sõda ehitati see ümber tööstushooneks. Lisaks ehitati juurdeehitus, kus paiknes keraamikatsehhi põletusahi ja hoonele ehitati peale kolmas korrus. 2.2.3. Olemasolev reljeef Ala on lauge reljeefiga, mis langeb lõuna suunas. Ala edelaosas on kunagise pastoraadi asukoht ning sellest alles jäänud vundamendi varemed ja suhteliselt hästi säilinud trepp. Varemete juures on maapind ca 0.5m madalam ümbritsevast alast. Parklapoolses küljes eraldab madalamat ala paekivist tugimüür. Olemasolevad kõrgusmärgid jäävad vahemikku abs. 48.51-51.60. 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus Haljastuses domineerivad kõrgekasvulised puud (tammed, vahtrad, kased, pärnad jmt). Vahtrate ja kaskede puhul esineb palju loodusliku uuenduse teel kasvanud puid (vana pastoraadi vundamendi varemetes). Haljastus on korrastatud ja regulaarse kompositsiooniga planeeringuala lõunaosas, kus Puiestee tänavaga külgnevat krundi serva ning tänavalt kirikuni viivat teerada ääristavad elupuud. Kinnistu kirdeosas ääristab ala piiret pöetud lehtpuuhekk. 2.2.5. Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistu lõuna poole jäävad jalgteed koosnevad betoonplaatidest, mis on ääristatud maakivisillutisega. Kiriku lääneküljel paiknev jalgtee on kaetud killustikuga, põhjaküljel kivisillutisega. Kiriku ja endise koolihoone vahel paiknevad killustikuga kaetud alad, mis funktsioneerivad parklana. Kinnistule on võimalik pääseda jalgsi Puiestee ja Narva mnt tänava poolt, sõidukiga Peetri tänava poolse värava kaudu. Krundil olevad jalgteid kasutatakse valdavalt vaid kiriku lahtioleku ajal, muul ajal on krundile juurdepääsu võimaldavad väravad lukustatud. Hoonete ansambel jääb Tartu linna keskusest ca 1,3km kaugusele. 2.2.6. Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistule jääb ehitismälestis reg nr 7080 - Tartu Peetri kirik, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. 2.2.7. Krundi pinnase omadused Ehitusgeoloogia uuring puudub. 11/51

2.3. Asendiplaani lahendus 2.3.1. Hoonete ja rajatiste paigutus Rekonstrueeritav Peetri kool ja projekteeritud õpilaskodu jäävad kinnistu põhja külge ning Peetri kirik lõuna külge. Loodes paikneb amortiseerunud gaasijaotla, mis on ette nähtud likvideerida ning rajada selle asemele parkla. Lääne küljes asuvad garaažibokside kompleksid. 2.3.2. Ehitusetapid Ehitus on kaheetapiline. 2.4. Vertikaalplaneering 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lähteandmed Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasoleva ja ümbritseva maapinna kõrgustest, hoone kõrgusest ja sademevee ärajuhtimise võimalusest. Vertikaalplaneeringuga on sademevesi juhitud projekteeritud restkaevudesse. Kokku on projekteeritud neli restkaevu. Üks restkaev on ette nähtud sissesõidutee lõppu, teine restkaev on ette nähtud parkla nurka, kolmas restkaev on ette nähtud kõnnitee alale, enne parklat ja neljas restkaev on ette nähtud kooli nurgas olevale süvendatud alale. 2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus ±0.000 = abs. 52.50 2.4.3. Sademevee käitlemine Vertikaalplaneeringuga on sademevesi juhitud projekteeritud restkaevudesse. 2.5. Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine 2.5.1. Liikluskorraldus ja parkimine krundil Sõidukite juurdepääs krundile ja parklasse toimub Peetri tänavalt. Erandina on matuseautol võimalik kiriku juurde sõita ka Narva mnt poolselt küljelt. Kergliiklejad pääsevad olemasolevate juurdepääsude kaudu krundile nii Narva mnt kui ka Puiestee tänavalt. Lisaks on ette nähtud täiendavad juurdepääsud Peetri tänava poolt. Parklasse on planeeritud 37 parkimiskohta. Rattaga liiklejale on ette nähtud 13 kohta koolihoone Narva mnt poolse sissepääsu juurde, millest 7 asub varjualuse all. 12 kohta on ette nähtud autoparklasse õpilaskodu otsaseina juurde. Kasutada USS-tüüpi jalgrattahoidjat 3 mooduliga vastavalt Tartu linna tüüptingimustele (Lisa 1). Jalgrataste varjualusena kasutatakse varikatust sissepääsu kohal, kuna Tartu tüüpse varjualuse paigutamine tänava ja koolimaja vahele vastavalt detailplaneeringule, tõmbaks liialt tähelepanu jalgratastele, mitte hoonele. 2.5.2. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele on ettenähtud 2 parkimiskohta, parkla keskosas. Hoonesse pääseb parklast mööda sisehoovis asuvat 8% pandust (rekonstrueeritava hoone puhul lubatud). Lift asub -1.korruse tasandil. 2.5.3. Liikluskorraldusvahendid Parklas markeeritakse parkimiskohad ja eraldi tähisega tähistatakse puudegainimeste parkimiskohad. 12/51

2.5.4. Parkimine Parkimiskohtade kavandamisel on lähtutud EVS843:2003 Linnatänavad standardi parkimisnormatiivist äärelinna kohta: gümnaasium, põhikool 1/200, ühiselamu 1/150, kirik 1/150. Vajalike parkimiskohtade arvestamisel on aluseks võetud järgmised brutopindalad: ühiselamu 1163m², põhikool 2860m², Peetri kirik 1033m². Standardi järgselt on tarvis rajada vähemalt 44 parkimiskohta. Ruumipuuduse tõttu on lubatud detailplaneeringu järgi 37 parkimiskohta. 2.6. Teed ja plastid 2.6.1. Juurdesõidutee Tegemist on Puiestee tänava ja Narva maantee nurgal asuva kinnistuga. Juurdepääsud on head. Sõidukite juurdepääs krundile ja parklasse toimub Peetri tänavalt nii parem- kui vasakpöördega. Erandina on matuseautol võimalik kiriku juurde sõita ka Narva tänava poolselt küljelt. 2.6.2. Krundisisesed teed ja platsid Pühapäeviti ja kiriklikel pühadel on mõeldud parkla funktsioneerima parklana, töö- ja koolipäevadel pallimängude väljakuna. Teed on 1-4m laiused, võimaldades matuseauto liikumist. Hooned, parklaala ning laste mängu- ja õuesõppealad on kõik omavahel ühendatud jalgteedega. 2.6.4. Katendid Peetri kooli ja õpilaskodu ümbritseb graniitkivi-kate. Kooli nurgas asuvale süvendatud alale on projekteeritud graniitplaatidest katend. Krundisisene sõidutee ja parkla on kaetud asfaltbetooniga. Kiriku ümbruses paiknevad teed on planeeritud kombineeritud katendiga maakivist ja graniitkivikattega. Sillutuskivid peavad oma näitajate poolest vastama standardile EVS-EN 1338:2013. Laste mänguväljakute ala on ette nähtud tartaankattega. Katendite täpsed kihid antakse põhiprojekti staadiumis. Katendite konstruktiivsed lõiked vt. Joonis TL-4 ja seletuskiri. 2.6.4. Äärekivid Kõik äärekivid on betoonkivist. 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Olemasolev, säilitatav haljastus Kinnistul paiknev olemasolev kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Endise koolihoone ja kiriku vahel kasvava tamme säilitamise eesmärgil on jäetud puu tüve ümber 3m laiune puhverala, kus tuleb vältida ehitustegevust. Tamme edasise hooldamise käigus tuleb arvestada, et ehitustegevus on tamme juurestikku vigastanud ning seetõttu võib pikemas perspektiivis osutuda vajalikuks puu asendamine, et see ei muutuks hoonetele ohtlikuks. Ehitustööde käigus tuleb vältida puu vigastamist ja kasutada vastavalt vajadusele täiendavaid kaitsemeetmeid. 13/51

Väheväärtuslike, liialt tihedalt kasvavate ja haigestunud puude osas on ette nähtud raied. Likvideerimisele kuuluvad vaid laste mängu- ja õuesõppealade alla jäävad puud. Võimalusel tuleb väljakute projekteerimisel haljastusega arvestada, vajadusel võib teostada piirkonnas lisaraieid, planeerides sel juhul krundile täiendavat haljastust. Kokku likvideeritakse 9 puud ja 8 põõsast. Haljastuse likvideerimine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrusele nr 79 Puu raiumiseks loa andmise kord. 2.7.2. Projekteeritud haljastus Parkla ja mänguväljakute idaserva on ette nähtud kiriku ja õppehoone eraldamiseks pöetavad lehtpuuhekid (nt. enelahekid) ning okaspuuvormid (nt. Hõbekuusk). 1,5-2m hekid on planeeritud ka kinnistu lõunaossa Puiestee tänava äärde, et tõkestada tänavalt tulevat tolmu ja müra ning tekitada mängu- ja õppealal privaatsust. 2.7.3. Väikeehitised ja vormid Kinnistu edelaosas on kunagise pastoraadi asukoht ning sellest alles jäänud vundamendi varemed ja suhteliselt hästi säilinud trepp. Paekivimüürid on ette nähtud heakorrastada ning katta puitistmetega ja kasutusele võtta niisama istekohtadena või õuesõppe jaoks. Perspektiivis võiks õuesõppe tarbeks ette näha ka varjualuse. Õuealale planeeritakse kummikattega 20x12 m suurune spordiväljak ning suuremad õpilased saavad parkimsplatsil mängida ka korvpalli. 2.7.4. Piirded ja väravad Krundi välispiirded on ette nähtud säilitada valdavalt olemasoleval kujul. Kiriku hoone on tänavapoolsetel külgedel ümbritsetud telliskivipostidega raudaiaga. Kinnistu lääne- ja edelaosa on naaberkinnisitutest eraldatud lippaiaga. Piirdeaia uuendamine on ette nähtud Peetri tänaval paikneva amortiseerunud gaasijaotla ja kinnistu vahele ning Puiestee tänava äärde. Parkla lõunaosas paiknevale paekivimüürile paigaldatakse madal piire kõrgusega kuni 0.8m (nt. Kivist tõkised, puidust, lippaed), et hoiatada reljeefi järsust muutusest. Palliplatsi äärde paigaldada kuni 2m silmatorkamatus toonis ja materjalist võrkaed takistamaks palli üle aia sattumist. 2.7.5. Jäätmekäitlus Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnanaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirneval aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Sorteeritud jäätmete kogumine toimub konteinerite baasil Peetri tänava sissesõidu lähedal omal kinnistul. Olmejäätmed veetakse vastavat litsentsi omava jäätmekäitlusettevõtte poolt lepingu alusel ära. Luminofoorlambid, vanad akud ja patareid peab üle andma sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitus- ja lammutusjäätmete Juhinduda Tartu linna jäätmehoolduseeskirjast (Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määrus nr 71) ning Tartu linna jäätmekava 2015 2020. 2.7.6. Välisvalgustuse kontseptsioon Välisvalgustus on ette nähtud lahendada hoone küljest ja eraldipaiknevate valgustuspostidega. Valgustuspostidena on ette nähtud kasutada kuumtsingitud metallist koonusposte kõrgusega 6m. Valgustitena on ette nähtud kasutada LED 14/51

valgusallikaga välisvalgusteid dimmerdamise võimalusega (näiteks 35%) vastavalt programmkellale. 2.8. Maa-ala tehnilised andmed - Katastri tunnus: 79512:032:0002 - Krundi pindala: 7333.0m² - Sihtotstarve: 45% põhikooli õppehoone maa, 35% sakraal- ja - tavandihoone maa, 20% ühiselamu maa - Ehitusalune pindala: 1002.8 m 2 - Täisehitamisprotsent: 27.9% - Parkimiskohtade arv: 37 - Krundisiseste teede ja platside pindala: sh tänavakivikattega 1455.5 m 2 sh asfaltkattega 1333.7 m 2 sh kummikattega 236.4 m 2 - Hoone tuleohutusklass: TP1 - Hoone nurgatippude koordinaadid (kui ei ole näidatud joonisel) 2.9. Lisad Õueala lahendatakse põhiprojekti staadiumis. 15/51

3. ARHITEKTUUR 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Tartu Peetri tn 33 kooli ja õpilaskodu EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt eelprojekti arhitektuurse osa kohta nõutud mahus. 3.1.2. Alusdokumendid 3.1.2.1. Lähteandmed - Tellija lähteülesanne - Kobras AS poolt koostatud Narva mnt 104 krundi detailplaneering, töö nr. 2014-019. - A-Projekt OÜ poolt koostatud maa-ala plaan koos tehnovõrkudega, töö nr T-49-13, 14.10.2013. - Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused 3.1.2.2. Uuringud, mõõtmised ja prognoosid - Ehitusgeoloogia uuring puudub. - Mau & Pojad OÜ poolt koostatud mõõdistusprojekt, töö nr: TJ 56/12, 15.06.2012. 3.1.3. Normdokumendid - Eesti Vabariigi Ehitusseadustik 01.07.2015 - Sotsiaalministri määrus 30.05.2013 nr 84,, Tervisekaitsenõuded koolile - Vabariigi valitsuse 28.11.2002.a. määrus nr 14 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes - Vabariigi valitsuse 14.06.2007.a. määrus nr 176 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded¹ - Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid - Sotsiaalministri 12.05.2003.a. määrus nr 78 Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele - Majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015. a. määrus nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ; - Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile - Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele ; - Majandus- ja taristuministri 03.juuni 2015. a määrus nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ; - Tartu linna 28.09.2006 määrus nr 40 Tartu linna ehitusmäärus. - EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt - EVS-865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010. Aknad ja välisuksed. Tootestandard, toimimisomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivusja/või suitsutõkestusnõudeid 16/51

- EVS-EN 12209:2006 Akna ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 1906:2012 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 13501-1:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel - EVS-EN 13501-2:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, v.a. ventilatsioonisüsteemid - MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid - TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid - ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid - MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid - RT 91-10665 Koristusruumid - RT 91-10788 Sissepääsud, avalikud ehitised - RT 98-10607 Jalgratta- ja jalakäijate teed - RT 82-10825 Vaheseinatarindid - RT 82-10890 Välisseinatarindid - RT 83-10782 Vahelaetarindid - RT 83-10796 Katusetarindid - RT 83-10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus - RT 84-10759 Märja ruumi tarindid - RT 88-10777 Trepid ja kaldteed - RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid - RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid 3.2. Olemasolev Kinnistule jääb ehitismälestis reg nr 7080 - Tartu Peetri kirik, mida käesoleva projektiga ei käsitleta. Sõja ajal leerimaja-koolihoone osaliselt hävis ja peale sõda ehitati see ümber tööstushooneks. Lisaks ehitati juurdeehitus, kus paiknes keraamikatsehhi põletusahi ja hoonele ehitati peale kolmas korrus. 3.3. Arhitektuurne üldlahendus 3.3.1. Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Hoonete ansambel jääb Tartu linna keskusest ca 1,3km kaugusele. Tegemist on Puiestee tänava ja Narva maantee nurgal asuva kinnistuga. Peetri 33 keraamikatootmishoone, kunagine leerimaja-koolihoone (1910. a) paikneb ehitismälestise Tartu Peetri kirik kaitsevööndis, mis ulatub 50m kaugusele kiriku väliskontuurist. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Peetri 33 hoone miljööväärtuslik üksikobjekt. Rekonstrueeritav koolimaja asub kinnistu põhjaosas sissepääsuga Peetri tänavalt. 3.3.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Käesoleva projektiga nähakse ette Peetri tn 33 endise tootmishoone ümberprojekteerimine ja rekonstrueerimine põhikooliks. Endine keraamikatsehhi juurdeehtis lammutatakse ning selle asemele rajatakse õpilaskodu. Projekteerimisel on lähtutud põhimõtetest, et uus hoonete kompleks oleks olemasolevasse keskkonda sobiv ning moodustaks 17/51

tervikliku ansambli Peetri kirikuga. Lisaks peaksid hooned vastama kõikidele tänapäeva kooliasutuse nõuetele, oleksid energiasäästlikud ning madalate rajamis- ja hoolduskuludega. Hoonete ansamblilisust rõhutab veelgi sisehoovis paiknev nn süvistatatud sissepääs hoonesse koos välise rekreatsiooniala ja söökla terrassiga. Kooli ja õpilaskodu ümberehitus tuleb vastavalt ekspertarvamusele Peetri 33, Tartu muinsuskaitse eritingimused läbi viia restaureerimisprintsiipide alusel, võttes aluseks 1949.-1950.aasta lahenduse. Projekteerimise lähtematerjaliks on alale kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringu menetlemise ja koostamise käigus oli mahuliseks ja arhitektuurseks aluseks arhitekti ja tellija koostöös valminud kooli ja õpilaskodu eskiisprojekt. Viimases kajastusid kõik olulisemad linnaehituslikud ja mahulised otsused, millised olid läbikaalutletud ja vastasid hoone ajaloolisele ja tulevasele funktsioonile ning mis edasise projekteerimise käigus ei ole leidnud muutmist. Olemasolev hoone taastatakse vastavalt arhitektuur-ajaloolistele eritingimustele. Juurdeehitatava õpilaskodu puhul kasutatakse antud tundlikus tellisest kiriku kontekstis sobivat neutraalset musta tellist. Musta tellise puhul on avatäidete väline toon valitud võimalikult fassaadimaterjaliga sulanduv, hooldustingimustest tulenevalt tumehall. Rõduniššidesse on ette nähtud tagasihoidlik akendega samas värvigammas ja kasutajasõbralik materjal - vertikaalne tumehall puitlaudis. Koolimaja Olemasoleva kunagise tootmishoone tänavafassaadi uusi avasid ei kavandata, va keldriakende taasavamine ning valgusšahtide rajamine Peetri tänaval. Narva mnt poolne sissepääs on projekteeritud seoses kooli logistika ja tänapäevase evakuatsiooninõudega otse trepikotta. Vana ukseava asendatakse analoogselt ülemisele korrusele aknaga. Narva mnt sissepääsu kohale on ette nähtud minimalistlik varikatus, mida ei seota olemasoleva hoonega, vaid katuseplaat toetatakse otse postidele. Varikatuse alla on ette nähtud 7 jalgratta parkimiskohta. Sisehoovis on planeeritud vahepeal kinnimüüritud akende taasavamine ning läbi murda keldrikorrusel lisaks üks aknaava. Koolimaja aknad valmistatakse ajalooliste akende eeskujul ning välisuste puhul kasutatakse ajastu näidiseid. Fassaadiviimistluses kasutatakse silekrohvi ning valkjat lubivärvi, sokliviimistluses silekrohvi ja hallikat lubivärvi. Plaanilahendus koolihoonel on ratsionaalne: klassiruumid on traditsioonilised, välditud on pikkade koridoride teket, paigutades kõik ruumid ümber ühtse avara rekreatsiooni- ja hajumisruumi. Koolis on ette nähtud kunsti- ja käsitööklass ning tehnoloogiaruum keldrikorrusel, keemiaklass asub kolmandal korrusel. 224 kohaga saal asub kolmandal korrusel, kuhu pääseb ka liftiga. Aulat kasutatakse nii muusikatundide läbi viimiseks kui ka võimlemissaalina. Lisaks kasutatakse kehalisekasvatuse tundideks õueala: palliplatsi ning kummikattega spordiväljakut (vt. Asendiplaani). Õpilaskodu Juurdeehituse õpilaskodu fassaadides on kasutatud viimistlusena grafiitmusta telliskivi, jättes nii domineerima heledates toonides koolimaja ja punase telliskivikiriku. Uue hoone aknad, uksed ja piirded on tumehalli värvi. Sokkel on naturaalne hall tehaselise vormipinnaga. Rõdude tagaseinad on kaetud vertikaalse tumehalli puitvoodriga. 18/51

Projekteeritavasse juurdeehituse mahtu on ette nähtud uued tehnoloogiliselt keerukamad ruumid nagu söökla koos köögiga ja lift. Keldrikorruse tasandil asuv söökla avaneb otse sisehoovi võimalikule terrassile ning mahutab 60 kohta. Õpilaskodu majutusruumid asuvad kolmel identse struktuuriga korrusel ning igal korrusel asub ka ühine puhkeruum. Koristajaruum asub teisel korrusel ning liikumiseks korruste vahel saab koristaja kasutada nii treppi kui ka lifti. Kolmandal korrusel on ette nähtud ühsiköök, kus lapsed saavad kasvatajaga koos sööki valmistada või soojendada sööklas varem ettevalmistatud ning karpidesse pakitud toitu õhtusöögiks. Tubadesse nähakse ette vaid külmkapp koos töötasapinnaga. Õpilaskodul on olemas otse ühendus olemasoleva koolimajaga 1.korruse tasandil. Lisaks võimaldab lift nii korrustevahelist kui ka erinevate hoonete vahelist liikumist. VÄRVIKAART Õpilaskodu välisviimistlus SILE FASSAADITELLIS - TERCA NERO MUST RÕDUDE VOODERDUS VERTIKAALNE PUITVOODER,TIKKURILA 612X TUMEHALL VAHEGALERII -TSINGITUD VALTSPLEKK 19/51

BETOONSEINAD NATURAALNE HALL (SOKKEL, RÕDUPLAADID, TUGIMÜÜRID, VARIKATUSED) KLAASMETALLSEINAD JA UKSED KLAASSEINAS PUIT-ALUMIINIUM- RAAMIDEL, HÕBEHALL RR40 VÄLISUKS, RÕDUPIIRDED, PARAPETI-, AKNA- JA KATTEPLEKID - RR 23 TUMEHALL AKNAD PUITRAAMIDEL, TIKKURILA 612X TUMEHALL 20/51

Peetri Kooli välisviimistlus FASSAADIVÄRV VALKJAS LUBIVÄRV F1.07.83, Sadolin MATCH POINT SOKKEL HALLIKAS LUBIVÄRV ON.00.58, Sadolin MATCH POINT AKNAD, UKSED 1) Välimiste raamide välimine külg PRUUN S 7010 Y50R (NCS) 2) Välimiste raamide sisemine külg ja sisemised raamid värvitakse valgeks AKNAPLEKID, KATUS, VIHMAVEESÜSTEEM -TSINGITUD VALTSPLEKK KARNIISID JA DEKOORIELEMENDID VALGE LUBIVÄRV 3.3.4. Energiatõhuses ja sisekliima Õpilaskodu on projekteeritud minimaalsete liigendustega ja külmasillavabade lahendustega. Rajatakse soojustagastusega sundventilatsioon. Ruumide ülekuumenemine on ära hoitud tagasiastuvate rõdudega. Olemasoleval hoonel vahetatakse välja kõik avatäited ning paigaldatakse uus katusekonstruktsioon. Loomulik valgus pääseb hoonetesse läbi avarate akende. Täpsemad ventilatsioonisüsteemid ja lahendused antakse põhiprojekti staadiumis. Hoonesse on ette nähtud kolm erinevat ventilatsioonisüsteemi: söökla-köök, saal ning üldventilatsioon-klassiruumid. 21/51

3.3.5. Hoone ruumid Rekonstrueeritava koolimaja ruumid jaotuvad funktsioonide alusel järgmiselt: abiruumid, tehnilised ruumid ja garderoob -1.korrusel; õpetajate tööruumid ja õppeklassid 1.- 3.korrusel; kolmandal korrusel asub keemiaklass, saal (muusika, võimlemine) koos teenindavate ruumidega ning administratiivruumid. Keldrikorrusel asub tehnoloogiaruum. Juurdeehitatava õpilaskodu ruumid jaotuvad funktsioonide alusel järgmiselt: -1.korrusel asuvad söökla ja seda teenindav köök. Köögipersonali riietusruum ja pesuruum paiknevad koolimaja -1.korrusel. 2. ja 3.korrusel asuvad majutusruumid koos pesuruumidega ning ühine puhkeruum hallis igal korrusel ning ühisköök kolmandal korrusel. Ruumide sisekliima on projekteeritud normidekohasena, arvestades õiget temperatuuri-, niiskus- ja valgusrežiimi. (vt. seletuskirja veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooni osa.) Ruumide kunstlik valgustus on lahendatud arvestades kehtivaid norme. Loomulik valgustus on lahendatud välisseinas olevate akendega. 3.3.6. Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele on ettenähtud 2 parkimiskohta. Hoonesse pääseb parklast mööda sisehoovis asuvat 8% pandust. Lift asub -1.korruse tasandil, mis võimaldab nii korrustevahelist kui ka erinevate hoonete vahelist liikumist. Invatualett asub 1.korrusel kahte hoonet ühendaval galeriil. 3.4. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.4.1. Vundament Olemasoleva endise koolimaja vundament on massiivne paekivist lintvundament, sokliosa on punastest tellistest paksusega. Olemasolev vundament säilitada, samuti välisseinte ääres olevad raudbetoonpostide kohtvundamendid. Vt. Seintetüübid VS- 01...VS-12. Juurdeehituse kandvad välis- ja siseseinad toetuvad betoontaldmikul lintvundamendile. Sokkel on 3-kihilistest raudbetoonpaneelidest: sisemine r/b kiht 200mm soojustatakse 175mm EPS-ga ja viimistletakse maapeale jäävas osas 100mm monteeritava tehaselise betoonkoorikuga. Maapinna sisse jääv sokliosa kaetakse hüdroisolatsiooniga. Nähtav sokliosa jääb sile tehaseline betoonpaneelipind, vt. Seinatüüp VS-01. Taldmike kõrgus 400 mm. 3.4.2. Põrand pinnasel Vana hooneosa keldri põrand ja uue osa soklikorruse põrand ehitada pinnasele toetuvana. Põrandate alused täita ja tihendada, paigaldada hüdroisolatsioon ning sellele EPS120 soojustusplaadid, 100 mm kihina. Betoonile paigaldada ehituspaber, mille servad teipida kinni ning valada peale betoonplaat paksusega 100 mm. Põranda soojajuhtuvus U~0,18 W/m²K. 3.4.3. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Olemasoleva endise koolimaja vundament on massiivne paekivist lintvundament. Välimised tellisseinad on õhk-soojustusega. Olemasolevad säilitatavad vahelaed (va 1.korruse-keldri vahelagi) on monteeritavatest betoonribipaneelidest. Olemasolev vahelaekate eemaldatakse ning asendatakse uuega vastavalt konstruktsioonitüübile VL-05. Juurdeehituse kandvad ja jäigastavad seinad rajatakse monteeritavatest 22/51

raudbetoonist seinaelementidest paksusega 200mm. Sokliseinad on kolmekihilistest raudbetoonpaneelidest ja välisseinad ühekihilistest 150(180)mm raudbetoonpaneelidest. Uue hoone vahelaed rajatakse monteeritavatest õõnespaneelidest paksusega 220mm ja kaetakse viimistlusega vastavalt konstruktsioonitüübile VL-01 ja üldruumides vastavalt konstruktsioonitüübile VL-02 ja VL-03. 3.4.4. Trepid Õpilaskodu trepikoja marsid ja podestid on monteeritavatest raudbetoonelementidest, ning kaetakse keraamiliste plaatidega. Uued trepi- ja rõdupiirded on planeeritud ribaterasest, mille püstribide vahe on 100mm, toon: RR23 tumehall. Olemasolevad koolimaja sisetrepid on r/b talatrepid, mis võimaluse korral säilitatakse. Olemasolevad trepiastmed tasandatakse, lihvitakse ja töödeldakse tolmukaitse vahendiga. Purunenud trepiastmed asendatakse olemasolevate astmetega analoogsete uute astmetega. Väiksemate kahjustuste puhul kasutatakse nn. plombeerimist tsemendiseguga. Teljele 1 ja telgede C ja D vahele planeeritud uus evakuatsioonitrepp. Trepp planeerida kerges teraskonstruktsioonis kandjatel, betoonastmetega. Monteritavat r/b trepielemente ei ole võimalik sinna paigaldada. 3.4.5. Vahelaed Rajatavad vahelaed on 220mm monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelide peale paigaldatakse 50mm EPS plaat torude vedamiseks, 30mm kõva villaplaat heliisolatsiooniks, millele omakorda tehakse kiudbetoonist 70mm pealevalu. Põrandaviimistluskiht on ca 10...20mm: keraamiline plaat/ linoleum/ vaipkate/ puitparkett. Märgades ruumides on betoonplaadis põrandaküttekaablid. Olemasolev vahelaekate eemaldatakse ning asendatakse uuega vastavalt konstruktsioonitüübile VL-05. Vana hooneosa vahelaed säilitada, v.a esimese ja keldrikorrusevaheline vahelagi. Vahelaed on ehitatud monoliitbetoonist, ühes suunas töötavate peakandetaladena ning nendega ristisuunas töötava õhukese koorikuga. 3.4.6. Katus, katuslagi Võimaluse korral olemasoleva endise tootmishoone katus rekonstrueeritakse, kuid 1945. aastal projekteeritud toolvärgi säilitamine pole kohustuslik. Vana hooneosa katuse alla on planeeritud ventilatsioonikamber. Suures osas on kolmandale korrusele planeeritud avar saal pindalaga 317 m². Hoone kolmanda korruse lagi on võimalik lahendada liimpuittalastikuna või terasfermina. Juurdeehituse lamekatuse kandvaks konstruktsiooniks on 220mm raudbetoonpaneelid. Katus soojustada EPS soojustusplaatidega ning katta kahes kihis SBS rullmaterjaliga 1:40 kalletega. Vesi juhitakse ära lehtrite kaudu sisemiseäravoolu näol. Majutushoone katusele (lamekatus) paigaldada kinnitusaasadega nõuetele vastavad katusepollarid. Pollarite tihedus arvestusega, et kasutatava turvanööri raadius on kuni 10 m. Koolihoone katusele (viilkatus) paigaldada katusele turvasiiniga käigutee. Katuslae soojajuhtivus on minimaalselt U=0,12 W/m²K. 3.4.7. Välisseinad Olemasolevad kooli sokliseinad viimistletakse krohvsüsteemina. Rekonstrueeritavad välisseinad on telliskiviseinad, mida ei soojustata, vaid kaetakse krohvsüsteemiga. Välisseinad on osaliselt monteeritavad kolme- või ühekihilised raudbetoonpaneelid paksusega 150/200mm. Kolmekihilised raudbetoonpaneelid jäävad -1.korruse 23/51

tasapinda, mille viimistlus on tehaseline sile vormipind. Peamiselt on fassaad kaetud 85mm paksuse fassaaditellisega Terca Nero. Uut ja vana hoonet ühendav galeriisein on kaetud valtsplekk-kattega. Uue seina soojajuhtivus U=0,18 W/m²K. 3.4.8. Siseseinad Õpilaskodu kandvad siseseinad monteeritakse 200mm raudbetoonelementidest õhumüraisolatsiooniga R w=55db. Šahtide seinad laotakse 150mm kergbetoonplokkidest. Mittekandvad vaheseinad tehakse kerge poorbetoonist müüritisena (kuivmahukaal 500kg/m 3, näit. Aeroc) paksusega 100mm vastavalt konstruktsioonitüübile SS-04. Pesuruumide seinad tubades on kipskarkassseinad 115mm. Erinevad seinatüübid on näidatud põhiplaanidel. Olemasoleva endise koolimaja välis- ja siseseinad on telliskiviseinad paksusega ~1m välisseintes ja 500...900mm siseseintes. Seinatüüpide konstruktsioonid vt. joonised AE 13.1 AE 13.19. Seinad pahteldatakse ja värvitakse vastavalt siseviimistlustabelile. Vahesein peab ulatuma kandva vahelae konstruktsioonini, kui ei ole nõutud teisiti. 3.4.9. Avatäited Avatäidete projekteerimisel on lähtutud kehtivatest normidest konstruktsioonide energiasäästlikkusele. Kooli aknad valmistatakse ajalooliste akende eeskujul puitraamidel 2-kordse klaaspaketiga. Akna soojusjuhtivus U 1,4 W/m²K ja Rw 40dB. Raamide toon väljast pruun ja sisemine raam valge. Aknalaud vastavalt sisekujundusprojektile valge puitplaat. Akna veeplekid on samas toonis katuse ja vihmaveesüsteemiga tsingitud valtsplekk. Kooli uksed valmistatakse puidust. Ukse soojusjuhtivus U 1,4 W/m²K ja Rw 40dB. Uste toon tumepruun S 7010 Y50R (NCS). Õpilaskodu aknad on puitraamidel 3-kordse klaaspaketiga. Akna soojusjuhtivus U 1,1 W/m²K ja Rw 35dB. Raamide toon väljast tumehall Tikkurila 612X ja sisemine raam valge. Avatava osa avanemine sissepoole. Aknalaud vastavalt sisekujundusprojektile - kõrgsurvelaminaadiga kaetud valge puitkiudplaat. Akna veeplekid on viimistletud samas toonis välisprofiilidega, toon tumehall RR23. Klaasfassaadid vahegaleriis on 2-kordse klaaspaketiga puitalumiiniumprofiilidest, mille U 1,4 W/m²K. Profiili toon RR40 hõbehall. Köögi metallist välisukse toon tumehall RR23 ja soojusjuhtivus on U 1,1 W/m²K. 3.4.10. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Varikatused asuvad hoonete kagupoolsetel fassaadidel peasissepääsude kohal. Varikatused on raudbetoonelementplaatidest, mille viimistlus on tehaseline sile vormipind. Sisemise äravooluga. Uue hooneosa külge on planeeritud rõdud laiusega 2,2 m. Rõduplaadid kinnitada vahelagede tasapinda. Rõdupiirded on planeeritud ribaterasest, mille püstribide vahe on 100mm, toon: RR23 tumehall. 3.5. Liftid, tõstukid, eskalaatorid, liikurteed Hoones paikneb üks liikumispuudega inimestele kasutatav lift KONE Eco Space -1, kabiini mõõtudega 1100x2100mm ja ukseavaga 900mm. Lift võimaldab nii korrustevahelist kui ka erinevate hoonete vahelist liikumist. 3.6. Fassaadipesusüsteem Hoonetesse on projekteeritud avatavad aknad nii tuulutuseks kui ka pesuks. 24/51

3.7. Hoone tehnilised andmed Krundi sihtotstarve 45% põhikooli õppehoone maa, 35% sakraal- ja tavandihoone maa, 20% ühiselamu maa Kasutamise otstarve Ühiselamu (11320) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone (12632) Krundi pindala 7333.0m² Hoone pikkus 39.7 m Hoone laius 37.0 m Hoone absoluutne kõrgus 69.5 m Hoone kõrgus maapinnast 19.7 m Hoone korruselisus sh: 3 / -1 Maapealsete korruste arv 3, pööning Maa-aluste korruste arv -1 Kasutusiga 50 aastat Projekteeritud teede ja platside eluiga 20 aastat HOONETE EKSPLIKATSIOON REKONSTR. KOOLIMAJA (m²) JUURDEEHITATAV ÕPILASKODU (m²) KOKKU (m²) Ehitisealune pind 652.0 350.8 1002.8 (DP 1010.0m²) Maa-aluse osa alune pind 636.0 305.0 941.0 Maapealse osa alune pind 652.0 350.8 1002.8 (DP 1010.0m²) Suletud netopind 2291.8 880.1 3171.9 Köetav pind 2085.8 880.1 2965.9 Mitteeluruumi pind (üldr.) 2145.4-2145.4 Tehnopind 146.4-146.4 Eluruumi pind (õpilaskodu toad) - 880.1 880.1 Maapealse osa maht 9285.5 2708.5 11994.0 Maa-aluse osa maht 2353.0 1165.0 3518.0 Rõdude kogupind - 106.8 106.8 25/51

4. SISEARHITEKTUUR 4.1. Üldandmed 4.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt on koostatud Tartu Peetri tn 33 kooli ja õpilaskodu EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt eelprojekti sisearhitektuurse osa kohta nõutud mahus. 4.1.1.1. Lähteandmed - Tellija lähteülesanne - Kobras AS poolt koostatud Narva mnt 104 krundi detailplaneering, töö nr. 2014-019. - Kobras AS poolt koostatud Peetri 33, Tartu muinsuskaitse eritingimused, töö nr. 2014-102. 4.1.1.2. Uuringud, mõõtmised ja prognoosid - Ehitusgeoloogia uuring. - Mau & Pojad OÜ poolt koostatud mõõdistusprojekt, töö nr: TJ 56/12, 15.06.2012. 4.1.1.3. Normdokumendid - Vabariigi valitsuse 14.06.2007.a. määrus nr 176 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded¹ - Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid - Sotsiaalministri 12.05.2003.a. määrus nr 78 Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele - Sotsiaalministri määrus 30.05.2013 nr 84,, Tervisekaitsenõuded koolile - EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt - EVS-865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri - EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhukvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine - Siseministri 30.08. 2010.a määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule - EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - EVS-EN 12209:2006 Akna ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 1906:2012 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid - EVS-EN 13501-1:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel 26/51

- EVS-EN 13501-2:2007+A1:2009 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, v.a. ventilatsioonisüsteemid - MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid - TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid - ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid - MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid - BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised - RT 91-10665 Koristusruumid - RT 91-10788 Sissepääsud, avalikud ehitised - RT 82-10825 Vaheseinatarindid - RT 82-10890 Välisseinatarindid - RT 83-10782 Vahelaetarindid - RT 83-10796 Katusetarindid - RT 83-10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus - RT 84-10759 Märja ruumi tarindid - RT 88-10777 Trepid ja kaldteed - RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid - RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid 4.2. Olemasolev Hetkel on hoone varemetes. Pööningul on säilinud omapärane toolvärgi konstruktsioon. Olemasoleva, 1950.aastast pärineva toolvärgi säilitamine pole kohustuslik. Võimalusel tuleb rekonstrueerida Mattheuse poolt 1945.aastal hoone katusekorrusele projekteeritud toolvärk. Säilinud on mõned neljaosalise ja kolmeosalise jaotusega tahveluksed. 4.3. Sisearhitektuurne kontseptsioon Käesoleva projektiga nähakse ette Peetri tn 33 endise tootmishoone ümberprojekteerimine ja rekonstrueerimine põhikooliks. Endine keraamikatsehhi juurdeehtis lammutatakse ning selle asemele rajatakse õpilaskodu. Olemasoleva hoone sisearhitektuurne lahendusega järgitakse võimalikult palju hoone algupärast ruumistruktuuri, samas kohandades hoone tänapäeva nõuetele ja standarditele vastavaks. Keldrikorrusel säilitatakse algsed kandeseinad ja algne ruumistruktuur. Mittekandvad vaheseinad lammutatakse. Esimesel korrusel säilitatakse kõik algsed kandeseinad, vahelaed ja algne ruumistruktuur. Plaanilahendus koolihoonel on ratsionaalne: klassiruumid on traditsioonilised, välditud on pikkade koridoride teket, paigutades kõik ruumid ümber ühtse avara rekreatsiooni- ja hajumisruumi. 224 kohaga saal kolmandal korrusel on mõeldud nii võimlemis- kui ka muusikasaalina. Juurdepääs saali on tagatud ka liftiga. Maa-alusel korrusel asuvad garderoob, raamatukogu, tualetid, tehnilised ruumid ning köögipersonali pesuruumid. Projekteeritavasse juurdeehituse mahtu on ette nähtud uued tehnoloogiliselt keerukamad ruumid nagu söökla koos köögiga ja lift. Keldrikorruse tasandil asuv söökla avaneb otse sisehoovi terrassile. Õpilaskodu majutusruumid asuvad kolmel identse struktuuriga korrusel ning igal korrusel asub ka ühine puhkeruum. Õpilaskodul on 27/51