Õppekava

Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut

Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas käima ka haridussüsteem (hariduse vorm, sisu jne). Õppekava arendamisega tuleb pidevalt tegeleda. Praegune õppekava on valminud 1996. aastal, parandatud ja täiendatud 2002. a.

Miks jälle uus õppekava? Nii 1996. a. kui ka 2002. a. õppekavade puhul koostati üldosa ainekavadest eraldi ning ka ajaliselt hiljem, tulemuseks on tervikuks ühendamata õppekava. Ainetevahelist integratsiooni ei ole õppekava ega ka õppevahendite tasandil. Ainete sisu on igapäevaeluga vähe seotud, elus toimetulekuks ebapiisav. Ainekavad on ülekoormatud.

Õppekava olemus Tuntud õppekava teoreetiku H. Taba järgi on õppekava õppimise plaan, mis määrab õpetatavad ained, nende põhisisu (teemad ja mõisted) ja eeldatava minimaalse õpitulemuse (haridusstandardi). Taba, H. Curriculum Development: Theory and Practice. 1962

Õppekava olemus Õppekava võib vaadelda kui pidevalt arenevat süsteemi, mis koosneb neljast omavahel tihedalt seotud komponendist.

Õppekava tüübid Ainekeskne õppekava ainekeskne Kompleksõppekava Probleemikeskne õppekava Õpilaskeskne õppekava õpilaskeskne

Õppekavad hariduse sisu alusel Entsüklopeediline õppekava sisaldab palju erinevaid õppeaineid, mis võimaldavad teadmisi ja oskusi omandada paljudelt aladelt. Õppeainete arv eri kooliastmetes varieerub 8-15. Valikaineid on vähe. Tuumõppekava sisaldab enamasti 3-4 õppeainet, milleks on tavaliselt emakeel, matemaatika, science ehk loodusõpetus ja sotsiaalaine. Ülejäänud õppeaeg täidetakse valikainetega.

Õppeainete sisu esitamine Lehrplan-tüüpi õppekava õppeainete kaupa on täpselt ette kirjutatud, mida tuleb ainetundides käsitleda, näidatud on teemad, alateemad, isegi põhimõisted, keeleainetes vahel isegi sõnaloendid, geograafias nomenklatuur jne. Curriculum-tüüpi õppekava piirdutakse olulisemate teemade ja alateemade loeteluga, põhiteadmisi illustreeriva materjali valik jääb õpiku autori ja õpetaja otsustada.

Lehrplan- või curriculum? Kindlasti ei saa väita, et üks on õige ja teine vale, raske on isegi öelda, et üks on parem kui teine. Õppekava on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Põhiprobleem on ilmselt selles, kuidas õppekava rakendub. Ühe või teise rakendamine sõltub oluliselt pedagoogide kaadri professionaalsusest. Mida professionaalsem on õpetaja, seda vabam on ta õppesisu ja metoodika valikul. Kes oma ainet ei tunne, ei oska ka selle sisu valida, materjali järjestada ja metoodiliselt esitada ega soovitud tulemuseni jõuda.

Üks(kaks) õppekava korraga? 2000.a. oktoobris alustas Haridusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli juures tööd Õppekava Arendustalitus 2002. a. RÕK-i parandatud ja täiendatud versioon uue õppekava väljatöötamine 2007. aastaks http: //www.ut.ee/curriculum AS Bit (Avita) õppekava http://www.avita.ee/oppekavad.php

Uus õppekava kaua tehtud kaunikene? 2004 õppekava üldosa valdkondade õppe eesmärgid 2005 loodusõpetuse ainekava põhikooli ainekavad 2006 gümnaasiumi ainekavad 2007 kogu õppekava

Õppekava koostisosad Üldosa, milles esitatakse: õppekava alused, õppe ülesehituse kirjeldus, sihid, hindamise põhimõtted, õppe korraldamise alused, tagasiside kogumise põhimõtted õppekava ja selle rakendumise kohta, üldoskuste ja ainevaldkondade eesmärgid kooliastmeti.

Õppekava koostisosad Ainevaldkonnakavad, milles esitatakse: valdkonna eesmärgid, taotletavad õpitulemused kooliastmeti, hindamise põhimõtted. Rakendusjuhendid, milles kirjeldatakse: ainete või õppeteemade alateemasid, õpitulemuste võimalikku järjestust klassiti, õppemeetodeid ja õpitegevusi ning hindamisviise.

Kehtiva RÕK-i koostisoasd Üldosa riikliku õppekava lähtealus; kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid; RÕK-i põhimõtted; pädevuste kujundamine; õpetuse integratsiooni alused; kohustuslikud õppeained; õppekava protsessi kujundamine ja õpitulemuste hindamise alused; Õppekava korralduse alused; kooliastmete õppekorraldus ja üldpädevused; kooliõppekava koostamise alused; Ainekavad üldalused; kooliastmeti: õppe-eesmärgid õppetegevus õppesisu õpitulemused kohustuslikud ained ja läbivad teemad

Õppetasemed ja kooliastmed alustaseme õpe õpe koolieelses lasteasutuses põhitaseme õpe I kooliaste 1. 3. klass, II kooliaste 4. 6. klass, III kooliaste 7. 9. klass. kesktaseme õpe gümnaasium 10.-12. kl. või õpe kutseõppeasutuses põhikooli baasil

Ainevaldkonnad Õppe sisu kirjeldatakse õppekavas ainevaldkonniti. Põhi- ja kesktaseme õppe ainevaldkonnad on: Inimene ja ühiskond Keeled ja kirjandus Kehakultuur Kunstid Loodus Matemaatika Tehnoloogia

Õppe korraldamine põhi- ja kesktasemel Õppetöö korraldamise arvestuslik ühik on õppetund pikkusega 45 minutit. Õpilase suurim nädalakoormus klassiti (näiteks 9. klassis 34 tundi, gümn. 32-35 tundi) Õpilase koormus koos koduste ülesannete lahendamisega (9. klassis 48,5; 10. 12. klassis kuni 50 tundi). Õpilane võib osa õppekavast läbida teistes õppeasutustes, sh virtuaalõppeasutustes, vastavalt õppeasutuse õppekavale või individuaalsele õppekavale. Ainevaldkondade tunnijaotusplaan

Ainevaldkondade tunnijaotusplaan

Üldoskused Üldoskuste areng on esitatud kooliastmete kaupa kindlate tunnuste lõikes Mõtlemisoskused Õppimisoskused (keskkond ning tegevuse planeerimine ja organiseerimine, õpimotivatsioon, õpitava salvestamine ja säilitamine, õpitu meenutamine ja kasutamine, enesetunnetus ja eneseteadvuse areng)

Üldoskused Enesekohased oskused käsitlevad indiviidi suhtumist endasse ja oma võimetesse ning suutlikkust oma emotsioone ning oma nõrku ja tugevaid külgi ära tunda ja esitleda, järgida ühiskonnas heakskiidetud norme ja reegleid tulla toime pingelistes olukordades

Üldoskused Sotsiaalsed oskused kirjeldavad suutlikkust suhelda teistega viisil, mis on kohane ja tõhus. Väljenduvad teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmises ning nende seisukohtade respekteerimises, suhete loomises eakaaslastega, koostöö tegemise oskuses, suhtlemises vastassugupoolega, abistamises ja jagamises.

Üldoskused Funktsionaalne kirjaoskus suutlikkus luua ja kasutada tekste ühiskonnas toimetulekuks. (lugemise ja kirjutamise oskus, suulise ja kirjaliku info leidmise ja esitamise oskus, järelduste tegemise oskus, tõlgendamisoskus, seostatud teksti koostamise oskus)

Pädevused kehtivas RÕK-is üldpädevus (õpi-, tegevus- väärtus- ja enesemääratluspädevus) õppeainepädevus valdkonnapädevus loodus sotsiaalne reflektsioon ja interaktsioon kommunikatiivne tehnoloogia kultuur matemaatika

Õppekava ÜLDOSA (eesmärgid, põhimõtted, üldoskused jne) AINEVALDKONNAD (eesmärgid, olulisemad seisukohad jne) ÕPPEAINED (sisu) KOOLI ÕPPEKAVA

Loodusvaldkond Loodusained moodustavad õppekavas omaette valdkonna, kuhu kuuluvad: I ja II kooliastmes loodusõpetus, III kooliastmes loodusõpetus, bioloogia, geograafia*, füüsika ja keemia gümnaasiumis bioloogia, geograafia*, füüsika ja keemia. Kuna sellesse valdkonda kuuluvatel ainetel on suur ühisosa, siis kasutatakse nende ainete õpetamisel sarnaseid õpetamisstrateegiaid ja taotletakse ühiste valdkondlike eesmärkide saavutamist.

Loodusainete hetkeolukord koolis Nii välismaal kui Eestis tehtud uurimuste põhjal väidetakse, et: loodusained, eriti keemia ja füüsika, on muutunud õpilaste hulgas ebapopulaarseteks ning see langustendents jätkub pidevalt; koolis õpetatavate loodusainete sisu on õpilaste hinnangul irrelevantne ja on vähe seotud kaasaegse teaduse saavutustega; loodusainete õpetamine koolis ei toeta teadusega seotud karjäärivalikuid (teadmistepõhine ühiskond, innovatsioonide levik, inseneride nappus, jne).

Loodusvaldkonna ühtsus Loodusainete valdkonnas (nii nagu teisteski valdkondades) käsitletakse sinna kuuluvaid õppeaineid ühe terviku osadena. Valdkonna õppeainete seotuse tagavad: valdkonna ühised õppe-eesmärgid, ühine õpetamisstrateegia, valdkonnasisene integratsioon, õpetajate koostöö.

Loodusvaldkonna eesmärgid Praeguses õppekavas Esitatud on peamiselt ainealased eesmärgid; nõrk seotus õppekava üldosaga; loodusteaduslikud õppeained on isoleeritud üldhariduse kontekstist. Uues loodusvaldkonna kavas esitatakse eesmärgid läbi 3 prisma: ainealased teadmised (loodusteaduslik kirjaoskus); sotsiaalsed ja personaalsed oskused (teaduslik uurimismeetod); hoiakud ja väärtushinnangud (jätkusuutlik areng)

Loodusteaduslik kirjaoskus Loodusteaduslikku kirjaoskust mõistetakse kui õpilase oskust kasutada loodusteaduslikke teadmisi igapäevaelu probeleemide lahendamsiel ja otsustuste tegemisele. Arendatakse loova, kriitilise ja süsteemse mõtlemise oskust, oskust läheneda probleemidele komplekselt ning lahendada neid tuginedes teaduslikule meetodile. Arendades õpilaste oskust mõista, hinnata ja edastada erineval kujul esitatud infot, arendatakse ka nende keelelis-kommunikatiivseid võimeid.

Relevantsus Loodusainete õpetamisel tuleb arvestada õpilaste huvide ja kogemustega ning nende muutuvusega vastavalt ühiskonna arengule Sotsiaalse konteksti olulisus loodusvaldkonna ainekavade sisus Jätkusuutliku arengu põhimõtted

Uurimisoskuste arendamine Loodusainete õpetamise üheks olulisemaks eesmärgiks on arendada õpilase uurimisoskusi: oskust vaadelda ja uurida ümbritsevat maailma, näha probleeme ja küsida küsimusi ning leida neile vastusi. Uurimisoskusi saab arendada eelkõige läbi uurimusliku tegevuse, mille all mõeldakse: nii teoreetilisi töid kirjanduse baasil kui ka praktilisi töid laboris, muuseumis või välitingimustes.

Uurimisoskuste arendamine Uurimistööd võivad olla erineva mahukusega: ühe koolitunni jooksul tehtavad mitme koolitunni pikkused väldata terve aasta Geograafias saab uurimistöid läbi viia: tavaklassis õpiku, atlase, mitmesuguse lisamaterjaliga; kooliümbruses, tehes vaatlusi, mõõdistamisi, küsitlusi, loendusi jne. kodus peamiselt teatmekirjandusega, arvuti võimalusi kasutades; arvutiklassis, kasutades interneti mitmekesiseid võimalusi.

Loodusvaldkonnasisene lõimimine I ja II kooliastmes ühtse loodusõpetuse kaudu loodusobjekte käsitletakse terviklikena, eristamata üksikuid õppeaineid; ühiste sõlmpunktide kaudu õppeaineid seovad suuremahulised läbivad mõisted (süsteem, energia, muutumine ja areng); ühiste mõistete, seaduspärasuste ja teooriate kaudu (nt kristall (keemia ja füüsika), karst (geograafia ja keemia), happevihm (keemia, bioloogia, geograafia); ühiste probleemide kaudu.

Loodusvaldkonna seosed teiste ainetega Lisaks on loodusainete valdkonna jaoks tähtsad seosed matemaatikaga (probleemide kvantitatiivne lahendamine), valdkonnaga Inimene ja ühiskond (igapäevaelu probleemide sotsiaalne aspekt), emakeelega, tehnoloogiaõppega, võõrkeeltega (paljud terminid tulenevad võõrkeeltest).

Kooligeograafia tulevik? LOODUSGEOGRAAFIA GEOGRAAFIA LOODUSVALDKOND FÜÜSIKA BIOLOOGIA KEEMIA INIMGEOGRAAFIA AJALUGU ÜHISKONNAÕPETUS KODANIKUÕPETUS SOTSIAALVALDKOND

Tänan!